Zooloogia elukad!

Hk. kammloomad

• Alampõhikond. Esmasuussed

• Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)

• Hk. Lameussid Platyhelmithes

• Klassid: ripsussid, ainupõlvsed, imiussid, paelussid.

Klass ripsussidsilmad, noolekujuline pea, suu on kõhu all, neel on välja sirutanud –võib vahel juhtuda

Klass ainupõlvsed

tagakehas mitu iminappa. Lame keha. Võib olla ka ema ja isa kokku kasvanud.

• Alampk. Esmasuussed

• Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)

Hk. Gnathostomulida (lõugsuud)

sile keha, tundeharjakesed peapiirkonnas.

Hk. Rotifera (keriloomad)

Hk. Gastrotricha (ripskõhtsed)

keha pinnal ripsmed ja ogad. Sabahark. Omapärane kehakuju.

Hk. Entoprocta (kummarlooamad)

Kinnitub jalale

Hk. Ectoprocta (sammalloomad)

Moodustab kolooniaid.

Hk. Brachiopoda (käsijalgsed)

kinnitub jalaga pinnasesse. Sümmeetria tasapind on kahest poolest läbi.

Hk. Phoronida (pärgussid)

Hk. Echiura (kidavaglad)

kärsamoodi asi on ebamäärasem kui kärssussidel ja kidakärssussidel. Pärak lõppeb tagaosas.

Hk. Sipuncula (konuvaglad)

pärak lõppeb selja peal

• Alampk. Esmasuussed

• Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)

• Hk. Limused Mollusca

• Klassid: karbid, teod, peajalgsed

Klass karbid

tüüpiline kehasisene jalg, mille ta välja pistab. Sümmeetriatasapind läheb kahe poole vahelt

• Alamhk. Esmasuussed

• Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)

• Hk. Rõngussid Annellida

• Klassid: hulkharjasussid, vööussid

Klass hulkharjasussid

kehavälised lõpused, lüliline keha

• Alamhk. Esmasuussed

• Ülemhk. Ecdysozoa

Hk. Nematoda (ümarussid)

sile, lülid puuduvad, saba ja pea suht ühesugused

Hk. Kinorhyncha (siilussid)

peal on kroonilaadne ogadekompleks.

Hk. Priapulida (keraskärssussid)

„Penis worm“

Hk. Loricifera (rüüloomad)

• Alamhk. Esmasuussed

• Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)

• Hk. Lülijalgsed Arthropoda

• Alamhk. Lõugtundlased Chelicerata

• Klassid: hiidjalgsed, odasabalised, ämblikulaadsed ---seltsid: skorpionilised, ebaskorpionilised, koibikulised, ämblikulised, lestad.

Klass hiidjalgsed

Sea Spider

• Alamhk. Esmasuussed

• Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)

• Hk. Lülijalgsed Arthropoda

• Alamhk. Tetraconata (vähid ja putukad)

• Klassid: lõpusjalgsed, mõlajalgsed, pimevähid, aerjalgsed, karpvähid, hooghännalised, insecta (välislõugsed putukad), ülemvähid

Klass lõpusjalgsed

Klass mõlajalgsed

Klass aerjalgsed

Klass karpvähid

karp on ümber. Pisikesed jalad karbipoolmete vahel. Hästi väikesed. Zooplanktoni koosseisus.

Klass hooghännalised

„springtails“

• Alamhk. Esmasuussed

• Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)

• Hk. Lülijalgsed Arthropoda

• Alamhk. Tetraconata (vähid ja putukad)

• Klass ülemvähid

• Seltsid: müsiidilised, põnguskilbilised, kakandilised, kirpvähilised, hiigelvähilised, kümnejalalised.

Selts müsiidilised

Meenutavad krevette!

Selts põnguskilbilised

jalad ettepoole, ümar keha, pikk saba.

Selts kakandilised

palju laiu plaate

Selts kirpvähilised

kaardus keha, jalad on igale poole laiali.

Selts hiilgevähilised

Selts kümnejalalised

• Alamhk. Esmasuussed

• Ülemhk. Lophotrochozoa (LTZ)

• Hk. Lülijalgsed Arthropoda

• Alamhk. Tetraconata (vähid ja putukad)

• Klass insecta (välislõugsed putukad)

Selts harjashännalised

Selts ühepäevikulised

Tagumine tiivapaar on väiksem kui esimene. Tiivad seljapeal kokku, sabal pikad „jätked“

larvae

Selts röövritsikalised

Selts nahktiivalised

sabajätked, tiivad kokku pakitud väikeste kattetiibade alla (kõrvahark)

Selts kevikulised

Selts Zoraptera (tsorapterilised)

Selts ripstiivalised

Selts nokalised

kehakuju lapik, pead ja rindmikku katavad kilbid, tagakeha peamiselt paljas, kattetiibasid pole. Pea allapoole suunatud.

Selts võrktiivalised

tiibade peal hästi tüüpiline võrgumuster. Suured tiivad. Suured silmad.

Selts kaamelkaelalised

Selts suurtiivalised

Selts ehmestiivalised

Selts koonulised