Upload
dagmar-seljamaee
View
3.544
Download
7
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Sissejuhatus kordamisega I maailmasõjast, Eesti iseseisvumisest. Põhiosa Pariisi rahukonverentsist ja Versailles' rahust.
Citation preview
Lähiajalugu IX klassile
Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel
Kordamine – teadmiste raudvara1914-1918
Esimene maailmasõda
Antant versus Keskriigid
Sõjategevus lõppes 11.11.1918. a Compiègne’i vaherahuga
Tähtsamad võitjariigid (Antant):
Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, Itaalia
Kaotajariigid:
Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria
Kordamine – teadmiste raudvara
Venemaa
Alustas sõda Antanti poolel, kuid suurte siseprobleemide tõttu...
1917 Veebruarirevolutsioon
Ajutine Valitsus püüdis luua demokraatlikku vabariiki
1917 Oktoobrirevolutsioon
Enamlased e bolševikud taotlevad proletariaadi diktatuuri
Enamus riike ei tunnusta enamlaste võimu ja bolševikke püütakse kukutada (Kodusõda)
Nõukogude Venemaa jäi rahvusvahelisel areenil kõrvalseisjaks
Vladimir Iljitš Lenin
Kordamine – teadmiste raudvaraEesti
Alates 1710. a tsaari võimu all (Balti erikord)
1860tel algas rahvuslik ärkamine
Venemaa ebaedu I MS-s muutis ilmseks vajaduse ennast ise kaitsta
Märtsis 1917 andis Ajutine Valitsus autonoomia (moodustati rahvuskubermang)
Novembris 1917 võimule enamlased (Kingissepp, Anvelt)
Enamlaste reformid (nt riigistamine) põhjustasid rahulolematuse
Iseseisva riigi loomise idee!
Kordamine – teadmiste raudvara24. veebruaril 1918 kuulutas Päästekomitee (Päts, Konik, Vilms) Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks25. veebruaril 1918 algas Saksa (keisririigi okupatsioon)Novembris 1918 (Compiègne’i vaherahu) Saksamaa loobus võimust ja väed lahkusidNõukogude Venemaa üritas enamlaste võimu taas kehtestada – algas VabadussõdaTänu vabatahtlikele, naaberriikide ja Suurbritannia abile suutsid Eesti väed Punaarmee Eesti alalt välja tõrjuda
Kordamine – teadmiste raudvara
Kohalikud baltisakslased üritasid moodustada Balti hertsogiriiki
Sõdimist nende vastu nim Landeswehri sõjaks
Võnnu lahing – Võidupüha 23. juuni
2. veebruaril 1920 sõlmis Eesti rahulepingu Nõukogude Venemaaga – Tartu rahu
Nõukogude võim tunnustas alatiseks Eesti vabariigi iseseisvust ja piiri, lubas häid suhteid
Saksamaa küsimus oli lahtine...
... sest Compiègne’i vaherahu lõpetas sõjaTEGEVUSE, sõja lõpetamiseks oli vaja rahuKÕIK võitjariigid kogunesid Pariisi rahukonverentsile (1918-1920), et leppida kokku rahulepingu tingimustesIstungid Versailles’ lossisKaotajariike arutelule ei kutsutud, neil oli võimalik ainult nõustuda
Versailles’ loss ja sealne peeglisaal
Versailles’ süsteemi loojad
David Lloyd George – Suurbritannia peaminister
Vittorio Orlando – Itaalia peaminister
Georges Clemenceau - peaminister
Woodrow Wilson – USA president
Rahulepingud
Sõlmiti kõigi kaotajariikidega eraldi ja erinevatel tingimustel
Sõlmiti erinevates kohtades, sestap erinevad nimed
Versailles’ rahuleping – Saksamaaga
Versailles’ rahulepingu tingimusedSaksamaa oli sõja süüdlaneSaksamaa pidi võitjatele maksma reparatsiooneSaksa armee vähendati 100 000 meheni, ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõjalaevastikku piirati 6 laevaniSaksamaa pidi loovutama 10% territooriumist ja kõik oma kolooniad võitjateleLoodi Reini demilitariseeritud tsoon
Saksamaa pärast Versailles’ rahu: oranž – Reini demilitariseeritud tsoonkollane – Saksamaa oli sunnitud loovutamaviirutatud kollane – jäi pärast hääletust Saksamaale
Saksamaa kaotas:
100% I MS eelsetest kolooniatest
80% sõjaeelsest laevastikust
48% raua kogutoodangust
16% söe kogutoodangust
13% 1914. aasta pindalast
12% rahvastikust
Euroopa I maailmasõja eel: roheline – Antant ja liitlased; oranž – Keskriigid; lilla – neutraalsed riigid
Euroopa pärast Pariisi rahukonverentsi
Rahvasteliit 1919-194642 asutajariiki
Võimalike riikidevaheliste tülide lahendamiseks
Majandusliku ja kultuurilise koostöö edendamiseks
Algselt ei võetud liikmeks I MS kaotajariike (sh Saksamaad – võeti vastu 1926) ega NSV Liitu (alles 1934)
Eesti liikmeks 1921
USA liikmeks ei astu
Lünk sillas. Silt: Selle Rahvasteliidu silla kujundas USA presidentMilles seisnesid Rahvasteliidu probleemid?
Rahu ja tulevane kahuriliha
Tiiger (Clemenceau hüüdnimi): “Huvitav! Mulle tundub, et ma kuulen last nutmas!”
Mida ennustab see 1920. a Inglise ajalehes ilmunud karikatuur rahu püsimajäämise kohta?
Küsimused
Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles’ diktaadiks?
Kuidas mõjutas Pariisi rahukonverents Eestit? (Vihje: vt kaarti)
Paljud sakslased tundsid, et sõda lõppes nende riigile “noa selga torkamisega”. Loetle kolm võimalikku põhjust selliseks arvamuseks