Tallinna Rahumäe Põhikool

LÕPUTÖÖ KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE

TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOLIS

Juhend

Koostaja: Triinu Pääsik

Tallinn 2014

2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3

1. Lõputöö liigid ........................................................................................................................ 4

1.1. Loovtöö ........................................................................................................................ 4

1.2. Uurimistöö ehk õpilasuurimus ..................................................................................... 5

1.3. Osalemine riiklikel või suurematel olümpiaadidel või konkursitel ............................. 6

1.4. Lõputöö esitamine Kaunite Kunstide osakonnas ......................................................... 6

2. Kirjaliku töö vormistamise nõuded ....................................................................................... 9

2.1. Üldnõuded ........................................................................................................................ 9

2.2. Vormistusnõuded ............................................................................................................. 9

2.3 Videojuhendid vormistamiseks ......................................................................................... 9

3. Kirjaliku töö osad ................................................................................................................ 10

3.1. Tiitelleht ..................................................................................................................... 10

3.2. Sisukord ..................................................................................................................... 10

3.3. Sissejuhatus ............................................................................................................... 10

3.4. Töö põhiosa ............................................................................................................... 11

3.5. Kokkuvõte ................................................................................................................. 11

3.6. Lisad .......................................................................................................................... 12

4. Viitamine ja kasutatud kirjandus ......................................................................................... 13

4.1. Viitamine teksti sees .................................................................................................. 13

5. Tabelite ja jooniste vormistamine........................................................................................ 15

6. Soovitused keelekasutamisel ............................................................................................... 16

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 17

Lisa 1. Tiitellehe näidis ............................................................................................................ 18

Lisa 2. Viitamine: kasutatud allikate loetelu ............................................................................ 19

3

Sissejuhatus

Käesolev õppematerjal on koostatud Tallinna Rahumäe Põhikooli õpilastööde juhendina

lõputööde korrektseks vormistamiseks. Juhend sätestab nõuded 9.klassi õpilaste lõputööde

koostamiseks ja vormistamiseks. Koos nõuetega esitatakse soovitusi, kuidas töö üles ehitada.

Lisaks sisaldab juhend ka viiteid videojuhenditele ning näiteid lisadena.

Tallinna Rahumäe Põhikoolis võib õpilane 9.klassi lõputööna esitada loovtöö (projekt,

muusikateos, etenduskunst või kunstiteos), uurimistöö ehk õpilasuurimuse ning lõputööna

võib arvestada ka osalemist üleriiklikul või rahvusvahelisel olümpiaadil või konkursil. Iga

lõputöö puhul on oluline esitada ka kirjalik töö.

4

1. Lõputöö liigid

Läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimivaks lõputööks võib olla uurimus, projekt,

kunstitöö või muu taoline töö. Õpilane lähtub töö teostamisel valitud teemast ning

läbiviimisele ja vormistamisele esitatud nõuetest.

1.1. Loovtöö

Loovtöö kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid ning on eneseteostusrõõmu pakkuv ja

silmaringi avardav. Loovtöö võib olla nii praktiline töö kui ka vaimse idee kandja. Loovtööna

võib esitada projekti, muusikateose, etenduskunsti või kunstiteose.

Juhul, kui loovtöös kasutatakse fragmente teiste autorite loomingust, tuleb autorikaitse

seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile.

Loovtöö muusikateosena: õpilase omalooming aga ka muusikateose esitamine.

Loovtöö kunstitööna: teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur,

keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne.

Loovtöö projektina: projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö (ülesanne) vm

ettevõtmine. Projekt pakub hea võimaluse valitud teemadel viia ellu oma ideid üksi või koos

kaaslastega. Projekti võib kaasata ka erinevaid loovtöö liike olenevalt projekti teemast, nt

lühiuurimust, erinevaid õpilaste esinemisi, esitlusi, näituste korraldamist jm.

Loovtöö puhul koostab õpilane ka kirjaliku osa, mis vormistatakse vastavalt kooli poolt

kehtestatud nõuetele ning esitab hindamiskomisjonile enne töö kaitsmist.

Õpilane märgib loovtöö alustamise ja valmimise kuupäeva, teostamisele kulunud aja tundides.

LOOVTÖÖ KIRJALIKU OSA ÜLESEHITUS

- Tiitelleht

- Sisukord

- Sissejuhatus

- Töö käigu kirjeldus (tugineb õpilase tehtud märkmetele ja töö ajakavale)

- Kokkuvõte, sh eneseanalüüs

- Kasutatud allikad

5

1.2. Uurimistöö ehk õpilasuurimus

Uurimistöö on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Töö

kirjutamine annab õpilastele esimese iseseisva uurimustöö kogemuse ning võimaluse tegeleda

huvipakkuvate teemade ja probleemidega kas individuaalselt või koostöös kaasõpilastega.

Uurimuse eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta ning leida teema

olulistele küsimustele vastuseid. Samuti aitab uurimustöö kaasa oskusele oma mõtteid edasi

anda loogiliselt nii kõnes kui kirjas.

Uurimustöö peaks olema valdavalt analüüsiva iseloomuga, olulisel kohal on töö autori

järeldused, tõlgendused ja üldistused.

NÄIDE uurimistöö koostamise etappidest:

1) Valdkonna või õppeaine esialgne valik ning teema valimine

2) Töö ajakava koostamine koos juhendajaga

3) Juhendaja poolt soovitatud kirjandusega tutvumine

4) Uurimistöö probleemi sõnastamine koos juhendaja abiga

5) Andmekogumise meetodi valik ning andmete kogumine

6) Uurimistöö põhiosa kirjutamine vastavalt nõuetele

7) Töö esitamine hindamiskomisjonile

8) Töö kaitsmine

ÕPILASE UURIMISTÖÖ ÜLESEHITUS

- Tiitelleht

- Sisukord

- Sissejuhatus

- Töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid)

- Kokkuvõte, sh eneseanalüüs

- Kasutatud allikate loetelu

- Lisad (vajadusel)

6

1.3. Osalemine riiklikel või suurematel olümpiaadidel või konkursitel

Lõputööks loetakse ka õpilase osalemist ja saavutusi märkimisväärse koha eest üleriigilisel

või rahvusvahelisel aineolümpiaadil, õpilasuurimustööde konkursil (nt Archimedese Eesti

õpilaste teadustööde riiklik konkurss, GLOBE õpilasuurimustööde konkurss, Tartu

keskkonnahariduskeskuse õpilaste keskkonnaalaste uurimustööde konkurss jne).

Olümpiaadidel või konkursitel osaleja peab lõputööde kaitsmiseks esitama

hindamiskomisjonile kirjaliku kokkuvõtte koos eneseanalüüsiga ning esitlema enda saavutusi

esitlusega.

KONKURSITÖÖ KIRJALIKU OSA ÜLESEHITUS:

- Tiitelleht

- Sissejuhatus

- Konkursi või võistluse tausta kirjeldus

- Eeltöö selgitus ning tulemused

- Kokkuvõte, sh eneseanalüüs

1.4. Lõputöö esitamine Kaunite Kunstide osakonnas

1.4.1. Näitlemine

Näitlemise lõputöö koosneb kahest osast.

Esimese osana tuleb esitusele näitemäng, mis on valitud õpetaja ja õpilaste vahelise koostöö

tulemusena, arvestades õpilaste võimekust. Et arvestada õpilaste võrdset panust näitemängus

osalemisel, tuleb õpetajal reŽiiplaan koostada sellele vastavalt.

Teise osana esitavad õpilased kirjaliku töö tööprotsessi kohta ning esitlevad seda.

KIRJALIKU OSA ÜLESEHITUS:

- Tiitelleht

- Sissejuhatus

- Näidendi taust ja selgitus

o Lühiülevaade autorist ja näidendist.

o Kogu näidendi tekst, milles välja toodud vastava grupi poolt esitatavad

stseenid.

7

o Näidendi pealisülesanne.

o Stseenide pealisülesanded, milles eraldi välja toodud õpilaste ja õpetaja

vahelise koostöö, õpilaste kui esitajate ülesanded endale ja nende

realiseerumine, toetudes tööprotsessi jooksul peetavale päevikule.

- Töö kokkuvõte ja eneseanalüüs (milleni jõuti, kas ja kuidas eesmärk saavutati, mis toetas

eesmärgi saavutamist või mis takistas seda).

- Lisad (pildimaterjal tööprotsessi erinevatest etappidest ning näidendist).

1.4.2. Kunst, keraamika

Kunsti loovtöö koosneb kahest osast.

Esimene osa koosneb õpilase poolt valmistatud loometööst ja selle suulisest tutvustusest.

Teise osana esitavad õpilased kirjaliku töö tööprotsessi kohta ning esitlevad seda.

KIRJALIKU OSA ÜLESEHITUS:

- Tiitelleht

- Sissejuhatus, sh valikute põhjendus

- Protsessi kirjeldus ja eneseanalüüs

- Töö kokkuvõte (milleni jõuti, kas ja kuidas eesmärk saavutati, mis toetas eesmärgi

saavutamist või mis takistas seda).

- Lisad (pildimaterjal tööprotsessi erinevatest etappidest ning valminud tööst).

1.4.3. Prantsuse keel

Prantsuse keele lõputöö koosneb kahest osast.

Esimene osa koosneb õpilase poolt korrektselt vormistatud loometööst ja selle suulisest

tutvustusest. Teise osana esitavad õpilased kirjaliku töö tööprotsessi kohta ning esitlevad seda.

Töö etapid:

- Õpilane valitab külastatavate vaatamisväärsuste seast huvipakkuva objekt ning põhjendab

oma valikut.

- Koostatakse esitluse kava koostöös kaasõpilaste ja aineõpetajaga.

8

- Tutvutakse kirjanduse ja teiste allikatega valitud objekti kohta. Koostatakse esitlus,

mida aanalüüsitakse koos aineõpetajaga.

- Koostatakse esitluse lõppversioon, milles on arvestatud tehtud märkuste ja parandustega.

- Tutvustatakse valitud vaatamisväärsust kaasõpilastele vahetult enne selle külastamist.

KIRJALIKU OSA ÜLESEHITUS

- Tiitelleht

- Sisukord

- Sissejuhatus

- Töö põhiosa (peatükid ja alapeatükid)

- Kokkuvõte, sh eneseanalüüs

o Analüüsitakse, kas koostatud esitlus ja installatsioon täitsid püstitatud

eesmärgid; milliseid tegevusi ja kuidas viidi läbi eesmärgi saavutamiseks;

milliseid probleeme esines ettevalmistavas etapis ning kuidas neid lahendati.

- Kasutatud allikate loetelu

- Lisad (video- ja fotomaterjal)

9

2. Kirjaliku töö vormistamise nõuded

Lõputöö vormistamisel tuleb jälgida Tallinna Rahumäe Põhikooli õpilastööde vormistamise

juhendis toodud nõudeid.

2.1. Üldnõuded

- Kirjalikud tööd esitatakse valgel paberil formaadiga A4 (210 x 297mm) kas köidetult

või kiirköitjas. Hindamiskomisjonile antakse töö üle nii paberkandjal (üks eksemplar)

kui ka PDF formaadis e-maili teel.

- Töö põhiosad (peatükid) algavad uuelt leheküljelt.

- Taandrida arvutitrükis ei kasutata, lõikude eraldamiseks kasutatakse tühja rida.

- Lehekülgede numbreid loetakse tiitellehest. Tiitellehel numbrit ei näidata.

- Tsitaatidel ja refereeringutel peavad olema täpsed viited.

- Kasutatud allikatele viitamisel tuleb kasutada ühtset süsteemi tööd läbivalt.

2.2. Vormistusnõuded

Kirjastiil tööd läbivalt: Times New Roman

Kirja suurus: 12pt

Töö pealkirja suurus tiitellehel: 20pt

Peatükkide kirja suurus: 16pt

Alapeatükkide kirja suurus: 14pt

(Peatükid ja alapeatükid vormistatakse rasvases kirjas)

Reavahe: 1,5

Äärised: vasakult 3cm, paremalt 1,5cm, ülevalt ja alt 2,5cm

Sisu joondamine: äärest ääreni ehk rööpjoondus

Peatükkide joondamine: vasakul ääres

Leheküljenumbrid: all keskel (va tiitelleht, kuhu numbrit ei lisata)

2.3 Videojuhendid vormistamiseks

HELINDATUD VIDEOJUHENDID http://bit.ly/rpk-videojuhendid

10

3. Kirjaliku töö osad

3.1. Tiitelleht

Töö tiitellehe (vt LISA 1) esimesele reale märgitakse kooli ametlik nimi, kus töö on

kirjutatud. Tiitellehele leheküljenumbrit ei märgita.

Poole lehekülje kõrgusele kirjutatakse suurtähtedega töö pealkiri (suurus 20pt) ning

järgmisele reale töö liik (Loovtöö, Uurimistöö, Lõputöö).

Lehekülje paremale servale (paremjoondus) märgitakse koostaja (õpilase täisnimi), järgmisele

reale õpilase klass ning selle alla juhendaja (juhendaja täisnimi).

Lehekülje viimasele reale lisatakse töö kirjutamise koht ja aeg.

3.2. Sisukord

Sisukord on töö alguses tiitellehe järel. Sisukorra punktid sisaldavad kõiki peatükke töös

välja arvatud tiitellehte ja sisukorda ennast. Kirjaliku töö sisukord luuakse automaatselt, mitte

käsitsi.

3.3. Sissejuhatus

Lõputöö kirjutaja põhjendab teemavalikut ning selle olulisust. Õpilane sõnastab töö

eesmärgi(d) – mida soovib tõestada või käsitleda; millisele küsimusele otsib vastust jne.

Õpilane tutvustab võtteid, ülesandeid, kuidas jõudis eesmärgi saavutamiseni, selgitab töö

ülesehitust.

Sissejuhatuses võib autor tähelepanu juhtida nendele asjaoludele, mille teadmine aitab lugejal

töö sisu paremini mõista. Selleks võivad olla andmete hankimisega kaasnenud probleemid,

samuti isikute ja institutsioonide nimetamine, kellelt saadi abi töö kirjutamisel. Tuleb silmas

pidada, et sissejuhatuses ei tegeleta püstitatud probleemi lahendamisega, ei tooda järeldusi

ega kuhjata lugejat üle arvudega.

11

Praktikas on osutunud mõistlikuks sõnastada sissejuhatus lõplikult alles pärast põhiosa ja

kokkuvõtte valmimist.

3.4. Töö põhiosa

Põhiosa tekstis on põhijaotused (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt,

lõige). Peatükkide pealkirjad vormistatakse rasvases kirjas ja suurusega 16pt, alapeatükid

suurusega 14pt.

Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees

nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise

sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähiste lõpus (jaotise alguses) on

punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti. 2.3.2 kohaselt).

Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei

kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa.

Iga peatükk algab uuelt leheküljelt (alapeatükid jätkuvad peatüki sees). Taandridu töö

vormistamisel ei kasutata, iga uus lõik algab uuelt realt.

Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse

numeratsiooni.

3.5. Kokkuvõte

Kokkuvõttes esitatakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele ning esitatakse saadud

tulemused. Kokkuvõte sisaldab töö autori järeldusi, tõlgendusi, üldistusi.

Kirjalik lõputöö sisaldab õpilase enesehinnangut eesmärkide ja tegevuskava täitmise kohta.

Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme ega tooda uusi andmeid. Kokkuvõte ei ole töö

eelnevate osade tekstilõikude mehhaaniline kokkutõstmine. Kokkuvõttes ei viidata

kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi.

12

Kokkuvõte ja sissejuhatus peavad moodustama ühtse terviku, nii et ainult neid lugedes saaks

kõrvalseisja ülevaate käsitletust.

3.6. Lisad

Lisad sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid

mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud (nt küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid,

mõõtmisprotokollid jms). Samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi või

fotokoopiad).

Lisad nummerdatakse iseseisvalt (paremale ülanurka LISA 1) ja pealkirjastatakse.

NÄIDE:

LISA 1. Tiitellehe näidis

Lisas esitatud fotod allkirjastatakse (kes või mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud,

kelle omanduses on originaal jms).

Lisadele tuleb põhitekstis viidata, nt „Ekspertidele saadetud hinnanguleht on toodud Lisas 3.“

või „Ekspertidele saadetud hinnangulehel on välja toodud uued suunad (vt Lisa 3).“

13

4. Viitamine ja kasutatud kirjandus

Töö põhiosas tuuakse teema loogilise arenduse seisukohalt olulised materjalid, siia hulka

kuuluvad ka tsitaadid ja refereeringud ning töö autori kommentaarid nende juurde. Tsitaat

peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud

sõnade asemele pannakse mõttekriipsud [---].

Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne.

Refereerimine – teise autori teose sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine.

Tsiteerimine – kellegi teise mõtete edastamine täpselt sellisel kujul nagu need on esitatud

alustekstis (esitatakse jutumärkides).

Plagiaat on

- kellegi teise teksti esitamine enda nime all,

- kellegi teise teksti ilma viideteta kasutamine,

- kellegi teise idee või mõtte esitamine enda nime all.

Kasutatud kirjanduse loetelusse märgitakse ainult need allikad, millele on töös viidatud.

Viidatud allikad esitatakse kasutatud kirjanduse loetelus tähestikulises järjekorras arvestades

autori perekonnanime, autori puudumisel artikli pealkirja.

4.1. Viitamine teksti sees

Lihtsaim võimalus on märkida sulgudes autori nimi ja väljaande aasta ning viidatav lehekülg,

nt (Vahtre, 1994, 151).

Kui algallikal on mitu autorit, märgitakse esmakordsel viitamisel kõik autorid, nt (Bergman,

Halle, Lints, 1998) ja järgmistel kordadel esimene autor ja teised, nt (Bergman jt 1998).

14

NÄIDE:

Viivi Luik on öelnud: „Kultuur on pimedatele jõududele ohtlik, sest kultuur on meie

ainukene kaitse pimedate jõudude eest.“ (Luik, 2009).

Viidatud artikli täpsemad andmed tuleb panna kirja kasutatud allikate loetellu järgmiselt:

Luik, V. (2009). Miks on kirjanikku vaja? Postimees, 4.04.2009, lk 5

Täpsem viitamisjuhend asub käesoleva töö lisas (vt Lisa 2).

15

5. Tabelite ja jooniste vormistamine

Kõik tabelid peavad olema pealkirjastatud ja nummerdatud (Tabel 1, Tabel 2 jne) kas tööd

läbiva või peatükisisese numeratsiooniga. Kui tabelis olevad andmed on pärit

teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all neile ka viidata vastavalt viitamisjuhendile.

Ka joonised (sh diagrammid, skeemid, kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis

1, Joonis 2 jne). Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata.

Näited:

Joonis 1. Korteriomanditehingute koguväärtus (vasak telg) ja keskmine hind, eur/m2 (parem telg)

(URL:http://www.kinnisvaraweb.ee/blog/kv-ee-kinniisvaraturu-ulevaate-graafikud-tartu/)

16

Tabel 2. Bensopüreeni tase 2011 a. (URL:http://www.eea.europa.eu/data-and-maps/figures/annual-

mean-concentrations-of-benzo/air-quality-2013_map_8-2-

track16876_airbase_2011_concentration_bap.eps/image_original)

6. Soovitused keelekasutamisel

- Lause sisaldab vähemalt ühte tegusõna.

- Hea toon on kasutada ühesugust ajavormi – soovitavalt lihtminevikku.

- Lausekordusi võimalusel vältida.

- Otsene kõne on selgem kui kaudne.

- Mina-vormi võib töös kasutada, kuid sellega ei maksa liialdada.

- Soovituslikult võib kasutada arvuti õigekirjakontrolli, kuid usaldada tuleb eelkõige

iseennast.

- Lauset ei alustata numbriga, vaid sõnaga.

17

Kasutatud allikad

Ermast, A., Saarso, G-A. & Teder, K. (2011). Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks

põhikooli III kooliastmes. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.

18

Lisa 1. Tiitellehe näidis

Tallinna Rahumäe Põhikool

SPORT JA TERVIS

Uurimistöö

Koostaja: Tiit Tubli

Klass: 9A

Juhendaja: Malle Maasikas

Tallinn 2014

19

Lisa 2. Viitamine: kasutatud allikate loetelu

Millest alustada? Otsusta, millise allikaga on tegemist!

Ühe autori raamat:

Autori perekonnanimi, Initsiaal(id). (Väljaandmise aasta). Raamatu pealkiri. Linn: Kirjastus.

Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus.

Mitme autori puhul eraldatakse autori nimed järgmiselt:

Jõgi, L., Lõhmus, M. & Märja, T. (2003). Andragoogika: raamat õppimiseks ja

õpetamiseks. Tallinn: Ilo.

Õpik:

Autori nimi, Initsiaal(id). (Väljaandmise aasta). Õpiku pealkiri. Linn: Kirjastus.

Kont, A. (2004). Loodusgeograafia põhikoolile 4.osa. Tallinn: Avita.

Entsüklopeedia, sõnastik või teatmeteos:

Autori nimi, Initsiaal(id). (Väljaandmise aasta). Raamatu pealkiri. Linn: Kirjastus.

Erelt, T. (1999). Eesti keele sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Ühe autori artikkel ajakirjast või ajalehest:

Autori nimi, Initsiaal(id). (Väljaandmise aasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, ajakirja

number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub.

Otsing, A. (1999). Pentium tootmises ja turul. Arvutimaailm, 3, 22-24.

20

Aadress Interneti leheküljelt:

Veebilehe nimi. URL-aadress (materjali kasutamise kuupäev)

Tallinna Rahumäe Põhikool. http://rahumae.tln.edu.ee/sisu/koolirahvas (02.04.2014)

Aadress veebipõhisest entsüklopeediast:

Artikli pealkiri. Veebilehe nimi. URL-aadress (materjali kasutamise kuupäev)

Mustkunst. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Mustkunst (07.04.2014)

Artikkel Interneti leheküljelt:

Autori nimi, Initsiaal(id). (artikli kirjutamise aeg, kui on teada). Artikli pealkiri. URL-aadress.

(materjali kasutamise kuupäev)

Rossmann, M. (28.03.2014). Naerame koos elu ilusaks. http://opleht.ee/14450-

naerame-koos-elu-ilusaks/ (02.04.2014)