Kaubandusettevõtete küsitlus 201716.05.2017

Jaekaubandusest ja majandusest üldisemalt

© Swedbank

Public

Information class

Jaekaubandusettevõtete käive ja mahud

2016 vs 2004 mahud kasv +80%

Spetsialiseerimata kauplused (supermarketid) +47%

Mootorikütuse jaemüük +37%

Majatarbed, kodumasinad, ehitusmaterjalid +113%

Rõivad, jalatsid, tekstiilitooted +149%

Apteegid +89%

Muud spetsialiseeritud kauplused +176%

allikas: Eesti Statistikaamet

2016 rahaline käive +7,0% YoY, mahud +6,8% YoY.

Jaekaubandus v.a. mootorsõidukid ja mootorrattad mahud +4,5% YoY

2017 3 kuud, rahaline käive +10,9% YoY, mahud +7% YoY

Jaekaubandus v.a. mootorsõidukid ja mootorrattad käive +7,8% YoY,

mahud 3%

Keskmine palk

2004.a. 460 EUR, 2016.a. 1 146 EUR + 147%

Kodumajapidamiste hoiuste kasv

2004.a. 1,6 mld EUR, 2016.a. 6,2 mld EUR +280%

„Suurte“ keskuste pindala samal perioodil +60%

90828503

81497659

7333

6606

56445283

73067557

6250

4988

4125

63296056586554755308

482543554192

517749184246

34932952

2016201520142013201220112010200920082007200620052004

Jaekaubandus kokku

Jaekaubandus, v.amootorsõidukid ja mootorrattad

© Swedbank

Public

Information class

Kuidas jaguneb jaekaubanduskäive*?

Allikas: Statistikaamet

*Põhineb 2016. a lühiajastatistikal; v.a mootorsõidukid ja mootorrattad4

38%

16%

13%

11%

6%

5%

4%

3%

2%

1%

Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes (domineerivad toidukaubad jajoogid)

mootorikütuse jaemüük

majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük

jaemüük muudes spetsialiseeritud kauplustes

farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük

tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük

jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes

jaemüük posti või interneti teel

kasutatud kaupade jaemüük kauplustes, jaemüük kioskites ja turgudel,otsemüük

toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritudkauplustes

© Swedbank

Public

Information class allikas: Eesti Statistikaamet

Tarbijahinnaindeks - 3 aastat nullinflatsiooni on läbiKeskmine THI aastane muutus

2011: +5,0%

2012: +3,9%

2013: +2,8%

2014: -0,1%

2015: -0,5%

2016: +0,1%

4k 2017: +3,0%

1997=100, Apr 2017a = 201,32

© Swedbank

Public

Information class

Eraisikute hoiused kasvavad

• Märts 2017 laenud/hoiused 108%. Märts 2017 (YoY muutused): residentidest eraisikute laenud +5,5%

residentidest eraisikute hoiused +8,1%

Allikas: Eesti Pank

Uuringu tulemused

© Swedbank

Public

Information class

Uuringus osales 193 ettevõtet

8

Küsitletud ettevõtete

jagunemine sektori järgi

Küsitletud ettevõtete

jagunemine käibe järgi

Ehitus- ja kodukaubad 17%

Kodumasinad ja elektroonika 9%

Rõivad ja jalatsid 10%

Spordi- ja vabaajakaubad 7%

Apteegid 4%

Muud kauplused 36%

Küsitlusele vastas 193

jaekaubandusettevõtet

• käive 2,38 miljardit eurot (ca 38% sektorist*)

• 14 ettevõtet käibega üle 50 miljoni euro

• mediaankäive 1,3 miljonit eurot

*Ettevõtted, kes on määratlenud oma põhitegevusalana jaekaubanduse, v.a

mootorsõidukite ja mootorrataste müük.

© Swedbank

Public

Information class

Käibe kasvu osas ollakse võrreldes eelmise aastaga optimistlikumad

9

65% plaanib käibe kasvu (2016: 59%),

29% käibe samaks jäämist (2016: 34%),

6% käibe langust (2016: 7%).

2016 plaaniti käibe kasvuks 4,4%,

tegelik 4,5%

(Allikas: Statistikaameti lühiajastatistika)

Plaanitav käibe muutus* 2017

*käibega kaalutud keskmine muutus

© Swedbank

Public

Information class

2016 müüdi keskmiselt 3 152 euro eest tooteid kaubanduspinna m2 kohta

10

Müük kaubanduspinna m2 kohta aastas, 2016

2015. aastal müüdi keskmiselt 2 821

euro eest tooteid kaubanduspinna m2

kohta.

→ Aastane kasv oli 11,7%.

© Swedbank

Public

Information class

74% prognoosib kasumlikkuse paranemist või samaks jäämist

*ärikasumlikkus = ärikasum / käive 11

Mitu % ettevõtetest prognoosib kasumlikkuse* paranemist,

samaks jäämist või vähenemist 2017. a?

42% plaanib kasumlikkuse paranemist

(2016: 42%),

32% kasumlikkuse samaks jäämist

(2016: 39%),

25% kasumlikkuse langust (2016: 19%)

Kasumlikkuse kasvu osas on kõige

optimistlikumad ehitus- ja kodukaupade

kauplused (50%).

Kõige pessimistlikumad on apteegid (14%).

© Swedbank

Public

Information class

Kasumlikkust mõjutavad enim müügimaht ja tööjõukulud

12

Kasumlikkuse paranemine tuleneb peamiselt …

(% vastanutest)

Kasumlikkuse vähenemine tuleneb peamiselt …

(% vastanutest)

© Swedbank

Public

Information class

Investeeringutel fookus e-kaubandusel

13

Millistesse valdkondadesse planeerite olulisemaid

investeeringuid 2017. aastal? (% vastanutest)

Investeeritakse peamiselt e-kaubandusse

(28%), eriti kodumasinate ja elektroonika

kaubanduses (47%).

Olulisi investeeringuid plaanitakse rohkem

suurettevõtetes (88%) ja ehitus- ja

kodukaupade kaubanduses (81%).

76% vastanutest plaanib 2017. aastal

olulisi investeeringuid (2016: 73%).

© Swedbank

Public

Information class

39% ettevõtetest tegeleb e-kaubandusega

14

Kas tegelete e-kaubandusega? (% vastanutest)

E-kaubanduse osakaal käibest on keskmiselt 1,9%,

suurim kodumasinate ja elektroonika kaubanduses (13,7%).

E-kaubanduse peamine eesmärk on traditsioonilise

jaemüügi toetamine (66%), 22 protsendil on see ettevõtte

põhitegevus.

© Swedbank

Public

Information class

Enam kui pooltel jaekaubanduse ettevõtetel on e-pood kohandatud ka mobiilisõbralikuks

15

Kas e-pood on kohandatud mobiilisõbralikuks? (% vastanutest)

Kõige rohkem on mobiilisõbralike e-poodidega spetsialiseerimata kauplusi (75%).

Kõige vähem aga apteeke (0%).

© Swedbank

Public

Information class

Kolmandikul ettevõtetest töötab mõni pood kahjumiga

16

Kas Teie ettevõttel on kahjumlikke kauplusi? (% vastanutest)

Kahjumlikke kauplusi on keskmiselt 16%, enim kodumasina ja elektroonika kaubanduses ja apteekides

(24% kauplustest), vähim ehitus- ja kodukaupade kaubanduses (8% kauplustest).

© Swedbank

Public

Information class

Kahjumlike kauplustega on ettevõtjatel olenevalt kohast erinevad plaanid

* Vastasid vaid need, kes omasid kahjumlikke kauplusi. 17

Mida plaanite ette võtta kahjumlike kauplustega?

(% vastanutest*)Ettevõtjate pakutud muud plaanid:

Kulude optimeerimine – vähendada pinda,

rääkida läbi renditingimused, uus asukoht

Turundus – aktiivsem turundus, uus kauplus

vajab sissetöötamist, parem väljapanek

Marginaal – leida lahendus marginaali

parandamiseks, rahavooliselt plussis

Kauba valik – muuta sortimenti,

spetsialiseerumine kitsamale segmendile

Käive – suurendada müüki , võita juurde uusi

kliente, pakkuda lisateenuseid

© Swedbank

Public

Information class

Kaupmehed valmistuvad läbirääkimisteks

18

Kas plaanite lähima 12 kuu jooksul alustada läbirääkimisi üürihinna osas? (% vastanutest)

13 % vastanutest sulgeks olemasoleva poe mõnes kaubanduskeskuses kui üürileping seda võimaldaks.

Rõivaste ja jalatsite müüjatest kasutaks kohest poe sulgemise võimalust koguni 32% vastanutest

© Swedbank

Public

Information class

Fookus on uute müügikanalite arendamisel

19

Mis on 2017. aastal Teie ettevõttes fookuses?

(% vastanutest)

Spordi- ja vabaajakaupade kaubanduses on

fookuses pigem kulude optimeerimine (38%),

Apteekidel on võrdselt tähtsad

lojaalsusprogrammi arendamine (29%),

sisseostu optimeerimine (29%) ja kulude

optimeerimine (29%).

Uute müügikanalite arendamine on

fookuses peamiselt kodumasinate ja

elektroonika kaubanduses (47%).

© Swedbank

Public

Information class

Kokkuvõte

20

Käive ja kasumlikkus Kauplused ja e-kaubandus

65% plaanib käibe kasvu, keskmiselt 6,1%

E-kaubanduse peamine eesmärk:

traditsioonilise jaemüügi toetamine (66%)

74% prognoosib kasumlikkuse kasvu või

samaks jäämist, peamiselt tänu müügimahu

suurenemisele (65%)

76% plaanib olulisi investeeringuid,

peamiselt e-kaubandusse (28%) ja

kaupluse sisustusse ja interjööri (25%)

57 protsendil on e-pood kohandatud ka

mobiilisõbralikuks

Kolmandik vastanutest omab kahjumlikku

poodi ning 36% plaanib alustada

rendiläbirääkimisi järgneva 12 kuu

jooksul.

Müük kaubanduspinna m2 kohta kasvas

aastaga +11,7%, 3 152 eurole

39% ettevõtetest tegeleb e-kaubandusega,

22 protsendil on see ettevõtte põhitegevus