Evolutsiooni teooria on tuletud kõige tavalisemast bioloogiast ning kasutab ettevõtete kirjeldamisel Darwini evolutsiooni teooriat.

Firmade püsimajäämist, tööstusharu arengut ja ettevõtte siseseid sündmusi nagu strateegia kujunemine, kirjeldatakse lähtuvalt järgmistest printsiipidest:

Muutused/variatsioonid (Variation) Selekteerimine (Selection) Säilitamine (Retaining)

MUUTUSED SELEKTEERIMINE SÄILITAMINE

VÕITLUS

Evolutsiooni protsess

Definitsioon Näide

MUUDATUSED(Variation)

Muudatused ettevõtte praegustes tegevustes või muutus org. Vormides

Kavatsuslik: juhtub kui inimesed aktiivselt üritavad probleemidele lahendusi leida.

Juhuslik/pime: juhtub iseseisvalt keskkonna või selektsiooni tõttu

Organisatsiooni siseselt: probleemide tuvastamine ning nende lahendamine

Organisatsioonide vahel: kui tööstusharusse sisenevad võhiklikud uued ettevõtted.

Vead, Arusaamatused, üllatused ja uudishimu. Nendest tekkinud variatsioonid.

VALIK (Selection)

Variatsioonide eraldamineVäline valik: ettevõtte välised jõud, mis

mõjutavad selle tegevust ja kompetentsi (nt. turg otsustab, kes ellu jääb, kes mitte)

Sisene valik: sisejõud, mis mõjutavad selle tegevust ja otsuseid. Lisaks tehakse ettevõtte siseseid katsetusi. (nt. nõukogu)

Turujõud, konkurents ja kindlaksmääratud normatiivide kasutamine.

Surve saavutamaks stabiilsuse, homogeensuse ja paindlikkuse, et toime tulla uue keskkonnaga.

SÄILITAMINE(Retention)

Sobivaimad muudatused säilitatakse, jäljendatakse või reproduktseeritakse

SE rääkides on oluline rääkida ka organisatsiooni ökoloogiast.Mõlemad uurivad miks ja kuidas on ettevõtted just selliseks kujunenud. Kui SE vaatab pigem ettevõtte sisse, siis OÖ vaatleb organisatsioone üldisemalt

Olles inspireeritud küsimusest: „Miks organisatsioonide tüüpe nii palju?“ üritavad org. ökoloogid seletada kuidas sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised aspektid mõjutavad organisatsioonide suhtelist arvukust võttes ka arvesse nende koosseisu muutust aja jooksul.

“Tugevaimad jäävad püsima” (survival of the fittest)

Üldjuhul põhinevad OÖ uuringud kolmel tähelepanekul: 1. Mitmekesisus tuleneb organisatsioonide arvust 2. Organisatsioonid ei suuda tihti õigeaegselt keskkonnast

tulenevaid muutuseid kavandada ja läbiviia

3. Organisatsioonide kooslus/populatsioon on suhteliselt ebastabiilne- organisatsioonid tekivad ja kaovad

järjepidevalt.

Muutuseid Organisatsioonide populatsioonis peegeldavad 4 protsessi

Variatsioonid, valikud, säilitamine ja konkurents.

Artikli eesmärk oli hinnata kaasaegset organisatsiooni ökoloogiat.

Artikli esimeses osas vaadeldi organisatsioonide asutamise ja põrumise määrasid, ning teises osas organisatsioonilisi muutusi.

Mõlemas osas oli rõhk kaasaegsetel probleemidel.Lisaks toodi välja esilekerkivad suunad tuleviku tarvis.

Ettevõtete asutamise ja põrumise ökoloogias esineb mitmeid erinevusi traditsiooniliste vaatenurkadega, mis keskenduvad individuaalsetele algatustele, oskustele ja võimetele.

Traditsiooniline vaatenurk eeldab, et isiku taust või iseloom viivad ta ettevõtte asutamiseni.

Samuti peab Trad. Vaatenurk ettevõttete põrumise põhjusteks juhtide väheseid kogemusi, ebakompetentsust ja –rahastamist.

Ökoloogiline vaatenurk seevastu iseloomustab ettevõttete asutamist ja põrumist seoses väliskeskkonnaga, sotsiaalsete, majanduslike ja poliitiliste põhjustega, mis tekitavad variatsioone (variation).

Laiemalt võttes keskendub ökoloogiline teooria asutamise ja põrumise uurimisel kolmele protsessile:

› Demograafilised › ökoloogilised › Keskkondlikud

ORGANISATSIOONIDE MUUTUMINE: Strukturaalse inertsi teooria

Strukturaalse inertsi teooria kujutab ettevõtteid kui suhteliselt ükskõikseid üksuseid, mille jaoks kohandumine mitte ainult ei ole raske ja harv, aga ka riskantne.

Strukturaalse inertsi teooria keskendub kahele küsimusele: Kuivõrd muudetavad on ettevõtted ning kas muutused on ettevõtte jaoks kasulikud.

Organisatsiooniline suremus – 6 viisi selle käsitlemiseks› Sobivuse teooria› Uudsuse vastutus› Sõltuvus tihedusest› Ressursi eraldamine› Suuruse vastutus› Asutaja tingimuste efektid

Eduka organisatsiooni omadused: tippjuhid, kes panustavad sisemistele

autonoomsetele strateegilistele protsessidele,

eduka ümberorienteerumise eelduseks sisemised katsetused.

Strateegiate areng: kuidas organisatsiooni strateegiad tekivad ning

kuidas need arenevad? Kuidas strateegia-loome protsessid aja jooksul

ilmet võtavad? Millised strateegia-loome protsessid juhivad

ellujäämisvõimalust suurendavate strateegiate juurde?

Tekitatud muutus (induced) – algatus, mis on organisatsiooni hetkestrateegia tegevusulatuses ning mis on ehitatud olemaolevale organisatsioonilisele õppimisele.

Isetekkiv muutus (autonomous) – algatus, mis kerkib väljaspoolt tegevusulatust ning võimaldab potentsiaalset uut organisatsioonilist kogemust.

Evolutsiooniline raamistik, ümbritsedes sisemisi ning autonoomseid strateegilisi protsesse, põhineb ümberorienteerumisel strateegia-loomes ning strateegia-loomel organisatsioonis.

Artikli lõppseisukoht:Vastandlikud vaated – pimevalik või ettenägelik ja laiahaardeline strateegia planeerimine – on organisatsioonilise kohandumise mõistmiseks liiga kitsad näitajad.

Internal Corporate Venturing – ICV - protsesside, meetodite, töövahendite loomise protsess, mille peamised ülesanded on :

• potentsiaalsete uute äritegevuste võimaluste identifitseerimine juba eksisteeriva ettevõtte siseselt;

• äritegevuse planeerimine ja arendamine uute ettevõtmiste tarvis;

• varajane kaubanduslik käivitus (tootmine).• ICV strateegia põhiline eesmärk on suurendada

ettevõtte siseselt kaubanduslikku käivitust (tootmist), võimendades organisatsiooni vara.

Edukad ICV strateegia saavutused sõltuvad:› tegevjuhtide autonoomsetest

ettevõtjalikest tegevustest;› keskastme juhtide võimetes kujutada

ette nende tegevuste strateegilisi järeldusi üldisemalt süsteemi osas;

› tippjuhtide võimest võimaldada elujõulistel ettevõtlikel algatustel muuta ettevõtte strateegiat.

Uurimus viidi läbi kõrgtehnoloogia ettevõttes „GAMMA“ (nimi muudetud).

Uurimuse jooksul koguti infot GAMMA kuue suure ICV projekti kohta.

Uuringu käigus eristati nelja erinevat ICV strateegia faasi:

o Kontseptuaalne faaso Riski-eelne faaso Ettevõtluse faaso Organisatsiooniline faas

Uurimuse tulemused:

Ettevõtte „mootoriks“ peaks olema tegevtasandil töötavad iseseisva algatusvõimega inimesed.

Iseseisvad algatused võivad suurfirmas silmitsi seista suurte raskustega.

Keskastme juhi roll suurfirma strateegia-loome protsessis on ühendada tegevtasandil olev edukas iseseisev strateegia ettevõtte üldise kontseptuaalse strateegiaga.

Ettevõtte juhi roll ICV protsessis tundub olevat vaid tagasiulatuv strateegia täiustamine, mis on valitud nii välis- kui sisekeskkonna poolt.

Evolutsioonilisest vaatenurgast on edukate ettevõtete uurimine oluline kahel põhjusel:

1) Kuna edukad ettevõtted on evolutsioonilises mõttes tugevaimad (fittest), siis oleks kasulik teada neid põhjuseid, mis panid sellele edule aluse. Võimalik, et neil oli õnne, aga tõenäoliselt on nad teinud midagi „õigesti“.

2) Kui organisatsiooni evolutsiooni teooria on õige, siis edukad ettevõtted peaksid näitama väga kõrget evolutsioonilise käitumise taset.

Organisatsiooni evolutsiooni uurijad kasutavad bioloogilise evolutsiooni

metafoori , et mõista ja hinnata kuidas organisatsioonid muutuvad

mitte ei uuri kuidas organisatsioonid töötavad.

Täname tähelepanu eest!