28
KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA Jüri Sepp Jüri Sepp

KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

  • Upload
    apria

  • View
    78

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA. Jüri Sepp. KÕ ( property rights ) mõiste. Käsutusõiguste all peetakse silmas igat liiki õigusi seoses ressursside ga (mitte üksnes omandiõigust) , sh Kasutusõigus ( usus ) Muutmisõigus ( abusus ) Tulemi omastamise õigus ( usus fructus ) Võõrandamisõigus. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Jüri SeppJüri Sepp

Page 2: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

KÕ (property rights) mõiste

Käsutusõiguste all peetakse silmas igat Käsutusõiguste all peetakse silmas igat liiki õigusi seoses ressurssideliiki õigusi seoses ressurssidega ga (mitte (mitte üksnes omandiõigust)üksnes omandiõigust), sh, sh

Kasutusõigus (Kasutusõigus (usususus)) Muutmisõigus (Muutmisõigus (abususabusus)) Tulemi omastamise õigus (Tulemi omastamise õigus (usus fructususus fructus)) VõõrandamisõigusVõõrandamisõigus

Page 3: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

KÕ teooria põhiteesid (1)

Olemasolevaid ressursse käsutavad ikka Olemasolevaid ressursse käsutavad ikka mingid mingid indiviididindiviidid - sõltumata parajasti - sõltumata parajasti kehtivast omandiõigusest. Ka riikliku kehtivast omandiõigusest. Ka riikliku omandi puhul otsustavad ressursside omandi puhul otsustavad ressursside kasutamise üle siiski üksikisikud. Eriti kasutamise üle siiski üksikisikud. Eriti selgelt ilmnes see käsumajanduse selgelt ilmnes see käsumajanduse tingimustes.tingimustes.

Page 4: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

KÕ teooria põhiteesid (2)

Millised inimesed milliseid ressursse Millised inimesed milliseid ressursse käsutavad, sõltub kehtivast käsutavad, sõltub kehtivast korrastkorrast. .

Selle korra Selle korra elementelementideks võivad olla ideks võivad olla konstitutsioon, seadus, leping, konstitutsioon, seadus, leping, organisatsiooni põhikiri, kodukord, organisatsiooni põhikiri, kodukord, kasutusjuhend, tava, vaikiv nõusolek jkasutusjuhend, tava, vaikiv nõusolek jt t institutsioonidinstitutsioonid..

Page 5: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

KÕ teooria põhiteesid (3)

Indiviidid käituvad (keskmiselt) Indiviidid käituvad (keskmiselt) ratsionaalseltratsionaalselt - püüavad oma - püüavad oma käsutusõigustest saada nii palju kasu kui käsutusõigustest saada nii palju kasu kui võimalik.võimalik.

Rahvamajandusliku optimumi saavutamine Rahvamajandusliku optimumi saavutamine sõltub käsutusõiguste defineeritusest ja sõltub käsutusõiguste defineeritusest ja tagatusest – suurem selgus välistab tagatusest – suurem selgus välistab välismõjusidvälismõjusid

Page 6: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

KÕ teooria põhiteesid (4)

Toetudes teesidele 2 ja 3 on võimalik teatud Toetudes teesidele 2 ja 3 on võimalik teatud usaldatavusega ennustada, kuidas indiviidid usaldatavusega ennustada, kuidas indiviidid (keskmiselt) käsutusõiguste antud jaotuse korral (keskmiselt) käsutusõiguste antud jaotuse korral käituvad. käituvad.

Ja vastupidi, Ja vastupidi, saab saab öelda, kuidas tuleks öelda, kuidas tuleks käsutusõigused mingis inimkollektiivis või käsutusõigused mingis inimkollektiivis või organisatsioonis jaotada, et saavutada seadusandja organisatsioonis jaotada, et saavutada seadusandja või organisaatori poolt soovitud eesmärkivõi organisaatori poolt soovitud eesmärki..

Page 7: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Käsutusõigused turul.Coase teoreem KKÕÕ teooria seisukohalt seisnevad teooria seisukohalt seisnevad

turutehingud turutehingud mitte niivõrd ressursside, mitte niivõrd ressursside, kuivõrd nendega seotud kuivõrd nendega seotud käsutusõiguste käsutusõiguste liikumisesliikumises..

CoaseCoase:: transaktsioonikuludeta maailmas on transaktsioonikuludeta maailmas on käsutusõiguste vahetamise teel saavutatav käsutusõiguste vahetamise teel saavutatav ressursside optimaalne jaotus sõltumata ressursside optimaalne jaotus sõltumata õiguste esialgsest jaotusestõiguste esialgsest jaotusest..

Page 8: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Välismõjude internaliseerimine

Suitsetaja ja mittesuitsetajaSuitsetaja ja mittesuitsetaja Lärmav naaberLärmav naaber Karja- ja viljakasvatajaKarja- ja viljakasvataja Saastav naabervaldSaastav naabervald Väetav farmerVäetav farmer Ignalina tuumajaamIgnalina tuumajaam Ukraina tuumarelvastusUkraina tuumarelvastus

Page 9: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Formaliseeritud analüüs

Olgu meil kaks toanaabrit: suitsetaja Olgu meil kaks toanaabrit: suitsetaja SS ja ja mittesuitsetaja mittesuitsetaja MM. Nende rahas mõõdetavad . Nende rahas mõõdetavad kasufunktsioonid ühes toas elamisest on kasufunktsioonid ühes toas elamisest on seotud suitsetamise tasemega seotud suitsetamise tasemega xx (näiteks (näiteks pakki päevas):pakki päevas):

US = 40xUS = 40x1/21/2

UM = 100-20xUM = 100-20x

Page 10: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Tehingukasu sõltuvus suitsetamisest

0

20

40

60

80

100

120

140

0 1 2 3 4 5 6

suitsetamise tase x

US UM V

Page 11: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Marginaalid

0

10

20

30

40

50

0 0.5 1 1.5 2 2.5

suitsetamise tase x

UM' US'-

Page 12: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Õiguste algjaotus

Vaatleme kahte Vaatleme kahte algalgvarianti:varianti: 11. . Suitsetamine toas on keelatud.Suitsetamine toas on keelatud. 2. 2. Lubatud on suitsetada kuni 3 pakki.Lubatud on suitsetada kuni 3 pakki. Saab näidata, et õiguste ostu-müügiga jõutakse Saab näidata, et õiguste ostu-müügiga jõutakse

mõlemal juhul ühesuguse suitsetamise tasemeni.mõlemal juhul ühesuguse suitsetamise tasemeni. Esimesel juhul võib M müüa oma keelamis-, Esimesel juhul võib M müüa oma keelamis-,

teisel aga S oma suitsetamisõigust.teisel aga S oma suitsetamisõigust.

Page 13: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Suitsetamine keelatud

US = 40xUS = 40x1/21/2 – px – px UM = 100 – 20x + pxUM = 100 – 20x + px p – suitsetamisõiguse ostuhindp – suitsetamisõiguse ostuhind US’ = 20xUS’ = 20x-1/2-1/2 – p = 0; p – p = 0; pSS = 20x = 20x-1/2-1/2 UM’ = -20 + p = 0; pUM’ = -20 + p = 0; pMM = 20 = 20 Tasakaal saavutatakse kui pTasakaal saavutatakse kui pSS = p = pMM

x*x*1 1 = 1= 1

Page 14: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Suitsetamine lubatud (n = 3)

US = 40xUS = 40x1/21/2 + p(n – x) + p(n – x) UM = 100 – 20x – p(n – x)UM = 100 – 20x – p(n – x) p – suitsetamisõiguse müügihindp – suitsetamisõiguse müügihind US’ = 20xUS’ = 20x-1/2-1/2 – p = 0; p – p = 0; pSS = 20x = 20x-1/2-1/2 UM’ = -20 + p = 0; pUM’ = -20 + p = 0; pMM = 20 = 20 Tasakaal saavutatakse kui pTasakaal saavutatakse kui pSS = p = pMM

x*x*2 2 = 1 = x*= 1 = x*11; p* = 20 = US’(1) = UM’; p* = 20 = US’(1) = UM’

Page 15: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Järeldused

Seega langeb suitsetamisõiguse hind (Seega langeb suitsetamisõiguse hind (pp = 20) ja = 20) ja suitsetamistase mõlemal juhul kokku, mis kinnitab suitsetamistase mõlemal juhul kokku, mis kinnitab Coase’i teoreemi, et ressursside Pareto-optimaalne Coase’i teoreemi, et ressursside Pareto-optimaalne lõppjaotus ei sõltu teatud eeldustel õiguste lõppjaotus ei sõltu teatud eeldustel õiguste esialgsest jaotusest. esialgsest jaotusest.

Siiski on midagi, mis sõltub kindlasti õiguste Siiski on midagi, mis sõltub kindlasti õiguste algjaotusest. See on nimelt tehingukasu jaotus algjaotusest. See on nimelt tehingukasu jaotus osaliste vahel. Meie näites mõõdab seda osaliste vahel. Meie näites mõõdab seda kasufunktsioonide tase. Võib näidata järgmise kasufunktsioonide tase. Võib näidata järgmise tabeli kujunemist:tabeli kujunemist:

Page 16: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Tehingukasu ja selle jaotus

nn 00 11 22 33

xx 11 11 11 11

USUS 2020 4040 6060 8080

UMUM 100100 8080 6060 4040

US+UMUS+UM= V= V

120120 120120 120120 120120

Page 17: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Edgeworthi boks (x* = 1)

0.0

20.0

40.0

60.0

80.0

100.0

120.0

140.0

160.0

180.0

200.0

0 0.2 0.4 0.6 0.8 1 1.2 1.4 1.6 1.8 2

Suitsetamise tase x

Rah

a

S0 M0 S2 M2

S

M

US=100

UM=200

US=156.6

UM=160

Page 18: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Edgeworthi boks (x* = x(n))

0

S

M

Raha

Õigus

x*>0

UM(n)

UM(0)

n

US(0)

US(n)

x*<n

x*(n)

Page 19: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Normi valik

x* = 1; p* = 20x* = 1; p* = 20 US = 40 + 20(n – 1) > 0; n > -1US = 40 + 20(n – 1) > 0; n > -1 UM = 80 – 20(n – 1) > 0; n < 5UM = 80 – 20(n – 1) > 0; n < 5 -1 < n < 5-1 < n < 5

Page 20: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Majanduspoliitilised järeldused

Riigi sekkumise Riigi sekkumise vajadus vähenebvajadus väheneb

kui eraviisilised kui eraviisilised läbirääkimised ja läbirääkimised ja kokkulepped kokkulepped välismõjudega seotud välismõjudega seotud õiguste ostu-müügi üle õiguste ostu-müügi üle on tõenäolisedon tõenäolised

Riigi sekkumine on Riigi sekkumine on vajalikvajalik

sest enamasti ei saa sest enamasti ei saa suurte transaktsiooni-suurte transaktsiooni-kulude tõttu loota kulude tõttu loota välismõjude välismõjude eraviisilisele eraviisilisele internaliseerimiseleinternaliseerimisele

Page 21: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Teoreemi eeldused

välismõju ise ning tema väljastaja ja vastuvõtja on välismõju ise ning tema väljastaja ja vastuvõtja on teada,teada,

tegemist on kahe osapoolega,tegemist on kahe osapoolega, läbirääkimistel ei kasutata võimu,läbirääkimistel ei kasutata võimu, puuduvad kulud vastastikuseks informeerimiseks puuduvad kulud vastastikuseks informeerimiseks

tootmistingimustest, samuti ka kahjutasu või tootmistingimustest, samuti ka kahjutasu või preemiamakseid käsitleva lepingu koostamiseks, preemiamakseid käsitleva lepingu koostamiseks, teostamiseks ja kontrollimiseksteostamiseks ja kontrollimiseks

Page 22: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Probleemid (1)

Osa välismõjusid on väga raskesti Osa välismõjusid on väga raskesti mõõdetavad ning nii nende päritolu mõõdetavad ning nii nende päritolu (väljastajad) kui ka mõju vastuvõtjad on (väljastajad) kui ka mõju vastuvõtjad on tundmatud. tundmatud.

Näiteks võib tuua Näiteks võib tuua loodusloodusreostuse reostuse omaoma ebamääraste ruumiliste (ka rahvusvaheliste) ebamääraste ruumiliste (ka rahvusvaheliste) ja ajaliste parameetritega.ja ajaliste parameetritega.

Page 23: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Probleemid (2)

Sageli on välismõju korral palju väljastajaid Sageli on välismõju korral palju väljastajaid ja/või vastuvõtjaid, mis teeb omavahelised ja/või vastuvõtjaid, mis teeb omavahelised läbirääkimised võimatuks või vähemalt läbirääkimised võimatuks või vähemalt väga kulukaks. väga kulukaks.

Vaid need, kes loodavad oma Vaid need, kes loodavad oma läbirääkimiskuludest suuremat läbirääkimiskuludest suuremat hüvitisthüvitist, on , on kõnelusteks valmis. kõnelusteks valmis.

Page 24: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Probleemid (3)

Isegi kahe läbirääkija korral pole lahendus Isegi kahe läbirääkija korral pole lahendus ühene. ühene.

Diplomaatiline osavus ja muud tegurid Diplomaatiline osavus ja muud tegurid pealkirja all “võim” võivad kaasa tuua pealkirja all “võim” võivad kaasa tuua hoopis teistsugused maksed kui eeldatud hoopis teistsugused maksed kui eeldatud võimuvaba kohandumiskäitumine. Sel võimuvaba kohandumiskäitumine. Sel puhul võib kaduma minna ka puhul võib kaduma minna ka õiguskorralduse allokatsioonineutraalsus. õiguskorralduse allokatsioonineutraalsus.

Page 25: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Probleemid (4)

PP.1 viitas sellele, et kulud info hankimiseks .1 viitas sellele, et kulud info hankimiseks välismõju ja nende osaliste kohta võivad olla välismõju ja nende osaliste kohta võivad olla väga, kohati lausa lõpmatult suured. P.2 väga, kohati lausa lõpmatult suured. P.2 rõhutasrõhutas kulude sõltuvust läbirääkijate arvust. kulude sõltuvust läbirääkijate arvust.

Just suured transaktsioonikulud teevad enamusel Just suured transaktsioonikulud teevad enamusel juhtudest välismõju juhtudest välismõju eraviisilise eraviisilise internaliseerimise internaliseerimise osaliste seisukohalt juba ette mõttetuks. osaliste seisukohalt juba ette mõttetuks.

NB! Avalikud maksud ja preemiad (“veepenn”)NB! Avalikud maksud ja preemiad (“veepenn”)

Page 26: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Käsutusõigused ettevõttes

AlchianAlchian//DemsetzDemsetz: Käsutusõiguste jaotus ettevõttes : Käsutusõiguste jaotus ettevõttes lähtublähtub kollektiivse töö iseärasuses kollektiivse töö iseärasusest - individuaalse t - individuaalse tööpanuse raskest mõõdetavusesttööpanuse raskest mõõdetavusest. .

Kõigi kollektiivi liikmete huvides on otstarbekas Kõigi kollektiivi liikmete huvides on otstarbekas sellise “kontrolöri” (sellise “kontrolöri” (eraeraettevõtja) olemasolu, kes ettevõtja) olemasolu, kes valvaks viilimise järele ja kellele stiimulina valvaks viilimise järele ja kellele stiimulina kuuluks kasum. kuuluks kasum.

Puhtal kujul on see nii vaid klassikalises Puhtal kujul on see nii vaid klassikalises omanikuettevõttesomanikuettevõttes

Page 27: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Käsutusõiguste lahjendamine

KÕ jagunemine palgaliste juhtide ja omanike KÕ jagunemine palgaliste juhtide ja omanike vahel.vahel.

Juhtide taga (vastas) ei seisa Juhtide taga (vastas) ei seisa alati alati mõjukat mõjukat omanikku, sest osakud on erainvestorite käes väga omanikku, sest osakud on erainvestorite käes väga hajutatud. hajutatud.

JJuhtidel uhtidel tekib tekib võimalus järgida omi eesmärke, mis võimalus järgida omi eesmärke, mis ei kattu omanike omadega. ei kattu omanike omadega.

Nende eesmärkide taotlemine viib muudel Nende eesmärkide taotlemine viib muudel võrdsetel tingimustel madalamate kasumitenivõrdsetel tingimustel madalamate kasumiteni (X- (X-ebaefektiivsus, esinduskulu)ebaefektiivsus, esinduskulu)

Page 28: KÄSUTUSÕIGUSTE TEOORIA

Omandisurrogaadid

Kapitalituru surveKapitalituru surve sunnib sunnib juhtejuhte tegutsema tegutsema omanike huvides. omanike huvides. Vastasel korralVastasel korral langeks ettevõtte langeks ettevõtte väärtus kapitaliturul ja tekiks ülevõtmise oht uue väärtus kapitaliturul ja tekiks ülevõtmise oht uue omaniku pooltomaniku poolt koos juhtide vahetamisega koos juhtide vahetamisega. .

KKonkurents kaubaturgudelonkurents kaubaturgudel toob toob väljavälja juhtide juhtide omakasupüüdlikomakasupüüdlikee toimingu toimingutete negatiivse negatiivse mõju mõju ettevõtteleettevõttele ning selle väärtus kapitaliturul langeb. ning selle väärtus kapitaliturul langeb.

KKonkurents nappide onkurents nappide juhikohtade pärastjuhikohtade pärast ning ning juhtide osalemine kasumis juhtide osalemine kasumis (tulemuspalk) aitab (tulemuspalk) aitab viimaseid distsiplineeridaviimaseid distsiplineerida ja motiveerida ja motiveerida. .