Eesti väljakutsed ja riigi võimalused · 2018-08-06 · Ekspordi osakaal SKPst näitab Eesti...

Eesti väljakutsed jariigi võimalused

Veiko Tali

19.07.2018

Maailma demograafiline paisumine (1950-2100)

Globaalsed megatrendid (1)

European Commission: Megatrends

Hub

Kliimamuutus

ed

Ressursside

nappus

Tervisealaste

väljakutsete

muutus

Linnastumine

Vananev

rahvastik

MigratsioonVananev

rahvastik

Ookeani taseme tõusugaseotud prognoosid

Vee pealetungi tõttu tuleb ümber asustada:

2012-2013: 150 miljonit inimest aastaks

2050(ülevaade: National Geographic, 2013)

2017: 1,4 kuni 2 MILJARDIT inimest

aastaks 2070

Erinevus põuast, kuumusest või toidupuudusest:

Pole enam pinda jalge all

Füüsiliselt võimatu paikneda

Ei aita, kui viime sinna toidu ja veeAllikas: Tuulelohe lend Swissotel Tallinn 04.04.2018 Tarmo Soomere

Geisler, Currens, Land Use Policy 2017

Maailma asustustiheduse kaart

Ookeani rünnakust ohustatud

piirkondade naabruses ei ole ruumi

KõrbKõrb

Kõrb

Kõrb

Külm KülmKülm

Kõrb

Hea kant elamiseks?!

Jää

Allikas: Tuulelohe lend Swissotel Tallinn 04.04.2018 Tarmo Soomere

Globaalsed megatrendid (2)„20 aastaga muutub rohkem kui viimase 300 aastaga?“

Varaline

ebavõrdsus

Tehisintellekt Töö ja töösuhte

muutus

Haridus ja

teadmiste

omandamise

muutus

Valitsemise

muutus

Julgeoleku ohtude

teisenemine

European Commission: Megatrends

Hub

Ostujõu

kasv

Mõned trendid numbrites

Merevee tase tõuseb keskmiselt 3,4 millimeetrit aastas.

Enam kui 50% maailma elanikkonnast elab linnades.

Aastaks 2030 tõuseb linnas elavate osakaal 60%ni.

Peamiselt toimub linnastumise kasv Aasias ja Aafrikas.

Keskmine eluiga maailmas on tõusnud 64,8 aasta pealt

alates 1990ndast 70 aastani.

Aastaks 2030 on keskklass kasvanud 5 miljardi

inimeseni - st. 2 miljardi inimese ostujõud kasvab. Enamus

kasvust tuleb Aasia arvelt, aastaks 2030 moodustab kogu

maailma keskklassist 66% Hiina ja India.

Ebavõrdsus riikide vahel väheneb kuid riikides endis ja

tervikuna pigem kasvab.

Kas väärtustel ja reeglitel põhinev maailmakord on muutumas üha rohkem huvide ja diilidepõhiseks? Kas peaksime olema mures ?

Geopoliitiline turbulents

Venemaa mõjutus- ja

sõjamängud (Süüria, küber jt)

Pingekolded (Süüria, Iraan, ISIS

Põhja-Korea, Gaza, Afganistan jt)

Poliitpopulismi pealetung

Protektsionismi laine –

kaubandussõjad (EU, PRC, USA)

Kas ajutine anomaalia või uus

normaalsus ? Kui kauaks?

Mõju Eestile: miks investeerida

kui homme sõda ?

… imporditariifide tõusul on tuntav mõju majandusele

Kaubandussanktsioonide

kehtestamine suurendab

maailmamajanduses ebakindlust.

IMF arvutuste kohaselt kõrgemate

tollidega kaasnev 10%ne

impordihindade tõus vähendaks

globaalset SKP-d pikemas plaanis

1,5 – 2pp.

Globaliseerumise ja majandusarengu vahel on positiivne seos

Ekspordi osakaal SKPst näitab Eesti majanduse avatust ja sõltuvust maailmakaubanduse tervisest

79,0

0,0

20,0

40,0

60,0

80,0

100,0

120,0IR

LS

VK

HU

NB

EL

CZ

EN

LD

ES

TS

VN

LT

UC

HE

LV

AD

NK

PO

LA

UT

ISL

DE

UE

AS

WE

EU

KO

RP

RT

ME

XF

INN

OR

ES

PC

RI

CA

NZ

AF

GR

CIS

RF

RA

ITA

OA

VG

GB

RC

HL

NZ

LR

US

TU

RA

US

CH

NID

NJP

NC

OL

US

A

% SKPst 2016

ELi roll maailmamajanduses on oluliselt ja kiirelt vähenenud

USA 26,9% ->

24,6%

EL 29,9% ->

21,8%

Hiina 5,4% ->

14,8%

Jaapan 8,8% ->

6,5%

…aga on jätkuvalt maailma suurim investeerija

… ning põhitegija maailmakaubanduses

Mld € 2016

Kulukad Euroopa valitsused

Figure 16: Governments in Europe are big

(the world resized by government spending in dollars, 2009)

Source: World Bank staff using IMF WEO.

Euroopa Liidu saatus ja valikud

Eesti demograafiline väljakutse: vähenev ja vananev rahvastik

0

1

2

3

4

5

6

0

200 000

400 000

600 000

800 000

1 000 000

1 200 000

1 400 000

1 600 000

1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2050 2055 2060

0-17 18-63 64+ 18-63/64+ (parem skaala)

Vananemisega kaasneb oluline fiskaalne surve

Tervishoiu kulude jaotus vanuse järgi

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

8 000

9 000

10 000

0-9 10-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80-89 90-99

Üldarstiabi Statsionaarne eriarstiabi Ambulatoorne eriarstiabi

Ravimid Haigushüvitised Hooldushüvitised

Rahvastikupoliitika väljakutsed Võimalused sündimuse mõjutamiseks on piiratud

Rändesaldo on viimastel aastatel muutunud

positiivseks, prioriteetsena tuleks püüda vähendada

väljarännet ning igati soodustada tagasirännet

Edasine sisserände kasutamine (tööjõupuuduse

leevendamiseks) eeldaks

läbimõeldud rändepoliitikat

ja olulisemalt suuremat

lõimumissuutlikkust

Tallinna elanike ametialane jaotus: REL 1989 ja 2011

Lõimumispoliitika ummikus?

1989 venelased

1989 eestlased 2011 eestlased

1989 eestlased 2011 venekeelsed1989 venekeelsed

Allikas: Tuulelohe lend Swissotel Tallinn 04.04.2018 Tiit Tammaru

Õige poliitika võimaldaks ka hõivemäära edasist tõusu?

Haridustaseme tõus

Pensioniea tõus

Lõimumine

Tänaste parimate

hõivepraktikate

rakendamine

+4,0%

+1,5%

+3,7%

+2,7%

Aastaks

2100:

Aastaks

2035:+4,4%

+1,5%

+1,6%

+1,4%

Allikas: Raul Eamets, Allan Puur; Tööjõu

pakkumine Eestis: pikaajaline vaade,

konverentsi ettekanne

Konvergeerumise võidujooks: kas jõuame või lähme järgi?

SKP per capita PPP, % EL keskmisest, Eurostat

75

65

75

110

123

0

20

40

60

80

100

120

140

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Estonia Latvia

Lithuania Finland

Sweden

Elanike reaalsissetulekud on jõudsalt kasvanud

Eurot, tänastes (2018)

hindades

432

1246

122

415

0

200

400

600

800

1000

1200

1400Keskmine palk

Keskminevanaduspension

Eesti konkurentsivõime suhteliselt kõrge kuid tammub paigal (WEF indeks)

0

20

40

60

80

100

1202008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018

Estonia Finland Germany Greece Italy Latvia Lithuania

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

8,0

Õnnelikkusega aga lood tagasihoidlikud (WHI 2017)

Eesti on tõusnud õnnelikkuse indeksiga 72. kohalt 64.-le. Soome 7.kohalt 1.-le

Rahvastiku regionaalne paiknemine ülimalt ebaühtlane (01.01.2017)

Rahvastiku vähenemine ääremaalisemates regioonides kiirem

-15,0%

-10,0%

-5,0%

0,0%

5,0%

2012 2015 2020 2025 2030

Mitteääremaaline KOV

Keskusega nõrgalt seotudkülade rühmadega KOV

Ääremaastumise riskigaKOV

Ääremaaline KOV

-35,0%

-25,0%

-15,0%

-5,0%

5,0%

2012 2015 2020 2025 2030

Mitteääremaaline KOV

Keskusega nõrgalt seotudkülade rühmadega KOV

Ääremaastumise riskigaKOV

Ääremaaline KOV

-40,0%

-30,0%

-20,0%

-10,0%

0,0%

10,0%

2012 2015 2020 2025 2030

Mitteääremaaline KOV

Keskusega nõrgalt seotudkülade rühmadega KOV

Ääremaastumise riskigaKOV

Ääremaaline KOV

BAASSTSENAARIUM

RÄNDESTSENAARIUM

VALGLINNASTUMISE STSENAARIUM

Allikas: Geomedia (2011) Rahvastiku võimalikud arengutrendid 2012-2030

Majanduse arengutase regionaalselt väga erinev (Harjumaal EL keskmine tase)

Piirkondlikud palkade erinevused

… ning vahe pigem kasvab

Regionaalpoliitilised väljakutsed

Miks regionaalpoliitika on kriitiline:

Väljarände ohjamine

Suurem konvergeerumise potentsiaal

Ühiskonna ressursside optimaalne kasutamine ning

ressursside raiskamise vähendamine

Ebavõrdsuse ja võõrandumise vähendamine

Ida-Virumaa kui eriline väljakutse (kõrgeim töötus ja vaesus,

madalaim ettevõtlusaktiivsus ja eluiga, lisaks lõimumise ja

julgeoleku aspekt)

Tulemuslik saab olla üksnes kompleksne lähenemine:

regulatiivsed meetmed

investeeringud sh baastaristud

eeliste maksimaalne ära kasutamine

KOV roll

riigi kohalolek

Ohtlik sõltuvus välisvahenditest

5 6296 667 6 402 6 445

7 080 7 487 7 684 8 0568 565 8 922

9 65610 571

11 25911 738 11 929 12 141

319 348 708 754 816 1 003 870 889 1 018 820 961 1 066 1 048 1 079 891 642

5,7%5,2%

11,1%11,7% 11,5%

13,4%

11,3%11,0%

11,9%

9,2%

10,0% 10,1%

9,3% 9,2%

7,5%

5,3%

0%

5%

10%

15%

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

'07 '08 '09 '10 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21 '22

Riigieelarve kulud Välistoetused Välistoetuste osakaal riigieelarve kuludest (%)

Eriti suur investeeringute sõltuvus välisvahenditest

23,2%

93,4%

46,5%

58,1%

89,5%

69,7%

47,8%

40,5%

32,4%

28,3%

42,3%

32,1% 31,1%34,7%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

0

200

400

600

800

1 000

1 200

'08 '09 '10 '11 '12 '13 '14 '15 '16 '17 '18 '19 '20 '21

mln

euro

t

Riigieelarveliste asutuste välisvahenditest investeeringute mahud 2008-2021

Välistoetused Investeeringud Välistoetustest investeeringud Välistoetustest tehtud investeeringud kõikidest investeeringutest (%)

Oleme kulutanud arvestatavalt rohkem kui kogume makse – sh tänu välisvahenditele

25,0%

30,0%

35,0%

40,0%

45,0%

50,0%

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Eesti maksukoormus ja valitsussektori kulud 2001-2017

Maksukoormus Valitsussektori kulud

Uue perioodi EL ühtekuuluvuse vahendid Eestile langesid vähem kui kartsime

3,5

1,9

2,7

3

0

0,5

1

1,5

2

2,5

3

3,5

4

2014-2020 absoluutsummad 2021-2027 juhul, kui praegusedreeglid säiliks (2018.a. hindades)

2021-2027 KOM ettepanek (2018.a.h)

2021-2027 jooksevhindades

ÜKP ümbrik Eestile (mld eur)

Eesti jääks jätkuvalt kõige rohkem struktuurivahendeid saavaks riigiks

inimese kohta (317 eur/in aastas)

Ühtse põllumajanduspoliitika vahendid Eestile kasvaksid, küll väheneksid

maaelu toetused

0,49

1,01

1,13

1,27

0,72 0,72

0,550,6

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

1,2

1,4

2007-2013 (absoluutsummad) 2014-2020 (absoluutsummad) 2021-2027 (2018.a. püsihinnad) 2021-2027 jooksevhinnad

ÜPP vahendid Eestile (mld eurod)

Otsetoetused Maaelu

Kas oleme riigina piisavalt nutikad, et omaeeliseid võimendada ning puudusi ohjata?

TUGEVUSED

• Madal riigivõlg, reservid (võimekus muudatusi teostada)

• E-riik (e-taristu, kompetentsid, kogemused)

• Väikeriigi võimekus kiiresti reageerida, paindlikkus (nt 2008-2010 majanduskriis)

• Üldhariduse kvaliteet (PISA)

• Loodusressursid (maa, mets, maavarad)

• Ettevõtluskeskkond ?

RISKID

• Demograafiline olukord (rahvastiku vähenemine, tööealise elanikkonna langus, väljaränne, lõimumine)

• Kulusurve riigieelarvele (tervishoid, sotsiaalkaitse, IKT jms, fikseeritud kulude suur osakaal)

• Toetussõltuvus • Elanike ootused

avalikele teenustele kasvavad

Valitsussektori võla dünaamika Euroopa Liidu riikides (2001-2017), % SKPst

81,6

9,0

178,6

0,0

20,0

40,0

60,0

80,0

100,0

120,0

140,0

160,0

180,0

200,0

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

EU EE GR

LV LT FI

SE

Valitsussektori reservide dünaamika 2001-2018, reservide maht ning % SKPst

Allikas: Statistikaamet, RM

*prognoos

648

2 594

2 045

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

10,0

12,0

14,0

16,0

18,0

20,0

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017

Milline on Eesti pikem „äriplaan“?

Milline on meie tulude struktuur ja ressursside

allikad: maksud, teenuste müük, tulud varadelt,

maavarad, mets, dividendid, digikosmos, öko

Fiskaalne julgeolek: iseseisev maksude kogumise

võimekus globaalses (digitaalses) majanduses

Milline on meie kulude struktuur, kas kulutame või

investeerime, kas saame aru mis on kasulik, kas

oleme fataalselt inertsed või suudame struktuurselt

muutuda

Fiskaalselt paindlikum ? Investeeringute

tulemuslikkus ja kestlikkus: tuleviku kulud ja tulud

Eesti 2035

Tulevikuriskide maandamine

Valdkondade ülene vaade

Põhisuundade määratlemine/ valikute

tegemine

Mets ja maa kui ressurss

Maavarad kui lõpuni kasutamata ressurss

Tulu dividendidest on riigi jaoks üha tähtsam (osaluspoliitika valikud)

77 83

120

167

120

262

168

138

194

148

212

182

141

185

228

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018*

Äriühingute (+RMK) tulud (D+TM) riigieelarvesse, miljonit EUR

* 2018 prognoos, sh ca 59 mln

Maksukoormus aastal 2016 (% SKPst)

Allikas: Eurostat

23,3

34,5

39,2

47,1

0

10

20

30

40

50

IE ROBG LT LV SK MT ES PL CY PO EE CZ UK SI HR LU GR NL EU DE HU € AT IT FI BE SE FR DK

Maksupoliitika võtmesuunad

Aus maksukonkurents = uus maksukultuur / kokkulepe

(TöR, KMD INF, ettevõtluskonto, aruandlus 3.0, uus e-

maksuamet, dividend vs palk jt teemad)

Majanduskasvusõbralik maksustruktuur – vähem

töötamist, rohkem tarbimist, vara, ressursse ja pahesid,

sotsiaalmaksureform?, autod, maamaks, maa hindamine

Solidaarsem maksusüsteem (rikaste erandid, tulumaks)

Maksuaugu dünaamika positiivne

Põhitulemus käibemaksust, kuid perspektiiv ebakindlam Erinevate maksude kahjud

Alkoholiaktsiisi õppetund

134148 156 160 165

179195

209220 222

251

222

13,4

14,814,2

11,9 11,412 12,1 11,9

11,110,5 10,2 10,3

5

7

9

11

13

15

17

19

21

23

25

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017*0

50

100

150

200

250

300

Liitrid Mln €

Alkoholiaktsiisi laekumine

Alkoholi tarbimine Eestis (liitrit täiskasvnud 15+ elaniku kohta aastas 100%-lises alkoholis), EestiKonjunktuuriinstituut

*tekkepõhine

Kuhu kulub meie raha? Kuhu peaks?

Pikaajalisem finantsplaneerimine/ demograafiliste riskide

maandamine, fiskaalne kestlikkus (RES ja pikemalt)

Ressursside / varade/ kohustuste analüüs

Uued finantsinstrumendid, suurem paindlikkus

Kuluefektiivsuse analüüs, seire

Tegevuspõhine eelarve

EL uus finantsperiood (ühtne raha)

EL vahendid –kohandumisstrateegia

Riikide maksukoormuse ja valitsussektori kulude tasemelt läheneme EL keskmisele

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

Maksukoormus ja valitsussektori kulud 2016.a Euroopa Liidus ja mujal

Valitsussektori kulud Maksukoormus

Allikas: Eurostat

72,0%72,3%74,6%75,9%75,1%74,2%76,9%78,2%78,1%78,0%78,3%79,1%79,2%79,3%79,5%

28,0%27,7%25,4%24,1%24,9%25,8%23,1%21,8%21,9%22,0%21,7%20,9%20,8%20,7%20,5%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 * 2014 2015 2016 * 2017 2018 2019 2020 2021

Mittefikseeritud riigi kulud (*2013.a ja 2016.a (HTM)metoodika muutus )Fikseeritud riigi kulud

Riigieelarve fikseeritud kulude osakaal kasvab

Valitsussektori kulud

0

10

20

30

40

50

60

Valitsussektori kulud COFOG'i järgi 2016.a

Üldised valitsussektori teenused Riigikaitse

Avalik kord ja julgeolek Majandus

Keskkonnakaitse Elamumajandus

Tervishoid Vabaaeg, kultuur ja religioon

Haridus Sotsiaalne kaitse

Eesti riigi kulude struktuur: + kultuur, riigikaitse, haridus - sotsiaalkaitse, tervishoid, üldteenused

Sotsiaalkaitse kulud

Sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkus:kulud, kaitse ja motivatsioon

Inimene

Riik

Tööandja

Teenuse-

pakkuja

Peamine väljakutse: võime ja tahe töötada

Haigus

Puue

Töötus

Vanadus

Sotsiaalkindlustuse kontode süsteem

TEADVUSTATUD SOLIDAARSUS

MOTIVATSIOON / RISTKASUTUS

Ravikonto

Töötu / töövõime konto

Pensionikonto

TULU/ KULU

LÄBIPAISTVUS

Riigimasin tööle: riigi valitsemise reform

Kuluefektiivsu

s

Tulemuslikk

us

Poliitilise süsteemi väljakutse: lühiajalisuse ja pinnapealisuse võim

Lühiajaline poliitiline tsükkel ehk ajaarvestus järgmiste

valimisteni

Lühiajalised otsused vs pikaajalised eesmärgid

Domineerib sõda piltide, loosungite, lubaduste tasemel vs.

ideede, lahenduste ja poliitikate asemel

Ratsionaalsed vs emotsionaalsed argumendid

Irratsionaalsuse, vastandumise ja pealismeedia tandem

Silokraatia sündroom

Kõige kriitilisem keskvalitsuse tasandil- ministeeriumide vahel

Institutsioonide (ministeeriumide) politiseerimine vs poliitikate ja ministrite institutsionaliseerimine

Sõda ressursside (peamiselt eelarveliste) pärast „ostmaks“ valijate hääli järgmistel valimistel vs strateegiliste ühiskondlike probleemide lahendamine

Probleemne ka teiste institutsioonide vahel

Koostööd segavad barjäärid

Ressursside nõudmine

Informatsiooni endale hoidmine ja ebatõhusus

Samuti institutsioonide sees

Haldusterritoriaal

se reformi

jätkamine

Ülesannete

üleandmine riigilt

koos vahenditega

KOV-ide

tugiteenuste

efektiivistamine

AVALIKUD

TEENUSE

D• Delegeerimine era- ja

vabasektorile

• Teenuspõhine juhtimine

• Tulemuslikkuse kontroll

TULEVIKU

RIIKTEGUS RIIK

TOIMIV RIIKVÕIMEKAD

KOV-id

Keskvalitsuse

organisatsioonid

e korrastamine

Juhtimiskvalitee

di tõstmine

Rolliselguse

parandamine

Pikaajaliste

eesmärkide

seadmine

Strateegiliste

prioriteetide

valik

Tegevuspõhine

eelarvestamine

Registripõhised

teenused

Tarbetutest

menetlustest

loobumine

Bürokraatia

vähendamine

(aruandlus 3.0,

e-maksuamet

2020, riigi

andmehalduse

korrastamine jt)

Riigivalitsemise uuendamise komponendid

ÜHTNE

VALITSUSKESKUS

AMETITE

KONSOLIDEERIMINETUGITEENUSTE

KONSOLIDEERIMINE

REGIONAALNE

KORRALDUS

Keskvalitsuse organisatsioonide korrastamine ja võimendamine

• Juhtimise ja

tugivaldkonna

tõhustamine

• Teenuste integratsioon

• Mastaabisääst

• Nt transpordi, keskkonna,

maaelu, hariduse jt

valdkondades

• Riigimajade loomine

maakonnakeskustesse

• Riigipalgaliste töökohtade

Tallinnast väljaviimine

• Ülesannete üleandmine KOV-

idele

• Riigihangete

konsolideerimise jätkamine

• Ühtne rakendusteenus

(RTK)

• IKT teenuste edasine

konsolideerimine

• Riigi kinnisvara

optimeerimine

• Valitsuskabinet kui tervik

• Ministeeriumide kui

asutuste kaotamine ja ühtse

valitsuskeskuse

moodustamine

• Rakenduslike ülesannete

täitmise liigutamine ametite

jt allasutuste tasandile (nt

registrite pidamine,

järelevalve teostamine,

konkreetsed

rakendusfunktsioonid)

Pikaajalistes

eesmärkides

kokku

leppimine

(strateegiliste

valikute

tegemine)

„Silotornide“

kaotamine

strateegilisel

juhtimistasandil

(valitsuskabinet kui

tervik, ministeeriumide

koostöö)

Efektiivsu

s ja

kulude

kokkuhoi

d

E-riigi arendamine,

et mitte kaotada

Eesti

konkurentsieeliseid.

Bürokraati

a

vähendami

ne

Riigivalitsemise uuendamise prioriteedid

e - EE = E3

E-riigile tuleb anda uus hingamine ja kvaliteet

- Protsesse tuleks ülesse ehitada lähtudes digitaalsetest võimekusest

vs olemasolevate protsesside digitaliseerimine

- Uus e-maksuamet / MTA = e-riigi süda

- Aruandlus 3.0 = revolutsioon riigi ja ettevõtluse suhtlemisel

- E-arved

- täielik e-hankemenetluskeskkond

- Andmehaldus uus tase

- NB ! e-riigi eksport

E-residentsuse ime: õhin ja pohmelus

Eesmärk aastaks 2025:

10 miljonit e-residenti

Praegune seis:

41,247 e-residenti

Riigireformi kõige raskem pähkel

Haldusreformi järgmised sammud: 1. ülesanded / rahastamismudel2. võimaldada edasist ühinemist

3. NB ! Regionaalpoliitiline instrument

Eesti kohalikud kulutused suhteliselt madalad

Teeme koos Eesti paremaks!

Palju õnne, MESA !

Tänan!