KOMMUNAALAMETI BILANSIS OLEVATE HÜDROTEHNILISED RAJATISED – OTSESED JA KAUDSED PROBLEEMID

1

KOMMUNAALAMETI BILANSIS OLEVATE HÜDROTEHNILISED RAJATISED – OTSESED JA KAUDSED PROBLEEMID

Mai, 2007

2

Alus: Tallinna Linnavolikogu 15.12.2005 määrus nr 60

Alates 01.01.2006

3

Hüdrotehniliste rajatistega seotud probleemid Aegna saare sadama ja sellega kaasnevate infrastruktuuride väljaarendamine

Pirita muuli korrastamine

Pirita jõe parem kallas

Pirita rannavalli korrastamine

Piritalt Russalkani oleva kaldarajatise rekonstrueerimine

Linnahalli kai ja selle akvatoorium – seisundi uuring ja rekonstrueerimine

Patarei sadama passistamine

Kiirlaevade lainete mõju Aegna saare sadamale

4

Pirita jõe paremkallas

5

Jaanuar, 2005 Aegna sadam

6

Jaanuar, 2005 Kalavälja tee / Aegna

7

Kaldakindlustus Russalkast Pirita TOP-ini

8

Kiirlaevade kasutamisega kaasnevad probleemid Üks kiirlaevade põhjustatud probleeme on

liiklusohutuse vähenemine.

Piiratud nähtavuse korral on kiirlaevad eriti

ohtlikud väikelaevadele ning oht on seda suurem,

mida kitsam on veetee ja mida intensiivsem on

laevaliiklus.

9

Kiirlaevade kasutamisega kaasnevad probleemid Teine probleem on seotud kiirlaevade tekitatavate

käigulainetega, mille iseloom sõltub laeva tüübist, suurusest ja võimsusest.

Täiskiirusel sõitva tiiburi kere vett ei puutu ning

aluse tiibade tekitatud käigulained piirduvad vaid

väikese veepinna tõusu ja langemisega tiiva kohal

ja taga. Sellest tuleneb vaid tühine põiklainetus,

mis peatselt sumbub, mistõttu tiiburite

käigulained muret ei tee.

10

Kiirlaevade kasutamisega kaasnevad probleemid

Suure veeväljasurvega kiirlaevade käigulained on hoopis teistsugused. Kuigi nende tekitatav põiklainetus ei ole kuigi suur, tekitavad probleeme laeva külgsuunas levivad käigulained e külglained.

11

Kiirlaevade kasutamisega kaasnevad probleemid

Kiirlaevade põhjustatud lainevallide tekkimist ja omadusi on põhjalikult uurinud TTÜ teadlased, eriti prof Tarmo Soomere

12

Kiirlaevade käigulainete mõju

Kiirlaevade käigulained e lainevallid:

lõhuvad rannikut;

avaldavad häirivat mõju merepõhjale, taimedele, kalakoelmutele ja kalavarudele ;

mõjutavad majanduskeskkonda – sadamate ja muude vesiehitiste rajamist ja toimimist ning

muude mereäärsete ettevõtete töötingimusi;

mõjutavad sotsiaalset keskkonda – inimesi, kes kasutavad rannikut või elavad ranniku

lähedal;

mõjutavad tehiskeskkonda ja tehisobjekte – sadamaid, kaldakindlustusi, sadamas seisvaid

laevu jms.

13

Kiirlaevade kasutamisega kaasnevad probleemid

Kiirlaevade mõju avaldub ka Tallinna lahes, kus mõju piiramise vajadus ja võimalused on päevakorras olnud suurte kiirlaevade ilmumisest peale.

14

“Kiirlaevade poolt tekitatud lainetuse mõju

Tallinna lahe rannikule” Esimene katse hinnata käigulainete mõju tehti

Eesti Mereakadeemias, kus aastal 2001 valmis

Kristi Selmeti diplomitöö “Kiirlaevade poolt

tekitatud lainetuse mõju Tallinna lahe rannikule”

(juhendajad Heino Levald ja Tarmo Soomere).

Selles töös kirjeldati probleemide olemust ja

mitmekesisust ennekõike majanduslikust aspektist

lähtudes ning tehti eeluuring lahenduste

leidmiseks.

15

“Laevaliikluse purustav mõju Viimsi poolsaare, Aegna ja Naissaare randadele

ning selle neutraliseerimise võimalused” 2001 aastal algas TTÜ Meresüsteemide

Instituudis uuring teemal “Laevaliikluse purustav mõju Viimsi poolsaare, Aegna ja Naissaare randadele ning selle neutraliseerimise võimalused”. Selles töös pöörati tähelepanu kiirlaevalainetuse matemaatilis-teoreetilistele uuringutele, lainetuse mõõtmisele, taustauuringutele ning kiirlaevalainete mõjul toimuvatele geofüüsikalistele rannikuprotsessidele.

16

“Laevaliikluse purustav mõju Viimsi poolsaare, Aegna ja Naissaare randadele ning selle

neutraliseerimise võimalused” Uuringu tulemusena leiti, et ehkki mõnda tüüpi

kiirlaeva täiskäigul sõitmine tekitab loodusliku lainetusega võrreldes palju pikemaid ja suurema energiaga käigulaineid (kõrgus kuni kaks meetrit), ei ole nende mõju rannikuprotsessidele võrreldav tormilainete omaga ning et mingeid piiranguid ei ole vaja kehtestada.

17

Momendi seis

Etteheited kiirlaevalainete häiriva ja ohtliku mõju kohta jätkuvad. Sageli kaevatakse, et kiirlaevade käigulained ei lase väikesadamaid ega väikelaevu ohutult kasutada ega hoida, mõjutavad sadamas seisvaid laevu, hüdrotehniliste tööde tegemist rannikul ja sadamates ning laevade dokkimist laevaremonditehases, rääkimata mõjust kalavarudele ja kalapüügitingimustele.

18

Uuringute vajadus

On vaja selgeks teha:

kui suur on kiirlaevalainete tekitatav kahju ja ohtlikkus;

kas Tallinna lahel on vaja piirata kiirlaevade sõidukiirust;

millist tüüpi laevade sõidukiirust ja kus tuleks piirata;

kui suured peaksid piirkiirused olema;

kuidas mõjutab sõidukiiruse piiramine reisilaevandust;

milline võiks olla kõiki osapooli rahuldav lahendus.

19

Uuringute vajadus

Nendele küsimustele on võimalik vastuseid saada vaid siis, kui mingi huvitatud organisatsioon või ühendus tellib kogu probleemi hõlmava kompleksuuringu. Kokku tuleb koguda ettevõtete, organisatsioonide ja eraisikute avaldused tekitatud kahju kohta ning kirja panna laevaoperaatorite seisukohad.

20

Uuringute vajadus

Seejärel on vaja kogutud materjal üldistada ning selle alusel sõidupiirangute suhtes kokku leppida. Kui sellega ei tulda toime, tuleb materjal esitada pädevale organile otsuse langetamiseks.

21

Otsuse langetamine

Otsuse langetamisel kerkib taas küsimusi:

milliste õigusaktide alusel saab piiranguid seada;

milline riigiasutus või muu organisatsioon võib või peab seda tegema;

kuidas see võiks või peaks toimuma

22

Looduslike lainete mõjust Kakumäe pankrannikule

Enne praktiliste tegevuste alustamist on vajalik läbi viia Kakumäe pankranniku ohtude kaardistamine ja riski- ning planeeritavate kaldakindlustuste tulu-kulu analüüs.

Rahaliste vahendite eraldamise korral korraldada kaldakindlustuste projekteerimis- ja ehitustöid lähtudes uuringute tulemustest.Koostöökavad

23

Tallinna haldusalas olevad rannad

24

Tänan tähelepanu eest

www.tallinn.ee/ametid/kommunaalamet