View
0
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
Toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides
2013
1
Trükises on toodud faktilist teavet Põllumajandusministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondade – toiduainetööstus, põllumajandus ja maaelu, kalamajandus – kohta. Arvulised andmed kajastavad põhiliselt 2012. aasta seisu. Võrdlustes varasemate aastatega on võetud perioodi alguseks Euroopa Liidu finantsperioodi algus ehk 2007. aasta.
Andmete allikana on kasutatud põhiliselt Statistikaameti (SA) andmebaasi, samuti Põllumajandusministeeriumi, Põllumajan-duse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) ning teiste asutuste andmeid.
Koostanud PõllumajandusministeeriumFotod: T. Koha, M. Koov, K. NurmKujundanud Hele Hanson-Penu / AS EcoprintTrükkinud AS PajoVälja andnud Põllumajandusministeerium
ISSN 2346–5638 (trükis)ISSN 2346–5646 (võrguväljaanne)
Tallinn 2013
Hea lugeja!
Hoiate käes põllumajandusministeeriumi koostatud faktitrükist, mis annab ülevaate Eesti põllu-, maa- ja kalamajandusest 2012. aastal. Avarama pildi andmiseks on trükises toodud andmed alates 2007. aastast. Seega näeme, kuidas on elu ja majandus Eesti maapiirkondades Euroopa Liidu tänavu lõppeval programmeerimisperioodil edenenud.
Esiteks on maaettevõtetes püsinud tööhõive stabiilne ja tööpuudus isegi mõnevõrra vähenenud. Hea mär-gina tahan rõhutada, et maaettevõtete arv on järje-kindlalt suurenenud. Ühelt poolt põllumajandustoot-mised koonduvad, samas suundub vabanev tööjõud teistele elualadele ja maamajandus mitmekesistub.
Teiseks on põllumajandusettevõtted tänu Euroopa Liidu toele saanud oluliselt kaasajastada oma tootmisi ja muutunud tõhusamaks. Suure valdkonnana on esile kerkimas mahepõllumajandus, mida viljeletakse juba 15% Eesti põllumajandusmaast. Tubli arengu on teinud läbi ka Eesti toiduainetetööstus.
Kolmandaks on kindlale pinnale jõudnud Eesti kala-majandus. Tehtud on suured investeeringud kalatöös-tusesse, sadamatesse ja rannapiirkondadesse, mille tulemusel on Eesti kalandusel tekkinud ekspordivõime. Seda on Eesti kalandussektor ka kasutanud.
Need on mõned tähelepanekud toodud andmetest. Endale olulist ja kasulikku teavet leiab trükisest loodetavasti igaüks.
Head lugemist!
Helir-Valdor Seederpõllumajandusminister
2
Üldandmed Eesti kohta 5
Toiduainete tootmine 7
Väliskaubandus ________________________8
Toiduainetööstus ______________________15
Põllumajandus ja maaelu 25
Maapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive ______25
Põllumajanduse majandusnäitajad _______28
Taimekasvatus ________________________30
Loomakasvatus ______________________35
Mahepõllumajandus ___________________39
Põllumajanduse ja maaelu toetused _____ 41
Kalamajandus 43
Üldandmed Eesti kohta
Asukoht: Põhja-Euroopas, ühine maismaapiir Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga, merepiir Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigiga.
Pindala: 45 227 km². Eestile kuulub 1521 Läänemere saart, suurimad neist on Saaremaa (2671 km²), Hiiumaa (989 km²) ja Muhu (198 km²). Eesti territooriumil on umbes 1150 järve, millest suurim on Peipsi (3555 km² koos Venemaale kuuluva osaga) ja Võrtsjärv (271 km²). Sood hõlmavad ligi veerandi ning mets ligi poole maismaast.
Rahvaarv: 1 286 479 (01.01.2013); maapiirkondades elab 33% Eesti rahvastikust.
Rahvastiku tihedus: 30 elanikku km2 kohta (aluseks Eesti maismaapindala).
Kliima: Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima ülemine-kuline paraskliima. Mere mõjul on ilmastik tunduvalt pehmem kui samal laiuskraadil paiknevatel mandrilise kliimaga aladel. Keskmine õhutemperatuur 2012. a: aastakeskmine +5,6 °C, jaanuaris –3,7 °C ja juulis +11,9 °C. Keskmine sademete hulk aastas 700–900 mm; keskmine õhuniiskus ligikaudu 80%.
Kasutatav põllumajandusmaa kokku: 955 916 ha (2012); katab 21% riigi territooriumist.
Põllukultuuride kasvupind: 620 483 ha (2012).
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osakaal tööhõives: 4,7% (2012).
Kõigi tegevusalade SKP turuhindades: 16 998,2 mln eurot (2012).
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osakaal SKP-s: 3,2% (2012).
Allikad: SA, EMHI
Üldandmed Eesti kohta
Sisukord
54
Toiduainete tootmine
Eesti maakasutuse struktuur
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse ning toiduainete sektori osatähtsus lisandväärtuse
loomisel aastatel 2007–2012 (%)
Märkus: aluseks on Eesti maismaapindala.Allikad: Maa-amet, Keskkonnaamet, Põllumajandusministeerium
Allikas: Põllumajandusministeerium
Allikas: SA
51% metsamaa
22% põllumajandusmaa
27% muu maa
põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
toiduainete tootmine, joogi- ja tubakatoodete tootmine
piim
teravili
veiseliha
lamba- ja kitseliha
sealiha
köögivili
linnuliha
2007
2007
2008
2008
2009
2009
2010
2010
2011
2011
2012
2012
0%
40%
1%
60%
2%
80%
3%
100%
4%
120%
5%
180%
160%
140%
Isevarustamise tase Eestis aastatel 2007–2012 (%)
Toiduainete tootmineÜldandmed Eesti kohta
3,5
2,8
2,12
2,5
2,5
3,3
2,2
4
2
4,1
2
152
89
164
114
160
122
162
120
167
105
172
121
76
Märkus: KN grupp 1 – elusloomad; grupp 2 – liha ja söödav rups; grupp 3 – kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud; grupp 4 – piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained; grupp 5 – mujal nimetamata loomsed tooted; grupp 6 – eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal; grupp 7 – köögivili ning söödavad juured ja mugulad; grupp 8 – söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor; grupp 9 – kohv, tee, mate ja vürtsid; grupp 10 – teravili; grupp 11 – jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; grupp 12 – õliseemned ja õli-viljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt; grupp 13 – šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid; grupp 14 – taimne pu-numismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted; grupp 16 – too-ted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest; grupp 17 – suhkur ja suhkrukondiitritooted; grupp 18 – kakao ja kakaotooted; grupp 19 – tooted teraviljast, jahust, tärklisest või pii-mast; valikpagaritooted; grupp 20 – tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; grupp 21 – mitmesu-gused toiduvalmistised; grupp 22 – joogid, alkohol ja äädikas; grupp 23 – toiduainetetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; grupp 24 – tubakas.
Allikas: SA
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) väliskaubandus
aastatel 2007–2012 (mln eurot)
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) ekspordi struktuur 2012. aastal
import
eksport
2007 2008 2009 2010 2011 201240
200
400
600
800
1000
1600
1400
1200
Väliskaubandus
18% joogid, alkohol (gr 22)
14% piim ja piimatooted (gr 04)
14% kala ja kalatooted (gr 03)
8% teravili (gr 10)
8% mitmesugused toidukaubad (gr 21)
5% tooted lihast, kalast (gr 16)
5% liha ja subproduktid (gr 02)
4% tooted teraviljast, jahust (gr 19)
4% toidurasvad ja -õlid (gr 15)
4% õliseemned ja -viljad (gr 12)
3% elusloomad (gr 01)
13% muu
Allikas: SA
Toiduainete tootmineToiduainete tootmine
1060
711
1130
777
939
660
1023
833
1261
1012
1361
1174
98
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) impordi struktuur 2012. aastal
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) ekspordi peamised partnerriigid 2012. aastal
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) impordi peamised partnerriigid 2012. aastal
23% joogid, alkohol (gr 22)
9% kala ja kalatooted (gr 03)
8% liha ja subproduktid (gr 02)
7% mitmesugused toidu- kaubad (gr 21)
6% puuviljad, marjad (gr 08)
6% loomasöödad (gr 23)
5% tooted jahust, tärkli- sest, piimast (gr 19)
4% piim ja piimatooted (gr 04)
4% tooted köögi- ja puuviljadest (gr 20)
4% kohv, tee, maitse- ained) gr 09)
3% kakao ja kakaotooted (gr 18)
3% tooted lihast, kalast (gr 16)
18% muu
19% Soome
19% Venemaa
17% Läti
11% Leedu
4% Saksamaa
4% Rootsi
4% Taani
2% Holland
1% Ukraina
1% Prantsusmaa
18% muud riigid
18% Läti
12% Leedu
12% Soome
7% Poola
7% Holland
7% Saksamaa
7% Suurbritannia
4% Taani
4% Prantsusmaa
3% Hispaania
2% Itaalia
1% Rootsi
16% muud riigid
Allikas: SA
Allikas: SA
Allikas: SA
Toiduainete tootmineToiduainete tootmine 1110
Toiduainetööstuse eksport (mln eurot) ja ekspordi osatähtsus toodangus (%) aastatel 2007–2012
Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur (% kogumahust) 2012. aastal
Piima ja piimatoodete ekspordimahud (tuhat tonni) ja rahaline väärtus (mln eurot) aastatel 2007–2012
Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur (% väärtusest) 2012. aastal
Allikas: SA Allikas: SA
Allikas: SA Allikas: SA
2007
0 50 100 150 200 250
2008 2009 2010 2011 20120
2007
2008
2009
2010
2011
2012
25%
26%
27%
28%
29%
30%
31%
32%
33%
50
100
150
200
250
300
350
400
450
mln
eur
ot
toiduainetööstuse eksport, mln eurot
ekspordi osatähtsus toodangus, %
netokaal, tuh t
väärtus, mln €
74% piim ja rõõsk koor
9% juust ja kohupiim
9% vadak ja muud tooted piimakomponentidest
6% petipiim, kalgendatud piim, ja koor, jogurt, keefir
1% piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või magusainelisandiga
1% või ja muud piima- rasvad, piimarasva- võided
42% juust ja kohupiim
36% piim ja rõõsk koor
9% petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir
6% vadak ja muud tooted piimakomponentidest
4% või ja muud piima- rasvad, piimarasva- võided
3% piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või magusainelisandiga
Toiduainete tootmineToiduainete tootmine
31,2
288,
4
325,
9
286,
2
349,
6
381,
3
411
32,3
28,1
32,5 32,3
210,4
160,3
138,5140,7
62,991,9
111127
90,7125,7
157,2
152
32,6
1312
Kala ja kalatoodete ekspordimahud (tuhat tonni) ja rahaline väärtus (mln eurot) aastatel 2007–2012
Allikas: SA
65% külmutatud kala, v.a kalafileed
19% kalatooted ja -konservid, kaaviar ja kaaviariasendajad
8% vähid, elusad ja töödeldud
4% kalafileed ja muu kala- liha (k.a kalahakkliha)
2% kuivatatud, soolatud või soolvees kala, suitsukala
2% muud kalatooted
30% külmutatud kala, v.a kalafileed 20% vähid, elusad ja töödeldud 19% kalafileed ja muu kalaliha (k.a kala- hakkliha) 16% kalatooted ja -konservid, kaaviar ja kaaviariasendajad 10% kuivatatud, soolatud või soolvees kala, suitsukala 3% tooted ja konservid vähkidest, limustest 2% muud kalatooted
Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur (% kogumahust) 2012. aastal
Toiduainetööstuse kogutoodang jooksevhindades (mln eurot) ja osatähtsus töötlevas tööstuses (%)
aastatel 2007–2012
Allikas: SA
Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur (% väärtusest) 2012. aastal
Allikas: SA
Allikas: SA
0 50 100 150 200
2007
2008
2009
2010
2011
2012
netokaal, tuh t
väärtus, mln €
Toiduainetööstus
2007 2008 2009 2010 2011 20121000 0%
5%
10%
15%
20%
25%
1050
1100
1150
1200
1250
1300
mln
eur
ot
kogutoodang, mln eurot
osatähtsus töötlevas tööstuses, %
Toiduainete tootmineToiduainete tootmine
120,9178,1
119,2153,6
131,2136,4
120,598,1
123,699,9
114,797,6
15,3
1133
1257
1096
1115
1251
1263
16,7
20
15,813,8
14,9
1514
Toiduaine- ja joogitööstuse väärtuseline struktuur aastatel 2007–2012 (mln eurot)
Piima kogutoodang ja tööstusele realiseeritud piim naturaalkaalus aastatel 2007–3013 (tuhat tonni)
Piimatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)
Märkus: 2012. a andmed on esialgsed. Allikas: SA
Märkus: 2012. a andmed on esialgsed. Allikas: SA
2007 2008 2009 2010 2011 20120
200
400
600
800
1000
1200
1400
muud tooted
valmis loomasöödad
puu- ja köögivili
pagari- ja maka-ronitooted
kala ja kalatooted
joogid
liha ja liha tooted
piimatooted
Toiduaine- ja joogitööstuse struktuur (% väärtusest) 2012. aastal
25% piimatooted
18% liha ja lihatooted
14% joogid
10% kala ja kalatooted
9% pagari- ja makaronitooted
4% puu- ja köögivili
3% valmis loomasöödad
17% muud tooted
Allikas: SA
Allikas: SA
0 200 400 600 800
2007
2008
2009
2010
2011
2012
Piima kogutoodang, tuh t
Tööstustele realiseeritudpiim, tuh t
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Joogipiim 82,7 81,9 88,7 93,9 89,3 85,6
Juust ja kohupiim 31,8 35,7 37,1 38,4 40,6 42,6
Hapendatud piim 36,1 35,5 37,5 42,3 41,9 39,1
Koor 30,8 26,9 27,9 32,6 27,5 26,9
Või 6,8 7 7,7 6 6,5 4
Lõssipulber 4,1
Kokku 188,2 187 198,9 217,3 205,8 198,2
Toiduainete tootmineToiduainete tootmine
721,4
299,
220
6,9
215
311,
623
6,5
202,
2
257,
521
7,2
180
296,
421
1,6
158
331,
422
3,41
67,4
320,
522
7,31
80,9
665
693642,3
676621,1
671612,3
694,2605,9
692,4593,4
1716
Piimatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)
Lihatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)
Lihatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)
Piimatööstustoodangu struktuur (% mahust) 2012. aastal
Allikas: SA
Märkus: 2012. aasta kohta toodanguliigi „Liha (k.a toidurupskid)“ andmed puuduvad. Allikas: SA
Märkus: 2012. aasta kohta toodanguliigi „Liha (k.a toidurupskid)“ andmed puuduvad. Allikas: SA
Allikas: SA
2007 2008 2009 2010 2011 20120
250
200
150
100
50
lõssipulber
või
koor
hapendatud piim
juust ja kohupiim
joogipiim
43% joogipiim
21% juust ja kohupiim
20% hapendatud piim
14% koor
2% või
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Liha (k.a toidu-rupskid) 45,7 45 44,9 45,5 43,1
Vorsttooted 32,4 33,6 35,5 36,7 36,5 34,2
Termiliselt tööt-lemata naturaal-sed pooltooted lihast
32,4 32,9 33 32,9 34,5 31,1
Suitsuliha-tooted, kuivata-tud ja soolatud lihatooted
10,1 9 9,6 9,9 10,3 9,7
Termiliselt töö-deldud tooted lihast
9,1 9,6 6,7 7,6 8,4 8,1
Pelmeenid 5,6 3,5 5,9 3,8
Muud liha tooted 0,3 0,4 1,7 1,5 1,3 1,5
Kokku 130 130,5 137 137,6 140
liha (k.a toidurupskid)
vorsttooted
termiliselt töötlemata naturaal sed pooltooted lihast
suitsulihatooted, kuivatatud ja soolatud lihatooted
termiliselt töödeldud tooted lihast
pelmeenid
2007 2008 2009 2010 2011 201205
10
2015
4540353025
50
Toiduainete tootmineToiduainete tootmine 1918
Lihatoodangu struktuur (% tapakaalust) lihaliigi järgi 2012. aastal
Teraviljatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)
62% sealiha
21% linnuliha
16% veiseliha
1% lamba-, kitse-, küüliku- ja nutrialihaliha
Allikas: SA Allikas: SA
Allikas: SA
Teraviljatoodete tootmine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Pagaritooted 78,8 77,3 74,1 75,5 77 76,7
Jahust kondiitri-tooted 9,7 8,7 7,1 8,4 9,5 8,0
Jahu 71,9 73,5 74,4 78,7 81,2 89,4
Tangained 2,2 2,8 3,2 7,5 2,5 12,4
Segasööt 214,2 229,5 201,3 204,5 216,2 210,1
2007 2008 2009 2010 2011 20120
450
400
350
300
250
200
150
100
50
jahust kondiitritooted
tangained
pagaritooted
jahu
segasööt
Teraviljasaaduste toodangu struktuur (% mahust) 2012. aastal
Allikas: SA
53% segasööt
23% jahu
19% pagaritooted
3% tangained
2% jahust kondiitritooted
Toiduainete tootmineToiduainete tootmine 2120
Kalatööstustoodang aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)
Kalatööstustoodang aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)
Allikas: SA
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Kalatooted (v.a konservid), sh: 69,7 60 73,3 62,1 56,8 68,9
värske ja jahutatud kala-liha, kalafilee, kalahakkliha
3,5 3,3 4,1 3,7 2,5 2,6
külmutatud kala 36,5 30,3 34,6 35,5 32,8 44
suitsukala 3,6 3,8 3,2 1,4 1,9 2,3
soola, vürtsi- ja kuivatatud kala, sügav-külmutatud ja paneeritud kala
24,4 20,8 25,1 19,8 16,5 14,1
kulinaarsed kalatooted õlis, marinaa-dis, kastmes
2,9 1,5 1,7 1,5 1,3 4,7
Kalakonservid 5,1 7,1 3,7 5,1 3,8 3,7
2007 2008 2009 2010 2011 20120
80
70
60
50
40
30
20
10
suitsukala
värske ja jahuta-tud kalaliha, kala-filee, kalahakkliha
kalakonservid
kulinaarsed kala-tooted õlis, mari-naadis, kastmes
soola-, vürtsi-, kuivatatud, sü-gavkülmutatud, paneeritud kala
külmutatud kala
Allikas: SA
Kalatööstustoodangu struktuur (% mahust) 2012. aastal
Allikas: SA
62% külmutatud kala
20% soola-, vürtsi-, kuivatatud, sügav - külmutatud, paneeritud kala
6% kulinaarsed kalatooted õlis, marinaadis, kastmes
5% kalakonservid
4% värske ja jahutatud kalaliha, kalafilee, kalahakkliha
3% suitsukala
Toiduainete tootmineToiduainete tootmine 2322
2008 2009 2010 2011 2012
Piimatooted 245,9 220,6 145 151,8 149,4
Liha, lihatooted 23,3 53,3 177 102,7 171,5
Tera- ja kaunviljatooted 279,5 660,8 370 617 709,1
Pagaritooted 62 70,4 96 114,3 105,4
Taimeteed, ürdid, maitseained 3,5 4,4 3,2 5,4 3,1
Tooted puu- ja köögiviljadest, kartulist, marjadest
58,6 135,9 162,1 269 169,4
Mesi lisanditega 0,2 0,3 0,3 0,5 0,6
Külmutatud kasemahl 4
Külmpressitud toiduõli 2,3 6,9 8
Kalatooted 11,3 30,9
Sojatooted 1
Pärm 4,6 41,4
Alkohoolsed joogid (tuhat liitrit) 182,5
Mahetoodete töötlemise mahud aastatel 2008–2012 (tonni)
Statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv ja maaettevõtete osakaal (%) aastatel 2007–2012
Allikas: mahepõllumajanduse register
Olulisemate mahetoodete töötlemise mahud aastatel 2008–2012 (tonni)
Allikas: mahepõllumajanduse register
2008 2009 2010 2011 2012
800
700
600
500
400
300
200
100
0
tera- ja kaunviljatooted
tooted puu- ja köögiviljadest, kartulist, marjadest
liha ja lihatooted
piimatooted
pagaritooted
Põllumajandus ja maaeluMaapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive
2007 2008 2009 2010 2011 20120
20 000
40 000
60 000
80 000
100 000
120 000 40%
35%
30%
25%
kogu Eesti ettevõtted
maaettevõtted
maaettevõtete osakaal, %
Märkus: maaettevõtted on maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted, kusjuures maapiirkonna alla loetakse vallad, vallasisesed linnad ja kuni 4000 elanikuga väikelinnad.Allikas: Eesti Maaülikooli uuring „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus“ (2012)
Põllumajandus ja maaeluToiduainete tootmine
3333 33
35 35 34
76 1
59
24 8
53
77 9
48
25 6
95
81 9
09
26 8
33
100
216
34 7
57
103
833
36 0
31
108
884
37 4
06
2524
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Tööjõud, tuhat: 194,9 196,8 192,8 194,2 200,1 199,7
hõivatud, tuhat 184,9 185,5 168,1 164,1 177,2 181,4
töötud, tuhat 10 11,3 24,7 30,1 22,9 18,3
15–74-aastased kokku, tuhat 315,4 314,5 313,9 313,3 310,8 309,4
Tööjõus osalemi-se määr, % 61,8 62,6 61,4 62 64,4 64,6
Tööhõive määr, % 58,6 59 53,6 52,4 57 58,6
Töötuse määr, % 5,1 5,7 12,8 15,5 11,4 9,2
Tööhõive maa-asulates aastatel 2007–2012
Märkused: Maa-asulate hulka on arvestatud alevikud ja külad (sinna ei kuulu linnalised asulad ehk linnad, vallasisesed linnad ja alevid).Tööga hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil kas töötas ja sai selle eest tasu palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena, töötas otsese tasuta pereettevõttes (nt talus) või ajutiselt ei töötanud.Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises (vanus 15–74 aas-tat) rahvastikus.Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus töö-ealises rahvastikus.Allikas: SA
Märkused: Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajan-dus, kalandus.Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.Allikas: SA
Tööhõive ja töötus maa-asulates aastatel 2007–2012 (%)
Hõivatuse struktuur majandussektori järgi maa-asulates aastatel 2007–2012 (tuhat hõivatut)
Allikas: SA
20082007 2009 2010 2011 2012
155
160
165
170
175
180
185
190
tuha
t
0 0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
hõivatud, tuhat tööhõive määr, %
töötuse määr, %
2007 2008 2009 2010 2011 20120%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
tertsiaar-sektor
sekundaar-sektor
primaar-sektor
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
59
5 613
1611 9
5954 52
57 59
164 17
7
181
9764
24
101
6420
9852
18
9451
19
9956
22
102
5722
168
186
185
2726
Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses ja tööhõives aastatel 2007–2012
Põllumajanduslikud majapidamised ja nende põllumajandusmaa kasutus erinevates
põllumajandusmaa suurusklassides aastatel 2005–2010 (%)
Põllumajandussaaduste toodangu väärtuse struktuur aastatel 2007–2012 (%)
Põllumajanduse majandusnäitajad
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Põllumajan-duse, metsa-majanduse ja kalapüügi lisandväärtus jooksevhinda-des (mln eurot)
493 405 300 413 567 627
osatähtsus lisandväärtu-ses (%)
3,5 2,8 2,4 3,3 4,0 4,1
Hõivatud põllu-majanduses, metsamajan-duses ja ka-lapüügis (tuhat)
30,3 25,3 24,0 24,1 26,9 29,1
osatähtsus tööhõives (%) 4,6 3,9 4,0 4,2 4,4 4,7
Hõivatud põllu-majanduses ja jahinduses (tuhat)
20,4 17,2 17,4 17,2 19,4 20,3
osatähtsus tööhõives (%) 3,1 2,6 2,9 3,0 3,2 3,2
Allikas: SA
Allikas: SA, Põllumajandusministeerium
2007 2008 2009 2010 2011 20120%
10%20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%90%
100% muu põllumajan-dustoodanglinnudkartulveisedpuu- ja köögiviliõliseemesöödakultuuridseadteravili kokkupiim
2005 2005 20052007
< 10 ha 10 – < 10 ha
majapidamised, %
≥ 100 ha
2007 20072010 2010 20100%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
põllumajandusmaa, %
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
Allikas: SA (Põllumajandusloendus 2010)
2626
106
7
3115
1310
7
2616
1410
8
2918
117
9
2917
129
9
2526
1110
10
6558
54
9
26
65
6
24
69
5
22
733035 37
5 7 9
2928
Taimekasvatus
Põllumajandusmaa kasutus aastatel 2007–2012 (hektarit)
Põllumajandusmaa kasutuse struktuur aastatel 2007–2012 (tuhat hektarit)
Põllukultuuride kasvupinna struktuur 2013. aastal
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Kasutatav põlluma-jandusmaa kokku
914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916
Põllumaa 599 349 597 791 596 413 645 067 632 399 620 483
Viljapuu- ja marjaaed 8 285 7 941 8 108 7 057 6 995 6 808
Loodus-lik (püsi)rohumaa
215 704 196 549 195 381 187 262 162 812 191 529
Põlluma-jandustoot-mises mitte-kasutatav maa, mida säilitatakse heades põlluma-jandus- ja keskkon-natingi-mustes
91 391 104 177 131 874 109 440 143 786 137 096
Märkused: Kasutatava põllumajandusmaa hulka on arvestatud põllu-majandustootmises kasutatav ja heades põllumajandus- ja keskkonna-tingimustes säilitatav maa.Põllumaa hulka on arvestatud ka puu- ja köögiviljaaias (koduaias) kasva tatavate kultuuride kasvupind.Viljapuu- ja marjaaia pinna hulka on arvestatud ka puu- ja köögi-viljaaias (koduaias) kasvatatavate viljapuude ja marjakultuuride kasvupind ning puukoolid, maasika kasvupind on arvestatud põllu-maa hulka.Alates 2003. aastast arvestatakse haritavale maale rajatud üle viie aasta vanune pikaajaline rohumaa loodusliku rohumaa hulka.Allikas: SA
2007 2008 2009 2010 2011 20120
200
400
600
800
1000
1200 viljapuu- ja marjaaed
põllumajandus-tootmises mitte-kasutatav, heades põllumajandus- ja keskkonnatingi-mustes säilitatav maa
looduslik (püsi)rohumaa
põllumaa
Allikas: SA
Allikas: SA
54% teravili
28% söödakultuurid
15% tehnilised kultuurid
2% kaunvili
1% kartul
0,5% avamaaköögivili
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu 3130
Teravilja kasvupinna struktuur 2013. aastal
43% oder
25% suvinisu
14% talinisu
11% kaer
4% rukis
2% segavili
1% muu
Allikas: SA
Allikas: SA Allikas: SA
Märkus: 2013. aasta saagi prognoos koristuspinna hektari kohta. Allikas: SA
Peamiste teraviljade saagikus aastatel 2007–2013 (kg/ha)
Peamiste teraviljade kasvupind aastatel 2007–2013 (tuhat hektarit)
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
5000
talinisu
suvinisu
suvioder
rukis
kaer
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
0
20
40
60
80
100
120
140
160
oder
suvinisu
talinisu
kaer
rukis
Taimekasvatussaaduste tootmine elaniku kohta aastatel 2007–2012 (kilogrammi)
2007 2008 2009 2010 2011 2012 20130
100
200
300
400
500
600
800
700
900
teravili
kartul
köögivili
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
136,1
41053823
32162934 3013
4662
2706
2263 2394
1790
22112471
2561
62,6
16,8
136,5
64,8
21,4
140,7
68,6
15,3
104,8
68,8
12,6
118,3
75,6
13,3
109
16,9
131,3
78,7
11,5
143
53
645
93
48
652
104
53
506
122
55
576
123
66
768
108
51
3332
Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2010–2012
Loomakasvatussaaduste tootmine aastatel 2007–2012
Loomade arv 31. detsembri seisuga aastatel 2007–2012 (tuhat)
Ku
ltu
ur
2010
2011
2012
kasv
up
ind
(tu
h h
a)sa
agi k
og
us
(tu
h t
)sa
agik
us
(kg
/ha)
kasv
up
ind
(tu
h h
a)sa
agi k
og
us
(tu
h t
)sa
agik
us
(kg
/ha)
kasv
up
ind
(tu
h h
a)sa
agi k
og
us
(tu
h t
)sa
agik
us
(kg
/ha)
Tera
vili
ko
kku,
sh
275,
367
8,4
2 46
429
7,0
771,
62
598
290,
599
1,2
3 41
2
ruki
s12
,625
,01
983
13,3
31,0
2 32
516
,957
,13
381
talin
isu
50,6
148,
52
934
52,8
159,
03
013
63,5
296,
24
662
suvi
nisu
68,8
179,
12
604
75,6
201,
22
659
60,8
188,
53
102
kaer
30,4
54,5
1 79
028
,462
,82
211
31,7
78,4
2 47
1
oder
103,
825
2,7
2 43
311
8,3
295,
02
494
109,
034
1,2
3 13
1
Kau
nvili
7,3
12,6
1 71
38,
515
,51
811
1112
,91
179
Rap
s98
,213
1,0
1 33
489
,014
4,2
1 62
087
,215
7,8
1 81
1
Õlil
ina
0,2
0,2
908
0,1
0,1
878
0,1
0,04
513
Kar
tul
9,4
163,
417
456
9,2
164,
717
836
7,6
138,
918
217
Ava
maa
kö
ögiv
ili2,
859
,221
166
3,0
74,1
24 8
652,
953
,818
389
Söö
da-
kultu
urid
207,
92
339,
011
430
177,
52
152,
412
286
168,
72
602,
215
425
Põl
luku
ltuu-
rid k
okku
602,
058
556
9
Allikas: SA
Loomakasvatus
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Liha eluskaa-lus, tuhat tonni 106,8 111,3 113,2 111,7 118,5 115,5
Liha tapakaa-lus, tuhat tonni 70,5 74,6 76 75,4 80,6 78,4
Piim, tuhat tonni 692,4 694,2 671 676 693 721,2
Munad, mln tk 157,6 146,5 173,3 181,9 183,8 179,5
Allikas: SA
Allikas: SA
2007 2008 2009 2010 2011 20120
50
100
150
200
250
350
300
400
sead
veised kokku
piima-lehmad
lambad ja kitsed
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
379
240,5
103
76,4
364,9
237,9
100,4
81,8
365,1
234,7
96,7
80,4
371,7
236,3
96,5
82,7
365,7
238,3
96,2
88,2
375,1
246
96,8
81,4
3534
Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2007–2012
2007 2008 2009 2010 2011 20120
100
200
300400
500
600
700
800 7800
5800600062006400660068007000720074007600
piimatoodang, tuhat tonni
piimalehmade arv, tuhat
keskmine piima-toodang lehma kohta, kg
tuha
t le
hma;
tuh
at t
onni
kg le
hma
koht
aAllikas: SA Allikas: PRIA põllumajandusloomade register
Piimalehmaomanike jagunemine suurusgrupiti 2007–2012 (%)
Piimalehmade koguarvu jagunemine suurusgrupiti 2007–2012 (%)
Tapaloomade ja lindude eluskaal aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)
2007
2007
2008
2008
2009
2009
2010
2010
2011
2011
2012
2012
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
90%
80%
100%
1–2 lehma
3–9 lehma
10–49 lehma
50–99 lehma
100–299 lehma
300 ja rohkem lehma
lambad ja kitsed
linnud
veised
sead
0
20
40
60
100
80
120
140
Märkus: aluseks on tapaks müüdud ja majapidamises tapetud (k.a teenustööna tappa lastud) loomad ja linnud.Allikas: SA
Allikas: PRIA põllumajandusloomade register
2007 2008 2009 2010 2011 20120%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
90%
80%
100%
300 ja rohkem lehma
100–299 lehma
50–99 lehma
10–49 lehma
3–9 lehma
1–2 lehma
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
6484
692,
469
4759
,629
,716
,1
64,3
2718
,2
64,1
26,8
20,5
63,7
24,4
22,1
69,9
2324
,2
67,9
23,2
22,8
247
12
712
712
711
711
79
24 24 21 22 21
49 50 54 55 58
1610
6716
11
6517
11
6317
12
6018
13
5819
13
103
694,
2
100,
4
671
96,7
676
96,5
693
96,2
721,
2
96,8
6781 68387021
7168
7526
3736
Lihatoodang aastatel 2007–2012 (tapakaalus, tuhat tonni)
Loomakasvatussaaduste tootmine elaniku kohta aastatel 2007–2012
Munatoodang aastatel 2007–2012
Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal oleva maa pindala (tuhat ha) ja mahetootjate
(ettevõtete) arv aastatel 2007–2012
lamba- ja kitseliha
veiseliha
linnuliha
sealiha
piim, kg
munad, tk
liha, kg
2007 2007
2007
2007
2008 2008
2008
2008
2009 2009
2009
2009
2010 2010
2010
2010
2011 2011
2011
2011
2012 2012
2012
2012
0 0
10
30
20
40
50
60
70
80
200
160
mln
tük
ki
tk k
ana
koht
a
275
1600270
1400265
1200260
1000255
800250
600245
400
200
240
235
0
230
180
140160
120140
100120
80
100
60
80
40
6040
2020
0
0
90 600
500
400
300
200
100
Allikas: SA Allikas: SA
Allikas: mahepõllumajanduse registerAllikas: SA
Mahepõllumajandus
munatoodang, mln tükki mahepõllumajandus-
maa, tuh ha
keskmine munatoodang kana kohta, tükki mahetootjate
arv
tuha
t ha
toot
jate
arv
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
157,
6
146,
5
173,
3
181,
9
183,
8
179,
5
245
269
516
117
1211
81,5
87,3
102,
8
121,
8
134,
1
144,
1
1245 12781356
1431 1478
52
518
109
56
501
129
57
504
136
56
517
137
60
559
139
61
263 261
268
260
3938
Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal oleva maa kasutamine 2012. aastal
Euroopa Liidu ÜPP I ja II samba ning riiklike toetuste jaotus aastatel 2007–2013 (mln eurot)
Maheloomade, sh üleminekuajal olevate loomade arv aastatel 2011–2012
Otsetoetused ja täiendavad otsetoetused aastatel 2007–2013 (mln eurot)
Allikas: mahepõllumajanduse register Märkus: 2013. a – eelarves planeeritud.Allikas: Põllumajandusministeerium
Märkus: 2013. a – eelarves planeeritud.Allikas: PõllumajandusministeeriumAllikas: mahepõllumajanduse register
2011 2012
Veised, sh 28 701 31 431
lüpsilehmad 3 255 2 937
lihaveise ammlehmad 7 734 9 532
Lambad 46 496 48 314
Kitsed 940 1 108
Hobused 1 987 2 068
Sead 1 327 1 139
Kodulinnud, sh 12 864 30 648
munakanad 7 759 9 051
Küülikud 1 208 436
Mesilased (perede arv) 632 864
Põllumajanduse ja maaelu toetused
45% põllumaa
41% püsirohumaa
12% looduslik rohumaa
1% karjatatav mitte- põllumajanduslik maa
1% viljapuu- ja marjaaed
riiklikud toetused
ÜPP II sammas
ÜPP I sammas
EL-i eelarve
Eesti eelarve
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013*0
50
100
150
200
250
300
350
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013*0
20
40
60
80
100
120
140
Põllumajandus ja maaeluPõllumajandus ja maaelu
89,8
38,3
846
,62
49,8
750
,97
28,6
561
,47
34,5
271
,55
35,8
280
,54
28,6
690
,51
22,4
110
1,17
61,2
2,6
102,
510
4,6
3,9
93,1
112,
93,
4
111,
512
5,6
3,7
120,
515
2,1
3,1
138,
216
6,9
3,6
137,
213
04,
4
4140
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rahastamiskava telgede kaupa
Kutseline kalapüük ja kaubakala kasvatamine aastatel 2007–2012 (tuhat tonni)
Telg
Avalik sektor
Avalik sektor kokku, eurot
EAFRD kaas-finantseerimise
määr, %
EAFRD summa,
eurot
I telg 351 305 822 75 264 033 730
II telg 334 460 344 80 267 568 275
III telg 125 310 145 75 94 941 246
IV telg 85 759 063 80 68 607 250
Tehniline abi
38 115 139 75 28 586 354
Kokku 934 950 513 77,27 723 736 855
Märkused: I telg – põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsi-võime parandamine;II telg – keskkonna ja paikkonna säilitamine;III telg – maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitme-kesistamine;IV telg – LEADER;V telg – tehniline abi.Allikas: Eesti maaelu arengukava 2007–2013
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rahaliste vahendite kasutamine seisuga 31.07.2013
Kutselise kalapüügi ja kalakasvatuse struktuur (% kogumahust) 2012. aastal
Allikas: Põllumajandusministeerium
Kalamajandus
Märkused: arvestatud on toorkala; kaubakala kasvatamise andmed 2012. a kohta pole avaldatud.Allikas: SA
Allikas: SA
I telg II telg III telg LEADER V telg0
50
100
150200
250
300
350
400 100%
0%
20%
40%
60%
80%
mln
eur
ot
määratud, mln eurot
välja makstud, mln eurot
täitmise % välja-maksete järgi
2007 2008 2009 2010 2011 20120
20
40
60
80
100
120
kaubakala kasvatamine
sisevete kala-püük
rannapüük Läänemerel
avamerepüük Läänemerel traallaevadega
ookeani kala-püük
65% avamerepüük Läänemerel traallaevadega
18% ookeani kalapüük
13% rannapüük Läänemerel
3% sisevete kalapüük
1% kaubakala kasvatamine
KalamajandusPõllumajandus ja maaelu
369,
2
71,7
2,6
14,9
14,6
10,9
12,8
14,6
12
70,9
2,7
69,5
2,8
68,3
2,8
532,
6
43,5
3
368,
9
275,
827
4
134,
795
,1
87 57,8
42,8
32,9
76,283,4
7367,4
86,2
4342
Kutseline kalapüük Läänemerest traallaevadega kalaliikide kaupa (% mahust) 2012. aastal
Kutseline kalapüük siseveekogudest kalaliikide kaupa (% mahust) 2012. aastal
Kutseline rannakalapüük kalaliikide kaupa (% mahust) 2012. aastal
Vesiviljeluse aastased müügimahud aastatel 2007–2012 (tonni)
Allikas: Põllumajandusministeerium Allikas: Põllumajandusministeerium
Allikas: Põllumajandusministeerium
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Vikerforell 413,5 333,8 549 487,5 333,8 245,27
Karpkala 27,5 52,3 45,4 39,4 37,5 38,23
Angerjas 29 46 30 20,3 2
Jõevähk 1,3 0,7 2 0,4 0,6 0,098
Teised liigid 16,1 50,9 28,4 50,9 18,7 87,17
Kala kokku 488,3 483,7 654,8 598,5 392,6 370,77
Kalamari 7,1 6,7 7,4 4,5 0,1 4,11
Märkus: angerja müügimaht 2012. a ei ole avaldatud.Allikas: SA, Põllumajandusministeerium
64% kilu
34% räim
2% tursk
81% räim
6% ahven
3% tint
3% lest
2% koha
1% nurg/särg
4% muu kala
36% ahven
23% koha
23% latikas
8% nurg/särg
7% haug
1% jõesilm
1% luts
1% muu kala
KalamajandusKalamajandus 4544
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni AmetNarva mnt 3, 51009 Tartu(+372) 737 1200pria@pria.eewww.pria.ee
Veterinaar- ja ToiduametVäike-Paala 3, 11415 Tallinn(+372) 605 1710vet@vet.agri.eewww.vet.agri.ee
PõllumajandusametTeaduse 2, Saku, 75501 Harjumaa(+372) 671 2602pma@pma.agri.eewww.pma.agri.ee
Põllumajandusuuringute KeskusTeaduse 4/6, Saku, 75501 Harjumaa(+372) 672 9137info@pmk.agri.eehttp://pmk.agri.ee
Jõudluskontrolli KeskusKreutzwaldi 48A, 50094 Tartu(+372) 738 7700keskus@jkkeskus.eewww.jkkeskus.ee
Veterinaar- ja Toidu-laboratooriumKreutzwaldi 30, 51006 Tartu(+372) 738 6100info@vetlab.eewww.vetlab.ee
Maamajanduse InfokeskusJäneda, 73602 Lääne-Virumaa(+372) 384 9700info@maainfo.eewww.maainfo.ee
Eesti Taimekasvatuse InstituutJ. Aamisepa 1, 48309 Jõgeva(+372) 776 6901info@etki.eewww.etki.ee
Eesti Põllumajandus muuseumPargi 4, Ülenurme vald, 61714 Tartumaa(+372) 738 3810epm@epm.eehttp://epm.ee
Eesti PiimandusmuuseumH. Rebase 1, Imavere, 72401 Järvamaa(+372) 389 7533info@piimandusmuuseum.eewww.piimandusmuuseum.ee
C. R. Jakobsoni TalumuuseumKurgja küla, Vändra vald, 87612 Pärnumaa(+372) 445 8171info@kurgja.eewww.kurgja.ee
Vireen ASEbavere küla, Väike-Maarja vald, 46209 Lääne-Virumaa(+372) 327 8333info@vireen.eewww.vireen.ee
Vesiviljelussaaduste kasvatamine ja müük aastatel 2007–2012 (tonni)
Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakendamine seisuga 31.12.2012 (mln eurot)
Märkus: kaubakala kasvatamise andmed 2012. a kohta pole avaldatud.Allikas: SA
Märkused: I telg – ühenduse kalalaevastiku kohandamine;II telg – vesiviljelus, sisevete kalandus, kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine;III telg – ühist huvi pakkuvad meetmed;IV telg – kalanduspiirkondade säästev areng;V telg – tehniline abi.Allikas: Põllumajandusministeerium
2007
Telg I Telg II Telg III Telg IV Telg V
2008 2009 2010 2011 20120
0
200
5
10
15
20
25
30
35
400
600
800
1000
kala kasvatamine
kala müük
perioodi 2007–2013 eelarve
määratud toetus- summa
makstud toetus-summa
Kalamajandus
Põllumajandusministeeriumi valitsemisala
781
20,4
13,9
9,9
32,8
30,1
16,4
28,3
19,5
12,3
25,7
17,6
11,7
5,6
4,1
2,9
488,3
814,2
483,7
971,3
654,8
464,6
598,5
750,9
392,6 370,8
46
PõllumajandusministeeriumLai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn
(+372) 625 6101pm@agri.eewww.agri.ee
Recommended