Ostueesõigus ja probleeme ostueesõiguse teostamisel

Liis, Külli, Daniil

Ostueesõigus – kinnisasja koormatis

KOV või Riigi seadusjärgne ostueesõgus

• Muinsuskaitseseadus §27• Kaitstavate Loodusobjektide Seadus § 9• Ranna ja kalda kaitse seadus §14• Põllumajandusreformi seadus § 25• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 34• Asjaõigusseaduse rakendamise seadus § 20

Isiku seadusjärgne ostueesõgus

• Asjaõigusseadus §73• Maareformi seadus § 9• Omandireformi aluste seadus § 121• Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 131

Seadusjärgne ostueesõigus ei kehti

• Kaasomandi mõtteline osa võõrandatakse alanejale sugulasele või vanemale

• KOV'il ei ole ostueesõigust siis kui– kinnisasi võõrandatakse riigile, KOV'ile või

sugulaste vahel– võõrandamine toimub enampakkumise kaudu– kinnisasja kasutatakse äriühingu mitterahaliseks

sissemakseks kapitali suurendamiseks

Seadusjärgne oostuseesõigus

Tehingujärgne ostueesõigus

Võõrandamisele eelnev ostueesõigus

• Aluseks AÕRS § 13• Omaniku kohustused– Teavitama õigustatud isikut võõrandamisest• Võõrandamissoovist• Võõrandamishinnast• Muudest tingimustest

• Piisab lihtkirjalikust avaldusest (võib-olla raske leida õigustatud isikut)

Võõrandamisele eelnev ostueesõigus(Õigustatud isiku õigused)

• Informeerida omaniku oma otsusest ühe kuu jooksul

• Asjaõigusseaduse rakendamise eaduse § 13 -Juhul kui omanik ei ole õigustatud isiku informeerinud, siis õigustatud isik võib nõuda ostueesõiguse realiseerimine kolme kuu jooksul.

Võõrandamisele eelnev ostueesõigus(Õigustatud isiku õigused)

• Ei saa ostumüügi lepingu tingimusi muuta

• Erandiks on omandireformi aluste seaduse § 121, mis määrab kindlaks tagastatud eluruumi üürnike ühise ostueesõiguse

Võõrandamisele eelnev ostueesõigus(Notari kohustused)

• Selgitab omanikule ja ostjale võõrandamistehingu teostamise tagajärgi, kui nad ei arvesta ostueesõigusega isiku õigusi.

• Ei saa tagada, et omanik ja ostja täidavad oma kohustuse ja järgivad eelistatud isiku õigusi.

Võõrandamisele eelnev ostueesõigus

Võõrandamsele järgnev ostueesõigus

Võõrandamsele järgnev ostueesõigus(Omaniku kohustused)

• Seadus kohustab koormatud kinnisasja omanikku kohe pärast ostu-müügilepingu notariaalset tõestamist saatma õigustatud isikule lepingu ärakirja.

• Kui omanik ei informeeri õigustatud isikut, tuleb tal õigustatud isikule kahju kompenseerida vastavalt asjaõiguseaduse §-le 262 ja õigustatud isikul on õigus oma ostueesõigust teostada ühe aasta jooksul pärast kande tegemist kinnistusraamatusse võõrandamise kohta.

Võõrandamsele järgnev ostueesõigus (Õigustatud isiku õigused)

• Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 263 saab õigustatud isik oma ostueesõigust teostada pärast lepingu ärakirja kättesaamist kahe kuu jooksul

• Kui ta soovib oma ostueesõigust kasutada, peab ta vastavalt asjaõigusseaduse §-le 264 saatma müüjale selle kohta notariaalselt tõestatud avalduse.

• Ostueesõigusega isik ei saa ostumüügi lepingu tingimusi muuta.

Võõrandamsele järgnev ostueesõigus (Õigustatud isiku õigused)

• Kui ostja on kinnisasjale teinud vajalikke või kasulikke kulutusi, tuleb ostueesõiguse teostajal ka need kompenseerida.

• Kui ostueesõiguse teostaja müügilepingu kohustusi ei täida, on müüjal ja ostjal asjaõiguseaduse § 271 lõike 1 alusel õigus keelduda avalduse esitamisest ostueesõiguse teostaja kandmiseks kinnistusraamatusse ja kinnisasja üleandmisest.

• Kui ostja või müüja keeldub kinnisasja müümast, on ostueesõiguse teostajal õigus pöörduda kohtusse.

Õigustatud isiku õiguste kaitsmine

• Eelmärge kinnistusraamatusse– Alates 1. aprillist 1999 on vastavalt

kinnisturaamatuseaduse § 27 lõike 2 punktile 1 vajalik ka puudutatud isiku ehk selle isiku, kelle omandit või piiratud asjaõigust kanne puudutab, nõusolekut.