Eesti makromajandus, november 2017

Eesti makromajandus

November 2017 Urmas Simson

© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Pank

Toorainete hinnad nov 2012-nov 2017 Nafta, kuld, vask, alumiinium


Toorainete hinnad nov 2012-nov 2017 Plii, puit, kivisüsi, rauamaak


Toorainete hinnad nov 2012-nov 2017 Mais, soja, riis ja nisu


Toorainete hinnad nov 2012-nov 2017 Suhkur, kohv, kakao ja linnuliha


Laenud ja hoiused 2002-2017

• Nordealt liikus teatud hulk ettevõtete laene (600milj eurot?!) Eesti pankade statistikast välja. Raske kommenteerida ettevõtete laenukasvu. Tõenäoliselt 2-3% YoY.

• Oktoober 2017 (YoY muutused):

residentidest ettevõtete laenud -6,7%, residentidest eraisikute laenud +6,9%

residentidest ettevõtete hoiused +11,9%, residentidest eraisikute hoiused +9,4%

© Swedbank Public Information class

Kodumajapidamiste eluasemelaenud Laenujääk ja käive 2007-2017

• Kogu eraisikute laenud/liisingud olid 2017a oktoobri lõpus 8,748mld eurot (+7,4% YoY). Laenud 8,160mld eurot (+6,9% YoY), liisingud 588 mEUR (+13,8% YoY).

• 2017a oktoobri lõpus oli eluasemelaenude maht 6,956mld eurot. Ehk siis eluasemelaenud on 79,5% kogu kodumajapidamiste laenudest/liisingutest.

• Eluasemelaenude kasv 2017a septembri lõpu seisuga +6,7% YoY. • Eluasemelaenude kogumaht ületas 2008a tipud 2015a augustis (2a tagasi).

Allikas: Eesti Pank


Jooksevkonto ja kapitalikonto 2009-2017

• 2014: jooksevkonto +52 mEUR (+0,3% SKP-st), kapitalikonto +215 mEUR (+1,1% SKP-st).

Kokku +423 mEUR (+1,4% SKP-st).


• Kokku +798 mEUR (+4,1% SKP-st).


• Kokku +736 mEUR (+3,0% SKP-st).

• I pa 2017: jooksevkonto +179 mEUR (+1,6% SKP-st), kapitalikonto +122 mEUR (+1,1% SKP-st).

• Kokku +301 mEUR (+2,7% SKP-st)

• Jooksevkonto taga on eelkõige kaupade ja teenuste eksport/import. Eesti kaupade/teenuste eksport on suurem kui import. Igapäevasest majandustegevusest tuleb raha riiki rohkem kui välja läheb – see on väga positiivne makroriskide mõttes.

© Swedbank Public Information class allikas: Eesti Statistikaamet

Kaupade eksport ja import 2009-2017 Kaupade aastane eksport tuleb 2017a ca 12,5-13,0mld eurot

9 kuud 2017: Eksport 9,5mld eurot (+7,8% YoY) Import 11,0mld eurot (+9,4% YoY)


Tööstussektori kasumid/tööjõukulud 2011-2017


Tööstussektori kasumid/tööjõukulud 2011-2017


Teenuste eksport ja import Teenuste aastane eksport ca 6,0mld eurot.

Olulisemad eksporditavad teenused 6k 2017a jooksul (YoY muutus):

- Veoteenused 853milj eurot (+10,9%)

- Reisiteenused 668milj eurot (+8,3%)

- Telekomi-, arvuti- ja infoteenused 287milj eurot (+23,8%)

- Ehitus 182milj eurot (+9,2%)

Need teenused andsid 69% kogu teenuste ekspordist. Veel on olemas näiteks töötlemisteenused, hooldus ja remont, finantsteenused jne.


Eesti kaupade eksport 9 kuud 2017


Tööstustoodangu mahud 2001-2017 • Ligi 70% tööstustoodangust

eksporditakse.

• 2010-2017 on tööstustoodangu mahud kasvanud 45-50%.

• Vahepeal languses olnud kütteõlide tootmine, põlevkivi kaevandamine ja elektritootmine on mahud taastanud.

• 2012-2016: tööstustoodangu mahud +12%. Ehk siis napilt +3% aastas.

• 9k 2017a +8,7% YoY. Laiapõhjaline kasv. 9 kuu YoY kasvud: turbatootmine +56% põlevkivi kaevandamine +35%, kütteõlide tootmine +28%, rõivatootmine +16%, muud mittemetalsed tooted +14%, elektriseadmed +14% mootorsõidukid, haagised +13%, elektrienergia tootmine +12%, metalltooted +12%, piimatooted +12%, kummi- ja plasttooted +10%.

• 2017a prognoos +7% YoY.


SKP 2017. aasta SKP ootus on 22,5mld eurot (+7% YoY)

• Eesti majanduskasv 2016a Reaalkasv +2,1%

Nominaalkasv +3,3%

I poolaasta 2017

Reaalkasv +5,2% YoY

Nominaalkasv +9,3% YoY

allikas: Eesti Statistikaamet


SKP komponentide lõikes 2017a I poole kõrge majanduskasv parandas oluliselt ettevõtete seisu • 2017a I poolaasta SKP nominaalkasv +9,3%,

hüvitised töötajatele +6,5%.

• Üle pika aja kasvas SKP rohkem kui palgafond. See on väga hea märk. Kas ootasimegi majanduse elavnemise ära ja eelmiste aastate palgaralli oli õigustatud?

• Tööjõukulude osa SKP-s

2007: 45,3%

2008: 49,9%

2009: 50,5%

2010: 47,3%

2011: 44,7%

2012: 44,9%

2013: 45,0%

2014: 45,2%

2015: 48,0%

2016: 49,1%

Ipa 2017: 49,3%



Ehitus Väga tugev 9 kuud 2017a

• 9k 2017: „omal jõul Eestis tehtud ehitustööde“ käive oli 1,68mld eurot (+26% YoY!). Tundub, et aasta kokkuvõttes tuleb ehitustööde käibeks koguni 2,3mld eurot. See oleks vaid 10% väiksem kui 2007a.

• 2017a III kv rahalisest ehituse kogumahust on hooned 64%, rajatised 36% (II kv 62/38%). • 9 kuud 2017a hoonete ehitusmahud +20% YoY (III kv +30% YoY), rajatiste ehitusmahud +34% YoY (III kv +23%

YoY). • 2017 vs rekordkõrge 2007: hoonete ehitus -15%, rajatiste ehitus +4%. • Ehitussektori töötajate arv 2007a 80-90tuh, 2017a 60tuh.



Korteriturg Tallinnas Aktiivsus kõrge. Hinnad samad kui 10a tagasi

– Uute korterite osakaal on 2017a arvuliselt tõusnud 25%-ni kõigist korteritehingutest Harjumaal/Tallinnas (rahaliselt 35%)

– Uute arenduste keskmised müügihinnad on viimase 3a jooksul tõusnud Tallinna erinevates linnaosades minimaalselt. Kõige rohkem on tõusnud Põhja-Tallinn ja Lasnamäe, kõige tagasihoidlikumad on Kesklinn ja Mustamäe.

– Korteritehingute arv Tallinnas on 10 kuu 2017a jooksul olnud +7,3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga

– Viimase 3 aasta arengud selles segmendis on Harjumaal olnud ideaalilähedased:

suured müügimahud (uute arenduste müük tuleb 2017a ca 3 korda suurem kui 2011-2012)

Laovarud on küll 3 aastaga kahekordistunud, kuid võrreldes müügimahuga, siis laovaru/müügi suhe pole kasvanud.

allikas: Maa-amet


Tööhõive 2001-2017

• III kv 2017 tööhõive 667 tuhat III kv 2017 tööpuuduse määr 5,2% Hõive on täna tugev, kuid ilmselgelt ei tule kõik ettevõtted

kiire palgakasvuga toime. Suur palgakasv peab kas raugema või hakkame nägema kõrgemat tööpuuduse määra.

• Demograafia toob uued probleemid. 27-29a vanad - 20tuh inimest igas aastas 17-19a vanad – 11tuh inimest igas aastas 7-9a vanad – 15tuh inimest igas aastas


Keskmine brutokuupalk 2005-2017

• 2016a keskmine brutopalk 1146 EUR/kuu (+7,6%).

• 2017a I poolaastal oli keskmine kuupalk 1198 EUR (+6,3% YoY).

• Maksureform 2018a algusest tõenäoliselt vähendab brutopalga kasvu. Maksuvaba tulu suurendamine toob kaasa netopalga kasvu. • Brutopalga kasvu pidurdamist oleks ka vaja, et majandus tasakaalust välja ei läheks.


Tarbijahinnaindeks 3 aastat nullinflatsiooni on läbi

• Keskmine THI aastane muutus 2011: +5,0% 2012: +3,9% 2013: +2,8% 2014: -0,1% 2015: -0,5% 2016: +0,1% 10k 2017: +3,3% -Sh oktoober +3,8%

1997=100 Okt 2017a = 203,13

Presenter

Presentation Notes

1997=100


Jaekaubandusettevõtete käive ja mahud

Jaekaubandus 2016 vs 2004 (mahud) KOKKU +80%

Supermarketid +47%

Mootorikütus +37%

Kodumasinad/ehitusmaterjalid +113%

Rõivad/jalatsid +149%

Apteegid +89%

Muud spets kauplused +176%

– Keskmine palk oli 2004a 460 eurot, 2016. aastal 1146 eurot. Kasv +147%.

– Kodumajapidamiste hoiuste kasv 1,6mld eurolt 6,2mld euroni. Kasv +280%

– „Suurte“ keskuste pindala samal perioodil +60%


2016a: rahaline käive +7,0% YoY, mahud +6,8% YoY. 9 kuud 2017: rahaline käive +8,2% YoY (excl autod +6,4% YoY), mahud +4,7% YoY (excl autod +2,0% YoY). 9k 2017 segmentide lõikes (YoY): Mootorsõidukid, remont käive +12,2%, mahud +15,2%. Supermarketite käive +3,5%, mahud -1,6%. Kütuse jaemüüjate käive +8,9%, mahud -2,4%. Majatarbed, ehitusmaterjalid, kodumasinad käive +7,1%, mahud +7,2%. Rõivad/jalatsid käive +6,6%, mahud +5,6% Muud spetsialiseeritud kauplused käive +9,4%, mahud +9,6%.

© Swedbank Public Information class allikas: Maanteeamet

Uute sõiduautode müük • Uute sõiduautode müük 2015: 21,1 tuhat (0% YoY) 2016: 23,1 tuhat (+9,5% YoY) 10k 2017: 22,0 tuhat (+10,9% YoY)

• 2017F: 26,0 tuhat

• Võrreldes muu jaekaubandusega on uute autode

müügi taastumine olnud tagasihoidlik. 2016a-l tuli üle pika aja taas natuke suurem liikumine, mis on jätkunud ka 2017a-l.

8,4 6,9

10,2 12,8

14,7 15,8 16,5 19,6

25,4

30,9

24,6

9,9 10,3

17,1 19,4 19,7

21,1 21,1 23,1

26,0

0

5

10

15

20

25

30

35

1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017F

Sales of new passenger cars 1998-2016 (th cars)

© Swedbank Public Information class allikas: Maanteeamet

Riigi maksutulud 2017a


Majutatud turistid 2004-2017 • Majutatud turistid 9k 2017:

Välismaalased +5,4% YoY Kohalikud +9,7% YoY

• Majutatud välisturistid maade lõikes 9k

2017a KOKKU 1,695milj, +5% YoY - soomlased 711tuh, -2% YoY - venelased 173tuh, +19% YoY - lätlased 121tuh, +15% YoY - sakslased 110tuh, -2% YoY - rootslased 59tuh, +1% YoY - leedulased 50tuh, +3% YoY - britid 46tuh, +19% YoY

• Aasia kokku 72tuh, +19% YoY • 2005a oli siseturistide osakaal

majutatute arvus 29%, 9k 2017a 39%.


Eesti elanike mitmepäevareiside arv 2008-2016


Eesti elanike mitmepäevareiside arv 2008-2016

© Swedbank Public Information class allikas: Eurostat 28


Soome nominaalne SKP Soome SKP püsivhindades (alumine graafik)

• Soome SKP püsivhindades 2016 vs 2008 -4,2%

2016 vs 2010 +1,5%

2016 vs 2011 -1,1%

• 2016 vs 2008

– EL +4,7%

– Eurotsoon +2,7%

• 3 riiki üle 20% kasvuga – Malta +34,0%, Iirimaa +33,3% (osaliselt tehniline

muutus, 2016a puudu), Poola +27,1%

• Põhjamaad – Rootsi +14,9%, Norra +16,5% (2016a puudu), Taani

+3,7%, Soome -4,2%

• Balti riigid – Eesti +5,2% Läti +0,1%, Leedu +6,3%

• Lõuna-Euroopa – Kreeka -26,1%, Horvaatia -8,7%, Küpros -6,5%, Itaalia

-6,0%, Portugal -4,2%, Sloveenia -2,3%, Hispaania -1,6%

allikas: Soome Statistikaamet


Rootsi nominaalne SKP SKP püsivhindades (alumisel graafikul)


Rootsi SKP püsivhindades, YoY muutus


Soome riigivõlg on 8 aastaga kasvanud 125% Kas elavnev välisnõudlus ja kulude kärped aitavad defitsiidi mõistlikuks saada?

• Soome tegi (vähemalt plaanis) 1mld euro suuruse avaliku sektori kulude kärpe 2016a • Mõne aasta perspektiivis peaks kärped ulatuma 4mld euroni aastas (ehk siis 2% SKP-st). • Kui eksport kiiresti ei taastu, siis hakkavad vajaminevad kärped mõju avaldama Soome sissetulekutele, sisenõudlusele,

tööhõivele. • Viimased märgid näitavad siiski välisnõudluse elavnemist. See võiks Soomet aidata.


Soome eelarvedefitsiit, % SKP-st

Business

Eesti makromajandus, november 2017