206 Tervis

Sügelemine (ladina keeles pruritus) on ebameeldiv tunne, mis sunnib kratsi-ma. Sügelust tekitavaid ja soodustavaid tegureid on palju ning nende selgi-tamine nõuab mõnikord lausa detektiivi oskusi.

Alljärgnevalt mõned levinumad sü-gelemise põhjused.

Sügelised ehk skaabies on para-sitaarne nahahaigus. Tekitajaks on palja silmaga vaevalt nähtav süge-lislest. Haigus levib nahakontakti-de kaudu ning põhjustab lausa väl-jakannatamatut sügelust. Haige kratsib oma nahka ja vigastab seda. Vigastustesse satuvad pisikud ja te-kib mädapõletik.

Täid. Piinav sügelus peanahal viitab sageli täidele. Asotsiaalidel esinevad täid sageli koos sügelis-tega.

Allergilised nahahaigused: steepiline nahapõletik, nõgestõbi ehk urtikaaria jm.

Mõningad sisehaigused: suhk-ruhaigus, maksahaigused, mõnin-gad kasvajad, kilpnäärme- ja vere-haigused (lümfoom, leukeemia).

Vanematel meestel võib sügelus olla seoses eesnäärmehaigustega, neistel menopausiga.

Närvisüsteemi haigused: stress, depressioon.

Sügelus kõrvalmõjudestSügelemine võib olla põhjustatud tarvitatavate ravimite kõrvalmõ-just, samuti mõningate riideese-mete materjalist ning värvimiseks kasutatud ainetest.

Sügelemist võib soodustada lii-ga kuiv ja kõhetunud nahk, näiteks raukadel. Jalgadel esineb veeniko-mude piirkonnas sageli naha toitu-mishäireid ja seetõttu ka sügelust.

Seega, mõned kannatavad ai-nult mõne kehapiirkonna (jalad, sõrmevahed, peanahk) sügeluse all, teistel sügeleb kogu keha. Nahk

võib sealjuures olla ilma nähtavate muutusteta.

Nahk võib kiheleda nii tugevalt, et kuidagi ei saa olla kratsimata. Kratsimine aga omakorda suuren-dab sügelust ja kahjustab nahka. Tagajärjeks on sügatõbi.

Sügatõbi ehk pruriigoLööve tekib sümmeetriliselt jäse-mete sirutuspindadel, selja- ja vöö-piirkonnas. Nahal on näha eri suu-rusega tihedaid koorikuga kaetud sõlmi ning kratsimisjälgi. Haiguse teket soodustavad maksa- ja nee-ruhaigused, suhkurtõbi, kasvajad ja kilpnäärmehaigused.

Kui sügelus esineb ainult perioo-diliselt, näiteks väga sooja ilmaga või kindla riietuseseme kandmisel, siis see ei vaja erilist ravi.

Pideva kroonilise kiheluse kor-ral tuleb kindlasti nõu pidada arsti-ga. Mõnikord on vajalik mitme eri-ala arsti koostöö.

Tavaliselt ravitakse põhihaigust. Sügeliste korral kasutatakse väävli-salvi või permetriini ja apregali. Al-lergiahaigust ravitakse näiteks Lo-ratiniga (üks tablett päevas). Vahe-tevahel võib rakendada antidepres-sante.

Eesnäärmehaigust aitavad enne-tada lükopeen, seleen, E-vitamiin, D-vitamiin, sojatooted, kaltsium ja oomega-3 rasvhapped. Ravi sõltub

sellest, millise eesnäärmehaiguse-ga on tegu.

Sügatõve korral (eriti raskema-tel juhtudel) määrab arst haigele glükokortikoidhormoone või paik-selt toimivaid glükokortikoidsalve.

Püüdke hoiduda kratsimisest. Et nahka küüntega mitte vigasta-da, pannakse näiteks lastele kin-dad kätte, eriti ööseks.

Ravimite abil on võimalik sügelust leevendada, näiteks kasutades Exci-pial Pruri ihupiima, mis sisaldab le-vomentooli ja glütserooli.

Leevendust kreemidegaTähtis on naha õige hooldamine, et see ei muutuks liiga kuivaks. Kasu-tage nahka niisutavaid kreeme ja ihupiima. Müügil on mitmeid na-hahooldusseeriaid (Eucerin, Lino-la, Sebamed, Orion, Essex jm).

Soovitatav on piirata vannitamist (enamasti piisab ühest korrast näda-las) ja seebi kasutamist. Seep seob li-saks mustusele endaga ka naha loo-muliku rasu ja kuivatab seega nah-ka liialt. Pärast vanni või pesemist kandke nahale niisutavat ja toitvat kreemi. Soovitatav on kasutada lee-lisevaba seepi (lasteseepi).

Vältige tehismaterjalidest rõi-vaid, mis takistavad normaalset õhuvahetust.

NAOMI LOOGNA

Hädas piinava nahasügelusega

Liiga kuiv nahk põhjustab sügelemist.

REPRO