29.06.2012 - Türi Rahvaleht

TÜRI RAHVALEHT 29. juuni 2012 1

Esmaspäeval, 2. juulil on Türi linna 86. tähtpäev. Seekord peetakse pidu kõigi nendega, kes selleks õhtuks aedlinnas kohviku avavad.

TEET [email protected]

Lisaks kahele püsikohvikule ootavad tänavu külastajaid veel seitse ettevõtlikku kohvikupi-dajat ning rõõmsat sagimist jätkub nii muuseumiõuele, era-muaeda kui ka pesumaja muru-platsile. Ning suupoolist paku-takse pannkoogist heeringani.

Pesumumm kutsub piknikule

Asukohaga Wiedemanni 1 kutsub kõiki soovijad piknikule pesumaja Pesumumm. „Paku-me pannkooki moosi või mee-ga, nimi on meil juba selline magusakorjajale viitav. Kõrvale saab piima. Külastaja saab en-nast sisse seada majaesisel mu-ruplatsil,“ räägib Pesumummi

perenaine Heli Ots.„Eks loomulikult loodame

üritusest oma ettevõttele ka pisukest reklaami, põhiline on siiski sellises vahvas ettevõtmi-ses osaleda,“ lisas ta.

Türi muuseumi õuel avab külalistele uksed Vabrikuküla tööliskohvik. Muuseumi juha-taja Erika Jaanholdi sõnul saadi mõte Tööliskohvikuks muuseu-mi asukohast, on ju ümberringi hulgaliselt kunagise paberivab-riku töölismaju.

„Eks me proovime oma menüüski sellest lähtuda. Nii võib meilt saada kiluleiba ja heeringat keedukartuliga. Ühesõnaga midagi lihtsat ja ajastule omast. Kohvikusse on lubanud rahvast oma lõõt-samänguga lõbustama tulla türilane Hannes Põllu,“ ütles Jaanhold.

„Lisaks Hannes Põllule rõõ-mustavad oma esinemistega kohvikute külastajaid ansambel Avaja, akordionistid Kristjan Roos ja Endel Lõhmus, segarah-vatantsurühm Kaktus ja tant-

sida saab ka Kevade kohviku kodubändi saatel,“ rääkis Türi Vallavalitsuse kultuurispetsia-list Katrin Soomets.

Korraldajad tänavad kohvikute avajaid

Linna sünnipäeva tähis-tamist korraldavad Soometsa sõnul Türi Vallavalitsus, Türi Kultuurimaja ja Kevade kohvik. „Korraldajad tänavad linlasi, kes üleskutsele vastasid ja sel päeval aedlinnakohviku ava-vad. Samuti täname esinejaid, kes kohvikutes meelelahutust pakuvad. Loodame, et külasta-jaid jagub igasse kohvikusse ja ilmataat ka meie ettevõtmist õnnistab ning üheskoos korral-dame meeldejääva linna sünni-päeva,“ lisas ta.

TÜRi VALLA AJALEHT 29. juuni 2012 nr 6 (799)

• Talud avavad külalistele uksed lk 6–7• Türi valla arengukava ootab ettepanekuid lk 8

SÕNUMiD

Loe lehte veebis: www.tyrirahvaleht.ee

• Põhikoolil esimene aasta läbi lk 4• Lembit Leinjärv: ehitajast aukodanik lk 5

number

kohvikut avab 2. juulil külastajatele uksed9

• Iga mees ei ole Türi valla püsielanik lk 2• Türi lasteaednikud käisid Saksamaal lk 3

Tehisjärvel ümmargune tähtpäevKolmapäeval, 4. juulil kell 12 toimuvad Türi tehisjärve ääres lastele jooksuvõistlused ning mõõtu võetakse ka kanuusõidus, põhjuseks te-hisjärve 20. sünnipäev.

1992. aasta 15. juuni Türi Rahvaleht kirjutas, et kuigi Türi te-hisjärv on põhimõtteliselt valmis, on veel palju ära teha. Nimelt oli veetase madal, kaldad heakorrastamata ja polnud leitud ka õiget pe-remeest, kes järve ja selle ümbruse oma hallata võtaks.

Hiljem korraldati järve ääres ka heakorratalgud, millest osavõtt oli leheloo põhjal üpriski arvukas. Igatahes tunnistas vastuvõtukomisjon vastvalminud veesilma peatselt kasutamiskõlblikuks ning 1992. aasta 4. juulil olid kavas avapidustused.

Lisaks Neptunile osalesid avamistseremoonial tantsutüdrukud, tehti vettehüppeid ja vetelpääste näitas oma oskusi. Tõsisportliku osana oli kavas 50 m ujumine ja taldrikujooks ümber järve. Viimane kujutas endast ümber järve jooksu, kaasas nn lendav taldrik.

Veel saab teada, et enne avamispidustusi lasti järve 11 000 Roos-na-Alliku kalakasvatusest toodud forellimaimu.

Loodetavasti saab seekordne üritus olema aastatetaguse avamis-peo vääriline ja kõik on oodatud osalema.

Taaskasutuslaadad tulevad ka suvelKuna kevadel korraldatud taaskasutuslaadad osutusid väga populaar-seteks ning mitmed laadalised avaldasid soovi, et selline üritus toi-muks ka edaspidi, otsustasid laadakorraldajad Ester Pindmaa ja Kül-ly Kaarjas korraldada veel kaks laata. Vihma korral üritust ei toimu.

Laadad toimuvad 14. juulil ja 11. augustil kultuurimaja juures pargis kell 10–14. Kauplema on oodatud nii noored kui ka vanad. Kauplemiseks sobilik kraam peab olema puhas ja kasutuskõlblik.

Oodatud on nii riiete, jalatsite, tehnika, raamatute, nõude, jalgra-taste, lastetarvete, mööbli kui ka muu vanavara müüjasoovijad. Laadal osalemine on tasuta. Lisateave ja eelregistreerimine tel 56 156 300 või e-postil [email protected].

TR

Linn saab sünnipäevaks kohvikuid juurde

Külastajaid ootavad

Kell 12–21 Talude Päeva Kohvik kesklinna pargis

Kell 14–19 kohvik Luha 9

Kell 16–20 Lustakas män-guväljaku kohvikMurumoori mängupargis

Kell 16–22 kohvik Pesu-mummiga PiknikuleWiedemanni tn 1

Kell 16–21 Maali kohvikTallinna 22 hoovis

Kell 16–21 Vabrikuküla Tööliskohvik Türi Muu-seumi sisehoovis

Kell 18–21 Ravila Kohvi-hoov Ravila tn 14 hoovis

Kell 10–23 vabaõhukoh-vik Lokomotiiv Jaama 8

Kell 11–24 Kevade kohvik Hariduse 1

30. juunil ja 1. juulil sõidetakse Türil Kihli krossirajal tänavuste motokrossi Euroopa meistrivõistluste Kirde-Euroopa tsooni viimane etapp klassidele 65 cc ja 85 cc. Mõlema klassi kümme kiiremat tagavad endale pääsu augustis sõidetavasse Euroopa meistrivõistluste finaali, mis toimub Inglismaal. Enne viimast etappi on Eesti krossipoisid mõlemas klassis esikümnes esindatud ja paljudel lootus kodusel rajal koht esikümnes veel kindlustada.Tänavu jagati 65 cc ja 85 cc klassi Euroopa meistrivõistlustel Euroopa neljaks tsooniks. Eesti kuulub Kirde-Euroopa tsooni, meile lisaks on selles tsoonis veel Läti, Leedu, Valgevene, Tšehhi, Soome, Poola, Venemaa ja Ukraina. Türil sõidetakse nädalavahetusel viimane etapp, mille järel on selge, kes saavad edasi 18.–19. augustil sõidetavasse finaali, mis peetakse koos MX1 ja MX2 MM-etapiga Inglismaal.65cc klassis saab kaasa teha ka Meico Vettik Türi motoklubist (nr 33), kes pildil kihutab 20. mail Kihli rajal toimunud Kevadpealinna motokrossil.Täpsem teave võistluse kohta www.ruudulipp.ee

Teet Reier

2 TÜRI RAHVALEHT 29. juuni 2012

arvamus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Mõned kuud tagasi pöördusin koos Vello Ohuga õiguskants-leri poole küsimusega, mis oli ajendatud sellest, et vallavoli-kogu aseesimees Jaan Arvola oli Türi valla avalikkust kahe aasta jooksul eksitanud oma elukoha suhtes.

Rahvastikuregistri kande järgselt oli selleks eramaja Türi linnas, kus nagu hiljem selgus, ei ole volikogu aseesimees mit-te kunagi tegelikult elanud ega kavatsenud elada. Ka sinna registreeris ta ennast viimasel võimalikul päeval ja üksnes selleks, et saaks kandideerida

ja valida Türi valla püsielani-kuna. Pikaajaline valeandme-te alusel enda esitlemine Türi valla püsielanikuna, mis moo-nutas valimistulemusi, saigi põhjuseks, miks pöördusime õiguskantsleri poole. Paljud on sellist küsimuse esitamist nimetanud tühjaks norimiseks ja öelnud, et nii peabki olema ja kõik on õige. Eestis on näi-teid, kus niisugune lihtsameel-ne käsitlus on muutnud kogu vallavolikogu koosseisu (Ala-jõe vald, Paldiski linn). Me ei peaks Türi vallas samasugust mentaliteeti kultiveerima, kus

valeandmete esitajad pannak-se „püsielanikuna“ valda juh-tima. Ka õiguskantsler leidis, et üksnes rahavastikuregistri kanne, milles on näidatud aad-ress, kus tegelikult ei elata, ei tee kellestki püsielanikku ja valeandmete esitamist võib kä-sitleda seaduserikkumisena.

Tsiteerin siinkohal õigus-kantslerit: “... valimisõiguse saamiseks valeandmete esita-mine on taunitav ning vastava kohaliku omavalituse üksuses tegelikult püsivalt elavate isi-kute õiglustunnet riivav. Ilmselt on oma osa selles ka asjaolul, et Eesti ühiskonnas pole veel pii-savalt teadvustatud, et ametliku dokumendi või muu hüve või tulu saamiseks ametiasutusele valeandmete esitamine on ko-guni kuritegu, mis on karistatav rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega (karis-

tusseadustiku § 280).” Võiksin õiguskantsleri samalaadsete tsi-taatidega jätkata.

Tegelikult leidis volikogu aseesimehe valeandmete esi-tamine Türi valla valimisko-misjonile üheselt kinnitust seoses Türi linna majaoma-niku avaldusega Türi Valla-valitsusele rahvastikuregistri kande muutmiseks põhjendu-sel, et „nimetatud isik (st Jaan Arvola) ei kasuta ega oma õi-gust antud eluruumi kasuta-miseks“.

Ja veel: „Kuna püsielani-ku mõiste KOVVS (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse) § 5 lõikes 1 on mää-ratletud rahvastikuregistrijärgse elukoha aadressi kaudu ning rahvastikuregistrisse peaks üld-juhul olema kantud selle elu-koha aadress, mida isik kasutab püsivalt elamiseks, siis olen sei-

sukohal, et KOVVS § 5 lõikes 1 ongi mõiste „püsielanik“ kaud-selt ehk viite kaudu sisustatud selle elukoha aadressi kaudu, mida isik kasutab püsivalt ela-miseks.“

Kuna õiguskantsleri hinnan-gul peaksid rahvastikuregistri seaduse regulatsiooni kohaselt rahvastikuregistrijärgne elukoht ning isiku püsiv elukoht kokku langema, siis leiame, et Jaan Ar-vola on rikkunud seadust ja pa-lume vallavolikogu valimisko-misjonil õiguskantsleri vastuste valguses tegeleda küsimusega uuesti ja sisuliselt. Omalt poolt luban, et ei jäta selguse saami-seks kõiki juriidilisi võimalusi kasutamata.

Õiguskantsleri tervikvastust saab lugeda: http://oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/seisu-koht-pusielaniku-moiste või aja-veebis jmarrandi.tyrivald.ee

Jaanipäeval märkis nii mõni-gi, et nüüd siis kohe jõulud ja uus aasta tulemas. Valla ja riigi jaoks on asi naljast kaugel, sest just praegu tuleb ette valmista-da uue aasta eelarvet. Esimese asjana on vaja panna paika ül-disem plaan, seada eesmärgid, vaadata üle tulude prognoos ja põhilised kulud.

Vajalik on kokku leppida eelarve koostamise põhimõtted. Riigi tasandil tegime Isamaa ja Res Publica poolt juba kolm aas-tat tagasi ettepaneku kirjutada seadusesse nõue, et mõne aasta kokkuvõttes peab riigieelarve

olema tasakaalus. Ehk et kulu-tada ei saa rohkem, kui on teeni-tud. Siis peeti seda ettepanekut liiga ettevaatlikuks. Nüüd on sel-le põhimõtte seadustamise aru-telu käimas juba kogu Euroopas.

Sama oluline on valla ta-sandil põhimõtted selgeks vaielda. Mul on hea meel, et Türi Vallavolikogu tahab valla põhimäärusesse kirjutada sisse konkreetsemad nõuded valla finantsdistsipliini tagamiseks. Näiteks on kavas sätestada nõue, et omafinantseerimise koefitsient peab olema vähe-malt 1,1. Seega tuleb igal aas-

tal osa omatuludest kasutada investeerimiseks. Selline konk-reetne nõue hoiab ära olukorra, kus ka heade kavatsuste nimel oleks vald jälle ühel hetkel fak-ti ees, et raha on lihtsalt otsas ja jooksvateks kuludeks tuleks võtta laenu.

Millised on valla rahaasjad riigi poolt vaadates?

2007. ja 2008. aasta jäävad Eestis minevikku buumiaasta-tena. Sarnases tempos (laenu)raha ei lisandu majandusse enam kunagi. Selle arvel paisu-sid kiiresti nii kulud kui ka riigi eraldised omavalitsustele. Krii-siaegne suur langus on tasan-dunud ning omavalitsuste tulu-proportsioonid on ligilähedased buumieelse ajaga. Seda nii riik-liku tasandusfondi kui ka oma-valitsusele laekuva tulumaksu osas. Järgmisest aastast ei pea inimesed maksma kodualuse

maa maamaksu, ka selle laeku-mata jääva tulu maksab vallale riik kinni. Valdadele antav tee-de remondi raha kasvas juba sel aastal ligi 40%. Järgmiseks aas-taks oleme võtnud sihiks oma-valitsustele minevat teehoiura-ha kasvatada veel 80% võrra. Teederaha moodustab küll vaid paar protsenti valla eelarvest, kuid lisarahana on kindlasti väga oluline. Sest mäletame ilmselt hästi, et ka buumieelsel ajal nõudis omavalituse rahaas-jade sättimine kokkuhoidlikku majandamist.

Türi valla jaoks on tähtis ka see, et riigieelarvest saavad mit-med objektid sihtotstarbelist toetust. Sel aastal saavad täien-davat raha näiteks ümberkorral-datud uued koolid. Nii Türi põ-hikool kui ka ühisgümnaasium saavad lisaraha remondiks ning põhikool lisaks tehniliste õppe-

vahendite ostuks kokku ligi 60 000 eurot. Juba praegu on kokku lepitud, et riik toetab ka järgmi-sel aastal Türi Kultuurimaja ehi-tamiseks võetud valla laenu taga-simaksmist ligi 100 000 euroga.

Valmimas on Retla Kooli juurde õpilaskodu, selleks oli rii-gipoolne toetus EL vahenditest pea 300 000 eurot. Energiasääs-tu programmi raames soojusta-takse Türi Päästekomando hoo-ne ja energiasäästlikumaks saab Türi-Alliku lasteaed. Nüüd on õige aeg läbi mõelda valla aren-guplaanid ka Euroopa Liidu uue, 2015. aastal algava rahastuspe-rioodi seisukohast. Millised on need investeeringud, mida oleks vaja teha selleks, et inimeste elu-olu ja valla pakutavad teenused paraneks ning samas investee-ringute tulemusena suudetakse valla püsikulutusi kontrolli all hoida.

iga mees ei ole Türi valla püsielanik

Varsti on jõulud

JAANUS MARRANDiTüri vallakodanikAjaveeb: jmarrandi.tyrivald.ee

KAiA iVARiigikogu liige, IRL-i fraktsiooni esimees

Tähtpäevi pee-takse kohviku-tes ja järve ääresKevadpealinn andis oma valit-sussaua jaanipäeva eel suvepea-linn Pärnule hoida. Linna jaani-õhtul langetati ka kevadpealinna lipp. Kas nüüd soikub kevadiselt vilgas üritustemelu ja sumbub seni veel üsna jahedatesse suve-päevadesse?

Loodetavasti mitte. Ranna-hooaeg on avatud, roheline lipp Türi tehisjärve ääres lubab kõiki suplemishimulisi ning kaineid rannalisi vette. Vee äärde ja vee peale saavad koguneda järgmisel kesknädalal kõik need, kes soo-vivad osaleda meie koduse vee-kogu kahekümnenda tähtpäeva tähistamisel.

Järgmise töönädala esimesel päeval tuletatakse kõigile meel-de, et Türil täitub 86 aastat linnaõiguste saamistest. Selleks puhuks hoiab linna lippu kõr-gel aedlinna kohvikute õhtu. Tänavu leidub nende seas vanu tuttavaid, kuid ka täiesti uusi te-gijaid. Nii et kõik kohvi- ja koo-gisõbrad: saab sööki ja jooki ning maitsvat pannkooki.

Soovija saab valida, kas lä-heb Pesumummiga piknikule, Vabrikuküla Tööliskohvikusse või vabaõhukohvikusse Loko-motiiv. Kiiremad jõuavad kind-lasti kõiki külastada.

Ja neile, kel soov suvel lin-nast välja, viljapõldude ja kar-jamaale vasikate vahele saa-da, võivad juuli teises pooles osaleda Avatud Talude Päeval. Sellest ettevõtmisest saab pike-malt lugeda tänase lehe kesk-mistel külgedel.

Ning kui Kaia Iva kirjutab oma loos, et peatselt on jõu-lud, siis kaugel see ubinaaeg ja õunafestivalgi on. Seniks aga püüame puhata ja võimalikult palju suvesooja endasse kogu-da. Las vallavolikogu puhkab, järgmine Rahvaleht ilmub juuli lõpus ikkagi.

TR


uudised Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Viis Türi valla lasteaeda-de esindajat tutvusid 4.–8. juunini Saksamaal Kielis sealsete lasteaedadega. Kü-lastati kolme erineva suu-nitlusega lasteaeda: metsa-lasteaed, Waldorflasteaed ja munitsipaallasteaed.


Lasteaedadega käisid tut-vumas Maie Roos Särevere, Elle Pihelgas Oisu, Heli Mar-tin Kabala, Siiri Poopuu Kesk-linna ja Taimi Punapart Loku-ta lasteaiast. Õppekäiku aitas korraldada Taimi Punapardi Saksamaal elav tütar Sirli Hinz. Kõik reisil osalenud ta-havad veel kord Sirlit tänada, kuna õnnestunud külastusreis sai toimuda ainult tema tublile korraldustööle.

Kõik lasteaiad omanäolised

„Kieli lasteaedadega tutvu-mise võimaluse pakkus korral-dustoimkond kõigile Järvamaa lasteaedade juhtidele. Kuigi alguses oli huvilisi mitu korda rohkem, jäime me lõpuks Türi valla lasteaednikega viiekesi,“ räägib Siiri Poopuu.

Reisil käinute sõnul olid kõik külastatud lasteaiad oma-näolised ja meile tuttavast las-teaiasüsteemist väga erinevad.

Külastatud munitsipaallas-teaed AWO oli osalejate sõnul Saksamaa üks suuremaid, kus on 120 last. Lasteaed on ava-tud kella seitmest kuni poole viieni. Erinevus meie lasteae-dadest seisneb selles, et kui meie lasteaedades on igal rüh-mal oma ruum, siis seal said lapsed igal hommikupoolikul valida kahel korrusel kuut eri-nevat tegevust pakkuva tege-vuskeskuse vahel.

„Mulle tuli see tuttav ette, sest ka meie väikeses lasteaias jaotuvad õppetegevusteks lap-

sed vanuseti eraldi tubadesse,“ rääkis Heli Martin. „Nende tegevused lähtuvadki eelkõige laste huvist. Dokumenteerimi-selgi lähtutakse eelkõige lapse edusammudest ja arengust, meile tavapäraseid õppekas-vatustöö päevikuid, tegevus-kavasid ja nädalaplaane seal vajalikuks ei peeta,“ lisas Siiri Poopuu.

„Igal lapsel on personaalne mahukas kaust, millesse kogu-takse lapse areng kogu laste-aias käimise ajal,“ jätkas Taimi Punapart.

Lasteaed keset metsa

Kõige omapärasem oli Pä-diko metsalasteaed. See asub looduspargis, kus lapsed viibi-vad igapäevaselt teekonnal kel-la kaheksast kuni poole üheni. Kogu lasteaia tegevus toimub õues vaatamata ilmale aasta ringi. „Ka siin lepitakse juba hommikul kokku laste soove arvestades päevased ettevõtmi-sed,“ rääkis Maie Roos.

„Lastel on võimalik näha ja vahetult õppida loomi ning loodust. Näiteks jalutavad sa-mas puude vahel hirved ja kit-sed, aedikus on metssead ja ho-bused. Kui lapsel tekib vajadus minna tualetti, siis selle asemel minnakse lähedusse labidake-sega auku kaevama,“ täiendas Taimi Punapart.

Lapsepõlv on mänguaeg

Võimalus oli ka külastada Waldorflasteaeda, mis tege-likkuses kujutas endast lausa Waldorfmetoodika keskust, kus lisaks lasteaiale tegutses ka oma kool ja personali täiend-õppe keskus.

Maie Roosi sõnul on Wal-dorfmetoodika põhimõtteks, et maailm on hea, lapsepõlv on mänguaeg, igal lapsel on käia oma tee ja täiskasvanud on abivalmid saatjad ning eeskuju andjad, toit on täis-

väärtuslik ja tervislik. “Kogu süsteem on üles ehitatud lapse huvile ja aktiivsusele. Saime väärtuslikke kogemusi lapsest lähtumisest. Kogu lasteaia keskkonna loojaks olid lapsed ja õpetajad eelkõige lapse toe-tajad ning head sõbrad.“

Enim üllatas meie laste-aednikke näiteks see, et töö-riistad pole laste eest peidus. „Rühmaruumis on puutöö-pingid, sealsamas korvis saed, höövlid, puurid ja peitlid. Juba kolmeaastastele õpetatakse, kuidas nuga käsitseda. Män-guasjad on üldjuhul loodusli-kust materjalist ja isevalmista-tud, kulutusi poeleludele seal ei tehta,“ lisas Elle Pihelgas.

Õpetaja tööd usaldatakse

„Kõigi kolme lasteaia tööd ilmestab usaldus õpetaja töö, lapse soovi ja arvamuse ning kogu lasteaia suhtes riiklikul ja omavalitsuse tasandil,“ lisas Siiri Poopuu.

Osalejate arvates andis reis neile väärtuslikke kogemusi lapsest lähtuva keskkonna loo-misest, lasteaedade omanäoli-susest ja süsteemi paindlikku-sest. „Kui esmapilgul tundus, et justkui meile harjumuspä-rased kindlad reeglid ja päeva-kavad lasteaedades puuduvad, siis tegelikkuses oli asi siiski teisiti. Näiteks ei tohi lapse lasteaiapäev kesta üle kahek-sa tunni ja lasteaia kohatasu sõltub eelkõige perekonna võimalustest ning vajadustest. Nii maksab pankur oma silma-tera lasteaiakoha eest 250 € ja töötu üksikema 0 € kuus,” sel-gitavad nad.

Kokkuvõtteks hindavad kõik reisil osalenud väärtus-likku kogemust, mis kindlasti rikastab meie lasteaedade sisu-list tööd. Iga uus kogemus on väärtus, mis aitab muuta meie lasteaedu omanäolisemaks ning mitmekesisemaks.

Türi lasteaednikud käisid Saksamaal

Maie Roos (vasakult teine), Taimi Punapart ja Heli Martin tutvumas Kieli munitsipaallasteaia tegevuskeskusega. Erakogu

Laagritoit maitseb hea. Erakogu

Looduslaager SamlikulLõpule jõudis SA KIK rahastatud projekt Türi Ühisgümnaasiu-mi õpilaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks aktiivõppe abil.

Projekti raames on õpilastel olnud võimalik osaleda mitme-tel huvitavatel üritustel. Toimunud on kaks keskkonnateemalist seminari, õppekäik Tartu Ülikooli ja teaduskeskusesse AHHAA ning projekti lõpetas kolmepäevane keskkonnalaager gümnaa-siumi kümnendate klasside õpilastele. Seminarid ja õppekäik laiendasid õpilaste silmaringi ning andsid neile teadmisi sellest, millega tegelevad teadlased Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis ja uues keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskuses Chemicu-mis. Õpilased hindasid väga ka AHHAA keskuse külastust, sest keskuses leiab igaüks endale meelepäraseid töötubasid ja tegevu-si, liiatigi ei satu Kesk-Eesti õpilased sinna just väga tihti. Projekti pärliks võib pidada viimast tegevust – keskkonnalaagrit, mis oli mõeldud kümnendate klasside õpilastele. Toimus see 30. maist 1. juunini Samliku Matkamajas.

Esimesel laagripäeval sadas päris usinasti vihma ning õues toi-munud GPS-mängu punkte otsinud õpilaste jalad ja riided said üsna märjaks. Pärast kosutavat lõunasööki (siinkohal kiidame kõik laagri suurepärast toitlustajat Kevade kohvikut!) kaasas laie-male üldsusele loodusfotograafina tuntud Urmas Tartes õpilasi filosoofilisse arutlusse inimese ja looduse suhete teemal. Esimese laagripäeva ametlikud tegevused jätkusid rühmades ja õpilased said olulisi teadmisi loodusfotograafiast, loodusest kunstis ning mitmekesisusest ja muutlikkusest taimeriigis. Õhtu lõppes isete-gevusetteastetega, mille peale isegi ilmataat leebus ja järgnevate päevade tegevusi vihm enam ei seganud.

Teisel päeval pakkusid laagrilistele uusi teadmisi ning põne-vaid tegevusi lisaks erinevatele lektoritele, Keskkonnainspekt-siooni ja RMK esindajatele ka Päästeamet ja Kaitseliit. Lisaks tavapärasele õhtusele laagri(m)elule erutas teisel õhtul laagriliste meeli hilisõhtul saabunud Sven-Erik Enno. Sissejuhatava loengu järel oli huvilistel võimalik teleskoobiga taevast uurida ning neid huvilisi leidus suisa südaööni.

Laagri viimasel päeval võeti ette jalgsimatk Kurgja Talumuu-seumi. Laagri lõpus õpilastelt saadud tagasiside oli positiivne ning särasilmi kinnitati, et selliseid laagreid peaks olema igal aastal. Loodame, et kümnendate klasside keskkonnalaagrist saab meie kooli traditsioon.

EDA KoSKoR Türi Ühisgümnaasiumi õpetaja

Õppeaasta lõp-pes tänuõhtugaTüri Ühisgümnaasiumi õppeaasta lõppes tänuõhtuga, kus tunnusta-ti tublimaid. Juba aprillikuus said kõik koolipere liikmed valida pa-rimatest parimaid kuues kategoo-rias. Lisaks õppetöö-, aktiivsuse, kaunite kunstide ja spordipreemia-le anti välja hea koolitöötaja ning TÜG-i sõbra preemia.

Esimese kooliaastaga on saavutatud nii mõndagi: ette on näidata tublid tulemused olümpiaadidelt, konkurssidelt ja võistlustelt. Lisaks õppetöös edukatele õpilastele on güm-naasiumis säravaid lauljaid, pil-limängijaid ja rahvatantsijaid, kes koondusid kaunite kunsti-de kategooria alla. Aktiivsuse preemia väljaandmisel arvestati õpilase omaalgatusvõimet, koo-lisisest ja -välist ettevõtlikkust. Spordipreemiaga tunnustati ter-visliku ellusuhtumise ning heade sportlike tulemustega õpilast. Tänavused nominendid on edu-kalt esinenud väljaspool kooli ning kaasa aidanud kooli hea maine kujundamisele.

Tänuõhtule kutsuti õpi-lased koos vanematega, kes on tublidele noortele toeks ja julgustuseks olnud. Tänusõnu pälvisid kõik õpetajad ja koo-litöötajad. Sellel aastal anti välja lausa kolm kooli sõbra preemiat – igaühele tänutäheks Türi Ühisgümnaasiumi õpilase kunstitöö. Tänuõhtust saab Türi Ühisgümnaasiumi igake-vadine koolilõpuüritus.

Tänuõhtu preemiate kategoo-riad ja nominendid:Õppetööpreemia:Sergei GudovKristiina KurvitsLaureaat: Marten Jürgen VürstAktiivsuse preemia:Kristiina RoosilehtSille EeroLaureaat: Erki-Henri MeerbachKaunite Kunstide preemia:Keidi KaldMeeli VreimannSander AasaväliLaureaat: Anu PallosonSpordipreemia:Joosep LohurMartin LiidleinOlavi AllaseLaureaat: Grete ŠadeikoHea Koolitöötaja preemia:Aave PäevaMariina RaoLaureaat: Maili RoosmeKooli Sõbra preemia:Kaia IvaToomas ŠadeikoKülle Viks

LyzELL LoHVARTTüri UG huvijuht

Saarlasi oodataksekokkutulekule14. juulil kell 12 oodatakse kõiki saarlasi Türil Luha tn 12. Kõik tulijad võiksid suvise meeleolu loomiseks vallatuid kübaraid ja soovi korral võtta kaasa pikniku-korvi. Täpsem teave 5395 8853.

TR

Talupidajad kogusid tarkusiTüri Taluliidu eestvedamisel said 20. juunil Türi vallas Mäekülas Ale talus kokku talupidajad üle Järvamaa, et tarka nõu kuulda ja ise arvamust avaldada.

Taluperemees Koit Teder ootas huvilisi oma koduõuel ja näi-tas ringkäigu alguses oma talutehnikat, millega põldu haritakse. Edasi mindi juba põldudele, kus kasvasid suviraps, oder, suvi- ja talinisu. Kohaletulnud uurisid põldudel nii taimi kui ka mulda ja kuulasid, mida nõuandjatel öelda oli.

Nõuandjateks olid kutsutud Eesti Maaviljeluse Instituudi va-nemteadur Peeter Viil, Farm Plant Eesti ASi nõustaja Tiiu Annuk ja müügispetsialist Andres Rebane ning taimekasvatuse konsu-lent Helle Rohtla MTÜst Abiks Põllumehele.

Ale talus viljeletakse minimeeritud mullaharimist ja Peeter Viili sõnade kohaselt on põllud mulla seisukohalt väga heas kor-ras. Selle aasta sagedased vihmad on toonud põldudele tavalisest rohkem taimehaigusi. Osalejad oskavad nüüd tänu saadud tead-mistele määrata kindlaks odra võrklaiksuse ja nisu helelaiksuse. Kohe saadi ka soovitusi nende haiguste tõrjeks.

Päeva võib kindlasti kordaläinuks lugeda, sest saadud tead-mised on praktilised ja iga päev vajalikud. Selliste põllupäevade korraldamise vajadust näitab ka kohalolnute suur hulk, osalejaid oli üle kolmekümne.

HELi KoiTTüri Taluliidu juhatuse liige


noored

Üheks meeldejäävamaks oli kindlasti nii 1. klassi kui ka 9. klassi õpilastele Aabitsapidu. See päev oli 1. klassile väga täh-tis päev. Nimelt jätsid nad hü-vasti oma senise sõbra aabitsaga ja said lugemiku omanikeks.

Üheks oodatuimaks üritu-seks koolis on sõbrapäev, mida tähistasime koolis 14. veebrua-ril. Juba hommikul kooli tulles ootas uksel TOREVANT, kes jagas kõigile kallistusi. Päeva jooksul sai T.O.R.E. (tugiõpila-sed) ringi liikmete eestvedamisel kirjutada sõpradele soovikaarte. Töötas sõbrapostkast ja vahe-tundides kõlas saalis päevako-hane muusika. Üheks elevust tekitavaks tegevuseks oli aulas sõbraga pildi tegemine. Õp Ai-

ta Saks valmistas suure punase südame, mille taustal soovijad said sõbrapilte pildistada. Õh-tul olid kõik õpilased oodatud sõbrapäeva peole. Diskomuusi-ka eest hoolitses Sulo Särkinen ja külalisesineja oli Järva-Jaani noortebänd Robinsonid.

Vastlapäeva tähistasime 21. veebruaril koos paksu lume ja tuisuga. Külla oli kutsutud ho-busõitu tegema Kirnast Maie Kukk oma hobustega. Uhke oli vaadata, kui neli hobust kuljuste helinal kooli ette sõitsid. Hobu-sõitu lustisid peamiselt algklassi-de õpilased.

Üheks oodatumaks üritu-seks oli oma kooli nädal. Plaanid ja tegevused said paika pandud juba enne koolivaheajale mine-

kut ning 4. õppeveerandi esime-sel nädalal siis tegevustega alus-tasime. Iga päev oli nn stiilipäev. Nii oligi, et saime riietuda oma lemmikiidoliks, kasutada riietu-ses ainult punast-sinist-rohelist-kollast värvi, tulla kooli laheda ja värvika soenguga jne. Tegevust ja toimetamist jagus kõigile, kes aga osa tahtsid võtta. Oodatui-maks päevaks oli reede, kus õpi-lastega kohtus Türi tüdruk Liina Vahter, kes on noorte hulgas tuntust kogunud näitlejana fil-mis “Ühikarotid”. Soovijad said ka näpunäiteid juuksuritöö koh-ta, sest Liina töötab juuksurina. Nädal lõppes diskoga, kuhu olid oodatud 1.–9. klasside õpilased.

Pikaajalist ettevalmistust nõudev liikumispäev sai teoks

aprillikuus. Üritus toimus Türi kultuurimajas ja suur rõõm oli näha, et saal oli pilgeni rahvast täis. Tore oli näha seda peoeel-set ärevust nii laste kui ka õpe-tajate silmis. Lavalaudadelt käis läbi 25 liikumisrühma, kes kõik pälvisid publiku suure aplausi. Külalisesinejateks olid Järva-Jaani ja Türi Ühisgümnaasiumi särtsakad tantsurühmad. Suur tänu kultuurimajarahvale küla-lislahkuse eest. Eriline tänu And-risele, sest tänu tema valgus- ja heliefektidele tundsid tantsijad end kui päris professionaalid.

Järvamaa laulu- ja tantsupeol osales meie koolist kokku seitse kollektiivi.

ELLEN NUgiSTüri Põhikooli huvijuht

Põhikoolil esimene aasta läbi Uue kooli alustamine on põnev. Kokku on saanud inimesed, kel-lel huvitavad ja erinevad ideed. Koolielu võib olla meistriteos, kui oskame ja tahame seda mõt-tekalt ja arukalt nautides luua. Heaks kordaminekuks on eriti oluline meeskonnatöö ja ükstei-se toetamine.

Tehes kokkuvõtteid, tuleb möönda, et õppeaasta ei olnud kerge, ent usun, et saime hästi hakkama. Maakondlikel aine-olümpiaadidel osales 98 Türi Põhikooli õpilast, auhinnalisele kohale tuli 28 õpilast ja olüm-piaadivõitjaid on 11. Õppeaasta on läbi ja tunnistuste kätteand-misega kujundatud ilus lehekülg koolielus. 580 õpilasest õpib hin-dele „5“ 112 õpilast ning hindele „4 ja 5“ 215 õpilast. Põhikooli lõputunnistuse kiitusega sai 9.a klassi õpilane Birgit Roosileht ning 9.b klassi õpilased Kristiina Veskimäe ja Steven Vislapuu.

Lõpetas esimene lend

Türi Põhikooli lõpetas 74 õpilast – kooli I lend. Iga lend on eriline ja jääb meelde omanäoli-sena. Kogu südamest loodan, et meie I lend käib ringi lahtiste silmade ja avatud meeltega ning oskab õppida kõigilt, kõigest ja

kõikjal. Tuult tiibadesse ja aru-kaid mõtteid teile!

Oma koolis oleme õpilas-te tunnustamisele pööranud suurt tähelepanu. Tavapära-sele diplomile, tänukirjale ja kiitmisele märgime iga kuu kogunemisel ära õpilased, kes on kooli esindanud võistlustel, konkurssidel ja olümpiaadidel. Täname õpilasi šokolaadiga, et tekitada mõnus heaolutunne ja rahulolu iseenda ning maa-ilmaga. Kuulutame välja KUU TEGIJA. Kooli kodulehel on link KIIDAME ja AUTAHVEL. Tunnustusüritus „Õiesadu“ toi-mub aprillikuu lõpus, kus kuues kategoorias antakse igas välja autasu Suur Õis ja Väike õis. Tänusõnad kuuluvad ka õpi-laste vanematele.

Kindlasti jätkame järgmi-sel õppeaastal lastevanemate kooliga. Õpime koos – õpetaja ja lapsevanem, saame teadliku-maks ja suuname positiivselt meie laste käekäiku. Mõtleme ja tegutseme üksteist toetavate partneritena. Uuel õppeaastal on plaanis külla kutsuda nõutud ja armastatud lektoreid lähemalt ja kaugemalt. Hea kool on kolm-nurk, mille tippudeks on õpila-ne, õpetaja ja lapsevanem, sees

aga koostöö ja hoolivus, tahame püüelda sinnapoole.

Vanemad, suhelge õpetajatega

Varemgi oleme kirjutanud kooli tugimeetmetest, kuid õp-peaasta lõpuks jõudsime välja kujundada oma toimiva süstee-mi. Õppenõustamiskomisjon sai kokku igal esmaspäeval, eesmärk oli leida õpilasele õige tugimeede, nõustada õpilast ning lapsevane-mat. Laps võib kooli poolt olla kui tahes heas arengukeskkonnas, aga kui kodu tugi puudub, on see kooli võitlus tuuleveskitega.

Kallid vanemad, suhelge oma lapse klassijuhatajaga, su-helge aineõpetajaga, suhelge direktori ja õppealajuhatajaga. Mida rohkem me vastastikku informatsiooni vahetame, seda parema keskkonna me lapsele loome.

Uuel õppeaastal soovime tä-helepanu alla võtta andekad lap-sed ja leida nende arendamiseks lisavõimalusi. Andekaid lapsi tihti ei märgata. Sageli ei märka neid õpetajad koolis ja ka lapsevane-mad ei oska nende andele tähele-panu pöörata. Ehkki andekas laps saab oma ülesannetega enamasti kergesti hakkama, vajab ta siiski

erilist tähelepanu ja võimalusi are-nemiseks. Koostöö andeka lapse vanemaga on õppe- ja kasvatus-protsessis äärmiselt oluline. Eduka koostöö aluseks saab olla ühesugu-ne arusaam andekuse olemusest ning andeka lapse vajadustest.

Hea koostöö peab jätkuma

Õppekäigud on tihedalt seo-tud ühe või mitme õppeainega ja õppekava läbivate teemadega.

Sel õppeaastal oli teistel, kol-mandatel ja neljandatel klassidel tore päev Olustvere mõisas pro-jekti „Maal on mõnus“ raames. Veel käidi loodusmatkadel, Rak-vere linnuses, Imavere jaanalinnu-farmis ja piimandusmuuseumis ning võeti osa Keskkonnaameti projektist „49 aastaaega“. II ja III kooliastme õpilasi viisid rei-sid Mohni saarele, Riia-Jurmala, Klaipeda-Palanga-Niidale, Nais-saarele ja Otepääle.

Uuel õppeaastal aga oota-vad juba ees uued õppekäigud.

Tänan kooli kollektiivi töise kevade eest ja loodan järgmisest õppeaastast sama head koostööd kõigiga.

Soovin kõigile ilusat ja mee-leolukat suve!

ÜLLE TAMMELATüri Põhikooli õppealajuhataja

Lasteaed kutsus kunagised kasvandikud ja õpetajad küllaEelmisel sügisel täitus Türi Lokuta lasteaial 35 tegutsemis-aastat. Pidu otsustati korraldada aga kevadel, siis, kui uus lend tulevasi koolijutse on valmis lasteaiast lahkuma.


„Kokkutulek otsustati korraldada töötajate, lastevanemate ja kunagiste kasvandike soovil. Üks kokkutulek oli meil siis, kui las-teaial täitus 25. aastat,“ ütles Lokuta lasteaia direktor Elle Tuisk. „Tõsi, toona me kutsusime ise külalised, tänavu võisid aga kõik soovijad tulla ja neid oli päris palju.“

„Näiteks on aastate jooksul meie lasteaias käinud kolmteist paa-ri kaksikuid, kaksteist neist oli kenasti kohal. Üldse oli äratundmis-rõõmu otsatult palju. Ega ju tunne enam neid, kes ammu lasteaiast läinud ja ise juba pereinimesed on, eriti kui nad veel oma rühma kasvandikud polnud,“ rääkis kasvataja Karin Pihlik. Tema, Elle Tuisk ja Sirje Ummus on lasteaias töötanud selle avamisest peale.

„Minu arust oli kokkutulek väga tore ning lustlik üritus. Ar-mas ja südantsoojendav oli kokku saada kõigi nende õpetajate, töötajate ja lasteaiakaaslastega, selles koduses ja hubases majas. See oli üks suur rõõmupäev,“ ütles Lokuta lasteaia kunagine kas-vandik Kristi Männilaan.

Kasvatajate sõnul tegi pidupäeva nende jaoks eriti rõõmsaks asjaolu, et korraldamisega polnud suurt vaeva, peojuhid Triksik ja Traksik korraldasid kõik. Nii said ka kasvatajad pidu nautida.

Loomulikult oli suur vaev juba enne nähtud. „Nüüd on las-teaial näiteks olemas kõigi lasteaia lõpetanud rühmade ühtselt raamitud lõpupildid, nende saamine oli omaette keeruline üritus aga tehtud see sai,“ lisas Elle Tuisk.

Nii kavatajad kui ka lapsed arvasid pidupäeva lõpuks, et sel-liseid ettevõtmisi tasub ka tulevikus korraldada, kas selleks peab jälle kümme aastat ootama, ei tea, võimaluse korral võiks neid ka tihedamini olla.

Üritused seovad koolipere ühte

Hea toit tegi Türile reklaamiJuuni teisel nädalavahetusel Pärnus Vallikääru aasal toimunud toidukultuuri festivali Hea Toidu Festival – Grillfest külastas ka-hel päeval hinnanguliselt 40 000 inimest.

Ootuspäraselt populaarseks osutus Türi Pritsumeeste ja Me-diato ühine toidu- ja joogikoht, kus järjekord oli kohati sedavõrd pikk, et kõik soovijad head liha maitsta ei saanudki. Üle-eestilist tuntust kogub ka kiirtoidukoht Türi Burger, mille reklaamimiseks osaletakse nii Türi Lillelaadal kui ka Grillfestil. “Me ei paku liht-salt kiirtoitu, vaid püüame pakkuda head kiirtoitu. Rahva seas on populaarsust kogumas meie enda valmistatud kohupiimapallid, mis on tõesti maitsvad – tulge ja proovige järele!” kutsub alati rõõmus burgeri-Annika kõiki külla. Kevadpealinna saab tutvusta-da ka hea toidu abil ja seda tublid Türi ettevõtjad Pärnus suurel toidufestivalil tegemas olidki.

Meeleolukat intervjuud Türi lihameistri Peep Lintsiga saab vaadata festivali telesaatest pühapäeval, 1. juulil, Kanal2-s kell 10.35 ja Kanal12-s kell 20.30 ning veebilehel www.grillfest.tv.

AURiS RäTSEP

Lihameister Peep Lints. Eesti Grilliportaal

Kokkutulekul jagus tegevusi kõigile. Erakogu

Türi Põhikooli I lend.Kuma Foto


persoon

Lembit Leinjärv: ehitajast aukodanikKoolipoisina 1944. aastal Saksa sõjaväkke mobilisee-ritud Lembit Leinjärv jõudis koju Türile tagasi alles tosin aastat hiljem, noorusaeg oli jäänud Siberi vangilaagri-tesse ning kogu elu ja poo-leli jäänud õpinguid tuli nul-list alustada.


On eelmise aasta oktoober. Laupa mõisa saal on rahvaroh-ke. Valla kuuenda tähtpäeva pu-hul korraldatud vastuvõtule on kutsutud hulk tublisid inimesi. Mõni neist saab valla vapimär-gigi rinda, ka Lembit. Koos va-pimärgiga kaasneb aukodaniku tiitel. Lembit istub saalisolijate keskel ja hetkeks näib, nagu ta magaks. Samas tõstab ta pea ja vaatab kuhugi kaugusesse. Ka-heksakümmend viis aastat on piisavalt pikk aeg, et sellele taga-si vaadata.

On märts. Türi kesklinna kalmistule on kogunenud mõ-ned inimesed, et osaleda märtsi-küüditamise mälestushetkel. Ka Lembit on kohal, nii nagu ta on kohal ka vabariigi aastapäeval ja võidupühal.

Ta räägib kuulajatele loo sellest, kuidas ta sattus tühjaks jäänud taluõuele, inimesed olid oma kodust viidud ja neid tun-deid, mis tekkisid tal kiviaial tühjade hoonete vahel istudes, oli tal raske edasi anda. Ta sai aru, et sellised sündmused ei to-hiks enam kunagi korduda.

Mäletab esimest sõjasuve

Kui nädalapäevad tagasi Lembituga tema kodus vestlen, jääb tema sõnadest mitu korda kõlama mõte, et kahju on olnud nendest kümnest noorusaastast, mis jäid Siberi metsadesse. Seda enam, et hilisem võim ta rehabi-liteeris ning tunnistas ametliku paberiga karistuse olematuks.

Muidu on Lembit igati koha-lik poiss. „Käisin Paides algkoolis ja hiljem progümnaasiumis. Tü-rile kolisime 1938. aastal. 1941. aasta sõjatules sai maja pihta. Õnneks jõuti palju väärt kraami päästa, kahjuks aga mitte kasti-täit raamatuid, mille olin endale odavmüükidelt soetanud,“ mee-nutab ta.

„Ise jäin ma nendest sünd-mustest kõrvale. Mäletan, et just sellel juunihommikul, kui sõda algas, sõitsin ma hommi-kese rongiga Türilt Tallinnasse isa juurde. Kuigi rong oli sõitjaid puupüsti täis, ei rääkinud mitte keegi sellest, et sõda algas. Nä-dalapäevad enne seda toimunud küüditamine oli inimesed ikka põhjalikult ära hirmutanud.

Tallinnas nautisin suvist lin-naelu, käisin Pirital ujumas. Siis aga hakkas ka seal sõda ennast tunda andma, poodides hakkas toitu nappima. Isa sokutas mu

sõjaväehaiglasse käskjalaks. Seal võeti mind ka toidule. Igal õhtul pidin ühe salajase paberi koman-dantuuri viima. Küllap olid seal andmed haavatute arvu kohta,“ räägib Lembit.

Ta mäletab ühte haavatud hävituspataljonlast, kes sugugi ei tahtnud, et teda Venemaale viidaks, ja kas ta sinna jõudiski, sest paljud Leningradi suundu-nud laevad lasti ju põhja.

Sõjatee lõppes Siberis

„Kui venelased olid lahku-nud, tuli haiglassse üks Saksa ohvitser, temalt kuulsingi siis, et Türil olid paljud hooned põ-lenud ja kannatada saanud. Kui joonistasin talle kaardi oma ko-du asukohaga, siis ta ütles, et jah, see maja hävis. Siis tundsin küll muret, et ei olnud emale abiks jäänud.

See on lausa ime, et mõned vähesed Eesti mehed, kes sattu-sid Vene vangilaagritesse enne sõda, sealt eluga pääsesid, kui pärast sõda olid tingimused ta-varežiimiga laagrites juba natuke paremad ja kodust saadavad pa-kid võimaldasid endale natuke paremaid tingimusi kaubelda. Ei saadud ju siit sõjaajal mingeid saadetisi läkitada ja Venemaal töötas kogu masinavärk vaid rin-de heaks. Selles riigis pole inim-elu kunagi hinnatud.“

Sõja ajal jätkas Lembit õpin-guid Hugo Treffneri Gümnaasiu-mis Tartus. „1944. aasta kevadel lõpetasin gümnaasiumi 5. klassi, saime küll tunnistuse, aga õige paber pidi väljastatama sügisel, siis kui suvine töökohustus täi-detud. See jäigi mul aga saama-ta, sest sügiseks olin juba Saksa sõjaväkke mobiliseeritud ja hil-jem hävis lahingutes ka kooli arhiiv. Pealegi ei tunnistatud hi-lisematel aastatel Saksa-aegseid koolitunnistusi. Koos taanduva-te Saksa väeosadega viidi meidki kodumaalt ära. Olen ühest raa-matust lugenud, et kui Hitlerile kanti ette, et Eesti väeosad ei soovi enam eriti innukalt sõdida, siis olevat ta öelnud, et see on ka arusaadav, neil pole ju enam ko-dumaad, mille eest sõdida.

Sain haavata ja pidin pikalt haiglas olema, see omakorda sattus ameeriklaste pommirün-naku alla ja sain veel lisaks põ-rutada. Nii pääsesin Eesti sõja-mehi tabanud Tšehhi põrgust, kuid Punaarmee eriteenistuste haardest ikkagi ei pääsenud. Ka-heksa kuud istusin Magdeburgi vanglas, esimene ülekuulamine oli väga jõhker, teised juba leebe-mad. Kohtu ette viies küsiti, kas me vande andsime ja kas mul Saksamaa kaart oli. Poole tunni-ga kuulutatigi välja kohtuotsus: kümme aastat vangilaagrit ja kolm asumist. Järgnes veel kuu aega vangitappi oodates.

Esialgsest süüdistusest oli üks punkt eemaldatud, see tä-hendas aga seda, et karistus tuli

kanda mitteerirežiimiga laagris. See oli suureks kergenduseks. Rongis, mis meid Venemaa poole transportis, olime vahel neli-viis päeva söömata. Liikusid jutud, et vangivalvurid müüsid meile mõeldud leiva poolaka-tele maha.

Esimeseks laagriks sai raud-tee-ehitus Siberis. Seal tuli meil kraave kaevata, kände juurida ja kruusa laadida. Viimane oli eriti ränk. Möödusid mõned kuud ja olin omadega täiesti ot-sas, vaevu jõudsin ennast arsti-punkti vedada, seal pandi kohe lamama. Mul polnud aimugi, kas keegi kodustest alleski on. Saatsin siis Türile kirja ja varsti tuli emalt vastus ning pakk ka. See viimane aitas haiglasoleku-päevi pikendada ja kosuda.

Metsalangetajast ehitajaks

Eks nendest Vene vangilaag-ritest ole räägitud ja kirjutatud ka,“ arvab Lembit. „Meil oli vä-hemalt selle poolest vedanud, et enamik olid endised sõjavangid või muud nn poliitilised või siis väiksemat masti kriminaalid, sellised, kes olid vangi saadetud viljavarguse eest kolhoosist jne.

Hilisemates laagrites tuli metsa langetada, talvel oli see al-guses ikka ränk töö, kui lumi oli rinnuni ja töövahendiks käsisaag. Elektrisaed tulid alles hiljem. Ka õnnetused, mis metsatööl juhtu-sid, kiputi sabotaaži kaela vee-retama. Nii ei läinudki ma oma jalahaavaga arsti juurde, ravisin ta ise terveks.

Pärast Stalini surma 1953.

aastal läks elu laagrites paremaks. 1954. aastal leiti, et töötunde kokku arvesta-des on mul aeg ära istutud. Al-guses kartsin küll, et Türile tagasi ei lubata, aga küsiti ainult, kui kaugel see Tallinnast on, ja kui vastasin, et sada kilomeetrit, jäädi rahule.“

Tagasi kodus oli Lembitu jaoks oluline saada haridus, sest nagu eespool mainitud, sõjaaeg-sed tunnistused polnud enam tuhkagi väärt. „Seda tosinat aas-tat oma elust, mis oli Siberi met-sadesse jäänud, tuli hakata nüüd tagasi tegema. Alguses kaalusin Tihemetsa metsandust õppima minna, siis otsustasin aga ehitu-se kasuks. Nii langeski valik Tal-linna Ehitustehnikumi, hiljem Tallinna Polütehnilise Instituudi

kasuks. Samal ajal tuli ka tööl käia, et vastloodud pere hätta ei jääks. Töökohad olid esial-gu madalapalgalised, aga minu jaoks oli tähtis see, et mul jäi pii-savalt aega õpinguteks.

Pikkadeks aastateks jäin ma seotuks Paide MEKiga. Sealt lahkusin ma alles 1993. aastal ja pärast sedagi jäin ehitusega seo-tuks. Nüüd enam ei toimeta sel-les vallas, eks aastaid ole üksjagu ja ka tervis pole kõige parem,“ räägib Lembit.

Türil on tema kätt näha põhikooli hoone, vana kultuu-rimaja ja kesklinna korrusma-jade juures. Vana kultuurimaja ehituselt on tal meeles seik, kui tuli välja, et hoonele rõdu polegi kavandatud. „Kuidas siis kultuu-rimaja ilma rõduta?! Tõstsime

tonnised rõdu-paneelid kohale kraanaga, mille tõstevõime oli vaid pool tonni. Värises küll, aga vastu pidas. Ja postimaja ehitus oli kavandatud nii, et kõnnitee ja Türile iseloo-mulik puiestee oleks maja eest kadunud. Meil aga õnnestus sedagi projekti oma praegusele kohale suruda,“ meenutab ta.

Ka tänased päevad on Lem-bitul tegevust täis. „Täna pean ma seal käima, homme on ko-misjon, siis sõjameeste ühingu koosolek,“ pole tal lihtne päeva-kavas vaba momenti leida. Kui see aga lõpuks leitud, jätkub tal rääkimist tundideks. Tal on, mil-lest rääkida ja kuulajal on, mida kuulata. Kahjuks on ühel lehe-küljel ruumi liiga napilt, et seda kõike teieni tuua, see mees oleks kindlasti raamatut väärt.

lembit leinjärv

4. märts 1926Eesti Sõjameeste Järva Ühingu asutajaliige, selle juhatuse esimees ja Me-mento Järvamaa ühen-duse esimees. oli 1945–1954 poliitilise 58. parag-rahvi alusel arreteerituna Venemaa vangilaagrites, hiljem rehabiliteeritud.Haridus:Paide AlgkoolPaide ProgümnaasiumHugo Treffneri gümnaa-siumTallinna EhitustehnikumTallinna Polütehniline instituut Töö:1955–1956 – Artell Kol-lektiiv1956–1993 Paide Ehitus-valitsus/Paide MEKon korduvalt valitud Türi linna ja valla volikokku, kus on olnud revisjoniko-misjoni esimees ja majan-duskomisjoni liige.Tunnustus:2011 Türi valla aukodani-ku tiitel ja Türi valla vapi-märk nr 5.


külaeluTüri ulatas pealinnatiitli PärnuleKoos Türi jaanitulega 22. juunil lõpetati pidulikult ka seekord-ne kevadpealinna-hooaeg, tänati tegijaid ja langetati lipp.


Paar päeva varem oli Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann valitse-missaua ulatanud aga Pärnule, et see saaks alustada täisväärtuslikku suvepealinna-hooaega.

Kevadpealinna ürituste pidulikul lõpetamisel kuulutas vallava-litsuse kultuurispetsialist välja ideekonkursi “Kevadpealinna meene- toode, suveniir“ tulemused.

Soometsa sõnul laekus konkursile 14 tööd. Rahvahääletusel kogus kõige rohkem poolthääli “Triibuseelikune karp”. Võrdselt said hääli tööd “Märkmik”, õppemäng “Matk mööda Türi valda”, mobiili- või fotoaparaadikott “Tulbid”ja linane poekott “Kevadine õunapuu”.

„Ideekonkursile esitatud tööde hindamiskomisjoni ettepanekul määras Türi Vallavalitsus I koha preemia 64 eurot Triin Pärnale töö eest “Triibuseelikune karp” ja II koha preemia 38 eurot Anne-Maria Mät-tasele töö eest “Linane kott”. III koha rahalist preemiat otsustati mitte välja maksta,” lisas Soomets. „Preemiasumma eest tunnustati kolme lauamängu ideeautoreid tänukaardi ja meenega. Türi lauamängude au-torid on Tene Must, Sandra Kuusmaa, Selena Jõesuu, Risto Kadalipp, Anni Pilveste ja Anneli Volmre. Õpilasi juhendas õpetaja Loona Pärl.

Konkursi korraldajad tänasid kõiki ideekonkursil osalenuid ja loo-davad, et tööde autorid pakuvad oma tooteid müügiks Türi käsitöö-poodidesse.

Kommentaarid

PiPi-LiiS SiEMANNvallavanem

Kevadpealinna tegemised on olnud tänu tublidele ja hingega tegijatele läbi aastate huvitavad ja kvaliteetsed. Lisaks oma valla inimestes keva-dise meeleolu ja erilise kevadpealinna-tunde loomisele oleme pakku-nud elamusi ja positiivseid emotsioone ka Türi külalistele. Vallavalitsus tänab kõiki kevadpealinna toimkonna liikmeid ja ettevõtmistele kaa-saaitajaid! Järgmise kevade plaane on toimkond koos vallavalitsusega asunud juba koostama, kõik head mõtted on teretulnud!

ÜLLE VäLiMäETüri Kultuurimaja direktor

Oleme rõõmsad uute sündmuste üle. Esimest korda toimusid taas-kasutuslaadad “Ühe vana, teise uus”, juunis koguni koos roheva-hetusega. Noortele peredele oli pühendatud “Lapsukeste lustisõit” koos Murumoori mängupargi 2. sünnipäevapeoga, kahepäevane rattaretk “Avastame valda jalgratastel” ja ideekonkurss “Kevadpea-linna meene – toode, suveniir”.

Mäeküla jaaniõhtu ja kaerakile22. juuni õhtul kella kaheksaks oli enamik kutsutud rahvast kogune-nud aiandi juurde platsile, et pidada koos jaaniõhtut. Oli nii oma küla rahvast kui ka külalisi naaberküladest.

Jaaniõhtu algas laste esinemisega, mille järel tänas külavanem Koit kõiki kokkutulnuid ja soovis head peotuju. Suure aplausi sai meie südikas lumerajavõistkond, lilledega tänati aasta emaks valitud Üllet ja aasta vanaemaks pärjatud Siivit. Seejärel oligi Jaanil aeg süü-data jaanituli.

Nii nagu paaril eelneval aastal, oli ka seekord antud perenaistele võimalus osaleda toidukonkursil. Selle aasta teemaks oli vanaaja toi-dud. Oli valmistatud nii magusaid kooke ja magusat suppi, soolase-maid suupisteid, nagu kodust võid ja munavõid, kiluleiba, karaskit, lihapirukaid, praetud soolaliha. Kõige rohkem elevust tekitas Evi val-mistatud kaerakile. Evi valiti ka selle aasta võitjaks ja Lõuna-Järva-maa Koostöökogu välja pandud meene omanikuks.

Lastele organiseeris mänge Heli. Muusikalise poole pealt kandis hoolt Aadi Teslon. Suured tänud neile. Kõik, kel soovi, said grillida ja vahepeal ka tantsu lüüa.

Kuna ilm oli ilus ja tegevusi jätkus kõigile, kestis pidu varaste hommikutundideni.

TiiNA TEPPo

Talude uksed avanevad külalistelePühapäeval 22. juulil avavad oma uksed seitse Türi valla ta-lumajapidamist näitamaks külalistele, et maale pole jäänud mitte ainult töötud vaid siin leidub ka tegusaid inimesi.


Üheks Türi valla taluks, kes huvilisi külla ootab, on Ale talu Mäekülas. Taluperemees Koit Tederi sõnul on tegu põhiliselt missioonitundest ajendatud üritusega. „Ma ei usu, et sellest mulle mingit rahalist tulu tõuseks, pigem on tegu sooviga näidata just noortele, et ka maal on võimalik hakkama saada ja ära elada,” tõdeb ta. „Seda, et maal ainult joodikud ja asotsiaalid elavad ei maksa uskuda, kuigi selline tunne vahel uudiseid kuulates jääb.

Siin on ka normaalseid inimesi, kes ei teeni oma igapäevast leiba kusagil suurtootmises, vaid oma talus. Ei usu, et pealinna inimesed meile kohe külla kipuks, pigem on oluline kutsuda külla just kohalik inimene, eriti noored. Ehk on sellest algatusest abi ja ka teised piirkonnad lisaks Türi vallale ja Järvamaale võtavad tulevikus mida-gi sarnast korraldada,“ lisab Teder.

Idee päeva korraldada saadi Koit Tederi sõnul eelmise aasta Ahvena-maa-reisilt. „Seal on taoline ettevõt-mine toiminud juba aastaid. Loo-mad lastakse välja, õuedes saavad lapsed põhupallidel hullata, kõigil on midagi teha ja vaadata.“

„Huvilistel on võimalus kü-lastada talusid, tutvuda sealsete tegemistega, maitsta talutoitu, teha käsitööd ja osta koju kaasa kohalikke tooteid. Igal talul on oma programm. Tulge veenduge, et maal on mõnus, ning nautige päeva Järvamaa taludes,“ ütles MTÜ Lõu-na-Järvamaa Koostöökogu tegevjuht Ülle Leesma.

„Elu maal on hääbumas. Kuna maapiirkondades napib töökohtadest, siis lahkub maalt palju peresid, kes asu-vad elama linnadesse. Kui kõik inimesed maalt lahkuvad, kes hakkab siis linnaini-meste toidulauda katma.“

Leesma sõnul soovitakse projekti kaudu väärtustada maaelu ning elu taludes. „Soo-vime välja tuua peale raske töö ka positiivseid väärtusi, mida maal elamine pakub. Mida aeg edasi seda rohkem hakatakse hindama looduslä-hedust ning tervislikke eluviise. Seda kõike soovivad avatud talud näidata ja pakkuda. Ehk tekib mõnel küla-lisel mõte, et võiks maale elama tulla. Lapsed ei tea enam, kust tuleb piim poelettidele või leib riiulitesse,“ selgitas ta.

„Linnalapsed, kellel maal ei ole sugulasi ega vanavanemaid ei ole näinud, kuidas toimub heinategu või kuidas kasvab kartul, kurk või tomat. Et inimesed ei võõrduks maaelust, selleks tuleb näidata elu maal ning propageerida meie tunnuslauset: maal on mõnus,“ ütles Leesma.

Avatud Talude Päev toimub MTÜ Järva Arengu Partnerite ja MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu koostööprojektina ning on ra-hastatud Leader programmist.

Tihti aetakse põllul õitsev raps segi tõlkja ehk rakvere raipega.

Teet Reier


Kommentaar

KERLi RHEDElapsevanem (poeg Kaarel laulab kooris 5. hooaega)

Iga poja ema teab, kui raske on kasvatada poisist meest, suu-nata teda õigele rajale, õpetada väärtusi ja tervislikke eluviise. Sageli on halvad harjumused meie pingutustest tugevamad, sõprade nõuanded ahvatlevamad ja „õigemad“ kui oma vane-mate soovitused. Seetõttu on väga tänuväärne, et meie kogu-konnas on tegutsenud juba üle 50 aasta järjest selline kollek-tiiv, mis aitab poegadest kasvatada tõelised mehed, mis õpe-tab ja kasvatab õigeid väärtusi, kohusetunnet ja kellatundmist, sportlikkust ja esinemisjulgust. See kollektiiv on poistekoor.

Poisid on rahmeldajad, lärmakad, aktiivsed, energiast pul-bitsevad ja väga toredad. Suur rõõm on näha punastes vestides nagamanne laval laulmas nagu ööbikud, kuigi mõnel on veel särgisaba püksist väljas ja otsaesine higine, sest ega enne esine-mist pole ju aega hinge tõmmata.

Poistekooril oli tegus hooaegTüri Poistekoori hooaeg oli väga tulemuslik. Kooril oli esinemisi 13, neist 2 täispikka kontserti: Sargvere Mõisas naistepäevakont-sert ja kontsert Mariehamnis Ahvenamaal meremuuseumis. Õpi-tud repertuaar oli väga mahukas – 21 laulu.

22 aastat on koor laulnud Türi Kultuurimaja juures ja kuju-nenud kogu valla kooriks – lauljaid on Türilt, Laupalt, Kabalast ja Oisust. Sel hooajal laulab Türi Poistekooris 35 poissi.

Endine Meestelauluseltsi esimees, Türi poistekoori auliige Jaan Ots on täheldanud: ükski poiss, kes kunagi laulnud poiste-kooris, ei lähe kuritegelikule teele. Poistekooris laulmine õpetab poisile distsipliini, vastutus- ja kohusetunnet, annab enese- ja esi-nemiskindlust, õpetab arvestama teiste huvidega.

Kui poisil on huviala, ei hakka ta igavusest jõlkuma kampa-dega kaubamaja ees. Jääb ära nii mõnigi pahategu. Elu pakub nii-võrd palju valikuid: ka sport ja arvuti saavad sageli laulmise üle võidu. Seda enam on rõõmustav, et uuel hooajal taas nii palju poisse poistekooriga liitusid.

14.–16. juunil olime Ülenurmes üle-eestilises poistekooride laululaagris. Kohal oli 28 koori enam kui 500 lauljaga. Türi poisid olid hästi tublid – kokkuvõttes jäime 8. kohale. Rahvastepallis I koht, viktoriinis II koht, voolikujooksus V koht jne. Laskmises saavutas Kevin Piip II koha. Kohtusime laulja Tõnis Mägi ja kind-ral Ants Laaneotsaga.

Laulupidu oli võimas. Tsiteerides Põhjamaade parima mees-koori Orphei Drängari dirigendi Cecilia Rydinger Alin`i sõnu: Eesti poistekooride esinemine oli erakordselt meeli ülendav ja liigutav ning jättis kordumatu mulje! Tore oli rohelistes särkides poisse näha ka järgmisel päeval teleekraanilt.

30. juunil istub Türi Poistekoor taas bussi, et jälle Tartusse sõita – osaleme Eesti esimesel POPKOORIPEOL.

Koorijuhid ULVi TAMM ja EDA LibLiK

ALE TALUTeravilja- ja rapsikasvatus, Mäeküla,Türi vald

Igal täistunnil (kell 11–16) minnakse talus ringkäigule koos pere-mehega. Käsitööselts Käbedad tutvustab taluteemalist näitust.

Vanad asjad meie elust – pakutakse maitsta toite meie va-nemate ja vanavanemate toidulaualt, taustaks kohalikud pilli-

mehed, mängunurgas tegevust lastele ja ka suurtele, „kopa-juhi“ võistlus. Tehakse lõbusõitu veoauto GAZ AI AI

kastis Ale talu ja Rehela talu vahel. Vaatame põldu-sid ja talus vajaminevat tehnikat.

REHELA TALUHobi-aiandustalu, Mäeküla, Türi vald

Lastele avatud mänguväljak, batuut, kiiged, mängud terve päeva jooksul. Kehakinnituseks talutoitu! Ajalooleidude ja ilmavaatluse väljapanekud talu peremehe aastatepikkusest uu-

rimistööst.

TAKKASAARE TALUPiimatootmistalu, Karjaküla, Türi valdVõimalus tutvuda taluga ning sealsete elanikega – lehmad, kitsed, kodulinnud. Kuidas jõuab piim poodi ja kustkohast saab kõik alguse, seda kõike on võimalik näha Takkasaare talus! Väljapanekul tutvustame talutehnikat. Avatud on küla käsitöötegijate tööde väljapanek ja müük. Talukohvikus saab linnulaulu saatel kohalike perenaiste küpsetisi ja kohvi nautida. Lapsed saavad mürada ja hüpata põhupallidel, sõita HTV-ga ja palju muudki põnevat teha!

JÕEÄÄRE TALUAiandustalu, Kirna, Türi valdTutvume kauni maakodu, suurte kasvuhoonete ja köögiviljakasvatusega. Ava-tud väike turg ja kohvik kohalikest toodetest. Mesinik müüb värsket mett ja mesilastega seotud tooteid. Türi Käsitöötoa poolt on avatud käsitöö näitus-müük teemal “Taimest tulnud”. Erinevates õpitubades saab tutvuda käsi-töömeistrite tegemistega ja soovi korral ise kaasa lüüa. Kogu päev on võima-lik nautida taimedega värvimist ja näha oma silmaga, milliseid värve saab taimedest välja võluda. Oled oodatud veetma kaunist suvepäeva looduses ja nautima looduspuhtaid Eestimaa tooteid. Saad täiendada ka oma toidulauda värske ja hea kraamiga ning teha kaupa talvevarude soetamiseks.

KÄÄRA TALUVeisekasvatustalu, Jändja, Türi vald

Tuuritame traktori kärus mööda karjateid, vaatleme imeilusat loodust, tutvume karja, heinateo, heinaveo, viljakuivatitega.

PÕLLEMAA-SAARE TALULüpsikari, lihaveised, Põikva, Türi vald

Vaatame piimakarja ja lihaveiseid, ratsuta-me,

joome naturaalset piima, sõidame ATV-ga, hüppame põhupallidel ja batuudil ning

naudime tegemisi maal!

LIIVA TALUAiandustalu, puidutöötlemine, Türi-Alliku,

Türi valdTutvustame talu tegevusi ja puutöökoda.

Meisterdame töötubades tööriistakaste, linnupuuri, saeme nagu vanasti – käsisaega. Pereisad teevad

vigursõitu aiatraktoril. Koluvalma talu peremees Toomas Lepind keedab lambarasvast seepi. Punume näpunööri.

Avatud on talukäsitöö näitus – müük kohalikelt tegijatelt. Toimub suvekübarate demonstratsioon. Müügil varane köögivili ja

maitserohelist. Kohalik mesinik Peedo Läll müüb Sepa talu värsket mett!

Talude uksed avanevad külalisteleTüri vallas ootavad külalisi

Tee piltiAvatud Talude Päeval taludes tehtud fotod saab saata konkursile, kus valitakse välja pa-rim foto iga talu kohta. Infot leiad www.koostookogu.ee või www.jap.org.ee)

TÜRI RAHVALEHT 29. juuni 20128

vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Noored saavad laagris nupud tööle31. juulist 2. augustini toimub Metsajõe puhkemajas Türi vallas noorte suvelaager “Nupp tööle!”.

“Nupp tööle!” on noorte tööotsijate programm, mille käigus saa-vad noored avastada oma häid omadusi suvelaagris, proovida erine-vaid ameteid ja läbida tööpraktika mainekate tööandjate juures.

Programmi oodatakse osalema noori vanuses 16–24, kes ei ole vii-mased 4 kuud õppinud ega töötanud. Programmi põhirõhk on töö-praktika pakkumine. Enne tööpraktikat osalevad noored suvelaagris (kanuumatk, paintball ja muud meelelahutused), koolitustel ja saavad individuaalset nõustamist, mille käigus peaks selguma, kes milles hea on ja millised võimalused tal tööturul on – erinevad ametid, töötasud, nõudlus, õppimisvõimalused jne. Eriala valikut peaks aitama teha ka ekskursioonid ettevõtetesse ja töövarju praktika.

Kõik see on noorele tasuta. Kompenseeritakse sõidukulud ja praktikapäevade eest makstakse tasu. Laagri eesmärk on, et need noored, kes haaravad kinni meie programmist, saavad juba sellest sügisest esimese stabiilse töökoha. Lisainfo Helje Papstel 521 0900, [email protected].

ohtlike ja elektroonikajäätmete kogumisring toimub taasLaupäeval ja pühapäeval, 7.–8. juulil, toimub Türi vallas ohtlike jäät-mete ning elektri- ja elektroonikaromude kogumisring.Ohtlikud jäätmed on:• kasutatud õlid ja õlifiltrijäätmed, nagu õlifiltrid ja õlipakendid• värvi-, liimi- ja lakijäätmed, nende pakendid ning nende ainetega määrdunud töövahendid• lahustid, nagu näiteks tärpentin, atsetoon ja tehniline bensiin• taimekaitse- ja putukatõrjevahendid ning nende pakendid• vanad akud ja akuvedelikud, leeliselised pesuained, kasutamata jää-nud või aegunud ravimid ja farmaatsiatooted, elavhõbedakraadiklaa-sid, päevavalguslambid, patareid

Elektri- ja elektroonikajäätmed:Külmikud, pesumasinad, elektripliidid, mikrolaineahjud, elektrira-diaatorid, kliimaseadmed, ventilaatorid, tolmuimejad, õmblusmasi-nad, röstrid, kellad, kaalud, kohvimasinad, raalid, sülearvutid, tele-fonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, printerid, raadiod, televii-sorid, videokaamerad ja -magnetofonid, muusikariistad, luminofoor-lampide valgustid, sirged luminofoorlambid, kompaktlambid, elekt-ritööriistad (v.a suured paiksed tööstuslikud tööriistad).

Olmejäätmeid ja vanu rehve vastu ei võeta!

LAUPÄEV, 7. juuli

KELLAAEG PEATUSKOHT

09.00 – 09.15 Rae bussipeatuse juures

09.30 – 09.45 Karjaküla korterelamu ees

10.00 – 10.15 Kolu raamatukogu maja ees

10.30 – 10.45 Kõltsi suvilaterajooni Ojaääre 7 krundi juures

11.00 – 11.15 Änari korrusmajade juures

11.30 – 12.00 Kirna Seltsimaja juures

12.20 – 12.50 Särevere parkla Õpetajate tn tiigi juures

13.00 – 13.15 Mäekülas aiandi juures

13.25 – 13.40 Taikses kultuurimaja ees

PÜHAPÄEV, 8. juuli

09.00 – 09.20 Laupa – elamu 2 kõrval (keskmine kortermaja)

09.45 – 10.00 Põikva – „Karbiküla“ ristil

10.15 – 10.30 Tõrvaaugu parkimisplatsil

10.45 – 11.00 Villevere bussijaama juures

11.15 – 11.30 Kahala kaupluse juures

11.45 – 12.00 Ollepa endise meierei juures

12.15 – 12.30 Retlas Reinu-Tooma juures

12.45 – 13.00 Saareotsas Rõksul

13.15 – 13.30 Käreveres jaama juures

13.45 – 14.00 Tännassilmas autokaupluse peatuses

NB! Kellaajad võivad nihkuda, seega peaks varuma veidike aega ja kannatust. Palume kogumisringil jäätmed isiklikult üle anda.

Projekti teostavad MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ja Türi Vallavalitsus. Lisainfo KEJHK telefonidel 385 2175 või 385 2200.

Kogumisringe teenindavad AS Epler ja Lorenz. Projekti rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tulenevalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 141. Veeteenuse hinna kehtestamine, teatab OÜ Türi Vesi, et alates 01.06.2012 a keh-tivad OÜ Türi Vesi teeninduspiirkonnas järgmised veeteenuse hinnad:Nr Hinna piirkond Hind

käibemaksutaHind käibemaksuga

1. tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele Türi linnas, Särevere alevikus ja Türi-Alliku külas 0,804 €/m³ 0,965 €/m³2. tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele Türi linnas, Särevere alevikus ja Türi-Alliku külas 0,963 €/m³ 1,156 €/m³3. tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele oisu alevikus ja Taikse külas 0,65 €/m³ 0,78 €/m³4. tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele oisu alevikus ja Taikse külas 0,87 €/m³ 1,044 €/m³5. tasu võetud vee eest füüsilistele isikutele Kabala ja Kahala külas 0,78 €/m³ 0,936 €/m³6. tasu võetud vee eest juriidilistele isikutele Kabala ja Kahala külas 1,04 €/m³ 1,248 €/m³7. tasu võetud vee eest Kirna ja Poaka külas 0,83 €/m³ 0,996 €/m³8. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele Türi linnas, Särevere alevikus ja

Türi-Alliku külas0,903 €/m³ 1,084 €/m³

9. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele Türi linnas, Särevere alevikus jaTüri-Alliku külas

1,052 €/m³ 1,262 €/m³

10. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele oisu alevikus ja Taikse külas 0,86 €/m³ 1,032 €/m³11. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele oisu alevikus ja Taikse külas 1,08 €/m³ 1,296 €/m³12. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele Kabala ja Kahala külas 0,92 €/m³ 1,104 €/m313. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele Kabala ja Kahala külas 1,24 €/m³ 1,488 €/m³14. tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest Kirna ja Poaka külas 0,93 €/m³ 1,116 €/m³

Kõik eeltoodud hinnad on kooskõlastatud Konkurentsiameti 25.04.2012 a otsusega nr. 9.1-3/12-009.Nimetatud dokumendiga on võimalik tutvuda Türi valla kodulehel www.tyri.ee

Veehind tõusis juuni alguses küttehind valmistub selleks.

Juuni algusest muutusid veeteenuse hinnad Türi linnas, Särevere ja Oisu alevikus ning Türi-Alliku, Taikse, Kabala, Ka-hala, Kirna ja Poaka külades.

OÜ Türi Vesi juhataja Jan Raudsepp andis teada, et täna-vu 1. juunist kehtima hakanud veeteenuse tariifid on kooskõ-lastatud Konkurentsiametiga. Selle kohta andis Konkurent-siamet 25.aprillil välja vastava

otsuse. Raudsepp täpsustas, et vee-

hinna regulatsiooni käigus on ettevõttel koostöös Türi Valla-valitsusega eesmärk ühtlustada veeteenuse hinnad lähiaastate jooksul kogu Türi vallas.

Türi vallavalitsuse energee-tik Urve Meerits ütles, et sü-gisest tõuseb ka toasooja hind Türil. „Konkurentsiametiga on kohalikul soojatootjal uus hind kooskõlastatud,“ lisas ta.

TR

Veehind tõusis 1. juunist

Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ootab eakaid vestlusringi neljapäeval, 12. juulil kell 12

vallamaja III korruse saalis.

Tule osalema Türi Õunafestivali korraldamisel!

Türi valla sünnipäevale pühendatud Türi Õunafestivali korraldajad kutsuvad kõiki kaasa lööma festivali loomisel. “Kellel on häid ideid või soov midagi festivali raames korraldada, on lahkesti oodatud. Oluline on, et tegevused oleksid õunateemaga seotud. Õunafestival on Türi inimeste ettevõtmine ja igaühel on siin võimalus kaasa lüüa,” kutsub festivali korraldaja Auris Rätsep ühistegevusele. III Türi Õunafestival toimub laupäeval, 6. oktoobril Türi Kesklinna pargis kell 10–17. Sissepääs on kõigile tasuta, lisainfot saab veebilehelt www.õunafestival.ee.Lisainfo õunateemaliste kaubanduspindade kohta Triin Pärnalt, tel 520 2548 või e-postiga [email protected] Teet Reier

Türi Vallavolikogu 27. juuni is-tungil osales 20 volinikku. Vo-likogu alaliste komisjonide esi-mehed andsid ülevaate komis-jonide tööst ja olulisematest aruteludest. Kuulanud ära päevakorrapunk-tide ettekandjad, esitatud küsi-mused, arvamused ning arute-lud, volikogu• kinnitas Türi valla 2011. aas-ta majandusaasta aruande ja Türi valla uue põhimääruse;• muutis otsust Türi valla vara valduse jaotamise kohta, tun-nistades kehtetuks Türi Toi-metulekukoolile antud õiguse Viljandi 13b ruumide kasuta-miseks. Türi Toimetulekukoo-li hoone asukohaga Türi linn, Vabriku pst 12 renoveerimine on lõpetatud ning uut õppeaas-tat alustatakse oma majas;• andis Türi Vallavalitsusele loa valla vara kasutuseleandmiseks OÜ-le Türi Tervisekeskus;• kinnitas Türi valla arenguka-va 2011. aasta tegevuskava täit-mise aruande;• lõpetas Türi valla arengu-strateegia ja arengukava uue redaktsiooni II lugemise ning

suunas arengudokumendid ava-likustamisele. Arengudokumen-tide eelnõud on avalikkusele et-tepanekute tegemiseks avatud kuni 15. augustini 2012. Ette-panekuid saab esitada Türi Val-lavalitsuse arendusjuhi e-postile [email protected] või Tü-ri Vallavalitsuse postiaadressile; • muutis Türi Vallavolikogu 30. juuni 2010 määrust nr 32 “Türi vallas avaliku vara ja kor-ra kaitseks jälgimisseadmestiku paigaldamise, kasutamise ning andmete töötlemise ja jälgimis-seadmestikust avalikkuse teavi-tamise kord”. Uues sõnastuses on jälgimisseadmete kasutajaks ja töötlejaks volitatud ameti-asutused kohe kohustatud tea-vitama salvestise kaudu avasta-tud ohust või korrarikkumisest politseile ning võtma kasutuse-le meetmed avaliku vara ja kor-ra kaitseks ning videosalvestise andmetega tutvumiseks esita-tud taotlusi säilitatakse senise kolme aasta asemel üks aasta; • muutis Türi Vallavolikogu 25. augusti 2010 määrust nr 36 “Türi Põhikooli põhimäärus”;• muutis Türi Vallavolikogu

31. augusti 2011 määrust nr 25 “Türi valla õpilastele sõidu-kaartide väljastamise ning koo-lisõiduks tehtud kulu Türi valla eelarvest hüvitamise kord”, an-des vallavalitsusele võimaluse 2012/13., 2013/14. ja 2014/15. õppeaastal sõidukaartide väljas-tamiseks kooli taotluse alusel kõikide Türi valla 1. kooliastme õpilastele jalgsikäimise koolitee pikkust arvestamata;• otsustas taotleda riigilt Türi valla omandisse Särevere alevi-kus Mäe tänava äärde Säreve-re lasteaia detailplaneeringuga kavandatud maaüksused ning Põikval asuva Põikva heinaküü-ni maaüksuse;• otsustas seada Türi vallale kuuluvatele kinnisasjadele isik-liku kasutusõiguse – Eesti Lai-riba Arenduse Sihtasutusele elektroonilise side liinirajatise, ELA053 Käru-Kolu-Türi-Sääst-la valguskaabli ehitamiseks, re-montimiseks, hooldamiseks ja kasutamiseks; AS-ile Kredex Wiedemanni 4a kinnisasjale elektriautode kiirlaadimispunk-ti väljaehitamiseks, kasutami-seks, hooldamiseks, remonti-

miseks ja likvideerimiseks ning Elektrilevi OÜ-le samas kiir-laadimispunkti toiteks 0,4 kV maakaabelliini ja liitumiskilbi väljaehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, remontimiseks ja likvideerimiseks;• otsustas võtta Türi valla aren-gukava investeeringute kavast lähtuvalt laenu kuni 340 000 eurot. Laen võetakse välja vas-tavalt investeeringute rahasta-mise vajadusele. Rahandusosakonna juhataja Tähve Milt andis informatsioo-ni sihtotstarbeliste laekumiste kohta vallaeelarvesse ning aren-dusjuht Üllar Vahtramäe teavi-tas volikogu, et vastavalt varem otsustatule on Türi vald asuta-nud koostöös Edelaraudtee Inf-rastruktuuri AS-i ja MTÜ-ga Eesti Muuseumraudtee sihtasu-tuse Türi Raudteemuuseum. Sihtasutuse eesmärk on aja-loolise mälu säilitamine seoses raudtee ja rongiliiklusega ning Türi Raudteemuuseumi eksis-teerimiseks vajalike vahendite kogumine, haldamine ja sihipä-rane kasutamine.

TR

Volikogu 27. juuni istungi kokkuvõte


vallavalitsus Loe Türi valla uudiseid www.tyri.ee

Inner Wheel on rahvusvaheline sõprus- ja heategevusorganisat-sioon, mille liikmed võivad ol-la reeglina mehi ühendava Ro-tary Klubi liikmete abikaasad ja naissoost pereliikmed. Rahvus-vaheline Inner Wheel (Interna-tional Inner Wheel, IW) liiku-mine ühendab endas ligikaudu 98 000 liiget 104 riigis. Oma nime Inner Wheel (sisemine ratas) on liikumine saanud rat-takujulisest sümbolist ning abi-kaasasid nähakse tegutsemas ”rotariaanide siseasjade” eest hoolitsejatena.

IW liikumise eesmärk on edendada liikmetevahelist sõp-rust ja inimestevahelist pare-mat üksteisemõistmist, samuti olenevalt võimalustest ise hea-tegevuses osaleda. IW klubidel on oma abi- ja heategevuspro-jektid, mille arendamine sõl-tub klubi aktiivsusest. Klubi liikmed järgivad heategevuses osalemist ehk teisisõnu teiste teenimist oma teadmiste ja os-kuste jagamise kaudu, samuti heategevus- ja toetusürituste korraldamisega.

Algus

IW liikumine sai algu-se esimese klubi loomisega 10.01.1924. aastal Mancheste-ris. Seda päeva tähistatakse kui rahvusvahelist IW päeva. Mõ-ne aja pärast hakati analoogili-si klubisid looma üle maailma, tingimuseks samas aktiivselt te-gutsev Rotary Klubi. Tänaseks on IW üks maailma suurimaid heategevusega tegelevaid nais-organisatsioone.

4. novembril 1996. aastal kiideti heaks Türi IW Klubi põhikiri, pärast mida otsustati ka rahvusvaheline tunnustatus taotleda.

6. märtsil 1998. aastal toi-muski pidulik sündmus: Türi Inner Wheel Klubi charter-pidu, kus kolmanda Eesti klubina an-ti üle tunnistus rahvusvahelisse IW liikumisse vastuvõtmise kohta. Selle tõenduseks said seitseteist naist vastavad rin-namärgid, mida olid üle and-ma tulnud Soome rahvusliku IW liikumise esindajad. Lisaks rinnamärkidele ja vastavale tunnistusele sai klubi esimene charter-president Milvi Aun ka vastava ametiraha. Liitumine rahvusvahelise IW organisat-siooniga oli üheks meie endi poolt seatud eesmärgi teostu-miseks.

Türi IW Klubi kuulub Soo-me IW piirkonda 142, kuhu kuulub 16 klubi, teiste hulgas ka Türi ja Tartu IW klubi.

Tegevussuunad

Türi Inner Wheel Klubi on heategevuslik klubi.

Klubil täitus novembris 2011 viieteistkümnes tegutse-misaasta.

Klubi üks olulisemaid toe-tussuundi algusaastatest alates on olnud Türi Toimetuleku-kool, meie sõprus puuetega las-tega on kestnud 15 aastat, mis on õpetanud hoolima ja mär-kama. Jõulude eel kohtub klu-bi toimetulekukooli perega, et koos tähistada saabuvaid jõule ja koos rõõmustada kingituste

üle, mida lapsed kirja teel päka-pikult soovisid. Alati on lapsed lunastanud pakid südantsoo-jendava jõulukavaga.

Meeldejäävad on olnud ka ühised sõbrapäevad, kui ole-me lapsi tervitanud kaardi ja maiustustega, koos laulnud ja tantsinud. On olnud suur rõõm saada osa toimetulekukooli õpi-laste kevadnäituste avamistest.

Teine traditsiooniline toe-tussuund on Türil sündinud laste perede väärtustamine, Türi linna sündivate ilmako-danike toetamine. Tänaseni korraldame kaks korda aastas neile vastuvõtu, kinkides laste-le omavalmistatud armsad Tolli metsa mängukarud ning lisaks ka praktilise pehme lasteteki.

2002. aastast on meie klubi jaganud rahalist toetuspreemiat Türi koolide õpetajate ettepa-nekul kahele või neljale I kuni IV klassi õpilasele, kes on tublid õppimises ja aktiivsed huvitege-vuses ning kelle peres on kolm või enam last.

2011. aastast alates on li-sandunud veel üks toetussuund: toetatakse rahaliselt Türi laste kevadist lauluvõistlust, mida korraldab Türi Kultuurimaja. Heas koostöös kultuurimajaga on meil korda läinud nii Türi linna sündivate ilmakodanike vastuvõttude korraldamine, heategevuskontserdid, samuti klubikoosolekud. Türi IW Klu-bil oli oma 15 tegutsemisaasta jooksul esimest korda võimalus osaleda Türi Kultuurimaja aas-tavahetuspeol 30. detsembril 2011 heategevusoksjoni ja -lo-

teriiga. Tulu klubile sellelt peolt oli 505 eurot, millega toetame 2012–2013. aastal Türi linna sündivaid lapsi ja nende pere-sid.

oluline on teadmiste saamine

Oma tegevuse arendami-seks on klubi kogunud raha liikmemaksudest, omatehtud käsitööesemete oksjonitest, annetustest. Sissetulekuks on olnud ka piletite müük heate-gevuspidudel, -kontsertidel ja -loteriidel. Aitäh teile, head toe-tajad! Samuti oleme tänulikud annetajatele!

Heategevus on klubi jaoks väga oluline, kuid mitte ainuke kooskäimise eesmärk. Oluline on ka omavaheline suhtlemine, ühiste ürituste korraldamine ning enda silmaringi laienda-mine ja teadmiste omandamine erinevates eluvaldkondades.

Nendel eesmärkidel oleme külastanud paljusid ettevõtteid nii oma maakonnas kui ka mu-jal. Klubi koosolekutele oleme kutsunud erinevate elukutsete esindajaid. Palju on toimunud ühiseid ettevõtmisi koos rota-riaanidega.

Suur on suur ja väike on väike ainult siis, kui suure kõr-val on väike.

See mõte laieneb ka tehtud heategude kohta.

Türi Inner Wheel Klubi jät-kab oma tegevust ja lähtub oma tegemistes põhimõttest: HEA-TEGEVUS ON SÜDAMEASI!

MARiKA KAARJASTüri Inner Wheel Klubi president

2011–2012

15 aastat Türi inner Wheel Klubi

Taas on aeg värskendada Tü-ri valla arengukava aastateks 2013–2018. Selleks ootame et-tepanekuid ka avalikkuselt.

Juunikuu Türi Vallavolikogu koosolekul oli teisel lugemisel Türi valla arengudokumentide eelnõud. Kohaliku omavalitsu-se korralduse seadusest tulene-valt peab omavalitsusel olema arengukava vähemalt neljaks eelseisvaks aastaks.

Käesolevast aastast alates kehtib nõue, et lisaks arenguka-vale peab kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadu-sest tulenevalt omavalitsusel olema ka eelarvestrateegia aren-gukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks. See dokument on vajalik kavandatavate tege-vuste finantseerimiseks. Koos-töös erinevate osapooltega on ette valmistatud järgmised do-kumentide eelnõud: Türi valla arengustrateegia 2025, mille lisa on SWOT analüüs ja Türi valla arengukava 2013–2018, mille

lisa on arengukava tegevuska-va 2013–2015. Pärast nende heakskiitmist Türi Vallavoliko-gu poolt juunikuu koosolekul on need nähtavad kõigile huvi-listele Türi valla kodulehel www.tyri.ee alajaotuses valla juhtimi-ne/arengukava. Ettepanekuid eelnõude kohta saab esitada e-posti aadressil [email protected] või Türi Vallava-

litsuse postiaadressil Kohtu 2, Türi linn, Türi vald. Augustis ja septembris jätkab Türi Vallavo-likogu kava kohaselt eelnõude menetlemist koos laekunud et-tepanekutega. Seadusest lähtu-valt peavad arengudokumendid olema vallavolikogus vastu võe-tud hiljemalt 1. oktoobriks.

Arengudokumentides on värskendatud statistilised and-

med ja kirjeldatud valdkondade kaupa hetkeolukorda. Lisatud on ülevaatlikke skeeme ja jooniseid. Eelarvestrateegia valmides tuleb tegevuskavas teha veel valikuid, et planeeritavad tegevused olek-sid kaetud valla rahaliste võima-lustega. Võrreldes eelmise aasta tegevuskavaga, on selles juba praegu tehtud oluliselt kärpeid. Eelarvestrateegias loetletakse järg-mise nelja aasta kõige olulisemad investeeringud ja nende rahalised katteallikad. Hetkel on rahaliselt mahukamateks eelistusteks in-vesteeringud elukeskkonda (teed, tänavad, valgustus), haridusasu-tustesse ja spordivaldkonda (Türi Põhikooli võimla). Täpsemalt on investeeringud näha arengukava tegevuskavas.

Ootame valla kogukonna aktiivset osalemist arengudo-kumentide kohta ettepanekute tegemisel, et lähiaastate valla arengut planeerida.

ÜLLAR VAHTRAMäEarendusjuht

Türi valla arengukava ootab ettepanekuid


Laupäeval, 16. juunil toimus Ka-bala küla ja naabrite päev. Sünd-muse ettevalmistus kestis MTÜ Kabala Kultuuri ja Spordi Selt-si eestvedamisel nädalaid. Enne laupäeva nägid noored palju vae-va palliplatsi, pargi ja staadioni korrastamisega. Kõik ikka sel-leks, et spordipäev värske ilmega vastu võtta.

Laupäeva hommikul kogu-nes Kabala parki spordipäevale umbes seitsekümmend inimest. Võisteldi erinevatel kergejõusti-kualadel ja võrkpallis. Esimesed kohad jäid kodukülla – meeste arvestuses võitis meeskond Karl ja Sõbrad, naiste arvestuses Ka-bala Noored. Aitäh külalistele Ollepast.

Päev täis hoogsat sportimist ei olnud veel lõppenud, sest õh-tul valiti Kabala rammumees ja rammunaine, samamoodi selgusid rammupoiss ja ram-mutüdruk 2012. Parimad olid Kelly Martin, Marko Tõõtsu, Markus Saluste ja Kritsi Tatter. Palju õnne ja loodame, et võit-jad järgmisel aastal oma tiitlit kaitsevad.

Enne tantsuõhtut sai rahvas osa Kabala isetegevuslaste kont-serdist, mis oli hoogne ja liikuv, kollektiivid on sellel hooajal kõvasti vaeva näinud. Kontserti oli nautimas üle saja inimese, mis näitab, et oodatakse põne-vusega, millega kollektiivid on hakkama saanud. Suurepärased juhendajad on igati tunnustust väärt. Kõige selle keskel tervitas Kabala Kultuuri ja Spordi Selts Türi jalgrattamatka osalejaid

ning andis omalt poolt mälestu-seks väikese meene. Ansambel Hea meelega tantsitas rahvast hiliste õhtutundideni ning peo-õhtu oli hoogne ja lõbus. Noorte eestvedamisel sai osa põnevatest katsumustest, nagu kummikuvi-se, limbo jne.

Korraldajatel on veel ainult üks soov: tahame, et peo lõpud oleksid sama toredad kui kõik sellele eelnev.

Korraldusmeeskond tänab omalt poolt kõiki osalejaid ning hakkab plaanima järgmise aasta sündmusi. Osalejate rohkus näi-tab huvi ja tunnustust tehtud tööle. Suur tänu, Andro Kask ja TS Hydraulic ning Kabala tüd-rukud ja Bauintustrie, korvpal-lialuste valmistamise ja paigal-damise eest. Hea meel on näha, et palju abilisi on ühise asja eest väljas.

Suur tänu ürituse etteval-mistamise ja korraldamise eest: Peeter Vaheoja, Pille Kupp, Riin Kupp, Kaja Vaheoja, Signe Tõõtsu, Eha Piip, Betti Meister, Mati Roosmaa, Õnne Roosi-leht, Heli Martin, Kelly Mar-tin, Kätlin Lindmäe, Greeta Roosileht, Raul Silmer, Mihkel Õunapuu, Markus Saluste, Evi Anvelt, Ülle Vahter, Elle Ruul, Laine Roosmaa, Türi Noorte-keskus, MTÜ Kabala Kultuuri ja Spordi Selts, Türi Vallavalit-sus, Türi Noortekeskus, Kabala Põhikool, Kabala Rahvamaja, Kohaliku Omaalgatuse Prog-ramm.

JANE NiRgiKabala Rahvamaja juhataja

sport

Kuni 10. august – näitus „Elav Ruum“, ehted ja joonistused – kunst-nikud Anne Reinberg, Kadi Kübarsepp Türi Kultuurimaja galeriisMaalid, kunstnik Illimar Paul Türi Kultuurimaja galeriis

30.06–1.07 Euroopa MV motokrossis Kihli motokeskuses2.07 Türi linna 86. sünnipäev – aedlinnakohvikute õhtu. Külasta-jaid ootavad kell 12–21 Talude Päeva Kohvik Türi kesklinna par-gis; kell 14–19 kohvik Luha 9; kell 16–20 Lustakas Mänguväljaku Kohvik Murumoori mängupargis; kell 16–22 kohvik Pesumummiga Piknikule Wiedemanni 1; kell 16–21 Maali kohvik Tallinna 22 hoo-vis; kell 16–21 Vabrikuküla Tööliskohvik Türi Muuseumi sisehoovis; kell 18–21 Ravila kohvikhoov Ravila 14; kell 10–23 vabaõhukohvik Lokomotiiv Jaama 8; kell 11–24 Kevade kohvik Hariduse 1, kell 21 tantsuõhtu kohviku kodubändiga4.07 kell 12 Türi tehisjärv 20 – spordivõistlused lastele vees ja vee ääres. Kavas ümber järve jooks ja kanuusõiduvõistlus.4.07 kell 18 Türi Rull 2012 II etapp Reopalu-Türi. Kogunemine Ves-kisilla parklasse, buss viib starti7.07 kell 16 PLMF „Hingemuusika“ kammerkontsert Türi Püha Martini kirikus8.07 kell 12 Türi tehisjärv 20 – indiaca-turniir rannas. Kolmeliikme-lised võistkonnad (1N+2M) moodustatakse kohapeal.13.07 kell 20 hoovikontsert „Päiksepoolsel tänaval“– Luisa Värk ja Alen Veziko Türi Kultuurimaja sisehoovis14.07 kell 10–14 taaskasutuslaat ja rohevahetus Türi Kultuurimaja pargis. Vihma korral ei toimu14.07 ÖÖKINO Karjakülas Pähklimäel. Kell 23 film „Malev“ ja kell

01 „Vasaku jala reede“. Pilet kõigile 2 €. Pääs platsile avatakse kell 22. Lisainfo tel 525 2206 (Kersti)19.07 kell 20 hoovikontsert „Koiduni pikk on tee“– ansambel Loo-tuste Linnutee, Laur Teär ja Meelis Laido Türi Kultuurimaja sisehoovis22.07 kell 10–17 Avatud Talude Päev Järvamaal. Türi vallas ootavad külastajaid Ale talu Mäeküla külas, Rehela talu Mäeküla külas, Tak-kasaare talu Karjaküla külas, Käära talu Jändja külas, Põllemaa-Saare talu Põikva külas, Liiva talu Türi-Alliku külas, Jõeääre talu Kirna kü-las. Vaata ka lk 6–724.07 kell 20 hoovikontsert Maria Listra ja Jassi Zahharoviga Türi Kul-tuurimaja sisehoovis 25.07 kell 18 Türi Rull 2012 III etapp Türi-Reopalu. Kogunemine Reopallu, buss viib starti28.07 Kabala 46. laulu- ja tantsupidu. Kell 17.30 rongkäik, kell 18 kontsert, kell 21 simman ansambliga Nukker Kukeke. Pääse 2 €, soo-duspilet 1 € (lapsed, pensionärid), eelkooliealised tasuta28.07 kell 12 Kurla ja Meossaare küla kokkutulek

26.08 kell 11 kuldleeripüha jumalateenistus. Oodatud on kõik, kes käisid leeris aastal 1962 või varem. Eelnevalt registreerida Türi kogudu-se kantseleis, Kevade tn 13 või telefonil 387 8330.

Täiendav info:Türi Kultuurimaja tel 387 8248Oisu Rahvamaja tel 5340 3551Kabala Rahvamaja tel 5300 3987www.tyri.ee

kuhu minna TuriKevade kodu

klõps Saada oma klõps aadressil [email protected]

Katus sõidab, mõnel ikka täiega ja mõnel sõidab ta lihtsalt ringi. Näiteks Türi linna vahel. Vahepeal oli popp katta mätaskatustega hooneid, aga selle pildi järgi vaadates sobib see kenasti ka autokatusele. Juhil on ettenägelikult kaasas ka labidas, et vajalikul hetkel mätast värskendada ehk siis uus kaevata. Teet Reier

Türi Rull 2012 esimene etapp oli edukas Neljaetapilise rulluisuvõistluse esimesel etapil 13. juunil osales üle 50 rulluisusõbra, mis on hea algus tänavusele võistlusele. Eelmisel aastal osales kokku üle 150 osaleja, korraldajad loodavad purusta-da aasta-aastalt osalejate rekordeid.

Hea on tõdeda, et türilaste korraldatava rulluisuvõistluse info on jõudnud pea igasse Eesti otsa. Võistlejaid tuli kohale nii Tapalt, Keilast, Koerust kui ka Tallinnast ja Harjumaalt.

Esimene etapp oli edukas. Rulluisusarja peatoetaja Veskisilla Hotell ja vabaajakeskuse

loosimises võitsid ühe tunni tasuta bowlingut Karl Jusupov, prii-pääsme tantsuõhtule Eve Jusupov ja tasuta kardisõidu Karolina Prohorenko.

“Türi Rull 2012” teine etapp toimub 4. juulil algusega kell 18 ja sõidetakse Reopalu-Türi distants. Kogunemine Veskisilla park-las, buss viib Reopalu starti.

Türi Rull 2012 esimesele etapile kogunes rohkelt osavõtjaid. Türi-Paide kergliiklustee alguses ootavad võistlejad kannatlikult millal korraldaja Mati Sadam nad rajale lubab. Teet Reier

Laupäeva, 16. juuni hommikul alustas rattamatkajate seltskond Türil teed, et õhtuks Kabalasse Naabrite päevale jõuda ja siis pühapäeval Türile tagasi sõita. Kokku vändati esimese päevaga 65 kilomeetrit ja teel juhtus nii mõndagi, ka rattakummi pidid hakkajad mehed käigult teeservas lappima. Teet Reier

Kabala ja naabrite päev tõi kokku palju spordihuvilisi

Jaanilaupäeval peeti Oisus traditsioonilist omakandipäeva. Vaatamata juba hommikul sadama hakanud lausvihmale, jagus osalejaid nii jalgpalliplatsile kui ka võrkpalli mängima. Libe muru pani nii mõnegi mängija akrobaatikat tegema. Teet Reier

Tennises peeti paarismängeTüri valla lahtistel meistrivõistlustel tennises osales meeste paa-rismängus viis paari. Võitjatena väljusid Lauri Tusis – Jaan Rahe, kellel õnnestus võita kõik kohtumised. Järgnesid Rein Mikk – Ar-go Leiste ja külalisvõistlejad Paidest Raul Mironov – Maidu Luts.

Üksikmängus loositi tabelisse rekordarv osalejaid – 15 ning üksikmängu võitja peaks selguma 8. juuliks.

ganvix sai võidu21. juunil toimunud Eesti jalgpallikarika 1/64 finaalis mängisid Türi Ganvix JK – Eesti koondis (III liiga). Ganvix saavutas võidu 3 : 2.

TR


vana ja uus

Türi, Kohtu 2, 72213, JärvamaaTelefonid: 387 9717, 5333 3152E-post: [email protected] www.tyrirahvaleht.ee

Tegevtoimetaja: Teet Reier

Korrektor: Reet Piik

Küljendaja: Elin Kalda

Raamatupidaja: Marge Tropp

Türi Arengu SA juhatuse liige:Auris Rätsep

Trükkija: AS Kroonpress

Levitaja: AS Eesti Post

Väljaandja: Türi Arengu Sihtasutuswww.tyri.ee/tasa

Türi Rahvaleht ilmub iga kuu viimasel reedel (välja arvatud riiklikel pühadel) kõikidesse Türi valla post-kastidesse tasuta. Juhul, kui leht pole Teie postkasti jõud-nud, andke sellest toimetuse-le teada, helistades telefonil 387 9717 või 5333 3152.

Türi Rahvaleht on tasuta saadaval ka Türi ja Paide in-fopunktides.

Trükiarv on 4500 ja luge-jaid 10 000.

Kuulutuste ja reklaami vastuvõtt toimetuses või e-posti teel [email protected].

Toimetusel on õigus kirju ja teisi kaastöid nende selgu-se huvides toimetada ning lühendada.

Kaastöid ei honoreerita. Lehes ilmunud reklaamide ja kuulutuste sisu eest toimetus ei vastuta. Kaastööd ja ettepa-nekud lehe sisu kohta palume saata tegevtoimetajale.

u 1930René Viljati erakogu

teated

Ostan vanu (enne 1945. aastat) õnnitluskaarte ning fotosid Eesti ja välismaa linnadest, küladest, inimestest ja sündmustest.

Fotograaf René Viljat

tel 525 8325

[email protected]

UUED KODANIKUD

ADELINE PÄRNA 8.04.2012ANNABEL SÕSTAR 16.04.2012

DARIO KAUGERANNA 24.04.2012AADI KUKK 25.04.2012

GERDA HÄRM 29.04.2012MIA LISETTE TÕÕTSU 29.04.2012

MIIA-MIRELL SILD 30.04.2012RISTO LEMPONEN 4.05.2012

LEENAKADRI URVE 13.05.2012OTTO MARTEN KARU 17.05.2012

ANNALIISA AVI 18.05.2012ANDRI OLEKSIY VARTSABA 18.05.2012

MATS ARTUR AVI 27.05.2012TRIIN JALLAI 31.05.2012

KENNERTH PAJUMAA 7.06.2012ARMIN TATRIK 7.06.2012

HENRI VEEBERG 8.06.2012ROMEK VELLEMÄE 15.06.2012

KEIDI AUS 17.06.2012

Palju õnne!24.06.2012René Viljat

Aastad ei ole vennad. Jaanipäeval ei olnud Türi rannas ühtegi ujujat, kuigi roheline lipp lehvis tornis. Jahe ilm on rahva rannast eemale peletanud. Samas ei olnud ilm ka nii külm, et Türi talisuplejad kohale oleks tulnud.

Türi rahvas jõe ääres rannamõnusid nautimas. See vana ujula asus üsna Koidula silla lähedal. Sel ajal, kui osa rahvast puhkas, käis teisel kaldal kibe heinatöö. Hiljem ehitati uus rannakohvik ja ujula kiriku lähistele.

Türi Vallavalitsus mälestab lahkunud vallakodanikke

KARL KUKK 18.04.2012

EVALD PÕLLU 24.04.2012

HILDA FATAL 28.04.2012

LILLI PENT2.05.2012

JUHAN KASE 3.05.2012

MÕKOLA KARAVAN 4.05.2012

NATALIA LUISKA 4.05.2012

OLEV UDRAS 6.05.2012

LEIDA RAUDSEPP 8.05.2012

HERMIINE ALLSAAR 9.05.2012

ADELE KLAASEN 11.05.2012

VALENTINA KLEIN 16.05.2012

NADEŽDA MESJATSEVA 16.05.2012

VAIDA RAMMO 22.05.2012

SELMA ADÕLOVA 23.05.2012

LEIDA PAAS 25.05.2012

AVO PUTKO 28.05.2012

SALME ARULEPP 5.06.2012

HILDA KALMET 6.06.2012

VILMA PIHELGAS 6.06.2012

ARNO TULP 11.06.2012

ELVI KALJUNDI 12.06.2012

TÕNU ALLSAAR 14.06.2012

VIKTOR IGONEN 15.06.2012EVI TALVI 16.06.2012

JEKATERINA ANTONOVA 17.06.2012

ENDEL OJAMÄE 19.06.2012

ASTA-ELIISE KULVIK 21.06.2012

Avaldame kaastunnet omastele

Kuulutused

Vajatakse tööstuskaupade müü-jat Türile. Tel 5695 9106.

Müüa 3toal kort Oisus. Tel 510 2011.

Kassipojad (4 punast, 1 musta-puna-sekirju) otsivad kodu alates augus-tist. Tulge vaatama! Tel 504 7347, Anneli Kenk.

Küttesüsteemide ehitus. Tel 513 8314, www.avterm.ee

TÜRI LAAT 30. juunil kell 9–16

Türil Viljandi mnt. ja

raudtee risti parklas.

Info [email protected], tel 6333189


reklaamlugejaKüsimus

Tänases Türi Rahvalehes on juttu sellest, et 22. juulil toimub Järva-maal ja Türi vallas Avatud Talude Päev. Selle eesmärk on tutvustada inimestele, kes ei ela maal ega tegele põllumajanduse, aianduse või loomakasvatamisega, majapidamisi, kus just nende tootmisaladega te-geletakse. Huvilistel on võimalus näha taludes sirguvaid loomi, kaeda tehnikat ning tootmispoolt. Küsimus on: Avatud Talude Päev toimub MTÜ Järva Arengu Partnerite ja MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu ühisprojekti-na ning selles osaleb kolmteist talumajapidamist. Mitu talu osa-leb projektis Türi vallast?

Seekordse lugejamängu auhinna on välja pannud Raismikuoja talu Türi vallast Jändja külast, kes on oma mahetooteid lubanud pakkuma tulla Mäekülas asuvasse Ale talusse. Võitja saab endale valiku nende mahetoodetest.

Vastused palume saata hiljemalt 20. juuliks e-posti aadressile [email protected] või posti teel: Türi, Kohtu tn 2, 72215, Türi Rahvaleht. Pa-lume vastajatel lisada ka oma telefoninumber, et võitjaga ühendust võtta.

Metsakeskus.ee

Ostame kasvavat metsa ja metsakinnistuid hinnaga

kuni 10 000 eurot/ha. Kinnistud võivad olla tehtud raietega või

asetseda piiranguvööndis.Tel: 55 40 150

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantstee-nuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Pangabuss peatub:

Laevakultuurimaja juureskell 9.00–10.00Kabalarahvamaja juureskell 11.30–12.30Võhmalinnavalitsuse juureskell 13.00–14.30Suure-JaaniKonsumi kaupluse juureskell 15.30–18.00

III kvartalis2. ja 16. juuli6. ja 17. august3. ja 17. september

Parim puitbrikett kogu maal

Hoolas peremees muretseb talvekütte juba praegu Puitbrikett parima hinnaga otse tootjalt Telli telefonitsi: 55684784 või e-post: [email protected]

Hoolas peremees muretseb talvekütte

juba praegu

Puitbrikett parima hinnaga

otse tootjalt

Telli telefonitsi: 5568 4784 või

e-post: [email protected]

Türil Rohu tn 1 majas müüa 3-toal korter I k.,

üp 68,7 m², keskk., toad eraldi,

läbi maja plan., WC, vannituba, rõdu, kelder,

18 900 €.

HEI, LAADALE Türile

raudteejaama parklasse

8. juulil kell 9

[email protected] 5660 4030

MÜÜA

Tel 5552 3496, Ingrid Kostabi

Documents

29.06.2012 - Türi Rahvaleht