sõdurilehtJAANUAR 2014 1

5

4

sõdurilehtNR 1 (395) 15. JaaNuaR 2014, issN 1736-3411

6

Liis Lemsalu:„Oh ei!Mina küllrelva ei julgenäppida.”

Rõõmuga teenis­tusele vastu ehk masina alla jamarssimaÜle 300 ajateenija alustas . jaanuaris oma teenistust.

VASTASEL 100 HUKKUNUT. SÕJASAAGINA 78 VANGI, 3 KUULIPILDUJAT, 50 KASTI MOONA KOOS LINTIDEGA

TAPA VALLUTATUD

sõdurilehtJAANUAR 20142

juhtkiri

ELISTERKANGURnooremseersantSõdurilehe peatoimetaja

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179Peatoimetaja: nooremseersant Elister KangurKüljendaja: reamees Kim ÕunKeeletoimetaja: Kairi VihmanToimetajad: nooremseersant Kairo Koik,

sõdurilehtKaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

reamees Hendrik ReimandKujundaja: reamees Madis VaherFotograafid: nooremseersant Siim Teder,reamees Esper Kaar, reamees Kristjan SaarOperaator: nooremseersant Kristjan Kivistik

Tsitaat

„Meie partnerlus katab

kõiki eriväelaste koostöö

tahke,”

ütles Eestit külastanud Ameerika ühendriikide Euroopa erivägede

ülem kindralmajor Marshall Webb, avaldades lootust, et

Eesti ja USA eriväelaste koostöö Afganistanis rahvusvaheliste jõudude koosseisus jätkub.

Külm on„Suurtükimehel ei pidanud aga närvid vastu ning see lasi oma mürsu Tapa poole teele …”

Kaitsevägi võttis tee­nistusse esimese pom­mikoera, kelle töö sõja­väepolitseis on täita erinevaid julgestusüles­andeid. Ainsana Ees­tis suudab koer Bruno otsida ka relvi.

Saksa lambakoer Bruno Saules Vilkas asus teenistusse aasta alguses ja on sõjaväepolitseini-

kele oluline kolleeg.„Eelkõige tuleb tal kõrgete küla-

liste visiitide ajal teha erinevatel objektidel pommikontrolli. Sellisteks kontrollideks on olemas erinevaid vahendeid, kuid eriväljaõppe saanud koer on nendest kõigist vaieldama-tult kõige kiirem ja tõhusam,” ütles sõjaväepolitsei ülema asetäitja major Meelis Sarapuu. „Meil on erinevate julgestusülesannete maht viimastel

aastatel kasvanud ja pommikoeri on kogu riigis väga vähe.”

Seni laenas kaitsevägi koeri pääste ametilt, kus seni olid ainsana Eestis sellise väljaõppega koerad. Lisaks lõhkeainetele suudab Bruno leida ka relvi. Samuti on ta edukalt sooritanud jäljekoera eksami ehk ta on võimeline üles võtma kadunud või põgenenud isiku jälje.

Kaheaastase Bruno ettevalmista-mine kestis poolteist aastat. Oluline roll koera koolitamisel oli pääste-ametil ning politsei- ja piirivalve-ametil. Ettevalmistus algas koera baastreeningust ning hõlmas ka koerajuhi koolitust. Alguses õpetati koerale kuuletumist, hiljem aga juba keerukamate ülesannete täitmist nagu näiteks jäljeajamist ja lõhke-ainete otsimist erinevatest paikadest. Eelmise aasta lõpus sooritas Bruno edukalt eksamid ja sai vastava tun-nistuse.

Koera omaniku, sõjaväepolitsei-nik nooremveebel Martin Sihi sõnul jätkub nii koera kui ka tema enda väljaõpe edaspidigi. Samuti peab

Bruno igal aastal tegema ka v a s -

tavad eksamid, mis lähevad koera jaoks aasta-aastalt rangemaks.

„Kogu aeg peab õppima, et pädevus säiliks ja areneks. Teeme kaks kuni kolm korda näda-las trenni ja tahame ka võistlustel osa-leda, näiteks jäljeaja-mise võistlusel. Eelmi-sel aastal osalesime kuu-lekusvõistlusel ja saime neljanda koha,” ütles noo-remveebel Siht. „Talle meel-dib tööd teha ja vabal ajal on ta lemmiktegevus palli mängimine. Lisaks on ta vahel nagu väike

laps, nimelt meeldib talle süles istuda, hoolimata oma suurusest.”

Major Sarapuu sõnul on teenis-tuskoerad mitmes NATO riigi sõja-

väepolitsei üksuses, lähinaabritest on väga võimekas teenistuskoerte

üksus Läti sõjaväepolitseil. Ta lisas, et praegu Eesti kaitse-

väel kindlat plaani rohkem koeri teenistusse võtta

pole, kuid mõtteid sel-les suunas on.

SL

foto: siim teder

Kaitseväes teenib pommikoer Bruno

Kuigi Tapa servalt Männikumäelt oli kuul­da kümneid plahvatusi ja tugevat tulevahetust, ei maksa siiski arvata, et vaenlane taas Eestit ründab, tegu oli näidis­lahinguga!

9. jaanuaril möödus 95 aastat Tapa linna Punaarmee käest vabastamise lahingust. Selleks

puhuks etendasid õhutõrjepataljoni kahuripatarei ajateenijad ja Puna-armeelasi mängivad Kaitseliidu Viru maleva võitlejad näidislahingu. Eest-lastele edukaks osutunud Vabadus-sõja lahingu tähistamist tulid vaatama ka paarsada Tapa koolilast ja linna-elanikku.

„Vastase ülesanne oli mäge enda käes hoida, eestlastel see mägi val-lutada,” kirjeldab lahingus eestlaste ründegrupi ülemat etendanud noo-remleitnant Tõnis Tael.

„Püüti paika panna see arvatav sündmuste käik, see, mismoodi inime-sed võisid välja näha, mida nad tegid, kuidas ründamine ja kaitsmine käis; kõik see tuua tänapäeva ja näidata noortele, et see ei olnud niisama jalu-tuskäik. Sõda on ikkagi üks väga karm ja halb asi, mis maailma veel siiani hirmu all hoiab,” ütles Viru maleva teabepealik Hannes Reinomägi.

Kogu lahingutegevus oli inspiree-ritud Maximillian Maksolly õlimaa-list „Tapa vallutamine 9. jaanuaril 1919”. Et kõik võimalikult reaalne oleks, kasutati lõhkepakette ja pauk-padruneid. „Soomusrongidelt tuleva suurtükitule” varjus liikusid õhutõrje ajateenijad Tapa poole. Männikumäe lähistel rünnati vastase salku pette-manöövriga, kus soomusrongi imitee-rinud AS EVR Cargo Tapa depoode vedur alustas koos platvormile pai-

gutatud suurtükiga ja ligi 30 mehega petterünnakut. Vastaste esimene kait-seliin taganes Männikumäe jalamile, misjärel alustas rünnaku põhiüksus nooremleitnant Tõnis Taela juhtimisel pealetungiga. Loetud minutitega jõuti vastase viimase kaitseliinini ja vasta-sed vangistati. „Mis seal ikka, pauku oli palju ja väga tore oli,” vastas Tapa linna elanik Aadu küsimusele, kuidas etendus meeldis; ainult vastaseid olevat liiga vähe olnud.

Kirde kaitse-ringkonna ülem kolonelleitnant Enno Mõts märkis, et kuigi näidislahing pole päris ajalooliselt truu, mängi-takse siiski läbi Vabadussõja üheks pöördepunktiks osutunud lahing, mil-lega üritatakse äratada laste ja noorte huvi kodumaa ajaloo vastu. Eriti tähe-lepanuväärne on Tapa vallutamise puhul just see, et lahingus ei hukku-nud ühtki eesti võitlejat.

Punaväelasi etendanud Kaitse-liidu Viru maleva Tapa rühma ülema veebel Eino Porvali sõnul õnnestus lahingu läbimäng väga hästi ja kuigi talle vastast mängida ei meeldinud, on Eesti vägedele hea alistuda. Kohapeal pakuti külalistele ka sõdurisuppi ja sai näha ka näidislahinguks inspirat-siooni pakkunud maali.

Lisaks toimus veel mälestusteenis-tus, näidati ajaloolist filmi „Nimed marmortahvlil” ja avatud olid näitu-sed.

AjaluguSoomusrongid nr 1, 2 ja 3 koos 61 ohvitseri, 387 sõduri, 48 kuulipilduja ja 5 suurtükiga sõitsid 9. jaanuari hommikul kell 5 Lehtsest välja, saates ette luurajaid ja minööre. Teel paran-dati mitmel korral lõhutud raudteed ja kui seda tehti 3 km enne Tapat, kõlas vastaste poolt suurtükipauk.

Kell 7.00 hakkasid soomusrongide dessandid üle väl-jade ahelikus Tapa poole liikuma. Oli veel küllaltki pime, hakkas alles

koitma. Põhja poolt avasid punased rongide pihta püssi- ja kuulipilduja-tule, kuid rongide tulega sunniti vas-tane 20 minuti jooksul vaikima.

Tapal asunud punaste pataljoni staap ja mõned osad põgenesid Seene-küla poole. Viljandi kommunistlik pataljon jäi aga soomusrongide selja-taha. Kella 9 ajal langes Tapa soomus-rongide dessantide kätte.

Tulemustest kannab Tallinna tele-grafeerides ette rinde staabiülem 9. jaanuaril kell 19.25: „Täna tegid meie soomusrongid Tapa ümbruses puhta töö. Vaenlane on Seenekülast, Niidu karjamõisast, Moe mõisast ja külast, Imastu (Mennikorbi) mõisast ja Torma külast välja peksetud. Tapa sild on ära lõhutud, aga võrdlemisi kergesti, saab varsti ära parandatud. Sõjasaagina langes soomusrongidele: 78 vangi, 3 kuulipildujat 50 kasti linti-dega, 6 telefoniaparaati, palju kaablit

ja püssisid, 3 suurtükikuulide vankrit ja veel palju teist kraami. Tapa ümb-rus on püsse täis. Vaenlane põgeneb paanilise kiirusega.”

Mäletame võidukat lahingutMaximillian Maksolly õlimaal „Tapa vallutamine 9.jaanuaril 1919” kuju-tab soomusrongilt nr 3 välja saadetud dessanti. Kunstniku jaoks seati kohali-kud väeosad võitluskorda ja demonst-reeriti lahingut. 2006. aastal maaliti sellest koopia, mille tellis Kaitseliidu Viru maleva Tapa üksikkompanii pea-lik Jaan Viktor.

Tapa vabastamise mälestuseks kinnitati Tapa raudteejaama seinale pronksist mälestustahvel, mis kuju-tas endast soomusrongirügemendi embleemi („lendav surm raudteel”) ja pealkirja „9. jaanuaril 1919. a murdsid soomusrongid punaste ikke Tapal”.

Ka lahingute taaselustamine on austusavaldus Vabadussõjas võidel-nud meestele. „See on meie ehe aja-lugu ja selle üle saab ainult uhkust tunda,” lisas teabepealik Reinomägi.

Elister Kangur

Allikad: kolonel Karl Partsi artiklid ajakirjas Sõdur. 1928–1931Allandi, H (2007). Tapal paiknenud soomus-rongirügement sõnas ja pildis 1923–1940. Tapa: Trükk Pakett ASÕun, M; Noormets, T; Pihlak, J (2003). Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941. Tallinn: Sentinel

„Eesti vägedele on hea alistuda.”

Näidislahingu aineseks olnud maalist „tapa vallutamine 9. jaanuaril 1919” on teinud koopia eino Karjalainen.

Mitte, et tühine –10 kraadi peaks sõdurile korda minema, aga viimase paari kuuga on jopega juba päris ära harjutud ja talve „ootamatu” saabu­mine tekitab väikeseid ülemineku­raskusi. Võiks öelda, et oleme lausa mugavaks muutunud. Joogipudel jope sisetaskusse ja metsa harjutusi tegema, aeg jälle karastuda!

Ei näe, et ilmastikuolusid eriti kartma peaks, ega ka midagi muud kaitseväes, kuid sellegi poolest sattu­sin ühel päeval vestlema rühmavane­maga, kes ei tahtnud, et tema nime Sõdurilehes avalikustatakse. Talle tundus, et need „15 minutit kuulsust” tulevad tema karjäärile pigem kah­juks kui kasuks ja mul ei tasuks teda torkida. Olin sellest avaldusest aga äärmiselt üllatunud ja tunnen, et on paslik üle korrata mõned meie tööd tutvustavad põhimõtted.

Sõdurilehe toimetus on osa kaitse­väe teavituskeskuse meeskonnast. Sõdurilehe toimetusse kuulud samas ka sina. Oma erialase töö ja panusega mistahes väeosas annad sa meile sisendi ja lugejatele väärt teema diskussiooni alustamiseks. Koostöö sinu ja meie vahel on oluline suhtluseks ja ühiskeele leidmiseks kõigi lugejate vahel.

Meie eesmärk on rääkida sellest, mis toimub kaitseväes nii sõnas, pildis kui ka videos. Me teeme seda nii laiahaardeliselt kui võimalik ja kajastame kõike, sest me tunneme, et kui meie seda ei tee, jääbki lugu rääkimata. Seega tuletan meelde, et teavituskeskuse ja Sõdurilehe repor­tereid ei ole vaja karta, me töötame kõik ühise eesmärgi nimel!

Seekordses lehes mahtusid meie haardesse nii Tapa lahingud, „uus veri”, pataljonidevaheline mõõduvõtt kui ka jutud Kanadast. Need kaheksa lehekülge on esialgu piisavad, et täita sinu kümne­kahekümneminutiline lõunapaus ja tuua kohale need lood, mis muidu sinuni ei jõuaks.

Head lugemist!

sõdurilehtJAANUAR 2014 3

1 2

3

4

5Pilt 1 (autor: Kristjan Saar)

Lõngad maha! 2014. aasta esimesel nädalal alustas ajatee-nistust üle 300 kutsealuse. Uute ajateenijate esimesed päe-vad kulusid sõjaväelise päevakava, distsipliini ja hügieeni-nõuetega harjumisele.

Pilt 2 (autor: Siim Teder)

Kirde kaitseringkonna kaitseväelased vabastasid Tapa enamlaste käest. Taaselustatud lahingus osales ligi sada õhtutõrjepataljoni ajateenijat ja kohale oli tulnud üle viie-saja pealtvaataja.

Pilt 3 (autor: major Hannes Võrno)

23. detsembril tähistasid Afganistanis teenivad Eesti kaitse-väelased jõule Eesti toidu ning kodumaalt saadetud kingi-tustega.

Pilt 4 (autor: Siim Teder)

3. jaanuaril kell 10.30 tähistati 94 aasta möödumist Vaba-dussõja relvarahu sõlmimisest Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Kaitseväe üksused ning Kaitseliidu malevad asetasid Eesti erinevais paigus pärjad Vabadussõja mälestussam-maste juurde.

Pilt 5 (autor: Siim Teder)

Vahipataljon tähistas pidulike üritustega oma 86. aasta-päeva. Muuhulgas asetas presidendi kaardiväkke kuuluv väeosa ka pärja president Lennart Meri hauale Metsa-kalmistul.

sõdurilehtJAANUAR 20144

Kaitseväe ühen­datud õppeasu­tused liitusid Erasmus+programmiga

Kaitseväe ühendatud õppeasutused liitusid sellest aastast Erasmus+ programmiga, mis annab kõrgkoolile suuremad võimalused leida rahvus­vahelisi partnereid ning õppejõududel ja õppuritel võimaluse ennast Euroopa riikide kõrgkoolides täiendada.

„Liitunud koolidelt oodatakse teatud kvaliteeti, mis annab meie jaoks ka kindluse partnerite leidmisel. Lisaks saab programmiga taotleda raha, mis hõlbustab õppimist ja õpetamist rahvusvahelises keskkonnas,” ütles KVÜÕA õppekavade arendamise nõu­nik Nele Rand.

Ranna sõnul on Erasmus+ prog­ramm esialgu mõeldud õppejõudude mobiilsuse toetamiseks. „Esimesed üliõpilased võiksid välismaale õppima minna 2015. aasta kevadsemestril. Programmist on kasu ka KVÜÕA tea­dustegevuse arendamisele ja spetsiifili­semate erialade kadettidele, kelleks on kõrgemas sõjakoolis näiteks õhu­ ning mereväe põhikursused,” ütles ta.

Erasmus+ programmi eesmärk on parandada kõrghariduse kvaliteeti, toetada kõrgkoolide ja ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, arendada kõrgharidust ning suurendada kõrg­haridusega seotud vaba liikumist Euroopas. Peamiselt tegeleb Eras­mus+ üliõpilaste ja õppejõudude õpirändega, mille eesmärk on viia läbi õppetööd või võimaldada õppimist Euroopa riigi kõrgkoolides.

SL

Ameerika ühend­riikide hävita­jad asusid Balti riikide õhuruumi turvama

Eelmisest nädalast asusid Balti riikide õhuruumi turvama neli Ameerika ühendriikide hävitajat F­15C, mis asen­davad seni õhuturbemissiooni täitnud Belgia hävitajad F­16AM.

Praeguseks on Balti riikide õhutur­bes osalenud 14 riigi lennukid. Oma valmisolekust missioonil osaleda on teatanud Ungari ja Itaalia. Baltimaad pole ainus õhuruum, mida turvavad teised NATO liikmesriigid. Nii näiteks kaitseb Belgia õhuvägi Luksemburgi õhuruumi ning Itaalia vastutab Slovee­nia ja Albaania õhuruumi eest.Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse (Smart Defence) kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekus­tesse ühiselt. Balti riikide õhuturbes osalevad riigid roteeruvad iga nelja kuu tagant. Kaks hävitajat on pidevas valmisolekus.

SL

foto: ArHiiV

foto: KAitseVÄGi

Vahipataljonis alustas ajateenistust enim kutsealuseid

Vahipataljoni 86. aastapäev

Jaanuaris asus vahi­pataljonis aasta esimese ajateenistusse kutsumi­sega oma riigikaitselist kohustust täitma 122 noormeest, osadest saa­vad suveks juulikuus aja­teenistusse kutsutavatele ajateenijatele jaoülemate abid ning teised autojuh­tideks.

Jaanuari 10. kuupäeval tähistas vahipataljon traditsiooniliselt väeosa 86. aastapäeva.

„Värsketele vahipataljoni liikmetele soovin tahet ja kiiret kohanemist kaitseväe elukorraldusega, sest järg-nevad kolm kuud on neil üsna pin-gelised ja tegevusrohked ning täis õppimist ja treenimist,” ütles vahi-pataljoni ülem major Kaido Sirman.

Ligi kolmekuulise sõduri baaskur-suse jooksul tuleb uutel ajateenija-tel omandada nii riigikaitse põhi-tõed kui ka üksikvõitleja oskused. Lisaks peavad nad selgeks saama rivisammu ning kindlasti tuleb neil

õppida kaaslastega koos elama ja olema ning meeskonnana tegutsema. Sõduri baaskursuse lõpetavad ajatee-nijad rännakuga, kus kontrollitakse omandatud teadmisi ja oskusi.

Tallinnast, Tartust, Raplast, Viljandist, Jõgevalt ja Saare-maalt saabunud kutsealused asusid ajateenistus kohustust täitma vahipataljoni sõjaväe-politsei kompaniis ning nende ajateenistus kestab 11 kuud.

Vahipataljon on spet-s i a l i s e e r u n u d eelkõige lin-nalahingu- ja sõjaväepolitsei-üksuste välja-õ p e t a m i s e l e . Samuti täidab v a h i p a t a l j o n k a i t s e v ä e l i s i esindusfunktsioone, tagab presidendi kantselei auvaht-konna ja paneb välja aukom-panii riiklikeks ja kaitseväelis-teks tseremooniateks.

Väljaõpe ajateenistuses on reservarmee ja Eesti esmase kaitsevõime alus, andes põhi-teadmised riigikaitsest ning õpetades tegutsema ühtse

meeskonnana. Pärast ajateenis-tust täidetakse riigikaitseko-hustust reservväelasena oma üksuse koosseisus, Kaitse-

liidus või elukutselise kaitseväela-sena.

Ajateenistuskohustust täitma kut-sutakse vahipataljonis kolm korda aastas: jaanuaris ja juulis eelkutsega ning oktoobris põhikutsega. Vasta-valt kaitseministri määrusele toimub järgmine ja tänavune suurim ajatee-nistusse kutsumine suvel 27. nädalal,

mil ooda-takse ligi 1700 kutse-alust.

L i s a k s vahipatal-jonile asu-sid kutse-

alused ajateenistusse mereväebaasis, tagalapataljonis ja Kirde kaitsering-konna väeosades, kutsealuste hulgas on ka kuus neidu, nemad asuvad teenistusse pioneeripataljonis, suur-tükiväepataljonis ja õhutõrjepataljo-nis.

Kairo Koiknooremleitnant Eero Salmann

Kaitseressursside ameti info kohaselt asus jaanuaris teenistusse üle 300 kutsealuse.

Leia meid facebookistfacebook.com/s6durileht

Uued ajateenijad ootavad lao ukse ees, et kätte saada sõdurivarustus.

Pataljoni aastapäeva tähistamine algas hommikuse rivistusega, kus pataljoniülem major Kaido

Sirman tervitas kõnega nii praegu-seid ajateenijaid kui ka isikkoosseisu. Pärast hommikust rivistust oli ajatee-nijatele plaanitud spordimängudega sisustatud päev, kus võistkonnad omavahel jõudu said proovida.

Kõnes soovis väeosa ülem kogu vahipataljoni isikkoosseisule leid-likkust ja soovitas pidada meeles kaitseväe põhiväärtusi: „Kogu vahi-pataljoni isikkoosseisule soovin ma leidlikkust väljaõppe ja igapäeva-teenistuse kujundamisel nii, et see toetuks kaitseväe põhiväärtustele – aususele, ustavu-sele, distsipliinile ja õppimisele. Siis jääb vahipataljon kestma ka järg-nevatel aastatel ja me saame edaspi-digi tähistada võite, saavutada tule-musi ja hoida kaardiväe väge!”

Ajateenijatel oli võimalus päeva jooksul mõõtu võtta täpsuslaskmises,

sõudeergomeetril, veoki lükkamisel, korvpallis ja lauatennises. Lisaks oli võimalus õppeklassis korraldatud sudoku lahendamise võistlusest osa

võtta. Vahipatal-joni ajateenija reamees Rene Kopso sõnul on üritused hea vaheldus igapäe-vaelule: „Ajatee-nijate jaoks on

see hea vaheldus rutiinile ja välja-õppele, nad saavad võtta osa sport-likest üritustest ja veeta teistmoodi aega kui tavaliselt.”

Presidendi kaardiväeks kutsutud vahipataljonil on traditsiooniks patal-joni aastapäeval meenutada riigi kaitse kõrgemat juhti, kelle teenistuses väe-osa auvahtkond on olnud. Seoses sellega asetavad vahipataljoni kaitse-väelased oma pataljoni aastapäeval Lennart Meri hauale pärja. Endise presidendi poeg Mart Meri kommen-teeris pataljoni traditsiooni: „See on väärt komme, sest vahi pataljon oli president Mere kõige lähem kaitseväe üksus, kellega ta suhtles iga päev. Ta hindas vahipataljoni ja ma loodan, et vahipataljon hindas president Merd. Vahipataljoni aastapäeval tema kal-mul käimine kinnitab seda, et suhted olid head.”

Vahipataljon loodi 9. jaanuaril 1919. a Kaitseliidu ülemäärase patal-joni baasil korra alalhoidmiseks ning vahiteenistuse kandmiseks Tallinnas, aga samuti matuse-, väliskülaliste vastuvõtmise ja ärasaatmise tsere-mooniatel. Sealhulgas tagati ka Eesti täidesaatva võimu ning riigivanema ja presidendi Kadrioru lossi auvaht-konna funktsioon. Alates 20. maist 1939 loetakse vahipataljoni aastapäe-vaks 11. jaanuarit 1928. Vahipataljon taasloodi vabariigi valitsuse määru-sega 1. veebruaril 1993. aastal.

Kairo Koik

foto: siim teder

foto: siim teder

Mart Meri: „Vahipataljon oli president Mere kõige lähem kaitseväe üksus.”

Lahingukoolis al­gas ajateenijate reservrühmaüle­mate baaskursusJaanuaris algas kaitse­väe ühendatud õppeasu­tuste lahingukoolisreservrühmaülemate baaskursus, kus osaleb 103 aspiranti.

Kursuse ülem kapten Anri Šaduro sõnul peab selle kursuse lõpetajateadma, kuidas käi­tub rühm kompanii koosseisus ja oskab ühendadajalaväemanöövreid lahinguteenindus­toetuse üksuste tegevusega.

„Ajateenijatest aspirandid on hästi motiveeritud, sest paljudel neist on soov siduda oma ajateenistusjärgne elu kaitseväega ning minna edasi õppi­ma kõrgemasse sõjakooli või lahingu­kooli,” lisas kapten Šaduro.

Seitsme nädala pikkusel kursu­sel omandavad aspirandid jalaväe rühmaülema baasteadmisi – õpivad juhtimise üldaluseid, ohvitserieetikat, rakenduspedagoogikat ja taktikat. Lisaks käsuandmist rännaku, rünnaku, kaitse ning viivituse planeerimisel ja läbiviimisel, relvastust, tulejuhtimist, pioneeri eriala, lahinguteenindustoe­tust, sõjatopograafiat ning mobilisat­siooniga seotud teemasid.

Kursus lõpeb 21. veebruaril, kui kursuse edukalt lõpetanud saavadlõputunnistused ja reservohvitseride kursuse rinnamärgid. Reservrühmaüle­mate baaskursuse läbiviimist ajateeni­jatele alustati 1997. aastal.

SL

VAAtA AAstAPÄeVA Videot:

www.bit.ly/vahipatAP

Aastapäevarivistusel pidas kõne pataljoniülem major Kaido sirman.

Viieliikmeline võistkond lükkab saja meetri pikkusel rajal aja pealedAfi veokit. Ülesande tegi veel raskemaks raja sujuv tõus.

foto: siim teder

sõdurilehtJAANUAR 2014 5

„Sõdur vs. Sõdur”liigub uuele tasemele

ja paneb kaks pataljoni vastasseisu!

Punkte jagades võtame arvesse

vastuste leidlikkust ja ambit-

sioonikust, innovaatilisust ja at-

raktiivsust, seadusekuulekust ja

kaitseväelaslikku käitumist ning

loomulikult ka ajateenija sõpra –

füüsist.

Milline oli viimane üldfüüsilise testi tulemus?

Mis on ajateenistuses kõige raskem?

Mitme nööriga ja kui kiiresti suu­dad pimedas bivi püsti panna?

Disaini uus relv jalaväelastele.

Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud?

Kas ja kui palju suudad lõua­tõmbeid teha?

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

Kes on väeosa kõige kenamnaisterahvas?

Mitu tüdruku pilti on sul kapis?

Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?

Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?

Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Millisel ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga ajateenistuse ajal

toimunud on?

248 punkti

Jooksmine

3

Valgusmõõkpüstol

Polegi käinud

10

„Ära säbele”

Kaalulangus

Veebel Pals

1

Ei ole, omal tüdruk olemas

Lähen tüdruku juurde

See, et kõik armastavad oma riiki!

Vaatan, et ajakirjanikutöö tun­dub üsna huvitav

242 punkti

Kodust eemal olemine, üldse kõigest loobumine

20 min, 3 nööri

Bumerang – ei kao kunagi ära, tuleb alati tagasi.

Ma ei näe hästi rohelist värvi koos punasega

Ei suuda väga teha kahjuks, ajateenistuse lõpuks teen ühe

Šlang, lebo­ots, pädev

Oskan hinnata rohkem seda, mis tundus iseenesestmõistetav (lähedased)

Väikese laatsa uus meedik

0

Veel mitte

Parem mitte siin mainida

Jõusaal

Kindral

Nooremseersant Raadik üllatas eelkõige oma tugeva füüsise poolest, samas püüdsime ta kinni just jõu­saalis, nii et üllatunud me tegelikult pole. Küll aga jääb selgusetuks, miks ta ei taha oma väljaloa tegevustest rääkida ning kes on laatsa uus ja ilus meedik. Sellegi poolest on tegu tugeva võistlejaga, kes jääb indivi­duaalselt esikohta jagada.

Sel korral kõige nõrgema punkti­summa teeninud reamees Liiva puhul jäi küsimärgiks just bumerangi­idee, sest vastasele pihta saades see ju enam tagasi ei lenda. Terve igaviku võttev bivi püstitamine ja liialt suur koduigatsus jätsid ta küll viimaseks, aga sedagi napilt.

Vahipataljoni väljakutse logistikutele kukkus seega läbi. Üllataval kombel tõi boonusvoorust loobumine reamees Paistele siiski parima üksikvõistleja auhinna. Ajateenistusega neidude püüdmine, kellaaegadest kinnipida­mine ja voodi korrektne tegemine teevad rms Paistest ühe tunnustust vääriva võitleja.

Ei saa mainimata jätta ka kahe nööri taktikat bivi püstitamisel. Võib­olla kõige raskema ülesande ette võt­nud ja selle ka suurepäraselt läbi­nud nooremseersant Jamul hiilgas boonusvoorus, kuid liigne magusa maiustamine ja vähesed ambitsioonid ametiredelil ei jätnud logistikuid siiski võiduta. Ausast duellist väljudes saab iga logistik hõigata – sel korral olime me paremad!

270 punkti

Kellaaegadest kinnipidamine

2 nööri ja 4 minutiga

Optilise sihikuga, granaate heitev, 100 padruni mahutavusega AK­4

Ei ole käinud

12

„Just nii”, „selge, sain”

Voldin riideid kokku, teen voodit

Naagel

0

Jah

Sõidan Saaremaale tüdruku juurde

Laskelaagrid

Pooljaoülem

286 punkti

Tüdrukust eemalolek

Mul on selleks mehed, kes teevad seda minu eest

AK­69 (snäkihoidja, termovaatlusseade, ultra­kerge raam ja varitsusvastane seade)

Magus oli kapist otsa saanud ning käisin kommide asenduseks Neo­Angini küsimas

10

Hämming

Olen saanud julgemaks

Pr Koppel

2

Ei ole

Naise juurde minek

Multifunktsionaalne Rootsi taskulamp

Team šlangi ülem

1

0

0

1

0

1

1

1

1

1

2

2

2

0

2

0

1

1

1

0

0

1

1

0

1 1

1

1

1

2

1

1

1

0

0

0

1

1

1

1

1

2

2

2

1

0

1

1

2

0

1 1

n­srs Mihkel Raadik rms Henri Liiv rms Risto Paiste n­srs Risto Jamul

Boonusvoor – tee 30 sekundi jooksul nii mitu õige tehnikaga

kätekõverdust, kui suudad.

49 35 Loobus 43 (killuvesti ja kiivriga)

2 34 0

0 21 1

16 14 16 1530 : 31VÕITIS

LOGISTIKAPATALJON

sõdurilehtJAANUAR 20146

Ajateenijaid ootasid tuntud laulja ja poliitik Tarmo Kruu-simäe alias Kojamees ja super-

staarisaate võitnud Liis Lemsalu koos bändiga. Enne, kui keegi lavale astus, asusid aga reamehed võimla põrandat maadlusmattidega katma ja esineja-tele tutvustati sõdurielu.

Sõduri eluolu„Oh ei, mina küll ei julge relva näp-pida,” ehmatas Liis esimeses ruumis, kuhu värsked nooremseersandid olid välja pannud suurema osa pataljonis kasutusel olevast relvastusest. Kuigi tutvumiseks toodi välja nii püstol USP, automaatrelvad Galil AR ja AK4 kui ka kuulipilduja MG-3 ja pre-sidendi auvahtkonnas kasutusel olev vintpüss M-14, oli nii bändimeeste kui ka Liisi lemmik sõjaväepolitsei pumppüss Benelli M3T.

Sõduri seljakott koos varustusega oli meeste jaoks raske ja nad arva-sid, et ilmselt võtaks juba pataljoni väravani jõudmine naha märjaks. Ka Liisi vastus oli konkreetne: „Ma arvan, et mu vastus on ei, ma kind-lasti ei kõnniks seda maad ära. Pole lihtsalt oma lihaste tugevdamisse liialt palju panustanud.” Kasarmutoa seinal ootas külalisi aga värvilistest knopkadest tehtud sõdurite sõnum –

„Liis” ja punane süda!„Ma vaatan, et siin on kapid roh-

kem korras kui mul kodus – mul on veel millestki õppida,” imestas Liis ja suundus tagasi võimlasse, kus Koja-mees pidas loengut peamiselt Eesti rahvuse, kultuuri, keele, väärtuste ja traditsioonide hoidmise teemadel jõulude näitel. Läbiv joon oli isamaa-armastus, oma kodumaa ja vabaduse kaitsmine ning esivanemate väär-tuste säilitamine ning Eesti kaitseväe ja ajateenistuse tähtsus ning vajalik-kus. Teema läks sõduritele ka palju korda ja vastukaja oli intensiivne.

Ajal, mil superstaar lavale pidi astuma, oli ta näost punane ja pisut närvis, väidetavalt polnud ta kunagi nii paljude meeste ees esinenud. Ligi 150 digimustrilise ees esinedes tekkis tihti ka dilemmasid sõduri eluolust. „Te siin väga vist ei tantsi, eks ole, ma ei mõtle, et praegu, ma mõtlen, et üldse ajateenistuses. Mingit dis-koteeki teil siin ei ole. Isegi kui oleks, siis te peaksite üksteisega tantsima, see ju ka ei sobiks,” naljatles Liis.

Kontsert oli nauditav ja lisaloo ajaks oli publik esinejaga juba ühise keele leidnud. Oli nalja ja naeru ning kontserdi lõpus ka pikk pildisee-ria, kus nii mõnigi ajateenija soovis endast ja Liisist sõbrapilti.

Esitasime pärast kontserti staarile ka mõne küsimuse.

Mis tunne on anda kontserti, kui sinuga samas ruumis on ligi 150 ajateenijat?

Eks ta ole teistmoodi sellepärast, et mulle tehti varem ekskursioon ja ma sain väga selge pildi sellest, kuidas ajateenijad elavad. Enne olen ma lihtsalt piltide järgi oma järeldusi teinud. Väga mõnus oli, kuigi 150 mehe ees oli natukene hirmutav ikka ka, pulss oli kõrgemal kui muidu. Mulle väga-väga meeldis ja uued kogemu-sed on alati teretulnud.

Tutvusid ka ajateenijate relvas-tusega. Kuidas suhtud relva-desse ja milline oli lemmik?

Ma ei tea, kas see on ainult naiste üldine arvamus või ainult minu, kuid minule pole lapsest peale relvad eriti meeldinud … Tegelikult olen ma õnnelik, et mulle neid tutvustati. Panin kõrva taha üldised asjad, kus on see ohutusnupp (tule ümbersea-dur – toim) ja kuidas püssi üldse

käes hoida.

Kuidas ajateenis-tusse suhtud?

Ma arvan, et aja-teenistus on osade

meeste jaoks väga tähtis. See on dist-siplineeriv aeg, kus on kord ja täpsus ja ma arvan, et sellega varem mitte harjunud poistel on tulevikus palju

lihtsam.

Igal aastal tuleb aina rohkem naisi vabatahtlikult ajateenis-tusse. Kuidas sellesse suhtud ja kas tuleksid ka ise?

Ma ei tea, mida see endaga kaasa toob. See vist ei ole meestega täpselt sama?

Kogu väljaõpe ja varustus on sama. Erilisi erandeid ei tehta.

Selge. Jaa, loomulikult, kui see on vabatahtlik ja neil on huvi ja soov, loomulikult läbigu ajateenistus. Ma ei tahaks seda öelda, aga minu jaoks see pigem pole eesmärk, kuid samas olen nii muutliku iseloomuga, et kunagi ei tea.

Nii mõnigi bänd on teinud ajateenistusest ja kaitseväest

laulu. Kas kunagi tuleb ka Liis Lemsalu ajateenijalaul?

Miks mitte, sa praegu andsid mulle idee, istutasid seemne. Väga võimalik!Kas siis on Liis Lemsalu esine-misi ka mujal Eesti väeosades oodata?

Kui selline lugu oleks juba valmis, siis ma ei näe mingit põhjust, miks mitte kõigile ajateenijatele esineda.

Ajateenijate nimel võib vaeva ka nähaVahipataljoni ülema major Kaido Sirmani sõnul oli kogu ürituse puhul tegu kaadri kingitusega ajateenija-tele: „Et jõuluajal saavad paljud aja-teenijad koju, siis korraldasime jõu-lukontserdi jõulupühadele eelneval nädalal. See oli pataljoni tegevväe-laste kingitus meie ajateenijatele, kes said üritusest teada viimasel hetkel, et edastada jõulusoovid üllatusena.”

„Kontserdid ja muud üritused on vaheldus ajateenistuse rutiinile ja jätavad teenistusest positiivse mäles-tuse. Meile (tegevväelased – toim) valmistab see heameelt, kontserdid ja üritused on hea vaheldus sõduri igapäevasele väljaõppele,” lisas major. Küll aga mainiti, et artistid tasuta esinema ei tule ja suur osa oli pataljoni veebli korraldada.

„Enamasti üritame ikka jõuludeks ja enne kevadet, Kevadtormi, sõdu-ritele midagi teha. Ka kevadeks on juba esineja teada, aga seda me teile veel ei ütle,” lisas üritust läbi viinud nooremveebel Reimo Remmelgas.

Lisaks on viimase poole aasta jooksul olnud ajateenijatel võima-lus käia vaatamas korvpalli. Muidugi toimub see plaanitud vabal ajal. Aja-teenijatel oli võimalus külastada ka kino ning vaadata eestikeelset filmi „Veregrupp”. Coca-Cola Plaza kor-raldas vahipataljonile eriseansi, nii et filmielamuse said ühel õhtul pea kõik väeosa ajateenijad.

Elister Kangur

Vahipataljoni 150 meest võtsid Liis Lemsalul põlved nõrgaksAstud vahipataljoni võimlasse ja seinu kat­vad moondamisvõrgud tekitavad koduse tunde, just nagu MB 1017 kas­tis. Vähemalt kummine lõhn on sama. Taamal seavad bändimehed helitehnikat üles, ukse peal on reamehed: „Kas võib sisse tulla? Mis siin üldse toimub?”

Teenistuses langenud ja vigastatud kaitseväelaste laste toetuseks esietendus näidendEsmaspäeval, 6. jaanuaril toimus rahvusooper Es­tonia teatrisaalis Andrus Kivirähki uue näidendi „Orav ja Ilves” eksklu­siivne esietendus. Ürituse eestvedaja oli Carolin Illenzeeri fond ja etendu­selt teenitud tuluga toe­tati teenistuses langenud või raskelt vigastatud kaitseväelaste lapsi.

Carolin Illenzeeri fond sai alguse juba 2005. aastal, kui ohvitse-ride sõpruskond asutas 2004.

aastal Iraagis langenud vanemveebel Arre Illenzeeri tütre Carolin Illenzeeri toetuseks temanimelise fondi. Väikese sõpruskonna poolt ühe lapse toetu-seks mõeldud fondist kasvas 2011.

aastal välja samanimeline sihtasutus. Selle eesmärk on toetada Eestit tee-nides langenud või raskelt vigastada saanud kaitseväelaste laste haridust ja huvitegevusi.

Esmakordselt anti välja stipendiumTänuõhtu Estonia teatris on fondi jaoks juba mitmes toetuste kogumi-seks mõeldud üritus. Tänuõhtu küla-liste seas oli nii kaitseväelasi, polii-tikuid, ette-võtjaid kui ka teisi, kes on fondi läbi aegade toetanud. Teiste hul-gas tänati õhtu jooksul ka Eesti kaitseväe juhata-jat kindralmajor Riho Terrast ja jala-väekompanii Estcoy-16 kaitseväelasi. Esmakordselt andis fond välja stipen-diumi, mille sai Anu Reet Samuudin, kes õpib Võru kutsehariduskeskuses.

Sõdurilehe toimetus jäädvustas ürituse videos ning intervjueeris eten-duse autorit Andrus Kivi-rähki.

Mis moel on Carolin Illenzeeri fond ja teie kirjutatud näidend omavahel seotud?

Ega need väga otseselt seotud ei olegi, kuid fondi

tuluõhtul on vaja ju eten-dada mingit näitemängu. Sai valitud see näidend, mis on kir-jutatud küll

natuke aega tagasi, kuid polnud veel Andruse ja Kaspari ajapuuduse tõttu lavale jõudnud. Seega ootasime väi-kest põlvemüksu tagumikku, et tehke see nüüd valmis, ja fond just sellise põlvemüksu meile andis. Seejärel hak-

kasid Andrus ja Kaspar proove tegema ning nüüd on tulemus käes.

Kas ka teie plaanite fondi toe-tada?

Eks see õilis tegu muidugi oleks ja

Liis Lemsalu: „Pulss oli kõrgemal kui muidu.”

Esmakordselt andis fond

välja stipendiumi, mille sai

Anu Reet Samuudin, kes õpib

Võru kutsehariduskeskuses

võib-olla ma veel täna õhtul teen seda. Vaatame, siin on ju kõik võimalused selleks praegu olemas.

Hendrik Reimand

Andrus Kivirähki näidendis kehastavad Andrus Vaarik ja Kaspar Velberg ivan oravat ja pre-sident toomas Hendrik ilvest. Lustakas loos aitab ivan orav presidenti isiklikes probleemi-des ning annab nõu, kuidas paremini mõista oma naist. tegu on järjega Andrus Kivirähki etendusele „meri ja orav”.

foto: siim teder

foto: KristjAN sAAr

vaata videot

„eesti otsib superstaari” neljanda hooaja võitnud Liis Lemsalu esimene kokku-puude muusikaga oli Norras, kus ta oli ühe projekti raames loodud koori liige.

www.bit.ly/oravilves

sõdurilehtJAANUAR 2014 7

Kadettveebel Tasa: ohvitseri amet muutus ajateenistuses ihaldusväärseks16. põhikursuse kadett­

veebel Kaarel Tasa otsus­

tas astuda kõrgemasse

sõjakooli, et saada hea

juhtimisalane haridus.

Milline peab üks õige kadettvee-bel olema?

Kadettveebel peab olema kindlasti aktiivne. Tal peab olema hea orga-niseerimisvõime selleks, et juhtida kadetikogu tegevust. Lisaks võiks ta olla julge, et avaldada oma arvamust. Kadettveebel peab oskama oma aega väga hästi plaanida, sest selle ametiga kaasneb palju täiendavaid kohustusi. Kasuks tuleb hea suhtlemisoskus, sest kadettveeblil on ka esindav roll.

Kes on kadettveebel ja mis on tema ülesanded?

Nagu ma enne ütlesin, on kadett-veebli ülesanne juhtida kadetikogu. Tegu on kõrgema sõjakooli all-üksusega, mis organiseerib kadettide igapäevaelu ja vaba aega. Kadett-veebli aktiivsus väljendubki selles, et ta peab pidevalt kontrollima, et asjad toimiksid ehk organiseerima, suht-lema ja hoolitsema selle eest, et kadet-tide igapäevaelu mitmekülgsemaks muuta.

Pean silmas näiteks sporditur-niire, mälumänge ja ettekandeõhtuid. Kõige tähtsam kadetikogu sündmus on kevadel toimuv kadetiball, mille peakorraldaja on kadettveebel. Sellest

võtavad osa kõik sõjakooli kadetid, tegevväelased, väliskülalised – kohal on mitusada inimest.

Enne sõjakooli olid sa pikalt instruktoriametis staabi- ja side-pataljonis. Mis pani sind otsus-tama kõrgema sõjakooli kasuks?

Tegelikult tuli see otsus ajatee-nistuses. Minu rühmaülem leitnant Lepikmäe oli motiveeriv juht ning jät-tis endast väga hea mulje. Ta tegi oma töö huvitavaks ning ihaldusväärseks. Tegevteenistuses olles veendusin oma valikus, sest leidsin, et see on asi, mida mulle meeldib teha.

Kas pärast aastat koolis õppimist on see ajateenija mõte ennast õigustanud?

See mõte, mis reamees Tasal aja-teenistuses tekkis, õigustas ennast täielikult. Isikuomadustelt olen juba selline, et mulle meeldib teha aktiivset tööd, sporti, organiseerida, juhtida – seda kõike pakub sõjakool. Tulevane töö on selline, mis sisaldab palju proovi kive ja põnevust. Ma arvan, et siit saab kindlasti väga hea kõrg-hariduse.

Miks peaks üldse ajateenija mõt-lema sõjakoolis õppimisele?

Ma arvan, et see idee võiks tekkida väliharjutusel, kus organiseeritakse midagi põnevat ja sellist, mis jääb pikemalt meelde. Kui kellegi eeskuju ka veel mõjutab või mõni sõber soovi-tab minna, siis tuleb otsus kergemalt. Tegu on ainukese haridusasutusega

Eestis, kus saab sõjaalase kõrghari-duse – see mõjutas minu otsust kõige rohkem.

Kuidas sa valmis-tusid sõjakoolis õppimiseks?

Lahendasin näi-teks akadeemilisi teste. Sellest oli väga palju kasu. Hoidsin ka head füüsilist vormi, sest üldfüüsiline test on sisse saamisel üks määrav faktor. Tegevväelasena üritasin jälgida rühma- ja kompa-niiülemate tegevust, et õppida ja ise samas olukorras sama häid lahendusi leida.

Kuidas suhtusid sinu valikusse sinu lähedased?

Nendele minu valik väga meeldis, kiideti ainult takka. Kindlasti oli see otsus, mis mulle sobib ja kõik läheda-sed olid ka seda meelt. Pere ja sõbrad toetavad mind ja kõige rohkem oli otsusega rahul minu elukaaslane.

Mis saab sinust pärast sõjakooli lõppu ja kus sa näed ennast kümne aasta pärast?

Kümne aasta pärast näen end kind-lasti kaitseväes. Otsest eelistust mul veel pole, kuid mulle meeldib rohkem

maastikul olla ja tahaks seda nii kaua kui võimalik ka teha.

Mida ütled praegustele ajateeni-jatele?

Soovitan neil nautida seda 8- või 11kuulist ekstreempuhkust. Tegelikult on ajateenistus väga mõnus aeg elus, kus ise väga palju vastutama ei pea, kõik on kindlaks määratud. Tuleks tähele panna, et selle aja jooksul saab teha väga palju huvitavaid asju. Ma soovitan nautida seda aega ja võtta sellest maksimumi. Pärast, kui teenis-tus läbi on, siis saab vastu rinda lüüa ja enda üle uhke olla.

Mathis BogensKVÜÕA

Kadettveebli ülesanne on juhtida kadetikogu, orga-niseerida kadettide igapäevaelu ja vaba aega.

foto: mAtHis BoGeNs

Maaväe veebel: bareti kand­miseks on vaja kogemustAlates 2013. aasta no­

vembri lõpust on kaitse­

väes kasutusel uus vormi­

element – barett.

Barett asendab maaväe ja mere-väe tavavormi suviseid peakat-teid pilotkat ja vormimütsi ning

seda võib kanda ka välivormiga.Scoutspataljoni endise ülema ja

kaitseväe juhataja sõjalise nõuniku kolonelleitnant Vahur Karuse sõnul tuli bareti kandmise algatus Scouts-pataljonist: „Baretiga on välioludes tunduvalt mugavam, seda saab kanda aasta ringi, seda on lihtne kokku rul-lida ja kaasas kandes ei võta palju ruumi,” ütles Karus, lisades, et barett on palju funktsionaalsem kui praegu-sed peakatted.

Kaitseväe ajaloos on baretti ka varem kantud – 1990ndate lõpul kasutas baretti Balti pataljon, kaitse-

väe algusaastatel olid lühiajaliselt kasutuses laigulised baretid.

Praegune barett võetakse kasu-tusele järk-järgult – kaks aastat on kaitseväelastel lubatud kanda mõle-mat peakatet, lõplikult asendab barett tavavormi mütsi ja suvemütsi ehk pilotka aastaks 2016. Baretti kantakse nii väli- kui ka tavavormiga, kuid seda ei kanta väliharjutustel, seetõttu pole see ka ajateenijate vormivarustuse nimekirjas.

Barette on nelja värvi. Maavägi võtab kasutusele rohelise, merevägi musta, sõjaväepolitsei punase ja kaitse väe orkester valge bareti. Õhu-väelaste peakatted ei muutu, st õhu-vägi baretti ei kanna. Mereväelastel säilib ka senise tavavormi nokaga mütsi kandmise õigus.

Maaväe veebli staabiveebel Siim Saliste sõnul tuleb bareti – nagu pal-jude teistegi vormielementide – kand-mist harjutada. „Barett on peakate, mis vormitakse kandja pea järgi ja

selle kandmiseks peab olema koge-must,” ütles staabiveebel Saliste, kelle sõnul on mõttekas bareti kandmisel küsida nõu kolleegidelt, kes on teeni-nud näiteks Balti pataljonis ja sellega varem kokku puutunud. „Bareti kand-mine eeldab teatud uhkust ja tahtmist baretti kanda,” lisas ta.

Saliste sõnul kannavad baretti enamik NATO riikide vägesid. Bareti värvid on kogu maailmas üsna tra-ditsioonilised – näiteks sõjaväepolit-sei kannab enamikus riikides punast peakatet, roheline on maaväe, osades riikides ka merejalaväe värv, palju-des maades on soomusüksuste barett must.

Kaitseväelaste seas on kõige enam küsimusi tekitanud bareti märgi asu-koht. „Kui te kinnitate baretimärgi ettenähtud kohale baretil ning pähe pannes veendute, et pingutusnööride sõlmekoht on vertikaalselt täpselt kes-kel, siis ongi baretimärk õigel kohal. Mõne jaoks on see silma kohal, mõne jaoks veidi rohkem vasakul.”

Kaitseväe barett on ühevärviline voodrile töödeldud vanutatud silmus-kudum, mis on ääristatud naturaal-

sest nahast musta värvi kandiga, mille sees on pingutusnöör. Baretil kan-takse mütsimärki, mis on üksustel ja relvaliikidel erinevad.

kaptenmajor Ingrid MühlingKVPS strateegilise kommunikatsiooni osakonna pressijaoskonna ülem

foto: KAitseVÄGi

staabiveebli siim saliste baretti ehib jalaväe relvaliigi mütsimärk. mütsimärkidega saab lähemalt tutvuda ajakirja sõdur 2013. aasta kolmandas numbris.

Kõrgema sõjakooli rakendus aitab tõlkida sõjan­dusalast sõnavara

Alates 9. jaanuarist saa­vad Android­nutiseadmete kasutajad alla laadida eesti­inglise­eesti militaarsõnas­tiku, mis võimaldab kerge vaevaga tõlkida sõjandus­alast sõnavara.„Rakendus „Sõjakooli sõnastik” sisaldab kaitseväes olulisi termineid, üldkeelesõnu ja -väljendeid täienda-

des sel moel sõjandusterminoloogia andmebaasi Militerm,” ütles rakendu-se projektijuht Epp Leete.

Leete sõnul seisneb sõnastiku pea-mine erinevus Militermist selles, et siia on koondatud lisaks terminitele ka üldkeelesõnu ja -väljendeid, mis on kaitseväelastele olulised. „Üldjuhul ei hakata sõnastikku lisama termineid, mis Militermis juba esinevad,” sõnas Leete.

Nutirakendust saab Google Play keskkonnast tasuta alla laadida ja see kasutab Google’i otsingut, mis tähen-dab, et see otsib kõiki kirjeid, kus sõna või täheühend esineb. Lisaks vastetele

eesti ja inglise keeles on rakenduses ka terminitega seotud muud infot, lühendeid, selgitavaid märkusi ja defi-nitsioone.

Rakendus uueneb automaatselt kaks korda kuus ja kõigil kasutajail on võimalik teha sõnastiku täienda-mise ettepanekuid. Sõnastik põhineb peamiselt tõlgitud tekstidel ja sisal-dab keelendeid, mille kogumisega on kaitseväe keelekeskus mitu aastat tegelenud.

SL

foto: KAitseVÄGiRms Martin VainoKui palju trenni teed ja kas oled ajateenistuse jooksul vormi parandanud?

Nagu kõigil, oli ka mul SBK lõpus hea füüsilise testi tulemus. Samas, kui oled selline mees, kes on terve elu spordiga tegelenud, siis tõenäoliselt läheb vorm ikka kehvemaks. Nendel, kes tulevad arvuti tagant, läheb vorm jällegi paremaks. Minu puhul on vorm enam-vähem samaks jäänud.

Millise relvaga sooviksid aja-teenistuse jooksul veel lasta?

Kindlasti tahaks püstoliga lasta, selle USP-ga, mis kaadrikaitse-väelastel on. Ma olen korra sel-lega lasknud ja see on päris hea. Ega sellel AK-4l ka midagi viga ei ole, kuid see on lihtsalt kobakas „aer”. Samuti tahaks lasta uue-mate automaatrelvadega, näiteks AG-3ga.

Rms Karl J. JürmanKui palju trenni teed ja kas oled ajateenistuse jooksul vormi parandanud?

Füüsiline vorm on kindlasti paranenud. Näiteks SBK jooksul võtsin 7 kilogrammi alla.

Millise relvaga sooviksid veel ajateenistuse jooksul lasta?

Praegu oleme ainult AK-4ga lasknud, kuid kindlasti tahaks proovida veel KSP-58 kuulipildu-jaga laskmist.

Rms Janno KalvetKui palju trenni teed ja kas oled ajateenistuse jooksul vormi parandanud?

Enne kaitseväge tegin päris palju trenni, kuid praegu ei viitsi väga. Samas olen tugevamaks saa-nud küll. Ma mäletan, et alguses, kui sain täisvarustuse kätte, siis jõudsin vaevu kasarmusse kõn-dida, nüüd on tunduvalt kergem.

Millise relvaga sooviksid veel ajateenistuse jooksul lasta?

Kuna praegu olen kuulipilduri abi, siis tahaks lasta kuulipildu-jaga. Samuti ei ütleks ära tanki-tõrjerelvaga laskmisest.

Vastavad logistikapataljoni transpordikompa­nii sõdurid

küsitlus

Leia meid Youtube’istyoutube.com/sodurileht

foto: KAitseVÄGi

foto: KAitseVÄGi

foto: KAitseVÄGi

sõdurilehtJAANUAR 20148

VÄLJAÕPE TOIMUB BALTIMAADE TUUKRIKOOLISTUUKRIKURSUSED KESTAVAD 6 NÄDALAT01.04.–09.05.2014 LiepājasSOOVIJATEL ESITADA AVALDUS JA CV ALLTOODUD KONTAKTILEKATSED TOIMUVAD 05.–06.02.2014 MEREVÄES

VASTUVÕTUKATSED:• 5000 m jooks ajalimiit 22 min 45 sek• 400 m ujumine ajalimiit 10 min• 25 m vee all ujumine ajalimiiti ei ole• kätekõverdused ajalimiit 2 min• kõhulihaste harjutus (istessetõus) ajalimiit 2 min• ABC test lestade jalgapanek ja maski pähepanek 5 m sügavusel• meditsiiniline kontroll • inglise keele test 65 punkti• vestlus

NÕUDED KANDIDAATIDELE:• läbitud ajateenistus (või ajateenija pärast SBK läbimist)• keskharidus• väga hea eesti keele oskus• inglise keele oskus suhtlustasandil (STANAG 2222)• kohtulikult karistamata• väga hea tervislik seisund ja füüsiline vorm• distsiplineeritud• hea stressitaluvusega

PAKUME:• huvitavat ja vaheldusrikast tööd miinituukritena EOD tuukrigrupis• osalemist rahvusvahelistel NATO õppustel ja riigisisestel miinitõrjeoperatsioonidel• vajadusel inglise keele õpet• keskmisest suuremat töötasu, mis tuleneb väljaõppest, kvalifikatsioonist• ujula ja jõusaali kasutamist

ÕPI MIINITUUKRIKS!MEREVÄGI PAKUB TUUKRITE JA MIINITUUKRITE VÄLJAÕPET NINGEDASIST TEENISTUST EOD TUUKRIGRUPIS

Kontakt ja info ltn Priit Kaasikmäe • e-post priit.kaasikmae@mil.ee • tel 717 7135

2 6 1

2 9 6 3

6 1

6 5 7 1 2

1 4

7 4 9 6 1

5 8

3 2 7 1

5 9 3

Puzzle 1 (Hard, difficulty rating 0.65)

Generated by http://www.opensky.ca/~jdhildeb/software/sudokugen/ on Wed Jan 8 11:54:55 2014 GMT. Enjoy!

Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi­ ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna number 120 õige lahendussõna oli KUULIRAHE

Õnnelik termokruusi võitja olimadrus Kristo Kalnin, miinilaevadivisjoni Sakala ajateenija.

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale.Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

Tähelepanu!Võida Sõdurilehe soe müts või veepudel!

kuulutus ristsõna

Rohelise bareti poeg Eesti kaitseväesMiks otsustas 24aasta­ne Kanada noormees Veiko Parming Eestisse aega teenima tulla, kui paljud kohalikud noor­mehed hoiavad sellest paaniliselt eemale?

Sündisin ja kasvasin üles Toron-tos. 2013. a kevadel sain inseneri magistrikraadi ning alates juu-

list teenin Kuperjanovi jalaväepatal-joni miinipildujapatareis. Kuigi ma ei ole varem Eestis elanud, olen kogu elu ennast eestlasena tundnud. Minu isa, Tõnu Parming, oli Ameerika ühend-riikide kaitsejõududes roheline barett (nii kutsutakse Ameerika ühendrii-kide armee erijõudude liikmeid) ning on Vietnami sõja veteran. Hiljem võit-les ta poliitilisel lahinguväljal Eesti vabaduse taastamise nimel.

Miks ajateenistus Eestis, mitte Kanadas?

Seda on minu käest palju küsitud. Kanadas ei ole ajateenistus kohustus-lik ja suhtumine sellesse on ka teist-sugune. Eesti on väike riik, mille vaba-dust ei saa pidada iseenesestmõisteta-vaks. Seega on loogiline ja korrektne, et eestlane peab olema valmis kaitsma oma kodumaad. Ma ei saa öelda, et ma oleksin suur militaarhuviline. Pigem otsustasin ajateenistusse tulla aatelistel põhjustel.

Mida sa teadsid ajateenistusest ja Eesti kaitseväest enne siia tulekut?

Väliseestlastest on vähesed Eestis ajateenistuses käinud. Seega pidin aktiivselt otsima informatsiooni kaitseväe ja selles teenimise kohta. Õnneks on mul Eestis palju sõpru, kelle käest oli mul võimalus informat-siooni saada. Tuleb nentida, et ajatee-nistuse kohta kuulsin nii positiivset kui ka negatiivset, see aitas mul otsust langetada. Lisaks leidsin internetist International Centre for Defense Stu-diesi välja antud ajateenistuse kohta tehtud uuringuaruandeid, mille alusel otsustasin, et tahaksin Kuperjanovi jalaväepataljoni aega teenima tulla. Kaitseressursside ameti kodulehel oli samuti palju informatsiooni ning ametnikud olid väga abivalmid.

Mis kuuldust vastas tõele ja mis mitte?

Tõele vastas see, et peab palju seisma ning käima – jalgade hool-damine on väga tähtis! Väär on aga see, et ülemad on ülbed ja ebaõigla-sed. Mõni on küll rangem, kuid ilma erandita peavad nad kinni kaitseväe distsipliinist ja reeg-listikust. Respekt on vastastikune – need, kes suhtuvad üle-masse lugupidavalt, teenivad ka tema austuse.

Kuidas oled seni teenistusega rahule jäänud?

Üldiselt olen rahul. Kõige rohkem meeldivad inimesed ja toit, põnevad on ka laskeväljaõpe ja lahinguhar-jutused. Julgen öelda, et rahulolek ajateenistusega sõltub paljuski oma lähenemisest. Viriseja leiab iga päev rohkem kui sada asja, millega mitte rahul olla: „Miks on vaja hommikul kell kuus üles tõusta?”, „Miks peab kapp korras olema ja välimus ühe-sugune?”, „Miks ei tohi vabal ajal voo-dis lamada või enne magamaminekut internetis olla?”. Need pisiasjad taga-vad ajateenistuses distsipliini, korra ja võitlusvõime. Ise pean ennast indi-vidualistiks ning valetaksin, kui ütlek-sin, et teenistuse elukorraldus on mu lemmik. Kes aga aktsepteerib, et kait-seväes ei saa kõiki asju kontrollida, saab aru, et ajateenistuses on ka palju kasulikku: näiteks meeskonnatöö, tei-neteise toetamine, oma piiride ületa-mine, meheks või naiseks kasvamine.

Samuti õpib ajateenistuses tsiviilelu mugavusi väärtustama.

Ütle mõni julgustav sõna noor-tele, kellel on ajateenistus alles ees.

Tsiviilisikule võib elu ajateenis-tuses tunduda nagu teine maailm.

Mõni võib-olla ei suudagi ette kujutada, et sel-lest võiks saada

tema igapäevaelu. Aga ära noruta! Väga vähesed tunnevad end kohe aja-teenistuse alguses mugavalt. Kindlasti aitavad usk ja enesekindlus.

Miks peaksid teised väliseest-lased Eestisse aega teenima tulema?

Väliseestlase jaoks võib ajatee-nistus Eestis olla hariv kogemus. Lisaks sõjaväelisele väljaõppele on võimalik keelt, eestlasi ja Eestit pare-mini tundma õppida. Ajateenistuse puhul ongi atraktiivne see, et siin peab eesti keeles rääkima. Seejuures tuleb kannatlik olla, sest keeleoskus areneb tasapisi. Ajateenistus ei ole spordilaager ja kaitseväekohustus ei lõppe ajateenistusega. Ajateenistus on auasi.

Ruwe Saare

„Ajateenistus on auasi.”

sudokujõulud veetis rms Parming eestis.

foto: jAANiKA ojAKõiV