Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, jaanuar 2014

Rahandusministeerium26.02.2014

• 2013. aasta neljandas kvartalis jäi Eesti SKP aastatagusele tasemele ja 2013. aasta majanduskasvuks kujunes 0,7%;– Kindlustunne halveneb ehituses, kuid püsib kõigis muudes

valdkondades enam-vähem stabiilsena ning on tarbijatel kergel tõusutrendil.

• 2014. aasta esimese kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 692 mln eurot ehk 8,6% plaanitust. – Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 12,4% rohkem. – Maksulaekumised kasvasid 9,1% võrra 641 mln euroni– Mittemaksuliste tulude laekumine suurenes 57% ehk 81,7 mln

euroni

• Jaanuaris tehti riigieelarvest kulusid kokku 655 miljonit eurot ehk 8,0% plaanitust.– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 17% rohkem.– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 257 mln eurot,

tegevuskuludeks 87 mln eurot ja investeeringuteks 31 mln eurot.

• Valitsussektori eelarvepositsioon oli 2013. aasta lõpuks 78 mln euroga puudujäägis (0,42% SKPst). – Võrreldes novembri lõpuga oli puudujääk 12 mln euro võrra

väiksem.

Lühikokkuvõte

MAJANDUSÜLEVAADE

5 9 5 9 5 9 5 9 5 9 5 9 5 960

70

80

90

100

110

120

EL27

Eesti

Läti

Leedu

Baltikumis majandususaldus püsib, ELis kasvab

COM

majandususaldusindeks

2001

2001Q2

2001Q3

2001Q4

2002

2002Q2

2002Q3

2002Q4

2003

2003Q2

2003Q3

2003Q4

2004

2004Q2

2004Q3

2004Q4

2005

2005Q2

2005Q3

2005Q4

2006

2006Q2

2006Q3

2006Q4

2007

2007Q2

2007Q3

2007Q4

2008

2008Q2

2008Q3

2008Q4

2009

2009Q2

2009Q3

2009Q4

2010

2010Q2

2010Q3

2010Q4

2011

2011Q2

2011Q3

2011Q4

2012

2012Q2

2012Q3

2012Q4

2013

2013Q2

2013Q3

2013Q4

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

-40

-32

-24

-16

-8

0

8

16

24

SKP reaalkasv v.e.p.SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)

% %

Eurostat

IV kvartalis oli SKP aastatagusel tasemel

-80

-60

-40

-20

0

20

40

Tööstus

Teenindus

Tarbijad

Kaubandus

Ehitus

Tarbijakindluse kosumine jätkub

COM

3 kuu keskmine

200472005720067200772008720097201072011720127201372014-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

Palgatulu 3kk (ps)

Hõive 3kk

Palk 3kk

Hõive kasv püsib 0,8% ja palga kasv 7,2% juures

MTA

% v.e.a. 3kk

Palgatulu kiire kasv ületab jaemüügi kasvu

SA, MTA

% v.e.a., 3 kuu keskmine

200472005720067200772008720097201072011720127201372014

-30

-20

-10

0

10

20

30

Jaemüük (nominaalne)

EMTA palgatulu

20036 11 4 9 2 7 12 5 10 3 820086 11 4 9 2 7 12 5 10 3 820136 11-50

0

50

100

150

200

250Liising

Tarbimislaenud

Eluasemelaenud

Eraisikute laenujääk kasvab kuises võrdlusesMln € v.e.p. 3k keskmine

EP

Elektrituru avanemise mõju taandumine alandas inflatsiooni

2009

02030405060708091011122010

02030405060708091011122011

02030405060708091011122012

02030405060708091011122013

02030405060708091011122014

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

7

Ülejäänud Transport (sh kütus)

Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas

Toit THI

%

Aasta kokkuvõttes vähenes kaupade eksport 2%, samas tööstustoodangu

eksport suurenes 4,8%.

2010

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

2011

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

2012

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

2013

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

-15

0

15

30

45

60

75

90

Kaupade eksport kokku

Eksport ilma min kütusteta

Tööstustoodangu ekspordiindeks

3 kk, %

Tegevusalade panused majanduskasvu (pp)

2008 II III IV

2009 II III IV

2010 II III IV

2011

Q1 II III IV20

12 II III IV20

13 II-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

Neto-tootemaksud Teised teenusedVal. suure osatähts. teenused Haldus- ja abitegevusedKutse-, teadus- ja tehnikaal.tegevus Kinnisvaraalane tegevusFinants- ja kindlustustegevus Info ja sideVeondus ja laondus Hulgi- ja jaekaubandus…Ehitus Mäetööst., energeetika, veevar., jäätme-..käitlus

RIIGIEELARVE TULUD

Jaanuaris laekus tulusid 692,4 mln (8,6% riigieelarves kavandatust). Kasv eelmise aastaga võrreldes 12,4%

447,3495,2

547,6

82,3

90,0

94,072,3

52,0

81,78,0% 8,2%

8,6%

0,0%

1,0%

2,0%

3,0%

4,0%

5,0%

6,0%

7,0%

8,0%

9,0%

0

200

400

600

800

2012 2013 2014

maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)

mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem skaala)

Maksulaekumised kasvasid 9,6% võrraEelarve 2014

(tuhat EUR)1 kuu 2014 (tuhat EUR)

1 kuuv.e.a.

Eelarve 2014 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 625 147 641 641 9,6% 9,7%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 547 606 10,6% 10,0%

Füüsilise isiku tulumaks 331 150 36 627 7,6% 11,1%

Juriidilise isiku tulumaks 325 870 55 124 87,1% 16,9%

Sotsiaalmaks 2 245 740 195 872 7,4% 8,7%

Raskeveokimaks 4 200 948 9,0% 22,6%

Käibemaks 1 672 900 162 490 4,7% 9,7%

Aktsiisid kokku 836 850 92 073 3,9% 11,0%

Alkoholiaktsiis 225 000 31 363 10,2% 13,9%

Tubakaaktsiis 175 400 24 578 8,9% 14,0%

Kütuseaktsiis 402 000 32 995 -3,2% 8,2%

Pakendiaktsiis 250 22 1,5% 9,0%

Elektriaktsiis 34 200 3 115 -10,7% 9,1%

Hasartmängumaks 22 000 2 091 18,3% 9,5%

Tollimaks 28 700 2 382 -15,5% 8,3%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 94 035 4,5% 8,1%

Töötuskindlustusmakse 177 705 15 293 -23,4% 8,6%

Kogumispensionimakse 137 800 8 652 11,8% 6,3%

KOV tulumaks 783 232 70 011 12,5% 8,9%

Maamaks 59 000 78 -18,4% 0,1%

Mittemaksulisi tulusid laekus 81,7mln eurot ehk 5,9% eelarvest. Peamiselt suuremate toetuste tõttu kasvas laekumine võrreldes 2013. aastaga 57,1%.

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kuludeks kasutati jaanuariga 8% plaanitust

• 2014. aasta esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest kuludeks 655 miljonit eurot ehk 17% enam kui aasta varem ning 16% enam kui 2012. aastal.

Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012-2014

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

100,000,000200,000,000300,000,000400,000,000500,000,000600,000,000700,000,000800,000,000900,000,000

1,000,000,000

654,797,535

2014 2013 2012

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 6,6%

• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati jaanuari lõpuks kokku 86,5 mln eurot ehk 6,6% eelarvest (mullu 83,5 mln eurot).

• Võrreldes eelmise aastaga on tööjõu- ja majandamiskulud osaliselt suurenenud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning ennetustegevuste osutamise kulude arvestamisega majandamiskulude hulka, lisaks on suurenenud ka palgakulud.

• Tööjõukuludeks kasutati esimese kuuga 52,5 mln eurot ehk 8,1% eelarvest

• Majandamiskulusid tehti aga 34,0 mln eurot ehk 5,2% plaanitust.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

140,000,000

160,000,000

86,521,103.6

Tegevuskulude võrdlus kuude lõikes, 2012-2014

2014 2012 2013

Summa (mln EUR)

Muutuse suund ja % Põhjus

Riiklikud pensionikulud 121 Pensioniindeksi ja saajate arvu kasv

Eraldis Haigekassale ravikindlustuseks 77,6 Suurenenud sotsiaalmaksu laekumine

Kohustuslik kogumispensionifond 25,0 Suurem riigipoolne panus, kõrgem keskmine palk

Puuetega inimeste toetused 4,9 Saajate arvu kasv

Töötutoetus 0,8 Toetuse päevamäära tõus

Peretoetused 8,4 Saajate arvu suurenemine

Vanemahüvitis 13,4 Töötasu alammäära tõus

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 6,2

Tööhõive kasv

Sotsiaalkuludeks maksti jaanuariga 257 mln eurot

• 2014. aasta esimese kuuga panustati suuremateks sotsiaalkuludeks 257 mln eurot ehk 16 mln eurot (6,5%) mullusest enam ning eelarvest 8,0%.

2014 vs 2013

6,3

8,0

8,5

2,6

2,6

4,0

3,1

22

Peamised sotsiaalkulud (1. kuu) I

Jaanuar (mln eur) Plaanitust

Ravikindlustus 77,6 8,7%Pensionikulu 121 8%Peretoetused 8,4 8,1%Vanemahüvitis 13,4 7,8%Puuetega inimeste igakuulised toetused 4,9 8,2%

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

0

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

140,000,000 Periood: 2009-2014. a jaanuar

2009 2010 2011 2012 2013 2014

Peamised sotsiaalkulud (1. kuu) II

Jaanuar (mln eur) Plaanitust

Erijuhtude sotsiaalmaks 6,2 7,3%

Töötutoetus 0,8 7,9%

II sammas 25 6,5%

Erijuhtudel makstav sotsi-aalmaks

Töötutoetus II sammas0

5,000,000

10,000,000

15,000,000

20,000,000

25,000,000

30,000,000 Periood: 2009-2014. a jaanuar

2009 2010 2011 2012 2013 2014

Investeeringuteks kasutati 31 mln eurot

Jaanuaris suunati investeeringutesse 31 mln eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 5 mln eurot ning andsid investeeringutoetusi 26 mln eurot.

Kasutatud on 5% eelarvest. Madalam täitmine aasta esimestel kuudel on ootuspärane. Aasta alguses toimub riigihangete ettevalmistamine ning väljamakseid tehakse enam aasta teises pooles. Mahukate ehitusinvesteeringutega alustatakse teisest kvartalist kui algab ehitushooaeg. Näiteks teede-ehitus ja hooldus.

Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on investeeritud kaks protsendipunkti suuremas mahus, kuid aasta lõikes kasvu ette näha ei ole. 2014. aastaks planeeritud investeeringute üldmaht väheneb 10% peamiselt struktuurivahenditest tehtud investeeringute arvel.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2013 22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95

2014 31 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

% kogumahust 2013 3% 8% 6% 6% 6% 6% 9% 10% 11% 11% 11% 14%

% kogumahust 2014 5% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0%

10

30

50

70

90

1%3%5%7%9%11%13%15%

22

5341 39 40 43

6167

79 75 78

95

31

3%

8%

6% 6% 6% 6%

9%10%

11% 11%11%

14%

5%

Mln

EUR

Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 8,5% aastaks planeeritust

• Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti jaanuari lõpu seisuga välja 8,5 protsenti plaanitust ehk 76,5 miljonit eurot. Seda on 34,3 miljolit eurot rohkem kui aasta varem, mis peamiselt tuleneb MAKi (kasv 23,4 miloni eurot) ja struktuuritoetuste (kasv 6,8 miljoni eurot) väljamaksete arvelt.

• Struktuuritoetusi maksti aasta esimese kuuga välja 29,8 miljonit eurot ehk 5,9% plaanitust (2013. aastal 23,0 mln eurot).

• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) on välja makstud 42,8 miljonit eurot ehk 33,6% planeeritust (2013. aastal 18,5 miljonit eurot). Võib prognoosida eelarve ületäitmist.

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) plaanitud vahendite tagasihoidlik kasutamine (0,2%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 110 miljoni eurot).

• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 0,5 miljonit eurot ehk 2,9% planeeritust. Tagasihoidlikku kasutamist võib selgitada alles sõlmimisel olevate lepingutega.

• Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 0,4 miljonit eurot, ehk 10,6% planeeritust.

• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 0,6 miljonit eurot, ehk 4,7% planneritust.

Suhteliselt enam kasutati jaanuaris maaelu ja kalanduse välistoetusi

(2014. aasta riigieelarve täitmine)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõlluma-janduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi0

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000

700,000,000

0%

500%

1000%

1500%

2000%

2500%

3000%

3500%

591,727,506.0

138,515,203.0112,415,475.0

36,051,848.016,224,940.04,231,108.029,802,705.442,816,936.2

205,907.3 2,817,101.7 465,301.0 448,980.0

5.0

30.9

0.2

7.8

2.9

10.6

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala)

Mln

EU

R

Välistoetuste väljamaksed olid jaanuaris suhteliselt suurimad Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas (2014. aasta riigieelarve täitmine)

* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

HTM KKM PÕM MKM SiM (re-

gionaal)

SiM (julge-olek)

SOM üle-jäänud kokku*

0

50,000,000

100,000,000

150,000,000

200,000,000

250,000,000

300,000,000

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

148,823,735.0157,034,964.0250,930,678.0200,054,011.066,157,112.019,363,011.0

44,531,435.0

12,271,134.04,754,501.010,479,763.3

43,106,281.9

11,876,618.52,485,814.51,904,322.21,331,786.2617,843.7

3.2

6.7

17.2

5.9

3.8

9.8

3.0

5.0

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala)

Mln

EU

R

Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine

• Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,32 mld eurot ehk 78,9% kogu mahust (4,2 mld).

• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,64 mld eurot ehk 77,5%

• sh põllumajandustoetusi 0,69 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 85,0%.

• Uue perioodi ehk 2014-2020 programmperioodi vahenditest väljamakseid ei ole tehtud.

Väljamaksed 2012.a. lõpus

Struktuuritoetused (ERF, ESF, ÜF)

MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF)

Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö

0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%

100% 96% 103% 99% 100% 100%

77%88%

60%

10%

63%77%

82%

59%

9%

61%

Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed Series4

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht kasvas jaanuaris 4,5%

• 2014. aasta jaanuari lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,48 mld eurot.

Sellest kassareservis oli 1,11 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36 miljardit eurot.

• Võrreldes 2013. aasta lõpuga kasvas likviidsete varade kogumaht 63 mln eurot ehk 4,5%.

2013lõpp

2014

Jaanuar

0

200,000,000

400,000,000

600,000,000

800,000,000

1,000,000,000

1,200,000,000

1,400,000,000

1,600,000,000

-4.0%

-2.0%

0.0%

2.0%

4.0%

6.0%

8.0%

10.0%

360,901,415 361,357,684

1,055,320,607 1,118,312,751

4.5%

Stabiliseerimisreserv Kassareserv kogureservi muutus (%)

mln

EU

R