KESKKOND JA TERVISEnda Pärismaendapa@gmail.comTÜPS 2012

Keskkond ja tervis

• Mõju tervisele ilmselt suurem, kui arvatakse

• Mitme teguri üheaegne mõju (füüsikalised, keemilised, bioloogilised)

• Mõju avaldub tihti hiljem või pikema aja vältel (astma)

• Kuni 5-aastaste laste arvele langeb kuni 40% keskkonna negatiivsest tervisemõjust

Radioaktiivne kiirgus

• Alfakiirgus – nahk ei lase läbi, ohtlikud hingamisel või neelamisel

• Beetakiirgus – kudedes kuni paari cm sügavusele, kahjustavad kudesid

• Gammakiirgus – suur läbimisvõime, võib põhjustada suuri kahjusid

• Neutronkiirgus – tekitab gammakiirgust ning suudab muuta mitteradioaktiivse aine radioaktiivseks

• Kiirgusseadus• Kiirguskeskus

Kiirgused ja nende läbilaskevõime

Radioaktiivse kiirguse mõju• Kiirguse ioniseeriv toime lõhub olemasolevaid

rakke, tungides ka DNAsse• Tekitab vähki ning teisi rakkude väärarenguid• Paljude rakkude hävimine üheaegselt võib

põhjustada surma• Lõhub immuunsüsteemi• Kõige tundlikumad on luuüdi-, vere-, sugu- ja

karvanääpsude rakud• Lapsed on tundlikumad kui täiskasvanud• Kiiritustõve sümptomid:

– Peavalu– Iiveldus, oksendamine– Naha punetus– Südame- ja neerutalituse häired

Ohuallikad Eesti jaoks• Aatomielektrijaamade (Eestile lähimad on

Sosnovoi Bor, Ignalina, Loviisa) või tuumaseadmete (laevadel) avarii koos territooriumi radioaktiivse saastumisega

• Avariid radioaktiivseid aineid transportivate veokitega

• Tuumaseadmetega kosmoseaparaadi allakukkumise tagajärjel tekkiv radioaktiivne saastumine.

• Avariid või rikked radioaktiivsete ainetega töötavate meremärkidega.

• Tuumarelva väljatulistamine kuritegeliku grupi poolt või sõjaseisukorras.

• Tuumarelva kandva lennuki allakukkumine koos tuumapommi purunemisega ja võimaliku tuumaplahvatusega.

Kaitse

Vältida kiirgust• Kiirituse kestvus peaks olema võimalikult

lühike – kui selgub, et mingi ese on radioaktiivne, siis tuleb sellest võimalikult kiiresti eemalduda

• Tuleb kindlustada võimalikult suur kaugus kiirgusallikast – mida kaugemal, seda ohutum, kõige ohtlikum on otsene kokkupuude ohuallikaga

• Tuleb kasutada kaitsevahendeid, mille abil saab kiirgust tõkestada või vähendada – on vajalik nendele, kellel ei ole võimalik piirkonnast eemalduda või kes peavad hakkama selle ohuallikaga tegutsema.

Ohtlikud ained

Ohtlik aine on kemikaal, mille omadused põhjustavad kas ise või kontaktis teiste ainetega kahjustusi elule, keskkonnale või varale. Need ohud võivad väljenduda vastavate ainete või esemete plahvatuse-, tule- või kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste kaudu.

Ohtlike ainete klassid

• Lõhkeained• Gaasid• Põlevvedelikud• Kergsüttivad tahked ained• Oksüdeerivad ained• Mürgised ained• Radioaktiivsed ained• Söövitavad ja korrodeerivad ained• Muud ohtlikud ained

Kõik ohtlikke aineid vedavad veokid peavad olema märgistatud ohtliku veose märgiga

GHS – ohtlike kemikaalide sümbolid

Mürkained

Mürk on aine, mis teatud koguses organismi sattudes põhjustab elutegevuse häireid või surma. • Ravimid• Alkohol• Toit• Mürgised gaasid• Mürgised vedelikud• Tarbekemikaalid• Mürkkemikaalid• Mürgised loomad

Lapsi ohustavad kahjulikud ained alati rohkem kui täiskasvanuid.

Mürkide toimeviisid

• Ärritavad mürgid, näiteks happed, leelised, kloor ja ammoniaak: põhjustavad ärritust, põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes

• Üldmürgid takistavad rakkude hapnikukasutust, mis võivad kiiresti põhjustada surma: näiteks süsinikmonooksiid e vingugaas, vesiniktsüaniid ja väävelvesinik

• Elundimürgid toimivad teatud elunditele ja nende talitusele, sageli just närvisüsteemile: näiteks bensiin, seatina, elavhõbe, mangaan, kaadmium, antimon, arseen, fosfor ja närvigaasid

• Ülitundlikkust põhjustavad mürgid kutsuvad allergilistel inimestel esile ägeda allergilise reaktsiooni e anafülaktilise šoki

Mõned näited

• Vingugaas ehk süsinikoksiid – tugev mürk, ühineb hapnikust kiiremini verega

• Bensiin – kahjustab kesknärvisüsteemi• Ammoniaak – ärritab silmi ja limaskesti, sööbiv• Kloor – sööbiv, antibakteriaalne ehk hävitab

elu, tekitab nö kuiva uppumise• Elavhõbe – väga mürgised aurud, tekitab

neerukahjustusi, ärritab silmi, tekitab hingamishäireid

Ettevaatusabinõud kodus

• Tarbekeemiatooted tuleb hoida eemal toiduainetest!

• Kemikaale tuleb hoida omaette kapis või ruumis, kus nad pole lastele kättesaadavad!

• Mürgiste ainete peitmine juhuslikesse kohtadesse võib põhjustada kurvalt lõppevaid eksitusi!

• Mürgiste ainete hoidmiseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud pakendeid, näiteks toiduainete taarat jne! See on vajalik selleks, et ei tekiks eksimuse tõttu mürgitusi.

Õnnetuse juhtumisel tuleb mürgi või oletatava mürgi jäägid ja taara hoida alles kiirabi saabumiseni!

Mürgituste liike

• Akuutne mürgisus e kohene mürgisus: keemiline aine võib põhjustada kohest mõju tervisele pärast inimesega kokkupuudet

• Krooniline mürgisus: keemilise aine mõju inimese tervisele ja keskkonnale võib ilmneda pärast pikaajalist korduvat kokkupuudet

• Bioakumulatsioon: organismide ainevahetuse ning keskkonnas olevate ainete koostoime tulemusena jälgitav nähtus, mille puhul raskelt lagunevad või keemiliselt organismi kudedega seonduvad ained kogunevad/kuhjuvad teatud organismidesse või nende osadesse

• Sünergia: keemilised ained üksikult ei kahjusta inimest ega keskkonda, kuid kokkupuutel paljude erinevate kemikaalidega üheaegselt võivad tekkida kahjustused

Kemikaalide klassifikatsioon ohtlikkuse järgi• Kantserogeensed, mutageensed või

reproduktiivtoksilised ained (KMR):– Kantserogeenid - kemikaalid, millega kokkupuute

tagajärjel võivad tekkida pahaloomulised kasvajad (vähktõbi);

– Mutageenid – kemikaalid, millega kokkupuute tagajärjel võivad tekkida pärilikud geneetilised defektid või suureneda nende esinemissagedus;

– Reproduktiivtoksilised ained – kemikaalid, millega kokkupuute tagajärjel võivad tekkida mittepärilikud kaasasündinud väärarengud või suureneda nende esinemissagedus või sigivushäired (reproduktiivtoksilise toime all mõistetakse mehe ja naise paljunemisfunktsiooni või -võime kahjustamist ja mittepärilikku kahjulikku mõju järglastele).

Kemikaalide klassifikatsioon ohtlikkuse järgi

• Sensibiliseerivad ained ja endokriinsüsteemi talituse häirijad:– Sensibiliseeriv – kemikaalid, mis sissehingamisel või

läbi naha imendumisel võivad põhjustada organismi allergilist reaktsiooni nii, et järgnevad kokkupuuted kemikaalidega võivad ebasoodsalt või kahjulikult mõjuda tervisele;

– Endokriinsüsteemi talituse häirijad - kemikaalid, mis organismi sattudes blokeerivad või matkivad hormoone (st on hormoonidesarnased) ja sellega kahjustavad organismi normaalseid funktsioone.

Keskkonnale ohtlikud kemikaalid

Keskkonnale kõige ohtlikumad on kemikaalid, mis ei lagune ning jäävad seega keskkonda püsima pikaks ajaks (püsivad kemikaalid), mis akumuleeruvad elusorganismides (bioakumuleeruvad kemikaalid) ja mis võivad tekitada mürgistust (toksilised kemikaalid).

Nõuandeid

• Vali tooteid, mis sisaldavad vähem lõhna- ja värvaineid

• Vali puhastusvahendid, mis ei sisalda fosfaate• Kasuta looduslikke puhastusvahendeid• Väldi pestitsiidide kasutamist kodus ja aias,

kasuta orgaanilisi aineid• Väldi produkte mis on pakitud kilesse (PVC)• Kasuta seepi, šampooni ja kosmeetikatooteid,

mis ei sisalda sünteetilisi koostisosi (lõhna- ja värvaineid)

• Pese ja koori tundmatut päritolu puu- ja köögiviljad enne toiduks kasutamist

• Väldi plastmassist toitepudelite kasutamist laste toitmiseks

• Ava oma aknad õhuvärskendajate kasutamise asemel

Välisõhk

• Mõju reeglina pikaajaline, kumulatiivne• Tervisele mõjuvad:

– Osoon– Peenosakesed (PM10)– Lämmastik- ja süsinikoksiid

• Lisaks:– Müra– Vibratsioon– Keemilised ühendid– Kiirgused

Mõjuvad ka muudele elusorganisemidele!

Õhusaaste võimalikud mõjud

Gaasilisena sissehingatavad ained:

• Lämmastikoksiidid – muutused kosputundlikkuses, hingamisteede põletikud

• Vääveloksiid – hingamisrakused, südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigused

• Süsinikoksiid – väheneb hapniku ülekanne elunditesse

• Osoon – kopsutöö halvenemine, hingamisteede põletikud

Õhusaaste võimalikud mõjud

Seotud peenosakestega• Metallid – tekitavad põletikke• Orgaanilised komponendid (nt mürgid) –

ärritavad, tekitavad mutatsioone rakkudes, sh vähktõbe

• Ioonid – tekiv hape kahjustab limakesti, muudab metalliioonid liikuvamaks

• Bioloogiline aines (bakterid, viirused) – allergiad, immuunsüsteemi nõrgenemine, haigused

• Reaktiivsed gaasid – tekitavad kopsukahjustusi• Kabronaatne materjal (süsinik) -

kopsuprobleemid

Õhusaaste allikad

• Transport• Tööstus• Kütmine

Eestis on tehtud peente osakeste tervisemõju hinnang, mis näitas, et peened osakesed põhjustavad eluea lühenemist. Selle hinnangu põhjal väheneb keskmine oodatav eluiga Pärnus 0,95 aastat, Tallinnas ja Tartus 0,7 aastat, Narvas 0,5 ja Kohtla-Järvel 0,3 aastat. Pärnus on eluea vähenemine küllalt kõrge seetõttu, et oluline osa linlastest elab enam saastunud kesklinnas. Aastas tähendab see ligikaudu 450 varajast surma, 6000 kaotatud eluaastat, millele lisanduvad sajad haiglapäevad.

Joogivesi

• Põhjavesi sisaldab looduslikke elemente ja aineid, mis võivad ületada lubatud koguse

• Vee kvaliteet sõltub piirkonna hüdrogeoloogilistest tingimustest

• Mida pinnalähedasem veekiht, seda enam mõjutatud inimtegevusest

• On kroonilisi haigusi, mis võivad välja kujuneda pikaajalise ebakvaliteetse vee tarbimisest, kuid seda on raske kindlaks teha

• Ohtlikud komponendid: nitraadid, fluor, boor, alumiinium, kaadmium, nikkel, raud

Joogivesi

• Vee kvaliteedi näitajad:– Mikrobioloogilised– Keemilised– Indikaatorid

• Mikrobioloogised ja keemilised iseloomustavad ohtu tervisele (arseen, fluor, elavhõbe, pestitsiidid jne)

• Indikaatornäitajad mõjutavad vee maitset ja värvi, mõju tervisele väiksem (orgaanilised ained, raud, sulfaat, mangaan)

• Põhja-Eestis on probleemiks ka radioloogilised näitajad (indikaatornäitajad)

Vesi laiemalt

• Ligi 70% maakerast on kaetud veega, kuid inimestele on kättesaadav umbes 0,007% sellest.

• Ca pool Maa elanikkonnast tunneb puudust puhtast veest ja kannatab sellest tingitud haiguste käes

• Ebakvaliteetsest joogiveest tingitud kõhuhaigustesse sureb ca 1,4 miljonit last aastas

• 70% maailmas kasutatavast mageveest kulutatakse põllumajanduses

• Suurlinnadesse tuuakse vett kuni mitmesaja kilomeetri kauguselt

• Põhjavee taastustükkel kestab keskmiselt 1400 aastat

• Eestis kulub tarbitud veest enamik põlevkivi kaevandamiseks ja tootmiseks

Müra

• Keskkonnamüra on:– maanteetee-, raudtee- ja lennuliiklusmüra,– tööstustuse, ehitiste, lähiümbruse poolt emiteeritud

müra,– teenindusettevõtete (restoranid, kohvikud,

diskoteegid jne.) tegevuse helid,– elutegevus ja kuulatav muusika,– spordiürituste, sealhulgas mootorispordi müra,– mänguväljakute müra,– parklate müra,– koduloomade hääled, nt koerte haukumine,– tehnoloogiliste süsteemide müra,– seadmete, kodumasinate müra

• Paljudes riikides on reguleeritud olmemüra normid

Müra mõju vaimsele tervisele

• emotsionaalne stress,• närvilisus,• iiveldus,• peavalu,• ebastabiilsus,• impotentsus,• käitumise muutus,• sotsiaalsed konfliktid,• neuroosid,• ärritavus,• psüühilised häired (neuroosid, hüsteeria),

vaimse tervise halvenemine.

Müra

• Müra kahjulikkus sõltub selle tasemest, sagedusest, iseloomust, toimeajast ning inimese taluvusest. Kuulmiselundi ja kesknärvisüsteemi kahjustus mõjutab kõikide teiste elundite ja nende süsteemide talitlust.

• Kõrgem müratase häirib mõtlemist ja keskendumist ning põhjustab meeleolu langust, väsimust, peavalu ning unehäireid. Sellest tulenev väljamagamatus halvendab veelgi enesetunnet ja vaimset töövõimet, mis omakorda süvendab mitmeid tervisehäireid ning kaebusi. Suureneb vastuvõtlikkus haigustele. Müraga on seotud ka mõned neuroosivormid.

• Müra mõju suureneb, kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega nagu õhusaaste ja kemikaalid. Selline olukord võib esineda eriti linnapiirkondades, kus enamik neist stressoritest mõjub koos.

Tarbimine

Igapäevane tarbimiskäitumine

• Planeeri oma ostusid– Uute esemete vajalikkus– Osta korraga rohkem ja käi poes harvemini– Ostunimekiri

• Vaata, mida sa ostad– Uuri eelnevalt, kas toode vastab sinu vajadustele– Loe infot toote pakendil, vajadusel küsi juurde– Väldi ühekordse kasutusega tooteid– Järelmaksuga ostmisel tee eelnevalt selgeks kõik

kaasnevad maksud– Võrdle enne ostuotsust sarnaste toodete kvaliteeti ja

hindu– Võimalusel vali vähempakendatud toode– Eelista Eestimaist – see on sinu väike panus

majandusse

Märgised toodetel

• Mahe- ja ökomärgised– Mahemärk– Euroopa ühenduse mahemärgis– KRAV– Bio– Euroopa ökomärk– Põhjamaade Luigemärk– Soil Association

• Kvaliteedimärgised ja muud

Toit

• Täna praktiliselt puudub loomulik taimne toit, mis on kasvatatud ilma keemiliste väetisteta, taimekaitsevahenditeta ja muude kunstlike meetoditeta.

• Viimase saja aasta jooksul on toit lääne tööstusriikides, ja ka Eestis, märgatavalt muutunud: energiaväärtus, rasvasisaldus, rafineeritud süsivesikute (suhkur ja suhkrutooted) ja loomsete proteiinide hulk on suurenenud ning samas on vähenenud kiudainete hulk.

• Enamik inimese organismile kahjulikest võõrainetest saadakse toidu ja joogiveega.

Toidupoes

• Eelista kohalikku kaupa• Võimalusel eelista mahemärgisega tooteid• Tarbi toitu, mille päritolu on sulle teada• Tutvu, millest ostetav toit koosneb (nt

pähklikreem, milles on alla 1% pähkleid)– “Kõlblik kuni” ja “Parim enne”

• Väldi konservtoitu, vali selle asemel värske, külmutatud või kuivatatud toiduaine

• Väldi liigset pakendamist• Käi poest oma (riidest) ostukotiga• Osta võimalikult vähe valmistoitu, tee oma toit

ise

Toit

Lisaained

• Lisaaine on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule tehnoloogilisel eesmärgil.

• Päritolu järgi kolm gruppi:– Toidust eraldatud ained– Loodusidentsed ained– Keemilise sünteesi teel saadud

• Põhifunktsiooni järgi neli rühma:– Toiduvärvid (E 100 – E 199)– Säilitusained (E 200 – E 299)– Antioksüdandid (E 300 – E 399)– Emlugaatorid, stabilisaatorid (E 400 – E 499)– Lisaks ka lisaainerühmad (E 500 - ...)

Enegia

• Eestis toodetake elektrit peamiselt madala väärtusega põlevkivist

• Põlevkivist elektri tootmine reostab– Vett– Maastikku– Õhku

• Põhiosa toodetud energiast kulub põlevkivi kaevandamisele ja töötlemisele

• Taastuvenergiaallikatest toodetud elektri osakaal Eestis on 6,2%

Kodumasinad

• Osta uusi kodumasinaid ainult vajadusel, mitte uue ja säästlikuma mudeli väljatulemisel

• Uue masina ostmisel vali energiasäästlikum mudel, kuid arvesta seejuures oma vajadustega

• Võimalusel eelista gaasipliiti elektripliidile• Keeda elektrilise kannuga vaid vajalik kogus vett• Kasuta pliidil plaadiga sama suure või suurema

põhjaga potti• Valmista ahjus korraga/järjest mitu rooga• Külmkapp ei tohi olla pliidi, radiaatori vms kõrval• Pesumasina pooltühi programm ei poolita kulusid• Kasuta madalaimat pesemistemperatuuri mis

võimalik• Kuivata pesu nööril, mitte kuivatis

Kontoritarbed, elektroonika

• Mida suurem ekraan on, seda rohkem tarbib energiat

• Lülita päeva lõpul elektroonika alati välja• Väldi elektroonilise prügi teket• Kasuta patareide asemel akusid• Prindi ainult hädavajalikke dokumente• Taaskasuta paberit, mille ühele poolele on juba

midagi kirjutatud• Väldi kontoris ühekordseid nõusid• Kustutage üleliigsed tuled• Sorteerige vanapaberit• Kasutage ökomärgisega või FSC-märgisega

kontoripaberit

Transport

• Keskmine ameeriklane veedab igal aastal autos kokku umbes ühe kuu

• Los Angeleses oli aastal 1997 kokku rohkem autosid kui kogu Hiinas

• Transpordile kulub ligi pool tarbitavast naftast• Keskmine auto liikumiskiirus suurlinnas on

7,5km/h, Tallinnas umbes 15km/h• Enamus autosõite suurlinnas on lühemad kui 6km• Kuni 6km läbimiseks on linnas kiireim liiklusvahend

jalgratas• Ühistransport kasutab vähem linnaruumi ega ole

ummikute põhjustajaks• Üks buss suudab mahutada sama palju inimesi, kui

10-40 sõiduautot

Transport - läbilaskevõime

Transport - energiakulu

Jäätmed

• 20. sajandi jooksul on toodetud rohkem kaupu, kui kogu eelnenud inimkonna ajaloo jooksul kokku

• Eestis tekib ca 450 000 tonni olmejäätmeid aastas, millele lisandub 215 tonni pakendijäätmeid (mahuliselt rohkem)

• Aastatel 1999-2009 koguti ühe elaniku kohta keskmiselt 386 kg olmejäätmeid aastas

• Eriti hüppeliselt on suurenenud pakendijäätmete osakaal

• Ühe alumiiniumpurgi taaskasutamine hoiab kokku pool sama purgitäit naftat

• Pabertopsid ei ole taakasutatavad ega põletatavad• Põhja-Ameerikas visatakse iga tund ära 2,5 miljonit

plastpudelit

Olmejäätmete liigid

• Pakendid– Klaaspudelid

• Paber• Köögi- ja toidujäätmed• Erinevast materjalist kasutuskõlbmatud asjad• Ohtlikud jäätmed

– Akud– Ravimid– Vanad õlid ja värvid

• Elektroonikajäätmed• Ehitusjäätmed

KESKKOND JA TERVISEnda Pärismaendapa@gmail.comTÜPS 2012