Embed Size (px)
Citation preview
Õigussüsteem
• Riigile on omased kolm tunnust:
– avalik võim,
– territoorium, millel see avalik võim kehtib ning
– rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud.
• Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu
• Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse
• Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ
• Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja
Keskkonnaalane juhtimissüsteem
• Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad:
• Riigikogu kui kõrgeim seadusandlik organ
• Vabariigi Valitsus kui täidesaatva riigivõimu teostaja
• Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan. Valitsemisala:
– Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine
– Maa- ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine
– Loodusvarade kasutamise, kaitse jm korraldamine
– Kiirguskaitse tagamine
– Keskkonnajärelvalve
– Ilmavaatluste ning loodusuuringute jm korraldamine
– Maa- ja veekatastri pidamine
Eesti keskkonnapoliitika teetähised
• Säästva arengu seadus – eesmärk on sätestada säästva arengu rahvusliku strateegia alused.
• Eesti keskkonnastrateegia kuni 2030 – on riigikeskkonnaalase tegevuse ja kavandamise ja rahvusvahelise koostöö arendamise aluseks. Tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakaitse põhimõtetel.
• Eesti looduskaitse arengukava aastani 2035 -eesmärgiks on looduskaitse korraldamine järgneva 25 aasta jooksul nii, et tagataks looduse väärtuste võimalikult hea säilimine, hävinud (hävimisohus) väärtuste taastamine ning loodusvarade jätkusuutlik kasutamine.
Keskkonnaministeeriumi haldusala
Keskkonnaamet
• Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi struktuuriüksus, mis korraldab riigi keskkonna-, looduskaitse-, metsa-, kalanduspoliitika ja -programmide ning -tegevuskavade elluviimist maakonnas.
• Ameti tegevusvaldkond on riigi keskkonna- ja looduskaitse ning -kasutamise ja kiirgusohutuse poliitika ja programmide ning tegevuskavade elluviimine.
– Väljastab lube
– Tegeleb planeeringutega
– Valitseb kaitstavaid loodusobjekte
– Korraldab seiret
– Ei teosta järelvalvet
Keskkonnainspektsioon
• Keskkonnainspektsioon koordineerib ja teostab looduskeskkonna ja -varade kasutamise alast järelevalvet, kohaldades seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses riikliku sunni vahendeid.
– Vastutab loodusvarade kasutamise ja keskkonnakaitse
– alase järelvalve eest
– Nõuab kohtu kaudu kompensatsiooni keskkonnale
– põhjustatud kahju või loodusvarade ebaseadusliku
– kasutamise eest
– Analüüsib asjakohaseid õigusakte
– Teostab keskkonnaalast järevalvet
• Keskkonnainspektsiooni ööpäevaringne tasuta infotelefon 1313
Avalikkuse kaasamine
• Keskkonnaalaseid otsustusprotsesse, kuhu avalikkus kaasatakse:
– Ala või üksikobjekti kaitse alla võtmine
– Erineva taseme planeeringud
– Keskkonnamõjude hindamine
Kaasamine tagab väljatöötatava arengukava või õigusakti tasakaalustatuse ja lähtumise avalikust huvist.
Planeeringute liigid
• Üleriigiline planeering – algatab valitsus
• Maakonnaplaneering – algatab valitsus või maavanem
• Üldplaneering – algatab kohalik omavalitsus
• Detailplaneering – algatab kohalik omavalitsus
• Teemaplaneeringud
Kõrgema taseme planeering on aluseks madalama taseme planeeringule.
Ökoloogia
Ökoloogia
• Ökoloogia – teadus, mis uurib organismide ja neidümbritseva keskkonna suhteid. „oikos” – kodu ja „logos” –teadus, õpetus – koduteadus :)
• Liik – organismide süstemaatike väikseim üksus
• Populatsioon – rühm ühte liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas
• Kooslus (biotsönoos) – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil
• Levila ehk areaal - mingi liigi isendite esinemisala
• Ökosüsteem –funktsionaalne süsteem, mille toitumissuhete kaudu seostunud organismid kooskeskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku
Taksonoomia
Keskkonnategurid• Biootilised – tulenevad organismide kooselust
– Konkurents
– Parasiitlus
– Kisklus
– Sümbioos
• Abiootilised – tulenevad organisme ümbritsevast elutust keskkonnast
– Päikesevalgus
– Temperatuur
– Sademed
– PH-tase
– Rõhk
– Hapnikusisaldus
• Antropogeensed - inimtegurid
Ökoloogilised limiteerimisreeglid
• Limiteeriv tegur (e. piirav ökoloogiline tegur) -ökoloogiline tegur, mille intensiivsus ei võimalda organismi eksistentsi (kasv, sigimine), samal ajal, kui teised organismile mõjuvad ökoloogilised tegurid seda võimaldaksid.
• Liebigi miinimumseadus: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem.
• Shelfordi tolerantsusreegel: organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur (hoolimata teiste tegurite optimaalsusest), mis enim eemaldub optimumist.
Ökoloogiline amplituud
Ökonišš
• Ökonišš on liigi roll koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikide ja eluta keskkonnaga ja on vaadeldav liigiökoloogiliste amplituudide summana.
• Ökoloogiline reegel: Kui kahel liigil on väga sarnased niššid, ei saa nad koos elada. Antud oludes efektiivsem tõrjub teise välja.
– Euroopa naarits vs ameerika naarits
Populatsioon
• Populatsiooni arvukus
• Populatsioonitihedus
• Populatsiooni vanuseline ja sooline koosseis
– Stabiilses populatsioonis püsib vanade ja noorte arv tasakaalus
– Kasvavas populatsioonis on noori rohkem ning sünnib rohkem järglasi.
– Kahanevas populatsioonis sureb rohkem isendeid kui sünnib.
• Populatsiooni kasvukõver
• Populatsiooni levila ehk areaal
Jaaguari areaal
Kasvukõver
Toiduahela lülid
• Tootjad ehk produtsendid – orgaanilise aine tootjad, rohelised taimed
• Tarbijad ehk konsumendid – kasutavad toiduks toodetud orgaanilist ainet, ise ei tooda
– I astme tarbijad ehk rohusööjad (herbivoorid)
– II astme tarbijad ehk kõigesööjad (omnivoorid)
– III astme tarbijad e kiskjad-lihasööjad (karnivoorid)
• Lagundajad ehk destruendid – lagundavad surnud orgaanilist ainet
• NB! KOGU INIMESTE KASUTATAV ENERGIA ON PÄRIT PÄIKESELT!
Ökoloogiline püramiid
Ökosüsteemid
• Ökosüsteemi moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid
– ökosüsteem on üks eluslooduse organiseerituse tasemeid;
– ökosüsteemi kuuluvad liigid on kohastunud omaelukeskkonnaga ja üksteisega;
– ökosüsteemid on isereguleeruvad;
– ökosüsteemi kuuluvad liigid koonduvad eri troofilistele tasemetele;
– troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi iseloomustab ökoloogiline püramiid;
– ökosüsteemi muutuvad ajas ja evolutsioneeruvad.
Kooslus
• Kooslus on eri liiki populatsioonide kogum üheselupaigas
– Kõik antud metsas kasvavad taimede populatsioonid moodustavad antud metsa taimekoosluse
Aineringed
• Hapnikuringe on hapniku ringkäik eluta loodusest elusasse ja tagasi. Kõik aeroobsed organismid kasutavad hingamiseks õhuhapniku.
• Süsinikuringe puhul on kõne all fotosüntees, hingamine, kõdunemine, fossiilsed kütused ja põlemine, kuid ka vulkaanide- ja inimtegevus.
• Lämmastikuringes on oluline bakterite (shmügarbakterite) tegevus, surnud organismide ja väljaheidete lagunemine jm.
• Veeringe hõlmab veekogusid, põhja- ja pinnavett, aurumist, sademeid ning muidugi ka organisme.
