Tagli Pitsi, Tiiu LiebertMe sööme suuga, isegi silmadega. Söögem ka mõistusega! 50Kuigi riigiametnikud annavad väljatoitumissoovitusi ja õpetusi õigekstoitumiseks, jääb valdav vastutusoma kehakaalu ja tervise üle inime-sele endale. Kehakaalu mõjutavadküll paljud tegurid, ent lõpuks taandub kõik tarbitud ja kulutatudenergia vahekorrale.

HORISONT KÜSIB

Üksainus küsimus TTÜ matemaatika-loodusteaduskonnast 4Vastas TTÜ matemaatika-loodus-teaduskonna dekaan ja matemaatika-loodusteaduskonnakeemiainstituudi professor Tõnis Kanger.

Intervjuu 16Klaverist, malest ja … füüsikastIntervjuu Tartu Ülikooli FüüsikaInstituudi laborijuhataja PiretKuusega, kelle isa, füüsikust akadeemiku Harald Kerese sünnistmöödus hiljuti sada aastat.

Mina & teadus 33Kuidas on teadus mõjutanud temaelu, selle üle mõtiskleb näitleja ja muusik Peeter Volkonski.

6/2012n ove m b e r

SIIT- JA SEALTPOOLT HORISONTI

Marti Arak. Robotiehitus kui lapsemäng 3

Ele-Liis Esvald. Mõistuse piiri-pealsetel – stressis õppija kaotab eesmärgi silmist 5

Siret Saar. Tritsud olid puust ja metallteraga 6

OLÜMPIAAD

Ahto Truu Oli õnne ja ka ebaõnne 54

Anu Printsmann, Jaan PärnNuustakult Kölni 55

PRAKTILIST

Aastasisu 2012 58

Raamat

Marek Tamm. Eesti Vabariik 2.0 59

Marek Tamm. Lugemisnoppeid:ühiskonnateadused 60

Raivo Vetik. Raamat, milleta ma oma eriala ette ei kujuta 60

Piret Kuusk. Lugemiselamus 61

EnigmaTõnu Tõnso. Valed arvutusreeglid 62

Ristsõna 63

Mälusäru 64Nuputamist pakuvad mälumängijad Jevgeni Nurmla jaIndrek Salis. Auhinnaks raamatud!

SELLES NUMBRIS

Kuno Janson, Ants KallasteEnergeetika – otsapidi tuule küljes 8Miks ei ole tuuleenergiale täielikultüle mindud ja miks seda ei kavatse-tagi teha? Põhjus on selles, et tuule-elekter on kallis. See on kallim kuimeie põlevkivist saadud elekter.

Vladimir SazonovHelde isanda maa. Muistne Elam III eelkristlikulaastatuhandel 24Suurimaks Elami tsivilisatsioonigaseotud saladuseks võib pidada elamlasi endid ja nende päritolu.

Jüri KamenikÖiste vikerkaarte ime 30Vikerkaart seostatakse eelkõige päikese ja vihmaga, mis loovad viker-kaare tekkeks sobivad tingimused.Ometigi võib vikerkaar tekkida kaöösel. Öisest vikerkaarest pole enamik inimestest siiski kuulnudki,rääkimata nägemisest.

Nobeli auhinnad 2012Olga Mazina, Ago RinkenRetseptorite keemiaga Nobeli preemiani 34Imbi TehverManipuleerimine kvantmaailmas 38Aavo-Valdur MikelsaarArengukella annab tagasi pöörata 41

Tiit KändlerTeaduslooming põhineb konjektuuril 44Mida see tähendab, pealegi kui selle peale tullakse serendiipselt?

Veronika ValkKunstnik, kuller tulevikust? 46Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-teaduskonna külalislektorite sarjaspidas septembri keskel loengu kunstnik, kuraator ja teadur Oron Catts, kes kasutab loomingus bioloogia töövahendeid.

24

8

33

4 6 . A A S T A K Ä I K

50

2 Δ horisont 6/2012

Ilmub aastast 1967. 6 numbrit aastas.• Toimetus: Endla 3, Tallinn 10122 / tel 610 4107 / faks 610 4109 / e-post: horisont@horisont.ee Peatoimetaja: Kärt Jänes-Kapp, kart@horisont.eeToimetaja: Rein Veskimäe, rein@horisont.eeRubriigitoimetaja: Toomas Tiivel, toomas@horisont.eeKeeletoimetaja: Signe Siim, signe@loodusajakiri.eeKujundus: Kersti TormisInfograafika: Kaarel Tamre ja Toomas Pääsuke

• Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri, Endla 3, Tallinn 10122 / e-post: loodusajakiri@loodusajakiri.eeVastutav väljaandja: Indrek Rohtmets, indrek@horisont.eeReklaamijuht: Elo Algma, 610 4106, reklaam@loodusajakiri.ee

Autoriõigus, MTÜ Loodusajakiri, Horisont, 2012Trükitud trükikojas Kroonpress

Ressursid täna, eile ja homme Hilissügiseti tunnetame eriliselt, kui olulised ressursid on soojus ja valgus, energia.Tehnikaülikooli teadurid-energeetikud Kuno Janson ja Ants Kallaste tutvustavad see-kordses numbris otsapidi tuule küljes oleva energeetika plusse ja miinuseid, vihjates seejuures, et parim energia on elekter – eriti kui see tuleb tuulest, sest siis pole midagivaja põletada. Küllap on just elekter inimesele mitmes mõttes ka mugavaim, sest selleenda huvides tööle rakendamiseks piisab enamasti üksnes nupule vajutamisest või lülitikeeramisest. Ent autorid rõhutavad ka, et tuulest tulnud elekter on kallis, ning üldise-maltki on just hind see, mis energeetika ja elektri tänavu sügisel vist pea igas kodus jutu-teemaks on tõstnud. Kui aga kära elektrituru avanemise ja elektri hinna ümber peaksärgitama kelleski uurivat vaimu ja teadasaamise tahtmist, siis meenutan, et Horisont onenergeetikateemasid suhteliselt järjekindlalt luubi all hoidnud juba mõnda aega. Et Eestienergeetika on seotud eeskätt põlevkiviga, siis sellest 2011. aasta jaanuaris läbi emeriit-

professor Enno Reinsalu artikli ka alustasime. Sarja on jätkanud mitmed Tallinna Tehnikaülikooli teadlased: Andres Siirde on tutvustanud, kuidas põlevkivist elektrit on

toodetud ja toodetakse, Vahur Oja ja Alfred Elenurm selgitanud põlevikiviõli toot-mise küsimusi, Mati Valdma kirjeldanud elektrijaamu ja tarbijaid ühendavaid energiasüsteeme, Tõnu Lehtla tutvustanud uuenevat energiatehnikat ja tarkvõrke,Ülo Kask lahanud bioenergeetika väljavaateid. Täpsema info nende artiklite kohtaleiate meie traditsioonilisest aastasisu ülevaatest (lk 58) või siis veebiküljelt. Üldiselt on Horisont keskendunud pigem otseselt energia tootmisega seotudküsimustele ja mitte nii palju eri tehnoloogiatega seoses tõstatatud keskkonna-

probleemidele, jättes selle valdkonna kolleegidele Eesti Loodusest ja Looduse-sõbrast. Viimase detsembrinumbris peaks näiteks ilmuma peatoimetaja Helen

Arusoo intervjuu Nina Pierpontiga, kes on kirjutanud raamatu „Wind Turbine Syndrome:a Report on a Natural Experiment” („Tuulegeneraatori sündroom: vaatluse aruanne”; vt ka www.windturbinesyndrome.com).

Ühelt poolt on sõnadetagi selge, et elektrita ei kujutaks elu enam ettegi. Teisalt on nii,et oma õue peale ei tahaks hästi ei tuulikut ega tuumajaama, põlevkivikaevandust,paisjärve ega biokeemiakombinaati. Jääb loota, et me siin maamunal oma ressursid ikkarahumeeli jagatud ja võimalused teostatud saame. Sest nagu tuletab meelde ajaloolaseVladimir Sazonovi kirjutis muistsest Elamist, on ressursside pärast juba üsna ammu sõdupeetud: „Erinevalt Sumerist kasvas Elamis üsna mitmeid puuliike ning leidus vääriskiveja maavarasid. Sumeris ja üldse Lõuna-Mesopotaamias seda kõike polnud, ning eks see saiüheks põhjuseks, miks Sumeri ning seejärel Akkadi, Uus-Sumeri, Babüloonia ja Assüüriavalitsejad pilke rikka Elami poole heitsid ... nii et mõnes mõttes võib öelda, et Elami jaSumeri konfliktid olid esimesed sõjad ressursside pärast inimkonna ajaloos.”

Missuguseid meie jaoks uudseid ressursse võib endas peita tulevik, olgu tegu kvant-arvuti või terapeutilise kloonimisega, sellest saame aimu Nobeli auhindu tutvustavatestlugudest. Missugune väärtuslik ressurss on vanemate eeskuju, kodu, haridus ja raamatud,sellest räägib Rein Veskimäe intervjuu füüsik Piret Kuusega.

Lõpetuseks üks kokkuhoiusoovitus: ennetamaks detsembris kehtima hakkavat uuthinda, tellige loodusajakirjad – Horisont, Eesti Loodus, Loodusesõber ja Eesti Mets – jubanovembris. ●

ww

w.

ho

ri

so

nt

.e

e

ESIKAANE FOTO: CORBIS / SCANPIX

TOIM

ETUS

E VE

ERG

Ajakiri ilmub Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel

PÕHJ

AMAADE ÖKOMÄRG

IS

541 787

Trükitoode

SIIT

- JA

SEAL

TPOO

LT H

ORIS

ONTI

Hetked 2011. aasta Robotexilt.

Eestis on kolm aktiivset roboti-klubi: Tallinna TehnikaülikooliRobotiklubi, Eesti Infotehno-loogia Kolledži Robootikaklubining Tartu Ülikooli Robotiklubi.Kokku rohkem kui kakssadahuvilist tegutsevad aktiivseltrobotite ning nende rakendusteehitamise ja arendamisega.Suurt osa neist on juba varakultnakatanud robotipisik, mis onandnud tõuke minna seda vald-konda õppima ning tegeledaasjaga süvitsi. Eesti robootika järjepidevasse arengusse panus-tatakse ka oma vaba aega.Robotite ehitamise kõrval onmitmedki võtnud südameasjaksjuhendada hiljuti klubiga liitu-nud alustajaid. Robotiklubi onkoht, kus asjatundjad koolitavadjäreltulijaid ning annavad edasikogemusi.

Professionaalseks robotiehi-tajaks ei sünnita üleöö. Tegu on pika ning vaevanõudva aren-guga. Selles multidistsiplinaarsesalas põimuvad nii mehaanika,infotehnoloogia, mehhatroonikakui ka tootedisain. Seetõttu ontähtis neid erialasid populari-seerida ning teadvustada tehni-kateaduste olulisust lastelegi.

Robotiehitus kui lapsemängEesti suurim robotitevaheline võistlus on jätkuvalt Robotex, mida peetakse juba aastast 2001. Robotex 2012leiab aset 23.–25. novembrini TTÜ spordihoones. Robotid mängivad jalgpalli, peavad oskama joont järgidaning võistlevad ka LEGO Sumos ja Mini Sumos.

Pelgalt rääkimine, milline erialaon vajalik või milline mitte, ei olepiisav. Ideed jõuavad lasteni eel-kõige mängides, see paneb neid asjast huvituma ning kaasaelama. Iseäranis tuleb noori ärgi-tada ise midagi valmis tegema jatulemust nägema. Kui lisandubvõistlusmoment ja võimalik tun-nustus mitmesugustel võistlus-tel, tunneb osaleja veelgi suure-mat rahulolu. Sel moel kasvabhuvi ning soov hea tulemusenimel pingutada. Robotiehita-mine kui interaktiivne ja põnevtegevus tõstab otseselt huviloodus-, täppis- ja tehnikaeri-alade vastu, mis tagab kvaliteet-sete inseneride järelkasvu ningEesti majanduse ühe olulisearengumootori järjepideva tõrgeteta töö.

Eesti suurim robotitevahelinevõistlus on Robotex, mida pee-takse juba aastast 2001. Läbiaegade on sel võistlusel robotidlahendanud mitmesuguseid ülesandeid: mänginud võrkpalli,läbinud labürinte, roninud köitel,maadelnud, päästnud „põlevast”majast mängukaru ning korista-nud tuba. 2009. aastal panidkolm Eesti suurt robotiklubi

paika robotite jalgpalli reeglid,sestpeale jalgpalli kui võistlus-ülesannet ja selle reegleidmuudetud ei ole. Küll aga onreegleid teisendatud. Kindlatereeglitega võistlusülesande ees-märk on tõsta robotite tehnilinetase sedavõrd kõrgele, et roboti-ehitajad saaksid osaleda Euroopasuurimal robotite jalgpallivõist-lusel Robocup. Just seetõttu onjalgpallireegleid mugandatudsarnaseks Robocupi reeglitega.

Kindlasihiliste suuniste toelon robotiehituse tehnoloogilineareng olnud järjepidev. Robotidnäevad 360 kraadi ulatuses ningmärkimisväärselt on täienenudnende pilditöötluse kvaliteet.Nägemise tehnoloogiline lahen-dus on idee poolest küllaltkilihtne – roboti kaamera on suu-natud otsejoones üles kume-rasse peeglisse, võimaldadestuvastada pilti enda ümber. Niinäeb robot mitmeid objekte kor-raga ning näiteks jalgpallirobotsaab arvutada kiirema ja otsematee pallini. Kirjeldatud nägemineaitab tuvastada värava värvi ningtajuda väljaku piire. Küll agapoleks sellest tehnoloogiast min-git kasu, kui tublisti arendatud

pilditöötlus ei oleks jõudnudtasemele, millest võib olla abi niitulevikutööstuses kui kaargielus.

Tänavusel Robotexil saabnäha kõike – nii entusiastlikkenoori, professionaalseid vanutegijad kui ka uusimat tehno-loogiat. Robotex 2012 peetakse23.–25. novembrini TTÜ spordi-hoones, kus robotid mängivadjalgpalli, oskavad järgida joontning võistlevad LEGO Sumos jaMini Sumos. Kõigile tehnika-huvilistele on avatud uusimaidtehnikaimesid tutvustav näitus.Robotexi meeskond ootab lapsija noori interaktiivsetesse töö-tubadesse, oma anded saabproovile panna ka joonistus-,foto- ja videokonkursil.

Robotexi ametlikud kuld-sponsorid on ICD Industries jaMeiren Engineering.

• Marti ArakRobotex 2012 projektijuht

LOE VEEL

Δ Värskeimat infot toimuva kohta leiab ürituseFacebookist RobotexEstonia ja ametlikult kodulehelt www.robotex.ee

horisont 6/2012 Δ 3

FOTO

D: R

OBO

TEX