Internetiturundus ja sotsiaalne meedia ettevõtluses

Internetiturundusest Internetiturundus pakub tulemuslikke ja mitmekülgseid võimalusi ettevõtte 

turunduse edendamiseks. Internetiturundus on hästi mõõdetav ja efektiivne.  

 

 

 

Kodulehekülg Üks informatiivsemaid interneti‐turunduse väljundeid sihtgrupiga suhtlemiseks on 

kodulehekülg.. Kodulehekülge saab luua ka iseseisvalt.  

 

 

 

Otsingumootori turundus Otsingumootori turundus võimaldab silma paista just seal, kus vajalikku  

informatsiooni  otsitakse.  

 

 

 

E‐posti turundus Õppige kliente tundma ning saatke neile just neile olulisi teateid just siis, kui nad 

neid vajavad. E‐posti turunduse oskuslikul kasutamisel loote pikaajalisi kontakte. 

 

 

 

Avalikud suhted internetis Olulisemaid sõnumeid saab kuvada läbi online meedia.  Avalike suhete kasutamine 

aitab edastada nii ettevõtte kuvandit kui ka olulisi uudiseid.  

 

 

 

Turundus läbi sotsiaalmeedia Sotsiaalse meedia suur kasv on teinud sellest ühe suurema turundusjõu. Üha enam 

on vajalik otsene suhtlemine sihtgrupiga, mis aitab luua personaalsemaid kontakte. 

 

 

Internetiturundusest 

Seoses  Interneti  järjest suureneva kasutajaskonnaga nii Eestis kui ka mujal maailmas,  tehakse väga 

suur  osa  igapäevaseid  tegevusi    online  portaalides  .    Veebikeskkondades  veedetakse  üha  rohkem 

aega,  kasutades  järjest  enam  erinevaid  rakendusi.  See  on  muutnud  Interneti  suurepäraseks 

turunduskeskkonnaks.  Kui  varem  oli  internet  info  edastamise  keskkond,  siis  nüüd  on  Internet 

muutunud kahepoolseks:   kasutajad mitte ainult ei tarbi  infot, vaid saavad  ise ka  infot üles  laadida, 

täiendada ning  jagada. Seetõttu on  Internet muutunud  interaktiivseks   keskkonnaks, mis võimaldab 

ettevõtetel kasutajaid kaasata läbi erinevate võtete ja rakenduste..  

 

Kahepoolne  suhtlus  on  internetiturunduse  üks  peamisi  toimimise  printsiipe.  Kuna  internetis 

kasutatavad  rakendused  ja  suhtlus  on  personaalne,  peab  läbi  Interneti  turundades  keskenduma 

konkreetse kasutaja huvidele.  

 

Suureks  jõuks  on muutunud  sotsiaalne meedia, mis  võimaldab  ettevõtetel  kasutajaga  suhelda  ja 

kasutajaid  kaasata  paremini  kui  kunagi  varem.  Lisaks  interaktiivsetele  võimalustele  on 

internetiturundus kasutegurit võimalik  täpselt  mõõta  nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt..  

 

Sotsiaalvõrgustikus  Facebook  on  üle  500 miljoni  aktiivse  kasutaja maailmas  ning  üle  250 

tuhande Eestis; 

Sotsiaalvõrgustikul Twitter on 190 miljonit kasutajat, kes  lisavad kokku 65 miljont postitust 

päevas; 

Wikipedia online entsüklopeedias on üle 21 miljoni lehekülje; 

YouTube videokeskkonnas vaadatakse üle 2 miljardi video päevas. 

 

Need  numbrid  annavad  aimu,  et  praegustel  turundajatel  on  tohutud  võimalused  kätte  antud. 

Sotsiaalmeedia võib sõnum jõuda miljonite kasutajateni väga lühikese ajaga. Ja kõige parem on see et 

tulemuslikult tegutsedes on sotsiaalmeedia võimalused kasutatavad väikese kuluga või isegi TASUTA.  

  

Kodulehekülg 

Kodulehe loomine 

Kodulehe loomine koosneb neljast peamisest sammust: 

Domeeni ehk kodulehe aadressi registreerimine (www.minufirma.ee; www.minufirma.com); 

Webhosting‐u ehk majutusruumi rentimine kodulehe süsteemi failide tarvis; 

Kodulehe  arendamine  ning  ühildamine  sisuhaldustarkvaraga  (CMS  –  content management 

system); 

Kodulehele informatsiooni lisamine. 

Domeeni  registreerimine.  Domeeni  nimi  on  sisuliselt  sinu  kodulehe  aadress, mille  kaudu  saavad 

inimesed  antud  lehekülge  külastada.  Domeen  koosneb  üldjuhul  domeeni  nimest  ja maa  või  liigi 

tunnusest (www.heafirma.ee; www.goodcompany.com; www.eurocompany.eu) 

Ülemdomeene on kõige  lihtsam  registreerida sellega  tegeleva ettevõtte kaudu. Selleks võib olla ka 

näiteks  veebimajutuse  teenust pakkuv ettevõtte: https://www.zone.ee/et/domeen.  Sel  juhul  tuleb 

oma sooviavaldus edastada ettevõttele, kes korraldab juba konkreetsed toimingud.  

 Samuti on võimalus kasutada aladomeeni, mis üldjuhul on tasuta. Sel juhul jääb veebiaadressi sisse 

majutusteenust  pakkuva  ettevõtte  või  domeeni  nimi,  näiteks:  minufirma.edicypages.com; 

minufirma.worpress.com;  web.zone.ee/minufirma.  Selliseid  tasuta  veebimajutusvõimalused  leiab 

järgnevatelt aadressidelt: 

http://www.edicy.com 

http://www.wordpress.com 

https://www.zone.ee/et/tasuta‐teenused 

Enamasti  kasutavad  Eesti  ettevõtted  .ee  ülemdomeene.  Sellega  seoses  on  oluline  tutvuda  ka  uue 

domeeni  registreerimise  korraga, mille  täies  ulatuses  leiab  Eesti  interneti  sihtasutuse  kodulehelt: 

http://www.eestiinternet.ee/ 

  5. juulil 2010 hakkas kehtima uus Eesti domeenikord, mille puhul Eesti maatunnusega .ee domeene 

saavad nüüd registreerida ka eraisikud.  

Uue domeeni registreerimise korra tähtsamad punktid: 

.ee tippdomeeni haldamise võtab EENetilt üle Eesti Interneti SA; 

eraisikud saavad võimaluse registreerida .ee domeeninimesid; 

välismaa isikud saavad võimaluse registreerida .ee domeeninimesid; 

ühel isikul on võimalik registreerida mitu .ee domeeninime; 

domeeninimede  registreerimine  hakkab  toimuma  kahetasemeliselt,  see  tähendab,  et 

registreerijate  teenindamine  on  Eesti  Interneti  SA  poolt  delegeeritud  registripidajatele. 

Registripidajate  nimekiri  on  avaldatud  Eesti  Interneti  SA  veebis: 

http://www.eestiinternet.ee/registripidajad; 

domeeninimedele  kehtestatakse  regulatiivne  tasu.  Tasu  suurus  registreerijale määratakse 

registripidajate poolt vabaturul arvestades konkurentsi. 

Tähelepanu  sooviksime  juhtida  just  sellele,  et  nüüd  ei  tule  enam  asju  ajada  EENetiga  vaid 

registripidajatega, kelleks võivad olla sellena registreerunud ettevõtted: 

http://www.eestiinternet.ee/registripidajad 

   

Kodulehe majutamine. Majutusruum on tegelikult nagu virtuaalne kaust, kuhu asetatakse kodulehe 

juhtimiseks  vajalikud  failid.  Arvutis  asetsevast  kaustast  erineb  see  selle  poolest,  et  kaust  asub 

internetis  ning  salvestuskohaks  on  server,  mille  ruumi  renditakse  serverirendi  (webhosting) 

ettevõttelt.  Tegemist  ei  ole  kalli  teenusega  (suurusjärgus  25‐200  krooni  kuus).  Webhosting’ut 

pakkuvad ettevõtted leiate siit:  

http://www.neti.ee/cgi‐bin/teema/ARI/Side/Andmeside_ja_Internet/#Hosting   

 

Kodulehe  tehniline  arendamine.  Kodulehe  loomine  võib  (eriti  alustava  ettevõtte  jaoks)  tunduda 

kulukas, mõni aeg tagasi tähendas see ettevõttele vältimatut programmeerija kaasamist. Tänapäeval 

juhitakse  kodulehekülgi  CMS  (Content Management  System)  sisuhaldussüsteemidega, mille  kaudu 

hallatakse  ja  luuakse  kodulehekülgi.  Samuti on  võimalik  kodulehekülje  sisu muuta  iseseisvalt. Hea 

tulemus  on  võimalik  saada  kasutades  näiteks  vabavaralisi  lahendusi, mis  võimaldavad  luua  häid 

kodulehekülgi ilma professionaalse teenuse ostmise vajaduseta. Näiteks entusiastide poolt arendatav 

kodulehe süsteem Wordpress  (http://et.wordpress.org) võimaldab  luua kodulehe, valida sealjuures 

erinevaid  kujunduslahendusi  ja    hallata  veebilehel  olevat    infot  ja  seda  kõike  tasuta. On  ka  teisi 

vabavaralisi  lahendusi,  mille  abil  on  võimalik  veebilehekülge  hallata  (www.drupal.com; 

www.joomla.com  jne),  kuid  need  juba  eeldavad  teatavat  tehnilist  kompetentsi.  Wordpressi 

kasutamine  on  jõukohane  ka  veebide  arendamisega  varem mitte  kokku  pununud  inimestele  ning 

kõikidele  sellega  seonduvatele  küsimustele  leiab  ka  internetist  vastuse.  Vabavaraliste  lahenduste 

peamiseks  erinevuseks  veebiarenduse  ettevõtte  poolt  tehtava  lahendusega  on  nende  kasutamise 

ning  külastajatele  pakutavate  võimaluste  ulatus.    Kui  koduleht  peab  täitma  mingeid  täpsemaid 

funktsioone kui info jagamine, näiteks kasutajate andmete käitlemine, iseteeninduse lahendused või 

midagi muud sellelaadset, siis on mõttekas luua veebilahendus rätsepatööna. 

 

Kodulehe sisu 

Kodulehekülg  on  ettevõtte  üks  tulemuslikumaid  visiitkaarte, mis  annab  igakülgset  ja  operatiivset 

infot  ning  tutvustab  ettevõtet  Internetis.  Kodulehekülje  loomise  puhul  tasub  kindlasti  mõelda 

kliendikeskselt,  s.t.  esitada  eelkõige  sihtgrupile  vajalikku  infot.  Ettevõtte  veebilehe  loomisel  tuleb 

meeles pidada, et kodulehekülje eesmärgiks on kasutajatega suhtlemine. Sageli arvatakse ekslikult, 

et  kodulehel  on  vajalik  kuvada  kogu  infot, mis  ettevõtte  tutvustamiseks  olemas  on.  Siiski  peaks 

ettevõttel olema kindel eesmärk ja strateegia info kuvamiseks kodulehel. 

See, et firma on tegutsenud juba 25 aastat ja kui vägev on ettevõtte ajalugu võib küll tunduda olulise 

infona,  kuid  kodulehe  kasutaja  jaoks  ei  pruugi  sel  väärtust  olla.  Vastupidi,  kiiresti  infot  vajava 

külastaja  jaoks  on  see  absoluutselt  ebaoluline  info.  Palju  olulisem  on  ettevõtte  poolt  pakutav 

kaup/teenus, hinnakiri või ettevõtte kontaktandmed. 

Samuti  tasub  jälgida,  et  leheküljel  olev  info  oleks  uus  ja  aktuaalne.  Vananenud  info  ei  ärata 

usaldusväärsust ja on kasutajatele indikaatoriks, et tegemist on aegunud leheküljega. 

 

 Kodulehe branding ja kujundus 

Kodulehe visuaalne kvaliteet mängib väga suurt rolli ettevõtte üldise maine kujundamisel. Kujundus 

loob kasutajatele esmamulje ettevõtte kohta enne, kui ta jõuab lehekülje sisusse süveneda. Seetõttu 

on väga oluline kodulehe kujunduse kvaliteet, mis positsioneerib ettevõtte kasutajate jaoks.  

Kodulehekülg  toetab ettevõtte üldist brandingut ehk  turunduslikku  kuvandit. Ettevõtlust alustades 

on  soovitav  luua  firma  stiiliraamat,  kus  on  Teie  ettevõtte  logo,  värvide  valik  (koos  koodidega),  

trükiste  ja  veebi  font,  ja muud  vajalikud  visuaalse  identiteedi  elemendid.  Stiil  on  aluseks  bränd‐i 

tuntuse  kasvule.  Stiiliraamat  on  aluseks  ka  kodulehe  loomisel  ning  turunduskampaaniate 

lansseerimisel.  Läbi  erinevate  kanalite  sihtgrupini  jõudev  info  peab  olema  ühtne  nii  sõnumilt  kui 

stiililt, et luua ja suurendada bränditeadlikkust. 

Vabavaralised lahendused 

http://et.wordpress.org 

http://www.drupal.com 

http://www.joomla.com 

http://www.edicy.com 

 

Tasulised lahendused 

http://www.edicy.com 

http://www.saurus.ee

 

Kodulehega seonduvad õigusaktid: 

Kuna  koduleht  on  ettevõtte  turunduskanal,  siis  on    kodulehe  info  ühtlasi  ka  kommertsinfo. 

Kommertsinfo peab olema selgelt eristatav muust  infost ning peab olema võimalik tuvastada  isikut, 

kes infot kuvab. Samuti peab olema võimalik tuvastada eripakkumisi ja turunduskampaania reegleid.  

Täpsem info: INFOÜHISKONNA TEENUSE SEADUS, §5. Kommertsteadaanne. 

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=780289 

Kodulehel  ei  tohi  kuvada  faktiliselt  ebakorrektset  informatsiooni,  mis  võib  eksitada  tarbijat.  Et    

kuvatav oleks korrektne, soovitame tutvuda eksitavat kauplemisvõtet  käsitleva seadusega.  

Täpsem  info:  TARBIJAKAITSESEADUSE  JA  VÕLAÕIGUSSEADUSE MUUTMISE  SEADUS,  §  123.  Eksitav 

kauplemisvõte http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12874304  

Kodulehel kuvatavat reklaami reguleerib reklaamiseadus.  Täpsem info: REKLAAMISEADUS https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13061981  Sageli  kuvatakse kodulehel  andmeid erinevate isikute kohta. Kodulehte luues või sellel infot kuvades tuleb silmas pidada, et isikute kohta ei edastata eraelulisi ega delikaatseid isikuandmeid. Sõltuvalt   tegevusvaldkonnast võib olla ka teisi andmeid, mida reguleerivad seadused. Soovitame kontrollida, kas Teie tegevus vastab seadustele.  Täpsem info: ISIKUANDMETE KAITSE SEADUS, § 5. Isikuandmete töötlemine, § 6. Isikuandmete töötlemise põhimõtted. http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12788408   

Sageli kuvatakse kodulehel ka teiste ettevõtete kaubamärke. Kaubamärkide kuvamisel tuleb jälgida, et te ei rikuks kabamärgi omaniku õigusi.  Täpsem info: KAUBAMÄRGISEADUS, § 14. Ainuõigus https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13122230  Kodulehe veebiaadressi ehk .ee alamdomeeni registreerimisel  tuleb jälgida, et registreeritav domeeni nimi ei oleks: 

kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumine; 

Õigusakt: KAUBAMÄRGISEADUS, § 14. Ainuõigus 

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13122230 

ettevõtte ärinime õiguste rikkumine; 

Õigusakt: VÕLAÕIGUSSEADUS, § 184. Õigus ärinimele 

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13243782 

käsitletav kõlvatu konkurentsina. 

Õigusakt: KONKURENTSISEADUS, paragrahv 7. Kõlvatu konkurentsi mõiste. 

http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=28541 

 Teemaleheküljed  Sageli viiakse ettevõttes müügitegevuse edendamiseks    läbi erinevaid turunduskampaaniaid, mis on suunatud kindlale sihtgrupile. Et sihtgruppi paremini kõnetada ongi sageli tarvis rääkida konkreetsest teemast, mitte ettevõttest. Selle jaoks luuakse konkreetset teemat käsitlev teemalehekülg (microsite)   Erinevate kampaaniate tarbeks  loodud veebilehed võivad olla teistsuguse kujunduse  ja paigutusega kui ettevõtte koduleht. Üldisest kodulehest eristab neid see, et nad on mõeldud konkreetse toote või teenuse  turundamiseks.  Sageli  on  ettevõtte  info  edastamine  sel  juhul  teisejärguline  või  puudub hoopis,  sest  teemalehelt  saadud  info  ei  peagi  kasutaja  jaoks  seostuma  konkreetse  ettevõttega. Teemalehe eeliseks on sageli  tema esitlusviis, mis võib olla vägagi erinev ning sageli väljakutsuvam kui ettevõtte üldine kuvand.  Teemalehti kasutatakse ka interaktiivse kasutajate kaasamise võttena. Teemalehel saab kasutajatele pakkuda muuhulgas järgnevaid võimalusi:  

Interaktiivne mäng või kaasahaarav lahendus; 

Kaardirakendus; 

Videoaken; 

Audiomaterjalid;  

Fotogalerii;  

Tooteinfo allalaadimine;  

Võimalus esitada küsimusi või avaldada arvamust.  Teemalehe hüved ettevõttele 

Võimaldab kiirelt kasutajat kaasata; 

Pakub täpsemat informatsiooni; 

Võimaldab kasutajatele kuvada just neile vajalikku infot; 

Aitab paremini mõõta kampaania tulemuslikust ja info tarbimist.  

 Näited teemalehtedest: Tervise Arengu Instituudi alkoholi teemaline lehekülg: http://www.alkoinfo.ee;  Kliima‐ ja Energiaagentuur ruumide sisekliima kampaania: http://www.kena.ee/kena/ Noorteveebi interaktiivne muusika miksimise kampaania: http://www.zen.ee/et/Mixer Teleseriaali Californication teemaleht: http://www.sho.com/site/californication/home.do   Kodulehe külastuse analüüsimine  Kodulehe külastuse mõõtmiseks on olemas mitmeid võimalusi, mis annavad erinevat infot. Seda infot analüüsides saate teha järeldusi kodulehe külastatavuse ja kasutatavuse kohta, lisaks saate tagasisidet kasutajate huvidest ja kuvatava info efektiivsusest.  Veebianalüütika tarkvara aitab vastata küsimustele: 

Paljud on veebilehte külastajaid  erinevatel ajahetkedel; 

Kui efektiivne on turundus‐ või teavituskampaania; 

Kus paiknevad ettevõtte infot tarbivad kasutajad; 

Kui kaua viibivad kasutajad Teie kodulehel; 

Milliseid alalehekülgi enamasti külastatakse; 

Jne.  Veebi analüüsimiseks kasutatakse erinevaid tasulisi ja tasuta programme, üheks populaarsemaks neist on Google Analytics ‐ Interneti keskkond, kus töödeldakse veebilehe külastamise andmeid. Google Analytics annab peamise ülevaate veebi külastustest, vaadatavast sisust, kasutajate regionaalsest paiknemisest ja mitmetest teistest teemadest. Lisaks sellele on seal võimalik kujundada ka personaalsetele vajadustele vastav ülevaade ning seal on võimalik kaardistada ka kodulehe tulemusi. Analüütika loeb vajadusel näiteks tulemustena Teie poolt määratud lehekülje külastamist, mis võib olla näiteks tellimislehekülg.   Veebianalüütika tarkvarade kasutamiseks tuleb veebilehe lähtekoodi enamasti sisestada teatav koodijupp või laadida üles fail ning see analüütika programmis kinnitada.   Vabavaralised lahendused 

http://www.google.analytics.com 

http://web.analytics.yahoo.com 

http://www.woopra.com 

 

Tasulised lahendused http://www.snoobi.com  

   

  

 

Sisustrateegia 

Kodulehel  kuvatakse  enamasti  ka  tekstilist  informatsiooni,  seda  nii  kategooriate  nimedes  ja 

pealkirjades, pilttekstides kui ka konkreetse testilise sisuna. Soovitame arvesse võtta, et veebileht on 

teistsugune  info edastamise koht kui  tootetutvustus või ajaleheartikkel. Pea  igal ettevõttel on oma 

koduleht  ja  sageli  sirvivad  kasutajad  väga mitmeid  kodulehti  lühikese  aja  jooksul  enne,  kui  ühele 

lehele  pidama  jäävad.  Veebilehtedele  satutakse  sageli mitmete  otsinguvastete  kiirel  läbisirvimisel 

ning kodulehekülge ei loeta, sinna heidetakse pilk ‐ seega on hea kohe esilehel olulist infot pakkuda.  

Eesmärgistatud  info pakkumist veebilehel nimetatakse sisustrateegiaks. Kodulehe sisu planeerimisel 

peab  kõigepealt  teadma, mis  on  kodulehe  eesmärk,  ja  sellest  lähtuvalt  otsustama, millist  infot  ja 

kuidas  soovitakse  kasutajatele  kuvada.  Eesmärgiks  võib  olla  tellimuste  laekumine,  tarbijahoiakute 

muutmine, uue toote tutvustamine või muu sellelaadne info.  

Enne sisu kirjutamist on vajalik mõelda:  

Sisu eesmärgile, mida ta peab saavutama; 

Sihtgrupile, kes on tarbijad; 

Tootele või teenusele, mida müüte. Mis on teenuse eelis või toote unikaalsus. 

Veebilehe puhul on väga oluline esmamulje, sest kodulehele jäämise ja edasise uurimise otsuse teeb 

kasutaja mõne sekundi jooksul. 

Esmamulje: 

Anna lühidalt info, millega tegemist 

Paku kergesti hoomatavat infot  

Püüa kasutaja tähelepanu 

Kvaliteetne kujundus 

Interaktiivsed võimalused 

Kasutajate  tegudele  kutsumiseks  ehk  call  to  action  elementidena  kasutatakse  erinevaid  võimalusi: 

tekst, videoüleskutse või nupule vajutamine millegi kinnitamiseks. Tüüpiliseks näiteks veebileheküljel 

tegutsemiseks ongi esile  toodud ühelauseline üleskutse  ja  selle  juures nupp, millega kasutaja oma 

valiku kinnitab. See on otsene ka konkreetne kasutaja suunamine ning ka kasutaja  jaoks annab see 

selge info kus ta saab selle, mida ta otsib. 

   

Näited call to action nuppude kohta erinevatelt kodulehekülgedelt: 

 

 

            

  

   Sisulise  info  puhul  tuleks  silmas  pidada,  et  kodulehel  tuleb  kasutajatega  suhelda.  Müügijutu 

kuvamine kodulehel võib kasutajaid häirida, sest turundusliku info küllus on niigi suur. Info kuvamisel 

saab  lähtuda  ingliskeelsest  ütlusest:  „Words  tell,  emotions  sell“:  tekst  võib  küll  infot  anda,  kuid 

müügiotsuse langetamiseks on vaja tekitada emotsioon.    

Samuti  peab  tekst  olema  kasutamissõbralikult  serveeritud.  Seega  tasuks  info  kuvamisel  mõelda 

järgmistele asjadele:  

Tooge olulisemad pealkirjad rõhutatult välja;  

Pealkirjad võiksid olla pigem jutustava iseloomuga; 

Tooge olulisemad tekstiosad välja; 

Jagage tekst mitte enam kui 6‐realisteks lõikudeks; 

Üks mõte lõigu kohta; 

Suunake kasutaja edasi; 

   

Huvitavat  ja vajalikku  infot peab kuvama erinevates kodulehe osades, et saada kasutaja tähelepanu 

ning teda edasi suunata. Tähelepanu pälvimise ja usalduse äratamise hea võte on arvamused: mõned 

positiivsed hinnangud tootele/teenusele koos kasutaja nime ja pildiga (vajadusel ka ametiga) loovad 

positiivse kuvandi.  Siin näited erinevatelt kodulehekülgedelt: 

 

 

 

 

  

 

 

Strateegiliselt oluline on  koguda      kasutajate  andmeid. Need  annavad olulist  infot, mis  kasutajaid 

huvitab, kus nad asuvad, millist  infot nad sooviksid ettevõttelt saada, millised on nende eelistused. 

Selleks on võimalik näiteks kodulehele panna küsimustik, mille täitjate vahel loositakse välja auhind.  

Samuti  on  oluline  koguda  kasutajate  e‐posti  aadresse.  Selleks  on  tavaliselt  veebilehele  pandud 

võimalus „liitu uudiskirjaga“, mille juures on e‐posti sisestamise lahter ning nupp „liitu“. Samuti võib 

uudiskirjaga liitumiseks olla veebilehel ka link, mis viib täiendava ankeedini. Siin ka mõned näited: 

  

 

   

 

Otsingumootori turundus 

Vajaliku  info  leidmiseks  Internetist  kasutavad  inimesed  sageli  otsingumootoreid  (Google,  Yahoo, 

neti.ee,  jne).  Otsingumootoreid  kasutatakse  just  selle  pärast,  et  inimene  saab  iseseisvalt  otsida, 

millist  infot  ta vajab. Olenevalt otsitavast  teemast on otsitakse erinevaid  teemasid näiteks 1000‐60 

000 korda kuus. Kui Teie ettevõtte  info on otsingumootorites hästi nähtav, siis võib suur osa sellest 

liiklusest  tulla  Teie  kodulehele.  Seega  kodulehe  hea  külastatavuse  huvides  on  oluline,  et 

otsingutulemustes oleks Teie ettevõtte info leitav, et kuvatav informatsioon oleks kasutajatele vajalik 

ja muidugi,  et  otsingutulemuse  positsioon  oleks  hea. Otsingutulemustes  kuvatavat  informatsiooni 

saab kujundada, rikastades veebilehe lähtekoodi sobiva informatsiooniga.  

Otsingumootoritega seotud turunduse puhul (Search Engine Marketing, SEM) räägitakse erinevatest 

võimalustest,  mille  puhul  on  võimalik  kuvada  otsingumootori  juures  lisaks  loomulikule 

otsingutulemusele  ka  täiendavat  informatsiooni.  Näiteks  on  võimalik  osta  reklaami  ka 

otsingumootori portaalis bännerite või tekstireklaamide näol. 

Kõige  lihtsam viis on otsingumootoris  silma paista kasutades „maksa kliki eest“  lahendust ehk PPC 

(Pay Per Click) lahendust, mis võimaldab reklaami kuvada just Teile sobivas mahus. 

Kõige  populaarsem  nendest  on  Google'i  otsingumootori  poolt  pakutav  ADwords  lahendus, mille 

puhul  on  iseseisvalt  luua  tekstireklaame.  Lahenduse  leiate  aadressilt  http://adwords.google.com. 

Otsingumootori juures kuvatakse sobiva otsingusõna juures järgnevalt: 

 

 

Otsingumootoritele optimeerimine 

Siiski on väga oluline ka see, et otsingumootor leiaks ka loomulikul viisil (orgaaniliselt) Teie ettevõtte 

veebilehekülge.  Otsingumootorid  loevad  sobivate  vastete  saamiseks  nii  veebilehe  lähtekoodi  kui 

seda, millest lehekülg koosneb ‐ erinevaid faile ja  muud infot veebilehel . 

Välja on kujunenud teatud andmed, mida otsingumootor arvestab. Nendega saate tutvuda siin: 

http://www.google.com/support/webmasters/bin/answer.py?answer=35264#1  

Otsingumootorid  vaatavad  sisuliselt  veebilehe  kvaliteeti,  populaarsust  ja  veebilehe  vastavust 

otsisõnale. 

 

 

Veebilehe kvaliteedi tagamiseks soovitame veebilehe  loomise puhul kasutada üldlevinud  lahendusi 

või professionaalseid veebilehe loojaid. See tagab kodulehe korraliku struktuuri ja veatu laiendamise. 

Veebilehe kvaliteeti mõõdetakse Google’i poolt patenteeritud näitaja Pagerank abil.  Info Pageranki 

kohta  leiate  siit:  http://en.wikipedia.org/wiki/Pagerank.  Veebilehe  kvaliteedi määravad  peamiselt 

tehnilised  parameetrid,  mille  puhul  on  kasulik  teha  koostööd  programmeerijatega,  kes  viivad 

kodulehe parimale kujule. 

Veebilehe populaarsuse määrab ära veebilehele viitavate linkide arv ning nende kvaliteet. Sageli on 

mõttekas  lisada  veebileht  tähtsamatesse  kataloogidesse:  http://www.dmoz.org/add.html, 

http://www.neti.ee  . Ka Google  võtab  vastu  infot  kodulehe uuendamise  kohta,   et otsingumootor 

selle  leiaks.  Google’i  poolt  leitavate  hulka  saate  oma  kodulehe  lisada  aadressil: 

http://www.google.com/addurl/.  Mitmed  spetsialistid  on  viidanud  sellele,  et  suur  osa 

otsingutulemusest kujuneb populaarsuse abil, ehk siis väljast tulevate linkide arvelt.  

Kodulehe  vastavust otsingusõnale  saate  tõsta,  kui  kodulehe osad  sisaldavad otseselt  või  kaudselt 

otsingu  fraasi  või  sõna.  Samamoodi  peaks  kodulehel  kuvatav  info  viitama    valdkonnale, mis  aitab 

kodulehe infot siduda selle valdkonnaga. 

Otsingusõna või ‐fraas peaks sisalduma järgnevates osades: 

Lehekülje nimes; 

(Nimi, mida näete veebilehitseja ülemises vasakus servas) 

Lehekülje veebiaadress tekstilisel kujul; 

(www.aktiva.ee/kuidas‐alustada/turundus/interneti‐turundus) 

Lehekülje metaandmetes; 

(Veebilehe lähtekoodis tuuakse välja temaatilised märksõnad, mida kuvatakse ka 

otsingumoototri tulemuste tekstides. Näide:  <meta name="Keywords" content="äriplaan,projektid,uuringud,nõustamine,konsultatsioonid,rahastamine,ettevõttest,äriplaani koostamine," /> <meta name="Description" content="Advisio koostab projekte ning aitab nende rahastamisel. Koostame äriplaani, teostame uuringud ja pakume konsultatasioone Teie projekti ellu viimiseks." />

Lehekülje pealkirjades; 

(Teksti päises ja sisus kasutatavad pealkirjad, mis on ka lähtekoodis eraldi välja toodud.) 

Lehekülje sisus; 

(Otsinguväljendit tuleks lisada teksti sisse, mida ei tohiks rohkem olla kui 3% kogutekstist) 

Leheküljel leiduvad failides ning nende nimedes; 

(äriplaan.pdf; 

   

Kodulehe efektiivsemaks optimeerimiseks on vaja kindlaks teha,   milliseid valdkonnaga seotud sõnu 

kõige  rohkem  kasutatakse ning milliste populaarsete  teemakohaste  sõnade  ja  väljendite puhul on 

konkurents  internetis  kõige  väiksem.  Kui  räägime  Eestis  tehtavatest  otsingutest,  siis  kõige 

tulemuslikum on vaadata, millised sõnad on populaarsed Eestis enimkasutatavates Google ja neti.ee 

otsingumootorites. 

Google otsingusõnade populaarsust saate vaadata siit: 

https://adwords.google.com/select/KeywordToolExternal 

Neti.ee otsingusõnade populaarsust saate vaadata siit: http://reklaam.elion.ee/page/2  (kasutage 

märksõnaotsingut). 

Kuidas optimeerida? Otsingumootoritele optimeerimise puhul soovitame kasutada sellel alal 

tegutsevate ettevõtete abi.   Valesti tehtud optimeerimine võib sageli takistada või välistada edasist 

kuvamist otsingutulemustes. Samuti on optimeerimise juures üsna palju tehnilisi aspekte, mille puhul 

tuleb sageli kasutada programmeerija abi. 

Mõned otsingumootoritele optimeerimist pakkuvad ettevõtted: 

http://www.splash.ee 

http://www.dreamgrow.ee 

http://www.8stream.com 

 

E‐posti turundus 

E‐posti  turundust  kasutatakse  suhteliselt  laialdaselt  ‐  seda  just  info  kerge  levitamise  tõttu. 

Populaarsus on  toonud  kaasa olukorra,  kus üha  raskem on  e‐kirjaga pälvida  inimeste  tähelepanu, 

müügikirju  saadetakse  väga  palju.  Sageli  saadetakse  inimestele  soovimatuid  e‐kirju,  mis  loovad 

saajale häirivaid olukordi, kui ta peab leidma soovitud sõnumid soovimatute seast.  

E‐posti  kaudu  turundamise  eelduseks  on  saaja  e‐posti  aadressi  olemasolu  ning  seetõttu  on  info 

edastus personaalne. Edastatavad e‐posti sõnumid peavad olema suunatud konkreetsele  inimesele, 

mida sageli kiputakse unustama. Kasutajatele saadetakse enamasti kahte liiki e‐postitusi: müügikirju 

ning uudiskirju. 

Mitmed  firmade  andmeid  käitlevad  ettevõtted  pakuvad  e‐posti  aadresside  andmebaasi  teenust. 

Valida  saab e‐postiaadresside oma ettevõttele ära ostmise  ja e‐kirja nende kliendibaasile  saatmise 

teenuse  vahel.  Andmebaasi  teenus  on  peamiselt  kvantitatiivne  ja  keskendub  statistilistele 

tulemustele, siiski on neil ka teatavad andmed kasutajate kohta  (näit. vanuserühmad, sugu, jms). 

Sellise teenuse ostmisel tasub uurida, mil moel kasutajate e‐posti aadressid on kogutud ja kas nende 

huvigruppidesse  jaotamine toimib mõistlikel alustel. E‐posti aadresse kogutakse sageli kampaaniate 

raames, mille puhul  e‐posti  aadressi  andjate  tegelik huvi  võib  piirduda  ainult  auhinna  võitmisega.  

Tihti  kogutakse  e‐posti  nimekirja  „saada  sõbrale“  funktsiooni  kasutades, mille  puhul  andmebaasi 

satub inimene, kes seda tõenäoliselt ei soovinudki.  

Soovitame efektiivse e‐posti kampaania loomiseks kindlasti uurida kontaktibaasi kvaliteeti. Sageli on 

hoopis  tulemuslikum  teha  ühiseid  turunduskampaaniad  ettevõttega,  kel  on  pidevaks  suhtlemiseks 

oma klientide e‐posti aadresside andmebaas. Seda kasutades on võimalik soovitud info hulgas  saata 

ka Teie  sõnum. Kõige  tulemuslikum on  loomulikult koguda vajalik kontaktibaas  ise. Sel  juhul  saate 

olla kindel, et saadate e‐kirja just Teie ettevõtte tootest huvitatud kasutajatele. Seadusest tulenevalt 

võib  isiklikule e‐posti aadressile  (pille@rahapank.ee) kommertsteadaandeid edastada ainult siis, kui 

kasutaja  on  selleks  nõusoleku  andnud.  Ettevõtte  üldisele  aadressile  info@rahapank.ee  võib 

kommertsteadaandeid edastada.  

Sõnumi koostamine 

E‐posti suhtluse alustamisel tuleb paika panna eesmärgid, mida soovitakse saavutada. Olulisemad 

punktid e‐posti strateegia loomisel: 

Püstitage kolm eesmärki, mida soovite e‐posti turundusega saavutada; 

Mõelge läbi, kuidas saada uusi kasutajaid oma andmebaasi , ja mis te nendega edasi teete; 

Milline on teie kontaktistrateegia; 

Arvestage e‐posti abil suhtlemisel ka teisi kommunikatsioonikanaleid, mis peaks antud 

suhtlust toetama; 

Liigitage (segmenteerige) kasutajaid, et pakkuda just neile huvitavat infot. 

E‐posti  sõnumi  koostamisel  kasutage  ainult    saaja  jaoks  olulist  infot  ja  lähenege  igale  kasutajale 

näiliselt  personaalselt,  et  tugevdada  kontakti.  Seetõttu  on  e‐posti  aadresside  kogumisel  kasulik 

uurida  kasutajate  tausta. Näiteks,  kui olete  kindlustusettevõtja ning  e‐postiga  liitunud  inimene on 

  

huvialaks märkinud ekstreemspordi, on tõenäoliselt väga vajalik, et tal oleks kindlustus võimalikuks 

ravikulude katmiseks.  Samuti on hea teada kasutajate sünnipäeva, et saata sünnipäevakingitus või  ‐

õnnitlus,  või  teha  hoopis  eripakkumine.  Heaks  näiteks  on  Kaubamaja  Partnerkaart,  mis 

sünnipäevanädalal pakub 10% allahindlust. Seda tuletatakse alati personaalse e‐kirjaga meelde. 

E‐posti  üheks  paremaks  strateegiaks  on  erinevate  spetsialistide  arvates  kasutajate  harimine  ja 

“kasvatamine“. See tähendab, et kasutajate ostuotsust mõjutab otsesest müügipakkumisest märksa 

enam info toote kasulikkusest ja võimalustest. Üheks selliseks suhtlemise viisiks on   uudiskiri.  

Kasulikku materjali e‐posti turundusstrateegiast leiate siit: 

http://www.slideshare.net/bestmarketing/matt‐king‐email‐marketing‐core‐concepts‐and‐best‐

practice‐sept09 

Kasutajatega on oluline suhelda personaalselt. Hea näide: veebiarendust pakkuv väikeettevõte saatis 

välja 100 hästi  läbi mõeldud e‐kirja konkreetsetele ettevõtetele ning sai 3 klienti. See on väga hea 

suhtarv, arvestades asjaolu, et veebiarendus on mahukas ja pikaajalist koostööd nõudev protsess.   

E‐posti tekstiline osa peab olema võimalikult  lühike ja pilkupüüdev. Samuti peab saadetavas e‐kirjas 

olema selgelt välja toodud saaja kasu. Mõttekas on pakkuda kasutajatele midagi erilist või välja tuua 

mõni eripakkumine, allahindlus, kingitus vms,  mis loob sõnumile lisaväärtust. 

Pealkiri olema paeluv, sest see on esimene asi, mida e‐posti puhul nähakse. Näiteks:   „Lõuna minu 

kulul...“ Nagu  toodud näites, on  tihti   efektiivne pealkiri poolikuks  jätta,  see paneb kasutaja   edasi 

vaatama. 

Hea e‐postituse 7 elementi: 

Kaasahaarav pealkiri (subject) 

Esimesed laused on tutvustamiseks 

Püsige teemas 

Ühes kirjas ainult üks sõnum/mõte 

Looge kasutajale (lisa)väärtust 

Tooge välja lugeja kasu 

Kutsuge tegudele (vt. call to action kodulehe all) 

Kujundus ja tehniline teostus Sõnumit  tajutakse  usaldusväärsemana,  kui  on  see  on  korralikult  vormistatud.  Sõnumi  sidumine 

kvaliteetse kujundusega annab sõnumile lisaväärtust ning loob usaldust.  

E‐posti  kujundamiseks  võib  kasutada  nii  valmislahendusi  kui  ka  vabavaralisi  lahendusi,  näit. 

http://www.mailchimp.com,  mis  lubab  koguda  ja  hallata  e‐posti  aadresse  ja  lisaandmeid,  ning 

sõnumeid kujundada ja välja saata. E‐posti sõnumite puhul ei maksa ära unustada, et kujundatud e‐

kiri  ei pruugi  kõigil  saajatel  avaneda. Mõttekas on  luua  ka  alternatiivne  sõnaline  tekst  juhuks,  kui 

kasutajal  pole  võimalik  kujundatud  e‐kirja  avada.  Paljud  programmid  võimaldavad  tekstilise 

lihtsõnumi loomist analoogina. 

   

Vabavaralised lahendused 

http://www.mailchimp.com 

http://www.sendblaster.com 

http://www.sendsmaily.com 

 

Tasulised lahendused 

http://www.epostel.eu 

http://www.inspektor.ee 

http://www.mikare.net 

http://www.sendsmaily.com

E‐posti kaudu turundamise meelespea 

E ‐posti saatmisel pea meeles: 

• Saada personaalne ja asjakohane informatsioon, mis on vajalik konkreetsele kasutajale. 

• Iga e‐posti nimekirjaga liituja kohta soovitame koguda ka tema demograafiline, käitumuslik ja 

eelistuste/huvide info. 

• Võimalusel  saatke  erinev  e‐post    igale  kasutajatele,  ning  muutke  see  personaalseks. 

 E‐posti loomisel soovitame jätta e‐posti sissejuhatusse osa, mida saate ise muuta kasutajaga 

sidumiseks.  See paneb kasutaja  tundma, et see e‐kiri on mõeldud just talle. 

• Arvesta tagasisidet ja e‐kirjade teemasid toetavates tegevustes  

• E‐kiri peab olema nii paeluv, et saaja loeks selle lõpuni. 

Viimase punkti  juurde:   koostage e‐kiri selliselt, et see kaasaks kasutajat.  Iga e‐kirja osa      toetab e‐

posti eesmärki: 

Kujundus  annab  kasutajatele  infot  kampaania  olemuse  ja  teema  kohta.  Kui  tegemist  on 

spetsiaalse  turunduskampaaniaga,  on mõttekas  kasutada  ka  kujundatud malli.  Samuti,  kui 

asetada e‐ sõnumisse üks‐kaks kvaliteetset pilti, võib tulemus oluliselt parem olla. Branding‐u 

edasiandmiseks on otstarbekas kasutada otsast lõpuni kujundatud e‐posti sõnumit. 

Paeluv  pealkiri.  See  on  eriti  oluline  esmakordse  (tutvustava)  kontakti  loomise  puhul. 

Näiteks: „Lõuna minu kulul...“, „Teie kliendid kontakteerusid...“ vms 

E‐kirja sisus peaks olema interaktiivne funktsioon kasutaja jaoks ehk kutse tegudele („call for 

action“). Näiteks: „Soovid teada, kuidas iga päev hoida kokku 50 krooni?“ ‐ Vajuta siia. 

Vältige e‐postitamisel saatuslikke vigu: 

Kasutatakse sama sõnumit, mis trükireklaamis või telereklaamis 

Saadetakse  sama  sõnumit  mitu  korda.  (Saaja  loeb  ridade  vahelt:  tulemus  ei  olnud  hea, 

saatsid uuesti.) 

Saadetakse sama sõnum kõikidele kasutajagruppidele, olenemata nende tarbijakäitumisest. 

Saadetakse e‐kirju või e‐uudiskirju liiga tihti, arvestamata, et liigne infovoog on häiriv. Kõige 

tulemuslikum kirjade saatmise tihedus kasutajatele on kaks korda kuus). 

Saadetakse „sihtimata“ infot, mistõttu saaja ei haaku teemaga. 

Ei proovita astuda kasutajaga dialoogi. 

E‐posti turundusega seotud õigusaktid: E‐posti kaudu turundusliku sõnumi edastamisel peab olema selleks ka eelnev saaja nõusolek. Samuti 

peab kasutajal olema võimalik edasistest teadaannetest keelduda. 

Täpsem info: INFOÜHISKONNA TEENUSE SEADUS, § 6. Kommertsteadaande edastamine 

Avalikud suhted internetis 

Sageli otsivad kasutajad usaldusväärset  infot neid huvitavate  toodete  ja  teenuste kohta  Internetist 

iseseisvalt: neil on välja kujunenud  info  tarbimise harjumused, näit.  loevad nad online väljaandeid, 

jälgivad neid huvitavaid foorumeid ja/või blogisid. Seetõttu on mõttekas kuvada infot ettevõtte kohta  

erinevates kohtades. Ka Internetis toimivad erinevad avalike suhete huvides tehtavad tegevused, mis 

täidavad suhtekorralduslikke eesmärke ning aitavad teadvustada Teie poolt edastatavaid sõnumeid. 

Info  jätmine oma ettevõtte kohta  internetti võimaldab  soovijal  iseseisvalt  tutvuda ettevõtte  infoga 

ning samuti kujuneb ettevõttel välja ka teatav profiil internetis. 

Foorumid 

Soovitame postitada infot foorumitesse, kuna see on koht, kust inimene leiab spetsiifilisi nõuandeid 

soovitud  teemadel.  Suhtlusportaalid  sisaldavad  küll  väga  palju  infot,  kuid  seal  ei  pruugi  olla 

konkreetset  infot kasutaja  jaoks  (kuidas  leida mingile probleemile  lahendus,   või saada konkreetne 

arvamus vajalikul teemal). Foorum seevastu on nagu online konsultant, mis võimaldab saada nõu  ja 

abi valikute  tegemiseks. Soovitame  jälgida  foorumites  toimuvat  ja postitada vastuseid, see on väga 

tulemuslik koht kliendiga usaldusliku kontakti  saamiseks. Kui  foorumis osaleja  tunneb  teema vastu 

huvi, siis ei ole tee võimaliku koostööni eriti pikk ega raske 

Foorumeid saab kasutada ka otsese reklaamikanalina, sest seal on sageli  bännerireklaami pinnad ja 

muud  reklaamivõimalused.  Samas  on  foorumis  võimalik  suhteliselt  efektiivselt  teha  ka  tasuta 

reklaami. Näiteks on sageli foorumite postituste jaluses postitaja nö. allkiri, mida kasutaja saab oma 

profiililt muuta. See allkiri ilmub mõnedes foorumites kõigi  kasutaja postitatud teemade jaluses. Kui 

Teil on näiteks tuttav, kes on foorumisse postitanud paar tuhat korda (mis ei ole sugugi võimatu!), on 

teil populaarses foorumis väga hea kõlapind. Jaluses olev info ei pea olema otseselt seotud postituse 

sisus  oleva  infoga,  sinna  võib  panna  ka müügile  orienteeritud  infot.  Kõige  tulemuslikum  on  sinna 

panna kodulehele viiv link, mis saadab huvilisi otse Teie kodulehele.  

Blogid 

Blogi on suurepärane võimalus  jagamaks veebikülastajatega oma arvamust  ja/või olulist  infot. Blogi 

võib  pidada  elektrooniliseks  päevikuks,  kuna  ta  täidab  suures  osas  sama  eesmärki  ‐  võimaldab 

talletada antud ajahetke mõtteid  ja uudiseid. Blogis käsitletakse huvipakkuvaid  teemasid pikemalt, 

päeviku  vormis.  Üldjuhul  koondatakse  blogikanded  veebilehel  sarnaste  kategooriate  alla  või 

liigitatakse neid  ajaliselt  ‐ näiteks  kuude  kaupa. Blogi üheks  eeliseks on  selle  kirjutiste  sõltumatus 

veebilehe  temaatikast,    igas  kirjutises  võib  olla  eraldiseisev  info.  Blogi  eeliseks  on  ka  see,  et 

blogikeskkond  on  tasuta  ja  sinna  saab  juurde  liita  täiendavaid  tehnilisi  lahendusi  (näit. 

kaardirakendus, fotogalerii või sotsiaalvõrgustike liidesed). 

Kui  olete  oma  tegevusalal  eestkõneleja  või  väga  kogenud  tasub  blogi  liita  ka  ettevõtte  kodulehe 

külge. See võimaldab asjast huvitunutel inimestel saada infot vajalikul teemal ning teadvustab neile, 

et antud ettevõttelt saab abi antud valdkonnas. 

 

 

Info edastamine meediale (pressiteated) 

Sageli on ettevõtte tegevuses  muutusi ja uudiseid, mis võivad huvi pakkuda avalikkusele või suurele 

kasutajarühmale. Lihtsaim viis avalikkuse  teavitamiseks on pressiteate väljastamine. Pressiteade on 

üheleheküljeline tekst, mis ei tohi kindlasti olla ettevõtte reklaamtekst. Pressiteade on kokkuvõtlik 

info uudise kohta teavitamaks avalikkust. Selle sisuks on uudis või konflikt, vastasel juhul ei oleks see 

pressiteade  vaid  reklaamtekst.  Pressiteade  võib  osutuda  vajalikul  hetkel  väga  mõjusaks 

turundustööriistaks.  Ajakirjanik saab Äripäeva andmetel üle 100 pressiteate päevas. Seepärast tuleb 

hoiduda  ajakirjanikele  lausreklaami  ja    ebaoluliste  sõnumite  saatmisest,  et  pressiteatele  vajalikku 

soodsat pinnast mitte hävitada.  

Pressiteade  saadetakse  ajakirjanikele e‐postiga  kas otse    või  vastava  teenuse pakkuja  kaudu  (näit. 

kommunikatsioonibüroode või portaali ajakirjanikud.ee kaudu, kust  leiate on muuhulgas ka  juhised, 

kuidas head pressiteadet koostada).   

Põhjaliku Äripäeva artikli pressiteate koostamise kohta leiate siit: 

http://www.ap3.ee/article/2009/08/21/KUIDAS_kirjutada_pressiteadet_mida_avaldatakse 

Meediaga suhtlemise eesmärgil saab kasutada ka blogi. See toimib hästi siis, kui olete oma ala 

ekspert ja blogikanded on erialased. Seetõttu tasuks juba blogi alustades läbi mõelda, millist 

eesmärki see tulevikus hakkab täitma. 

   

Turundus läbi sotsiaalmeedia 

Sotsiaalsete  kanalite  kasutajate  arv  maailmas  on  hüppeliselt  kasvanud,  ulatudes  sadadesse 

miljonitesse. Sotsiaalvõrgustike kiire kasv ja nendes veedetava aja pikenemine on tingitud võimaluste 

rohkusest  ning  kasutajate  omavahelise  suhtluse  elavnemisest.  Väga  palju  räägitakse  sellest,  et 

sotsiaalvõrgustikud on saanud üheks peamiseks info vahetamise ja meelelahutuse kohaks internetis.  

Populaarsemad Eestis kasutatavad suhtlusportaalid: 

www.orkut.com  

www.rate.ee 

www.facebook.com 

www.twitter.com 

www.linkedin.com 

Sotsiaalmeedia kohta saab igakülgset infot http://www.mashable.com portaalist, kust leiab artikleid 

statistikat ja muud vajalikku infot erinevate sotsiaalvõrgustike kohta. Samal portaalil on olemas 

väljund nii Facebookis kui ka Twitteris. 

http://www.facebook.com/mashable?ref=ts 

http://www.twitter.com/mashable 

Turundus sotsiaalmeedias 

Paljud ettevõtted on aru saanud, et sotsiaalse meedia kasutamine aitab efektiivsemalt kasutajateni 

jõuda, kuna sotsiaalvõrgustikes on suhtlus personaalsem ja tulemuslikum  kui üldine reklaam. 

Sotsiaalse meedia  kasutamise  puhul  on  kõige  tähtsam meeles  pidada,  et  tegemist  on  suhtluseks 

mõeldud  kanalitega.  Kui  sotsiaalvõrgustikes  oskamatult  turundada,  paistab  see  kohe  välja.  Kui 

soovite suhtlusportaalides inimesi kaasata, suhelge nendega tavalisel moel, rääkige midagi kasulikku,  

pange  sõnumitesse  sobivas  vormis  emotsiooni.  Sotsiaalmeedia  annab  suurepärased  võimalused 

edastamaks kasutajatele vajalikku infot ning suhelda otse klientidega. 

Enamasti kasutavad ettevõtted sotsiaalmeedia tasuta võimalusi Facebooki ja Twitteri keskkondades. 

Siiski väikese kuluga on võimalik jõuda kasutajateni ka läbi teiste portaalide. 

Tegevused Twitteris 

Twitter on suhtluskeskkond, kuhu erinevad kasutajad postitavad lühisõnumeid (microblogging), mida 

teistel kasutajatel on võimalik jälgida. 

Twitteri  kasutamiseks  tuleb  luua  konto  aadressil  https://twitter.com/signup,  registreerides 

kasutajanimeks oma ettevõtte nime, kaubamärgi või  tegevusala.  (Ettevaatust  ‐ viimasel  juhul võite 

huvi  äratada  ka  samal  alal  tegutsevate  konkurentide  vastu!)  Kui  kasutajanimi  on  eelnevalt  juba 

võetud,  soovitame  kasutajanime  laiendada  selliselt,  et    seos  ettevõttega  tuleb  selgesti  välja  (näit. 

Estonian_Air). 

Kui olete konto  loonud, saate oma Twitteri  lehekülje, kus  ilmuvad kõik teie postitused ning kõikidel 

veebikasutajatel on võimalik neid  lugeda. Samuti on võimalik seadistuste alt kujundada ka Twitteri 

värvilahendust brändinguga vastavaks.   

Twitteris postitades tuleb meeles pidada, et kõik kirjutatu jääb veebi ‐ seetõttu võiksid Teie sõnumid 

olla    igati  korrektsed. Hilisem  info  eemaldamine  võib  nõuda  palju  toimetamist.  Sageli  salvestavad 

veebiinfot otsingumootorid, mis näitavad otsingutulemustes  tihtipeale ka varasema  info  fragmente  

olenemata sellest, et info on juba kustutatud. 

Teie Twitteri postitusi saavad erinevad kasutajad pidevalt  lugeda, hakates Teie  järgijateks Twitteris. 

Sel  juhul  ilmuvad  Teie  postitused  nende  Twitteri  voos, mis  tähendab,  et  info  jõuab  operatiivselt 

nendeni.  Seetõttu  peabki  info  olema  kõigile  kasutajatele  huvipakkuv,  müügijuttu  ei  taha  valdav 

enamus lugeda. 

Ühe toreda asjana on loodud ettevõtete kataloog, mis koondab Twitterit kasutavad Eesti ettevõtteid. 

Ettevõtte andmed  lisab sinna administraator. Kataloogi saavad kõik ettevõtted, kes on end Twitteri 

kasutajaks registreerinud.  

Twitteri ettevõtete kataloog asub aadressil: http://www.siuts.us 

Twitteris mikroblogi pidamisel on veel üks väga hea omadus: kõik Twitteri postitused on leitavad ka 

Google'i otsingumootoriga ning mõne aja pärast ametlikult ka bing.com otsingumootoriga. 

Nii  nagu  on  leitavad  Teie  postitused,  on  seda  ka  teiste  postitused.  Uurimaks,  millist  infot  on 

postitanud  teie  konkurendid  või  kui  palju  on  mingil  teemal  üldse  Twitteris  postitusi,  kasutage 

spetsiaalselt selleks mõeldud otsinguid: 

http://search.twitter.com ametlik Twitteri otsing 

http://tweetmeme.com/search üks tulemuslikumaid Twitteri otsinguid 

http://monitter.com võimaldab kolme Teile vajaliku otsingu infot jälgida reaalajas. 

 

Facebook 

Facebook on maailma populaarseim ning mitmekülgseim suhtlusportaal. Kui Facebook oleks riik, 

oleks ta oma 500 miljoni kasutajaga suuruselt 3 riik maailmas. Eestis on praegu üle veerand miljoni 

Facebooki kasutaja. Seetõttu on see väga suur turundusjõud ja oskuslik tegutsemine selles portaalis 

võib viia info väga paljude kasutajateni. Lisaks sellele, et Facebook on suurim suhtlusvõrgustik, 

veedetakse selles ka väga suurel hulgal aega. Erinevatel andmetel veedab keskmine Facebooki 

kasutaja seal tund aega.   

Kui rääkida Facebooki võimalustest siis kasutaja saab Facebookis: 

Luua ja hallata kontakte sõpradega ja erinevate kogukondadega; 

Lisada infot; 

Luua ürituste lehekülgi; 

Luua erinevaid gruppe; 

Koostada erinevaid küsimustikke (enamasti meelelahutuslikke); 

Kommenteerida teiste kasutajate poolt kuvatavat infot; 

Luua uusi ja kasutada juba olemas olevaid rakendusi. 

Facebooki eeliseks on võimaluste mitmekesisus, arvukas kasutajaskond ja inimeste avatus erinevale 

informatsioonile. Ettevõte saab Facebooki sõnumeid postitada, foto‐ ja videogaleriisid luua, teiste 

kasutajatega suhelda, aga ka viidata teistele oma ettevõtte infoallikatele (näit. kodulehele, blogile, 

YouTube’i videole, vms). Samuti on olemas ka lahendused, mida on võimalik lisada oma ettevõtte 

kodulehele, mis suunavad Facebooki ning võimaldavad sinna kommentaare postitada otse 

kodulehelt.  Siin ka info nende kohta: http://developers.facebook.com/docs/guides/web#plugins 

Üheks paremaks viisiks kasutajate kaasamiseks on luua Facebooki teemaleht. Teemalehte võib 

võrrelda ettevõtte kodulehega, mis asetseb sotsiaalvõrgustikus. Seda on võimalik kujundada 

ettevõtte korporatiivgraafikaga vastavaks ja sinna on lisada lehekülgi, millele on võimalik tekitada 

oma sisu. Siin mõned näited erinevatest teemalehekülgedest: 

http://www.facebook.com/aktiva.ee 

http://www.facebook.com/teemeara 

http://www.facebook.com/silmakeskus Facebooki teemaleht võimaldab ettevõttele järgnevaid tegevusi: 

Kuvada tekstilehte ettevõtte või kampaania kohta 

Postitada jooksvalt erinevaid pilte, viiteid 

Koguda lehekülje fänne, kes näevad Teie lehekülje uuendusi oma Facebooki voos 

Koostada teemalehe album 

Kutsuda inimesi üles liituma  

Facebooki teemaleht võimaldab  kasutajatega erinevatel viisidel suhelda ja on seetõttu hea kontakti 

saavutamise koht. Portaali parempoolsesse osasse on võimalik osta ka kliki‐põhiseid reklaame.  

Facebooki lehekülje saab luua aadressil: 

http://www.facebook.com/pages/learn.php#!/pages/create.php 

Facebooki leheküljed on väga populaarseks saanud ning populaarsematel lehekülgedel on kümnetes 

tuhandetes järgijaid. Antud veebilehel on võimalik jälgida kui palju erinevatel ettevõtetel ja 

eestvedamistel järgijaid on: 

http://metrix.station.ee/?act=facebook 

Teised võimalused. Lisaks Twitterile ja Facebookile on ettevõttel mõttekas teha lehekülg ka Linkedin 

(www.linkedin.com)  keskkonda, mis peamiselt  koondab  inimesi nende professionaalse  info põhjal. 

Sinna oleks mõttekas luua ka ettevõtte profiil: http://www.linkedin.com/companies?didentcompy= 

Sotsiaalkeskkonnad  on  enamasti  ka  üksteisega  ühendatavad.  Selleks  on  loodud mitmeid  tehnilisi 

lahendusi: näiteks ilmub Twitteri postitus automaatselt näiteks Facebookis, või vastupidi. Võimalik on 

seadistada suhtluskeskkonnad nii, et üks postitus ilmub kuni 23 sotsiaalvõrgus (http://www.ping.fm) . 

See  lahendus  võimaldab  postitada  oma  sõnum  väga  suurele  kasutajaskonnale,  mis  suurendab 

sealjuures ka ettevõtte “jalajälge“ Internetis. 

   

Muud turundusvõimalused 

Videovõimalused 

Videolahenduste  puhul  on  levinud  mõneminutilised  klipid,  mis  on  üleval  mõnes  videoportaalis. 

Suurim  lühivideote  „majutamisega“  tegelev  portaal  on  YouTube.    YouTube'is  vaadatakse  üle  100 

miljoni  video  päevas.  YouTube’iga  sarnastes  portaalides  vaatab meelelahutusliku  sisuga  reklaame 

kümneid,   kui mitte sadu  tuhandeid  inimesi. Seda huvi saab ettevõte oskuslikult ära kasutada oma 

videoklippide  loomise  ja  üleslaadimisega.  Enamgi  veel  ‐  huvitavaid  videoid  aitavad  vaatajad  ise 

levitada. 

Video üleslaadimise ning  levitamise keskkondi on  teisigi. Enamasti on võimalik antud videod  lisada 

lihtsate  lahendustega  ka  kodulehele  või  sotsiaalvõrgustiku  profiilile  (Facebooki  lehele).  Üks 

levinumatest videokeskkondadest on ka Vimeo video keskkond: http://www.vimeo.com  

Kaasturundus 

Kaasturundus (affiliate marketing) on internetiturunduse meede, kus teised inimesed või ettevõtted 

turustavad sinu tooteid ja teenivad  müügi pealt vahendustulu. Maailmas on see väga levinud 

koostöövorm ja seda võib pidada omamoodi tööstusharuks ‐ sel teemal antakse igal aastal välja sadu 

raamatuid, toimub tuhandeid konverentse ja teenitakse miljoneid. 

Lühidalt on protsess järgmine: registreerunud kaasturundajal on kindel internetiaadress, millele ta 

suunab tema poolt juhitavad kliendid. Sama aadressiga on seotud analüütikatarkvara, mis võimaldab 

kindlaks teha klientide voo allikad ja pidada arvestust, kui palju ostjaid kaasturundaja lehele saatis. 

Kaasturundaja eesmärk on tekitada võimalikult palju käivet, mille pealt ta tulu saab.  

Kaasturundajate vahendustasu on vahemikus 5‐50% toote hinnast, sõltudes toote või teenuse 

marginaalist ja muudest iseärasustest. Miks kaasturundajad on olulised, on just nende vahetu 

kontakt võimaliku kliendiga. Kaasturundaja saab näiteks kasutada sotsiaalturunduse võimalusi 

(sotsiaalvõrgustikke, foorumeid, blogisid, jms) turunduslikel eesmärkidel ilma, et see kedagi häiriks. 

Maailma  üks  parimaid  kaasturunduse  näiteid  on  Amazon  Associates (https://affiliate‐

program.amazon.com/gp/associates/join/landing/main.html/182‐2333846‐8098445). Amazon müüb 

paljusid  tooteid  läbi  kaasturunduse.  Lisaks  toodete müügile  võib  kaasturundust  edukalt  kasutada 

näiteks koolitusteenuse puhul. Keegi, kes on koolitusel käinud  ja oli rahul, soovitab seda sõpradele 

edasi ja teenib iga sõbra pealt nt. 20% koolituse hinnast. 

Hambaravikliinik võib oma patsientidele pakkuda programmi, kus patsiendid soovitavad seda kliinikut 

oma tuttavatele ja selleläbi teenivad krediiti oma tulevaste protseduuride jaoks. 

Kaasturunduse  teemat  on  oma  blogis  käsitlenud  Internetiturunduskoolituste  pakkuja  Peep  Laja: 

http://internetmarketing.ee/kaasturundus‐voimalus‐ettevotetele 

Mujal maailmas on kaasturundus väga levinud: miljoneid veebilehti on loodud eesmärgiga  suunata 

kasutajat soovitavale tulemusele just läbi selle kodulehe, mis toob müügitehingu puhul 

kaasturundajale tulu. Levinud on ka kaasturunduse võrgustikud, mille puhul kaasturundajatel on 

võimalus jagada informatsiooni omavahel ja saada uusi koostööpakkumisi.  

Viirusturundus 

Viirusturundus on meetod, mille puhul inimesed hakkavad soovitud sõnumit iseseisvalt levitama . 

Viirusturunduse mõiste tulenebki sellest, et see hakkab külge nagu viirus ning nakatab ka teisi. Kui 

vanasti oli viirusturunduse objektiks erinevad naljaka sisuga e‐posti sõnumid, edasi pildid ja ka 

erinevad slideshow'd, siis hetkel levitavad kasutajad ise sel viisil peamiselt naljaka sisuga videoid 

(peamiselt Youtube’i linke). Parimatel videotel on miljoneid vaatajaid. 

Viirusturunduse suurimateks plussideks on meediakulu kokkuhoid – viiruslikku ideed ei ole vaja 

toetada tasulise meediaga, ta levib ise kas suuliselt või elektroonselt e‐posti, sotsiaalsete võrgustike, 

vms kaudu. Viirusturunduse edu saladus seisneb selle vahetust levikus, mis üldjuhul saab alguse 

kolmandast isikust, kes justkui ei ole klipis oleva brändi, toote või olukorraga seotud, kes oleks nagu 

subjektiivne kõrvalseisjast infolevitaja. 

Mõningad populaarsed näited viiruslikest videoklippidest: 

http://www.youtube.com/watch?v=GkgZFI4ZT0I 

http://www.youtube.com/watch?v=owGykVbfgUE 

http://www.youtube.com/user/suitsufilm 

http://www.youtube.com/watch?v=i_JS1YG8H2c 

http://www.youtube.com/watch?v=RxPZh4AnWyk 

http://www.youtube.com/watch?v=BHPzee0qhJg  

Valiku viiruslikest reklaamidest leiab ka siit: 

http://www.nma.co.uk/resources/viral‐brand‐chart