Jalgaratta- ja jalgteedel kasutatud liikluskorralduslike lahenduste võrdlus Eestis ja Saksamaal (Tallinna Ülikooli

Haapsalu Kolledži liiklusohutuse eriala diplomitöö)

Andrus PrükkLiikluskorralduse osakonna juhataja

Maanteeameti lõuna regioon

Diplomitöö teema*: Eesti ja Saksamaa (Hesseni liidumaa) jalgrattateede liikluskorralduslike lahenduste võrdlus

• Uurimistöö eesmärk oli võrrelda Eestis ja Saksamaal Hesseni liidumaal jalgratta- ja jalgteedel ohutu liikluskeskkonna loomiseks kasutatud liikluskorralduslikke lahendusi asulates ja väljaspool asulaid.

• Uurimisel oli ülesanne leida lahendusi, mida saaks kasutada Eestis jalgrattaliikluse korraldamisel, arvestades Saksamaa pikaajalisi kogemusi antud valdkonnas

* Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledž

Liikluskeskkond

• Oluline roll jalgrattaliikluse suurendamisel ja jalgrattaliikluse infrastruktuuri väljaarendamisel on liiklusohutusel ja liikluskeskkonnal.

• Täna Eestis jalg- ja jalgrattateedel kasutatud liikluskorralduslikud lahendused erinevad sageli nii ühes asumis kui ka regioonis ning teekasutajatel puudub arusaam, kuidas peab ühes või teises situatsioonis liiklema, see omakorda suurendab tee kasutaja riski sattuda ohtlikesse olukordadesse või liiklusõnnetustesse.

• Jalgrattateede planeerimisel peab arvestama, et oleks tagatud ligipääsetavus, ning infrastruktuur ise peab olema mugav ja ohutu, vaid siis on võimalik muuta jalgratas konkureerivaks liiklusvahendiks.

• Sealjuures on ohutus vaieldamatult üks põhinõuetest, jalgratturid ise ei põhjusta olulist ohtu, kuid jalgratturid ise on tunduvalt haavatavamad, kui nad liiguvad samas liiklusruumis motoriseeritud liiklusega

• Kui konfliktpunkte jalgratturite ja motoriseeritud liikluse vahel pole võimalik vältida, tuleb need teha selgelt nähtavaks ja arusaadavaks (ristmikud, pöördekohad jms) nii, et liiklejad oleksid teadlikud ja saaksid kohandada oma käitumist vastavalt olukorrale

• Kuna Eestis on jalgrattateede võrk ebaühtlane, kasutavad paljud jalgratturid sõiduteedevõrku.

• Arvestades seda asjaolu, tuleb kasutada lahendusi, mis suurendavad jalgratturite ohutust sõiduteedel liigeldes, samas ei piira jalgratturite õigusi ja võimalusi kasutada kogu teedevõrku.

Põhilised liikluskorralduslikud lahendused, mida Saksamaal kasutatakse ja mis võiksid ka Eestis tagada rattateede võrgu

ühtluse ja liikluse sujuvuse

• Jalgrattarada on jalgratta, pisimopeedi või mopeediga liiklemiseks ettenähtud ja teekattemärgisega tähistatud pikisuunaline sõiduteeosa (Liiklusseadus 2011)

• Jalgrattarada muudab jalgrattaliikluse sujuvamaks ja kiiremaks, seeläbi muutub jalgratta kasutamine atraktiivsemaks.

• Saksamaa liiklusseaduses on säte: kui jalgrattarada on tähistatud, siis on kohustus jalgrattarajal sõita ja normid määravad, et jalgrattaraja laius (Joonis 2.4) peab olema vähemalt 1,85 meetrit. Suure sõidukite liiklusintensiivsuse korral ja kiiruse korral üle 50 km/h ei tohi jalgrattaraja laius olla alla kahe meetri

• Lisaks jalgrattarajale eristatakse Saksamaal jalgratturi kaitseriba, mille laius jääb vahemikku 1,25–1,50 meetrit. Kaitseriba ei tähistata vertikaalsete liikluskorraldusvahenditega, vaid ainult markeeringuga ja kaitseriba on sõiduteeosa. Kaitseriba kasutatakse teedel ja tänavatel, kus liiklusintensiivsus jääb alla 1000 sõiduki ööpäevas ja sõidukite kiirus ei ületa 50 km/h (ERA 2010).

Ristmikud• Ristmikud on enamasti kõige probleemsemad kohad

jalgratturitele. Jalgrattatee ristumine tänavaga, maanteega on enamasti ohuallikas, seetõttu soovitatakse Saksamaal kasutada sõidueesõigusega ristmikel lahendust ,kus jalgrattatee tuuakse ristmiku ületamiseks 20–30 meetri ulatuses sõiduteele ning pärast ristmikku viiakse taas eemale.

• Seda tüüpi lahendust saab kasutada eelkõige siis, kui pööravate sõidukite arv on väike ja ristumisi-mahasõite on järjestikku palju. Rõhutamaks jalgratturile antud sõidueesõigust, tuleb kasutada asjakohast markeeringut ristmikul ja suurendada tähelepanu markeerides ala punase teekattevärviga

• Kui aga ristmikul kõrvalteele ja sealt peateele pöörajate arv on suur, tuleb jalgratta- ja jalgtee viia ristmikust kuus meetrit eemale ning jalgratturitele kehtestatakse liiklusmärkidega tee andmise kohustus lõikuval teel liiklevatele sõidukitele ning lisaks kasutatakse ristmikul ohutussaart (laiusega 2,5 meetrit), mis tagab teed ületava ratturi ohutuse

• Valdavalt antakse siiski Saksamaal jalgratturitele sõidueesõigus. „Jalgratturile on tähtis, et tema sõitu ei pidurdata, sest ta peab omal jõul uuesti kiirust koguma.“Andes eesõiguse jalgratturitele, peame arvestama ka jalakäijatega. Sageli ei saa me lubada jalakäijaid ületada ristmikku kohast, kust seda teevad jalgratturid, ja jalakäijate tarbeks tuleb kasutada teisi lahendusi: teeületuskoht koos ohutussaarega jms

• Saksamaal on ristmikel (asulatingimustes), kus liiklust reguleeritakse fooridega ja jalgratturitel on vaja sooritada pöördeid kasutusel lahendus, et kui jalgratturid saabuvad ristmikule mööda jalgrattarada, suunatakse jalgratturid sõidukite ette, kus nad on juhtidele paremini nähtavad

• Ratturitele on atraktiivne, kui nad saavad ilma lisaajata otse liikudes vasakule või paremale pöörata. Tähtis on seejuures, et oleks tagatud jalgratturi ohutus, kasutades selleks juba enne ristmikule jõudmist markeeringut, eraldades ratturid sõidukitest ja rõhutades seda omakorda punase teekattevärviga

• Eestis eelnevalt vaadeldud lahendusi kasutatud pole ja reeglina antud tüüpi liikluskorraldus lahendused meil levinud ei ole.

• Eestis on valdavalt kasutusel lahendus, kus jalgratturid on sõiduteest eemale viidud eraldi asetsevale jalgratta- ja jalgteele või kõnniteele ja seega ületavad ratturid ristmiku koos jalakäijatega.

• Olulised liikluskorralduslikud lahendused, mis suurendaks Eestis rattakasutuse osatähtsust, on tervikliku rattateedevõrgu loomine jalgrattaradade kasutuselevõtu kaudu ja ratturitele ristmikel sõidueesõiguse andmine, tuues jalgratturid peateele. Saksamaal linnades ja asulates, kus kasutatakse jalgrattaradasid sõiduteeosal, mis on nõuetekohaselt tähistatud ja markeeritud, on jalgratturitel turvatunne, neil on oluliselt suurem liikumiskiirus ning seeläbi on ratas muutunud alternatiivseks liiklusvahendiks igapäevases liikluses.

Teeomanik ei saa tagada liiklusohutust, kuid ta peab looma tingimused, mis võimaldavad ohutult liigelda

Tänan tähelepanu eest!

andrus.prykk@mnt.ee