Atmosfäär

Geograafia riigieksami küsimusedEsitlus on koostatud www.ekk.edu.ee

materjalide põhjalKoostaja J. Vidinjova

Vasta küsimustele!

Kui ei oleks soojusvahetust Maa erinevate piirkondade vahel, siis oleks suurtel laiustel külmem ja väikestel laiustel soojem kui see praegu on. Nimetage kaks peamist tegurit, mille mõjul toimub soojusvahetus erinevate laiuste vahel. 2 p

1)............................................................. 2) ..............................................................

Kaardil on kujutatud Aafrika lõunaosa. Kummal rannikul on sademete hulk suurem, kas Atlandi või India ookeani rannikul? Põhjendage kahe teguri mõju,mis muudavad selle ranniku sademeterikkamaks. 2 p

Rohkem sajab _____________________ rannikul. Põhjendus: 1)____________________________________________ 2)____________________________________________

Passaattuuled toovad sooja Nõelaneeme hoovuse kohalt niiskeid õhumasse rannikule ,kus need mäenõlvadel kõrgemale kerkides jahtuvad,liigne veeaur kondenseerub, moodustuvad pilved ja sajab vihma.

California ja Florida poolsaared on enam-vähem võrdsel kaugusel ekvaatorist ja mõlemad on ookeani suhtes avatud, sademetehulk erineb neil poolsaartel aga oluliselt. Kummal poolsaarel sajab vähem? Põhjendage. 2 pVähem sajab ........................................................ poolsaarel.Põhjendus:.................................................................................

Kas joonisel on kujutatud suve- või talvemussooni? Põhjendage.

Joonisel on kujutatud .....Põhjendus:..... Millised sotsiaal-

majanduslikud tagajärjed võivad Indias mussoonvihmadega kaasneda?

1)......................................2)......................................Tõmmake järgnevas

loetelus joon alla kahele jõele, mille veeseisu mõjutavad mussoonid.

MISSISSIPPI, INDUS, DOONAU, AMAZONAS, GANGES, KONGO.

Suvel kujuneb mandri kohale madalrõhuala, sest mandriala soojeneb kiiremini.Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale, suvel merelt maismaa suunas.

Kas joonisel on kujutatud tsüklonit või antitsüklonit?Joonisel on kujutatud .............................................................Iseloomustage suvist ilma Eestis, mille on kujundanud tsüklon.1) .............................2) ...........................3)............................Iseloomustage talvist ilma Eestis, mille on kujundanud antitsüklon.1) .............................2) .............................3).............................

Millisel laiuskraadil on 21. detsembril päev kõige pikem? Õige vastus tähistage X-ga. 1 p

A 70º N B 23º N C 0º D 23º S E 70º S

Kuidas nimetatakse joont 70 N ?

Mis laiuskraadil on 21. märtsi keskpäeval Päike horisondil kõige kõrgemal?

Õige vastus tähistage X-ga.

2 p A. 66° N B. 23° N C. 0° D. 23° S E. 66° S

Kuidas nimetatakse joont 23,5° N? _____________________________

Paljudel rannikualadel muudab tuul ööpäeva jooksul suunda ja puhub kord maalt,kord merelt. Seda tuult nimetatakse briisiks.

Kirjutage joonistele, kumb kujutab briisi päeval, kumb öösel.

Põhjendage oma vastust. 3 p

Päeval soojeneb maa kiiremini ja seal kujuneb madalam rõhk, tuul puhub seega merelt maale. Öösel on vee kohal soojem õhk ja madalama rõhuga ala, mistõttu tuul puhub maalt merele.

La Paz ja Cuiaba asuvad Lõuna-Ameerikas peaaegu samal laiuskraadil. Ometi on kliima neis paigus üsna erinev. Nimetage kliimadiagrammide põhjal kaks olulist erinevust La Pazi ja Cuiaba kliimas ning põhjendage, milliste tegurite mõjul on erinevused tekkinud.

Nimetage üks sarnane joon La Pazi ja Cuiaba kliimas.

1) La Pazi temperatuurid on madalamad kui Cuiabas.

Põhjus: La Paz asub kõrgel Andides, Cuiaba asub madalamal.

2) Cuiabas sajab rohkem kui La Pazis.Põhjus: Cuiabasse toovad sademeid

kagupassaadid, La Paz jääb Andide varju.

1) Sajab peamiselt suvekuudel (detsember-märts).

2) Temperatuuriamplituud on väike.

Toetudes esitatud suvisele ilmakaardile, otsustage, kas järgmised väited on tõesed või väärad. 4 p

A. Kohas B puhub kirdetuul.B. Kohas B kujundab ilma soe front.C. Kohas A on

õhurõhk kõrgem kui kohas B.D. Kohas A võib tõenäoliselt sadada hoovihma

Selgitage, kuidas järgmised tegurid mõjutavad maapinnale saabuva ja neelduvapäikesekiirguse hulka. 3 pA) Päikese kõrgus horisondil

B) Pilvisus

C) Aluspinna omadused

Mida kõrgemal horisondil päike paistab, seda intensiivsem onpäikesekiirgus/seda suurem on päikesekiirte langemisnurk ja seda rohkem saab aluspind kiirgust

Pilved takistavad kiirguse jõudmist maapinnale. Osa kiirgusest neeldub pilvedes, osa peegeldub pilvedelt tagasi.

Vesi on suurema soojusmahtuvusega kui maismaa ja seetõttu neeldub vees kiirgust rohkem. Kui aluspinnaks on lumi ja jää, siis neilt peegeldub kiirgust rohkem tagasi. Mägise reljeefiga alal saavad rohkem kiirgust need nõlvad, mis on orienteeritud lõunasuunas.

Nimetage üks inimtegevus, mis aitab kaasa happesademete tekkimisele.

Tooge kaks näidet happesademetega kaasnevatest tagajärgedest. 2p

1) Mulla ja veekogude hapestumine, mille tagajärjel mulla ja veeökosüsteemid kahjustuvad, väheneb liigiline mitmekesisus

2) Okasmetsade kahjustused, puude juurdekasv väheneb. Hoonete kahjustumine

1) Kütuste põletamine, 2) põldude väetamine.

1.Selgitage, milles seisneb kasvuhooneefekt? 2p

2.Tooge kolm näidet inimtegevuse mõjus kasvu-hoonegaaside hulga suurenemisele atmosfääris. Iga näite puhul tooge välja, milline tegevus, millise kasvuhoonegaasi hulka suurendab. 3 p

Fossiilsete kütuste põletamine – vabanevad süsihappegaas ja lämmastikoksiidid

Riisikasvatus – metaan Prügimägedel vabaneb lagunemisprotsessides –

metaan Lämmastikväetiste kasutamine –

lämmastikoksiidid

Kasvuhooneefekti põhjustavad nn kasvuhoonegaasid: lühilaineline päikesekiirgus jõuab Maani, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud, see neeldub atmosfääris olevates kasvuhoonegaasides, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.

Märkige kaardil tähtedega A-F tähistatud objektide nimed vastavale joonele. 3 p

A. Riik

B. Riik

C. Riik

D. Poolsaar

E. Poolsaar

F. Saar