Avalik arvamus Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest

Tellija: Riigi Tugiteenuste Keskus

Esitlus 12.11.2019

2

2

Uuringu teemad:

Elanike teadlikkus Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest, sh isiklik kokkupuude toetustega;

Teadlikkus toetusi saavatest valdkondadest;

Milliseid teabekanaleid toetuste kohta info saamisel kasutatakse ja eelistatakse;

Hinnangud toetuste jagamisele ja nende mõjule Eestis;

Logode tuntus.

Uuringu metoodika

Veebiküsitlus, 1013 vastajat vanuses 18-74 (ESA andmetel on internetikasutajaid antud vanuserühmas 90%).

Proportsionaalne valim vastajate soo, vanuserühma, rahvuse ja elukoha (regioon ja asulatüüp) lõikes.

Küsitlusperiood: 10. - 18. september 2019.

Ajalised võrdlused aastatega 2015-2018 (kuni 2016. aastani toimus küsitlus silmast-silma).

Küsitluse taust

3

3

Teadlikkus toetustest kõrgem:

Kõrghariduse ja/või kõrge sissetulekuga inimeste seas;

Piirkondlike projektide puhul Kirde-Eestis.

Toetustest kuulnud inimeste %

Kas Te teate või olete vähemalt

midagi kuulnud Euroopa Liidu

struktuuritoetustest ehk

eurotoetustest?

Kas Te olete kuulnud mõnest

Euroopa Liidu poolt

kaasrahastatud projektist, et

arendada seda piirkonda, kus

Teie elate?

Kas Te olete midagi kuulnud

Euroopa Majanduspiirkonna ja

Norra toetustest?

Teadlikkus toetustest madalam:

Madala hariduse ja/või madala sissetulekuga inimeste seas;

Piirkondlike projektide puhul Tallinnas ja Kesk-Eestis.

Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste puhul teadlikkus kõrgem eestlaste seas, madalam mitte-eestlaste seas.

4

4

Kokkupuude toetustega Euroopa Liidu

struktuuritoetusedEuroopa Majanduspiirkonna ja

Norra toetused

Personaalseid

kokkupuuteid on

olnud sagedamini

kõrgharidusega või

eesti rahvusest

inimestel ning

ettevõtjatel/FIE-del

Personaalseid

kokkupuuteid

on olnud 28%-l

Personaalseid

kokkupuuteid

on olnud 6%-l

5

5

Spontaanselt mainiti kõige sagedamini:

Põllumajandus, kalandus, metsandus (40%);

Teed, raudteed, transport, sadamad (30%);

Haridus, teadus (28%);

14% ei osanud spontaanselt nimetada ühtegi valdkonda (2018. aastal 13%).

Millised valdkonnad toetusi saavad?

Eurotoetused Euroopa Majanduspiirkonna ja

Norra toetused

Etteantud nimekirjast märgiti toetusi saavate valdkondadena kõige sagedamini:

Maanteed, raudteed, sadamad (90%);

Keskkonnahoid (sh veemajandus, jäätmekäitlus) (84%);

Teadus- ja arendustegevus (73%, varem 66%);

Regionaalareng (68%);

Ettevõtlus ja innovatsioon (67%);

Integratsioon (lõimumine) (66%);

Haridus (65%, varem 58%);

Kultuur (61%, varem 55%);

Energiamajandus (54%).

Spontaanselt mainiti kõige sagedamini:

Haridus, teadus (18%);

Sotsiaalvaldkond, tööhõive (15%);

Majandus, ettevõtlus (8%);

Mõisakoolid (7%);

Keskkond, looduskaitse (6%);

Kultuur, mälestised (6%);

41% ei osanud spontaanselt nimetada ühtegi valdkonda (2018. aastal 42%).

Vastasid inimesed, kes olid antud

toetustest kuulnud

6

6

Spontaanselt teatakse kõige enam:

PRIA (28%);

EAS (23%);

Mitte ühtegi asutust ei oska spontaanselt nimetada 37% (2018. aastal 39%).

Asutused Eestis, mis vahendavad või mille kaudu saab taotleda eurotoetusi

Teadlikkus etteantud nimekirja baasil:

Vastasid inimesed, kes olid

eurotoetustest kuulnud

7

7

Spontaanne teadlikkus:

Euroopa Regionaalarengu Fond (8%);

Euroopa Sotsiaalfond (7%);

Ühtekuuluvusfond (5%).

Siin mainiti ka toetust vahendavaid austusi, nagu EAS, KredEx, PRIA jne.

Mitte ühtegi fondi/asutust ei oska spontaanselt nimetada 68% küsitletutest (2018. aastal 69%).

Euroopa Liidu toetusfondid, millest on võimalik toetusi taotleda

Teadlikkus etteantud nimekirja baasil:

Vastasid inimesed, kes olid

eurotoetustest kuulnud

8

8

Infovajadused toetuste osas

Kas Te soovite, et Teil oleks senisest rohkem

eurotoetuste alast infot?

Milliste eurotoetustega seotud teemade või

valdkondade kohta Te sooviksite senisest rohkem

infot omada?

Haridus, teadus, arendus (20%);

Toetuste jagamine üldiselt (16%);

Sotsiaalvaldkond (12%);

Regionaalareng, maaelu (12%).

Kas Te sooviksite Euroopa

Majanduspiirkonna ja Norra toetuste kohta

rohkem infot saada?

(2018. aastal 24%)

Kokku JAH: 65%

(2018. aastal 62%)

9

9

InfokanalidTV olulisus

teabekanalina vähenud,

kuid siiski on see jätkuvalt

kõige enam kasutatud

ning eelistatud

teabekanaliks.

Sotsiaalmeedia

kasutamine ning

eelistamine keskmisest

levinum alla 35-aastaste

seas

Mitte-eestlaste puhul

teabekanalite valik kitsam.

Eelistavad keskmisest

sagedamini teavet saada

sotsiaalmeediast ning

välireklaamidelt.

Kõrgharidusega

inimesed kasutavad ning

eelistavad keskmisest

sagedamini spetsiifilisi

eurotoetuste-alaseid

infokanaleid.

10

10

Hinnangud eurotoetuste mõjule

Mõju Eesti arengule üldiselt

Regionaalsete projektide mõju

Vastasid inimesed, kes olid eurotoetustest või

regionaalsetest projektidest kuulnud

11

11

Hinnangud toetuste jagamise protsessile

Kas eurotoetuste planeerimine

ja jagamine Eestis on Teie

arvates läbipaistev ja selge?

Kas Teie arvates suunatakse

eurotoetusi õigetesse

valdkondadesse?

Negatiivsete hinnangute põhjendused:

Vähe infot fondidest ja toetuste jagamisest;

Korruptsioon, ametnike ebaausus, pettused;

Keeruline ja ebaselge raha jagamise süsteem;

Toetusi ei kasutata otstarbekalt.

Negatiivsete hinnangute põhjendused:

Toetusi jagatakse ebaotstarbekalt;

Korruptsioon, mitteobjektiivsus otsustamisel;

Valdkonnad, mida peaks inimeste arvates toetama:

• sotsiaal/tervishoid

• haridus/teadus/kultuur

• põllumajandus

Vastasid inimesed, kes olid

eurotoetustest kuulnud

12

12

Logode tuntusLogo märganute %

Valdav osa vastajaist on logode kasutuseesmärkidega kursis, öeldes, et need sümboliseerivad

(Euroopa Liidust) saadud toetusi. 28% ei osanud logode kasutuseesmärke sõnastada (2018. aastal 27%%).

Valdav osa logosid näinud inimestest on teadlik, et need logod viitavad teatud

fondist saadud rahastusele. 15% logosid märganutest seostas rahastust Norra

riigiga. 19% ei osanud logode kasutuseesmärke sõnastada (2018. aastal

29%).

13

13

Eelarveperioodil 2014–2020 toetab Euroopa Liit Eestit struktuuri- ja investeerimisfondidest 4,4 miljardi euroga. Viimase kümne aasta jooksul on keskmiselt ligikaudu pool valitsussektori investeeringuist ja ca 11% Eesti riigieelarve kuludest tehtud välistoetuste abiga, peamiselt Euroopa Liidu toel. (Allikas: Riigikontroll).

Praegusel perioodil EL toetuste maht Eestile kasvab, kuid pikemas perspektiivis hakkavad toetused vähenema. Aastal 2021 algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil on Eestil kasutada tõenäoliselt märkimisväärselt vähem toetusraha (Allikas: Eesti Pank ja Riigikontroll).

Elanike teadlikkus Euroopa Liidu struktuuritoetustest on ajalises võrdluses pisut vähenenud, kuid siiski jätkuvalt suhteliselt kõrge. Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest teatakse oluliselt vähem kuieurotoetustest.

Toetuste mõju Eesti arengule peetakse valdavalt positiivseks ning väga positiivsete hinnangute osakaal on viie aasta võrdluses kasvanud.

Arvamused toetuste jagamise protsessi läbipaistvusest ja selgusest on võrreldes viie aasta taguse ajaga muutunud negatiivsemaks. Põhjused: infopuudus, vähene arusaam sellest, kuidas toetusi jagatakse ning nende kasutamist kontrollitakse, korruptsioonikahtlused.

Huvi täiendava info saamise vastu on suhteliselt kõrge – eurotoetuste kohta sooviks saada rohkem teavet 65% ja Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste kohta 56%. Teavet soovitakse saada eelkõige traditsioonilistest massimeediakanalitest, nooremad ka sotsiaalmeediast.

Kokkuvõte

Tänan kuulamast!