Eesti Euroopa kõrgharidusruumis

Eesti Euroopa kõrgharidusruumis

EÜL’i konverents “Kuidas edasi Bologna protsessiga?”

27. Veebruar 2010

Euroopa kõrgharidusruumi teemad

Bologna - 1999• Võrreldavad kraadid• Kahe-astmeline õppemudel• Ainepunktide süsteem• Mobiilsus• Kvaliteedikindlustus• Euroopa dimensioon

Louvain-la-Neuve - 2009• Õiglane ligipääs kõrgharidusele• Elukestev õpe• Tööhõivelisus• Üliõpilase keskne õppetöö• Hariduse, uurimistöö ja

innovatsiooni lõimumine• Avatus suuremale

rahvusvahelisusele• Mobiilsus• Andmekorje• Transparentsuse meetmed• Rahastamine

Bologna protsessi teemad sobitusid hästi Eesti sisese kõrgharidussüsteemi kaasajastamise püüdega - kõrgharidusreformi kava, 2001

Probleemid

• Eesti kõrghariduskorraldus on hägustunud

• Kõrgharidussüsteem on ülepaisutatud, ei arvesta tööturu vajaduste ja arengutega. Kõrgkoole on liiga palju

• Akadeemiline nõudlikkus on kõrgkooliti ebaühtlane

• Kõrghariduse rahastamine pole suutnud käia kaasas koolituse mahu kasvu ja inflatsiooniga

• Üliõpilaste sotsiaaltoetuste süsteem on ebaefektiivne ja tarbetult kulukas

Eesmärgid

• Tagada kõrghariduse arendamine ja rahastamine viisil, mis võimaldab tagada kõrghariduskorralduse selguse ja vastavuse tööturu vajadustega,

• Ühinemine Euroopa kõrgharidusruumiga.

3

Üleminek 3+2 õppekavade süsteemile 2002/03 õa; Üleminek lõpetajate põhisele rahastamisele 2002/03 õa,Varasema õpingute ja töökogemuse arvestuse (VÕTA) võimaluste seadustamine õppekava täitmise osana 2003, VV määrus nr 265 23. 10. 2003. a, “Ülikooli ja rakenduskõrgkooli ning nende õppekavade akrediteerimise kord ja akrediteerimisel

esitatavad nõuded”,VV määrus nr. 76, 12.03.2003, “Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid”; VV määrus nr. 275, 23.08.2004, “Õppeasutuste antavate akadeemiliste kraadide nimetuste loetelu”;VV määrus nr. 120, 6.06.2005, “Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991.a. antud endise NSVL kvalifikatsioonide

vastavus”;Omakapitalinõuete kehtestamine erakoolidele, 2005;VV määrus nr. 89, 6.04.2006, “Välisriigi haridust tõendatavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi

haridussüsteemis antud hariduskvalifikatsiooni nimetuse kasutuse tingimused ja kord”;VV määrus Kõrghariduse tasemel õpiväljundite määratlemine kõrgharidusstandardis, Sõltumatu kvaliteediagentuuri loomine, ühiskraadide ja –diplomite seadustamine, 2008;Üleminek 3-aastastele tulemuslepingutele, 2009;Üleminek õpitulemuste põhistele õppekavadele ja ECTS ainepunktisüsteemile, 2009;Ülikoolide kvaliteedilepe (2003) ühtsete kvaliteedistandardite kehtestamiseks. Leppe täitmise seire 2005, 2006, 2007, 2008.Riiklike mobiilsusmeetmete käivitamine 2002, sh Kristjan Jaagu programm, 2003Akadeemik Jüri Engelbrechti juhitud rahvusvahelise töörühma soovitused kõrghariduse kvaliteedikindlustussüsteemi parandamiseks, 2005;Osalemine OECD projektis “Review on Tertiary Education Policies”, 2005-2007,Kõrgharidusstrateegia aastateks 2006-2015, kinnitatud 2006;Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegiadokument, (2007), rahvusvahelistumise heade tavade lepe (2007),Eesti õpetajahariduse strateegia 2009-2013, kinnitatud 2009;“Kõrghariduse omandanute ja õpingud katkestanute sissetulekute võrdlus töötasult laekunud tulumaksu põhjal” (Klaris Uuringud OÜ, 2007;

PRAXIS, 2005);“Analüüs erinevate koolitusvaldkondade lõpetanute seisundite kohta tööturul ametialade, haridustasemete ja majandusharude lõikes”

(PRAXIS, 2005).ESF LÜKKA projekt 2005-2008: õppekavade, õpetamismeetodite, õppuritele suunatud ja õppetegevust toetavate praktika tugi- ning

nõustamissüsteemide arendusEestikeelsete kõrgkooliõpikute ja õppevahendite koostamise toetamine;Kõrghariduse Nõukoja töö käivitamine, 2008;ESF Primus programm - õppekavade sisehindamine, õppejõudude, õppekavaarenduse nõustajate võrgustiku loomine ja nõustajate

koolitamine, (2008-2013);ERF rahastamisel perioodil 2007-2013 kõrgharidusobjektide ehitamist 590,2 miljoni krooni väärtuses. ESF DORA programm – Eesti kõrgkoolide rahvusvahelistumise tegevuste ja üliõpilaste mobiilsuse toetamiseks 2008-2013;ESF vahendite abil rahastatav programm Best 2007-2013;ESF Kõrgkoolide ja ettevõtete koostöö toetamine avatud taotlusvooru kaudu (2009-2013). 4

Bologna protsessi mõju Eesti kõrghariduspoliitika kujundusele• Üleminek 3+2 õppekavade süsteemile 2002/03 õa; • Magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste ning noorte õppejõudude mobiilsust

toetavate programmide käivitamine - Kristjan Jaagu programm (2003), ESF vahenditest rahastav DoRa programm (2009);

• Varasema õpingute ja töökogemuse arvestuse (VÕTA) võimaluste seadustamine õppekava täitmise osana (2003), VÕTA rakendamise põhimõtete täpsem kokkuleppimine (2008),

• Diplomite ja kvalifikatsioonide tunnustamise lihtsustamiseks vajalike õigusaktide vastuvõtmine, erinevad õigusaktid perioodil 2003-2006;

• Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia ja kõrgkoolide rahvusvahelistumise heade tavade lepe (2007);

• Sõltumatu kõrghariduse kvaliteediagentuuri ning ühiskraadide ja –diplomite seadustamine, 2008;

• Üleminek väljundipõhistele õppekavadele ja Euroopa ainepunktide süsteemile, 2009/10 õa.

MIS TEGURID MÕJUTASID BOLOGNA PROTSESSI RAKENDAMIST EESTIS?• Soov kuuluda “klubisse” – 1999.a. pidas Eesti veel EL liitumisläbirääkimisi;• Loogiline jätk 1990.a. alguses alanud reformidele →

– ülikoolide ulatusliku autonoomia kehtestamine,– üliõpilase töökoormusel põhinev ainepunktisüsteem, – väliseksperte kaasav ning nende ekspertiisile tuginev akrediteerimissüsteem;

• Vähem teadvustati, et ühiskond ja majandus olid muutumas ning massilise kõrghariduse pakkumise tingimustes peab ka kõrghariduse enda iseloom muutuma. Kõrghariduse massilisemaks muutumise taga – – väljakujunenud euroopaliku elustandardi hoidmine eeldab oskusi teha

keerukamaid, suuremat kompetentsust eeldavaid töid. Euroopa ei suuda palgatasemelt võistelda odava tööjõuga riikidega ning vananeva elanikkonnaga kontinendi inimestel tuleb omaks võtta elukestva õppe põhimõtted;

– Lääne-Euroopas: poliitiline soov avada kõrgkoolid ebatraditsioonilistele üliõpilasrühmadele, andes nii võimaluse sotsiaalseks mobiilsuseks.

• Reformi läbiviimise kiiruse otsustasid Eestis a-õ ülikoolid. • Personaalne arvamus, miks reformi on käsitletud Eestis kriitiliselt:

– Paljud noored on piirdunud esialgu vaid 3.a. BAK haridusega;– Reformi läbiviimine toimus samal ajal rahastamissüsteemi muutmisega:

üleminek lõpetajate põhisele rahastamisele.

Kuidas hinnata Bologna protsessi senist rakendumist Eestis?• Lõplike hinnangute andmine vara –

– prof. Jaak Aaviksoo: “sisuline ümberkorraldus haridussüsteemis võtab 20 aastat” (Õpleht, 13.11.2009)

• Kiire muudatuste rakendus seadusandlikul tasandil pole taganud reformi eesmärkide omaksvõttu sektoris laiemalt,

KUID• Protsessis on püüeldud laiapõhjalise konsensuse tekitamise

poole: see on olnud konsulteeriva iseloomuga, kaasates peamised sotsiaalsed partnerid;

• Muudatuste elluviimiseks kõrgkoolide tasandil on eraldatud rahalist tuge, peamiselt ESF vahenditest (2005-2008 LÜKKA, 2009-2015 Primus ja DoRa projektid).

VAJADUS MUUTUSTEKS

% muutus 18 –aastaste earühmas 2004-2020

9

0.0

20.0

40.0

60.0

80.0

100.0

120.0

140.0

Eesti kõrghariduses toimus 1990 teisel poolel plahvatuslik kasv: üliõpilaste arv 1995/96 – 2008/09

Suurenenud on “küpses eas tudengite” osakaal 1993/94 vrdl 2008/09

1. Year of reference 20022. Year of reference 2004Countries are ranked in descending order of the percentage of 25-34 year-olds who have attained at least tertiary education.Source: OECD. Table A1.3a. See Annex 3 for notes (www.oecd.org/edu/eag2009).Statlink

Õppe sisu ja –korralduse kaasajastamine

• Kohandumine massikõrgharidusega: õpiväljunditel põhinevad õppekavad ja üleminekuhindamine kõrgkoolidele (2009-2011);

• Teadlik töö erinevate sihtrühmade kaasamiseks (katkestajad, keskhariduse järgse kesk-eriharidusega inimesed, jt.) ja nendele sobiva õppekorralduse tagamine (e-õpe, VÕTA rakendus, jmt);

• Selgem kõrgkooli profiili väljaarendus, sh kriitilise massi hindamine.

MOBIILSUS

Mobiilsus Euroopa tasandil• Mobiilsus kui Bologna protsessi käivitav tegur

– Sorbonne deklaratsioonis (1998) mainitakse esmakordselt Euroopa kõrgharidusruumi kui võtit, mis võimaldab selle kodanikel vabalt liikuda ning tööd leida kogu kontinendi üldiseks hüvanguks;

– Bologna deklaratsioonis (1999) püstitakse eesmärgiks vaba liikuvust takistavate asjaolude kõrvaldamise;

• Konkreetsemad tegevussuunad:– Rahvuslike süsteemide õppelaenude ja –toetuste kasutamise võimaluste

loomine õpinguteks väliskõrgkoolides (2005);– Tähelepanu nõuavad teemad nagu immigratsioonireeglid (viisad, elamis- ja

tööload), rahastamine ning akadeemiliste töötajate mobiilsust takistav pensionikindlustuse süsteemide jäikus (2007);

– Mobiilsuse taset näitava andmestiku kvaliteeti tuleb parandada (2007);– Käsitlus, kuidas saavutada Euroopas tasakaalustatud mobiilsus (2009).

• Eesmärgid:– 20% Euroopa kõrgharidusruumi lõpetajatest peaksid olema

mobiilsuskogemusega (2009).

Eraldatud mobiilsusstipendiumid

Mobiilsusskeem

2002/03

2003/04

2004/05

2005/06

2006/07

2007/08

2008/09

2009/10*

KJ välissõit 87 158 125 134 134 117 120

KJ osaline õpe 26 51 50 51 41 50 31

KJ täisajaga õpe 0 11 30 25 32 34 34

RKT+EUI 12 15 15 14 16 13 11 12

NÕS 6 3 4 3 5 8DoRa 8 (lühiajalised visiidid) 509 675DoRa 6 (doktorantide õpiränne) 48 90DoRa 7 (magistrantide õpiränne) 53

KOKKU 12 128 241 222 230 223 774 1023

Erasmus-programmi raames üliõpilase ja õppejõudude mobiilsus 2004-2009

ÜLIÕPILASED ÕPPEJÕUD

Õppeaasta Välja Sisse Välja Sisse

2004/2005 444 275 243 160

2005/2006 511 371 243 193

2006/2007 568 489 281 282

2007/2008 717 619 464 333

2008/2009 760 664* 487 283*

2009/2010 850** 700** 470** 350**

Allikas: SA Archimedes kõrghariduse büroo, * esialgne, ** prognoos

VS OÕ TÕ RKT+EUI NÕS DoRa 8

DoRa 6

Kokku Osakaal

Põhja-Ameerika

116 25 12 5 1 44 3 206 11.24%

Austraalia ja Uus-Meremaa

13 3 1 1 0 0 3 21 1.15%

Euroopa Liit 511 226 114 85 28 370 39 1373 74.95%

Aasia 34 6 0 0 0 21 1 62 3.38%

SRÜ 24 2 1 4 0 21 0 52 2.84%

Ladina-Ameerika

14 1 0 0 0 4 0 19 1.04%

Island, Norra, Šveits

38 4 2 1 0 21 2 68 3.71%

Aafrika 7 0 0 0 0 8 0 15 0.82%

Muu 3 1 0 0 0 12 0 16 0.87%

KOKKU 760 268 130 96 29 501 48 1832 100.00%

2002/03-2008/09 õa eraldatud riiklikud stipendiumid sihtregioonide järgi

*Tabel ei sisalda Tiigriülikooli programmi kaudu eraldatud stipendiume arvutiteaduste üliõpilastele

Üliõpilaste rände suunad Euroopas

Allikas: Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon EUA, „Trends V“, 2007 viidatud ACA 2006 „Eurodata study“.

Mobiilsuse teema kokkuvõtteks• Eesti üliõpilane valib üha rohkem mitte ainult 34

kõrghariduslikke õppekavu pakkuva õppeasutuse vahel Eestis, vaid sadade õppeasutuste vahel Eestis, Saksamaal, Soomes, Ühendkuningriikides, Venemaal, USA-s ja Rootsis.

• Eesti on ajusid eksportiv riik. Igal aastal lahkub Eestist ca 600-700 noort.

• Erasmuse raames oleme ainsana Kesk- ja Ida-Euroopas sisse- ja väljasuunduvate üliõpilaste arvud suutnud tasakaalustada.

• “Rahvusvahelistumine kodus” kui eeldus, et noored ei lahkuks välismaale. I-graduate uuring.

RAHASTAMINE

Ühiskonnamõõtme teemad Eestis• Kõrgharidusstrateegia - RKT õppekohtade loomine arvestuslikult

50% üldkeskhariduse ning 10% kutsekeskhariduslike õppekavade lõpetajatele;

• Erivajadustega üliõpilaste õpingute toetamine;• Mobiilsusvõimalused EL Erasmus, KJ ning DoRa programmide

raames;• Lisa-aasta rahastamine eesti keele paremaks omandamiseks ;• Riigi tagatisega õppelaenusüsteem;• Üliõpilaste osaluse seadustamine kõrgkooli juhtimisprotsessides. • Tulevikuarengud:

– Osalus Eurostudent IV projektis, 2009 - 2011. Käsitletavateks teemadeks on üliõpilaste demograafilised tunnused, kõrghariduseni jõudmise teed, sotsiaalmajanduslik taust, majutus, üliõpilaste sissetulekud, toetused ja kulutused, tööhõive ja ajakasutus ning mobiilsus;

– Doktorantidele töövõtja staatuse tagamine (vanemahüvitis, pensionikindlustus, jmt).

Õppetoetuste süsteemi muutmise vajadus -?• Euroopaliku kõrgharidusmudeli all mõistetakse poliitilist eesmärki, et

talent, mitte sotsiaalmajanduslikud tingimused, määrab võimaluse omandada kõrgharidus. Sotsiaalne mobiilsus on fundamentaalne eeldus demokraatliku ühiskonna toimimiseks;

• Euroopa haridusministrid Londonis 2007, – “... me jagame ühiskonna pürgimust saavutada olukord, et kõrgkoolis

õpinguid alustavate, õppivate ning lõpetavate üliõpilaste kooslus peegeldab meie rahvastiku koosseisu”. Iga riik püstitab oma eesmärgid ja töötab välja ühiskonnamõõtme tegevuskava.

• Üliõpilaste toetuste ja laenusüsteemi parem toimimine on vajalik eelkõige selleks, et üliõpilastel oleks võimalik pühenduda õpingutele ning vajadusel liikuda teise linna/ maakonda, kus tal on võimalik õppida seda, mis teda huvitab.

• Toetused peavad arvestama üliõpilase sotsiaalmajanduslikku tausta → nende otsuste tegemiseks on vajalik vastavate andmete kogumine.

24

Slaid Hanna Kanep’i ettekandest mai 2009 Rahastamine üliõpilase kohta, 2005 (OECD)

24370 United States 14579 Australia 12326 Japan 10919 Israel 10262 New Zealand

9994 Brazil7606 Korea 6620 Chile6402 Mexico

Kiire kasvu ajal pidas KH riiklik rahastamine hädavaevu kasvuga sammu: osakaal SKT-st endiselt madal. EL sihttase - 2%Kõrgharidusel kasutada väga suur tugi EL tõukefondidest: nii inimestele, kui infrastruktuuriMajanduslanguse ajal: oluline mitte kaotada positsiooni.

Allikas: HTM

LÕPETUSEKS

Euroopa kõrgharidusruum 2010-2020• Institutsioonide konkurentsivõime: autonoomia ja rahastamine, sh

mitmemõõtmelised võrdlussüsteemid;• Mobiilsus –

– 20% EHEA lõpetajatest on mobiilsuskogemusega;– Tasakaalustatud üliõpilasrände trendide saavutamine.

• Õiglus kõrghariduses: võrdse juurdepääsu tagamine ja võimalus keskenduda õpingutele– iga riik töötab välja oma kõrghariduse ühiskonnamõõtme strateegia;

• Kõrgkoolide aktiivsem osalus elukestvas õppes– VÕTA rakendused, tasemeõpe 30+ vanuserühmale, täiendõpe

• Euroopa kõrghariduse kvaliteedi hindamise põhimõtete ühtlustumine:– Kõrghariduse kvaliteediagentuuride registri tegevus ning selle

perioodiline välishindamine.• Teadus- ja uurimistöö kompetentsiga inimeste arvu suurendamine.

Teadlaskarjääri atraktiivsuse suurendamine noorte jaoks.

Eesti jaoks olulised tegevussuunad • Paljud “EHEA teemad” on juba seadusandluse tasandil

heaks kiidetud ja lähiaastatel on tähelepanu rakendamistel:– Kvaliteedijuhtimist ja rahvusvahelistumist tõhustavad meetmed,

sh Kvaliteediagentuur ja üleminekuhindamine, õppekavade uuendamine ning Eesti tudengite akadeemilise rände toetused.

• Töös on Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus, kus on kavas teha doktorante puudutav muutus:– Oodatavalt 2010 .a. doktorantidel on võimalus asuda tööle

nooremteadurina (kaasnevad sotsiaalsed garantiid, vastutus tehtava töö eest, juhendaja muutub ka tööandja esindajaks). 2012. aastast immatrikuleeritud doktorantidele on õigus tööle asuda nooremteadurina kuni viieks aastaks.

• Uued teemad:– Rahastamissüsteemi uuendamine,– Juhtimissüsteemi võimalikud muudatused,– Õiglus kõrghariduses, osalus Eurostudent projektis,

• Olulisemaks muutub rahvusvahelistumine kõrghariduses, sh Aasia suuna tugevdamine Eesti kõrgkoolides.

LISAINFO

Two-cycle structure models most commonly implemented, 2008/09, (Allikas: Eurydice)

240 + 120 credits (4+2 academic years) model



Various combinations

No Master programmes

Not available

Kahe-astmelisel õppemudelil õppivate üliõpilaste osakaal kõigist tudengitest (v.a.

doktoriõpe), 2008/09 õa

Läti 90.2 %

Venemaa 9.4 %

Türgi 97 %

Gruusia 27%

Itaalia 98.5 %

Hispaania 100 %

Poola 83 %

Prantsusmaa 84.53 %

Saksamaa* 30.9 %

Soome 98 %

Ühendkuningriigid 96 %

* 2007/08 õa andmed

Allikas: riikide raportid, koostatud dets. 2008

Eesti – 93.8%

Kaheastmelise õppemudeli erisused Eriala Riigid Riikide

arv

Meditsiin Eesti, … 34

Hambaarstiõpe Eesti, … 28

Veterinaaria Eesti, … 22

Farmaatsia Eesti, … 19

Arhitektuur Eesti, … 10

Inseneriõpe Eesti, … 6

Õigus 4

Kunstid 4

Õpetajakoolitus Eesti, …

Teoloogia 3

Raamatupidamine 2

Psühholoogia 2

Kalandus ja põllumajandus 1

Allikas: Eurydice, 2007

• Majanduskasvu tingimustes oli Eestis suur tööjõupuudus, mis võimaldas leida erialase töö ka diplomita. Kiiret liikumist tööturule toetab ka nõrk üliõpilaste sotsiaalsete tagatiste süsteem ning ühiskonnas domineeriv tugev orienteeritus materiaalsetele väärtustele.

• 2004/05 3+2 bakalaureuseõppe lõpetanutest jätkas kohe järgmisel õppeaastal 3+2 magistriõppes 57% lõpetajatest. Kokku jätkas 4 õa jooksul peale lõpetamist 3+2 magistriõppes 64% 2004/05 lõpetanutest.

• 2005/06 3+2 bakalaureuseõppe lõpetanutest jätkas kohe järgmisel õppeaastal 3+2 magistriõppes 47% lõpetajatest. Kokku jätkas järgmise 3 õa jooksul peale lõpetamist 3+2 magistriõppes 54% 2005/06 lõpetanutest.

2-astmeline õppemudel rakenduskõrgkoolides: magistriõppe avamine alates 2005/06 õa

Õppeasutuse nimi2009/10 üliõpilaste arv

sh 2009/10vastuvõtt

Eesti Lennuakadeemia 10

Eesti Mereakadeemia 55 25

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 31 16

Mainori Kõrgkool 45 31

Sisekaitseakadeemia 39 39

Tartu Teoloogia Akadeemia 15 7

Kokku 195 118

2-astmelise õppemudeli rakendamise vahekokkuvõtteks• Eesti probleem on nõrk üliõpilaste sotsiaalsete garantiide

süsteem ning ühiskonna kõrge orienteeritus materiaalsetele väärtustele. Arvatavasti mõjutab toetuste süsteemi nõrkus tudengikandidaatide regionaalseid õppimisvalikuid.

• Majandusbuumi ajal õpingud pooleli jätnud inimesed eeldatavasti soovivad õpinguid jätkata. Tööpuuduse ajal on diplom “hinnas”.

• 3+2 õppemudeli sisseviimise mõjusid on veel vara hinnata. Ilmselgelt on olnud probleeme uue mudeli rakendamisega, kuid see ei tähenda, et mudel olemuslikult ei sobi. Ülikoolis pikenes spetsialistiõpe 4a→5a.

• Magistriõpe rakenduskõrgkoolis – tulenevalt varasest arengufaasist on praegu veel valdavalt tegu eneseotsingutega.

Kõrgkoolide arv on langenud,1990/91 kuni 2008/09

39

Documents

Eesti Euroopa kõrgharidusruumis