Biointensiivse maheviljeluse

rakendusuuring Kuresoo OÜ-s

Margus Ess

Rakendusuuringu võtmeküsimused

●Külvikord – sobivad liigid ja sordid

●Mineraalid ja bioaktivaatorid

●Harimisviisid – künnilt miniharimisele ja edasi

otsekülvile

●Sobivad sordid ja külvinormid

●Haljasväetised, segu- ja allakülvid

●Leheväetised – kiire lahendus taimes esinevale

mineraalide puudusele

●Uue tehnoloogia arendamisest huvitatud

koostöövõrgustiku loomine

Parimate katsepõldude saagid

Avinurmes 2015

●Suvinisu – 4,5 t/ha

●Rukis – 3,6 t/ha

●Kaer – 3,4 t/ha

●Hernes – 3,1 t/ha

●Talirüps – 3,0 t/ha

Ühe katsepõllu(kogupind 29 ha)

suvinisu Mooni saak 2015

kg/ha

Variant 1 Variant 2 Variant 3 Variant 4

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

I variant suvinisu Mooni saak

4500 kg/ha

III variant suvinisu mooni saak

500 kg/ha

IV variant suvinisu Mooni saak

100 kg/ha

Antud põllu eelviljad 2013/2014●Variant 1 – talirüps + mineraalid (Magnesia Kainit

kg/ha + ookeanisool SEA-90 6 kg/ha)

●Variant 2 - talirüps + mineraalid (Magnesia Kainit

kg/ha + ookeanisool SEA-90 6 kg/ha)

●Variant 3 – talirukis + mineraalid (Magnesia Kainit

kg/ha + ookeanisool SEA-90 6 kg/ha)

●Variant 4 – talirukis ilma mineraalita

Antud katsepõllu suvinisu

agrotehnika 2015

●NB! Küntud viimati 2012 kevad

●Hanijalgadega miniharimine 1 X (kuni 10 cm)

●Külv suvinisu Mooni 500 idanevat tera/m²

●Põhikülviga samaaegne allakülv

●Leheväetis 1 X vahaküpsuse algul (ainult variant 1)

Biostimulaator + lisandid mida

kasutati seemnete töötlemiseks

●Suvinisu Mooni (külvinorm 500 idanevat tera/m²)

●EM – Efektiivsed Mikrorganismid 5 l/t

●Merevetikaekstrakt ALGEAFERT MEAL 150 g/t

●MELASS 50 g/t

●Sama seguga töödeldi ka allakülvis külvatud

ristikute seemned (100 kg seemet 2 liitrit lahust)

EM – Efektiivsed Mikroorganismid

●EM koosneb 80 eri tüüpi bakterist

●Rikastab mulda kasulike üksteist toetavate

mikroorganismidega

●Aktiveerib mikrobioloogilisi protsesse

●Parandab mullastruktuuri

●Lagundab orgaanilist ainet

●Elimineerib haigustekitajaid mullas

Põhiseemnete töötlus otse

külvikusse laadimisel 4-5 l/t

Leheväetise segu

●EPSO Top 6 kg/ha (MgO 16%; SO3 32,5%)

●ALGEAFERT SOLID 350 g/ha (N1-1,5%;

●P 0,02-0,05%; S 1-9 %; K2O 1-4%; Ca 0,5-1,0 %

Mg 0,5-0,9% ja Cu; Fe; Mn; Zn; B; Mo)

●ILSADRIP FORTE 1,5 l/ha (Org N 9%; Org C

24,5%; Amiinohapped >50% (peamiselt L-vorm)

●EM 5 l/ha

●Vett 250 l/ha

Leheväetiste katsed

Ka maheviljeluses on pritsimisaeg

väga oluline!

Üks võimalik lisapakett talirüpsile

SEEMNETE TÖÖTLUS 100 kg:

●EM – Efektiivsed Mikrorganismid – 10 l

●Merevetikaekstrakt ALGEAFERT MEAL – 2,5 kg

●Melass - 50 g

●Amiinohapped ILSADRIP FORTE – 500 g

●MINERAALID MULDA 1 ha:

●Magnesia Kainit - 50 kg

●Patentkali – 50 kg

●Ookeanisool SEA-90 – 8 kg

Mineraalide omastamise

biokeemiline järjekord taimes

Mahekonverents USA-s

Tatar mineraalide ja bioloogilise

aktivaatoriga 2013

Tatar mineraalide ja bioloogilise

aktivaatoriga 2013

Kaer mineraalide ja bioloogilise

aktivaatoriga 2013

Kaer mineraalide ja bioloogilise

aktivaatoriga 2013

Põldherne saak kg/ha

erinevate maheväetiste korral 2013

Kaera saak kg/ha leheväetiste

kasutamisel 2013

Kaera saak kg/ha erinevate

mineraalide ja kaera külvinormidega

2013

Maheviljeluse mineraalide segu

Vahekultuurid

Vahekultuuri sobitamine külvikorda,

et võtta kontrolli alla juurumbrohud

●Kevadel külvata vahekultuur (näiteks tatar,

keerispea, suvivikk, talivikk1. a ristik)

●Lasta ka umbrohul kasvada ja künda see kõik

juuli lõpus mulda

●Augusti algul külvata talirüps

●Järgmisel aastal peale saagikoristust on võimalus

põldu veel umbrohutõrjeks koorida

Rüpsi külviaeg oli 2015 augustis

väga kuiva mulda

Kuid 2015 külviaegne kuiv muld ei

takistanud rüpsil tärgata ja kasvada

Heas kasvujõus põhikultuur on

võimeline umbrohtusid alla suruma

Ja umbrohud jäävad sellisel juhul

kuni koristuseni alarindesse

Kevadel kaera allakülvis rajatud

talirüps sügisel kaera koristuse järel

2012

Kaera allakülvis rajatud talirüps 2013

aasta kevadel õitsemise algul

Tähelepanekuid talirüpsi kevadise

allakülvi kohta

Kaer on ilmselt sobivaim kattevili

Külvata tuleb koos katteviljaga samal ajal

(peenseemnekast) või võimalikult kohe – eelistatult

külvikuga, mitte äkke või rulliga

Külvinormist olulisem on see, et seeme saaks mullaga

hea kontakti ja külvisügavus oleks sobiv

Külvata mitte kaera esimesel külvivõimalusel vaid

pigem natuke hiljem

Külvinormid talirüpsi kevadise

allakülvi korral

●Kaera külvinorm 400-500 id/m²

●Talirüps 2,5 – 5,5 kg/ha

●Lisada võib ka valget ristikut 0,5-1,5 kg/ha

Teine hea võimalus umbrohutõrjeks

hiline kevadkünd + tatra külv

Kas sügisene koorimine või kohe

uue saagikultuuri külvamine?

Kas ketastega harimisriist Kelly?

Kelly töö näeb välja selline

Või hanijalgkultivaator?

Lisaks äke?

Hanijalg + äke töö tulemus

Rootoräke võib maheviljelusse igati

sobida

Rootoräkke ekstreemne

katsetamine

Ekstreemse katsetuse tulemused

Otsekülv ja miniharimine valge

ristiku kamaras ETKI katsepõllul

Otsekülv ja miniharimine valge

ristiku kamaras

Rukis Elvi saak kg/ha otsekülvi ja

miniharimisega valge ristiku kamaras

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

5000

Variant

Miniharimine

Otsekülv

Rukis Elvi saak kg/ha otsekülvi ja

miniharimisega valge ristiku kamarasVariant Miniharimin

e

Otsekülv

7 Tuhk 900 kg/ha I-variant 4706 352

15 KONTROLL 4618 1300

12 Tuhk 900 kg/ha II-variant 4605 1069

11 Tuhk 700 kg/ha 3772 338

8 Tuhk 600 kg/ha 3746 310

13 Biosüsi 900 + tuhk 250 kg/ha 3632 493

3 Biosüsi 400 kg/ha 3610 1318

2 Biosüsi 600 kg/ha 3540 1224

5 Tuhk 200 kg/ha 3400 1076

4 Biosüsi 200 kg/ha 3326 870

10 Tuhk 400 kg/ha 2871 574

14 Biosüsi 900 kg/ha 2532 471

6 Tuhk 200 + kaaliumsulfaat 70 kg/ha 2459 1239

9 Tuhk 300 kg/ha 1884 309

1 Biosüsi 800 kg/ha 779 1732

Tänan tähelepanu eest!

www.mahekoda.ee

www.wiruvili.ee