1

EJKL Jäätmepäev: ringmajandus – väljakutse

riigile ja ettevõtjatele

EDU VÕTI – ETTEVÕTJATE JA

TEADUSASUTUSTE KOOSTÖÖ

Mait Kriipsalu, PhD

mait.kriipsalu@emu.ee

Eesti Maaülikool

Veemajanduse osakond

Kreutzwaldi 5, Tartu 51014

02.03.2016. MEKTORY

2

Hea teadus või närvesööv akadeemiline sport

Ekspress, 03.02.2016. Strandberg

• Ettevõtja otsustas paigutada raha x-asja tootmisse

• Kahe silma vahele jäi asjaolu, et vaha, millega x-asja valmistatakse, sulas juba suveilmatemperatuuril.

• Toodang ebaõnnestus, suur hulk raha läks raisku

• Tegemist ei olnud üldse mitte suure teadusmahuga ettevõtmisega, aga teadmisi oleks hädasti vaja olnud.

• Miks ei olnud arenduse juures ühtki teadjat inimest, kes oleks osanud mõõta, tundnud asja, hoiatanud …?

• … oleks pidanud ülikooli uksest sisse piiluma! Aga…

3

Ettevõtjate ja teadusasutuste koostöö võib

olla edukas

• Räägime jäätmetest, seejärel tootest.

• Euroopa Liidus kohaselt tuleb 2020. aastaks:

– Olmejäätmetes sisalduvast klaasist, paberist, metallist

ja plastist kasutusele võtta 50 %.

– Ehitus- ja lammutusprahist tuleb taaskasutada 70 %.

– Biolagunevate jäätmete prügilatesse ladestamine on

piiratud alates 16. juulist 2010 on.

• Firma ütleb: OK, ma suudan koguda ja käidelda. Mis edasi? Mida toota, kuidas müüa?

4

JÄÄTMETE TAASKASUTUSKLASTER: kogemus

5

Jäätmekäitlejate mõtted ellu klastri abil!

• Klaster on ettevõtjate, haridus- ja teadusasutuste ning teiste partnerite vaheline kooslus, kellel on sarnased majandushuvid.

• Klastri eesmärk on:

– Suurendada ettevõtete lisandväärtust ning uute

toodete-teenuste ja ekspordikäivet (jäätmetest saab

toode ja seda suudetakse müüa).

– Edendada koostööd sama ja eri sektorite ettevõtete

vahel ning ettevõtete ja teadusasutuste vahel (teame

mida vaja ning proovime järele).

6

Klastri strateegilised tegevussuunad

• Klastris tegutsetakse ühiselt:

– Turunduses

– Tootearenduse, kvaliteedinõuete ja sertifitseerimisega

– Mainekujundusega

– Juriidilise nõustamisega

– Õppe ja erialateabega

7

Valdkonnad/teemad

Vajadus valdkonnaüleseks koostööks

Komposti tootmine

Jäätmekütuste tootmine

Ehitusmaterjalide tootmineTuhk

Reoveesete

Haljastus,põllumajandus

Tsemendi-tööstus

Tee-ehitus

8

Taaskasutusklastri areng

EJKL, 2010 EJKL, 2011-2013 EJKL Kompetentsikeskus 2014-2015

Rohemajan-

duse klaster

Jäätmete

Taaskastus-

klaster

Sertifitseerimine,

koolitused

EJKL

Kompetentsi-

keskus

Jäätmete taas-

kasutusklaster

Ehitusmaterjal,

jäätmekütus,

kompost

KLASTRI

EELPROJEKT

Ehitusmaterjal,

kompost

2015+

Projekti arendas Eesti Jäätmekäitlejate Liit ja EJKL KompetentsikeskusProjekti naiskond M&MProjekte toetas EAS Euroopa Regionaalarengu Fond

9

Klastri partnerid

• Taaskasutusklastris osales 21 partnerit, sh.

– 16 ettevõtet

– 3 teadus- ja haridusasutust

◦ Eesti Maaülikool (metsandus- ja maaehitusinstituut,

põllumajandus- ja keskkonnainstituut)

◦ Tallinna Tehnikaülikooli (teedeinstituut)

◦ Kesk-Eesti õppe- ja kompetentsikeskus

– Eesti Vee-ettevõtete Liit MTÜ

– EJKL Kompetentsikeskus MTÜ

10

KLASTER: KOMPOSTI TOOTMINE

11

Komposti tootmine ja kasutamine

• Eestis kogutakse liigiti:

– biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid

– aia- ja haljastusjäätmeid

• Komposti tehti, aga nende omadusi ei tuntud

• Kompost kõlbaks kasutada põllumajanduses, haljastuses, tee-ehituses, iluaianduses, aga ei tihka?

• Aga uurime siis komposti omadused järele:

– Algas koostöö Eesti Maaülikooliga

12

Komposti tootmine

Väätsa, EnviContPõltsamaa, Ag-Bag

Jõelähtme

13

Valik komposti-uuringuid

Maaülikoolis

• Komposti tootjate kaardistamine, komposti omaduste uuring

• Idanemis- ja kõrsumiskatsed, umbrohtumine

• Mitmeaastased põldkatsed (Põllumajandusmin. finantseering)

• Komposti kasutamine ilu- ja söögitaimede kasvatamisel

• Turu-uuring „Mullad ja kompostid jaekaubanduses“ (Marit Liivik)

• Kompostisegud

• Komposti kasutusjuhend

• Reoveesettekomposti omaduste võrdlev analüüs jäätmekomposti,

käärimisjäägi, sõnniku ja lägaga

14

23 komposti

Kompostimäärus** 200 600 1,3 130 60 40

DM, %

Tuhk

% pH H2O C%

Taimetoiteelemendid

C:N

Metalid mg/kg

N, % K, % P, % S, % Cu Zn, Cd Pb Cr Ni

52 79 7,7 11,2 0,74 0,80 0,20 0,09 15 14,9 328,0 0,2 35,1 20,6 4,2

65 88 7,4 5,0 0,34 1,08 0,17 0,05 15 6,8 61,3 0,1 7,2 12,0 4,5

Jäätmekompost 36 36 7,7 31,4 1,67 1,01 0,34 0,20 19 18,7 776,0 0,8 59,2 23,7 9,2

59 81 7,7 10,3 0,65 0,41 0,26 0,07 16 17,5 105,6 0,1 15,4 10,5 5,1

64 28 7,9 17,1 1,04 0,60 0,33 0,11 16 14,3 123,7 0,1 10,5 10,6 3,8

89 7,0 3,8 0,27 0,20 0,17 0,03 14 9,2 148,3 0,1 10,2 8,7 2,7

34 51 6,7 22,3 2,18 1,89 1,18 0,22 10 78,3 827,0 0,9 48,6 22,1 9,4

56 53 7,6 26,3 3,76 2,30 0,70 0,53 7 115,0 921,0 0,7 84,9 56,0 13,1

41 70 8,6 17,4 1,39 1,71 0,47 0,19 13 23,6 190,0 0,2 5,4 10,2 3,0

67 75 7,8 13,6 1,27 1,65 0,84 0,21 11 16,6 80,9 <0.1 1,5 6,3 3,2

Sõnnikukompost 39 71 8,4 14,6 1,22 1,76 0,96 0,15 12 23,7 130,9 0,2 8,3 15,8 7,2

29 16 6,8 40,9 1,74 2,91 0,83 0,21 24 1101,5 24,1 <0.1 <1 2,0 1,4

41 62 8,3 18,8 0,84 2,00 0,54 0,16 22 90,9 390,0 0,7 35,7 28,5 8,4

47 63 8,1 20,9 1,52 1,21 0,70 0,32 14 143,0 510,0 0,7 26,2 59,1 11,8

71 86 8,0 7,1 0,38 0,76 0,16 0,07 19 37,8 133,0 0,2 21,2 22,6 7,4

57 48 6,0 27,0 3,13 1,08 3,39 0,99 9 261,3 962,2 1,5 143,1 35,9 17,9

Settekompost 27 13 4,1 42,4 2,38 0,39 2,29 0,47 18 22,0 101,0 0,2 4,7 7,1 3,7

29 36 6,0 31,9 1,70 0,22 3,00 0,46 19 262,8 425,0 1,5 30,8 43,2 26,6

28 42 5,5 29,5 3,25 0,61 3,33 0,91 9 18,6 286,1 0,2 1,8 26,6 15,2

61 83 8,0 8,0 0,57 0,89 0,50 0,07 14 46,8 441,0 0,4 36,8 46,5 9,3

84 27 5,7 36,9 2,26 1,01 2,15 0,34 16 82,6 395,1 0,8 13,4 51,4 12,1

22 24 7,8 40,4 2,96 0,71 0,65 0,27 14 16,9 111,2 1,0 <1 3,0 1,6

MBT 68 81 7,5 11,5 0,84 0,49 0,94 0,08 14 518,3 1368,1 4,3 304,9 152,7 47,6

15

Soovitused

• Tunne oma toodangut, tee ise idanemiskatsed

• Väldi rumalaid vigu (umbrohi) ja halbu jäätmeid (töödeldud puit)

• Enesekontroll on hädavajalik!

– Analüüsi vigu, võta vastu otsused puuduste

kõrvaldamiseks

– Loo tagasiside tootmisse

• Hari oma turgu

16

Komposti sertifitseerimine

• Töö komposti sertifitseerimiseks:

– Koostöö Keskkonnaministeeriumiga, Määruse

‘Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded’

väljatöötamine

– Demosertifitseerimine koostöös Euroopa Komposti

Koostöövõrgustikuga 2012

– Komposti kvaliteedi hindamiseks ja sertifitseerimiseks

vajalike dokumentide väljatöötamine ning akrediteeringu

taotlemine

– Esimene ‘päris’ sertifitseerimine 2015 – 2016

17

Ühine kaubamärk

18

KLASTER: EHITUSMATERJALIDETOOTMINE

19

Ehitusmaterjalide tootmine

• Mis materjalist on jutt?

– Betoon- ja raudbetoondetailid;

– Asfalt;

– Kivid ja pinnas;

– Ehitus- ja lammutuspraht (puit, paber ja papp,

metallid, kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon,

kips, lehtklaas jne)

• Peamine turg on tee-ehitus!

20

Katselõigu rajamine

• Koostöös Maanteeametiga rajati 425 m katselõik Maardu – Raasiku mnt Kostiveres.

• Killustik asendati purustatud betooni 0–32 fraktsiooniga.

• Katselõik valmis nov. 2011

21

22

Uuringud

• Katselõiku seirab Tallinna Tehnikaülikool

ja Tallinna Teedetehnokeskus AS

• Mõõtejaama Percostation abil määratakse

tee aluses ja muldkehas niiskus

• Kandevõimet mõõdetakse 3-4 × aastas

• Külmakerkeid hinnatakse 2 × aastas

23

Taaskasutatud ehitusmaterjalide

kasutamine ühiskonnas

• Taaskasutatud materjalid

– peavad vastama samadele kvaliteedinõuetele kui

looduslikud materjalid

– peavad olema sertifitseeritud

• Alates 2014. aastast on lubatud kasutada purustatud betoonkillustikku:

– jalg- ja rattateede rajamisel

– sõiduautodele kavandatud parklate aluste rajamisel

– teedel, mille keskmine liiklussagedus on alla 200 auto/d.

24

KLASTER: TÄIENDUSKOOLITUS

25

Täienduskoolituse kava 2011

• Koolituskava aitasid välja töötada:

– Klastri partnerid

– Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna spetsialistid

– Keskkonnaameti esindajad

– Keskkonnainspektsiooni esindajad

– Teadus- ja haridusasutuste esindajad

• 8 moodulit, koolitus kord kuus, iga kord 2 päeva.

• Koolitus sisaldab loenguid ning tutvumist praktilise jäätmekäitlusega, st ettevõtte külastusi.

26

Jäätmekäitlusalane täienduskoolitus:

teemad

1. jäätmekäitluse korraldamine

2. olmejäätmete käitlemine

3. komposti tootmine ja kasutamine

4. prügilad ja jäätmekeskused

5. ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine

6. ohtlikud jäätmed

7. laiendatud tootjavastutus

8. jäätmekütused

27

KLASTER: RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

28

Rahvusvaheline koostöö

Mida tehti ja miks

• Õppereisid ja ärivisiidid eesmärgiga näha teiste saavutusi

• Rahvusvaheliste seminaride, ümarlaudade, konverentside

korraldamine ja kogemuste jagamine Eestis

• Seminaride ja koolituste korraldamine väljaspool Eestit

(tutvustame oma saavutusi)

• Välisekspertide leidmine ja kaasamine

• Rahvusvaheliste arendusprojektide jätkamine (eeskätte

Põhjamaade koostöö jätkamine) ja uute algatamine

• Pidev rahvusvaheline infovahetus seniste koostööpartneritega

29

Koostöö

Kasu ettevõtjale ja ülikoolile

• Uuringud (ühised ja individuaalsed)

• Näidisobjektide rajamine ja seiramine

• Erialaspetsialistide kaasamine

• Ettevõtete külastamine, osalemine konverentsidel ja messidel

– oma silm on kuningas

• Seminaride ja konverentside korraldamine, oma tegevuse

kajastamine – on aeg ennast näidata!

30

Klaster oli edukas!

Õppisid firmad ja ülikoolid, kasu said mõlemad.

Tänan EAS-i, ettevõtteid ja partnereid!

mait.kriipsalu@emu.ee