Koostöö näideKoostöö näidePärnumaa Kutsehariduskeskus – Pärnu Vanalinna põhikool

Esmased võimalused üldhariduskooli ja

kutseõppeasutuse koostööks0Riiklikult reguleeritud õppekava liigid

0 Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis0 Kutsealane eelkoolitus

0Projektitöö

Kutsealane eelkoolitus

0Kutsealane eelkoolitus on põhikoolis ja gümnaasiumis kutsesuunitluse eesmärgil toimuv väikesemahuline kutse- või erialade tutvustus põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas, põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas (abiõppe õppekava) või toimetuleku riiklikus õppekavas ettenähtud valikainetena mahuga kuni 15 õppenädalat.

Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis

0Põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe eesmärk on õpilastele kutse-, eri- või ametialaste, samuti karjääri planeerimisega seotud esmateadmiste ja -oskuste võimaldamine ning õpingute jätkamiseks valmisoleku kujundamine

Kutseõpe põhikoolis

0Kutseõpe põhikoolis on õpe, mille kaudu põhiharidust omandavad õpilased (sh lihtsustatud või toimetuleku õppekaval õppijad) omandavad kutseõppe õppekava alusel esmased kutse-, eri- ja ametialased teadmised ja oskused

0Kutseõppeasutus arvestab põhikoolis toimunud kutseõppe käigus omandatud teadmisi ja oskusi, kui õpilane asub edasi õppima sama kutse- või eriala õppekava alusel.

Õpilane

0Põhikoolis toimuvas kutseõppes osalevad õpilased on põhikooli või gümnaasiumi õpilaste nimekirjas ning põhikool või gümnaasium peab nende üle arvestust üldises korras. Kool peab põhikoolis toimuvas kutseõppes osalevate õpilaste üle arvestust nagu kursustel osalevate õppijate üle.

Õpilane antud koostöö näitel

0Kasvatusraskustega õpilased 8-10 õpilast0Tasandusklass 12 õpilast0Koduõpe 10 -14 õpilast

KOKKU : 30 -36 õpilast

Põhikoolis toimuva kutseõppe õppekava

0Kool koostab põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe jaoks eraldi õppekava – õppekava tänaseks kinnitatud õppekava registrinumber EHIS, 108 750

Põhikoolis toimuva kutseõppe õppekava

0Põhikoolis toimuva kutseõppe õppekava kannab sama nimetust kui aluseks olev kooli õppekava. Põhikoolis toimuva kutseõppe õppekava moodustab loogilise terviku aluseks olevast kooli õppekavast (moodul või moodulid).

0Õppekava nimetus – Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus

0Põhikoolis toimunud kutseõppe läbimise kohta väljastab KÕA õpilasele tõendi. Õpilaste põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistusele tehakse kutseõppe läbimist tõendav kanne.

Õppekava moodulplaan

Üld- ja põhiõpingute moodulid (sh praktika) 0Ehitamise alused 2õn (2T)0Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid 3õn (3T)0Krohvimistööd 5õn (2T/3P)0Müüritööd I 4õn (1T/3P)Valikõpingud0Kuivkrohvkonstruktsioonide ehitamine 2õn (1T/1P)KOKKU : 16 ÕN

Õppekava elluviimine

0Algne ajavaru 0 1 päev nädalas -35 päeva0 12 päeva veerandi lõppudest0 15 päeva õppeaasta lõpus

KOKKU 62 p e. 12,4 õn

0Planeeritud õppeaasta

1p -60 t, 2p – 65 t, 3p -45 t, 4p -60 t, 5 p -60 t, 6p -50 t, 7p -60 t ja 8 p – 150 t

Veel seadusest

0Põhikoolis toimuva kutseõppe õppekava maht on 15 kuni 40 õppenädalat arvestusega 40 tundi õppija tööd õppenädalas

0Põhikoolis toimuva kutseõppe õppekava kooskõlastatakse põhikooliga ning KÕA nõukoguga

Leping0õppe korraldamiseks sõlmitakse leping kooli ja selle

põhikooli vahel, kus õpilane omandab põhiharidust0Leping kooskõlastatakse põhikooli või gümnaasiumi

pidajaga ning selle kohustuslikud tingimused on:0 1) andmed koolide kohta;0 2) põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe

maht;0 3) kavandatavate koolituskohtade arv;0 4) koolituskoha maksumus;0 5) õppe rahastamise kord;0 6) poolte õigused ja kohustused;0 7) poolte vastutus.

Probleemid

0RKT vähesus ehitusvaldkonnas (samuti ka toitlustuses) ei lase meil rakendada rohkem kui 15 õpilast

0Seda õppeliiki katab riik ainult 0,5 pearahaga- vajalikud läbirääkimised ja leping linna ja PKHK vahel

0Puudu olev ajaressurss õpinguteks

Võimalikud eduelamused

0 Järeletegemist vääriv näide koostööst eri koolitüüpide vahel

0Õpilaste hilisem toimetulek tööelus0Võimalik edasiõppimine koos õpitu ülekandmisega0Muu lisaväärtus – kogemus, suhtlus, tarkus

järgmisteks kordadeks