eelarvestrateegia 2017 2020 - Elektrooniline Riigi Teataja€¦ · Eelarvestrateegia koostamise aluseks on majandusprognoosid ja arengukava ning arengukava investeeringute kava aastateks

Leisi valla eelarvestrateegia 2017–2020

Leisi valla eelarvestrateegia 20172020

2

SISUKORD

1. Sissejuhatus ........................................................................................................................ 3

2. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos ....................................................... 5

2.1 Eesti ............................................................................................................................. 5

2.2 Leisi vald ..................................................................................................................... 6

3. Põhitegevuse tulude ülevaade ja prognoos ......................................................................... 7

4. Põhitegevuse kulude ülevaade ja prognoos ........................................................................ 9

5. Investeeringute kavandamine ........................................................................................... 12

6. Kohustuste planeerimine .................................................................................................. 15

7. Likviidsed varad ............................................................................................................... 17

8. Sõltuvate üksuste finantstegevuse olukord ja prognoos ................................................... 17

9. Finantsdistsipliin .............................................................................................................. 17

10. Kokkuvõte ..................................................................................................................... 18

11. Eelarvestrateegia koondtabelid riigile esitatavatel vormidel......................................... 18

Lisa 1. Leisi valla eelarvestrateegia 2017-2020 ....................................................................... 19

Lisa 2. Leisi valla eelarvestrateegia valdkonniti 2017-2020 .................................................... 23

Lisa 3. Leisi valla arvestusüksuse eelarvestrateegia koondtabel 2017-2020 ........................... 27


3

1. Sissejuhatus

Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada valla jätkusuutlik eelarvepoliitika, mis seob

arengukavaliste strateegiliste eesmärkide täitmise olemasolevate ressurssidega ja tagab

stabiilse arengu realistliku planeerimise kaudu. Eelarvestrateegia on koostatud nelja eelseisva

aasta kohta. Eelarvestrateegiat uuendatakse igal aastal, täpsustades varasemas

eelarvestrateegias kajastatud kolme eelseisva aasta prognoose ja lisades neljanda aasta

prognoosid.

Leisi valla eelarvestrateegia on koostatud vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seaduses (KOFS https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016009) sätestatud

tingimustele. Leisi vallavalitsus kasutab kassapõhist eelarvestamist, mistõttu käesoleva

eelarvestrateegia koostamisel on kasutatud kassapõhise eelarve metoodikat. Leisi vallal

sõltuvaid üksusi ei ole. Laenu planeeritakse võtta ainult investeeringute tegemiseks, mitte aga

jooksvate kulude katteks.

Eelarvestrateegia koostamise aluseks on majandusprognoosid ja arengukava ning arengukava

investeeringute kava aastateks 2017-2020.

Eelarvestrateegia aastateks 2017-2020 on eriline selle poolest, et 2017 aastal toimuvad

kohaliku omavalitsuse volikogude valimised ning 2016.aasta suvel võeti vastu

Haldusreformiseadus (HRS https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016001) ja Eesti

territooriumi haldusjaotuse seadus (ETHS https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016013).

Haldusreformi eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu

kvaliteetsete avalike teenuste pakkumisel, piirkondade arengueelduste kasutamisel,

konkurentsivõime suurendamisel ja ühtlasema piirkondliku arengu tagamisel. Eesti

territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatakse Eesti territooriumi haldusjaotus,

haldusterritoriaalse korralduse muutmise ning haldusüksuste piiride ja nimede muutmise

alused ja kord. Kuressaare linnavolikogu on algatanud 22. mai 2014 kogu Saare maakonda

hõlmava omavalitsuste ühinemisläbirääkimised, tehes kõigile Saare maakonna

omavalitsustele ettepaneku läbirääkimiste alustamiseks ja võimaliku ühisosa leidmiseks,

seades eesmärgiks moodustada Saare maakonnas üks omavalitsus. Ettepanekuga nõustus

Leisi vallavolikogu 16.06.2014. Läbirääkimiste juriidilise korrektsuse tagamiseks ja seni

ühinemisläbirääkimistest kõrvale jäänud omavalitsuste kaasamiseks tegi Kuressaare

linnavolikogu 25.02.2016 uue ühinemisettepaneku, millega Leisi vallavolikogu otsustas

ühinemisläbirääkimistel osaleda 21.03.2016.

https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016009




4

Eelarvestrateegia koostamise ja kinnitamise hetkel ei ole Leisi vallavolikogu lõplikku otsust

ühinemise kohta teinud, Saaremaa omavalitsuste ühinemisleping on kooskõlastusringil.

Sellest lähtuvalt ei kajasta Leisi valla eelarvestrateegia tulusid ja kulusid, mis kaasneksid

ühinemislepingu täitmisega. Eelarvestrateegias on kajastatud ühinemislepingus välja toodud

investeeringuobjektid, mis peaksid töösse minema aastatel 2018-2020. Investeeringud on

rahaliselt kaetud prognoositavate laenudega, kuid ühinemise korral ei pea nii palju laenu

võtma, nende tarbeks saab uus omavalitsusüksus ühinemistoetust.

Võimalikud ühinemistoetused:

ühinemistoetuse määr on 50€ elaniku kohta ning minimaalne ühinemistoetuse suurus

on 150 000€ ja maksimaalne suurus 400 000€;

kui ühinemise tulemusena moodustunud KOVis on elanike arv vähemalt 5000, siis

arvutatakse toetust 2kordses määras, st 100€ elaniku kohta, minimaalne määr

300 000€ ja maksimaalne määr 800 000€;

kui ühinemise tulemusena moodustunud KOVis on elanike arv vähemalt 11 000, siis

antakse täiendavat toetust summas 500 000 €.

Ühinemistoetus kantakse üle järgmiselt:

¼ osa 2017. a lõpus;

½ osa 2018. a I poolaastal;

¼ osa 2019. a I kvartal;

2019. a I kvartalis makstakse välja 11 000+ elanikuga KOVi boonustoetus (500 000€).

Ühinemistoetust eraldatakse:

uuringuteks, analüüsideks, konsultatsioonideks;

elanike arvamuse väljaselgitamiseks;

nime ja staatuse muutmiseks;

hüvitiste maksmiseks;

arengukavas ettenähtud või ühinemislepingus kokkulepitud investeeringuteks;

ühinemislepingus kokkulepitud laenulepingust või muudest kohustuste liikidest

tulevate rahaliste kohustuste tasumiseks;

struktuurifondide projektide kaasfinantseerimiseks.

Eelarvestrateegia tegemise hetkel ei ole veel teada uue KOVi suurus ja seepärast ei ole

kajastatud ka ühinemistoetusi. Eelnevast infost lähtuvalt tuleb hoolega lugeda ja jälgida

ühinemislepingut, mida sinna sisse kirjutatakse. Ühinemisleping kehtib peale valimisi neli

aastat.


5

2. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos

2.1 Eesti

Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüsi ja prognoosi aluseks on võetud rahandus-

ministeeriumi 2016. a kevadine majandusprognoos. Rahandusministeeriumi eelmise, 2015.

aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt oodati 2015.aasta majanduskasvuks 2%,

tegelikult kasvas 2015.aastal Eesti majandus 1,1%.

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2016. aastal 2%

ja 2017. aastal 3%. Peamiseks majanduskasvu vedajaks jääb 2016. aastal sisenõudlus, kuid

ekspordi mõju peaks edaspidi suurenema. Aastatel 2019–2020 peaks Eesti majandus kasvama

keskmiselt 3% aastas, tuginedes nii ekspordile kui ka sisenõudlusele.

Sisenõudluse kasvu toetab ka 2016. aastal kõige rohkem eratarbimine, kuid selle kasvutempo

aeglustub eelneva aastaga võrreldes. 2017. aastal peaks eratarbimise reaalkasv aeglustuma veelgi

palgakasvu aeglustumise ja inflatsiooni kiirenemise tõttu, kuid edaspidi võib oodata tarbimise

kasvutempo mõningast tõusu. 2016. aastal aeglustub eratarbimise reaalkasv prognoosi kohaselt

3,4%ni ja 2017. aastal 2,5%ni.

Madalate toorainehindade tõttu jääb tarbijahindade (THI) tõus 2016. aastal tagasihoidlikuks,

ulatudes 0,3%ni. Seejärel kiireneb THI kasv 2017. aastal 2,7%ni ja 2018. aastal 2,9%ni.

Tööturu olukorra pingestumine jätkub ning palgasurved püsivad. Hõive kasvas eelmise aasta

teisel poolel suvel oodatust kiiremini ning ulatus aasta kokkuvõttes 2,6%ni. Hõive määr on Eestis

ajalooliselt kõrgeim (65,2%), mistõttu seab see piirid töötavate inimeste arvu edasisele kasvule.

Keskmise palga kasvutempo ei ole vaatamata majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt

muutunud ning kasv püsis 2015. aastal 6% juures. Reaalpalga kasv aeglustub käesoleval aastal

nominaalpalgast kiiremini inflatsiooni taastumise tõttu.

Makromajanduslikud näitajad* 2015 2016* 2017* 2018* 2019* 2020*

SKP jooksevhindades (mld EUR) 20,5 21,3 22,6 24 25,4 26,9

SKP reaalkasv 1,1% 2,0% 3,0% 3,3% 3,0% 2,8%

SKP nominaalkasv 2,5% 4,1% 5,9% 6,3% 6,0% 5,7%

Tarbijahinnaindeks -0,5% 0,3% 2,7% 2,9% 2,8% 2,8%

Hõive (tuh inimest) 640,9 635,2 634,8 633,20 631,8 631,7

Tööhõive kasv 2,6% -0,9% -0,1% -0,3% -0,2% 0,0%

Keskmine kuupalk (EUR) 1065 1117 1170 1234 1305 1376

Palga nominaalkasv 6% 4,9% 4,7% 5,5% 5,7% 5,5%

Palga reaalkasv 6,5% 4,5% 2,0% 2,5% 2,9% 2,6%

Eratarbimiskulutused 4,8% 3,4% 2,5% 2,8% 3,2% 3,0%

Sisemajanduse nõudlus 1,8% 2,7% 2,7% 2,9% 3,2% 3,1%


6

* Rahandusministeeriumi 2016. aasta kevadine

majandusprognoos

2.2 Leisi vald

Leisi valla arengu eesmärgiks on tagada vallaelanikele, ettevõtjatele ja külalistele turvaline

ning tervislik elukeskkond, kuhu tahetakse tulla ja püsivalt elama asuda. Samuti luua

töötajatele ja ettevõtjatele soodne ettevõtluskeskkond toetava infrastruktuuriga. Selleks tuleb

jätkuvalt investeerida teedesse, muuta need tolmuvabaks ja arendada sidevõimalusi (mobiili-

ja internetilevi).

Arengustrateegia elluviimise alusdokumendiks on Leisi valla arengukava. Vastu on võetud

valla arengukava aastani 2020. Arengukava kõrval teiseks oluliseks arengudokumendiks on

valla üldplaneering, mis on koostatud aastal 2000 ning mida on muudetud ja täiendatud

vastavalt vajadustele. Arengu võimalused ja vajadused sõltuvad suuresti elanike arvust, selle

struktuurist ning dünaamikast.

Tabel 1. Vallaelanike arv, arvu prognoos ja struktuur 2016–2020 a

V A N U S E G R U P I D

aasta 0-9 10-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80-89 90... KOKKU surmad sünnid

2016 175 181 305 226 275 287 243 202 105 18 2018 29 21

2017 177 180 287 232 269 285 244 200 103 20 1996 29 20

2018 178 179 271 234 265 282 245 198 102 21 1975 30 20

2019 179 179 257 235 261 279 245 197 100 21 1953 30 19

2020 178 178 244 235 258 276 245 195 99 22 1931 30 19

Allikas: Saare Maavalituse rahvastiku prognoos 2015-2050

Perioodil 2016–2020 Leisi valla elanike arv väheneb Saare MV prognoosi kohaselt 4,3%

2020. aasta alguseks.

Leisi valla olulised eesmärgid järgnevaks neljaks aastaks:

Olemasolevate teenuste mahu säilitamine

Laenukoormuse pidev jälgimine –järgnevatel aastatel kavandatakse laenumahu

suurendamist, arvestades laenu teenindamise võimekust.

Kaasata täiendavaid toetusrahastusi erinevate tegevuste ja investeeringute

finantseerimiseks.

Leisi valla oodatav põhitegevuse eelarve tulude maht on 2016. aastal 2 421 282 eurot ning

oodatav põhitegevuse eelarve kulude maht on 2016. aastal 2 174 807 eurot. Investeeringute

oodatava eelarve maht 2016. aastal on -161 154 eurot.


7

3. Põhitegevuse tulude ülevaade ja prognoos

Leisi valla põhitegevuse tulud koosnevad maksutuludest, saadavatest toetustest

tegevuskuludeks, kaupade ja teenuste müügist saadavast tulust ning muudest tegevustuludest.

Riiklike maksude tuluallikaks valla eelarves on üksikisiku tulumaks ja maamaks. Kohalikke

makse Leisi vallas ei ole kehtestatud.

Leisi valla põhitegevuse tuludest moodustavad suurima osa maksutulud, millest olulisem on

üksikisiku tulumaks. Tulumaks moodustab 2016.aasta eelarves 44,6% põhitegevuse tuludest.

Vallale laekuv füüsilise isiku tulumaks sõltub maksumaksjate arvust, nende keskmisest

brutopalgast ja kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatavast tulumaksu määrast.

Põhitegevuse tulude prognoosimisel on lähtutud järgmistest eeldustest:

Leisi valla elanikkonna struktuurist;

Oodatavast keskmisest nominaalpalga kasvust;

Pärsama katlamaja soojamüüki hakkab korraldama Leisi vald peale uue katlamaja

ehitust.

Koostatud prognooside põhjal suurenevad Leisi valla põhitegevuse tulud järgnevatel aastatel

keskmiselt 33 058 eurot aastas.

Tabel 2. Põhitegevuse tulude prognoos 2017–2020

Leisi Vallavalitsus 2015

täitmine

2016 eeldatav täitmine

2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Põhitegevuse tulud kokku 2 352 102 2 421 282 2 443 663 2 480 695 2 521 513 2 553 513

Maksutulud 1 177 502 1 220 000 1 241 600 1 263 632 1 290 000 1 320 000

sh tulumaks 1 039 900 1 080 000 1 101 600 1 123 632 1 150 000 1 180 000

sh maamaks 137 602 140 000 140 000 140 000 140 000 140 000

sh muud maksutulud

Tulud kaupade ja teenuste müügist 369 250 384 274 387 300 402 300 405 000 407 000

Saadavad toetused tegevuskuludeks 787 257 795 858 796 513 796 513 806 513 806 513

sh tasandusfond 288 857 291 120 291 120 291 120 291 120 291 120

sh toetusfond 482 799 490 393 490 393 490 393 490 393 490 393

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 15 601 14 345 15 000 15 000 25 000 25 000

Muud tegevustulud 18 093 21 150 18 250 18 250 20 000 20 000

Allikas: Leisi valla eelarvestrateegia 2017-2020


8

3.1 Maksutulud

Vallaeelarve põhiline tulu on üksikisiku tulumaks. 2016. aastal moodustab üksikisiku

tulumaks 44,6% põhitegevuse tuludest. Eelarvestrateegias käsitletaval perioodil on tulumaksu

prognoosi koostamisel lähtutud järgmistest eeldustest:

Maksu- ja Tolliametis tulu deklareerivate inimeste aasta keskmine arv ca 780 inimest;

keskmine palk kasvab vähemalt 2% aastas;

kohalikele omavalitsusüksustele eraldatava tulumaksu eraldamise määr on 11,6%

maksustatavast tulust.

Prognoos perioodiks 2017-2020 on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Elanike arv ja maksumaksjate arv, keskmine sissetulek ja planeeritav

tulumaksu laekumine

2015 2016* 2017* 2018* 2019* 2020*

Elanike arv Leisi vallas 2038 2018 1996 1975 1953 1931

Maksumaksjate arv

Leisi vallas 791 787 780 780 780 780

Maksumaksjate arvu

muutus Leisi vallas

(%) 1,4 -0,5 0 0 0 0

Väljamaksed

füüsilistele isikutele

Leisi vallas 8 848 516 8 860 212 8 819 157 9 348 306 9 909 204 10 503 756

Sissetulek inimese

kohta kuus Leisi vallas 932 938 985 1044 1107 1173

Sissetuleku kasv Leisis

(%) 8,6 0,6 5 6 6 6

Keskmine sissetulek

inimese kohta Eestis 1065 1117 1170 1234 1305 1376

Sissetulekute kasv

Eestis kokku (%) 6,0 4,9 4,7 5,5 5,7 5,5

Tulumaksu laekumine 1 039 900 1 080 000 1 101 600 1 123 632 1 150 000 1 180 000

Tulumaksu laekumise

kasv (%) 4,9 3,8 2 2 2 2

Tulumaksu laekumise

ja sissetulekute suhe 11,6 11,6 11,6 11,6 11,6 11,6

Allikas: Rahandusministeerium ja Leisi vald

*-prognoos, (2016 andmed on prognoositud 5 kuu tulemuste põhjal)

Maksumaksjaid 2015. aastal oli kogu rahvastikust 38%, 2016. aastal jääb maksumaksjate

osakaal prognoosi kohaselt kogu elanikkonnast samaks.


9

Maamaks

Maamaksutulu moodustab maksutuludest 2016. aastal 11,5%.

Maamaksutulu sõltub: maksustatava maa pindalast, maa maksustamishinnast, maamaksu

määrast.

Tulud kaupade ja teenuste müügist

Tulud kaupade ja teenuste müügist koosnevad laekumistest teistelt omavalitsustelt

haridusteenuse, lapsevanematelt lasteaia toiduraha ja õppemaksu, hooldekodu teenuste ning

kommunaalteenuste osutamise eest.

Saadavad toetused

Tasandus- ja toetusfond

Oluline komponent Leisi valla põhitegevuse tulude hulgas on riigieelarvest makstavad

tasandus- ja toetusfondi summad. Toetusfondi summad on sihtotstarbelised, peamine osa

läheb pedagoogide palga toetuseks ja koolituskuludeks, lisaks koolilõuna, toimetulekutoetus,

sotsiaalteenuste arendamine, sündide-surmade registreerimine. 2015. aastal lisandus

toetusfondi valla teede ja tänavate toetus.

Põhitegevuse tulude prognoosimisel on jäetud tasandus- ja toetusfondi summad 2016. aasta

laekumise tasemele, kuna riigi poolt eraldatavat summat ei ole võimalik ette prognoosida.

Sihtotstarbelised sihtfinantseerimised on prognoositud 2016. aasta tasemel.

Eelarvestrateegia tegemisel on pooleli läbi rääkimised Saaremaa valdade ja Kuressaare linna

vahel, mille tulemusel tekiks maakonna tasandil olev suur omavalitsus.

Muud tegevustulud

Muu tegevustulu koosseisu kuuluvad vee erikasutustasu, kaevandamisõigusetasu ja

edasiantud saastetasu. Eelarvestrateegia perioodil on muud tegevustulud kavandatud eelmiste

perioodide tegelikku laekumist arvestades.

4. Põhitegevuse kulude ülevaade ja prognoos

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel on Leisi vallal kui kohalikul

omavalitsusüksusel ülesanne korraldada vallas:

sotsiaalabi ja -teenuseid;

vanurite hoolekannet;

noorsootööd;

elamu- ja kommunaalmajandust;

veevarustust ja kanalisatsiooni;

jäätmehooldust;


10

ruumilist planeerimist;

ühistransporti;

teede ja tänavate korrashoidu.

Lisaks on vallal kohustus korraldada tema omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste,

põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide,

spordibaaside, turva-ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste

ülalpidamist. Samuti korraldab vald muid talle seadustega pandud kohaliku elu küsimusi ja

lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või

kellegi teise pädevusse.

Leisi valla eelarvestrateegias käsitletakse põhitegevuse kuludena:

tegevuskuludeks antavad toetused;

muud tegevuskulud, mis jagunevad personalikuludeks ja majandamiskuludeks;

muud kulud.

Põhitegevuse kulude muutus sõltub põhitegevuse vähenemisest või suurenemisest.

Põhitegevuse kuludest moodustab suurema osa personalikulu, mis oli 2015.aastal 58,2%

põhitegevuse kuludest.

Eelarvestrateegia perioodil on tegevuskulude kavandamisel lähtud eelkõige seadusjärgsete

avalike teenuste osutamiseks vajalike kulude katmisega. Majanduskulude kavandamisel

arvestatakse lepinguliste kohustustega ning kaupade ja teenuste hinnatõusuga.

Lisaks on eelarvestrateegias arvestatud põhitegevuse kulude prognoosimisel järgmisi

eelduseid ja asjaolusid:

2017.aastal kavandatakse jätkata vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate

töötasumäärade korrigeerimisega.

Vastavalt eelarve võimalustele parandatakse vallale kuuluvate hoonete tehnilist

seisukorda ja säilitatakse nende kasutusväärtust.

Majandamiskulude kavandamisel on arvestatud kaupade ja teenuste hinnatõusuga

tulenevalt tarbijahinnaindeksi muutusega.

Leisi valla põhitegevuse kulude oodatav maht 2016. aastal on vastavalt eelarvele 2 174 807

eurot, mis on võrreldes 2015. aasta eelarve täitmisega suurem 9,4% ehk 186 164 eurot.


11

Tabel 4. Põhitegevuse kulude prognoos 2017–2020

Leisi Vallavalitsus

2015

täitmine

2016

eeldatav

täitmine

2017

eelarve

2018

eelarve

2019

eelarve

2020

eelarve

Põhitegevuse kulud kokku 1 988 643 2 174 807 2 202 417 2 235 621 2 269 409 2 303 796

Antavad toetused tegevuskuludeks 167 012 145 788 148 525 148 525 148 525 148 525

Muud tegevuskulud 1 821 630 2 029 019 2 053 892 2 087 096 2 120 884 2 155 271

sh personalikulud 1 157 082 1 263 472 1 282 892 1 308 549 1 334 721 1 361 415

sh majandamiskulud 658 430 753 065 754 000 761 547 769 163 776 856

sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud

kasutusrendimaksed

sh muud kulud 6119 12482 17 000 17 000 17 000 17 000


Järgneva nelja aasta kulude struktuuris ja kasvus olulisi muudatusi ei esine. Perioodil 2017-2020

põhitegevuse kulud kasvavad keskmiselt 1,8% ning prognoosi aluseks on

Rahandusministeeriumi 2016. aasta kevadine majandusprognoos.

Antavad toetused jäävad prognoosiperioodil samaks, mis on planeeritud 2016. aastaks,

personalikulud tõusevad keskmiselt 2,0% ning majandamiskulud 0,7%.

Õpetajate palk tõuseb vastavalt riigi poolt eraldatavale toetusfondi hariduskulude toetuse

kasvule, mis ei ole eelarvestrateegia koostamise hetkeks veel teada. Riigieelarvestrateegias on

kirjas, et riigieelarve katab vähemalt 2%-lise õpetajate palgatõusu. Prognoosi tegemisel on

arvestatud Vabariigi Valitsuse kehtestatava töötasu alammääraga, milleks on 470 eurot kuus.

Personalikulu suureneb seoses volikogus vastuvõetud otsusega, luua Leisi koolimajja Pärsama

lasteaia lisarühm. Lisarühma loomine suurendab personalikulu aastas umbes 41 000 eurot.

Tabel 5. Põhitegevuse kulude prognoos valdkonniti 2017–2020 eurodes

Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG)* (kõik "+" märgiga)

2015 täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

01 Üldised valitsussektori teenused 200 950 231 148 254 895 284 421 259 259 273 441

Põhitegevuse kulud 192 983 224 948 233 395 240 421 249 259 258 441

sh saadud toetuste arvelt 973 sh muude vahendite arvelt 192 010 224 948 233 395 240 421 249 259 258 441

03 Avalik kord ja julgeolek 936 13 219 4 232 5 000 2 000 2 000

Põhitegevuse kulud 936 950 2 232 2 000 2 000 2 000

sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 936 950 2 232 2 000 2 000 2 000


12

04 Majandus 190 983 212 040 242 332 221 440 246 330 271 671


sh saadud toetuste arvelt

1 800 sh muude vahendite arvelt 98 441 102 042 106 132 111 440 116 330 121 671

05 Keskkonnakaitse 19 938 20 000 20 500 43 000 27 000 22 000


sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 19 578 19 500 20 500 23 000 23 000 22 000

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 185 928 200 051 721 478 283 958 393 848 226 671



07 Tervishoid 5 393 1 500 2 632 21 500 1 500 1 500



08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 130 258 169 913 201 132 155 940 155 330 160 171


sh saadud toetuste arvelt 1 745 sh muude vahendite arvelt 128 378 139 063 143 132 146 940 151 330 155 171

09 Haridus 1 048 600 1 106 410 1 285 132 1 209 440 1 184 330 1 165 671

Põhitegevuse kulud 1 047 280 1 106 410 1 109 132 1 113 440 1 118 330 1 124 671

sh saadud toetuste arvelt 333 136 313 993 sh muude vahendite arvelt 714 144 792 417 1 109 132 1 113 440 1 118 330 1 124 671

10 Sotsiaalne kaitse 357 804 443 121 512 132 714 440 675 330 426 671


sh saadud toetuste arvelt 22 913 19 469 sh muude vahendite arvelt 321 597 383 982 407 132 414 440 420 330 426 671

KOKKU 2 140 789 2 397 402 3 244 463 2 939 139 2 944 927 2 549 796


sh saadud toetuste arvelt 358 767 335 262 313 9930 313 993 313 993 313 993

sh muude vahendite arvelt 1 629 875 1 839 545 1 888 424 1 921 628 1 955 416 1 989 803


Põhitegevuse kulude olulisemad kuluvaldkonnad aastatel 2017-2020 on haridusvaldkond,

sotsiaalvaldkond ning üldised valitsussektori teenused. Põhitegevuse tulem on Leisi vallal

prognoositaval perioodil positiivne. Põhitegevuse tulemit kasutatakse investeeringute

finantseerimiseks, samuti olemasolevate laenude teenindamiseks.

5. Investeeringute kavandamine

Investeerimistegevus

Investeerimistegevuse eelarveossa planeeritakse kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seaduse kohaselt eraldi põhivara soetust ja müüki, saadavat ja antavat

sihtfinantseerimist põhivara soetuseks, osaluste soetust ja müüki, muude aktsiate ja osade

soetust ja müüki, antavaid ja tagasilaekuvaid laene ning finantstulusid ja -kulusid. Seaduses

kasutatakse põhivara soetuse mõistet, mis sisaldab materiaalse ja immateriaalse põhivara


13

soetust, sealhulgas raamatupidamise seaduse alusel ka renoveerimist, kuna renoveerimise

tulemusena tehakse vara väärtuse tõstmiseks kulutusi, mille järel vara kasutatakse pikema

perioodi jooksul kui üks aasta. Lisaks eelpool nimetatud andmetele planeeritakse

investeerimistegevuse eelarvesse põhivara soetusega kaasnev käibemaksukulu.

Investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma leidmine on vajalik eelarve tasakaalu, ülejäägi

või puudujäägi õigeks arvestamiseks.

Investeeringute tegemisel ja prognoosimisel on aluseks Leisi valla arengukava investeeringute

plaan kuni aastani 2020. Investeeringute finantseerimise allikateks on valla eelarve, erinevad

fondid ja laenuraha. Eelarvestrateegias on välja toodud aastate kaupa võimalikud omaosaluse

summad eelarvestrateegias nimetamata projektide peale kokku. 2016. aasta eelarve

koostamise käigus täpsustatud tulude ja kulude selgumisel on eesmärk lisada

investeeringuprojektide omaosaluse katteks võimalusel raha juurde.

Tabel 6. Investeeringute prognoos Leisi vallas 2017–2020

Investeeringuobjektid* (alati "+" märgiga)


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

objekt 1 04 valla teed 100 000 120 000 110 000 130 000 150 000

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 100 000 120 000 110 000 130 000 150 000

objekt 2 01 Leisi vallamaja odavama küttelahenduse leidmine

35 000 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 35 000 objekt 3 04 Rattamarsruudid Leisi

vallas,turism 3700 5000

0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3700 5000 objekt 4 05 jäätmejaama rajamine

Leisi alevikku 500

20 000 4 000 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 500 20 000 4 000 objekt 5 06 Pärsama katlamaja rek,

soojustrasside rek

508 460 0 0 0

sh toetuse arvelt

200 945

sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

307 401

objekt 6 06 tänavavalgustuse rek 60 000 0

sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 60 000 objekt 7 06 Leisi aleviku veevõrk I

etapp 0

40 000 20 000 0

sh toetuse arvelt


40 000 20 000

objekt 8 06 sotsiaalpindade rek 0 15 000 15 000 95 000 15 000


14

sh toetuse arvelt


15 000 15 000 95 000 15 000

objekt 9 06 karja mõisahoone ümber kõnnitee ehitamine, valgustuse paigaldamine ja fassaadi korrastamine 0 20 000 15 000

sh toetuse arvelt


20 000 15 000

objekt 10 07 Leisi perearstipunkti uute ruumide väljaehitamine Leisi vallamajja 0 0 20 000 0 0

sh toetuse arvelt


20 000

objekt 11 08 Leisi laululava rek 0 0 0 0 0

sh toetuse arvelt


5000

objekt 12 08 Metsküla SM sissesõidutee ja parkla 21 000

0 0 0

sh toetuse arvelt 11 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10 000

objekt 13 08 Pärsama km piirdeaia ja välisfassaadi rek ning varikatuste paigaldus 0 25 000

0 0

sh toetuse arvelt


25 000

objekt 14 08 Leisi seikluspargi ja terviseraja uuendamine 0 8000 4000 4000 5000

sh toetuse arvelt


8000 4000 4000 5000

objekt 15 08 ketasgolfi raja rajamine 0 10 000

sh toetuse arvelt

7000


3000

objekt 16 09 Pärsama LA lisarühma ruumide projekteerimine ja ehitamine Leisi kooli 0 50 000 0 0

sh toetuse arvelt


50 000

objekt 17 09 koolibuss 0 11 000 11 000 11 000 11 000

sh toetuse arvelt


11 000 11 000 11 000 11 000

objekt 18 09 Leisi keskkooli internaadi etapiviisiline rek vastavalt hoone tehnilisele eksperthinnangule 0 20 000 20 000 20 000 20 000

sh toetuse arvelt


20 000 20 000 20 000 20 000

objekt 19 09 Pärsama LA Piilupardi rühmaruumi ja koridori rek 0 40 000 0 0 0

sh toetuse arvelt


40 000

objekt 20 09 Pärsama LA mänguväljaku ja piirdeaia rek 0 5000 10 000 5000 5000

sh toetuse arvelt


15


5000 10 000 5000 5000

objekt 21 09 Avalik mänguväljak Leisi kooli juurde 0 50 000 55 000 30 000 5 000

sh toetuse arvelt


50 000 55 000 30 000 5 000

objekt 22 03 tuletõrje veevõtukohad 0 2000 3000

sh toetuse arvelt


2000 3000

objekt 23 10 Pärsama HK uue osa projekteerimine, ehitamine 44 026 45 000 300 000 255 000 0

sh toetuse arvelt 25 026 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 19 000 45 000 300 000 255 000

KÕIK KOKKU 169 226 934 346 663 000 634 000 211 000

sh toetuse arvelt 36 026 207 945 0 0 0



Investeeringud on seotud põhivaraga ning põhivara soetuse kaasfinantseeringutega.

Investeeringud põhivarasse on kas uue vara soetamine või olemasoleva vara renoveerimine.

Arengukava investeeringute plaanis 2017-2020 on kajastatud investeeringuid 2017. aastal

summas 934 346 eurot koos saadava toetusega. 2016.aastal ei saanud Leisi vald toetust

Pärsama katlamaja ehituseks ning see 2016.aasta investeering läheb üle 2017.aastasse.

Lisaks investeeringutele põhivarasse on investeerimistegevuse eelarves kajastatud põhivara

soetuseks antavad sihtfinantseerimised kaasfinantseeringuteks summas 99 700 eurot.

6. Kohustuste planeerimine

Leisi valla arengukavas ettenähtud investeeringute elluviimiseks kasutatakse

investeeringulaene. Investeeringulaenu võtmisel arvestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse

finantsjuhtimise seaduses määratud normatiive, valla laenude teenindamise võimega ja

laenutegevusega seotud finantsriskidega. Leisi vald on olnud konservatiivse laenupoliitikaga,

laenu on võetud ainult investeeringuprojektide rahastamiseks, mitte põhitegevuse kulude

katmiseks.

Tabel 7. Leisi valla laenukohustused ja prognoos 2015–2020

Võetava kohustuse

sihtotstarve

Aasta

*

Võetava

kohustu

se maht

Intressi

määr 2015 2016 2017 2018 2019

2020

Leisi KK renoveerimine KOIT kava raames

AS SEB Pank leping nr

2009027343 11.2009

2010 359 153

2,9%+6

kuu euribor

Põhisumma 46 440 46 440 46 440

38 693 0 0

Intress 3672 2588 1495

415 0 0

Kohustuse

jääk 131 573 85 133 38 693

0 0 0

Soela sadam, Metsküla rk,

Metsküla seltsimaja 2012 167 300

1,598%

+3 kuu Põhisumma 18 589 18 589 18 589

18 589 18 589 18 589


16

AS SEB Pank leping nr

2012 015751 27.07.2012

euribor

Intress 2496 1800 18240

1500 1164 828

Kohustuse

jääk 122 377 103 788 85 199

66 610 48 021 29 432

Põhisumma 13 679 13 679 13 679 13 679 13 679 13 679

Leisi katlamaja 2014 200 000 1,09%+6 kuu

euribor Intress 2724 2539 2340 2147 1955 1767

Kohustuste

jääk 186 321 172 642 158 963 145 284 131 605 117 926

Põhisumma

Investeeringud 2017

2017 720 000 Intress

Kohustuste

jääk 720 000

Kokku kohustuste

teenindamine 87 904 86 035 84 367

75 023 35 387 34 863

sh põhisumma 78 708 78 708 78 708

70 961 32 268 32 268

sh intress 8892 6927 5659

5659 3119 2595

Kohustuste jääk kokku 440 271 361 563 282 855

211 894 179 626 147 358

Allikas: Leisi valla eelarvestrateegia 2017-2020 ja Leisi valla laenulepingud

Kokku on Leisi valla laenude prognoositav laenude jääk 2016. aasta lõpuks 361 562,94 eurot.

Pangalaenud on võetud investeeringute tegemiseks. 2010. aastal võetud laenu tagasi

maksmine lõpeb 2018 aasta oktoobris ning 2012 aastal võetud laenu tagasi maksmine lõpeb

2022 aasta juulis. Laenu intressid on seotud Euriboriga. Leisi KK renoveerimiseks võetud

laenu intress on 2,1% + 3 kuu Euribor, 2012 aastal võetud laenu intress on 1,598% + 3 kuu

Euribor. 2014. aastal võttis Leisi vald juurde laenu 200 000 eurot, laenu intress 1,09% + 6kuu

Euribor. Laenu tagasimaksmise tähtaeg on 19.06.2024.a.

Tabel 8. Finantseerimistegevuse prognoos 2017–2020


2017. aastal planeeritud kohustus tuleb tõenäoliselt võtta planeeritud investeeringute

tegemiseks.

Leisi Vallavalitsus

2015

täitmine

2016 eelarve

eeldatav

täitmine

2017

prognoos

2018

prognoos

2019

prognoos

2020

prognoos

Finantseerimistegevus -78 708 -78 708 620 000

320 000 435 000 -25 000

Kohustuste võtmine (+) 0 720 000 450 000 600 000 150 000

Kohustuste tasumine (-) -78 708 -78 708 -78 708

-130 000 -165 000 -175 000


17

7. Likviidsed varad

Tabel 9. Likviidsete varade prognoos Leisi vallas 2017–2020

2014 2015 2016 2017 2018 2019

2020

Sularaha ja hoiused 131 345 88 009 321 828 358 186 220 792 232 418 211 175

kassa 1631 2951 2860 1230 650 320 790

Swedbank 1023 72 153 73 000 206 683 210 000 201 200 113 200

SEB pank 9514 143 560 145 000 75 000 8942 25 922 39 515

Danskebank 119 177 13 088 17 481 35 000 1200 4976 57 670

deposiidiarve 90 075 90 100 40 273 0 0 0

Likviidsete varade muutus -43 336 190 483 6613 29 745 -137 394 11 626 -21 243

Allikas: Leisi valla raamatupidamine

Tabelis 9 toodud Leisi valla likviidsete varade saldod seisuga 31. detsember kassas ja

arvelduskontodel ning rahaliste vahendite prognoos järgnevaks neljaks aastaks.

8. Sõltuvate üksuste finantstegevuse olukord ja prognoos

Leisi vallal sõltuvaid üksusi seisuga 31.08.2016 ei ole. Arvestusüksuse koosseisu kuuluvad

Leisi vald ja tema hallatavad allasutused.

9. Finantsdistsipliin

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsdistsipliini hinnatakse eelkõige järgmise kahe näitaja

alusel:

põhitegevuse tulem – väärtusega positiivne või null;

netovõlakoormus.

Need kaks on olulised, kuna omavad õiguslikku tähendust tulenevalt KOFS-ist. See tähendab,

et nende alusel saab otsustada KOV-i finantsolukorra üle ning et nende täitmata jätmine võib

kaasa tuua sanktsioonid. Samal ajal hinnatakse finantsseisu jätkuvalt muude suhtarvude ja

näitajate alusel nagu likviidsete varade ja lühiajaliste kohustuste suhe (likviidsus), käibevara

ja lühiajaliste kohustuste suhe (lühiajaline maksevõime), kohustuste ja varade suhe.

Leisi vald püüab oma põhitegevuse tulemi hoida positiivsena ja netovõlakoormuse näitajatest

on seni kinni peetud. Lubatud netovõlakoormus on kuni 60% vastava aruandeaasta

põhitegevuse tuludest. Leisi vallal oli see 2015.aasta lõpus 5,0%. Eelarvestrateegiasse

perioodiks 2017–2020 on planeeritud veel laenude võtmine, mis tõstab netovõlakoormuse

näitajat 2017 aastal 26,1%ni. Peale 2017.aastat tuleb investeeringute tegemiseks veel laenu

võtta ja esialgse prognoosi kohaselt tõuseb Leisi valla neovõlakoormus 2020.aastaks 58,8%ni.


18

10. Kokkuvõte

Leisi valla eelarvestrateegias 2017–2020 on antud ülevaade Leisi valla põhitegevuse tuludest,

-kuludest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest 2015. aastal, esitatud 2016. aasta oodatav

eelarve täitmine ning koostatud prognoosid nelja eelseisva aasta kohta. Eelarve struktuur

vastab kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatule.

Eelarvestrateegia peamised järeldused ja soovitused on järgmised:

Leisi valla eelarve võimaldab täita omavalitsusüksusele seadusega pandud kohustused

ja jätkata investeerimistegevust. Tähelepanu on põhitegevuse kulude pideval

jälgimisel ning laenude tagasimaksmisel.

Leisi vallal on täidetud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega

pandud finantsdistsipliini tagamise nõuded.

Leisi valla eelarve on tundlik eelarvetulude vähenemisele.

11. Eelarvestrateegia koondtabelid riigile esitatavatel vormidel

Eelarvestrateegia kohustuslikuks osaks on Rahandusministri määrusega kinnitatud vormidel

eelarve andmed strateegia perioodi kohta. Nimetatud tabeleid tuleb igal aastal uuendada ja

hiljemalt 30. oktoobriks esitada rahandusministeeriumile.

Rahandusministri 04.07.2011

määrus nr 34 "Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt

Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia, eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise andmete

esitamise tingimused ning vormid".


19

Lisa 1. Leisi valla eelarvestrateegia 2017-2020

Leisi vallavalitsus 2015

täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve


Maksutulud 1 177 502 1 220 000 1 241 600 1 263 632 1 290 000 1 320 000

sh tulumaks 1 039 900 1 080 000 1 101 600 1 123 632 1 150 000 1 180 000

sh maamaks 137 602 140 000 140 000 140 000 140 000 140 000

sh muud maksutulud 0 0

Tulud kaupade ja teenuste müügist 369 250 384 274 387 300 402 300 405 000 407 000

Saadavad toetused tegevuskuludeks 787 257 795 858 796 513 796 513 806 513 806 513

sh tasandusfond 288 857 291 120 291 120 291 120 291 120 291 120

sh toetusfond 482 799 490 393 490 393 490 393 490 393 490 393 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 15 601 14 345 15 000 15 000 25 000 25 000

Muud tegevustulud 18 093 21 150 18 250 18 250 20 000 20 000

Põhitegevuse kulud kokku 1 988 643 2 174 807 2 202 417 2 235 621 2 269 409 2 303 796

Antavad toetused tegevuskuludeks 167 012 145 788 148 525 148 525 148 525 148 525

Muud tegevuskulud 1 821 630 2 029 019 2 053 892 2 087 096 2 120 884 2 155 271

sh personalikulud 1 157 082 1 263 472 1 282 892 1 308 549 1 334 721 1 361 415

sh majandamiskulud 658 430 753 065 754 000 761 547 769 163 776 856 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 3 232 6 357 6 509 6 403 3 776 2 060

sh muud kulud 6 119 12 482 17 000 17 000 17 000 17 000

Põhitegevuse tulem 363 460 246 476 241 246 245 074 252 104 249 717

Investeerimistegevus kokku -94 268 -161 154 -831 501 -702 468 -675 478 -245 960

Põhivara müük (+) 37 059 16 450 2 500 1 000

Põhivara soetus (-) -131 940 -169 226 -934 346 -663 000 -634 000 -211 000

sh projektide omaosalus -111 225 -133 200 -726 401 -663 000 -634 000 -211 000 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 20 715 44 853 207 945 0 0 0 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -12 240 -47 169 -99 700 -31 518 -31 518 -20 000 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0

Antavad laenud (-) 0 0

Finantstulud (+) 105 138 100 50 40 40

Finantskulud (-) -7 967 -6 200 -8 000 -9 000 -10 000 -15 000

Eelarve tulem 269 191 85 321 -590 255 -457 394 -423 374 3 757

Finantseerimistegevus -78 708 -78 708 620 000 320 000 435 000 -25 000

Kohustuste võtmine (+) 0 0 720 000 450 000 600 000 150 000

Kohustuste tasumine (-) -78 708 -78 708 -100 000 -130 000 -165 000 -175 000

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 190 483 6 613 29 745 -137 394 11 626 -21 243

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0


20

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 321 828 328 441 358 186 220 792 232 418 211 175

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 443 503 367 920 995 220 1 308 817 1 739 859 1 712 717 sh kohustused, mis ei kajastu finantseerimistegevuses 3 232 6 357 13 657 7 254 3 296 1 154

sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 121 675 39 479 637 034 1 088 025 1 507 441 1 501 542

Netovõlakoormus (%) 5,2% 1,6% 26,1% 43,9% 59,8% 58,8%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 2 200 149 1 516 998 1 486 530 1 508 862 1 535 280 1 532 108

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 93,5% 62,7% 60,8% 60,8% 60,9% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 2 078 474 1 477 519 849 496 420 837 27 839 30 566

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - 3% 1% 2% 2% 1%

Põhitegevuse kulude muutus - 9% 1% 2% 2% 2%

Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,18 1,11 1,11 1,11 1,11 1,11

Investeeringuobjektid* (alati "+" märgiga)


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

objekt 1 04 valla teed 100 000 120 000 110 000 130 000 150 000

sh toetuse arvelt


objekt 2 01 Leisi vallamaja odavama küttelahenduse leidmine 0 0 35 000 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 35 000

objekt 3 04 Rattamarsruudid Leisi vallas 3 700 5 000 0 0 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3 700 5 000

objekt 4 05 jäätmejaama rajamine Leisi alevikku 500 0 20 000 4 000 0

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 500 20 000 4 000

objekt 5 06 Pärsama katlamaja rek, soojustrasside rek, 0 508 346 0 0 0

sh toetuse arvelt 200 945

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 307 401

objekt 6 06 Tänavavalgustuse rek 0 0 0 60 000 0

sh toetuse arvelt


objekt 7 06 Leisi aleviku veevõrk I etapp 0 0 40 000 20 000 0


21

sh toetuse arvelt


objekt 8 06 sotsiaalpinnad rek 0 15 000 15 000 95 000 15 000

sh toetuse arvelt

sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000 15 000 95 000 15 000

objekt 9 06 Karja mõisahoone ümber kõnnitee ehitamine, valgustuse paigaldamine ja fassaadi korrastamine 0 20 000 15 000 0 0

sh toetuse arvelt


objekt 10 07 Leisi perearstipunkti uute ruumide välja ehitamine Leisi vallamajja 0 0 20 000 0 0

sh toetuse arvelt


objekt 11 08 Leisi laululava rek 0 0 5 000 0 0

sh toetuse arvelt


objekt 12 08 seltsitegevus: Metsküla SM 21 000 0 0 0 0



objekt 13 08 Pärsama km piirdeaia ja välisfassaadi rek ning varikatuste paigaldamine 0 25 000 0 0 0

sh toetuse arvelt


objekt 14 08 Leisi seikluspargi ja terviseraja uuendamine 0 8 000 4 000 4 000 5 000

sh toetuse arvelt


objekt 15 08 ketasgolfi raja rajamine 0 10 000 0 0 0



objekt 16 09 Pärsama LA lisarühma ruumide projekteerimine ja ehitamine Leisi kooli 0 50 000 0 0 0

sh toetuse arvelt


objekt 17 09 koolibuss 0 11 000 11 000 11 000 11 000

sh toetuse arvelt


objekt 18 09 Leisi keskkooli internaadi etapiviisiline rek vastavalt hoone tehnilisele eksperthinnangule 0 20 000 20 000 20 000 20 000

sh toetuse arvelt


22


objekt 19 09 Pärsama LA 1 rühmaruumi ja koridori rek Piilupardid 0 40 000 0 0 0

sh toetuse arvelt


objekt 20 09 Pärsama La mänguväljaku ja piirdeaia rek 0 5 000 10 000 5 000 5 000

sh toetuse arvelt


objekt 21 09 avalik mänguväljak Leisi kooli juurde 0 50 000 55 000 30 000 5 000

sh toetuse arvelt


objekt 22 03 tuletõrje veevõtukohad 0 2 000 3 000 0 0

sh toetuse arvelt


objekt 6 10 Pärsama hk uue osa projekteerimine, ehitamine 44 026 45 000 300 000 255 000 0



KÕIK KOKKU 169 226 934 346 663 000 634 000 211 000

sh toetuse arvelt 36 026 207 945 0 0 0



23

Lisa 2. Leisi valla eelarvestrateegia valdkonniti 2017-2020

Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG)* (kõik "+" märgiga)

2015 täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

01 Üldised valitsussektori teenused 200 950 231 148 254 895 284 421 259 259 273 441


sh saadud toetuste arvelt 973

sh muude vahendite arvelt 192 010 224 948 233 395 240 421 249 259 258 441

Investeerimistegevuse kulud 7 967 6 200 21 500 44 000 10 000 15 000



02 Riigikaitse 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt

Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0


sh muude vahendite arvelt

03 Avalik kord ja julgeolek 936 13 219 4 232 5 000 2 000 2 000



sh muude vahendite arvelt 936 950 2 232 2 000 2 000 2 000

Investeerimistegevuse kulud 0 12 269 2 000 3 000 0 0


sh muude vahendite arvelt 12 269 2 000 3 000

04 Majandus 190 983 212 040 242 332 221 440 246 330 271 671


sh saadud toetuste arvelt 1 800





05 Keskkonnakaitse 19 938 20 000 20 500 43 000 27 000 22 000




Investeerimistegevuse 360 500 0 20 000 4 000 0


24

kulud


sh muude vahendite arvelt 360 500 20 000 4 000

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 185 928 200 051 721 478 283 958 393 848 226 671





sh saadud toetuste arvelt 6 000 9 908 200 945


07 Tervishoid 5 393 1 500 2 632 21 500 1 500 1 500




Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 20 000 0 0


sh muude vahendite arvelt 20 000

08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 130 258 169 913 201 132 155 940 155 330 160 171




Investeerimistegevuse kulud 135 30 850 58 000 9 000 4 000 5 000

sh saadud toetuste arvelt 11 000 7 000

sh muude vahendite arvelt 135 19 850 51 000 9 000 4 000 5 000

09 Haridus 1 048 600 1 106 410 1 285 132 1 209 440 1 184 330 1 165 671







10 Sotsiaalne kaitse 357 804 443 121 512 132 714 440 675 330 426 671


sh saadud toetuste arvelt 22 913 19 469





KOKKU 2 140 789 2 397 402 3 244 463 2 939 139 2 944 927 2 549 796


25



sh muude vahendite arvelt 1 629 875 1 839 545 1 888 424 1 921 628 1 955 416 1 989 803

Investeerimistegevuse kulud 152 147 222 595 1 042 046 703 518 675 518 246 000

sh saadud toetuste arvelt 20 715 44 853 207 945 0 0 0


Põhitegevuse kulude kontroll 0 0 0 0 0 0 Investeerimistegevuse kulude kontroll 0 0 0 0 0 0 * Real "saadud toetuste arvelt" ei kajastata kulusid, mis on tehtud tasandusfond lg 1 ning toetusfondis lg 2 sisalduva väikesaarte toetuse vahendite arvelt. Nimetatud tulude arvelt tehtud kulud kajastatakse real "muude vahendite arvelt".

JÄRGMIST TABELIT EI TÄIDETA

Muude vahendite arvelt tehtud väljaminekud

2015 täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve

Üldised valitsussektori teenused 199 977 231 148 254 895 284 421 259 259 273 441



Riigikaitse 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0

Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0

Avalik kord ja julgeolek 936 13 219 4 232 5 000 2 000 2 000


Investeerimistegevuse kulud 0 12 269 2 000 3 000 0 0

Majandus 176 268 210 240 242 332 221 440 246 330 271 671



Keskkonnakaitse 19 938 20 000 20 500 43 000 27 000 22 000


Investeerimistegevuse kulud 360 500 0 20 000 4 000 0

Elamu- ja kommunaalmajandus 179 928 190 143 520 533 283 958 393 848 226 671



Tervishoid 5 393 1 500 2 632 21 500 1 500 1 500


Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 20 000 0 0

Vabaaeg, kultuur ja religioon 128 513 158 913 194 132 155 940 155 330 160 171




26

Haridus 715 464 792 417 971 139 895 447 870 337 851 678



Sotsiaalne kaitse 334 891 399 707 512 132 714 440 675 330 426 671



KOKKU 1 761 307 2 017 287 2 722 525 2 625 146 2 630 934 2 235 803




27

Lisa 3. Leisi valla arvestusüksuse eelarvestrateegia koondtabel 2017-2020

Arvestusüksus (nimi) 2015

täitmine


2017 eelarve

2018 eelarve

2019 eelarve

2020 eelarve


Põhitegevuse kulud kokku 1 988 643 2 174 807 2 202 417 2 235 621 2 269 409 2 303 796 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 8 052 10 372 6 509 6 403 3 776 2 060

Põhitegevustulem 363 460 246 476 241 246 245 074 252 104 249 717

Investeerimistegevus kokku -94 268 -161 154 -831 501 -702 468 -675 478 -245 960

Eelarve tulem 269 191 85 321 -590 255 -457 394 -423 374 3 757

Finantseerimistegevus -78 708 -78 708 620 000 320 000 435 000 -25 000

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 190 483 6 613 29 745 -137 394 11 626 -21 243

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 321 828 328 441 358 186 220 792 232 418 211 175

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 459 141 381 730 995 220 1 308 817 1 739 859 1 712 717 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 137 313 53 289 637 034 1 088 025 1 507 441 1 501 542

Netovõlakoormus (%) 5,8% 2,2% 26,1% 43,9% 59,8% 58,8%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 2 229 070 1 541 085 1 486 530 1 508 862 1 535 280 1 532 108

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 94,8% 63,6% 60,8% 60,8% 60,9% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 2 091 757 1 487 797 849 496 420 837 27 839 30 566

Documents

eelarvestrateegia 2017 2020 - Elektrooniline Riigi Teataja€¦ · Eelarvestrateegia koostamise aluseks on majandusprognoosid ja arengukava ning arengukava investeeringute kava aastateks