HEA TEADUSTAVA

SisukordEESSÕNA..................................................................................................................................2

VÄÄRTUSED............................................................................................................................3

STANDARDID..........................................................................................................................5

I TEADUSTÖÖ KAVANDAMINE.......................................................................................6

II TEADUSTÖÖ TEGEMINE.............................................................................................10

III AUTORSUS JA TEADUSTÖÖ TULEMUSTE AVALDAMINE.................................14

IV TEADLANE TEADUSINSTITUTSIOONIS.................................................................17

LISA 1. VÄÄRTUSTE SELGITUSED.................................................................................22

LISA 2. JUHTUMITE NÄIDISED.......................................................................................26

LISA 3. ÜLEVAADE HEA TEADUSTAVA DOKUMENTIDEST...................................30

1

EESSÕNA

Hea teadustava eesmärk on toetada heade tavade omaksvõtmist ja juurdumist, kirjeldada, millist käitumist teadlastelt oodatakse ning missugune on teadusasutuse vastutus hea teaduse tagamisel, aidates sellega suurendada teaduse usaldusväärsust üksikisiku ja üldsuse silmis. Hea teadustava on kavandatud täiendama 2002. aastal vastu võetud Eesti teadlaste eetikakoodeksit. Vajadus uue dokumendi järele on tekkinud sellest, et teaduse areng on toonud esile uusi teemasid ja perspektiive, mida koodeks ei kajasta, ning lisanud kaalutluskohti. Samuti on antud dokumendis pandud suuremat rõhku teadusasutuste tegevusele.

Hea teadustava on kahetasandiline, tuues esile teadlaste ja teadusasutuste vastutuse1. Jaotus aitab rõhutada, et vastutus eetilise teaduse eest lasub kõigil neil, kes teaduses tegutsevad: üksikteadlastel, uurimisrühmadel, instituutidel, ülikoolidel, teadusajakirjadel, teaduse rahastajatel, hindajatel ja teadlasi ühendavatel organisatsioonidel. Teadlased üksi ei saa tagada head teadust. Selleks, et teadlased saaksid käituda eetiliselt, on vaja luua vastavad tingimused organisatsiooni ja süsteemi tasandil.

Hea teadustava on loodud raamdokumendina, millest peaksid juhinduma Tartu Ülikool tervikuna ja kõik selles töötavad teadlased. Selle alusel töötatakse välja täpsemad protseduurireeglid ja reglemendid, mis aitavad edendada teadlikkust hea teadustava põhimõtetest, monitoorida teaduskeskkonda ja vajadusel sekkuda ning menetleda väärkäitumise kahtlusega juhtumeid.

Hea teadustava dokument koosneb hea teaduse põhiväärtuste (vabadus, vastutus, ausus ja objektiivsus, austus ja hoolivus, õiglus, avatus ning koostöö) kirjeldustest, standarditest. Standardite peatükk on jaotatud eri osadeks, mis vastavad teadustöö etappidele. Lisad koosnevad väärtuste selgitustest, juhtumite näidetest ja hea teadustava dokumentide ülevaatest. Selgitavate juhtumite osas tuuakse näiteid, mis illustreerivad teaduselus ette tulevaid eetilisi valikukohti. Neid näidisdilemmasid saab muuhulgas kasutada ka teaduseetika kursuste ja koolituste materjalina.

1 Teadlaste ja teadusasutuste vastutust eristavad mitmed teadust reguleerivad eetikakoodeksid ning hea tava dokumendid. Siinse hea tava dokumendi eeskujudeks vastutuse jaotamise osas on olnud vastavad Taani ja Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA dokumendid.The Danish Code of Conduct for Research Integrity (2014). København: Ministry of Higher Education and Science. http://ufm.dk/en/publications/2014/the-danish-code-of-conduct-for-research-integrity.The European Code of Conduct for Research Integrity. Revised edition (2017). Berlin: ALLEA.

2

Dokumendi väljatöötamises osalesid:Tartu Ülikooli eetikakeskuse töörühm: Marten Juurik, Laura Lilles-Heinsar, Kristi

Lõuk, Heidy Meriste, Mari-Liisa Parder, Marie Soone, Margit Sutrop, Katrin Velbaum, Liisi Veski.

Eesti Teadusagentuuri töörühm: Martin Eessalu, Jüri Engelbrecht, Andres Koppel, Priit Kulu, Katri Ling, Toivo Maimets, Kadri Mäger, Tanel Mällo, Eha Nurk, Margus Pärtlas, Urve Sinijärv, Tarmo Uustalu.

Täname kommentaaride eest: Ülle Jaakma, Sirje Jalakas, Ulla Kattai, Marco Kirm, Leene Korp, Linda Lainvoo, Tõnu Lehtla, Erika Löfström, Peep Nemvalts, Katrin Niglas, Indrek Ots, Aive Pevkur, Mati Rahu, Argo Rosin, Kristi Rüütel, Andres Soosaar, Kuldar Taveter, Vello Tõugu, Helen Uibopuu, Renno Veinthal ja kõik vestlusringides osalejad.

Samuti täname kõiki teisi, kes reageerisid üleskutsele saata tekstile parandusi avaliku kommenteerimisperioodi jooksul,

Keeletoimetaja: Tiia Kõnnussaar

VÄÄRTUSED2

Hea teaduse olulisemad väärtused on vabadus, vastutus, ausus ja objektiivsus, austus ja hoolivus, õiglus, avatus ning koostöö.

1. Vabadus tähendab, et- teadlane on vaba uurima mistahes probleeme või hüpoteese;- teadlane on vaba uute teadusideede otsingul ja vanade kritiseerimisel;

- teadlane on vaba uurimisrühma, teadusasutuse või rahastusallikate valikul.

2. Vastutus tähendab, et- teadlane vastutab oma teadustöö tulemuste ja tagajärgede eest ning teadvustab, et tema töö ja otsused võivad mõjutada teisi inimesi ja tulevasi põlvkondi;- teadlane hoidub ühiskonna ja looduse kahjustamisest ning teavitab avalikkust võimalikest kahjudest;- teadlane järgib uurimistöös kõiki asjakohaseid reegleid ja kui täpsed reeglid puuduvad, siis juhindub headest teadustavadest;

- teadlane teadvustab, et ta on oma käitumisega eeskujuks praegustele ja tulevastele teadlaste põlvkondadele.

3. Ausus ja objektiivsus tähendab, et- teadlane on aus, täpne, erapooletu ja sõltumatu kõigis oma tegevustes;- teadlane ei võltsi ega mõtle väljaandmeid ning ei plagieeri teadustulemusi;

2 Väärtuste selgitusi vt Lisa 1.

3

- teadlane tõlgendab teadustöö tulemusi objektiivselt ja hoidub nende meelevaldsest tõlgendamisest;- teadlane julgeb tunnistada eksimusi ja vajaduse korral hindab uute teadustulemuste valguses oma varasema töö ümber;

- teadlane taotleb teaduses läbipaistvust ning jagab teavet oma uurimistöö eesmärkide, rahastuse, meetodite, andmete, tulemuste ja analüüsi käigu kohta.

4. Austus ja hoolivus tähendab, et- teadlane austab nii oma kolleegide, uuringusse kaasatute kui ka koostööpartnerite väärikust ja kohtleb neid lugupidavalt;- teadlane austab uuringus osalevate inimeste väärikust, autonoomiat ja privaatsust;- teadlane hoolib katseloomadest , hoidub nende põhjendamatust kahjustamisest ja tagab nende heaolu;- teadlane austab elu, suhtub hoolivalt keskkonda, biosfääri ja elurikkusesse ning seisab hea kõigi ressursside säästliku kasutamise eest;- teadlane austab kultuurilist mitmekesisust ning suhtub hoolivalt inimkonna ainelisse ja vaimsesse pärandisse.

5. Õiglus tähendab, et- teadlane kohtleb kõiki kolleege ja koostööpartnereid võrdselt, lähtudes kolleegide tunnustamisel nende tegelikust panusest uurimistöösse;- teadlane ei lähtu oma otsustes teise isiku soost, vanusest, rahvusest, rassist, usust, koolkonnast, staatusest ega muudest tunnustest, mis ei ole otsuse jaoks asjakohased;- teadlane teadvustab oma võimalikke huvide konflikte ja annab neist aegsasti märku;- teadlane kasutab enda käsutuses olevaid ressursse tõhusalt, säästlikult ja sihipäraselt, ta ei taotle nende kaudu isiklikku kasu;

- teadlane seisab hea selle eest, et ressursside jaotamine on läbipaistev ja nende taotlemiseks luuakse kõikidele võrdsed võimalused.

6. Avatus ja koostöö tähendab, et- teadlane on avatud ühistegevusele partneritega;- teadlane seisab hea loomingulise töökeskkonna kujundamise eest;- teadlane on avatud jagama ideid, andmeid ja uurimistulemusi teistega;- teadlane julgeb minna vastuollu varasema teadmisega ja otsida uusi teadmisi;- teadlane hindab kriitiliselt nii enda kui ka teiste teadustööd ja on avatud põhjendatud kriitikale;- teadlane arvestab kolleegide ja partnerite huve ning hoidub nende põhjendamatust kahjustamisest.

4

STANDARDID

Hea teadustava standardid keskenduvad sellele, mida peaksid teadlased või teadusasutused tegema, et järgida hea teaduse ideaali. Samas tuleb silmas pidada, et üksikteadlaste ja teadusasutuste tegevust mõjutavad paljud teised institutsioonid (nt rahastajad ja hindajad) ning keskkond, kus nad tegutsevad. Teadlased võivad teadustööd teha uurimisrühmades arvukate välismaiste partneritega. Uurimisrühmade puhul lasub igal selle liikmel vastutus järgida head teadustava. Kuigi uurimisrühma juhil võib olla suurem vastutus teadustöö läbiviimise ja koordineerimise osas, ei vähenda see teiste rühmaliikmete vastutust.

Hea teadustava sisaldab konkreetsemaid ning üldisemaid põhimõtteid, millest tuleks teadustöös juhinduda. Konkreetsemalt on sõnastatud need põhimõtted, mille osas on eeldatud teadlaskonna suuremat üksmeelt või mis tulenevad kehtivatest seadustest ja rahvusvahelistest kokkulepetest. Üldisemalt sõnastatud printsiipide puhul on teadlasel ja teadusasutusel rohkem vabadust ise otsustada, kuidas sõnastatud ideaali kõige paremini saavutada. Arvestama peab ka seda, et päriselu on sageli keerukam ja mitmekülgsem, kui ideaale visandav dokument seda käsitleda suudab. Printsiipide omavaheliste konfliktide korral ning uudsete, heas tavas käsitlemata olukordade ilmnemisel jääb teadlastele ja teadusasutustele kaalutlusõigus teha keerulises olukorras parim võimalik valik.

Hea teadustava standardid ei ole mõeldud teadlase ja teadusasutuse elu raskemaks muutmiseks, vaid need püüavad anda juhiseid, kuidas teadustööst kerkivaid valikuid selliselt langetada, et need ei kahjustaks teadlase, teadusasutuse ega kogu teaduse usaldusväärsust. Sellistes olukordades võib olla keeruline anda ühest ja selget hinnangut tegude ning valikute eetilisuse kohta. Oluline on, et keerulised valikud oleksid läbimõeldud, põhjendatud ning tuleneksid hea teadustava aluseks olevaist väärtustest.

5

I TEADUSTÖÖ KAVANDAMINE

TEADLASE VASTUTUS

Mida silmas pidada teadustöö eesmärkide seadmisel?

Teadlane kaalub, kui vajalik on uurimus seatud teaduseesmärkide täitmiseks ja kas plaanitavale uurimusele on alternatiive.

Teadlane vaeb, milline on plaanitava teadustöö võimalik kasulik ja kahjulik mõju ning otsustab teadustööd läbi viia juhul, kui teadustööst saadav eeldatav kasu kaalub üles võimaliku kahju ja väärkasutuse ohud.

Teadlane teadvustab, millised on teadustöö tulemuste kavandatud ja kavandamata rakendused, võimalikud väärkasutuse ja kahetise kasutuse võimalused, ning teavitab neist oma kolleege, teadusasutust, teadustöö rahastajaid ning teisi uurimistööga seotud osapooli.

Teadlane kavandab oma teadustööd vastavalt oma teadusvaldkonna tavadele ja nõuetele.

Teadlane kaasab vajaduse korral teadustöö kavandamisse peale kolleegide ka isikud või rühmad, keda plaanitav uurimistöö mõjutab.

Teadlane on vaba otsustama, kas osaleda teadustöös, mille eesmärgiseade või võimaliku kasutusega ta ei nõustu.

6

Teadustöö kasulikud ja kahjulikud mõjud võivad osaks saada mis tahes uurimisega seotud osapoolele: uuritavatele ja/või uurimistöösse kaasatutele; tulevastele põlvedele, loodus- ja kultuurikeskkonnale, põlisrahvastele, inimkonnale ning Eesti ühiskonnale; teadlaskonnale ja teadusasutustele. Kasulikud mõjud võivad olla uus või täiendatud teadmine või kasulik rakendus, mis aitavad parandada inimeste heaolu, tervist, elukeskkonda või -kvaliteeti. Kasulikud mõjud võivad avalduda ka ühiskondlikul tasandil, toetades haridust, rahvatervist, ühiskondlikku sidusust, sotsiaalset heaolu ja arengut, majanduslikku ja tehnoloogilist arengut, turvalisust, keskkonna, elurikkuse või kultuuripärandi kaitset. Kahjulikud mõjud on need, mis rikuvad isikute õigusi ning kahjustavad mis tahes viisil tervist, heaolu, keskkonda, elurikkust, kultuuripärandit, Eesti ühiskonda või inimkonda. Kahjulik mõjuna ei peaks käsitlema seda, kui põhjaliku teadustöö tulemused on ühiskondlikult ebapopulaarsed või nende valguses saab kannatada mõne teadlase prestiiž või teadusasutuse maine.

Teadlane uurimisgrupi juhina seisab hea selle eest, et kõik tema uurimisgrupi liikmed oleksid teadlikud uurimistöö eesmärkidest, toetajatest, võimalikest rakendustest ja väärkasutuse ohtudest.

Mida silmas pidada meetodi valimisel?

Teadlane otsustab, mis meetodid ja milline valim on uurimistöö eesmärkide saavutamiseks kohased, arvestades andmekaitsereegleid ja eetilisi ning juriidilisi piiranguid.

Teadlane kaalub, millised on meetodi ja valimiga seotud võimalikud eetilised ja teaduslikud probleemid, kasutab haavatavaid rühmi või isikuid teadustöös vaid põhjendatud juhul ning väldib küsitavaid, vananenud, eksitavaid ja mitteteaduslikke meetodeid.

Teadlane tagab uurimistöö metodoloogilise läbipaistvuse ja kirjeldab võimalikult täpselt nii andmete kogumise kui ka nende analüüsi etappe.

Teadlane kasutab võimaluse korral juba olemasolevaid ja kättesaadavaid andmeid ning eelistab vajalike andmete olemasolul nende taaskasutamist uuele andmekogumisele. Isikustatud andmete teisese kasutuse korral arvestab ta andmekaitse reegleid ja piiranguid.

Mida silmas pidada ressursside taotlemisel ja kasutamisel?

Teadlane kasutab ressursse eesmärgipäraselt, vastutustundlikult ja säästlikult.

Teadlane hindab olemasolevate ja taotletavate ressursside piisavust teadustöö eesmärkide saavutamiseks ning väldib ebarealistlike lubaduste andmist rahastajatele ja ühiskonnale.

Teadlane teavitab rahastajaid kaasfinantseerimisest ning hoidub topeltrahastuse taotlemisest samade tegevuste jaoks.

Teadlane on vaba otsustama, millistelt partneritelt rahastust vastu võtta ning väldib rahastusallikaid, mis piiravad põhjendamatult teadlase või uurimisrühma liikmete autonoomiat ja kahjustavad teadustöö tulemuste usaldusväärsust.

Teadlane järgib rahastusega kaasnevaid tingimusi ning teavitab kaasrahastuse korral rahastajaid, kolleege ja partnereid võimalikest vastuoludest eri tingimuste vahel.

Millised on hea teaduse raamtingimused?

7

Teadlane vastutab selle eest, et teadustööd tehakse kooskõlas kehtivate teaduseetika põhimõtete, standardite ja juriidiliste regulatsioonidega ning tagab uurimistööks vajalikud load, nõusolekud ja eetikakomiteede kooskõlastused.

Teadlane võtab arvesse, et rahvusvahelistele partneritele kehtivad reeglid ja tingimused võivad erineda tema enda teadusasutuse omast, ning lepib partneritega kokku, millistest regulatsioonidest ja standarditest tuleb ühiselt kinni pidada.

Teadlane hindab kogu teadustöö vältel, kavandamisest tulemuste avalikustamiseni, teadustöö kooskõla kehtivate nõuete ja regulatsioonidega ning teavitab konfliktide ilmnemisel kolleege ja koostööpartnereid.

Teadlane lepib koostööpartneritega ühiselt kokku, kuidas ennetada võimalikke teadustöö käigus esinevaid probleeme ja konflikte, keda ja kuidas probleemidest teavitada, ning tagab probleemide ilmnemisel nende ausa ja läbipaistva lahendamise.

Teadlane väldib kokkuleppeid, mis piiravad põhjendamatult teadustöö andmete või tulemuste kasutamist ning levitamist.

Teadlane tagab uurimistöö käigus loodavale intellektuaalsele omandile vajaliku kaitse ning lepib võimalikult varakult koostööpartneritega kokku, kellele vastavad õigused kuuluvad.

TEADUSASUTUSE VASTUTUS

Kuidas toetada avatud ja läbipaistvat teadustöö kavandamist?

Teadusasutus austab teadlase vabadust ise otsustada teadustöö eesmärkide ja meetodite üle. Kui teadusasutus peab vajalikuks toetada ja suunata teadlase tegevust teatud prioriteetsete teadusfookuste väljavalimise ning arendamisega, peab otsustusprotsess olema kaasav, selge ja läbipaistev.

Teadusasutus toetab avatud ja otsingupõhist teadust, soodustades uute teemade uurimist, erinevate meetodite kasutamist ja uute teadussuundade algatamist.

Kuidas tagada teadustöö läbipaistev ja õiglane rahastamine?

Teadusasutus tagab avatud ja kõigile teadlastele võrdse ligipääsu finantseerimist puudutavale teabele.

Teadusasutuse reeglid teadusraha jagamiseks on hästi põhjendatud, läbipaistvad ja avalikud.

8

Teadusasutus austab teadlase vabadust finantseerija valikul, kui see ei lähe vastuollu teadusasutuses kokku lepitud põhimõtetega.

Teadusasutus seisab hea selle eest, et mitmete uurimisgruppide ühiselt läbiviidava teadustöö puhul oleksid uurimistööga seonduvad kulud ja võimalikud hüved kõigi osaliste vahel õiglaselt jaotatud.

9

II TEADUSTÖÖ TEGEMINE

TEADLASE VASTUTUS

Kuidas tagada uurimistöö ohutus?

Teadlane tagab enda ja kõigi teiste teadustöös osalejate ning teadustööga seotud isikute tervise ja heaolu kaitse.

Teadlane hoidub uurimistööga looduskeskkonna ning kultuuripärandi kahjustamisest ning tagab nende säilimise võimalikult algupärasel kujul, v.a juhtudel, kui uurimistöö eesmärk on olnud parendada kohalikku keskkonda. Juhul kui uuritakse ohustatud liike või kaitsealuseid piirkondi, taotleb teadlane uurimistööks vajalikud load ja kooskõlastused.

Teadlasel lasub kohustus riske hinnata ja teadvustada ning töötada välja meetmed riskide maandamiseks. Võimalikest ohtudest ja turvariskidest teavitab ta ka oma kolleege ning teadusasutust.

Teadlane hindab uute riskide või ohtude ilmnemisel, kuivõrd on võimalik uurimistööga endisel kujul jätkata kellegi tervist ja heaolu kahjustamata ning muudab vajadusel uurimistöö läbiviimist.

Teadlane vastutab töökeskkonna turvalisuse eest ning tagab, et ligipääs ohtlikele ainetele, seadmetele ja organismidele ning konfidentsiaalsele teabele oleks kõrvalistele isikutele piiratud.

Teadlane austab uuritava looduskeskkonna ning vaimse ja ainelise pärandi terviklikkust ning eemaldab uuritavaid objekte nende algupärasest keskkonnast vaid põhjendatud juhtudel.

Kuidas kohelda uuringusse kaasatuid isikuid?

Teadlane austab uuringusse kaasatavate vaba tahet, tagab nende autonoomia, inimväärikuse, privaatsuse ja heaolu kaitse ning ei sea uute teadmiste hankimist kõrgemale uuritavate huvidest.

10

Uurimus on ’teemaga määratud teaduslik uurimistöö; selle tulemused kirjapandud teosena’ (ÕS 2013, EKSS 2009)Uuring on ’piiratud ja harilikult praktilise uurimisülesande täitmine’ (ÕS 2013).

Teadlane teavitab uuringusse kaasatuid sellest, mis on uurimistöö eesmärgid, millised on kasud ja riskid, kes viib uuringu läbi ning kes seda rahastab, milliseid andmeid neilt kogutakse ja kes andmetele ligi pääsevad ning kuidas ja kui kaua neid hoitakse.

Teadlane teavitab uuringus osalejaid, mida tehakse juhuleidude korral.

Teadlane teavitab uuritavaid nende õigusest uuringus mitte osaleda ja nõusolek tagasi võtta mistahes ajal ning muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada uuritava nõusolekut uuringus osaleda.

Teadlane küsib inimeste vahetul uurimisel ja neilt isikuandmeid kogudes alati teavitatud nõusolekut ning tagab, et uuritava antud nõusolek on teadlik ja vabatahtlik.3

Teadlane koormab uuritavaid ja uuringuga seotud rühmi võimalikult vähe, et tagada uuringute võimalused ning koostöö teadlastega ka edaspidi.

Kuidas kohelda uuringusse kaasatud haavatavaid isikuid või gruppe?

Teadlane hindab sotsiaalsete rühmade uurimisel haavatavust, võttes arvesse ohtu nende potentsiaalseks häbimärgistamiseks, võimalikku marginaliseerimist või huvide kahjustamist, ning tagab haavatavatele gruppidele vajaliku kaitse. Ta seisab hea selle eest, et teadustööst tulenevad positiivsed mõjud haavatavatele gruppidele realiseeruksid.

Teadlane jagab teadustööst tulenevaid hüvesid õiglaselt kõigi uuringus osalenutega, kelle osaluse või (traditsiooniliste) teadmisteta ei oleks teadustöö hüved realiseerunud. Arengumaades läbiviidava uurimistöö puhul lasub teadlasel kohustus kindlustada teatud hüvede jõudmine kogukonnani.

Teadlane teadvustab, et uurimistöö tegemine ja tema kokkupuude uuritavate rühmadega võib mõjutada uuritavate heaolu, ning seisab hea selle eest, et uuritavate heaolu pärast teadustöös osalemise lõppu ei väheneks.

Mida loomkatsete puhul silmas pidada?

Teadlane tagab uuringus osalevate loomade heaolu ja lähtub loomkatsete kavandamisel ja läbiviimisel 3V4 printsiibist ehk vahetab võimaluse korral loomkatsed alternatiivsete tehnikate vastu, vähendab loomade arvu vähima vajaliku hulgani ning

3 Erand on lubatud vaid isikuandmete kaitsmiseks piisavate organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehnoloogiliste turvameetmete olemasolul ning Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastusel.4 3V printsiibid on tõlge ingliskeelsest lühendist 3 R’s (the Three R’s) Principles on, mis tähistab kolme printsiipi: Replacement, Reduction, Refinement. Eesti keelde võib neid tõlkida kui vahetamine, vähendamine, viimistlemine. (Tõlke autor on Peep Nemvalts) http://ec.europa.eu/environment/chemicals/lab_animals/3r/alternative_en.htm.

11

viimistleb teadustöö protseduure, et vähendada loomade praegusi ja tulevasi kannatusi ning valu. Teadlane kasutab võimalusel vähem valutundvaid liike.

Teadlane hoolitseb selle eest, et katseloomadel oleksid võimalikult head elutingimused ja et nende heaolu oleks tagatud nii katsete ajal, aretuses, pidamises kui ka transportimises.

Teadlane taotleb loomkatsete tegemiseks alati nõutavad load.

Millised on andmete teadusliku töötlemise põhimõtted?

Teadlane ei võltsi andmeid, ei täienda puudulikku andmestikku omal algatusel ega mõtle andmeid välja.

Teadlane on andmete kasutamisel kriitiline, ei tee nende alusel põhjendamatuid järeldusi, ei anna alusetuid hinnanguid ega esita näiteid kallutatult või valikuliselt.

Teadlane protokollib võimalikult täpselt andmete kogumist ja analüüsimist ning tagab andmete töötlemise läbipaistvuse, võimaldamaks andmete kvaliteeti kontrollida ja vajadusel nende kogumist korrata.

Teadlane kirjeldab ja vormindab kogutud andmeid nii, et oleks tagatud andmete võimalikult avatud ja laialdane kasutus, ning viitab korrektselt kasutatud andmetele.5

Teadlane järgib teaduslikus uurimistöös isikuandmete kaitse põhimõtteid.

Millised on andmete haldamise põhimõtted?

Teadlane on vastutav teaduslike andmete ja uurimisainese nõuetekohase säilitamise, hoiustamise, haldamise ning hävitamise eest pärast projekti lõppu.

Teadlane juhindub andmete haldamisel FAIR6 printsiipidest, tagamaks andmete võimalikult lihtsa leitavuse ning kasutatavuse.

Teadlane tagab võimalikult laialdase ligipääsu andmetele, kaaludes, millised on põhjendatud ligipääsupiirangud, võttes arvesse nii isikuandmete kaitse vajadust, uuritavatele antud lubadusi kui ka teadushuvi.

Teadlane tagab andmete talletamisel ja kasutamisel nende terviklikkuse ja turvalisuse ning peab kinni andmetele kehtestatud ligipääsupiirangutest.

5 Andmetele viitamise aluseks sobivad printsiibid on leitavad siit: Data Citation Synthesis Group: Joint Declaration of Data Citation Principles. Martone M. (ed.) San Diego CA: FORCE11 (2014). https://www.force11.org/group/joint-declaration-data-citation-principles-final

6 Andmete haldamise printsiibid on leitavad: „The FAIR data principles“ https://www.force11.org/group/fairgroup/fairprinciples

12

Teadlane säilitab teaduslikke andmeid võimalikult kaua, võttes säilitusaja määramisel arvesse andmete teaduslikku väärtust, oma teadusvaldkonna tavasid, teadusasutuse füüsilisi ja tehnilisi võimalusi ning uuritavate või andmevaldajatega tehtud kokkuleppeid. Isikustatud andmeid säilitab teadlane nii kaua kui vaja ja nii vähe kui võimalik.

Pärast andmete hoiustamistähtaja lõppemist tagab teadlane andmete turvalise ja nõuetekohase hävitamise.

TEADUSASUTUSE VASTUTUS

Kuidas kindlustada teadustöö ohutus?

Teadusasutus tagab, et kõigil ohtlike materjalide, organismide ning seadmete käsitsejatel oleksid vajalikud teadmised, oskused ja vahendid uurimistöö ohutuks läbiviimiseks.

Teadusasutus teavitab tõsise ohu ilmnemisel avalikult kõiki ohustatud isikuid ning tegutseb võimalikult kiirelt ohu likvideerimiseks.

Kuidas toetada teadusandmete haldamist?

Teadusasutus toetab andmete ja uurimisainese vastutustundlikku haldamist vajaliku taristu, väljaõppe ja juhistega.

Teadusasutus seisab hea andmete võimalikult lihtsa ja laialdase kättesaadavuse ning kasutamise eest ja tagab, et piirangud andmete kasutamisele oleksid põhjendatud ja õiglased.

Teadusasutus tagab, et olulise ühis- või keskkondliku mõjuga andmed säiliksid ja oleksid kättesaadavad võimalikult kaua.

Teadusasutus on vastutav teadusandmete haldamise läbipaistvuse eest ning tagab, et teave asutuse valduses olevate andmete leitavuse, kasutatavuse ja seonduvate intellektuaalomandi õiguste osas oleks lihtsasti kättesaadav.

Teadusasutus tagab andmete leitavuse ja kasutatavuse juhul, kui vastav teadustöö on lõppenud või andmeid töödelnud teadlased enam asutuses ei tööta.

13

III AUTORSUS JA TEADUSTÖÖ TULEMUSTE AVALDAMINE

TEADLASE VASTUTUS

Kuidas toimida mitme autoriga teaduspublikatsiooni korral?

Teadlane lepib autorsuse kokku isikutega, kes teaduspublikatsiooni loomisse panustavad, lähtudes üldjuhul kõikidest järgnevatest kriteeriumitest:

1) oluline panus uurimistöö kontseptsiooni või uurimiskavandi väljatöötamisse või andmete omandamisse, analüüsi või tõlgendamisse JA2) mustandi loomine või selle täiendamine olulise intellektuaalse panusega JA3) avaldatava versiooni lõplik heakskiitmine JA4) nõusolek vastutada töö kõikide aspektide eest ning tagada, et kõik küsimused töö mistahes osa täpsuse ja terviklikkuse kohta vaadatakse läbi ning lahendatakse asjakohaselt.7

Erandid on võimalikud juhul, kui iga autori individuaalne panus on konkreetselt välja toodud.

Teadlane arutab autorsuse määramist, autorite järjekorda ja muid publitseerimist puudutavaid küsimusi kõigi kolleegide ja partneritega, kes teadustöösse panustavad.

Teadlane kooskõlastab käsikirjas tehtavad muudatused kõigi teiste autoritega.

Teadlasel on õigus autorsusest loobuda, kui ta ei nõustu mõne teadustöö osaga või ei soovi kogu avaldatu sisu eest vastutada. Sellegipoolest peaks tema olulist panust ära märkima (nt tänusõnades).

Kuidas märkida kolmandate isikute panust teaduspublikatsiooni valmimisse?

Teadlane tunnustab teoses kõiki füüsilisi isikuid, kes ei vasta autorsuse kriteeriumitele, kuid kes on uurimistöösse oluliselt panustanud, ning märgib ära nende rolli ja panuse.

7 Kriteeriumid on tõlgitud International Committe of Medical Journal Editors soovitustest. Recommendations for the Conduct, Reporting, Editing, and Publication of Scholarly Work in Medical Journals.(2016). http://www.icmje.org/recommendations/browse/roles-and-responsibilities/defining-the-role-of-authors-and-contributors.html (vaadatud 24.11.2016).

14

Teaduspublikatsiooni autori(te)ks on isik või isikud, kes on selle teose loonud ning autori(te)na nimetatud.

Teadlane ei muuda autorsust vahetuskaubaks andmete, seadmete kasutamise ega muude hüvede eest.

Teadlane avalikustab teadustöö rahastajad, toetajad, uurimistööle kehtivad piirangud ja muu teabe, mis võib uurimistöö usaldusväärsust mõjutada.

Millest lähtuda teadustöö tulemuste avaldamisel?

Teadlane vastutab teadustöö tulemuste ja andmete ajakohase, täpse, ausa ning läbipaistva esitamise eest.

Teadlane viitab nii enda kui ka teiste teadlaste varasematele avaldatud ja avaldamata töödele korrektselt, lähtuvalt oma teadusvaldkonna tavadest ning teadusasutuse, väljaande või kirjastuse juhenditest.

Teadlane avalikustab samade andmete, tõlgenduste või tulemuste korduvkasutamise rohkem kui ühes publikatsioonis, viidates varasemale ilmumiskohale.

Teadlane avalikustab ka uurimistöö negatiivsed tulemused, et hoida kokku ressursse ja vältida mõttetut korduvuurimist.

Avaldamise järgselt avastatud vigadest teavitab teadlane väljaannet või kirjastajat. Oluliste puuduste ilmnemisel esitab teadlane publikatsiooni tagasivõtmise avalduse.

Milliste soovituste ja piirangutega tuleks avaldamisel arvestada?

Teadlane väldib avaldamist väljaandes, kui tekib kahtlus väljaande või kirjastaja usaldusväärsuses või eelretsenseerimise kvaliteedis.

Muude võrdsete tingimuste korral eelistab teadlane avatud juurdepääsuga ajakirju.

Mida silmas pidada retsenseerimisprotsessi puhul?

Retsensent tagab retsenseerimise õigeaegsuse, kvaliteedi, erapooletuse ja talle teatavaks saanud teadustulemuste konfidentsiaalsuse.

Autor ei esita sama artiklit korraga mitmele ajakirjale retsenseerimiseks.

Autor ei võta peale retsensentide märkuste arvestamist parandatud käsikirja tagasi, et saata see suurema mõjufaktoriga või prestiižsemale ajakirjale avaldamiseks.

15

TEADUSASUTUSE VASTUTUS

Kuidas toetada eetilist autorsust?

Teadusasutus toetab ausat, õiglast ja läbipaistvat autorsuse määramist ja tunnustamist selleks vajalike juhiste ning väljaõppega.

Teadusasutus loob võimalused autorsuse vaidlustamiseks ning tagab vaidluste lahendamise konfidentsiaalsuse ja erapooletuse.

Kuidas toetada eetilist publitseerimist?

Teadusasutus toetab eetilist publitseerimist, teavitab teadlasi võimalikest ohtudest ning annab juhised, mille alusel hinnata teadusajakirjade ning kirjastuste usaldusväärsust ja kvaliteeti.

Teadusasutus teeb teadlastele kättesaadavaks väljaõppe ja abivahendid (nt plagiaadituvastustarkvara) väärkäitumise tuvastamiseks ja toetab selliste juhtumite menetlemist.

Teadusasutus julgustab teadlasi hiljem avastatud vigadest teada andma ning tunnustab neid, kes oma vigu parandavad.

16

IV TEADLANE TEADUSINSTITUTSIOONIS

TEADLASE VASTUTUS

Kuidas toimida huvide konflikti korral?

Teadlane avalikustab varakult kõik teadustööga seotud huvide konfliktid ning teavitab kolleege ja koostööpartnereid teadustöö käigus tekkida võivatest huvide konfliktidest, võttes samas arvesse võimalikke konfidentsiaalsusest tulenevaid piiranguid.

Autorina teavitab teadlane ajakirja või kirjastust kõigist rahalistest või muudest huvidest ning isiklikest suhetest, mis võivad avaldatava teadustöö usaldusväärsust mõjutada.

Retsenseerijana teavitab teadlane ajakirja või kirjastust kõikvõimalikest asjaoludest, mis võivad tema retsensiooni erapooletust või usaldusväärsust mõjutada.

Eksperdina teavitab teadlane eksperthinnangut küsivat asutust kõikvõimalikest konkureerivatest või erahuvidest, mis võivad kahtluse alla seada tema sõltumatuse ning erapooletuse.

17

Rollikonflikt on olukord, kus teadlasel tuleb samal ajal arvestada oma eri rollide konfliktseid nõudmisi. Teadlane täidab peale teadlase rolli ka muid akadeemilise või isikliku eluga seotud rolle, nagu nt juhendaja, õppejõud, juht, administraator, ekspert, teaduse populariseerija, lapsevanem või mõne vabaühenduse liige. Neis olukordades on väga keeruline öelda, millist rolli peaks teadlane teistele eelistama. Sel juhul on tähtis täita igat rolli võimaluste piires võimalikult hästi. Rollikonfliktidel on oht kasvada üle huvide konfliktiks, mistõttu ei tohi neid jätta tähelepanuta.

Huvide konflikt võib esineda teadlase töö mistahes etapis, kui teadlase, tema töö või otsuste usaldusväärsus satub kahtluse alla konkureerivatest huvidest tulenevalt. Selgelt taunitavad on teaduse huvidest mittelähtuvad otsused, teadusele suunatud ressursside kasutamine erahuvides, otsuste objektiivsuse tahtlik mõjutamine, konkureerivate teadlaste või teadusasutuste tahtlik kahjustamine ning endale lähedalseisvate isikute soodsam kohtlemine. Potentsiaalse huvide konflikti teadvustamine on eriti oluline, kuna sellega võib kaasneda korruptsioonioht.

Teadlane taandub olulise huvide konflikti ilmnemisel otsustaja, hindaja või eksperdi positsioonilt. Kui teadlane siiski jätkab otsustavas või hindavas rollis, tuleb vastavat otsus kõigile osapooltele ausalt ja selgelt põhjendada.

Kuidas reageerida võimalikule huvide konfliktile?

Teadlane arutab kolleegidega, kuidas võimalikule huvide konfliktile reageerida, ning hoidub nende üksi lahendamisest.

Teadlane reageerib alati huvide konflikti kahtlustele ja hindab kriitiliselt huvide konflikti mõju nii enda kui ka kolleegide otsustele, võttes samas arvesse, et mitte igasugune huvide konflikt ei pruugi otsuseid sobimatult mõjutada.

Teadlane küsib kahtluste korral nõu kolleegidelt või teadusasutuselt ning pöörab tähelepanu kolleegide huvide konfliktile, kui keegi teine ei ole seda teinud.

Teadlane kaitseb talle huvide konflikti avalikustamisega teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet.

Kuidas luua ja hoida häid kollegiaalseid suhteid?

Teadlane teadvustab oma eri rolle ja nende nõudmisi ning maandab rollikonfliktidest tulenevaid pingeid, pidades silmas kõigi osapoolte inimväärikust ning hea teadustava põhimõtteid.

Teadlane kolleegina on abivalmis, viisakas, arvestav ja heatahtlik kõigi oma kolleegide suhtes, vältides kolleegide diskrimineerivat ja põhjendamatult erinevat kohtlemist.

Vanemad ja kogenumad kolleegid on oma käitumisega eeskujuks noorematele ning juhendavad ja annavad nõu hea teadustava põhimõtete järgimise osas.

Teadlane õpetaja ja juhendajana suhtleb õpilase/juhendatavaga koostöövalmilt ning heatahtlikult, lepib kokku, kuidas ja milles ta juhendatavat toetab, soodustab tema isiklikku arengut ning tunnustab juhendatavat tema edusammude eest.

Teadlane õpilasena suhtub oma juhendajasse lugupidavalt, tunnustades ja tänades teda tema panuse eest tema teadustöösse ning isiklikku arengusse.

Kuidas edendada kriitilist arutelu ülikoolis ja ühiskonnas?

18

Teadlane hindab kriitiliselt oma kolleegide teadustööd ja annab põhjendatud tagasisidet nende tööle, olenemata kolleegide akadeemilisest staatusest, teadussaavutustest või töökogemusest.

Teadlane esineb eksperdina vaid küsimustes, milles ta saab toetuda teaduslikule teadmisele ja oma teadustööle, tehes vahet isiklikul arvamusel ning eksperthinnangul.

Kuidas edendada hea teadustava põhimõtteid?

Teadlane järgib hea teadustava põhimõtteid ja väärtusi ning eeldab seda ka oma kolleegidelt.

Teadlane hoiab end kursis hea teaduse põhimõtete ja teadust puudutavate regulatsioonidega.

Juhendaja ja uurimisrühma juht seisab hea selle eest, et tema juhendamisel toimuv teadustöö oleks hea tava põhimõtetega kooskõlas ning tagab, et tema juhendatavad kolleegid oleksid teadlikud teadustööle kehtivatest standarditest ja regulatsioonidest.

Kuidas reageerida võimalikule hea teadustava põhimõtete rikkumisele?

Teadlane annab teada võimalikest hea teadustava põhimõtete rikkumistest ning küsib kahtluse korral nõu kolleegidelt või teadusasutustelt.

Teadlane hoidub põhjendamatult pahatahtlikest või isiklikule kasule suunatud süüdistustest kolleegidele ning arvestab, et sellised süüdistused on hea teadustava põhimõtetega vastuolus.

Teadlane reageerib kõigile tema kohta käivatele põhjendatud kahtlustustele hea teadustava põhimõtete rikkumise osas.

TEADUSASUTUSE VASTUTUS

Kuidas huvide konflikte ennetada ja menetleda?

Teadusasutus tegeleb teadlikult huvide konfliktide ennetamisega ametikohtadel valimisel või määramisel, ressursside jaotamisel ja tunnustamisel.

Teadusasutus tagab asutust puudutavates otsustes huvide konfliktide läbipaistva, erapooletu ja õiglase lahendamise.

19

Teadusasutus loob kõigile asutuse liikmetele, üliõpilastest mitteakadeemiliste töötajateni, võimalused huvide konfliktist konfidentsiaalselt teada andmiseks.

Teadusasutus loob huvide konflikti käsitlemiseks selleks vajalikud juhised ja suunised ning tagab väljaõppe.

Teadusasutus kujundab ühised põhimõtted, mis juhtudel võib teadlane tegutseda oma erialal väljaspool enda teadusasutust ning millise asutusevälise teadustöö eest võib teadlane tasu küsida.

Kuidas kujundada head töökeskkonda?

Teadusasutus toetab avatud ja koostööle suunatud organisatsioonikultuuri, mis soodustab igaühe arengut.

Teadusasutus tagab teadlastele soodsad tingimused eri rollide ühitamiseks.

Teadusasutus tagab turvalise töökeskkonna ja võrdse kohtlemise kõigile oma töötajatele, pidades igasugust kiusamist ja ahistamist lubamatuks. Teadusasutus kehtestab võrdse kohtlemise ja muude heade kollegiaalsete suhete rikkumise ning töökiusamise menetlemise korra.

Kuidas edendada head teadustava?

Teadusasutus tagab nii üliõpilastele kui ka teadlastele teaduseetika alase väljaõppe ning vajalikud abi- ja juhendmaterjalid hea teaduse põhimõtete järgimiseks.

Teadusasutus toetab uurimisrühma juhte ning juhendajaid, olemaks hea teaduse osas kolleegidele eeskujuks ja mentoriks.

Teadusasutus tunnustab teadlasi, kes paistavad silma hea teadustava järgimise või edendamise osas ning kes tutvustavad oma seisukohti ka avalikkuses.

Kuidas menetleda teadustava põhimõtete rikkumisi?

Teadusasutus loob selged suunised võimalikest hea tava põhimõtete rikkumistest teatamiseks ning määratleb selgelt, kellele poole kahtluste ja küsimuste korral pöörduda.

Teadusasutus kehtestab rikkumiskahtluste menetlemise korra ning tagab, et menetlemine oleks õiglane, erapooletu ja läbipaistev. Rikkumise tuvastamisel tagab teadusasutus kokkulepitud sanktsioonide kohaldamise.

20

Teadusasutus kaitseb heas usus kahtlustuse esitajaid, tagab võimalike rikkumiste menetlemise konfidentsiaalsuse ning kaitseb kõigi asjaosaliste väärikust ja eraelu.

Teadusasutus reageerib tuvastatud rikkumistele koheselt, võttes arvesse rikkumise tõsidust, rikkuja varasemat toimimist ning eristades võimalusel teadlikku rikkumist ausast veast.

Teadusasutus tagab ligipääsu juba toimunud menetluste kohta käivale teabele ning tagab, et avalik info oleks kõigi osapoolte inimväärikust austav ja säästev.

Teadusasutus on avatud koostööle menetlemisel oleva teadustööga seotud asutuste, ajakirjade või rahastajatega ja jagab vajadusel nendega infot menetlustoimingute osas.

Teadusasutus algatab vajadusel asjaolude uurimiseks eraldi menetluse, kui teised asutused on võimalikust rikkumisest teada andnud.

21

LISA 1. VÄÄRTUSTE SELGITUSED

Vabadus ja vastutus

Vabadus nii välistest kui ka sisemistest piirangutest on uute teadmiste poole püüdlemise eeldus ja garantii. Siiski ei ole teadustööle antud vabadus piiramatu, vaid arvestama peab ühiskondlikke ja kultuurinorme, mida võib küll arvustada ning aeg-ajalt ümber hinnata, ent mida teadlaskond ei tohiks omavoliliselt ületada. Teadustöö vabadus tähendab mõistmist, et suurem vabadus on privileeg, millega kaasneb suurem vastutus.

Vabadus uurimistöös tähendab, et teadlase uurimistööle ei seata põhjendamatuid piiranguid ja ta on vaba uurima mistahes probleeme või hüpoteese ning et uute ideede otsingut või vanade kritiseerimist ei tohiks takistada põhjendamatud riiklikud, ühis- või teaduskonna piirangud.. Uurimisteemade vabadus aitab kujundada uusi koolkondi ja mõttevoole ning vältida dogmatiseerumist teaduses. Uurimistöö vabadus tähendab seda,

Vastutus tähendab vastutustundlikku teadustööd, mis on vajalik teaduse usaldusväärsuse tagamiseks. Teadlane lähtub oma töös kõigist asjakohastest reeglitest ja kõrgeimatest hea teadustava standarditest. Teadlane teadvustab, et on oma käitumisega eeskujuks tulevastele teadlaste põlvkondadele.

Vastutus tähendab kohustuste teadvustamist looduse ja ühiskonna ees. Teadlane vastutab oma isikliku teadustöö ja selle tulemuste eest ning kaalub uute teadmiste võimalikku ühiskondlikku kasu ja kahju, muu hulgas siis, kui uue teadmise võimalikud rakendused või soovimatud mõjud pole kindlalt teada või neid on raske hinnata. Teadlane hindab sellisel juhul võimalikke mõjusid objektiivselt, ei varja olulist teavet teadustöö kohta ja teavitab avalikkust võimalikest ohtudest.

Ausus ja objektiivsus

Ausus kui põhiväärtus tuleneb teaduse enda eesmärkidest ning püüdlemisest tõese ja tõenduspõhise teadmise poole. Nende eesmärkide saavutamist takistavad märkimisväärselt andmete või teadustöö tulemuste väljamõtlemine ja võltsimine. Keerulisem on lugu tulemuste tõlgendamisega, mille puhul tuleks küll jääda objektiivseks ja kriitiliseks, ent kus võib valdkonniti või distsipliiniti esineda erisuguseid järelduste tegemise tavasid ning standardeid.

Ausus eeldab ka täpsust, erapooletust ja sõltumatust kõigis teadustöö etappides. Teadlane peab olema täpne, et vältida hooletusest tekkivaid vigu andmetes või tulemustes. Täpsus on vajalik ka teiste teadustööde kriitilisel hindamisel, et tuvastada vigu ja vastuolusid. Erapooletu teadlane ei hinda taotlusi, ametipositsioonidele kandideerimisi ega tõlgenda teadustulemusi vastavalt isiklikule sümpaatiale või ebasümpaatiale inimeste või koolkondade suhtes. Sõltumatus tähendab, et teadlane ei lase oma tööd mõjutada ega nõustu tegema uurimistööd mõne ettevõtte, huvirühma või avaliku asutuse huvides, kui need ei ole kooskõlas

22

teaduslike huvidega. Kuigi täielik sõltumatus pole võimalik, tuleks teadlasel alati olla tähelepanelik ja kriitiline enda töö suhtes ning vältida võimalikke huvide konflikte.

Ausus tähendab ausust iseenda vastu. Teadlane julgeb tunnistada oma vigu teistele ja hinnata ümber enda varasemaid järeldusi. Tähtis on eristada teadlikku võltsimist ja väljamõtlemist ning vigade tegemist. Vigade tegemine on inimlik ja neid tuleks tunnistada. Samas võib vigade teadlik mahavaikimine olla teadusele sama kahjulik kui andmete võltsimine või väljamõtlemine.

Ausus tähendab teadlasele tõerääkimist ja läbipaistvuse taotlemist. Kõik teadustöös osalejad, üliõpilastest asutuseväliste partneriteni, peaksid selgelt mõistma, mis eesmärgil, kelle raha eest ja kuidas uuritakse. Läbipaistvus on tähtis juhtimisotsuste puhul, nagu teadlaste värbamine, tasude ja preemiate määramine, uurimisrühmade moodustamine ja teadusraha kasutamine. Läbipaistvus on oluline ka iga teadlase enda töös, eriti andmete, meetodite ja tulemuste suhtes. See loob teadlaskonnale eelduse uurimistööd kriitiliselt hinnata.

Objektiivsus tähendab, et teadlase töö põhineb alati tõendamisel ja ta nõuab seda ka oma kolleegidelt. Teadlane eristab selgelt faktiväiteid, hinnanguid ja oma isiklikke arvamusi. Faktide esitamisel on teadlane täpne ja viitab nende allikale. Hinnangute puhul teadlane selgitab, millel tema hinnangud põhinevad. Teadlane annab selgelt märku, millisesse valdkonda jääb tema ekspertiis, ta ei esine teadlase ega eksperdina küsimustes, mis jäävad tema teadustööst välja.

Austus ja hoolivus

Austus kui põhiväärtus tuleneb iga inimese õigusest elule, võrdsele kohtlemisele ja väärikusele, ent sisaldab endas üldisemat aukartust elu ees. Väärikus tähendab teadlasele nii uuringus osalejate, kolleegide kui ka koostööpartnerite austamist ja lugupidavat kohtlemist. Eriti tähtis on väärikus neis teadusvaldkondades, milles uuritakse inimesi ja nende tervist, tehakse loomkatseid või sekkutakse loodusesse.

Austus eeldab nii inimese autonoomiat kui ka privaatsusest lugupidamist. Teadlane peab austama uuringus osalejate tahet, informeerima neid uurimistööst ja nende õigustest uuritavana. Teadlane lähtub andmekaitse-eeskirjadest ja põhimõtetest ning teavitab uuritavaid kõikvõimalikust isikuandmete kogumisest, kasutamisest ja hoiustamisest. Väärikus eeldab hoolivat ja viisakat suhtlust uuringus ja teadustöös osalevate inimestega. Teadlane pöörab inimväärikusele eritähelepanu, kui tegemist on laste või teiste haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimestega.

Austus tähendab elu austamist, mis eeldab katseloomade hoolivat kohtlemist. Teadlane hoidub katseloomade põhjendamatust kahjustamisest ja põhjustab loomadele piinu vaid siis, kui sellele ei leidu alternatiive. Austus eeldab hoolsust kõigi elusressursside kasutamisel. Teadlane kannab hoolt, et elusressursse kasutatakse eesmärgipäraselt, vajalikus mahus ega raisata neid.

23

Austus tähendab kultuuri- ja ajaloopärandi kaitsmist ning hoolast kasutamist. Teadlane seisab kultuurilise mitmekesisuse eest ning tagab, et inimkonna aineline ja vaimne pärand säilib tulevastele põlvedele.

Õiglus

Õiglus tähendab nii inimeste õiglast kohtlemist kui ka ressursside õiglast jaotamist. Inimeste kohtlemisel lähtub teadlane võrdsuse printsiibist. Võrdsus tähendab, et arvesse võetakse inimese tegelikku tööpanust, tema olemasolevaid teadmisi või oskusi, mitte isiklikke suhteid ega teeneid. Tunnustamisel ja autorsuse määramisel lähtutakse igaühe tegelikust panusest uurimistöösse. Võrdne kohtlemine tähendab ka mittediskrimineerimist, et kedagi ei eelistataks või seataks halvemasse olukorda tema teaduskoolkonna, maailmavaate, soo, vanuse, rahvuse, rassi, religioossete või poliitiliste veendumuste tõttu.

Teadlane jagab ressursse säästlikult, omakasupüüdmatult ja õiglaselt. Olenevalt olukorrast võib see tähendada kõigi osaliste võrdset kohtlemist või erikohtlemist põhjendatud vajaduste alusel. Vajaduste selgitamisel on teadlane erapooletu ja objektiivne ning arvestab kõigi osaliste huve ja vajadusi, eelistamata põhjendamatult üht osalist teisele. Teadlane peab taotlema ressursside jagamise otsustusprotsessi suuremat läbipaistvust ning otsuste kaalutletust ja põhjendatust.

Õiglus tähendab ka seda, et teadlane peaks teadvustama kõikvõimalikke huvide konflikte, püüdma neid vältida ning neist teavitama. Eriti oluline on hoiduda huvide konfliktist teadustööd ja selle tulemuslikkust mõjutavate otsuste tegemisel, nagu teadusraha jaotamine, töötajate ametisse valimine ja määramine, kooskõlastuste, lubade ja nõusolekute väljastamine, publikatsioonide retsenseerimine ning eksperdihinnangu andmine. Huvide konflikt võib tekkida varasemast ühisest teadustööst, paralleelsetest uurimistöödest, rahastajate huvidest ja isiklikest seostest mõne ettevõtte või organisatsiooniga.

Õiglus tähendab ka seda, et teadlane võtab kõiki endale võetud kohustusi ja rolle tõsiselt ning püüdleb nende tasakaalu poole. Teadlane ei anna asjatuid lubadusi ega võta endale kohustusi, mida ta ei suuda täita. Vältida tuleks olukordi, kus mõni tema rollidest (teadlane, õppejõud, juhendaja, administraator) jääb täitmata.

Avatus ja koostöö

Avatus tähendab, et teadlane julgeb mõelda teisiti, otsida uusi teadmisi ja seada kahtluse alla varasem teadmine. Teadlane on avatud koostööle teiste maade, teadusasutuste ja distsipliinide teadlastega.

Teadlane on avatud koostööle eri partneritega nii teadustöö, kõrghariduse, teadmussiirde kui ka teaduse populariseerimise eesmärkidel. Suhtlemisel eri osalistega on teadlane valmis selgitama teadustöö olemust ja eesmärke. Olukorras, kus ilmnevad partnerite vastakad huvid, lähtub ta alati teaduse ja ühiskonna huvidest.

24

Koostöö on teaduses eriti tähtis juhul, kui teadustööd tehakse suurtes uurimisrühmades ja mitmes teadusasutuses koostöös erasektoriga või interdistsiplinaarsete uurimisprojektide raames. Koostöö väärtus rõhutab teadlase vajadust kaaluda erinevaid huve ning tagada usaldusväärsed suhted kolleegide, partnerite ja laiema ühiskonnaga.

Koostöö tähendab ka avatust ning ideede, andmete ja uurimistulemuste jagamist koostööpartnerite ja kolleegidega. Teadmiste vaba levik on eeldus, mis võimaldab teadlaskonnal uusimat teadmist kriitiliselt hinnata. Samas tuleb teadvustada, et tulenevalt vajadusest kaitsta intellektuaalset omandit, privaatsust, julgeolekut või mõnda muud väärtust võivad teadustöö tegemisele ja tulemuste levitamisele kehtida piirangud. Teadlase kohustus on sellistest piirangutest ja partnerite kokkulepetest kinni pidada ning austada kõigi koostööpoolte konfidentsiaalsust.

Teadlane seisab hea loova õhkkonna kujundamise eest, tunnustab igati oma kolleegide edu ning abistab neid enda võimaluste piires. Aus teadus eeldab, et teadlane on kriitiline nii iseenda kui ka oma kolleegide töö suhtes. Teadlane ei hoidu põhjendatud kriitikast isegi juhul, kui tegemist on tema lähedase kolleegi või tunnustatud teadlasega. Oma kriitikas on teadlane alati erapooletu ja täpne ning esitab enda seisukoha heatahtlikult, viisakalt ja põhjendatult. Teadlane seisab hea selle eest, et täidetakse hea teadustava nõudeid, ja nende rikkumise korral teavitab ta sellest oma kolleege.

25

LISA 2. JUHTUMITE NÄIDISED

Hea teadustava juhtumite näidiste osa koosneb neljast väärtusvalikut sisaldavast olukorrast ja nende võimalikest lahendustest. Lahendused on konstrueeritud selliselt, et viimane (kuues variant) väljendab soovituslikku käitumist. Tuleb aga silmas pidada, et enamik tegelikus elus ette tulevad väärtusdilemmad on kontekstisõltuvad ja seega on konkreetsetest soovitustest olulisem õppida kaalutluskohti ära tundma ja väärtusvalikute üle arutama ning neid põhjendama. Seetõttu on nt teaduseetika kursustel ja koolitustel pigem sobilik kasutada juhtumeid sellisel kujul, et ükski lahendusvariantidest ei ole ideaalne (vt valikuid üks kuni viis), et ärgitada aktiivset arutelu.

I Teadustöö kavandamise näidisjuhtum

Fiktiivne uurimisteema

Professor Pikk juhtus lugema professor Lühikese uurimistoetuse taotlust. Professorid Pikk ja Lühike on mõlemad pikka aega Eestis töötanud lähedaste uurimisteemadega, kuid professor Pikk ei olnud kunagi varem kuulnud sellisest nähtusest, mida professor Lühike taotluses lubas uurima hakata. Professor Pikk räägib ka oma kolleegidega, kes samuti pole professor Lühikese uuritavast nähtusest kunagi kuulnud, mistõttu ei usu keegi neist, et taotlus rahuldatakse.

Professor Pikk esitas samas taotlusvoorus ka ise uurimistaotluse, kuid seda palju tavalisemate nähtuste uurimiseks ning uute praktiliste rakendusvõimaluste leidmiseks. Hiljem selgub, et toetus määrati professor Lühikesele, kuid professor Pikk jäi toetusest ilma. Professor Pikal tekkis seepeale kahtlus, et teine uurimisrühm sai toetuse fiktiivse teema uurimiseks.

Mida teeksid professor Pika asemel?

1. Teavitan oma kahtlustest toetuste jagajaid ja palun neil professor Lühikese taotlust uuesti hinnata.

2. Pöördun otse professor Lühikese poole ning pärin talt tema uurimisteema kohta selgitusi.

3. Kritiseerin avalikult meedias teadusrahade jaotamist ja seda, kuidas kahtlase väärtusega uurimisteema saab rahastust, kuid rakendusuuringud mitte.

4. Usaldan taotluse hindajaid ja ei tee midagi.5. Kirjutan oma kahtlustest teadusasutusele, kus professor Lühike töötab, ning palun neil

professor korrale kutsuda.

26

6. Oluline on rääkida kõigi seotud osapooltega, et mõista kõiki juhtunu asjaolusid. Kahtlemata põhjustab teadusrahade jaotamine pingeid konkureerivate taotlejate vahel, kuid see ei tähenda, et rahastajad peaksid alati eelistama rakenduslikke või juba end tõestanud uuringuid otsingulistele. Seepärast tuleks püüda mõista, mida professor Lühike ikkagi uurida soovib ja eelkõige tema endaga sel teemal rääkida. Siiski on oluline teavitada rahastajaid põhjendatud kahtlustest, eriti kui kahtlus tekib uurimisteema valdkonda tundval spetsialistil. Sel juhul lasub edasine vastutus rahastajal, kel tuleb tagada rahastusotsuste erapooletus, põhjendatus ja läbipaistvus.

II Teadustöö tegemise näidisjuhtum

Kaks doktoranti

Doktorant Tali on oma uurimistöö jaoks kogunud hulganisti videomaterjali uuritava teema kohta. Enne andmete kogumist palus doktorant Tali intervjueeritavatelt kirjalikku nõusolekus, milles ta sätestas, et materjali kasutab doktorant Tali ainult uurimistöö eesmärgil, seda ei näe kõrvalised isikud ning selle sisu jääb konfidentsiaalseks.

Doktorant Tali andmekogumine kestis kaks aastat. Mõni aeg pärast andmete kogumist pöördub doktorant Tali poole doktorant Tiugu, kes uurib sarnast teemat, ning avaldab soovi kasutada Tali kogutud videomaterjali. Tiugu leiab, et materjalis on väärtuslikke andmeid, mille uuesti kogumine oleks asjatu ressursside raiskamine. Doktorant Tali keeldub materjali jagamast, viidates oma kokkuleppele uuritavatega. Doktorant Tali oleks aga nõus tegema erandi, kui Tiugu nimetaks ta kaasautoriks kõigis publikatsioonides, mis tema kogutud andmeid kasutavad. Sellega pole aga doktorant Tiugu nõus.

Doktorant Tiugu pöördub oma murega juhendaja poole, kes on ühtlasi ka doktorant Tali juhendaja.

Kuidas käituksid juhendaja asemel?

1. Toetan doktorant Tali ja ütlen, et tal on täielik õigus sellisest palvest loobuda.2. Ütlen doktorant Tiugule, et kaasdoktorandi ettepanek on mõistlik ja ta võiks sellega

leppida.3. Annan doktorant Tiugule mõista, et andmestiku peab iga uurija ise koguma ning ta ei

saa teise töö kulul enda elu lihtsamaks muuta.4. Püüan doktorant Tali veenda ja ütlen, et selline materjali jagamine ei ole midagi

erakordset ning see ei ole kindlasti autoriks nimetamist väärt.5. Annan doktorantidele mõista, et see on nende isiklik erimeelsus ja nad peavad selle

isekeskis lahendama.

6. Juhendajana on minu kohuseks siiski doktorante toetada, mistõttu räägin mõlema doktorandiga ja püüan neile selgitada olukorra keerukust. Selgitan doktorant Tiugule,

27

et kokkulepet intervjueeritavatega tuleb igal juhul austada ning andmete kasutamine uuel eesmärgil eeldab vähemalt uuritavate teavitamist ja uue nõusoleku küsimist. Soovitan doktorant Talil kaaluda, kas tal oleks võimalik teha doktorant Tiuguga koostööd ja avaldada selle põhjal ühine publikatsioon, millesse mõlemad sisuliselt panustavad.

III Autorsuse ja teadustöö tulemuste avaldamise näidisjuhtum

Plagiaat uurimistaotluses

Uurimistaotluste retsensent märkab, et taotleja on kasutanud teiste autorite materjale nendele viitamata. Taotlus lükatakse tagasi ja komisjon otsustab teavitada taotleja ülikooli. Komisjon saadab taotleja valdkonna dekaanile täieliku retsensiooni, mis sisaldab nimekirja teostest, millest on tekstilõike kopeeritud ja millele tulnuks viidata.

Taotleja on rahvusvaheliselt tunnustatud ja oma valdkonnas silmapaistev teadlane, kes on aidanud ja toetanud teaduskonda kogu oma pika ja viljaka karjääri jooksul. Teadlasel on valdkonnas mitmeid õppetööga seotud kohustusi, ta juhib tulevaste uurimisprojektide kavandamist ja on seotud mitme käimasolev uurimisprojektiga. Teeneka teadlasena on ta juhendanud paljusid valdkonna töötajaid.

1. Otsustan lahendada juhtumi iseseisvalt. Kutsun teadlase silmast silma vestlusele, kuulan ära tema seiskoha ja noomin teda hooletuse eest.

2. Otsustan koguda rohkem infot teadlase varasema tegevuse kohta. Kutsun kokku komisjoni, mis vaatab kriitiliselt läbi kõik teadlase varem avaldatud tööd. Kui leitakse veel plagiaadile viitavaid juhtumeid, algatan teadlase vastu menetluse akadeemilise petturluse osas.

3. Pean saadetud materjali piisavaks tõestuseks akadeemilisest petturlusest. Teen juhtumi valdkonnas avalikuks, kirjutades teaduskonna töötajatele, et plagiaati meil ei sallita. Hoiatan teadlast, et järjekordsele rikkumisele järgneb vallandamine.

4. Otsustan aidata teadlast, kes on ilmselt töökohustustega ülekoormatud. Vestlen teadlasega ja soovitan tal enda töökoormust vähendada, et vältida sarnaseid olukordi tulevikus.

5. Otsustan lahendada juhtumi delikaatselt väiksemas ringis. Kutsun kokku teadlase vahetu töö korraldaja, kolleegist professori ning teadlase enda. Arutame neljakesi, miks selline olukord juhtus ning kuidas saaks seda edaspidi vältida.

6. Ei ühtegi eelnevaist. Akadeemiline petturlus on raske hea teadustava rikkumine, mida tuleb tõsiselt võtta ja võimalikult erapooletult lahendada. Erapooletuse tagamiseks tuleks pöörduda ülikooli töötajate akadeemilise petturluse juhtumeid menetleva isiku või komisjoni poole. Oluline on võimaldada teadlasel end kaitsta ning tagada, et süüdistus oleks selgelt tõendatud. Seetõttu tuleks tõsiselt kaaluda, kas rahastava

28

asutuse saadetud retsensioonist piisab süü tõendamiseks või on vajalik täiendava info kogumine. Juhil lasub vastutus ka selle eest, et teadlase väärikus ja privaatsus oleksid kaitstud kuni juhtumi menetlemise lõpuni. Teadlast tuleks käsitleda süütuna kuni süü tõendamiseni, mistõttu vältima peaks info avaldamist enne menetluse lõppemist. Süü tõendamisel tuleks kaaluda, kas teadlase nimi tuleks avaldada. Lähtuma peaks asutuses kokku lepitud põhimõtetest, võttes arvesse nii rikkumise tõsidust, teadlase varasemat käitumist ning tema akadeemilist positsiooni. Samuti on oluline silmas pidada, mida saab teha sarnaste olukordade ärahoidmiseks tulevikus ning kuidas toetada teadlase tööd, et see lähtuks hea teadustava põhimõtetest.

IV Teadlane teadusinstitutsioonis näidisjuhtum

Mure retsenseerimisega

Ajakiri uurib doktor Valgelt, kas ta on nõus üht artiklit eelretsenseerima. Kuna pealkiri tundub huvitav, siis on doktor Valge nõus. Kui ta hiljem kogu artikli läbi loeb, tuleb kirjutatu doktor Valgele tuttav ette. Talle meenub, et paari kuu eest kuulis ta ühel konverentsil doktor Musta selle teemalist ettekannet.

Doktor Valgel ei ole seejärel kahtlustki, et retsenseeritava artikli autor on just doktor Must, kelle uurimismeetodite suhtes on doktor Valge pikka aega olnud skeptiline.

Mida teeksid doktor Valge asemel?

1. Teatan ajakirjale, et ma ei saa artiklit retsenseerida, sest tean, kes on loo autor.2. Kirjutan põhjaliku retsensiooni ja saadan selle ajakirjale, kuid märgin lühidalt juurde, et

ma aiman, kes võib olla artikli autor.3. Nime äraarvamine ei mõjuta oluliselt minu hinnanguid artikli suhtes. Siiski püüan olla

retsensendina võimalikult neutraalne.4. Ajakiri eeldab, et annan neile oma eksperthinnangu midagi ilustamata. Kirjutan kriitilise

retsensiooni, öeldes välja oma arvamuse artikli metoodika kohta.5. Tunnen, et ei suuda jääda päris objektiivseks, kuid ei soovi ka oma

retsenseerimislubadusest loobuda. Palun kirjutada retsensiooni mõnel heal kolleegil, kes artikli autorit ei tea, kuid lepin kokku, et panen retsensioonile enda nime alla.

6. Kirjutan ajakirja toimetajatele ning teavitan neist enda kahtlustest ja kriitilisest suhtumisest doktor Musta uurimismeetodite suhtes. Uurin ajakirja seisukohta kujunenud olukorra suhtes ning tegutsen vastavalt toimetaja juhistele.

29

LISA 3. ÜLEVAADE HEA TEADUSTAVA DOKUMENTIDEST

Nimekirjas (tabelis) on teaduseetika koodekseid, hea teadustava dokumente, juhiseid väärkäitumise menetlemiseks, soovitusi, seisukohavõtte ning deklaratsioone, mille on välja töötanud ülikoolid, teaduste akadeemiad, teadustööd rahastavad agentuurid, rahvusvahelised organisatsioonid, teadlaste ühendused või valitsusasutused. Seal hulgas on nii teadlastele, teadusasutustele, asutuste töötajatele, toimetajatele ja kirjastajatele, retsensentidele, liitude liikmetele kui ka valitsustele ja valitsusasutustele suunatud dokumente. Dokumendid on reastatud Eestist alustades, seejärel üleeuroopalised ja ülemaailmsed dokumendid, näited Euroopa riikidest ning näited väljastpoolt Euroopat. Järgnevalt on antud lühiülevaade seitsmest olulisemast dokumendist (tabelis sinisel taustal).

Eesti teadlaste eetikakoodeksi kinnitas 2002. aastal Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti teadlaste eetikakoodeks sõnastab eetilised printsiibid, millest teadlane peab oma tegevustes lähtuma. Dokumendis seatakse sihiks teadlaste omavaheliste suhete ja teadlaste ning ühiskonna suhete korraldamine, noorte teadlaste eetiline juhendamine ning teadlase vastutuse määramine teaduse usaldusväärsuse tagamisel.

Euroopa teadlaste harta koos teadlaste värbamise koodeksiga (The European Charter for Researchers, The Code of Conduct for the Recruitment of Researchers) võttis Euroopa Komisjon vastu 2005. aastal. Harta sisaldab printsiipe ja nõudeid, millega määratletakse nii teadlaste kui ka nende tööandjate ja rahastajate rollid, kohustused ja õigused. Harta on suunatud kõikidele Euroopa Liidu teadlastele nende karjääri mis tahes astmel ja mis tahes valdkonnas nii avalikus kui ka erasektoris, võttes arvesse teadlaste mitmeid rolle, mis on seotud uurimis- ja arendustööga, aga ka juhendamise, mentorluse, administreerimis- ja juhtimisülesannetega. Üldiste printsiipidena teadlaste jaoks nimetab ja selgitab harta uurimisvabadust, eetilisi põhimõtteid, professionaalset vastutust, professionaalset hoiakut, lepingulisi ja seaduslikke kohustusi, aruandekohustust, head teadustava, tulemuste levitamist ja kasutamist, avalikkuse kaasamist, suhteid juhendajatega, juhendamis- ja juhtimisülesandeid ning pidevat professionaalset arengut. Tööandjate ja rahastajate jaoks on printsiibid professionaalide tunnustamine, mittediskrimineerimine, teadustööks sobiva keskkonna ja töötingimuste loomine, töösuhte stabiilsus ja püsivus, õiglased rahastamis- ja palgatingimused, sooline tasakaal, karjääriplaneerimine, mobiilsuse väärtustamine, koolituse, pideva professionaalse arengu ja karjäärinõustamise võimaldamine, intellektuaalomandi õigused, kaasautorsuse toetamine, juhendamine, õpetamine, hindamis- ja tunnustussüsteemid, selged protseduurid kaebuste ja edasikaebuste käsitlemiseks, teadlaste kaasamine otsustuskogude tegevusse ning selged tingimused teadlaste töölevõtmiseks.

Teadlaste värbamise koodeks sisaldab täienduseks Euroopa teadlaste hartas loetletule üldisi printsiipe ja nõudeid, mida teadlaste tööandjad ja/või rahastajad peaksid teadlaste määramisel või töölevõtmisel järgima. Koodeksit järgivad institutsioonid ja tööandjad näitavad avalikult, et nad on võtnud endale kohustuse toimida vastutustundlikult ja auväärselt ning pakkuda teadlastele õiglasi tingimusi.

30

Euroopa Teadusfondi (European Science Foundation) ja teaduste akadeemiate ühenduse ALLEA (All European Academies) 2011. aastal loodud ja 2017. aastal uuendatud Euroopa teaduseetika koodeks (The European Code of Conduct for Research Integrity) toob välja teadlastele, avalikele ja erateadusasutustele, ülikoolidele ja rahastavatele organisatsioonidele järgimiseks ja edendamiseks mõeldud printsiibid ( usaldusväärsus, ausus, austus ja vastutus), kirjeldab häid teaduspraktikaid ja määratleb väärkäitumise.

2007. aastal avaldas OECD soovitusliku juhise valitsusasutustele teaduse usaldusväärsuse tagamiseks ja väärkäitumiste ennetamiseks (Best Practices for Ensuring Scientific Integrity and Preventing Misconduct). Juhises esitatakse võimalikud väärkäitumise definitsioonid, viisid, põhjused, soodustavad teguri d ning tagajärjed, samuti pakutakse võimalikke viise ja põhimõtteid väärkäitumisjuhtumite käsitlemiseks ja ennetamiseks. Eraldi on välja toodud kaalutlused rahvusvaheliste projektide puhul.

Singapuri deklaratsioon (Singapore Statement of Research Integrity) kui ülemaailmne juhis vastutustundlikuks teadustööks sõnastati 2010. aastal 2. maailma teaduseetika konverentsil. Printsiipidena loetletakse seal ausust, vastutustundlikkust, professionaalset viisakust ja õiglust, head valitsemist. Professionaalsete kohustustena tuuakse välja teadustöö usaldusväärsus, regulatsioonide järgimine, sobivate uurimismeetodite kasutamine, uurimisandmete selge ja täpne säilitamine, uurimistulemuste jagamine ja avaldamine, autorsuse austamine, uurimistöösse panustanute tunnustamine, õiglane ja põhjalik retsenseerimine, teatamine huvide konfliktist, avalik kommunikatsioon oma pädevuse piires, teatamine vastutustundetust uurimistegevusest, vastutustundetule uurimistegevusele reageerimine, usaldusväärsele teadustööle sobiva keskkonna loomine, ühiskonna huvide arvessevõtmine.

Rahvusvahelise teadustoimetajate nõukogu (Council of Science Editors) „Teadusjakirjade usaldusväärsuse edendamise valge raamat“ (White Paper on Promoting Integrity in Scientific Journal Publications) 2012. aastast käsitleb toimetajate, autorite, retsensentide ja rahastajate rolle ja kohustusi publitseerimisel ning osapoolte omavahelisi suhteid ja suhteid meediaga. Valge raamat selgitab ka väärkäitumist ning pakub juhiseid nende juhtumite käsitlemiseks.

Taani teaduseetika koodeksi (The Danish Code of Conduct for Research Integrity) 2014. aastast koostas Taani kõrgharidus- ja teadusministeeriumi ning Taani ülikoolide ühenduse loodud töögrupp. Koodeksi eesmärk on pakkuda raamistikku ühiselt kokku lepitud vastutustundliku teadustöö standardite edendamiseks ning toetada ühist arusaamist ja usaldusväärset teaduskultuuri Taanis. Tuginedes kolmele peamisele printsiibile, aususele, läbipaistvusele ja vastutusele, esitab koodeks kuus ühiselt kokku lepitud vastutustundliku teadustöö standardit (uurimistöö kavandamiseks ja läbiviimiseks, andmete käitlemiseks, publitseerimiseks ja kommunikatsiooniks, autorsuse tunnustamiseks, teaduskoostööks ning huvide konflikti puhuks), juhised õpetamiseks, koolituseks ja juhendamiseks ning juhised väärkäitumisjuhtumitele reageerimiseks. Koodeks on mõeldud juhiseks teadlastele igapäevatöös ning ühiseks aluseks, millele tuginedes institutsioonid saaksid välja töötada tegevuspoliitikaid ja protseduure oma valdkonnas.

Suurbritannia teaduseetika ameti hea teadustava (The UK Research Integrity Office’s Code of Practice for Research) 2009. aastast toob esile põhilised printsiibid nii teadlastele kui ka teadusasutustele ning sõnastab standardid, mida nende printsiipide valguses

31

tõlgendada. Printsiibid on oivalisus, ausus, seaduslikkus ja eetilisus, koostöö, vastutus, väljaõpe ja oskused ning turvalisus. Standardid pakuvad üldiseid juhiseid ning käsitlevad lähemalt juhtimist ja juhendamist, koolitust ja mentorlust, uurimistöö kavandamist, koostööd, huvide konflikte, inimuuringuid ja isiklikke andmeid, uuringuid loomadega, tervist ja turvalisust, intellektuaalomandit, rahastamist, andmete kogumist ja säilitamist, järelevalvet ja auditeerimist, retsenseerimist, publitseerimist ja autorsust ning tegutsemist väärkäitumise korral. Teadustava on mõeldud mis tahes valdkonna teadusasutustele aluseks, mille põhjal oma koodekseid välja töötada või edasi arendada, või tervikuna või osaliselt ülevõtmiseks. Seni on tava kasutanud ja heaks kiitnud mitmed rahastajad ning paljud teadusasutused, kelle hulgas on enam kui 50 ülikooli.

32

Tabel

Väljaandja Dokument Aasta Piirkond Sihtgrupp AllikasEesti Teaduste Akadeemia Eesti teadlaste eetikakoodeks 2002 Eesti teadlased

http://www.akadeemia.ee/_repository/file/ALUSDOKUD/Eetikakoodeks2002.pdf

Commission of the European Communities

Commission Recommendation on the management of intellectual property in knowledge transfer activities and Code of Practice for universities and other public research organisations 2008 Euroopa

liikmesriigid; ülikoolid ja teised avalikud teadusasutused

http://ec.europa.eu/invest-in-research/pdf/ip_recommendation_en.pdf

European Commission

The European Charter for Researchers 2005 Euroopa

Liikmesriikide teadlased, nii avaliku kui ka erasektori tööandjad ja rahastajad https://euraxess.ec.europa.eu/jobs/charter

European Commission

Code of Conduct for the Recruitment of Researchers 2005 Euroopa

Liikmesriikide tööandjad ja rahastajad

http://ec.europa.eu/euraxess/index.cfm/rights/codeOfConduct

European Research Council Scientific Misconduct Strategy 2012 Euroopa

ERC taotleja või projekt

http://erc.europa.eu/sites/default/files/document/file/ERC_Scientific_misconduct_strategy.pdf

33

European Science Foundation

Research Integrity: global responsibility to foster common standards 2007 Euroopa

http://www.esf.org/fileadmin/Public_documents/Publications/SPB%2030%20Research%20Integrity.pdf

European Science Foundation

Stewards of Integrity. Institutional Approaches to Promote and Safeguard Good Research Practice in Europe 2008 Euroopa

http://www.esf.org/fileadmin/Public_documents/Publications/StewardOfIntegrity.pdf

European Science Foundation, ALLEA

The European Code of Conduct for Research Integrity 2017 Euroopa

Teadlased, avalikud ja erateadusasutused, ülikoolid ja rahastajad

http://ec.europa.eu/research/participants/data/ref/h2020/other/hi/h2020-ethics_code-of-conduct_en.pdf

The Institute for Employment Studies, RESPECT project

An EU Code of Ethics for Socio-Economic Research 2004 Euroopa teadlased

http://www.respectproject.org/standards/prof_conduct.pdf

The Institute for Employment Studies, RESPECT project The RESPECT Code of practice 2004 Euroopa teadlased http://www.respectproject.org/code/

NordForsk

Research Integrity in the Nordic countries – national systems and procedures 2014

Euroopa (Põhjamaad) (ülevaade)

http://www.nordforsk.org/en/publications/publications_container/research-integrity-in-the-nordic-countries-2013-national-systems-and-procedures/view?set_language=en

2nd World Conference on Research Integrity

The Singapore Statement on Research Integrity 2010 Maailm

teadlased ja teadusasutused http://www.singaporestatement.org/

3rd World Conference on Research Integrity

The Montreal Statement on Research Integrity in Cross-Boundary Research 2013 Maailm

Koostööpartnerid (üksikisikud ja kollektiivid)

http://www.researchintegrity.org/Statements/Montreal%20Statement%20English.pdf

34

Collaborations

Association of Internet Researchers

Ethical Decision-Making and Internet Research: Recommendations from the AOIR Ethics Committee 2012 Maailm

Teadlased, üliõpilased, eetikud ja internetiuuringutesse puutuvad asutused ning teadusasutused http://aoir.org/reports/ethics2.pdf

Committee on Publication Ethics

Code of Conduct and Best Practice Guidelines for Journal Editors 2011 Maailm COPE liikmed http://publicationethics.org/resources/code-conduct

Committee on Publication Ethics

Code of Conduct for Journal Publishers - Maailm COPE liikmed http://publicationethics.org/resources/code-conduct

Council for International Organizations of Medical Sciences (CIOMS) in collaboration with theWorld Health Organization (WHO)

International EthicalGuidelines for BiomedicalResearch InvolvingHuman Subjects 2002 Maailm (arengu)riigid

http://www.cioms.ch/publications/layout_guide2002.pdf

Council of Science Editors

White Paper on Promoting Integrity in Scientific Journal Publications 2012 Maailm

Kõik, kes osalevad ajakirjade kirjastamise protsessis

http://www.councilscienceeditors.org/resource-library/editorial-policies/white-paper-on-publication-ethics/

InterAcademy Council and IAP

Responsible Conduct in the Global Research Enterprise

2012 Maailm teaduskogukond; ülemaailmsed teaduse rahastamise

http://www.interacademycouncil.net/24026/28250.aspx

35

agentuurid; ülikoolid; valitsused, sh hariduse, teaduse ja tehnoloogia ministrid; erasektor; teadus- ja kutseliidud; asjassepuutuvad rahvusvahelised teadusdistsipliinide ühendused; muud rahvusvahelised organisatsioonid

International Committee of Medical Journal Editors

Recommendations for the Conduct, Reporting, Editing, and Publication of Scholarly work in Medical Journals 2013 Maailm

Autorid, kes soovivad avadada ICMJE liikmesajakirjades http://www.icmje.org/recommendations/

International Sociological Association Code of Ethics 2001 Maailm ISA liikmed

http://www.isa-sociology.org/about/isa_code_of_ethics.htm

International Society of Ethnobiology Code of Ethics 2008 Maailm ISE liikmed http://ethnobiology.net/code-of-ethics/

OECD

Best Practices for Ensuring Scientific Integrity and Preventing Misconduct 2007 Maailm

Avalikud asutused, valitsused http://www.oecd.org/sti/sci-tech/40188303.pdf

OECD Principles and Guidelines for Access to Research Data from

2007 Maailm Liikmesriikide riiklikud

http://www.oecd.org/sti/sci-tech/38500813.pdf

36

Public Funding

teaduspolitiika ja –rahastuse organisatsioonid

OECD Global Science Forum

Investigating Research Misconduct Allegations in International Collaborative Research Projects 2009 Maailm

Rahvusvahelised teaduskoostöö projektid http://www.oecd.org/sti/sci-tech/42770261.pdf

Society for Neuroscience Ethics Policy 2010 Maailm SfNi liikmed

http://www.sfn.org/member-center/professional-conduct/sfn-ethics-policy

Society for Neuroscience

Guidelines for Responsible Conduct Regarding Scientific Communication 2010 Maailm

SfNi liikmed (autorid, retsensendid, toimetajad)

http://www.sfn.org/member-center/professional-conduct/guidelines-for-responsible-conduct-regarding-scientific-communication

Society of Research Administrators International Code of Ethics - Maailm

SRA rahvusvahelised esindajad

http://srainternational.org/about-sra-international/sra-code-of-ethics

UNESCOCode of conduct for social science research - Maailm teadlased

http://www.unesco.org/new/fileadmin/MULTIMEDIA/HQ/SHS/pdf/Soc_Sci_Code.pdf

Académie Royale des Sciences, des Lettres et des Beaux Arts de Belgique, Académie Royale de Médecine de Belgique, Koninklijke Vlaamse Academie van België voor Wetenschappen en Kunsten, Koninklijke

Code of Ethics for Scientific Research in Belgium

2009 Belgia teadlased http://www.kuleuven.be/research/integrity/procedures/Nationale%20code%20Belspo_en.pdf

37

Academie voor Geneeskunde van België

Association of Universities in the Netherlands

The Netherlands Code of Conduct for Academic Practice Principles of good academic teaching and research 2014 Holland

Kogu teaduslik õppe- ja teadustöö kõikides ülikoolides, mis on selle koodeksi heaks kiitnud; akadeemilised töötajad

http://www.vsnu.nl/files/documenten/Domeinen/Onderzoek/The%20Netherlands%20Code%20of%20Conduct%20for%20Academic%20Practice%202004%20%28version%202014%29.pdf

Royal Netherlands Academy of Arts and Sciences

Scientific Integrity Complaint Procedure 2012 Holland

Kõik, kes osalevad teadustöös

https://www.knaw.nl/shared/resources/instituten/bestanden/120701KNAWScientificIntegrityComplaintProcedure.pdf

Irish Universities Association

National policy statement on Ensuring Research Integrity in Ireland 2014 Iirimaa

Iirimaa peamised teadusorganisatsioonid

http://www.iua.ie/wp-content/uploads/2014/06/National-Policy-Statement-on-Ensuring-Research-Integrity-in-Ireland-2014.pdf

Nursing and Midwifery Board of Ireland

Guidance to Nurses and Midwives Regarding Ethical Conduct of Nursing and Midwifery Research 2007 Iirimaa

Registreeritud õed ja ämmaemandad, kes tegelevad teadustööga

www.nursingboard.ie/GetAttachment.aspx?id=322b92ac-60f6-48c6-8ec6-88c087a8013f

European University Institute

Code of Ethics in Academic Research 2013 Itaalia Instituudi liikmed

http://www.eui.eu/Documents/ServicesAdmin/DeanOfStudies/CodeofEthicsinAcademicResearch.pdf

The National Research Fund Luxembourg

FNR Research Integrity Guidelines - Luksemburg

FNRi rahastatud teadusprojektid http://www.fnr.lu/guidelines

National Committee for Research Ethics

Guidelines for Research Ethics in Science and Technology 2007 Norra teadlased

https://www.etikkom.no/globalassets/documents/english-publications/guidelines-for-research-ethics-in-science-and-technology-2008.pdf

38

in Science and TechnologyNational Committee for Research Ethics in the Social Sciences and the Humanities

Ethical Guidelines for Internet Research 2014 Norra teadlased

https://www.etikkom.no/en/ethical-guidelines-for-research/ethical-guidelines-for-internet-research/

National Committee for Research Ethics in the Social Sciences and the Humanities

Guidelines for research ethics in the social sciences, law and the humanities 2006 Norra teadlased

https://www.etikkom.no/globalassets/documents/english-publications/guidelines-for-research-ethics-in-the-social-sciences-law-and-the-humanities-2006.pdf

Norwegian National Research Ethics Committees

General guidelines for research ethics 2014 Norra teadlased

https://www.etikkom.no/en/ethical-guidelines-for-research/general-guidelines-for-research-ethics/

Oslo and Akershus University College of Applied Sciences

Ethical Guidelines for Research 2014 Norra HiOA liikmed

https://www.hioa.no/eng/For-tilsatte/Rutinebeskrivelser/FoU-stoette-for-tilsatte/Forskningsetikk/Ethical-Guidelines-for-Research-at-Oslo-and-Akershus-University-College-of-Applied-Sciences

Polish Academy of Sciences

Good Manners in Science: A Set of Principles and Guidelines 2001 Poola

Akadeemikud ja teadustöötajad

http://www.ken.pan.pl/images/stories/pliki/goodmanners.pdf

Comité d’éthique du CNRS

Promouvoir une rechercheintègre et responsable 2014 Prantsusmaa teadlased

http://www.cnrs.fr/comets/IMG/pdf/guide_promouvoir_une_recherche_inte_gre_et_responsable_8septembre2014.pdf

Agence Nationale de la Recherche

Politique en matière d'éthique et d'intégrité scientifique 2014 Prantsusmaa

teadlased ja teadusasutused, ANRi tegevustes osalevad inimesed

http://www.agence-nationale-recherche.fr/en/about-anr/quality-and-ethics/policy-for-ethics-and-research-integrity/

Swedish Research Council Good research practice 2011 Rootsi teadlased

https://publikationer.vr.se/en/product/good-research-practice/

39

Swedish Research Council Conflict of Interest Policy 2006 Rootsi

Teadusnõukogu liikmed, otsustuskogude liikmed

http://www.vr.se/download/18.aad30e310abcb973578000266/1340207441717/Conflict_of_interest_policy.pdf

Deutsche Forschungsgemeinschaft

Rules of Good Scientific Practice 2013 Saksamaa

teadlased ja asutused, mis saavad DFGi rahastust

http://www.dfg.de/en/research_funding/principles_dfg_funding/good_scientific_practice/

Max Planck Society

Max Planck Society Guidelines and Rules on a Responsible Approach to Freedom of Research and Research Risks 2010 Saksamaa

Max Plancki ühingu töötajad http://www.mpg.de/229644/Research_freedom

Max Planck SocietyRules of Good Scientific Practice 2009 Saksamaa

Max Plancki ühingu teadustöötajad http://www.mpg.de/229644/Research_freedom

Finnish Advisory Board on Research Integrity

Responsible conduct of research and procedures for handling allegations of misconduct in Finland 2012 Soome

teadlased ja teadusasutused

http://www.tenk.fi/en/resposible-conduct-research-guidelines

Department for Business, Innovation & Skills and Government Office for Science

Rigour, respect, responsibility: a universal ethical code for scientists 2007 Suurbritannia

Teadlased ja asutused

https://www.gov.uk/government/publications/universal-ethical-code-for-scientists

British Educational Research Association

Ethical Guidelines for Educational Research 2011 Suurbritannia BERA liikmed

https://www.bera.ac.uk/researchers-resources/publications/ethical-guidelines-for-educational-research-2011

Biotechnology and Biological Sciences Research Council

Statement on Safeguarding Good Scientific Practice

2013 Suurbritannia BBSRCi rahastatud teadlased ja

http://www.bbsrc.ac.uk/about/policies/position/policy/good-scientific-practice/

40

üliõpilased, BBSRCi tegevuses osalevad üksikisikud

Market Research Society Code of Conduct 2014 Suurbritannia MRSi liikmed

https://www.mrs.org.uk/pdf/mrs%20code%20of%20conduct%202014.pdf

Research Councils UK

Policy and Guidelines on Governance of Good Research Conduct 2013 Suurbritannia

RCUKi toetatavad teaduskogukonnad (teadlased, tugipersonal, juhid ja administratiivtöötajad) http://www.rcuk.ac.uk/Publications/researchers/grc/

Social Research Association Ethical Guidelines 2003 Suurbritannia SRA liikmed http://the-sra.org.uk/research-ethics/ethics-guidelines/

UK Research Integrity Office Code of Practice for Research 2009 Suurbritannia

teadlased ja teadusasutused

http://ukrio.org/publications/code-of-practice-for-research/

Universities UKThe concordat to support research integrity 2012 Suurbritannia

Koostöölepingu allakirjutanud ja toetajad

http://www.universitiesuk.ac.uk/highereducation/Pages/Theconcordattosupportresearchintegrity.aspx#.VdNn2vTsFfA

University of BristolResearch Governance and Integrity Policy 2014 Suurbritannia Ülikooli liikmed

http://www.bristol.ac.uk/media-library/sites/red/documents/research-governance/rgi.pdf

University of Oxford

Academic integrity in research: Code of practice and procedure 2014 Suurbritannia Ülikooli liikmed

http://www.admin.ox.ac.uk/personnel/cops/researchintegrity/

University of Cambridge Misconduct in Research 2014 Suurbritannia Ülikooli liikmed

http://www.admin.cam.ac.uk/offices/hr/policy/misconduct.html

Scientific Integrity Committee of the Swiss Academies of

Authorship in scientific publications. Analysis and recommendations

2013 Šveits http://www.swiss-academies.ch/en/index/Schwerpunktthemen/Wissenschaftliche-Integritaet.html

41

Arts and Sciences

Scientific Integrity Committee of the Swiss Academies of Arts and Sciences

Integrity in scientific research. Principles and procedures 2008 Šveits

teadlased, teadusasutused ja teadust edendavad asutused

http://www.swiss-academies.ch/en/index/Schwerpunktthemen/Wissenschaftliche-Integritaet.html

Danish Committees on Scientific Dishonesty

Guidelines for Good Scientific Practice 2009 Taani

teadlased (fookusega meditsiinil, loodus- ja tehnikateadustel, kuid peaks sobima ka muudes valdkondades)

http://ufm.dk/en/publications/2009/the-danish-committees-on-scientific-guidelines-for-good-scientific-practice

Ministry of Higher Education and Science

The Danish Code of Conduct for Research Integrity 2014 Taani

Avalikud ja erateadusasutused

http://ufm.dk/en/publications/2014/the-danish-code-of-conduct-for-research-integrity

Danish Agency for Science, Technology and Innovation

National systems for handling cases of research misconduct 2013 Taani

http://www.enrio.eu/images/National_systems_for_handling_cases_on_research_misconduct.pdf

Czech Academy of Sciences

Code of Ethics for Researchers of the Czech Academy of Sciences. 2014 Tšehhi

Tšehhi teaduste akadeemia teadlased ja instituudid

http://www.cas.cz/o_avcr/zakladni_informace/dokumenty/eticky_kodex.html

Hungarian Academy of Sciences

Science Ethics Code of the Hungarian Academy of Sciences 2010 Ungari

Kõik Ungari teaduste akadeemia liikmed

http://mta.hu/data/cikk/10/52/51/cikk_105251/Science_Ethics_Code_English.pdf

Australian Australian Code for the 2007 Austraalia Austraalia https://www.nhmrc.gov.au/_files_nhmrc/file/publications/

42

Government; National Health and Medical Research Council; Australian Research Council

Responsible Conductof Research

teadusasutused jateadlased

r39_australian_code_responsible_conduct_research_150811.pdf

Australian Research Council

Research Integrity and Research Misconduct Policy 2015 Austraalia

Viimase 7 aasta jooksul ARCi rahastatud asutused ja rahastuse taotlejad; ARCi töötajad ja kõik ARCi tegevustes osalejad

http://www.arc.gov.au/sites/default/files/filedepot/Public/ARC/Feedback%20and%20Complaints/ARC_Research_Integrity_and_Misconduct_Policy_Arp15.pdf

Science Council of Japan Code of Conduct for Scientists 2013 Jaapan teadlased

http://www.scj.go.jp/ja/info/kohyo/pdf/kohyo-20-s3e-1.pdf

Canadian Institutes of Health Research (CIHR), Natural Sciences and Engineering Research Council of Canada (NSERC), and Social Sciences and Humanities Research Council of Canada (SSHRC)

Tri-Agency Framework: Responsible Conduct of Research 2011 Kanada

Teadlased, kes taotlevad või on saanud agentuurilt rahastust

http://www.nserc-crsng.gc.ca/NSERC-CRSNG/Governance-Gouvernance/rcr-crr_eng.asp

43

The National Research Council

The NRC Research Integrity Policy 2013 Kanada

NRC juhid ja töötajad

http://www.nrc-cnrc.gc.ca/eng/about/policies/research_integrity/index.html

American Anthropological Association Statement on Ethics 2012 USA Liikmed http://ethics.aaanet.org/category/statement/

American Association for Public Opinion Research

Code of Professional Ethics and Practices 2015 USA Liikmed

http://www.aapor.org/AAPORKentico/Standards-Ethics/AAPOR-Code-of-Ethics.aspx

American Chemical Society

Ethical Guidelines to Publication of Chemical Research 2015 USA

ACSi toimetajad, autorid ja retsensendid

http://pubs.acs.org/userimages/ContentEditor/1218054468605/ethics.pdf

American Historical Association

Statement on Standards of Professional Conduct 2011 USA ajaloolased

http://www.historians.org/jobs-and-professional-development/statements-and-standards-of-the-profession/statement-on-standards-of-professional-conduct

American Mathematical Society

Ethical Guidelines of the American Mathematical Society 2005 USA

Liikmed; laiema matemaatikakogukonna üksikisikud ja asutused

http://www.ams.org/about-us/governance/policy-statements/sec-ethics

American Physical Society

Guidelines for Professional Conduct 2002 USA Liikmed http://www.aps.org/policy/statements/02_2.cfm

American Society for Microbiology Code of Ethics 2005 USA Liikmed

http://www.asm.org/index.php/component/content/article/114-unknown/unknown/4089-code-of-ethics

Office of Research Integrity

Guidelines for Institutions and Whistleblowers: Responding to Possible Retaliation Against Whistleblowers in Extramural

1995 USA teadusasutused https://ori.hhs.gov/guidelines-whistleblowers

44

Research

Office of Science and Technology Policy

Federal Research Misconduct Policy 2000 USA

Riiklikult rahastatud teadusprojektid ja riiklikele agentuuridele esitatud teadusrahastuse taotlused https://ori.hhs.gov/federal-research-misconduct-policy

Royal Society of New Zealand

Code of Professional Standards and Ethics 2012 Uus-Meremaa Seltsi liikmed

http://www.royalsociety.org.nz/organisation/about/code/

45