ÜLEVAADE TÖÖOTSINGUT TOETAVATEL...1 Euroopa Liidu ja/või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides. Eesti Töötukassa. Ülevaade tööotsingut toetavatel teenustel osalejatest

ÜLEVAADE TÖÖOTSINGUT TOETAVATEL

TEENUSTEL OSALEJATEST JA NENDE

EDASISEST KÄEKÄIGUST TÖÖTURUL

Koostaja: Eesti Töötukassa analüüsiosakond

Anastassia Medkova

Kristi Villsaar

Kätlin Ehvert

Liis Tammik

Teele Luhavee

Juuni 2017

Eesti Töötukassa. Ülevaade tööotsingut toetavatel teenustel osalejatest ja nende edasisest käekäigust tööturul

ÜLEVAADE TÖÖOTSINGUT TOETAVATEL TEENUSTEL

OSALEJATEST JA NENDE EDASISEST KÄEKÄIGUST TÖÖTURUL

Koostaja: Eesti Töötukassa analüüsiosakond

Anastassia Medkova

Kristi Villsaar

Kätlin Ehvert

Liis Tammik

Teele Luhavee

E-mail: [email protected]


3

Sisukord

Lühendite loetelu ..................................................................................................................................... 4

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 5

1. Tööotsingut toetavate teenuste põhimõtted ..................................................................................... 6

2. Kirjeldav ülevaade tööotsingut toetavatest teenustest ..................................................................... 9

3. Ülevaade tööotsingut toetavatel teenustel osalenute profiilist....................................................... 17

4. Tööotsingut toetavatel teenustel osalenute osalemine teistel teenustel ......................................... 25

4.1. Teistel teenustel osalemine enne tööotsingut toetavaid teenuseid ......................................... 25

4.2. Teistel teenustel osalemine samal ajal tööotsingut toetavate teenustega ............................... 28

4.3. Teistel teenustel osalemine pärast tööotsingut toetavaid teenuseid ....................................... 30

5. Tööotsingut toetavatel teenustel osalenute hilisem käekäik tööturul ............................................ 36

5.1. Tööotsingut toetaval teenusel osalenute töötuna arveloleku lõppemise põhjused ................ 36

5.2. Tööotsingut toetaval teenusel osalenute tööle rakendumine Maksu- ja Tolliameti andmetel 39

5.3. Tööotsingut toetaval teenusel osalenute seisund tööturul pärast teenusel osalemist ............. 42

Järeldused ja kokkuvõte ........................................................................................................................ 47

Kasutatud allikad ................................................................................................................................... 49


4

Lühendite loetelu

EURES - European Employment Services. Euroopa Komisjoni poolt loodud töövahenduse

võrgustik, mis asutati 1993. aastal. Eestis on EURES tegevust koordineerivaks asutuseks

Töötukassa. EURES toetab töötajate vaba liikumist Euroopa Liidu ja Euroopa

Majanduspiirkonna riikides.

MTA – Maksu- ja Tolliamet

TK – tööklubi

TOTT – tööotsingu töötuba

SMT – sõidu- ja majutustoetus


5

Sissejuhatus

Selleks, et toetada tööd otsivaid inimesi nende tööotsingute protsessis, pakub töötukassa

võimalust osaleda tööotsingut toetavatel teenustel. Nende teenuste eesmärk on tutvustada

tööotsijale erinevaid tööotsimise võimalusi ning anda ülevaade tööturust ja aidata tööle

kandideerimiseks ette valmistuda.

Käesoleva analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade tööotsingut toetavate teenuste mahust,

kättesaadavusest, teenusel osalenute profiilist ning hinnata, mis on saanud teenustel osalenutest

pärast teenuste lõppemist.

Tööotsingut toetavate teenuste analüüsis on vaatluse alla võetud tööotsingu töötoa ja tööklubi

teenused. Täpsemalt on vaatluse all registreeritud töötud ja tööotsijad, kellel aastatel 2012–2015

selgitati nõustamise käigus välja tööotsingu töötoas ja/või tööklubis osalemise vajadus ja kes

alustasid teenusel osalemist.

Analüüsist selgub, et aastate jooksul on tööotsingut toetavatel teenustel osalenud 13–19% aasta

jooksul arvel olnud klientidest ning aastate jooksul on neil teenustel osalenud klientide arv

suurenenud. Tööotsingu töötoas osalemist alustatakse keskmiselt kolmandal ja tööklubis

osalemist seitsmendal kuul alates töötuks registreerimisest. Tööklubis osalemist alustanud

klientidest katkestab teenusel osalemise ligi viiendik. Võrreldes teiste töötute ja tööotsijatega

on nendel teenustel osalejad olnud keskmiselt vanemad, mõnevõrra madalama haridustasemega

ning nende hulgas on olnud suurem varasemalt nn sinikraede ametikohtadel töötanute osakaal.

Tööotsingut toetaval teenusel osalenute hilisema käekäigu analüüs näitas, et pärast tööotsingut

toetavat teenust on teistel töötukassa poolt pakutavatel teenustel osalenud veidi üle poole

osalejatest. Aasta jooksul vähemalt üheks kuuks tööle rakendunuid oli tööotsingut toetavatel

teenustel osalejatest ligi 60%. Täpselt aasta möödudes pärast tööotsingut toetava teenuse lõppu

oli töötamas 42% osalejatest ning töötuna arvel viiendik osalejatest.

Analüüsi esimeses peatükis tuuakse välja tööotsingut toetavate teenuste osutamise põhimõtted

ja tingimused. Teises peatükis antakse ülevaade tööotsingut toetavate teenuste mahust,

vaadeldakse, millal on toimunud teenusevajaduse väljaselgitamine ja teenusele sisenemine ning

kui palju kliente on korduvalt teenusel osalenud. Lisaks antakse ülevaade tööklubi teenuse

kestusest, teenuse katkestajatest ja teenuse osutamisega seotud kuludest. Kolmandas peatükis

analüüsitakse tööotsingut toetavatel teenustel osalenute profiili peamiste sotsiaal-

demograafiliste tunnuste lõikes ning võrreldakse neid teiste registreeritud töötutega. Neljandas

peatükis vaadeldakse, millistel teistel teenustel on tööotsingut toetavatel teenustel osalejad enne

ja pärast tööotsingut toetavatele teenustele sisenemist veel osalenud. Viimases, viiendas

peatükis on analüüsitud tööotsingut toetavate teenustel osalenute käekäiku tööturul pärast

teenustel osalemist, kasutades selleks töötukassa andmekogu ning Maksu- ja Tolliameti

andmeid.


6

1. Tööotsingut toetavate teenuste põhimõtted

Tööotsingu töötuba ja tööklubi on tööotsingu nõustamise erinevad vormid. Tööotsingu töötoa

eesmärk on töö otsimiseks ja tööle kandideerimiseks vajalike teadmiste ja oskuste andmine

interaktiivses ehk osalejaid kaasavas vormis (Protseduurireegel. Töötoad, 2015).

Töötuba korraldatakse eelkõige registreeritud töötutele ja tööotsijatele, kuid vajadusel on

võimalus teenusel osaleda ka teistel soovijatel. Töötuba on mõeldud klientidele, kellel puudub

tööotsingute kogemus või oskused kandideerimisdokumentide koostamiseks või ei ole

kandideerimisdokumendid piisavalt põhjalikud ja korrektsed või vajavad kaasajastamist.

Samuti on töötoa teenus mõeldud inimestele, kes vajavad tööle kandideerimiseks toetust ja

motiveerimist või vajavad infot töötamisvõimaluste ning elu- ja töötingimuste kohta teistes

Euroopa riikides. (Protseduurireegel. Töötoad, 2015)

Tööotsingu töötoas tutvustatakse tööturu olukorda, tööotsimise võimalusi, õpetatakse

kandideerimiseks vajalike dokumentide koostamist, antakse juhiseid tööintervjuul käitumiseks

ja arutatakse muid töötoas tekkinud küsimusi (Protseduurireegel. Töötoad, 2015). Kui inimesel

on vajadus läbida tööotsimiseks erinevaid teemasid, siis suunatakse ta osalema nn üldisele

teenusele, kus käsitletakse kõiki peamisi tööotsinguga seotud teemasid. Vastavalt vajadusele

on aga võimalik osaleda ka mõnda teemat põhjalikumalt käsitlevas töötoas. Spetsiaalselt

erinevatele sihtrühmadele ja erinevatele teemadele keskendunud töötube korraldatakse alates

2014. aasta sügisest. Teemade ja sihtrühmade alusel jagunevad töötoad järgnevateks

teenusetüüpideks:

✓ tööturg – antakse ülevaade tööturu olukorrast Eestis (sh konkreetses maakonnas) ja

Euroopas, analüüsitakse tööturul vajaminevaid oskusi, räägitakse tööturu muutustest

lähitulevikus jms;

✓ kandideerimisdokumendid – õpetatakse kandideerimisdokumentide koostamist;

✓ tööintervjuu – keskendutakse töövestluseks ettevalmistamisele läbi praktiliste

harjutuste, räägitakse värbamise protsessist ja meetoditest jms;

✓ töökoha leidmine – tutvustatakse erinevaid tööotsimise viise ja tööpakkumiste allikaid,

tehakse praktilisi harjutusi tööpakkumiste analüüsimiseks, kandideerimisdokumentide

koostamiseks, töökohale kandideerimiseks läbi elektrooniliste kanalite jms;

✓ EURES töötuba – räägitakse teistes Euroopa riikides 1 töö otsimise ja töötamise

teemadel (sh maksud, teises riigis töötamisega kaasnevad kohustused, nt kohustus

registreerida oma tööleasumine konkreetse riigi kindla ametiasutuse juures vms,

sotsiaalkaitse õigused jm);

✓ noortele suunatud töötuba – osalevad kuni 24-aastased noored ja käsitletakse

erinevaid tööotsimisega seotud peamisi teemasid lähtuvalt noore tööotsija seisukohast;

✓ 50+ vanuses inimestele suunatud töötuba – osalevad 50+ vanuses tööotsijad ja

käsitletakse erinevaid tööotsimisega seotud peamisi teemasid lähtuvalt vanemaealise

tööotsija seisukohast.

Töötoas kasutatakse aktiivseid grupitöö meetodeid ja see toimub kõiki osalejaid kaasavas

vormis. On võimalik avaldada oma arvamust, rääkida senistest kogemustest tööotsingutel ja

arutada seoses töö leidmisega tekkinud küsimusi. (Protseduurireegel. Töötoad, 2015)

1 Euroopa Liidu ja/või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides.


7

Töötuba viiakse läbi regulaarselt igas töötukassa maakondlikus osakonnas, kuid vajadusel

võivad need toimuda ka väljaspool töötukassat. Töötuba viib läbi töötukassa karjääriinfo

spetsialist koostöös teiste töötajatega. EURES töötuba viib läbi töötukassa EURES nõustaja.

Töötuba on ühepäevane teenus ja kestab üldjuhul 3 akadeemilist tundi (3x45 min), kuid mitte

vähem kui 2 akadeemilist tundi. Sõltuvalt klientide vajadusest võib töötoa kestus olla kuni 4

akadeemilist tundi. EURES töötoa kestus on 1–2 akadeemilist tundi. Ühes töötoas osaleb

korraga 4–15 inimest, EURES töötoas kuni 20 inimest. (Protseduurireegel. Töötoad, 2015)

Töötoas osalejatele, kes on töötuna registreeritud, makstakse teenusel osalemise ajal sõidu- ja

majutustoetust (Protseduurireegel. Stipendium, sõidu- ja majutustoetus, 2016).

Tööklubi eesmärk on valmistada osalejat ette töö otsimiseks ja tööeluks, anda ülevaade tööturu

olukorrast ja töövõimalustest juhendatud klubilise tegevuse vormis. Tööklubis osalemine

võimaldab jagada kogemusi ning saada tuge samas olukorras olijatelt ja juhendajalt.

(Protseduurireegel. Tööklubi, 2015)

Tööklubi korraldatakse kõigile inimestele, kelle töölesaamine eeldab tööotsimiseks vajalike

teadmiste ja oskuste arendamist, tööotsingute juhendamist ning tööeluks ettevalmistamist.

Üldjuhul korraldatakse tööklubi (Protseduurireegel. Tööklubi, 2015):

✓ registreeritud töötutele, kelle konsultant on hinnanud vajaduse osaleda tööklubis, et ta

oleks tööotsingutes edukam;

✓ koondamistele reageerimise käigus, kui koondamisteatega töötajad ja töötukassa

spetsialistid leiavad, et tööklubis osalemine suurendaks väljavaateid uuesti tööle saada;

✓ juhtudel, kui on olemas grupp inimesi või üksikisikud, kes ei ole registreeritud töötu või

tööotsijana, kuid kellel on soov ja valmisolek tööklubi teenusel osalemiseks ja see

tõstaks nende konkurentsivõimet tööturul.

Tööklubis käsitletakse järgnevaid teemasid (Protseduurireegel. Tööklubi 2015):

✓ kohaliku tööturu olukorra ja erinevate töötamise võimaluste tutvustamine;

✓ töö otsimise kanalite tutvustamine ja juhendamine nende kasutamisel;

✓ erinevate tööpakkumiste sisuline analüüsimine, tööle kandideerimiseks vajalike

dokumentide koostamise õpetamine ning tööle kandideerimise harjutamine

rollimängudena või videotreeninguna ning sellele tagasiside andmine;

✓ suhtlemisoskuste arendamine, sh erinevate kanalite kaudu suhtlemise harjutamine;

✓ töölesaamist ja töötamist toetavate sotsiaalsete oskuste arendamine (nt meeskonnatöö,

stressiga toimetulek, enesekindlus);

✓ tööandjatega kohtumine ja/või ettevõtete külastamine eesmärgiga tutvustada tööklubi

osalejatele tööandjate esitatavaid nõudeid kandideerijatele, kandideerimisprotsessi ning

personalivaliku põhimõtteid;

✓ töösuhte sõlmimisega seonduva selgitamine (tööleping, tööõigus);

✓ kliendi tööotsimise tegevuskava koostamine järgmiseks kolmeks kuuks (klient koostab

juhendaja juhendamisel), mis sisaldab järgmisi peamisi teemasid: eesmärk, kuhu

inimene soovib kolme kuu jooksul jõuda, praeguse olukorra kirjeldus, tugevused

(soodustavad tegurid), hetketakistused, arengusoovid, ettevõetavad tegevused,

kandideeritavad töökohad ja kohad, kuhu abi saamiseks pöörduda;

✓ vastavalt osalejate vajadustele viiakse läbi muid töölesaamist toetavaid tegevusi.


8

Sarnaselt tööotsingu töötoale korraldatakse ka spetsiaalselt erinevatele teemadele keskendunud

ja erinevatele sihtrühmadele suunatud tööklubisid. Kui inimesel on vaja läbida erinevaid

tööotsinguga seotud teemasid, siis suunatakse ta osalema üldisele tööklubi teenusele.

Vastavalt vajadusele on inimesel võimalik osaleda ka mõnda teemat põhjalikumalt käsitlevas

tööklubis. Teemade ja sihtrühmade alusel jagunevad tööklubid järgnevateks teenusetüüpideks:

✓ motivatsiooniteemaline tööklubi - keskendutakse tööotsingu motivatsiooni tõstmisele;

✓ noortele suunatud tööklubi - osalevad enamasti kuni 30-aastased noored ja

käsitletakse erinevaid tööotsimisega seotud peamisi teemasid noore tööotsija

seisukohast;

✓ 50+ vanuses inimestele suunatud tööklubi - osalevad 50+ vanuses tööotsijad ja

käsitletakse erinevaid tööotsimisega seotud peamisi teemasid vanemaealise tööotsija

seisukohast;

✓ eesti keelt mittekõnelejatele suunatud tööklubi - viiakse läbi osaliselt vene, osaliselt

eesti keeles;

✓ hariduslike erivajadustega klientidele suunatud tööklubi - teemasid käsitletakse

lihtsustatud kava alusel;

✓ äriühingu juhatuse liikmetele suunatud tööklubi – teemasid käsitletakse vastavalt

varasemalt ettevõtjana tegutsenud inimeste kogemustele.

Tööklubi teenust osutab kas hankemenetluse raames edukaks osutunud teenusepakkuja või

töötukassa spetsialistid. Tööklubi toimub sessioonidena, mis tähendab, et tullakse kokku kord

või kaks nädalas. Tööklubi koosneb 8–16 sessioonist ja selles osaleb kuni 14 inimest

(Protseduurireegel. Tööklubi, 2015). Tööklubis osalejatele, kes on töötuna registreeritud,

makstakse teenusel osalemise ajal sõidu- ja majutustoetust (Protseduurireegel. Stipendium,

sõidu- ja majutustoetus, 2016).


9

2. Kirjeldav ülevaade tööotsingut toetavatest teenustest

Ülevaate koostamisel on võetud vaatluse alla registreeritud töötud ja tööotsijad, kellel oli

aastatel 2012–2015 töökeskse nõustamise käigus välja selgitatud tööotsingu töötoas ja/või

tööklubis osalemise vajadus ja kes alustasid teenusel osalemist. Järgnevas peatükis antakse

ülevaade tööotsingut toetavate teenuste mahust, vaadeldakse, millal on toimunud

teenusevajaduse väljaselgitamine ja teenusele sisenemine ning kui palju kliente on korduvalt

teenusel osalenud. Lisaks antakse ülevaade tööklubi teenuse kestusest, teenuse katkestajatest ja

teenuse osutamisega seotud kuludest.

Nelja aasta jooksul alustas tööotsingut toetavatel teenustel osalemist kokku 51 346 inimest

65 908 korral (sh tööotsingu töötoas 43 659 inimest kokku 52 190 korral ning tööklubis 13 156

inimest kokku 13 718 korral). Tööotsingut toetavatele teenustele on sisenetud ühes aastas

ligikaudu 15 000–17 000 korral (joonis 1). Tööotsingut toetavate teenuste mahust suurema osa,

ligi 80%, moodustab tööotsingu töötoa teenus2. Näiteks 2015. aastal alustati tööotsingu töötoas

osalemist 13 696 korral ja tööklubis 3 642 korral. 2012. aastast on tööotsingut toetavatele

teenustele sisenemiste arv olnud väikeses kasvutrendis.

Joonis 1. Tööotsingut toetavatele teenustele sisenemiste arv teenuse liigi järgi, 2012–2015

Allikas: töötukassa

2 Kuivõrd tööotsingu töötuba on ühepäevane teenus, siis loetakse ka statistikas teenusel osalemise kordadeks kõik

üksikud teenusel osaletud päevad. Tööklubi on aga teenus, mis vältab pikema perioodi jooksul ja statistikas

loetakse teenusel osalemise korraks kogu see periood, mille jooksul teenusel osaletakse, mitte üksikud osalemise

päevad ehk sessioonid.

15 90716 614

16 049

17 338

12 866 13 23212 396

13 696

3 041 3 382 3 653 3 642

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

16 000

18 000

20 000

2012 2013 2014 2015

Teen

use

le s

isen

emis

te a

rv

Tööotsingut toetavad teenused sh TOTT sh TK


10

Arvestades aasta jooksul teenusele sisenenud klientide arvu, moodustavad tööotsingut toetavad

teenused kõigist töötukassa poolt pakutavatest aktiivsetest tööturumeetmetest ligikaudu

viiendiku. Tööotsingu töötuba on töötukassa poolt pakutavate teenuste hulgas mahu poolest

kolmandal kohal karjäärinõustamise ja koolituse järel ning töötoas osalevate klientide osakaal

registreeritud töötutest on seega võrdlemisi suur. Aastal 2012 osales tööotsingu töötoas 11,1%

kõigist aasta jooksul arvel olnud töötutest ja aastaks 2015 oli osalejate protsent tõusnud 15,2-le

(joonis 2). Tööklubis osalemist alustas 2012. aastal 2,9% registreeritud töötutest ja 2015.

aastaks oli osalejate määr kasvanud 4,6%-le. Teenustel osalejate osakaalu kasvu on tinginud

teenuse mahu kasv üle aastate, mis on toimunud paralleelselt registreeritud töötute arvu

vähenemisega samal perioodil. Kokkuvõttes on tööotsingut toetavate teenuste kättesaadavus

klientidele üle aastate märgatavalt paranenud.

Joonis 2. Tööotsingut toetavatele teenustele sisenenud inimeste osakaal aasta jooksul arvel

olnud töötutest teenuse liigi järgi, 2012–2015


Tööotsingu töötube ja tööklubisid korraldatakse erinevatele sihtrühmadele ja erinevate teemade

käsitlemiseks. Tabelis 1 on välja toodud erinevat tüüpi töötubadesse ja tööklubidesse sisenejate

arvud ja osakaalud 2015. aasta näitel. 2015. aasta andmed on aluseks võetud seetõttu, et erineva

suunitlusega tööotsingu töötube hakati korraldama alates 2014. aasta sügisest. Selgub, et

tööotsingu töötoa teenust on kasutatud kõige enam üldise teenuse vormis, mis moodustas 58%

kõigist teenusele sisenemistest. Järgneb vajadus kandideerimisdokumentide teemalise töötoa

järele, mis moodustas 20% kõigist sisenemistest. Sellele järgnevad tööintervjuu, töökoha

leidmise ja tööturuteemalised töötoad. Ka tööklubi teenust on kasutatud kõige enam üldise

tööklubi vormis, mis moodustas 2015. aastal 86% kõigist teenusele sisenemistest. Sellele

järgnevad vanemaealistele suunatud tööklubi (9%) ja noortele suunatud tööklubi (3%).

13,4%

15,2%16,7%

18,6%

11,1%12,4%

13,4%

15,2%

2,9%3,6%

4,4% 4,6%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

2012 2013 2014 2015

Osa

kaal

reg

istr

eer

itu

d t

öö

tute

st

KOKKU sh TOTT sh TK


11

Tabel 1. Tööotsingut toetavatele teenustele sisenemine tööotsingu töötoa ja tööklubi tüübi järgi,

2015

TÖÖOTSINGU TÖÖTUBA

Tööotsingu töötoa tüüp Teenusele sisenemiste arv Osakaal

Üldine teenus 7 894 58%

Kandideerimisdokumendid 3 016 22%

Tööintervjuu 1 146 8%

Töökoha leidmine 765 6%

Tööturg 613 4%

Töötuba noortele 133 1%

Töötuba 50+ vanuses inimestele 123 1%

EURES töötuba 6 0,0%

KOKKU 13 696 100%

TÖÖKLUBI

Tööklubi tüüp Teenusele sisenemiste arv Osakaal

Üldine teenus 3 143 86%

Tööklubi 50+ vanuses inimestele 339 9%

Tööklubi noortele 93 3%

Tööklubi eesti keelt mittekõnelevatele inimestele 40 1%

Motivatsiooniteemaline tööklubi 21 1%

Tööklubi hariduslike erivajadustega klientidele 4 0,1%

Tööklubi juhatuse liikmetele 2 0,1%

KOKKU 3 642 100%


Töökeskse nõustamise käigus selgitavad töötukassa töövahenduskonsultandid ja

juhtumikorraldajad koostöös kliendiga muuhulgas välja, millistel teenustel on inimesel vaja

osaleda, et tema tööotsingud edukalt kulgeksid. Erinevatel teenustel osalemise vajadused

lepitakse kokku ja pannakse kirja individuaalsesse tööotsimiskavva. Ligikaudu 40% juhtudest

on tööotsingu töötoas osalemise vajadus registreeritud individuaalses tööotsimiskavas kohe

töötuna arvelevõtmise päeval (tabel 2) ja kokku ligi 70% vajadustest on välja selgitatud esimese

arveloleku kuu jooksul ehk kliendi esimesel või teisel nõustamisel 3 . Tööotsingu töötoas

osalemist on alustatud keskmiselt 71. päeval ehk ligikaudu kolmandal kuul alates töötuks või

tööotsijaks registreerimisest.

Tööklubi teenus on mõeldud inimestele, kes vajavad tööotsingutel pikemaajalist juhendamist

ja tööeluks ettevalmistamist kui seda on võimalik pakkuda kompaktse ühepäevase tööotsingu

töötoa teenuse raames. Tööklubis osalemise vajadus lepitakse kokku enamasti hiljem ehk

mõnevõrra pikema aja möödudes alates töötuna või tööotsijana arvele võtmisest kui töötoas

osalemise vajadus. Esimesel või teisel nõustamisel on individuaalses tööotsimiskavas

registreeritud 19% teenusel osalemise vajadustest (tabel 2). Veidi enam kui pooltel juhtudel on

teenusel osalemise vajadus registreeritud esimese poole aasta jooksul. Tööklubis osalemist on

alustatud keskmiselt 201. päeval ehk ligikaudu seitsmendal kuul alates töötuna või tööotsijana

arvele võtmisest.

3 Vastavalt Tööturuteenuste- ja toetuste seadusele peab registreeritud töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul

pöörduma töötukassasse vastuvõtule.


12

Tabel 2. Ajavahemik töötuks või tööotsijaks registreerimisest kuni teenusevajaduse

väljaselgitamiseni (aastad 2012–2015 kokku)4

Aeg arvele tulemisest teenusevajaduse

väljaselgitamiseni

TÖÖOTSINGU TÖÖTUBA TÖÖKLUBI

Osakaal Osakaal

1. päeval 39% 6%

1. kuul (alates 2. päevast) 29% 13%

2. kuul 11% 10%

3. kuul 6% 9%

4. kuul 4% 9%

5. kuul 3% 8%

6.–12. kuul 7% 35%

2. aastal 1% 9%

KOKKU 100% 100%


Järgnevalt on vaadatud kui pikalt tööotsinguid toetavatel teenustel osaletakse ja kui sageli

esineb teenusel osalemise katkestamist. Kuivõrd tööotsingu töötuba on ühepäevane teenus, siis

teenusel osalemise päevade arv ja teenuse katkestamiste statistika on välja toodud vaid tööklubi

kohta. Tööklubi teenusele sisenenud inimesed on osalenud teenusel keskmiselt 34-päevase

perioodi vältel ning keskmiselt on osaletud tööklubis 7,2 päeval (siin on arvesse võetud kõik

teenusel osalejad ehk nii lõpetajad kui ka katkestajad). Joonisel 3 on välja toodud tööklubis

osaletud päevade arvu protsentuaalne jagunemine. Selgub, et kõige sagedamini on tööklubis

osaletud 10 päeval (veidi enam kui veerand juhtudest).

Joonis 3. Tööklubis osaletud päevade arv (aastad 2012–2015 kokku)


4 Siin on arvestatud ainult neid kliente, kes on töötuna või tööotsijana registreeritud alates 01.01.2012, sest

analüüsis on vaatluse all perioodil 01.01.2012 – 31.12.2015 registreeritud teenusevajadused.

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 jarohkem

Osa

kaal

te

enu

sele

sis

enem

iste

st

Osaletud päevade arv


13

Kõik tööklubi teenusel osalemist alustanud inimesed ei käi teenusel lõpuni, vaid katkestavad

selle enne ettenähtud tähtaega5. Teenusel osalemise katkestamise statistika näitab, et tööklubi

on katkestanud enne lõppu veidi enam kui viiendik teenusel osalejatest (joonis 4). Aastatel

2013–2015 on katkestajate osakaal püsinud stabiilselt 22% juures. Eelnevalt selgus, et

keskmiselt on osaletud tööklubis 7,2 päeval. Need, kes osalesid teenusel lõpuni, osalesid

keskmiselt 8,4 päeval. Teenuse katkestanud inimesed osalesid aga tööklubis enne katkestamist

keskmiselt 2,9 päeval ehk nad osalesid tööklubis ligi kolmandiku sellest ajast, mis teenuse

lõpuni käinud inimesed.

Joonis 4. Tööklubisse sisenemised ja teenusel osalemise katkestamised, 2012–2015


Kõige enam on olnud katkestajaid noortele suunatud tööklubides osalejate seas, kus teenusel

osalemise on katkestanud 40% teenuse alustajatest (joonis 5). Keskmisest enam katkestajaid on

olnud ka eesti keelt mittekõnelevatele inimestele suunatud tööklubides. Kõige väiksem on aga

katkestajate osakaal olnud hariduslike erivajadustega klientidele suunatud tööklubides, kus

teenusel osalemise on katkestanud enne lõppu 11% alustajatest.6

Tööklubis osalemise katkestanud inimeste sotsiaal-demograafiliste tunnuste võrdlemine

teenuse lõpetajatega näitas, et katkestajateks on olnud pigem mehed, nooremad inimesed,

madalama haridustasemega ja ilma erialase hariduseta inimesed, varasemalt madalamatel

ametipositsioonidel töötanud, eesti keele mitteoskajad ja linnapiirkonnas elavad inimesed.

5 Katkestanuteks loetakse need osalejad, kes on läbinud vähem kui 50% tööklubi ettenähtud mahust. 6 Hariduslike erivajadustega klientidele ja ka juhatuse liikmetele suunatud tööklubides on osalejaid nelja aasta

jooksul olnud vähe, vastavalt 36 ja 27 inimest.

304

1

338

2

365

3

364

2

717

745

816

812

24%22% 22% 22%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

5 000

2012 2013 2014 2015

Kat

kest

amis

te o

saka

al s

isen

emis

test

Sise

nem

iste

ja k

atke

stam

iste

arv

sisenemised (vasak telg)

sh katkestamised (vasak telg)

katkestamiste osakaal sisenemistest (parem telg)


14

Joonis 5. Tööklubi katkestajate osakaal teenusele sisenenutest tööklubi sihtrühma ja teema

järgi (aastad 2012–2015 kokku)


Kui töökeskse nõustamise käigus selgub, et tööotsingut toetaval teenusel juba osalenud inimene

peaks oma tööotsinguoskusi veelgi täiendama või vajaks põhjalikumat teavet mõnel kindlal

teemal, siis on tal võimalus korduvalt kas tööotsingu töötoas või tööklubis osaleda. Tööotsingu

töötoas osalemist alustas nelja aasta jooksul korduvalt ligikaudu 15% teenusel käinutest (sh

ligikaudu 12% sisenes kahel korral ja umbes 3% kolmel korral)7 (tabel 3). Tööklubis osalemist

alustas nelja aasta jooksul rohkem kui ühel korral 4% kõigist tööklubis osalenud inimestest.

Tabel 3. Korduvalt teenusele sisenenud inimeste arv aastatel 2012–2015

Teenusele

sisenemiste arv

TÖÖOTSINGU TÖÖTUBA TÖÖKLUBI

Inimeste arv Osakaal Inimeste arv Osakaal

1 kord 37 041 84,8% 12 620 95,9%

2 korda 5 005 11,5% 510 3,9%

3 korda 1 408 3,2% 26 0,2%

4 korda 132 0,3% - -

5 korda 56 0,1% - -

6 ja enam korda 17 0,0% - -

KOKKU 43 659 100,0% 13 156 100,0%


7 Kõige enam osales üks inimene kogu perioodi jooksul tööotsingu töötoas 10 korda.

40%

26%

22%

19%

17%

15%

11%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45%

tööklubi noortele

tööklubi eesti keelt mittekõnelevatele inimestele

üldine teenus

tööklubi 50+ vanuses inimestele

motivatsiooniteemaline tööklubi

tööklubi juhatuse liikmetele

tööklubi hariduslike erivajadustega klientidele

katkestamiste osakaal sisenemistest


15

Tööotsingut toetavate teenuste puhul saab välja tuua teenuse osutamise otsese kulu ainult

tööklubi puhul, kuna tööotsingu töötuba viivad läbi töötukassa karjääriinfo spetsialistid ja

EURES nõustajad. Tööklubi teenuse kulu on vaadeldavate aastate lõikes olnud üldiselt

kasvavas trendis (joonis 6). Kõige kõrgem oli kulu 2013. aastal, kui see ulatus veidi üle 400 000

euro. Samal aastal oli ka suurem tõus osalemiste arvus võrreldes eelneva aastaga. Samas jätkus

osalemiste arvu tõus ka järgnevatel aastatel, kuid teenuse osutamise kulu oli nii 2014. kui ka

2015. aastal madalam 2013. aastast.

Tööklubis ja tööotsingu töötoas osalejad saavad teenusel osaletud päevade eest ka sõidu- ja

majutustoetust teenusel käimisega seotud kulude hüvitamiseks. Sõidu- ja majutustoetuse kulu

on olnud tööklubi puhul kõrgem, kuigi osalejate arv on väiksem kui tööotsingu töötoas, kuna

tööklubis osaletakse teenuse perioodi jooksul mitmel päeval. Ehk siis osaletud päevade arv kuus

on seetõttu suurem kui töötoa puhul.

Joonis 6. Tööklubi teenuse osutamise kulu ning tööotsingut toetavate teenuste sõidu- ja

majutustoetuse (SMT) kulu


Kokkuvõttes näitas ülevaade tööotsingut toetavate teenuste mahust, et arvestades aasta jooksul

teenusel käinud klientide arvu, moodustavad tööotsingut toetavad teenused umbes viiendiku

töötukassa poolt pakutavatest teenustest. Aastate jooksul on tööotsingut toetavatel teenustel

osalenud 13–19% registreeritud töötutest ja iga aastaga on teenuse kättesaadavus paranenud.

Korduvalt on nelja aasta jooksul tööotsingu töötoas osalenud ligi 15% ja tööklubis ligi 4%

teenusel käinud inimestest.

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

300 000

350 000

400 000

450 000

2012 2013 2014 2015

Osa

lem

iste

arv

aas

tas

Euro

d

Tööklubi teenuse kulu Tööklubi SMT kulu

Töötoa SMT kulu Tööklubis osalemiste arv aastas


16

Tööotsingu töötoas, mis on töötukassa enda poolt läbi viidav ja üks suurima osalejate arvuga

teenus, osalemise vajadus selgitatakse enamjaolt välja kliendi esimesel või teisel pöördumisel

töötukassasse ja teenusel osalemist alustatakse keskmiselt kolmandal kuul alates arvele

võtmisest. Vajadus tööklubi teenuse järele on selgunud nõustamise käigus aga mõnevõrra

hiljem ja teenusel osalemist alustatakse keskmiselt seitsmendal arveloleku kuul. Ligikaudu

viiendik tööklubi teenuse alustajatest katkestab seal osalemise enne ettenähtud tähtaega.


17

3. Ülevaade tööotsingut toetavatel teenustel osalenute profiilist

Järgnevalt antakse ülevaade tööotsingut toetavatel teenustel osalenud inimeste sotsiaal-

demograafilisest taustast ja vaadeldakse, millised on selle grupi iseloomulikud jooned võrreldes

teiste registreeritud töötute ja tööotsijatega. Teenustel osalejateks on loetud inimesed, kellel

aastatel 2012–2015 selgitati nõustamise käigus välja vajadus tööotsingut toetaval teenusel

osalemiseks ning kes ka alustasid teenusel osalemist. Neid on võrreldud teiste registreeritud

töötute ja tööotsijatega, kes olid samal ajal töötukassas arvel, kuid nimetatud ajavahemikul

tööotsingut toetavaid teenuseid ei vajanud. Teenusel osalejate iseloomustamiseks on võrreldud

kahe grupi (teenusel osalejad ning teised registreeritud töötud ja tööotsijad) jagunemist

erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes. Selline osakaalude võrdlemine näitab,

milliste tunnustega inimesed on teenusel osalejate seas võrreldes teiste töötutega kas rohkem

või vähem esindatud ehk milliste tunnuste poolest erineb teenusel osalenud inimeste grupp

teenusel mitteosalenud inimeste grupist keskmiselt.

Võrreldes tööotsingut toetavatel teenustel osalenud inimeste ja teiste registreeritud töötute

soolist jagunemist ilmneb, et teenustel osalejate seas on meeste osakaal olnud üle 10% madalam

kui registreeritud töötute ja tööotsijate seas keskmiselt (joonis 7). Meeste esindatus on olnud

väiksem nii tööotsingu töötoas kui ka tööklubis osalejate hulgas.

Joonis 7. Meeste osakaal tööotsingut toetavatel teenustel osalejate ja teiste registreeritud

töötute ja tööotsijate hulgas


Tööotsingut toetavatel teenustel osalejad on olnud keskmiselt mõnevõrra vanemad kui teised

registreeritud töötud ja tööotsijad. Keskmiselt kõige vanemad on olnud tööklubis osalejad

(joonis 8).

42% 43%

34%

53%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

Tööotsinguttoetavatel teenustel

osalejad

sh TOTT sh TK Teised registreeritudtöötud ja tööotsijad

Osa

kaal

tee

nu

sel o

sale

jate

st/

regi

stre

erit

ud

tö

ötu

test

ja t

öö

ots

ijate

st


18

Joonis 8. Tööotsingut toetavatel teenustel osalejate ja teiste registreeritud töötute ja tööotsijate

keskmine vanus (vanus seisuga 01.01.2012)


Tööotsingut toetavatel teenustel osalejate hariduslik taust erineb mõnevõrra teiste registreeritud

töötute ja tööotsijate omast. Nimelt on teenusel osalejate seas olnud mõnevõrra rohkem põhi-

ja algharidusega ning märgatavalt vähem kõrgharidusega inimesi (joonis 9). Samas selgub, et

tööklubis ja tööotsingu töötoas on osalenud omakorda erineva haridusliku taustaga inimesed

(joonis 10). Tööklubis on olnud enam esindatud kõrgharidusega inimesed. Kuivõrd tööotsingu

töötoa teenus on võrreldes tööklubiga suunatud pigem inimestele, kellel puudub tööotsimise

kogemus või oskused erinevate kandideerimisdokumentide koostamiseks, siis on tööotsingu

töötoas osalejate madalam vanus ja sellest tulenevalt ka madalam haridustase võrreldes

tööklubis osalejatega oodatav.


jagunemine hariduse järgi (2012–2015)

38,538,0

41,6

35,8

32

33

34

35

36

37

38

39

40

41

42

Tööotsingut toetavatelteenustel osalejad


Kes

kmin

e va

nu

s

22%

26% 25%

12%

14%

20%

25% 24%

11%

20%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

põhiharidus ja allaselle

üldkeskharidus kutsekeskharidus keskeriharidus kõrgharidus

Osa

kaal

tee

nu

sel o

sale

jate

st/

regi

stre

erit

ud

tö

ötu

test

ja t

öö

ots

ijate

st

Tööotsingut toetavatel teenustel osalejad Teised registreeritud töötud ja tööotsijad


19

Märkus: Põhiharidus ja alla selle: puudub algharidus, algharidus, kutseharidus põhihariduseta. Kutsekeskharidus:

kutseharidus põhikooli baasil, kutseharidus keskkooli baasil. Kõrgharidus: rakenduskõrgharidus, bakalaureus,

magister, doktor.



jagunemine teenuse liigi ja hariduse järgi (2012–2015) Märkus: Põhiharidus ja alla selle: puudub algharidus, algharidus, kutseharidus põhihariduseta. Kutsekeskharidus:

kutseharidus põhikooli baasil, kutseharidus keskkooli baasil. Kõrgharidus: rakenduskõrgharidus, bakalaureus,

magister, doktor.


Ametialase tausta poolest tööotsingut toetavatel teenustel osalejad teistest töötutest ja

tööotsijatest väga palju ei erine, kuid siiski on teenusel osalejate seas olnud veidi enam

esindatud varasemalt nn sinikraede ametikohtadel töötanud inimesed (joonis 11). Vaadeldes

ametialast jaotust kahe erineva teenuse järgi, ilmneb, et tööklubis osalejate hulgas on olnud

veidi enam varasemalt valgekraede ametikohtadel töötanud inimesi kui tööotsingu töötoas

(joonis 12). Erinev ametialane taust on kooskõlas ka eelnevalt kirjeldatud haridusliku profiiliga,

mis näitas, et tööklubis on osalenud keskmiselt kõrgema haridustasemega inimesed.

22%

26% 25%

12%14%

23%

26% 25%

12%14%

18%

25%27%

13%

17%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

põhiharidus ja allaselle

üldkeskharidus kutsekeskharidus keskeriharidus kõrgharidusOsa

kaal

tee

nu

sel o

sale

jate

st/

regi

stre

erit

ud

tö

ötu

test

ja t

öö

ots

ijate

st

Tööotsingut toetavatel teenustel osalejad sh TOTT

sh TK Teised registreeritud töötud ja tööotsijad


20


jagunemine eelneva ametiala järgi (2012–2015) Märkus: Valgekraed: tippspetsialistid, kõrgemad ametnikud ja juhid, keskastme spetsialistid, tehnikud,

kontoritöötajad ja ametnikud. Sinikraed: teenindus- ja müügitöötajad, põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised,

oskus- ja käsitöölised, seadme- ja masinaoperaatorid, lihttöölised.



jagunemine eelneva ametiala ja teenuse liigi järgi (2012–2015)

Märkus: Valgekraed: tippspetsialistid, kõrgemad ametnikud ja juhid, keskastme spetsialistid, tehnikud,

kontoritöötajad ja ametnikud. Sinikraed: teenindus- ja müügitöötajad, põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised,

oskus- ja käsitöölised, seadme- ja masinaoperaatorid, lihttöölised.


26%

68%

7%

29%

63%

8%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

valgekraed sinikraed töökogemus puudub

Osa

kaal

tee

nu

sel o

sale

jate

st/

regi

stre

erit

ud

tö

ötu

test

ja t

öö

ots

ijate

st


26%

68%

7%

25%

68%

7%

28%

66%

6%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

valgekraed sinikraed töökogemus puudub

Osa

kaal

tee

nu

sel o

sale

jate

st/

regi

stre

erit

ud

tö

ötu

test

ja t

öö

ots

ijate

st




21

Märkimisväärsed erinevused ilmnevad teenusel osalejate ja teiste registreeritud töötute ja

tööotsijate elukoha võrdlemisel. Tööotsingut toetavatel teenustel osalejate hulgas on võrreldes

teiste töötute ja tööotsijatega olnud suurem maapiirkonnas elavate inimeste osakaal (joonis 13).

Maapiirkonnas elavate inimeste suur osakaal on tingitud just tööotsingu töötoas osalejatest, sest

tööklubis osalejate seas on maapiirkondade elanike osakaal olnud sarnane teiste töötute ja

tööotsijatega (joonis 14).


jagunemine elukoha järgi (2012–2015)



jagunemine elukoha ja teenuse liigi järgi (2012–2015)


39%

61%

30%

70%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

elukoht maal elukoht linnas

Osa

kaal

tee

nu

sel o

sale

jate

st/

regi

stre

erit

ud

tö

ötu

test

ja t

öö

ots

ijate

st


39%

61%

40%

60%

32%

68%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

elukoht maal elukoht linnas

Osa

kaal

tee

nu

sel o

sale

jate

st/

regi

stre

erit

ud

tö

ötu

test

ja t

öö

ots

ijate

st




22

Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse alusel liigitatakse teatud tööturul nõrgemas positsioonis

olevad grupid tööturu riskirühmadeks. Seaduse alusel loetakse riskirühmadesse kuuluvateks

teiste hulgas näiteks: 1) töötud, kes ei oska eesti keelt ja kelle töölerakendamine on selle tõttu

takistatud; 2) puudega töötud, kes vajavad töölerakendumisel puudest tulenevalt lisaabi; 3)

töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud töötud; 4) töötud, kes on

enne töötuna arvelevõtmist hooldanud puudega isikut, kellele valla- või linnavalitsus on

maksnud hooldamise eest toetust ja kes ei ole olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud

tegevusega töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul ja 5) muud töötud, kelle

tööleidmise võimalus on eriliselt takistatud.8

Võrreldes tööotsingut toetavatel teenustel osalejaid teiste registreeritud töötute ja tööotsijatega

erinevatesse tööturu riskirühmadesse kuuluvuse alusel, jääb silma, et teenusel osalejate seas on

olnud mõnevõrra vähem eesti keele mitteoskajaid (joonis 15). Riskirühmade võrdluses jääb

veel silma puudega inimeste kõrgem osakaal teenusel osalejate hulgas. Teiste riskirühmade

puhul suuri erinevusi ei ole olnud.

Kui keskmiselt on eesti keele mitteoskajate osakaal tööotsingut toetavatel teenustel osalejate

hulgas olnud mõnevõrra madalam kui teiste registreeritud töötute ja tööotsijate hulgas, siis

tööklubis osalejate seas on eesti keele mitteoskajaid olnud märgatavalt rohkem (joonis 16). See

näitab, et eesti keelt mittekõnelevad inimesed on kasutanud tööotsingut toetavaid teenuseid

pigem klubi kui töötoa vormis. Samuti on võrreldes tööotsingu töötoaga tööklubis olnud enam

esindatud puudega töötud ning muude eriliste takistuste tõttu riskirühma kuulujad. Erinevatesse

riskirühmadesse kuuluvate inimeste suurem esindatus just tööklubis (võrdlusena tööotsingu

töötoaga) on tõenäoliselt tingitud kahe teenuse erinevast rõhuasetusest. Tööklubi on suunatud

inimestele, kes vajavad tööotsingutel pikemaajalist juhendamist ja tööeluks ettevalmistamist

kui seda on võimalik pakkuda kompaktse ühepäevase tööotsingu töötoa teenuse raames.


jagunemine tööturu riskirühma järgi (2012–2015)

8 Täpsem tööturu riskirühmade loend on toodud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse §10 lõikes 5.

26%

11%

3%2%

0,3%

31%

8%

2% 2%0,1%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

eesti keelemitteoskaja

puudega muud erilisedtakistused

vanglast vabanenu hooldaja

Osa

kaal

tee

nu

sel o

sale

jate

st/

regi

stre

erit

ud

tö

ötu

test

ja t

öö

ots

ijate

st



23



jagunemine tööturu riskirühma ja teenuse liigi järgi (2012–2015)


Oma viimasel töökohal enne töötuks registreerimist on tööotsingut toetavatel teenustel osalejad

töötanud keskmiselt 15 kuud kauem kui teised registreeritud töötud ja tööotsijad keskmiselt

(joonis 17). Kõige pikemalt on viimasel töökohal töötanud need inimesed, kes on osalenud

tööklubis. See võib olla teatud määral seotud ka inimeste vanusega, sest tööotsingut toetavatel

teenustel osalejad on olnud vanemad kui registreeritud töötud ja tööotsijad keskmiselt ning

tööklubis osalejad omakorda on olnud keskmiselt vanemad kui tööotsingu töötoas osalejad.

Joonis 17. Tööotsingut toetavatel teenustel osalejad ja teised registreeritud töötud ja tööotsijad

viimase hõive kestuse järgi (kuudes) (2012–2015)

26%

11%

3%2%

0,3%

23%

11%

3% 2%0,3%

40%

14%

5%

1% 0,3%0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

45%

eesti keelemitteoskaja

puudega muud erilisedtakistused

vanglast vabanenu hooldaja

Osa

kaal

tee

nu

sel o

sale

jate

st/

regi

stre

erit

ud

tö

ötu

test

ja t

öö

ots

ijate

st



43,7 43,8

49,5

28,7

0

10

20

30

40

50

60

Tööotsingut toetavatelteenustel osalejad


Viim

ase

hõ

ive

kest

us

kuu

des


24


Kokkuvõttes võib öelda, et tööotsingut toetavatel teenustel osalejad on olnud keskmiselt

vanemad ja mõnevõrra madalama haridustasemega kui teised töötud ja tööotsijad. Teenusel

osalejate hulgas on olnud rohkem naisi ja varasemalt nn sinikraede ametikohtadel töötanud

inimesi. Oluliselt rohkem on teenusel osalejate seas olnud maapiirkondades elavaid inimesi.

Tööturu riskirühmadest on teenusel olnud rohkem esindatud puudega inimesed, vähem aga

eesti keele mitteoskajad.

Kahe erineva teenuse võrdluse tulemusena saab välja tuua, et tööklubis on osalenud sagedamini

naised ja tööklubis osalejad on olnud tööotsingu töötoas osalejatest vanemad. Hariduse,

ametiala ja elukoha osas on tööklubis osalejad olnud aga rohkem sarnased üldise töötute ja

tööotsijate profiiliga: tööklubis osalejad on olnud töötoas osalejatest kõrgema haridusega,

nende hulgas on olnud enam varasemalt kõrgematel ametipositsioonidel töötanuid ning linnas

elavaid inimesi. Erinevatesse tööturu riskirühmadesse kuuluvate inimeste osakaal on aga

tööklubis olnud märgatavalt kõrgem kui tööotsingu töötoas.


25

4. Tööotsingut toetavatel teenustel osalenute osalemine teistel

teenustel

Selles peatükis on vaatluse all isikud, kellel tuvastati perioodil 2012–2015 tööotsingut toetava

teenuse vajadus ja kes sellel perioodil ka teenusel osalemist alustasid. Iga isiku puhul on

vaadatud tema esimest töötoa või tööklubi teenusel osalemise korda sellel perioodil ning teisi

teenuseid enne, samal ajal ja pärast seda osalemist.

4.1. Teistel teenustel osalemine enne tööotsingut toetavaid teenuseid

Järgnevalt on vaadeldud teistel teenustel osalemist aasta jooksul enne töötoa või tööklubi algust

ehk vähemalt üks teisel teenusel osalemise päev on aasta jooksul enne töötoa või tööklubi algust

(sh võis teine teenus jätkuda ka töötoa/tööklubi ajal). Teistel teenustel osalemist vaadatakse

sõltumatult arveloleku perioodidest ehk inimene võis osaleda teistel teenustel ka mõne

varasema arveloleku jooksul.

Enne töötoas osalemist ei ole aasta jooksul ühelgi teisel teenusel osalenud 76% inimestest

(joonis 18). See tuleneb sellest, et töötuba on üks esimestest teenustest, kus äsja töötuks jäänud

inimene saab vajadusel ülevaate tööotsimisest ja tööturust. Töötoas on osaletud enamasti kolme

esimese kuu jooksul alates arveletulekust (vt tabel 2 peatükis 2) ehk selle aja jooksul ei jõuta

veel teistel teenustel osaleda.

Joonis 18. Töötoas osalenud inimeste osalemine teistel teenustel aasta jooksul enne töötuba


Mitte ühelgi teenusel; 76%

1 teenusel; 18%

2 teenusel; 5%

3 teenusel; 1%4 teenusel; 0,3%

5 ja enamal teenusel; 0,1%


26

Nendest, kes on siiski enne töötuba teistel teenustel osalenud, on suurem osa käinud

karjäärinõustamisel (joonis 19). Kõigist töötoas osalenud inimestest on karjäärinõustamisel

osalenud 14%. Ligikaudu 8% inimestest on osalenud enne koolitusel. Keskmiselt on koolitus

alanud 5 kuud enne töötuba, mis näitab, et paljudel juhtudel võis koolitus toimuda ka eelneva

arveloleku jooksul.

Joonis 19. Teenused, millel töötoas osalenud inimesed on aasta jooksul enne osalenud


Tööklubi puhul on aga erinevalt töötoast ligi kaks kolmandikku osalejatest osalenud enne ka

mõnel teisel teenusel (joonis 20). 36% on osalenud ühel teenusel ning 23% kahel teenusel.

Võrreldes töötoaga on enne tööklubi teistel teenustel osalenuid rohkem, kuna tööklubis

osalevad pigem veidi kauem arvelolnud töötud (keskmiselt sisenetakse tööklubi teenusele 7.

kuul arvele tulekust (vt peatükk 2). Pikema arveloleku jooksul on neil olnud võimalus ka juba

rohkematel teenustel osaleda.

0,5%

0,4%

0,9%

0,9%

1,3%

1,4%

1,4%

1,7%

1,9%

7,8%

14,2%

0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16%

muud teenused

vabatahtlik töö

proovitöö

palgatoetus

võlanõustamine

tööpraktika

psühholoogiline nõustamine

tööharjutus

tööklubi

tööturukoolitus

karjäärinõustamine

Osakaal töötoas osalenutest


27

Joonis 20. Tööklubis osalenud inimeste osalemine teistel teenustel aasta jooksul enne

tööklubi


Tööklubis osalenud inimesed on enne seda käinud kõige enam karjäärinõustamisel (36%

isikutest) ja tööotsingu töötoas (30%) (joonis 21). Ligi veerand inimestest on osalenud ka

koolitusel. Teistel teenustel on osaletud vähesemal määral.

Joonis 21. Teenused, millel tööklubis osalenud inimesed on aasta jooksul enne osalenud



1 teenusel; 36%

2 teenusel; 23%

3 teenusel; 7%

4 teenusel; 2% 5 ja enamal teenusel; 0,4%

1,6%

1,1%

1,7%

2,3%

3,2%

3,6%

4,7%

6,3%

22,4%

30,1%

35,8%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40%

muud teenused

palgatoetus

vabatahtlik töö

võlanõustamine

proovitöö

tööpraktika


tööharjutus

tööturukoolitus

tööotsingu töötuba


Osakaal tööklubis osalejatest


28

4.2. Teistel teenustel osalemine samal ajal tööotsingut toetavate

teenustega

Järgmisena on vaadatud, kui paljud inimesed on teistel teenustel osalenud samal ajal, kui nad

osalesid ka tööotsingu töötoas või tööklubis. Vaadeldud on neid juhtumeid, kus vähemalt üks

teise teenuse päev kattub tööotsingu töötoas või tööklubis osalemise perioodiga. Siinhulgas on

ka neid, kes alustasid enne tööotsingut toetavat teenust teisel teenusel osalemist ehk nad

kajastuvad ka eelnevas alapunktis.

Kuna tööotsingu töötoas osaletakse üsna arveloleku alguses ning tööotsingu töötuba kestab

ainult ühe päeva, on ka ootuspärane, et täpselt samal ajal ei osaleta üldiselt teistel teenustel.

Ainult 5% töötoas osalejatest osales samal ajal ka mõnel teisel teenusel (joonis 22). Samas olid

ka mõned üksikud juhtumid, kus inimesed osalesid samal ajal ka mitmel erineval teenusel.

Joonis 22. Töötoas osalenud inimeste osalemine teistel teenustel töötoa ajal


Jooniselt 23 on näha, et kõige sagedamini on töötoaga samal päeval osaletud

karjäärinõustamisel (1,9% inimestest). Kuna töötuba kestab 2–3 tundi ja karjäärinõustamine

üldjuhul 45 minutit, saab mõlemal neist ühel päeval osaleda, mis on mugav võimalus neile, kes

elavad töötukassa büroost kaugemal, eriti maapiirkondades. Leidub ka mõningaid inimesi, kes

on samal ajal osalenud mõlemal tööotsingut toetaval teenusel. Töötoas osalenutest on samal

ajal tööklubis osalenud 0,2% inimestest (103 inimest).


1 teenusel; 4%2 teenusel; 0,2%

3 teenusel; 0,02%


29

Joonis 23. Teenused, millel töötoas osalenud inimesed on töötoaga samal päeval osalenud


Ka tööklubi puhul on võrdlemisi vähe neid inimesi, kes on samal ajal osalenud mõnel teisel

teenusel, kokku 15% kõigist tööklubis osalenutest (joonis 24). Võrreldes töötoaga on neid siiski

rohkem, mis tuleneb sellest, et tööklubi teenus kestab pikema perioodi jooksul ning üldiselt on

inimesed selleks ajaks juba ka veidi kauem arvel olnud, mistõttu võib neil suurema

tõenäosusega ka mõni teine teenus samal ajal pooleli olla.

Joonis 24. Tööklubis osalenud inimeste osalemine teistel teenustel tööklubi ajal


Ka tööklubi puhul on kõige sagedamini osaletud samal ajal karjäärinõustamisel (5,5%

inimestest) (joonis 25). Rohkem on veel osaletud koolitusel ja psühholoogilisel nõustamisel.

Tööotsingu töötoas on samal ajal osalenud ligi 1% inimestest (122 inimest).

0,1%

0,1%

0,1%

0,1%

0,2%

0,3%

0,6%

0,7%

0,8%

1,9%

0,0% 0,5% 1,0% 1,5% 2,0%

muud teenused

individuaalne rakendumine

tööpraktika

vabatahtlik töö

tööklubi

tööharjutus

võlanõustamine


tööturukoolitus


Osakaal töötoas osalenutest


1 teenusel; 13%



30

Joonis 25. Teenused, millel tööklubis osalenud inimesed on tööklubiga samal perioodil

osalenud


4.3. Teistel teenustel osalemine pärast tööotsingut toetavaid teenuseid

Järgnevalt on vaadeldud teistel teenustel osalemist aasta jooksul pärast töötoa või tööklubi

lõppemist (alates järgmisest päevast). Kuna vaatluse all on inimesed, kes alustasid töötoas või

tööklubis osalemist hiljemalt 2015. aasta lõpus, ei saanud analüüsi koostamise hetkeks kõigil

inimestel vaadata perioodi täpselt aasta jooksul pärast teenuse lõppemist, vaid kuni augusti

lõpuni 2016. Tööotsingu töötoa puhul sai kõigil vaadata 8-kuulist perioodi ning tööklubi puhul

vähemalt 5-kuulist perioodi alates teenuse lõpust.

Vaadates kõiki inimesi sõltumata sellest, kui pikka perioodi nende puhul jälgida sai, on veidi

üle poole neist osalenud vähemalt ühel teenusel aasta jooksul pärast töötuba (joonis 26).

Sealhulgas 30% on osalenud ühel teenusel ja 16% kahel teenusel.

0,8%

0,4%

0,5%

0,6%

0,9%

0,9%

1,6%

2,6%

3,0%

5,5%

0,0% 1,0% 2,0% 3,0% 4,0% 5,0% 6,0%

muud teenused

tööpraktika

individuaalne töölerakendumine

vabatahtlik töö

proovitöö


võlanõustamine


tööturukoolitus




1 teenusel; 30%

2 teenusel; 16%

3 teenusel; 6%



31

Joonis 26. Tööotsingu töötoas osalenud inimeste osalemine teistel teenustel aasta jooksul

pärast töötuba


Kõige enam on pärast töötuba osaletud karjäärinõustamisel, mis on ka üldiselt kõige suurema

mahuga teenus töötukassa teenustest (joonis 27). Veidi alla veerandi inimestest on osalenud

koolitusel. Ligi 9% on pärast töötuba osalenud ka tööklubis, et saada põhjalikumaid teadmisi ja

ettevalmistust tööotsimiseks.

Joonis 27. Teenused, millel töötoas osalenud inimesed on aasta jooksul pärast töötuba

osalenud


Vaadates osaletud koolitusi valdkondade lõikes, on näha, et kõige enam osaleti arvutikasutuse

ja mootorsõidukijuhtide koolitustel (tabel 4). Need on ka üldiselt kõige suurema osakaaluga

valdkonnad koolituste hulgas.

Tabel 4. Koolituste valdkonnad, kuhu pärast tööotsingu töötuba siseneti

Koolituse üldine valdkond Koolituste arv Osakaal

arvutikasutus 2 457 17%

mootorsõidukijuhtide koolitused 2 016 14%

sõidukijuhi eksamid 1 315 9%

eesti keel 1 093 8%

motivatsioon 956 7%

ettevõtlus ja projektijuhtimine 774 5%

tööohutus 470 3%

puhastusteenindus 445 3%

inglise keel 381 3%

toitlustus 351 2%

muud valdkonnad 3 984 28%

kokku 14 242 100%


2,4%1,2%

1,7%3,0%

3,8%4,2%4,5%

6,4%8,9%

23,0%28,4%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30%

muud teenusedvabatahtlik töö

võlanõustaminepsühholoogiline nõustamine

palgatoetusproovitöö

tööharjutustööpraktika

tööklubitööturukoolitus


Osakaal töötoas osalejatest


32

Teistel teenustel osalejate osakaal pärast töötuba ja tööklubi on väga sarnane. Tööklubis

osalenutest on aasta jooksul pärast tööklubi lõppu osalenud teistel teenustel samuti veidi üle

poole osalenutest (54%; joonis 28). Ühel teenusel on osalenud 28% ja kahel teenusel 16%

osalenutest.

Joonis 28. Tööklubis osalenud inimeste osalemine teistel teenustel aasta jooksul pärast

tööklubi


Peamised teenused, millel pärast tööklubi on osaletud, on karjäärinõustamine ja koolitus (joonis

29). Võrreldes töötoaga on karjäärinõustamisel osalenute osakaal veidi väiksem, kuna paljud

olid osalenud karjäärinõustamisel juba ka enne tööklubi. Tööklubis osalenud inimesed on

rohkem käinud tööharjutusel, kuna nende hulgas on rohkem pikaajalisi töötuid. Ligi 7% on

osalenud pärast klubi veel ka tööotsingu töötoas.

Joonis 29. Teenused, millel tööklubis osalenud inimesed on aasta jooksul pärast tööklubi

osalenud



1 teenusel; 28%

2 teenusel; 16%

3 teenusel; 7%

4 teenusel; 2% 5 ja enamal teenusel; 1%

3,8%

2,0%

2,3%

3,5%

5,5%

7,1%

7,5%

8,7%

11,0%

20,0%

21,0%

0% 5% 10% 15% 20% 25%

muud teenused

individuaalne töölerakendumine

võlanõustamine


proovitöö


tööpraktika

palgatoetus

tööharjutus

tööturukoolitus




33

Koolitusi valdkondade lõikes vaadates selgub, et tööklubis osalenute puhul on töötoas

osalenutega võrreldes kõrgem eesti keele koolitusel osalenute osakaal (tabel 5). Detailsem

analüüs näitas, et tööklubis osaleb keskmisest rohkem Ida-Virumaal registreeritud kliente, mis

selgitab ka suuremat vajadust eesti keele koolituste järele. Lisaks on tööklubis osalejate hulgas

ka motivatsioonikoolitustel suurem osatähtsus.

Tabel 5. Koolituste valdkonnad, kuhu pärast tööklubi siseneti

Koolituse valdkond Koolituste arv Osakaal

arvutikasutus 587 18%

eesti keel 552 17%

motivatsioon 512 15%

mootorsõidukijuhtide koolitused 243 7%

sõidukijuhi eksamid 169 5%

ettevõtlus ja projektijuhtimine 140 4%

puhastusteenindus 140 4%

toitlustus 84 3%

klienditeenindus ja müügitöö 77 2%

lastehoid ja lastekaitsetöö 74 2%

muud valdkonnad 764 23%

kokku 3 342 100%


Järgneval joonisel 30 on toodud kuude lõikes, kui kiiresti pärast töötuba või tööklubi osalejad

teistele teenustele suunduvad. Siin on vaadeldud iga inimese puhul nii pikka perioodi, kui tema

puhul jälgida sai alates teenuse lõpust kuni 31. augustini 2016 ning arvestatud osakaal nendest

inimestest, kelle puhul vastava pikkusega perioodi jälgida sai.

Ühe kuu jooksul alates tööotsingut toetava teenuse lõpust siseneb mõnele teisele teenusele

tööklubi puhul 14% ja töötoa puhul 16% inimestest. Esimese poole aasta jooksul on töötoa

puhul teistel teenustel alustajate osakaal mõnevõrra kõrgem kui tööklubi puhul. Seda seetõttu,

et töötoas osalenud on keskmiselt olnud vähem aega arvel ja enne töötuba on neist vähesed

mõnel teisel teenusel osalenud. Samas vaatamata sellele, et tööklubis osalejatest olid juba enne

tööklubi ligi kaks kolmandikku teenustel osalenud, on ka pärast tööklubi teistel teenustel

osalejate osakaal suhteliselt kõrge. Perioodi pikenedes vahe tööklubi ja töötoa osalejate vahel

väheneb ning 12 kuu möödudes on mõlema teenusel osalejate puhul ligi 53% osalenud mõnel

teisel teenusel.


34

Joonis 30. Teistele teenustele sisenenute osakaal kuude lõikes pärast tööotsingut toetavate

teenuste lõppu


Järgnevalt on vaadatud ka seda, kui paljud isikud olid osalenud nii töötoas kui ka tööklubis.

Vaatluse all olevatest tööotsingu töötoas osalenud inimestest oli perioodil 2011 kuni august

2016 tööklubis osalenud 6 292 inimest ehk 14,6% (joonis 31). Seega väga suurel osal töötoas

käinutest ei ole vajadust põhjalikuma tööotsingut käsitleva teenuse järgi. Tööklubis osalenutest

olid ka töötoas osalenud 6 274 inimest ehk 48,6%. Seega tööklubi klientidest ligi pooled on

käinud mõlemal tööotsingut toetaval teenusel.

Joonis 31. Osalemine mõlemal teenusel (tööklubis ja töötoas)


16,0%

46,7%53,4%

14,4%

45,3%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%O

saka

al t

öö

ots

ingu

t to

etav

ate

l te

enu

ste

l osa

leja

test

töötuba tööklubi

14,6%

48,6%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

Töötoas osalejad ka töökubis Tööklubis osalejad ka töötoas

Osa

kaal

inim

este

st


35

Kokkuvõtteks saab välja tuua, et teistel teenustel osalemine on töötoas ja tööklubis osalenud

inimeste puhul mõnevõrra erinev, tulenevalt sellest, et töötoas osaletakse pigem arveloleku

alguses ning seetõttu ei ole veel osaletud teistel teenustel. Tööklubi puhul on aga inimesed

kauem arvel olnud ja ka juba teistel teenustel osalenud. Peamiselt on enne osaletud

karjäärinõustamisel ja koolitusel, tööklubi osalejate puhul ka tööotsingu töötoas. Tööotsingut

toetavate teenustega samal ajal osaletakse teistel teenustel vähe, eriti töötoa puhul, mis on

ühepäevane teenus. Rohkem kasutatakse võimalust osaleda samal päeval töötoas ja

karjäärinõustamisel, et ühildada kaks büroos käimise korda.

Pärast tööotsingut toetavat teenust on aasta jooksul teistel teenustel osalenud veidi üle poole

osalejatest, seda nii tööklubi kui ka töötoa puhul. Peamiselt sisenetakse järgmisele teenusele

poole aasta jooksul alates tööotsingut toetava teenuse lõpust. Kõige enam on käidud

karjäärinõustamisel ja koolitusel. Töötoas osalejad on rohkem käinud veel ka tööklubis ja

tööklubi osalejad tööharjutusel.


36

5. Tööotsingut toetavatel teenustel osalenute hilisem käekäik tööturul

Nii nagu eelmises peatükis, on ka siin vaatluse all inimesed, kellel tuvastati perioodil 2012–

2015 tööotsingut toetava teenuse vajadus ja kes sellel perioodil ka teenusel osalemist alustasid.

Iga inimese puhul on aluseks võetud tema viimane töötoas või tööklubis osalemise kord sellel

perioodil ning vaadatud, milline oli tema käekäik pärast teenusel osalemist. Kasutatud on nii

töötukassa andmeid registreeritud töötute/tööotsijate kohta kui ka Maksu- ja Tolliameti

andmeid töötasu laekumise kohta.

5.1. Tööotsingut toetaval teenusel osalenute töötuna arveloleku lõppemise

põhjused

Järgnevalt on vaadatud tööotsingut toetaval teenusel osalenute seisundit tööturul pärast teenusel

osalemist töötukassa andmete alusel. Käesolevas alapunktis on vaatluse alt välja jäetud need

inimesed, kes teenuse saamise hetkel olid arvel tööotsijatena. Seda seetõttu, et tööotsija

arvelolek lõpetatakse vaid järgneval kolmel põhjusel: inimese sooviavalduse alusel; või kui

viimasest pöördumisest on möödunud 90 päeva; või kui inimene enam Eestis ei ela, ei viibi siin

alalise/tähtajalise elamisloa alusel, ei ole pagulane ega ajutise/täiendava rahvusvahelise kaitse

saaja ega varjupaigataoleja. Kõigist teenusel osalenutest moodustasid tööotsijad 0,4% ning

nende arveloleku lõpu põhjusteks oli kas inimese soovil arveloleku lõpetamine või vastuvõtule

mittepöördumine. Seega on vaadatud käesolevas alapunktis inimesi, kes olid teenuse saamise

ajal registreeritud töötuna arvel. Töötukassa andmete alusel on võimalik hinnata, kas need

inimesed on endiselt töötuna arvel või kui kiiresti pärast teenuse saamist ning mis põhjusel on

nende arvelolek lõppenud.

Analüüsis on vaatluse all inimesed, kes suunati ning kes sisenesid teenusele 2012. kuni 2015.

aastal. Vaadates nende inimeste andmeid teenuse lõppemise aja järgi, jäävad need vahemikku

2012. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta märtsini. Registreeritud töötuna arvelolekute andmed on

analüüsis vaatluse all kuni 31. august 2016 seisuga. Kuivõrd inimeste teenusel osalemine on

lõppenud erineval ajal, saab nende puhul jälgida erineva pikkusega perioodi alates tööotsingut

toetava teenuse lõppemisest. Seetõttu on arveloleku lõppemiste osakaalu arvestatud igal kuul

vaid nendest inimestest, kelle puhul on võimalik vastava pikkusega perioodi jälgida. Kõigi

inimeste puhul on võimalik jälgida vähemalt 5-kuulist perioodi pärast teenuse lõppemist ning

ajaliselt kõige varem ehk 2012. aasta jaanuaris teenuse lõpetanute puhul on võimalik jälgida

kõige pikemat ehk 55-kuulist perioodi pärast teenuse lõppemist.

Joonisel 32 on toodud töötuna arveloleku lõpetanute osakaal tööotsingut toetaval teenusel

osalenutest arveloleku lõpetamise põhjuste lõikes kumulatiivselt üle kuude alates teenuse

lõpust. Poole aasta jooksul pärast tööotsingut toetava teenuse lõppu on arvelolek lõppenud 70%

ning aasta möödudes 91% teenusel osalenutest. Kõige sagedasemaks arveloleku lõpu põhjuseks

on tööle rakendumine. Lisaks palgatööle asumisele, on tööle rakendumiseks loetud ka

ettevõtlusesse suundumine. Aasta jooksul pärast teenusel osalemist rakendub töötukassa

andmetel tööle 59% teenusel osalenutest. Teised kaks suuremat arveloleku lõppemise põhjust

on esiteks see, et inimene ei soovi enam töötuna arvel olla, ning teiseks see, et inimese arvelolek


37

on lõpetatud mingi sanktsiooni tõttu. Sanktsioonideks ehk aktiivsusnõuete mittetäitmiseks on

mõjuva põhjuseta töötukassasse nõustamisele pöördumata jätmine, individuaalse

tööotsimiskava kinnitamisest keeldumine või selles kokkulepitud tegevuste mittetäitmine.

Aasta jooksul on inimese soovil töötuna arvelolek lõpetatud 15% tööotsingut toetaval teenusel

osalenutest ning aktiivsusnõuete mittetäitmise tõttu on töötuna arvelolek lõppenud 14%

teenusel osalenutest.

Joonis 32. Tööotsingut toetaval teenusel osalenute töötuna arveloleku lõppemise põhjused

kumulatiivselt üle kuude (kuud arvestatuna teenuse lõppemisest)


Järgneval joonisel 33 on toodud tööotsingu töötoas ning tööklubis osalenute töötuna arveloleku

lõppemise põhjused kolme sagedasema põhjuse lõikes. Töötamise tõttu arveloleku lõppemiste

osas saab välja tuua, et tööotsingu töötoa puhul on esimestel kuudel rakendumine madalam kui

tööklubis osalenute puhul, kuid alates kolmandast kuust pärast teenuse lõppu on rakendunute

osakaal kõrgem. Kui arveloleku lõpetamiste osakaal aktiivsusnõuete mittetäitmise ja omal

soovil lõpetamiste korral on kahes grupis sarnane, siis inimese sooviavalduse alusel arveloleku

lõppemiste osakaal on tööklubis osalenute puhul märgatavalt kõrgem.

6% 1

6% 25

% 32

% 38%

42

%

46%

50

%

52%

54

%

56%

57%

59%

60

%

60

%

61

%

61%

61

%

62%

62

%

62

%

62

%

62

%

62%

62%

62%

62

%

62

%

62%

62

%

62%

62

%

62%

61

%

61%

61%

4%

6%

7%

9% 1

0% 11

% 12

%

13

%

14%

15%

15%

16

%

16%

16

%

16%

16

%

17

%

17%

17%

17%

17%

17%

17%

17

%

17

%

17

%

17%

17

%

17

%

17%

17

%

17%

17%

17

%

6%

8%

9% 1

0% 1

1% 12

% 13% 13

%

14%

14

%

14

%

15

%

15%

15%

15

%

16%

16%

16

%

16

%

16%

16

%

16

%

16%

17%

17%

17%

17%

17

%

17%

17

%

17%

17

%

18%

18%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

enn

e te

enus

e lõ

ppu

sam

al k

uul

1.

kuu

l

2.

kuu

l

3.

kuu

l

4.

kuu

l

5.

kuu

l

6.

kuu

l

7.

kuu

l

8.

kuu

l

9.

kuu

l

10. k

uul

11. k

uul

12. k

uul

13. k

uul

14. k

uul

15. k

uul

16. k

uul

17. k

uul

18. k

uul

19. k

uul

20. k

uul

21. k

uul

22. k

uul

23. k

uul

24. k

uul

25. k

uul

26. k

uul

27. k

uul

28. k

uul

29. k

uul

30. k

uul

31. k

uul

32. k

uul

33. k

uul

34. k

uul

35. k

uul

Töö

tun

a ar

velo

leku

lõ

pp

em

iste

osa

kaal

te

enu

sel

osa

leja

test

Kuu pärast teenuse lõppu

töötab ei soovi sanktsioon pension õpib muu surnud


38

Joonis 33. Tööotsingu töötoas ja tööklubis osalenute töötuna arveloleku lõppemise põhjused

kumulatiivselt (kuud arvestatuna teenuse lõpust)


Eelnevalt vaadati, kui suurel osal inimestest on pärast tööotsingut toetaval teenusel osalemist

registreeritud töötuse periood lõppenud. Järgnevalt on vaadatud aga seda, kui suur osakaal

nendest, kelle arvelolek pärast tööotsingu töötoas osalemist lõppes, on uuesti pöördunud

töötukassasse töötuna registreerimiseks. Joonisel 34 on toodud kumulatiivne osakaal, kui palju

arvelt maha läinutest on end uuesti töötuna registreerinud kahe aasta jooksul pärast arveloleku

lõppu. Erinevate inimeste puhul on võimalik jälgida erineva pikkusega perioodi ning seega on

osakaal leitud vastavalt nendest inimestest, kelle puhul on võimalik vastavat perioodi jälgida.

Kuue kuu jooksul alates arvelt maha minemisest pöördub uuesti töötuna registreerimiseks

töötukassa poole ligikaudu 18% inimestest ning aasta möödudes on see osakaal ligikaudu 26%.

Joonis 34. Töötukassasse uuesti töötuna registreerunute osakaal inimestest, kelle arvelolek

lõppes pärast tööotsingut toetaval teenusel osalemist

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

enn

e te

enus

e lõ

ppu

sam

al k

uu

1. k

uu

l

2. k

uu

l

3. k

uu

l

4. k

uu

l

5. k

uu

l

6. k

uu

l

7. k

uu

l

8. k

uu

l

9. k

uu

l

10

. ku

ul

11

. ku

ul

12

. ku

ul

13

. ku

ul

14

. ku

ul

15

. ku

ul

16

. ku

ul

17

. ku

ul

18

. ku

ul

19

. ku

ul

20

. ku

ul

21

. ku

ul

22

. ku

ul

23

. ku

ul

24

. ku

ul

25

. ku

ul

26

. ku

ul

27

. ku

ul

28

. ku

ul

29

. ku

ul

30

. ku

ul

31

. ku

ul

32

. ku

ul

33

. ku

ul

34

. ku

ul

35

. ku

ul

Osa

kaal

te

en

use

l osa

leja

test


Töötuba: rakendus tööle Tööklubi: rakendus tööleTöötuba: ei soovi arvel olla Tööklubi: ei soovi arvel ollaTöötuba: sanktsiooni tõttu arvelolek lõpetatud Tööklubi: sanktsiooni tõttu arvelolek lõpetatud

18%

26%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

40%

sam

al k

uul

1. k

uul

2. k

uul

3. k

uul

4. k

uul

5. k

uul

6. k

uul

7. k

uul

8. k

uul

9. k

uul

10

. ku

ul

11

. ku

ul

12

. ku

ul

13

. ku

ul

14

. ku

ul

15

. ku

ul

16

. ku

ul

17

. ku

ul

18

. ku

ul

19

. ku

ul

20

. ku

ul

21

. ku

ul

22

. ku

ul

23

. ku

ul

24

. ku

ul

Uu

est

i tö

ötu

na

arve

le t

ulij

ate

osa

kaal

Töötuna arvele võtmise kuu alates eelmisest arveloleku lõppemisest


39


Kokkuvõttes saab välja tuua, et aasta möödudes pärast tööotsingut toetaval teenusel osalemist

on arvelolek lõppenud ligikaudu 91% teenusel osalenutest. Peamiseks arveloleku lõpetamise

põhjuseks on olnud tööle rakendumine (59%). Sagedasemad põhjused on veel inimese

sooviavalduse alusel arveloleku lõpetamine (15%) ning aktiivsusnõuete mittetäitmine (14%).

Nendest, kelle arvelolek on pärast teenusel osalemist lõppenud, on aasta jooksul töötukassasse

töötuna arvelevõtmiseks tagasi pöördunud ligikaudu veerand.

5.2. Tööotsingut toetaval teenusel osalenute tööle rakendumine Maksu- ja

Tolliameti andmetel

Järgnevalt on vaadatud tööotsingut toetaval teenusel osalenud inimeste tööle rakendumist

Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel. Analüüsis vaadatakse, mitme kuu pärast alates

tööotsingut toetava teenuse lõppemisest on inimene tööle asunud. MTA andmed on kuise

täpsusega ning inimene on loetud tööle rakendunuks alates sellest kuust, mil talle on MTA-s

töötasu deklareeritud (tasu, millelt makstakse töötuskindlustusmakset).

Sarnaselt eelmises alapunktis toodule on ka käesolevas alapunktis erinevate inimeste puhul

võimalik jälgida erineva pikkusega ajaperioodi alates tööotsingut toetava teenuse lõppemisest.

Analüüsi koostamise hetkeks olid kasutada töötasu laekumise andmed kuni 2016. aasta

augustini. Kõigi tööotsingut toetaval teenusel osalenute puhul on seega võimalik jälgida

sarnaselt eelmisele alapunktile vähemalt 5-kuulist perioodi pärast teenuse lõppemist ning kõige

pikem perioodi, mille korral on võimalik tööle rakendumist jälgida, on 55 kuud pärast teenuse

lõppu. Seetõttu on tööle rakendunute osakaal igal kuul leitud nende hulgast, kelle puhul on

võimalik vastava pikkusega perioodi jälgida.

Joonisel 35 on näha, et kuue kuu jooksul pärast tööotsingut toetava teenuse lõppu on tööle

rakendunud 42% teenusel osalenutest. Aasta jooksul on tööle rakendunute osakaal 59%.

Tegemist on kumulatiivse näitajaga, mis tähendab, et aasta jooksul on 59% teenusel osalenutest

vähemalt ühel kuul MTA andmete alusel töötasu saanud. Seega ei pruugi aasta möödudes kõik

need inimesed endiselt töötada.


40

Joonis 35. Tööle rakendunute osakaal pärast tööotsingut toetava teenuse lõppu

Allikas: MTA

Võrreldes MTA alusel tööle rakendunute osakaalu töötukassa andmetel leitud tööle

rakendunute osakaaluga, saab välja tuua, et kuue kuu jooksul rakendunute osakaal on

töötukassa andmetel veidi kõrgem kui MTA andmetel (47% vs 42%). Samas pikema perioodi

jälgimisel on olukord vastupidine. Näiteks vaadates rakendunute osakaalu kahe aasta jooksul,

on töötukassa andmetel tööle rakendunute osakaal 62% ning MTA alusel 72%.

Ühe põhjusena, miks tööle rakendunute osakaal esimestel kuudel on töötukassa andmetel

kõrgem, võib välja tuua selle, et töötuna arveloleku lõpetamiste puhul on arvesse võetud ka

seda, kui inimene rakendus tööle juba teenusel osalemise ajal. Teiseks põhjuseks võib olla see,

et MTA töötasu andmete deklareerimisel võib esineda mõningane viitaeg. Näiteks kui inimene

asus tööle maikuus, siis võidi talle esimene töötasu deklareerida alles juunikuus. Registreeritud

töötuna arveloleku andmed on registris aga kuupäeva täpsusega. Kokkuvõttes peegeldub

sellisel juhul tööle rakendumine MTA andmetes hiljem kui töötukassa andmetes. Üheks

põhjuseks võib olla ka see, et MTA andmetes ei kajastu välismaale tööle suundunute ning

mitteametlikult töötavate inimeste töötamise andmed. Lisaks võib erinevus tuleneda ka sellest,

et töötukassa andmed kajastavad ka ettevõtlusesse suundujaid, kuid MTA

töötuskindlustusmaksega maksustatava tulu andmetes ei kajastu need ettevõtjad, kes palka ei

saa.

Hilisemate kuude puhul on aga näha, et MTA andmetel on tööle rakendunute osakaal kõrgem

kui töötukassa andmetel. Antud erinevus on tõenäoliselt tingitud sellest, et inimesed on liikunud

tööle mitte vahetult pärast registreeritud töötuse lõppu, vaid mõni aeg hiljem. See tähendab, et

nende töötuna arveloleku lõpu põhjuseks ei ole märgitud mitte tööle rakendumine, vaid mõni

muu põhjus.

Joonisel 36 on toodud tööle rakendumine eraldi tööotsingu töötoa ning tööklubi lõikes. Töötoas

osalenud inimesed rakenduvad MTA andmetel tööle mõnevõrra kiiremini kui tööklubis

osalenud inimesed. Poole aasta jooksul pärast teenuse lõppu on töötoas osalenutest tööle

rakendunud 41% ning tööklubis osalenutest 35%. Aasta jooksul on vastav osakaal töötoa puhul

59% ning tööklubi puhul 51%. Erinevus võib tuleneda ühelt poolt sellest, et tööklubis osalejad

42%

59%

72%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Sam

al k

uu

l

1. k

uu

l

2. k

uu

l

3. k

uu

l

4. k

uu

l

5. k

uu

l

6. k

uu

l

7. k

uu

l

8. k

uu

l

9. k

uu

l

10

. ku

ul

11

. ku

ul

12

. ku

ul

13

. ku

ul

14

. ku

ul

15

. ku

ul

16

. ku

ul

17

. ku

ul

18

. ku

ul

19

. ku

ul

20

. ku

ul

21

. ku

ul

22

. ku

ul

23

. ku

ul

24

. ku

ul

25

. ku

ul

26

. ku

ul

27

. ku

ul

28

. ku

ul

29

. ku

ul

30

. ku

ul

31

. ku

ul

32

. ku

ul

33

. ku

ul

34

. ku

ul

35

. ku

ul

Töö

le ra

ken

du

nu

te o

saka

al t

ee

nu

sel o

sale

jate

st



41

on olnud enne teenusel osalemist kauem töötuna arvel ning kontakt tööturuga on jäänud seega

nõrgemaks. Seetõttu vajavad tööklubis osalejad võrreldes tööotsingu töötoas osalejatega

tööotsinguks ning tööeluks ettevalmistamisel pikemaajalist juhendamist, mida ühepäevane

tööotsingu töötuba ei suuda neile pakkuda. Teisalt saab välja tuua, et kahel teenusel osalenud

inimeste sotsiaal-demograafilisi näitajaid võrreldes, olid tööklubis osalejad võrreldes

tööotsingu töötoas osalejatega küll keskmiselt kõrgema haridustasemega ning varasemalt enam

kõrgematel ametipositsioonidel töötanud, kuid nende hulgas oli enam ka vanemaealisi ning

riskirühmadesse kuulujaid.

Joonis 36. Tööle rakendumine pärast töötoas ja tööklubis osalemist

Allikas: MTA

Võrreldes tööotsingut toetaval teenusel osalenute tööle rakendumise määra mõnede teistel

teenustel osalenute rakendumise määraga, saab välja tuua, et tööle rakendumise määrad on

erinevad tulenevalt teenuse sihtrühmast ja eesmärgist. Näiteks 2012. aastal töötukassa poolt

läbiviidud tööharjutuse analüüsist (Villsaar et al. 2012) selgus, et aasta jooksul pärast

tööharjutusel osalemist rakendus MTA andmetel tööle 28% inimestest ning 2015. aastal

avaldatud nõustamisteenuste analüüs (Villsaar et al. 2015) näitas, et tööle rakendus 47%

nõustamisteenusel osalejatest. Nendele teenustele suunatud inimesed vajavad tööle

rakendumiseks mõnevõrra enam tuge, kui tööotsingut toetaval teenusel osalenud inimesed ning

seega on nende puhul madalam rakendumise määr võrreldes tööotsingut toetaval teenusel

osalemisega vastavuses teenuse sisuga.

Lisaks jälgib töötukassa regulaarselt tööle rakendumist ka pärast tööpraktikal ning koolitusel

osalemist. 2016. aastal arvutatud andmete põhjal (teenuse lõpetanud ajavahemikul aprill 2015

kuni märts 2016) rakendus kuue jooksul MTA andmetel tööle 68% tööpraktikal osalenutest

ning 57% koolitusel osalenutest9. Need kaks teenust on suunatud tööle rakendumisele, andes

juurde uusi oskusi ja teadmisi, ning seega on kõrgem tööle rakendumise määr võrreldes

9 Lisaks Maksu- ja Tolliameti deklareeritud töötasu andmetele on tööle rakendumiseks loetud arveloleku lõpu

põhjused, kus isik alustas ettevõtlusega.

41%

59%

72%

35%

51%

63%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Sam

al k

uu

l

1. k

uu

l

2. k

uu

l

3. k

uu

l

4. k

uu

l

5. k

uu

l

6. k

uu

l

7. k

uu

l

8. k

uu

l

9. k

uu

l

10

. ku

ul

11

. ku

ul

12

. ku

ul

13

. ku

ul

14

. ku

ul

15

. ku

ul

16

. ku

ul

17

. ku

ul

18

. ku

ul

19

. ku

ul

20

. ku

ul

21

. ku

ul

22

. ku

ul

23

. ku

ul

24

. ku

ul

25

. ku

ul

26

. ku

ul

27

. ku

ul

28

. ku

ul

29

. ku

ul

30

. ku

ul

31

. ku

ul

32

. ku

ul

33

. ku

ul

34

. ku

ul

35

. ku

ul

Töö

le ra

ken

du

nu

te o

saka

al t

ee

nu

sel o

sale

jate

st

Töötuba Tööklubi


42

tööotsingut toetaval teenusel osalenutega ootuspärane (pärast tööotsingut toetaval teenusel

osalemist rakendus 6 kuu jooksul MTA andmetel tööle 42% teenusel osalenutest).

Maksu- ja Tolliameti andmete alusel jälgib töötukassa tööle rakendumist ka uute registreeritud

töötute puhul ehk vaadeldakse, kui pika aja möödudes alates töötuna arvele võtmisest inimesed

tööle asuvad. Uutest registreeritud töötutest, kes võtsid end töötuna arvele 2014. aasta

oktoobrist kuni 2015. aasta septembrini, rakendus 12 kuu jooksul tööle 65% inimestest10.

Tööotsingu töötoas osalemist alustatakse üsna pea, keskmiselt kolm kuud pärast töötuks

registreerimist ning aasta pärast teenusel osalemist rakendus tööle 59% inimestest. Võttes

arvesse, et tööotsingut toetavatel teenustel osalejad on olnud võrreldes teiste registreeritud

töötutega mõnevõrra madalama haridustasemega, nende hulgas on enam esindatud varasemalt

nn sinikraede ametikohtadel töötanud inimesed ja ka maapiirkondades elavad inimesed, on

mõnevõrra madalam tööle rakendumise määr võrreldes kõigi uute töötutega ootuspärane.

Kokkuvõttes saab välja tuua, et MTA andmetel rakendub tööle aasta jooksul pärast tööotsingut

toetaval teenusel osalemist 59% teenusel osalenutest. Seejuures töötoas osalenud inimesed

rakenduvad tööle mõnevõrra kiiremini kui tööklubis osalenud inimesed.

5.3. Tööotsingut toetaval teenusel osalenute seisund tööturul pärast

teenusel osalemist

Käesolevas alapunktis on vaadatud tööotsingut toetaval teenusel osalenud inimeste seisundit

tööturul üle kuude pärast teenuse lõppemist. Kasutatud on nii töötukassa kui Maksu- ja

Tolliameti andmeid. Kui eelnevalt vaadati tööle rakendumist või arveloleku lõpetamisi põhjuste

lõikes kumulatiivselt teatud perioodi jooksul, siis järgnevalt on vaadatud inimese tööturu

seisundit igal kuul alates tööotsingut toetava teenuse lõpust. Seega võetakse käesolevas

alapunktis arvesse liikumisi erinevate tööturu seisundite vahel.

Töötukassa andmed kajastavad inimese registreeritud töötuse/tööotsija perioode ning Maksu-

ja Tolliameti andmed kajastavad inimese ametliku töötamise perioode. Näiteks kui inimene ühe

kuu jooksul pärast tööotsingut toetaval teenusel käimist asub MTA andmetel tööle ning ka

järgnevatel kuudel on talle MTA-s töötasu deklareeritud, kuid viiendal kuul kaotab ta töö ning

registreerib end töötukassas töötuks, siis on ta esimesel neljal kuul pärast teenuse lõppu loetud

töötavaks ning viiendal kuul töötuks.

Lisaks töötukassa andmetele registreeritud töötuse/tööotsija staatuse ning MTA andmetele

töötasu laekumise kohta, on analüüsis vaadatud töötuna arveloleku lõpu põhjuseid. Töötuna

arveloleku lõpu põhjuste puhul on võimalik näha, kas inimene on asunud õppima,

ajateenistusse, pensionile, hakanud hooldajaks, on surnud või on tema elamisluba aegunud.

Nimetatud seisundite ja tegevuste osas on võimalik teha aga vaid piiratud järeldusi, sest

arveloleku lõpu põhjus näitab inimese seisundit vahetult pärast registreeritud töötuse perioodi,

kuid ei võimalda määratleda seisundit pikema aja möödumisel. Näiteks kui inimese töötuna

arvelolek on lõpetatud õppima asumise tõttu, siis on teada, et vahetult pärast töötuse lõppemist

oli ta hõivatud õpingutega, kuid ei ole teada, kas ta ka kahe või kolme kuu möödudes endiselt

10 Lisaks Maksu- ja Tolliameti deklareeritud töötasu andmetele on tööle rakendumiseks loetud arveloleku lõpu

põhjused, kus isik alustas ettevõtlusega.


43

õppis. Kõigi inimeste puhul ei ole võimalik nende kahe andmekogu alusel aga seisundit

tuvastada (nt inimene on arvelt maha läinud sooviavalduse alusel ning MTA andmetel ei ole

talle töötasu laekunud). Nende inimeste puhul on analüüsis seisundiks märgitud „seisund

teadmata“.

Käesolevas analüüsis on tööturu seisundid grupeeritud järgmiselt: töötu, tööotsija, töötab

(töötasu laekumine MTA andmetel ning ettevõtlusega alustamine töötukassa andmetel),

seisund teadmata ja muu seisund (õpib, ajateenistuses, hooldaja, pensionil, elamisluba aegunud,

surnud ning juriidiliste isikute juhtimis- või kontrollorganite liikmed, kes võeti arvelt maha

tulenevalt seadusemuudatusest11)12. Iga inimese puhul on määratud tema seisund vastaval kuul

alates tööotsingut toetaval teenusel osalemise lõppemisest. Kuivõrd inimesel võib olla ühel kuul

mitu seisundit, siis on seisundid järjestatud ülimuslikult järgmiselt: surnud > töötab (töötasu

laekumine MTA andmetel ning ettevõtlusega alustajad töötukassa andmetel) > õpib /

ajateenistuses / pensionil / hooldaja / elamisluba aegunud / juriidilise isiku juhtimis- või

kontrollorgani liige, kes võeti arvelt maha 31.10.2014 > töötu > tööotsija > seisund teadmata.

Näiteks, kui inimene on sama kuu jooksul olnud nii töötuna arvel kui ka talle on deklareeritud

MTA-s töötasu, siis on primaarseks loetud töötamise seisund.

Joonisel 37 on toodud tööotsingut toetaval teenusel osalenute tööturuseisund igal kuul pärast

teenuse lõppu. Aja jooksul väheneb töötuna arvelolevate inimeste osakaal ning suureneb

töötavate ning nende inimeste osakaal, kelle seisund on teadmata. Kui esimesel kuul pärast

teenuse lõppu on töötuna arvel 90% teenusel osalenutest, siis poole aasta möödudes on vastav

osakaal 41% ning aasta möödudes 20%. Töötavate inimeste osakaal esimesel kuul pärast

teenusel osalemist on 5%, poole aasta möödudes 32% ning aasta möödudes 42%. Tööotsijate

või muu seisundiga inimeste osakaal tööotsingut toetaval teenusel osalenute hulgas on väga

väike.

Jooniselt võib veel näha, et aja jooksul suureneb nende inimeste osakaal, kelle seisundi kohta

puudub informatsioon. Pool aastat pärast tööotsinguid toetava teenuse lõppemist ei ole

tööturuseisund teada 24% teenusel osalenutest ning aasta möödudes 35% teenusel osalenutest.

Nende hulgas võib olla inimesi, kes on asunud tööle välismaale või töötavad mitteametlikult,

samuti mitteregistreeritud töötud ning erinevatel põhjustel mitteaktiivsusesse liikujad. Samuti

võib olla nende hulgas inimesi, kes on arvelt maha läinud näiteks omal soovil või sanktsiooni

tõttu, kuid hiljem on suundunud ettevõtlusesse.

11 31.10.2014 lõpetati töötuna arvelolek juriidiliste isikute juhtimis- või kontrollorganite liikmetel, kes olid arvele

tulnud enne 2014. aasta 1. maid. Tööturuteenuste- ja toetuste seadus, § 43. Üleminekusätted, (15) 2014. aasta 1.

mail töötuna arvel olnud sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab

väiksemat tasu kui pool töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, äriühingu juhatuse

liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või

mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht võib olla töötuna arvel kuni 2014. aasta 1. novembrini.

12 Nende inimeste puhul, kelle töötuna arveloleku lõpu põhjuseks on märgitud õpib, ajateenistuses, hooldaja,

pensionil, elamisluba aegunud või juhtimis- või kontrollorgani liikmed, kes võeti arvelt maha tulenevalt

seadusemuudatusest, on eeldatud et nimetatud seisund kestab ka töötuse lõppemisele järgnevatel kuudel seni, kuni

ei ole fikseeritud mõnda teist seisundit (töötamine, töötus, tööotsija).


44

Joonis 37. Tööotsingut toetaval teenusel osalenute jagunemine tööturuseisundi järgi pärast

teenuse lõppu


Joonisel 38 on toodud tööotsingut toetaval teenusel osalenute seisund 12. kuul pärast teenusel

osalemist. Võrreldes eelneva joonisega on siin seisundit aasta möödudes vaadatud mõnevõrra

täpsemalt. Nimelt on vaadatud lisaks seda, kui suur osakaal nendest inimestest, kes 12. kuul

pärast teenusel osalemist olid kas töötud või kelle seisund oli teadmata, olid teenuse lõpu ning

12-kuulise perioodi jooksul töötanud. Ehk on vaadatud seda, kas inimene oli töötanud vähemalt

ühel kuul alates teenuse lõpust kuni üheteistkümnenda kuuni. Aasta möödudes on tööga

hõivatute osakaal teenusel osalenutest 42%. Töötuna registreeritud inimeste osakaal teenusel

osalenutest on aasta möödudes 20% ning ligikaudu kolmandik neist inimestest on aasta jooksul

vähemalt ühe kuu olnud tööga hõivatud. Teadmata seisundiga inimeste osakaal 12. kuul pärast

teenuse lõppu oli 35%. Neist veidi alla kolmandiku on aasta jooksul vähemalt ühe kuu olnud

tööga hõivatud.

94%

90%

76%

65%

55%

48%

41%

36%

32%

28%

25%

22%

20%

18%

16%

15%

14%

12%

12%

11%

11%

11%

11%

11%

10%

10%

10%

9% 9% 9% 8% 8% 8% 8% 8% 8%

5%6%

14%

20%

25%

29%

32%

35%

37%

39%

40%

41%

42%

44%

45%

46%

46%

47%

48%

48%

48%

48%

48%

48%

48%

48%

48%

48%

49%

49%

50%

49%

49%

49%

49%

48%

4%

9%

14%

18%

22%

24%

27%

29%

31%

32%

34%

35%

36%

37%

37%

37%

38%

38%

38%

39%

39%

39%

39%

39%

39%

39%

39%

40%

40%

40%

40%

40%

40%

40%

41%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Sam

al k

uu

l

1. k

uu

l

2. k

uu

l

3. k

uu

l

4. k

uu

l

5. k

uu

l

6. k

uu

l

7. k

uu

l

8. k

uu

l

9. k

uu

l

10

. ku

ul

11

. ku

ul

12

. ku

ul

13

. ku

ul

14

. ku

ul

15

. ku

ul

16

. ku

ul

17

. ku

ul

18

. ku

ul

19

. ku

ul

20

. ku

ul

21

. ku

ul

22

. ku

ul

23

. ku

ul

24

. ku

ul

25

. ku

ul

26

. ku

ul

27

. ku

ul

28

. ku

ul

29

. ku

ul

30

. ku

ul

31

. ku

ul

32

. ku

ul

33

. ku

ul

34

. ku

ul

35

. ku

ul

Osa

kaal

te

en

use

l osa

leja

test


Töötu Töötab Muu Tööotsija Seisund teadmata


45

Joonis 38. Tööotsingut toetaval teenusel osalenute seisund 12. kuul pärast teenuse lõppu

Allikas: töötukassa; MTA *on pärast teenuse lõpetamist aasta jooksul olnud mingil hetkel tööga hõivatud.

Järgneval joonisel 39 on vaadatud kolme peamist seisundit pärast teenusel osalemist igal kuul

eraldi töötoas ning tööklubis osalenud inimeste puhul. Kui teadmata seisundi puhul on osakaal

mõlemas grupis suhteliselt sarnane, siis registreeritud töötute ning töötavate inimeste osakaalud

mõnevõrra erinevad. Töötavate inimeste osakaal pärast teenusel osalemist on töötoas osalenute

puhul esialgu madalam, kuid alates 3. kuust mõnevõrra kõrgem kui tööklubis osalenute puhul.

Registreeritud töötute osakaal on esimestel kuudel töötoas osalenute puhul veidi kõrgem, kuid

alates 7. kuust madalam. Põhjuseks võib siin olla ehk asjaolu, et töötuppa suunatakse töötu üsna

kiiresti pärast arvele tulekut ning tal ei ole olnud palju aega sobivat tööd otsida, samas kui

tööklubi teenusele suunatud inimesed on kauem arvel olnud ning nende tööotsimise ja tööle

kandideerimise protsess on aktiivsemalt käimas.

Muu seisund, sh tööotsija; 3%

Seisund teadmata; 24%

Seisund teadmata, kuid vahepeal töötanud*; 11%

Töötav; 42%

Töötu; 13%

Töötu, kuid vahepeal töötanud*; 7%


46

Joonis 39. Töötuna registreeritud, töötavate või teadmata seisundiga inimeste osakaal pärast

teenusel osalemist kuude lõikes eraldi töötoas ning tööklubis osalenute puhul

Allikas: töötukassa, MTA

Kokkuvõttes saab välja tuua, et vaadates tööotsingut toetaval teenusel osalenute

tööturuseisundit igal kuul alates teenuse lõpust, väheneb aja möödudes registreeritud töötute

osakaal ning suureneb töötavate inimeste osakaal ning nende osakaal, kelle seisund on

teadmata. Aasta pärast teenuse lõppu on registreeritud töötute osakaal 20%, töötavate inimeste

osakaal 42% ning teadmata seisundiga inimeste osakaal 35%. Muu seisundiga inimeste osakaal

teenusel osalenutest on väga väike.

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Sam

al k

uul

1.

kuu

l

2.

kuu

l

3.

kuu

l

4.

kuu

l

5.

kuu

l

6.

kuu

l

7.

kuu

l

8.

kuu

l

9.

kuu

l

10. k

uul

11. k

uul

12. k

uul

13. k

uul

14. k

uul

15. k

uul

16. k

uul

17. k

uul

18. k

uul

19. k

uul

20. k

uul

21. k

uul

22. k

uul

23. k

uul

24. k

uul

25. k

uul

26. k

uul

27. k

uul

28. k

uul

29. k

uul

30. k

uul

31. k

uul

32. k

uul

33. k

uul

34. k

uul

35. k

uul

Osa

kaal

te

enu

sel o

sale

jate

st


Töötuba: töötu Tööklubi: töötu Töötuba: töötab

Tööklubi: töötab Töötuba: seisund teadmata Tööklubi: seisund teadmata


47

Järeldused ja kokkuvõte

Tööotsingut toetavad teenused moodustavad osalejate arvu poolest ligikaudu viiendiku

töötukassa poolt pakutavatest aktiivsetest meetmetest. Aastate jooksul on tööotsingut toetavatel

teenustel osalenud 13–19% aasta jooksul arvel olnud klientidest (tööotsingu töötoas 11–15%,

tööklubis 3–5%). Üle aastate on teenusel osalenud klientide osakaal suurenenud, mis näitab, et

teenuse kättesaadavus on aasta-aastalt paranenud. Kokku alustas aastatel 2012—2015

tööotsingut toetavatel teenustel osalemist 51 346 inimest 65 908 korral.

Ligikaudu 70% nõustamise käigus kokkulepitud tööotsingu töötoas osalemise vajadustest on

registreeritud individuaalses tööotsimiskavas esimese arveloleku kuu jooksul ehk kliendi

esimesel või teisel nõustamisel. Töötoas osalemist on alustatud keskmiselt kolmandal kuul

alates töötuks või tööotsijaks registreerimisest. Tööotsingu töötoas osalemist alustas nelja aasta

jooksul korduvalt ligikaudu 15% teenusel käinutest.

Tööklubis osalemise vajadus lepitakse kokku enamasti mõnevõrra pikema aja möödudes alates

arvele võtmisest kui töötoas osalemise vajadus. Esimesel või teisel nõustamisel on

kokkulepitud 19% teenusel osalemise vajadustest. Tööklubis osalemist on alustatud keskmiselt

seitsmendal arveloleku kuul. Tööklubis osalemist alustas nelja aasta jooksul korduvalt

ligikaudu 4% teenusel käinutest.

Tööklubis on osaletud keskmiselt 34-päevase perioodi vältel, keskmiselt 7,2 päeva. Neist, kes

alustasid tööklubis osalemist, katkestas osalemise veidi enam kui viiendik. Tööklubis osalemise

katkestamise osakaal on aastatel 2013–2015 püsinud stabiilselt 22% juures.

Tööotsingut toetavatel teenustel osalenud inimeste profiili analüüs näitas, et tööotsingut

toetavatel teenustel osalejad on olnud keskmiselt vanemad ja mõnevõrra madalama

haridustasemega kui teised töötud ja tööotsijad. Teenusel osalejate hulgas on olnud rohkem

naisi ja varasemalt nn sinikraede ametikohtadel töötanud inimesi. Oluliselt rohkem on teenusel

osalejate seas olnud maapiirkondades elavaid inimesi. Tööturu riskirühmadest on teenusel

olnud rohkem esindatud puudega inimesed, vähem aga eesti keele mitteoskajad.

Kahe erineva teenuse võrdluse tulemusena selgus, et tööklubis on osalenud sagedamini naised

ja tööklubis osalejad on olnud tööotsingu töötoas osalejatest vanemad. Hariduse, ametiala ja

elupiirkonna osas on tööklubis osalejad olnud aga võrreldes töötoas osalejatega rohkem

sarnased üldise töötute ja tööotsijate profiiliga: tööklubis osalejad on olnud töötoas osalejatest

kõrgema haridusega, nende hulgas on olnud enam varasemalt kõrgematel ametipositsioonidel

töötanuid ning linnas elavaid inimesi. Erinevatesse tööturu riskirühmadesse kuuluvate inimeste

osakaal on aga tööklubis olnud märgatavalt kõrgem kui tööotsingu töötoas.


48

Analüüsis vaadeldi ka seda, kui palju on tööotsingut toetavatel teenustel käinud inimesed

osalenud ka teistel tööturuteenustel. Enne tööotsingu töötuba on mõnel teisel teenusel osalenud

vaid 24% inimestest, kuid enne tööklubi on teistel teenustel osalenud ligi kaks kolmandikku.

See erinevus tuleneb sellest, et töötoas osaletakse üsna töötuna arveleoleku alguses, kuid

tööklubis mõnevõrra hiljem arveloleku jooksul. Peamiselt on enne osaletud karjäärinõustamisel

ja koolitusel, tööklubi osalejate puhul ka tööotsingu töötoas. Aasta jooksul pärast tööotsingut

toetava teenuse lõppemist on teistel teenustel osalenud veidi üle poolte inimestest, seda nii

tööklubi kui ka töötoa teenuse puhul. Peamiselt alustatakse teistel teenustel osalemist poole

aasta jooksul. Kõige enam on käidud karjäärinõustamisel ja koolitusel, mis on ka kõige suurema

mahuga tööturuteenused töötukassa teenuste hulgast. Töötoa osalejad on teistest teenustest

rohkem käinud veel ka tööklubis ja tööklubi osalejad tööharjutusel.

Tööotsingut toetaval teenusel osalenute hilisema käekäigu analüüs näitas, et nii töötukassa kui

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli aasta jooksul tööle rakendunute osakaal teenusel osalenutest

59%. Seejuures esimestel kuudel pärast teenuse lõppu on tööle rakendunute osakaal töötukassa

andmetel kõrgem. Põhjuseid saab välja tuua mitmeid: MTA andmetes võib esineda mõningane

viitaeg ning andmed ei kajasta välismaale tööle suundujaid ega mitteametlikult töötajaid,

töötukassa andmed võtavad arvesse tööle rakendumise ka juba teenuse ajal ning samuti on

rakendunuteks loetud ettevõtlusega alustajad. Samas vaadates rakendunute osakaalu pikema

perioodi jooksul, näiteks kahe aasta jooksul, on olukord vastupidine. Siin võib põhjuseks olla

see, et teenusel osalenud ei ole tööle rakendunud vahetult pärast registreeritud töötuse lõppu,

vaid mõni aeg hiljem. Vaadates tööle rakendumist töötoa ning tööklubi puhul eraldi, on töötoas

osalenute puhul mõne kuu möödudes pärast teenusel osalemist tööle rakendunute osakaal

mõnevõrra kõrgem.

Maksu- ja Tolliameti ning töötukassa kombineeritud analüüs näitas, et aja möödudes väheneb

registreeritud töötute osakaal ning suureneb töötavate inimeste ning nende osakaal, kelle

seisund on teadmata. Kui poole aasta möödudes pärast teenusel osalemist on registreeritud

töötute osakaal 41%, siis aasta möödudes on vastav osakaal 20%. Töötavate inimeste osakaal

poole aasta möödudes pärast teenusel osalemist on 32% ning aasta möödudes 42%. Aja

möödudes kasvab ka nende inimeste osakaal, kelle kohta seisund on teadmata. Kui poole aasta

möödudes pärast teenusel osalemist on teadmata seisundiga inimeste osakaal 24%, siis aasta

möödudes on see kasvanud 35%-le. Muu seisundiga inimeste osakaal teenusel osalenutest on

väike. Nendest, kes olid 12. kuul töötud või kelle seisund oli teadmata, oli mõlemast grupist

ligikaudu kolmandik eelneva aasta jooksul olnud lühemat või pikemat aega tööga hõivatud.


49

Kasutatud allikad

1. Protseduurireegel. Stipendium, sõidu- ja majutustoetus. Kinnitatud Eesti

Töötukassa juhatuse 14. juuli 2016 otsusega nr 126.

2. Protseduurireegel. Tööklubi. Kinnitatud Eesti Töötukassa juhatuse 12. november

2015 otsusega nr 115.

3. Protseduurireegel. Töötoad. Kinnitatud Eesti Töötukassa juhatuse 17. detsembri

2015 otsusega nr 144. 4. Villsaar, K., Luhavee, T., Lauringson, A., Tammik, L. (2012) „Tööharjutuse teenuse

kaardistamine: ülevaade tööharjutusel osalejatest ja nende edasisest käekäigust

tööturul“. Eesti Töötukassa analüüsiosakond. Kättesaadav:

https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/Tooharjutuse_analyys.pdf

5. Villsaar, K., Tammik, L., Luhavee, T., Poolakese, A., Lauringson, A. (2015)

„Ülevaade nõustamisteenustel osalejatest ja nende edasisest käekäigust tööturul“. Eesti

Töötukassa analüüsiosakond. Kättesaadav:

https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/ulevaade_noustamisteenustel_osale

jatest_ja_nende_edasisest_kaekaigust_tooturul_sept2015.pdf

https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/Tooharjutuse_analyys.pdf

https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/ulevaade_noustamisteenustel_osalejatest_ja_nende_edasisest_kaekaigust_tooturul_sept2015.pdf

https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/ulevaade_noustamisteenustel_osalejatest_ja_nende_edasisest_kaekaigust_tooturul_sept2015.pdf

Documents

ÜLEVAADE TÖÖOTSINGUT TOETAVATEL...1 Euroopa Liidu ja/või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides. Eesti Töötukassa. Ülevaade tööotsingut toetavatel teenustel osalejatest