Eesti hariduse kättesaadavus ja kvaliteetPeeter Kreitzberg13. november 2008

Rahvusvahelises konkurentsis on teadmine muutumas olulisemaks kapitalist ja tööjõust. Eesti haridussüsteemi tuleb vaadelda osana Euroopa ja maailma haridussüsteemidest. Eesti haridus peab muutuma paremini kättesaadavaks ja kvaliteet oluliselt paranema

EESTI HARIDUSTASE

Keskharidusega inimeste osakaal (25- 64a)

Keskharidusega noored (20-24 a) 

 

Koolist väljalangejad (%)Noorte haridustase (%)

Kõik kokku Poisid Tüdrukud

  2001 2006 2001 2006 2001 2006 2001 2006

EL 27 76,6 77,8 17,3 15,3 19,4 17,5 15,2 13,2

Euro-tsoon 72,2 73,8 18,5 17,8 22,2 20,4 16,9 15,1

Austria 85,1 85,8 10,2 9,6 9,7 9,3 19,7 9,8

Belgia 81,7 82,4 13,6 12,6 15 14,9 12,3 10,2

Bulgaaria 78,1 80,5 20,3 18 21,1 18,2 18,5 17,9

Eesti 79,8 82 14,1 13,2 17,1 19,6 11  

Hispaania 65 61,6 29,2 29,9 35,6 35,8 22,7 23,8

Holland 72,7 74,7 15,3 12,9 16,5 15,1 14,1 10,7

Iirimaa 83,9 85,4  … 12,3  … 15,6  … 9

Itaalia 67,9 75,5 26,4 20,8 30,2 24,3 22,6 17,3

Kreeka 80,2 81 17,3 15,9 21,3 20,7 13,4 11

Küpros 80,5 83,7 17,9 16 23,9 23,5 13,1 9,2

Leedu 80,5 88,2 13,7 10,3 18,4 13,3 9,3 7

Luksemburg 68 69,3 18,1 17,4 19 20,9 17,2 14

Läti 71,7 81  … 19  … 21,6  … 16,1

Malta 40,1 50,4 54,4 41,7 55,3 44,6 53,5 38,8

Poola 89,7 91,7 7,9 5,6 9,7 7,2 6 3,8

Portugal 44,4 49,6 44 39,2 51,2 46,4 36,7 31,8

Prantsusmaa 81,8 82,1 13,5 13,1 15 15,1 12 11,2

Rootsi 85,5 86,5 10,5 12 11,3 13,3 9,7 10,7

Rumeenia 77,3 77,2 21,3 19 21,4 19,1 21,3 18,9

Saksamaa 73,6 71,6 12,5 13,8 12,2 13,9 12,8 13,6

Slovakkia 94,4 91,5  … 6,4  … 7,3  … 5,5

Sloveenia 88,2 89,4 7,5 5,2 9,3 6,9 5,6 3,3

Soome 86,1 84,7 10,3 8,3 13 10,4 7,7 6,4

Taani 78,4 77,4 9 10,9 9,8 12,8 8,2 9,1

Tšehhi 90,6 91,8  … 5,5  … 5,7  … 5,4

Ungari 84,7 82,9 12,9 12,4 13,3 1412,6 10,7  …

Ühendkuningriik 76,9 78,8 17,7 13 18,7 14,6 16,7 11,4

Eestis 2005/06 ja 2006/07 väljalangenud õpilased

Õppeaasta KooliastePäevane

õpeÕhtune ja kaugõpe

Eksternõpe,üksikained Kokku

2005/06

1.-3. klass 34     34

4.-6. klass 81 15   96

7.-9. klass 857 725 10 1 592

Gümnaasium 592 1851 186 2 629

Kokku 1 564 2 591 196 4 351

2006/07

1.-3. klass 47     47

4.-6. klass 87 16   103

7.-9. klass 829 608 9 1 446

Gümnaasium 654 1894 219 2 767

Kokku 1 617 2 518 228 4 363

Harimatus destabiliseerib sisejulgeolekut. Põhihariduseta inimesi on Eestis üle 4%, kinnipidamisasutustes üle 20%

Harimatus laastab riigieelarvet. Põhihariduseta inimesed lähevad oma elu jooksul EL liikmesriikidele maksma 0,5 kuni 2 miljonit Eurot abirahade, toetuste, vanglate ja politsei rahastamise näol

Kõige suurem kadu (üle 400 õpilase) on päevase õppevormi 9. klassis, kus osa õpilasi ootab lihtsalt 17. eluaasta täitumist, et koolikohustus lugeda täidetuks ja lahkuda

Paljude väljalangejate osaks on õppida aastate jooksul mitte midagi tegemist ja segada teiste õppimist ning õpetamist

Peale algkooli lõppu tuleks kaaluda 4 aastase töökooli võimalust kutseõppeasutuste juures, loomulikult vabatahtlikkuse alusel (poliitilised erimeelsused)

Eesti elanikkond oli 2005.aastal maailma riikide hulgas üks haritumaid, jäädes keskharidusega inimeste osakaalult alla vaid Tšehhile

Lühikese ajaga on keskhariduse omandanute osakaal vanuserühmas 20-24 aastat vähenenud 82% -ni, Tsehhis tõusnud aga 91,8% -ni

Noorte hulk, kes on omandanud vaid põhihariduse, või alla selle, on 13,2%

Võrdluseks - Soomes -8,3%, Tsehhis 5,6%, Sloveenias – 5,2%

Kutseõppeasutustes katkestas eelmisel õppeaastal õpingud 19% õppurite koguarvust

16% katkestajatest olid astunud õppima pärast põhikooli lõpetamist ja 24% pärast üldkeskhariduse omandamist

Põhjused vajavad täpset selgitamist

Eestis jätkab 18 aastastest noortest õppimist 82,5%, Leedus 90,1%, Soomes 93,6% ja Rootsis 95,7%

Kehtestame koolikohustuse 18 eluaastani muutes kogu haridussüsteemi pandlikumaks, õpilaste huvidele ja võimetele vastavamaks (vaidluse teema haridusringkondades)

Kõrgharidusvaldkonna ekstensiivne areng ei seostu hariduse kvaliteedi kasvuga. Vanuses 25 kuni 29 eluaastat on kõrgharidus 37,7% noortest. EL keskmine on 28%, Soome jääb samuti oma 32%-ga meist maha

Õppesuundade valikus ei erine meie noored oluliselt EL keskmisest

Probleem on aga selles, et Euroopa riigid ise erinevad oluliselt oma keskmisest

Humanitaar –ja kunstialadel õpib Eestis 11,4% üliõpilastest (EL keskmine -12,4%), sotsiaalteadust, õigust ja äri studeerib 38,1% üliõpilastest (EL keskmine 33,5%), inseneri-, tööstuse- ja ehitusvaldkonnas õpib meil 12,2% õliõpilastest (EL keskmine on 14,4%), põllumajanduses on vastavad numbrid 2,6% ja 2,1% , tervishoius ja sotsiaalhoolekandes 8,8% ja 11,9% ning teeninduses 8,6% ja 3,7% õpib järgmistes valdkondades … (vt järgmist saidi)

Üliõpilaste koguarv kõrgkoolides … millest % õpib järgmistes valdkondades

(tuhandetes)

Humanitaar- ja kunstSotsiaal-teadused, äri ja

õigus Loodustea-dused, matem. ja IT Tehnika, ehitus

Põllumaj.

Tervis ja heaolu Teenin-dusveterinaar

EL 27 16342 12,4 33,5 10,5 14,4 2,1 11,9 3,7

Euro-tsoon 8924 13,1 32,1 11,3 15,9 2,3 12,6 3,5

Belgia 390 10,4 31,7 6,2 10,4 2,5 16,7 1,1

Bulgaaria 238 8,4 42,3 5,4 21,2 2,3 6 6,9

Tšehhi 336 9,5 28,1 9,5 19,7 3,8 9,8 4,5

Taani 232 15 29,8 8,2 10,3 1,4 22 2

Saksamaa 2269 15,7 27,5 15 15,7 1,4 14,7 2,5

Eesti 68 11,3 38,1 10,4 12,2 2,6 8,8 8,6

Iirimaa 186 16,9 21,8 12,3 10,3 1,3 11,5 4,2

Kreeka 647 11,6 31,9 15,7 16,5 5,9 6,9 5

Hispaania 1809 10,5 32,2 12,2 17,6 2,3 10,9 5,4

Itaalia 2015 15,7 36,7 7,7 15,9 2,3 12,5 2,5

Küpros 20 8,7 43,9 12,8 5 0,1 4,7 13,8

Läti 131 6,6 54,5 5,2 9,5 1,5 4,7 4,4

Leedu 195 7 41,2 6,2 18,6 2,3 8,9 2,9

Ungari 436 7,8 42,7 5,5 12,4 3,1 7,6 7,9

Malta 9 13,5 41,6 5,9 7,8 0,8 14,5 0,2

Holland 565 7,9 39,8 7,6 7,9 1,6 15,8 3

Austria 244 13,7 35,9 12 12,1 1,5 9,5 2

Poola 2118 8,5 39,9 8,3 11,7 2,1 3,9 6,5

Portugal 381 8,6 31,4 7,6 21,8 2 14,5 5,5

Rumeenia 739 10,6 47,1 4,7 20,3 3 6,3 3,1

Sloveenia 112 7,6 43,8 5,4 15,8 3,2 7,2 7,9

Slovakkia 181 5,7 27,5 9,1 17,4 3,2 14 6,8

Soome 306 14,5 22,3 11,6 26,4 2,3 12,9 4,7

Ühendkuningriik 2288 16,7 26,9 14,2 8,1 0,9 18,5 0,6

Island 15 14,3 35,5 8,7 6,7 0,6 12,6 1,8

Norra 214 11,5 32,2 9,4 6,9 0,9 19 3,8

Jaapan 4038 16,2 28,7 2,9 16,6 2,2 11,9 6,8

USA 17272 10,6 27,3 8,9 6,7 0,6 13,9 5,1

Gümnaasiumi tasemel (ISCED3) õppijad

Gümnaasiumi tasemel (ISCED3) õppijad õppeprogrammi orientatsiooni järgiOECD 2006

22,130,6

20,7

52,2

34,6

56,9

40,6

66,176,3

66,6

39,5 37,132,5

56

68,5

26,3

57,5

44,9

33,8

58,369,1

6,20,1

10,7 31

35,6

19,9

0,9

71,8 69,479,2

47,8

65,4

43,1

59,4

33,9

12,9

2,4

24,9

62,967,5

44

11,6

73,7

42,5

54,2

66,2

41,7

30,9

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Belgia

Taani

Hispaa

nia

Holland

Kreeka

Prantsu

smaa

Tšehh

i

Iirim

aa

Lukse

mburg

Ungari

Ühendku

ningrii

k

Slovee

nia

Slovak

kia

Itaali

aPoola

Austria

Rootsi

Saksam

aa

Soome

Portugal

Eesti

Üldhariduslik Eelkutseõpe Kutseõpe

Eesti keskharidus on tugeva akadeemilise kallakuga Üks põhjus on gümnaasiumihariduse parem

territoriaalne kättesaadavus ja meie kutseõppe võrgu kontsentreeritud paiknemine teatud kindlates piirkondades ja lastevanemate soov jätta lapsed haridust omandama kodu lähedale, mis tagab parema sotsiaalse kontrolli ja tuleb ilmsesti perekonnale ka odavam

Ajalooliselt – üldharidust on ikka enam väärtustatud Koolide rahastamishuvi esitab kutse astuda

gümnaasiumiastmesse ka neile põhikooli lõpetajatele, kellele sobib paremini kutseõpe

Põhikoolijärgse kutseõppe võimalused on ebapiisavad

Meil on väikeseid gümnaasiume, mis ei suuda pakkuda õpilastele piisavalt valikuid, gümnaasiumi funktsioonid on ebamäärased, mis on näha ka riigieksamite korraldusest, kus ühe ja sama eksamiga tahetakse kontrollida keskhariduse omandatust ja ülikooli astumiseks nõutavat taset

Seoses uue õppekava koostamisega tuleb muuta paindlikumaks lõpueksamite süsteem, eristades keskhariduse omandamise nõuded ülikoolidesse ja teistesse kõrgkoolidesse vastuvõtu nõuetest.

Keskhariduse ühtlase kättesaadavuse huvides tuleks kaotada teravad vaheseinad gümnaasiumide ja kutsekeskkoolide vahel

Gümnaasiumis võiks olla võimalik õppida kutseharus ja kutsekeskkool peaks laiendama üldhariduse omandamise võimalusi lisaaastal.

RAHASTAMINE

Intitutsionaalsed hariduskulud

Institutsionaalsed hariduskulud osakaaluna (%) SKP-st ja haridusvõrgu asutustes õppijate koguhulk osakaaluna elanikkonnast (2004) Arvesse on võetud kõik haridustasemed, arvutatud täis-õppeajale (full-time equivalence)

Kulud haridusele aastasKulud haridusele aastas võrrelduna SKP-ga inimese kohta (kõik haridustasemed kokku)

EUROSTAT

33,9

32,231,1

30,429,2 29,1 28,7

27,826,7 26,6 26,3 26

25,3 25,2 25,2 25,1 24,8 24,624,1 24

22,8 22,7 22,221,3 20,8 20,4 19,9

18,7 18,3

0

5

10

15

20

25

30

35

40

2000

2005

Kõik hariduskuludKõik hariduskulud (sh teadus- ja arendustöö) õpilase kohta aastas kõigil õppetasemetel kokku

(OECD 2004, USD $, PPP)

12 09211 883

10 721

9 803 9 766

9 085

8 264 8 148 8 053 8 019 7 999 7 880 7 802 7 798 7 723

7 2707 061

6 811 6 713 6 599 6 5406 298

5 9945 809

5 135

4 4844 326

3 402 3 3233 058

2 864

2 1281 775

1 527

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

Meie hariduse sisemine rahastamine astmete kaupa on ilmsesti tasakaalust väljas

Meie alushariduse rahastamine võrdub 25% ga EL keskmisest rahastamisest per capita korrigeerituna raha ostujõuga

Põhikooli vanema astme ja keskharidust omandava õpilase peale tehtavad kulutused moodustavad ca 50% EL keskmisest, üliõpilase peale tehtavad kulutused on ca 40%

Täiendõppele tehtavate kulutuste osas jääme maha kümnekordselt

HARIDUS JA MAJANDUS

Praegu valitseb meil vastuolu suhteliselt lihtsat tööjõudu vajava majanduse struktuuri ja tööturul olevate ja lähiaastatel lisanduvate uute töötajate suhteliselt kõrge haridustaseme vahel

(Inimarengu aruanne 2007)

Tulenevalt muutuvatest konkurentsitingimustest nii liikmesriikides kui ka maailmaturul on vajalik uute, kõrge lisandväärtusega töökohtade loomine ja olemasolevate töökohtadega seotud tootlikkuse kasvatamine. (Eesti seisukohad Lissaboni strateegia aruande ja ühenduse Lissaboni programmi 2008 – 2010 kohta)

Haridus ja majandusvaldkond peavad olema palju paremini koordineeritud, sest nad täidavad paljuski samu funktsioone

Haridus ja majandus

HARIDUS

Koolitus   Teadus- ja arendustegevus

  Ettevõtlus

(taseme- ja täiendkoolitus) (know-how, turustamine ehk

akadeemiline kapitalism)

MAJANDUS

Ettevõtlus   Teadus- ja arendustegevus

ning innovatsioon

  Koolitus

(taseme- ja täiendkoolitus)

Töökohad on kogu Euroopas muutunud üha ajutisemaks, keskmine töökoha kestus on 3 aastat

Surve täiend- ja ümberõppele kasvab Vajame kiireid ja ulatuslikke muutusi

Eesti eksport on mitmel eelneval aastal kasvanud kiiremini kui EL-s keskmiselt, murrang saabus 2007.a., kui meie kasv oli 4%, EL 7% vastu.

2008.a. 8 kuuga kasvas Eesti eksport 5,6%, EL-s keskmiselt 7%

Andekate Eesti üliõpilaste välisülikoolide eelistused koostoimes madalale lisandväärtusele rajatud majandusega seavad ohtu meie jätkusuutlikkuse tervikuna

Hariduse ja majanduse liit ei toimi hariduse alarahastamisel

Kui majandus vajab head hariduskeskkonda, tuleb see kinni maksta ja lisaks seada innovaatilised sihid majanduses

Tööjõuturu ja hariduse seoseid ei saa analüüsida ainult töötajate formaalhariduse taseme järgi. Isiksuslikud omadused mängivad sageli palju suuremat rolli kui ainealased teadmised ja oskused

Eesti kool on vabanenud selgetest kasvatussihtidest, sest ei oska omavahel siduda vabadust ja ühisväärtusi

Vabadus on muutunud kõikelubatavuse sünonüümiks

Lissaboni protsess on seadnud eesmärgiks viia teadusarenduskulutused 3%- ni SKP-st - 1% tuleks avalikest kulutustest ja 2% ettevõtlusest

Teadus- ja arendustegevuseintensiivsus, 2006

Jaapan ja Rootsi panustavad läbi ettevõtluse üle 2%, osakaal Eesti riigieelarvest on 1% lähedal, kuid ettevõtluse enda osa on vähene.

Ka väljapakutud osakaal - 0,4% tekitab küsitavusi

Sisendi – väljundi dilemma

Eesti tööhõive: mikroettevõtetes(1-9 töötajat) – 23,5%

(EL 29,6%)väikeettevõtetes (10 – 49 töötajat) – 28%

(EL 20,6%)keskmise suurusega ettevõtetes ( 50 – 249

töötajat) - 26,6 % (EL 16,8)suurettevõtted ( üle 250 töötaja) – 21,9%

(EL 33,3%)

Oleme EL-s esikohal väikeettevõtetes töötavate inimeste suhteliselt hulga poolest, kuid üsna viimased suurettevõtetes töötavate inimeste arvult

Suurettevõtteid endid on meil kõigist ettevõtetest 0,2% ( EL-s 0,4%)

Arvestatavaid uuringuid suudavad rahastada ennekõike suurettevõtted, samuti suuremad riigid

90% kõigist erasektori teadus – ja arendustegevuse investeeringutest leiab aset seitsmes maailma riigis, 40% USA –s

Paljudel juhtudel oleks meile kõige tähtsam panustada tehnosiirdesse nii nagu see toimub valdavalt ka Nokias

Kui haridus on väga tähtis ettevõtluskeskkonna kujundamisel, siis ettevõtlus on väga tähtis haridus- ja teaduskeskkonna kujundamisel

Lõplik väljaõpe saab toimuda ettevõttes endas

Vajame piirkondlikke/maakondlikke, kaasaegse infobaasi ja ettevalmistusega spetsialistidega karjäärinõustamise keskusi, mis teenindaksid nii haridus –kui tööturusfääri

HARIDUSE KÄTTESAADAVUS JA KOOLIVÕRK

Esimesse klassi astumine kooli tüüpide lõikes 1998-2007

Hariduse kättesaadavus tähendab mistahes taseme kvaliteetse hariduse võrdsest kättesaadavusest kõigile Eestimaa lastele ja noortele sõltumata nende isiklikest rahalistest võimalustest, elukohast ja rahvusest

Ligi 40%-s omavalitsustes ei piisa lasteaia kohti. Meie koolide õpikeskkond erineb üksteisest

oluliselt, meie omavalitsuste võimekus panustada haridusse erineb kordi

ligi 60% üliõpilastest töötab õppimise kõrvalt, et rahastada õpinguid. Üliõpilaste õppetoetuste ja õppelaenude süsteem vajab lähiaastatel kardinaalseid muudatusi

Täiskasvanu hariduses on hõivatud vaid 6-7% töötajatest, samas kui Skandinaaviamaades küünib see 20%.-ni ja üle selle, EL keskmine on üle 10%

Seal, kus on tegemist hõreda asustusega, on õigustatud ja hädavajalik väikeste koolide pidamine, nii lasteaed-algkooli kui ka lasteaed-põhikooli pidamine. Nende koolide rahastamine ei saa toimuda pearaha alusel

Koolivõrku ei saa ratsionaalselt korraldada valdade keskselt. Kui lähestikku seisavad pooltühi algkool ja põhikool või pooltühjad põhikoolid, siis on mõistlik nad ühendada pannes käima koolibussi, vajadusel rajada õpilaskodu, mis ei tohi aga olla pelgalt väljamagamiskohaks, vaid pakkuma huviharidust ja organiseeritud vabaaja veetmist

Kõige enam vajab korrastamist keskhariduse taseme koolide võrk

TEESID KOOLIVÕRGU ÜMBERKORRALDAMISEKS

1. Eesti koolivõrgu kujundamisel tuleb tagada võrdsed haridusvõimalused kõigile õpilastele  sõltumata elukohast,  vanemate sissetulekust ja  sotsiaalsest positsioonist

Kool on õpilaste jaoks, mitte õpilased kooli jaoks

2. Kvaliteetse põhihariduse  võrdse territoriaalse kättesaadavuse ja koolivõrgu kulutuste ratsionaalse planeerimise huvides tuleks luua omavalitsuste piire ületavad koolipiirkonnad (kooli teeninduspiirkonnad) ning kaaluda maavalitsustele kaasotsustamise õiguse andmist omavalitsuskoolide avamise, käigushoidmise ja sulgemise osas

3. Gümnaasiumiaste tuleks lahutada põhikooli astmest, viies ta koos kutsekeskkooliga samale haldustasandile, et kaoks omavalitsuste ja koolide rahastamishuvidest lähtuv õpilaste põhjendamatu massiline meelitamine gümnaasiumidesse ja et tekkiksid selgete funktsioonidega ja kvaliteedinõuetega gümnaasiumid.

Ülemäärane konkurents gümnaasiumide ja kutsekeskkoolide vahel tuleb tasakaalustada gümnaasiumide ja kutsekeskkoolide koostööga, õpilaste vastastikuse teenindamisega valik- ja vabaainete osas

4. Iga hinna eest algkoolide ja pooltühjade põhikoolide käigushoidmisele on alternatiiviks tugevate põhikoolide loomine koos maakondliku (piirkondliku) koolibussisüsteemi loomisega

Õpilase edasi-tagasi koolitee peaks mahtuma 1-1,5 tunni sisse, mis tuleks seadusega kehtestadaKool peab tagama noorele võimekale õpetajale koormuse, omama kaasaegset õpikeskkonda ning infrastruktuuri, pakkuma õpilastele konkurentsivõimelise hariduse ja võimaldama teadliku valiku haridustee jätkamiseks

5. Põhikoolide ulatuses tuleks kaotada nn. tasaarvelduse süsteem, mis töötab vastu võrdsete haridusvõimaluste säilitamisele ja pole rahapoliitiliselt põhjendatud. (Valdavalt toetavad vallad ja vastu on linnad, eriti Tallinn. Poliitilised erimeelsused)

6. Maapiirkonna põhikool tuleks riigieelarvelise toetuse teel ümber kujundada täiendavalt huvihariduskeskuseks, mis tagab koolikeskkonna parema kasutuse, õpilaste parema hõivatuse ja pakub õpetajatele paremat tööhõivet

7. Täispäeva (pikapäeva) kool tuleks muuta projektipõhisest pidevalt toimivaks haridussüsteemi osaks

8. Traditsiooniline keskkool 1-12. klassini võiks säilida hõredama asustusega piirkondades. Samal eesmärgil oleks mõistlik seadustada akadeemilist keskharidust ja kutsekeskharidust võimaldav integreeritud koolitüüp..

9. Koolide järk-järgulisele väljasuretamisele muutes esmalt gümnaasiumi põhikooliks, seejärel põhikooli algkooliks on parem koolivõrgu kiirem maakondlik /piirkondlik/ ümberkorraldamine kvaliteetse hariduse ühtlase kättesaadavuse tagamiseks

Parim haridus tähendab parimaid õpetajaid Taastamist vajab õpetajate täiendõppe

süsteem, õpetajate kohustused tuleb tasakaalustada nende õigustega

Õpetajate palk ja sotsiaaltagatised ei kindlusta piisava arvu noorte õpetajate koolitulekut

Õppekava vaidlus ei tohi keskenduda ühe või teise aine tundide mahule, vaid hariduse sisule ja meetoditele

Faktituupimiselt tuleb enam rõhk asetada huvile, loovusele ja sisemisele motivatsioonile

Põhikooli õppekava tuleb koostada eraldi gümnaasiumi õppekavast, kuivõrd põhikool valmistab võrdselt ette astumaks gümnaasiumi ja kutseõppe kooli

KÕRGHARIDUS

Eestist õpib Euroopa Liidu kõrgkoolides 2006.a. seisuga 2900 üliõpilast, praeguse seisuga kindlasti üle 3000

Samal ajal õpib Eestis 600-700 välisüliõpilast OECD riikides õpib aga 4340 Eesti üliõpilast Euroopa Kõrgharidus tervikuna põeb Wimblendoni

sündroomi Meie kõrgharidus peab muutuma atraktiivsemaks

andekatele noortele nii meilt kui välismaalt, samuti võimekatele õppejõududele.

Peame käivitama uue üliõpilaste õppetoetuste süsteemi, mis põhineks nii vajadustele kui õppeedukusele

Kõrgkoolid vajavad täpsemat liigitust vastavalt ülesannetele, mida nad täidavad ja paindlikumat kvaliteedi käsitlust. Massiline kõrgharidus on ammu muutnud arenenud riikides normiks. Samas ei tohi teha mööndusi kvaliteedile.

Senine liigne panustamine nn. maailmatasemele pole meid sinna lähemale viinud, küll on aga eemaldanud meie kõrgkoolid Eesti enda probleemidest

Peame kindlad olema, et ei hakkaks toimuma üha kasinamaks muutuva kõrgharidusturu huvikeskne ümberjagamine ja kõrghariduse unifitseerimine

Kõrgkoolid peavad panustama osa võistlusele kuluvast energiast suuremale koostööle kasutades meie kasinaid ressursse kogu Eesti huvides

Meie kõrgkoolide konkurentideks pole mitte niivõrd meie teised kõrgkoolid, vaid teiste riikide, maailmaharude kõrgkoolid ja kõrgkoolide konsortsiumid

Avalik õiguslike ülikoolide juhtimine, mis teostub läbi omaenese liikmeskonna baasil toimiva nõukogu, ei kindlusta piisavalt avaliku huvi esindamist, milleks avalikud õiguslikud ülikoolid on ellu kutsutud

Kuratooriumid või ka uued loodavad ülikoolivälised juhtimisorganid peaksid omandama otsustamisõiguse ülikoolide strateegilisel juhtimisel nii nagu see toimub paljudes maailma ülikoolides

Ülikoolide üleilmne kriitika: professorid on hüljanud esimeste kursuse üliõpilaste õpetamise oma uurimistöö kasuks, teadmised on muutunud fragmentaarseteks ja esoteerilisteks, ei vasta üliõpilaste ja ühiskonna vajadustele. Teadusetegemisest ei tulene automaatselt hea õpetamise tase.

Ülikooli peab leidma tee, kuidas reageerida muutuvale maailmale

Me ei tohiks ülikooliteaduse hindamisel piirduda valdavalt cc artiklite arvuga

Meie haridus- ja teadusstrateegia vajavad paremat sidestamist majandusstrateegiaga ja vastupidi

Bologna protsess, mille võtab kokku valem 3 +2, vajab kriitilist analüüsi

Üliakadeemilised õppekavad ei taga väljundit tööjõuturule ja viivad sageli ülekoormusele, samuti õpingute taasalustamisele kutseõppe süsteemis, mis pole kõige ratsionaalsem

HARIDUSSÜSTEEM

Eesti haridusseadustik vajab kardinaalselt teistsugust ülesehitust – koolitüüpide kaupa ülesehitatud seadustik tuleks üles ehitada haridusastmete kaupa – alushariduse seadus, põhihariduse seadus, keskhariduse seadus ja kõrghariduse seadus. Aeg on algust teha

Eesti avaliku poliitika suuremaid probleeme on suutmatus pikemaajalisi plaane süstemaatiliselt ellu viia ning lühiajalise perspektiiviga üksikküsimuste domineerimine otsustusprotsessis

Vajame haridusstrateegiat, mis käsitleks koos kõiki haridustasandeid ja koordineeriks hariduse teiste eluvaldkondadega, eeskätt majandusega

Strateegilisele planeerimisele aitaks kaasa riigikogu tulevikukomisjoni loomine, mis lähtuks konsensuse põhimõttest ja tagaks vastuvõetavate otsuste kehtimise üle riigikogu erinevate koosseisude ja valitsuste ( Konsensus poliitiliste jõudude vahel puudub)

Tänan!