27
AMETIKIRJADE VORMISTAMINE Miljan Kalmus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Sekretäritöö eriala koordinaator [email protected]

Ametikirjade vormistamine

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Ametikirjade vormistamine

AMETIKIRJADE VORMISTAMINE

Miljan Kalmus

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

Sekretäritöö eriala koordinaator

[email protected]

Page 2: Ametikirjade vormistamine

HEA AMETIKIRI Paneb lugeja soovitud suunas mõtlema, tegutsema Annab lugejale piisava koguse informatsiooni Jätab kirjutajast hea mulje, on asutuse mainekujundaja Vastab ametikirjade standardile On sobiva stiiliga, selge ja ühetimõistetav On kirjakeelne ja veatu

Page 3: Ametikirjade vormistamine

KIRJASTANDARDEVS 882-1:2006 Informatsioon ja dokumentatsioon.

Dokumendielemendid ja vorminõuded. Osa 1 : Kiri

Määrab kindlaks kirja elementide loetelu Elementide määratlused ja selgitused Elementide vormistamise nõuded Elementide asukoha dokumendil

Standardis käsitletakse paberkandjal kirja, e-kirja, e-kirja manust

Page 4: Ametikirjade vormistamine

AMETIKIRJA PLANK

Kujundatakse standardi EVS 882-1:2006 kirja

esitusvormi alusel, kus on järgmised väljad: Kirjapeaväli Adressaadiväli Viidaväli Tekstiväli Kontaktandmeväli

Page 5: Ametikirjade vormistamine

KIRJAPEAVÄLI

Riigivapi kujutis, mida võivad kasutada asutused vastavalt seadusele. Asukoht kirjapeaväljal asutuse nimetusest vasakule, keskele, asutuse nimetuse kohale või eesti- ja võõrkeelse nimetuse vahele.Logo (embleem) on ametlikult kinnitatud, autorit identifitseeriv visuaalne kujund, mille eesmärk on tagada autori äratuntavus.Asukoht kirjapeaväljal organisatsiooni nimetuse ees, järel või kohal.Autor on dokumendi väljaandja, selle sisu eest vastutav organisatsioon või isik. Autori nimetus esitatakse asutamisdokumentides märgitud kujul.

Page 6: Ametikirjade vormistamine

KONTAKTANDMETE VÄLI

Kohustuslikud elemendid Organisatsiooni postiaadress: tänav, maja, postiindeks ja

sihtpunkt (linn, maakond või riik); viimane sihtpunktmärgitakse suurtähtedega

E-posti aadress Telefoninumber Registrikood

Vastavalt vajadusele võib lisada veebiaadressi, arvelduskontonumbri pangas.

Page 7: Ametikirjade vormistamine

Näited kontaktandmete kujundamisest

Männiku 29 Tel 123 4567 Kodulehekülg: www.okas.ee12346 TARTU Faks 123 4568 Registrikood 00000000

E-post: [email protected]

Männiku 29 Tel 123 4567 Konto 000000000012346 TARTU Faks 123 4568 Swedbank

E-post: [email protected] Registrikood 00000000 Kodulehekülg: www.okas.ee

Müüri 4 Tel + 372 437 4244Olustvere alevik Faks +372 437 1610Suure-Jaani vald E-post: [email protected] VILJANDI MK www.olustvere.edu.eeReg kood 00000000

Page 8: Ametikirjade vormistamine

AMETIKIRJA VORMINGU ELEMENDID

1 AUTOR on kirja sisu eest vastutav organisatsioon või isik

Organisatsioon OÜ Okas

Organisatsiooni allüksus OÜ Okas

Finantsosakond

Ametiisik Notar

Kati Karu

Füüsiline isik Mati Hunt

Page 9: Ametikirjade vormistamine

2 KASUTUSMÄRGE on kirja kasutamise korda reguleeriv märge, mis

vormistatakse vajadusel suurtähtedega adressaadi kohale.

Eesmärk on juhtida tähelepanu kirja üldisest korrast erinevale menetlemisele. KIIRE kirja on vaja menetleda tavapärasest kiiremini ISIKLIK mitteametlik, isiklikuks kasutamiseks ÄRISALADUS, MITTEAMETLIK TÕLGE

NäideKIIRELp Kati KaruOÜ OkasMänni 2912345 TARTU

Page 10: Ametikirjade vormistamine

3 ADRESSAAT on organisatsioon või isik, kelle nimi märgitakse adressaadiväljale nii, et see aknaga ümbriku puhul on tervikuna nähtav. Rea pikkus adressaadiväljal 7,6 cm plangi vasakust veerisest.

Lp Kati Karu Isiklikult adresseeritud ametlik kiriOÜ Okas

OÜ Okas Organisatsioon

OÜ Okas Organisatsiooni allüksusFinantsosakond

Maavalitsused Üheliigiliste adressaatide üldistatud nimetus

Kirjal võib olla mitu adressaati. Sel juhul esitatakse nimed tähtsuse või tähestiku järjekorras. Adressaate võib olla rohkem, kui mahub adressaadiväljale.Siis vormistatakse ülejäänud adressaadid lisaadressaadi väljale (allkirjastajastallpool) märkides ette selgitav sõna Sama.

Page 11: Ametikirjade vormistamine

4 AADRESS märgitakse adressaadi alla adressaadiväljal.

Kuuse talu Riigisisene postiaadressMänniotsa külaKoeru vald734501 JÄRVA MAAKOND

72 Golders Street RahvusvahelineLondon EC 1 54HENGLAND

Nimekast nr 199 Postiettevõtte teenuse Mustamäe Postkontor puhul10001 TALLINN

Page 12: Ametikirjade vormistamine

5 PEALKIRI vormistatakse enne teksti umbes 9,5 cm lehe ülaservast. Pealkiri on kohustuslik, see hõlbustab kirja leidmist ja eristab teistest dokumentidest.

Vormistatakse soovitavalt nimetavas käändes ja punktita lõpus Avab lühidalt dokumendi sisu ja koostamise eesmärgi Lihtsustab dokumendi registreerimist ja sisuga tutvumist

Näide

Täiendkoolituse korraldamine

Kirja eriliik märgitakse pealkirja asemel suurtähtedega

TÕEND, GARANTIIKIRI, VOLIKIRI, SOOVITUSKIRI

Page 13: Ametikirjade vormistamine

6 TEKST on kirja põhisisu, mis koosneb 3 alamelemendist: pöördumine, sisu, lõputervitus.

Pöördumine vormistatakse 1-2 põhireavahet enne sisu.Soovitatav on kasutada ametinimetust. Akadeemiliste kraadide, tiitlite, sõjaväeliste ja diplomaatiliste auastmeteolemasolul tuleb neid kasutada.Pöördumise vormistamisel ei kasutata lühendeid, adressaadi eesnime, kirjavahemärke pöördumise lõpus.Sõltuvalt kirja sisust võib pöördumise ka ära jätta.NäideAustatud direktorLugupeetud professorLugupeetud härra ministerLugupeetud proua RebaneLugupeetud härra saadikAustatud Vabariigi President

Page 14: Ametikirjade vormistamine

Kirja sisu kavandatakse adressaadi seisukohast lähtudes. Esimene lause on tähtis – peab äratama lugejas huvi. Hea tulemus on tagatud kui alustada tänusõnadega:Täname, et leidsite võimaluse tutvuda meie pakkumisegaOli väga meeldiv Teiega kohtudaSuur tänu, et tunnete huvi meie firma toodete vastu

Kui teatakse, et adressaat suhtub kirja positiivselt, pole pikem sissejuhatus vajalik.

Kui kirjutaja kahtleb adressaadi suhtumises või on karta negatiivset hoiakut, tuleb koostada põhjalik sissejuhatus, mis ärataks sisu vastu huvi.Kaudsele lähenemisele järgnevad probleemi kirjeldus ja põhjendused, miks kirikirjutati.

Tekst peab olema veenev. Vajadusel viidatakse eelnevatele kontaktidele: kirjale,faksile, lepingule, arvele, telefonikõnele, kohtumisele, mis haakuks kirja sisuga jahäälestaks adressaadi kiiresti vajalikule tegevusele.

Page 15: Ametikirjade vormistamine

Endast hea mulje jätmiseksVastatakse kirjale kohe. Kui palutud teavet ei ole võimalik kohe saata, informeeritakse adressaati viivitusest.Viidaväljal (mitte tekstis) viidatakse algatuskirja kuupäevale ja viidale pärast sõna Teie.Küsimustele vastatakse nende esitamise järjekorras.Eitavad vastused esitatakse viisakas vormis, põhjendatult ja lõplikult, et vältida täiendavat kirjavahetust.

Kirjutatakse lihtsalt, lühidalt (üks lehekülg), ilma stampkeelenditeta:Käesolevaga teatame, et ...Vastuseks teie kirjale teatame, et ...Kasutatakse lihtlauseid ja kindlat, mitte tingivat kõneviisi.Kirjutatakse meie-teie vormis.Teksti iseseisvad mõttelised osad vormistatakse lõikudena, misalgavad uuelt realt. Lõikude vahele jääb üks tühi rida.

Page 16: Ametikirjade vormistamine

Endast hea mulje jätmiseks

Tekst joondatakse vasaku veerise järgi, taandrida ei kasutata (plokkstiil). Parem veeris võib jääda joondamata, et tekstis ei esineks põhjendamatuid

sõrendusi ega lünki.

Kasutatakse šrifti Times New Roman või muud hästi loetavat kirja, mille

tähesuurus on 12 punkti. Ühes kirjas ei ole soovitav kasutada mitut šrifti ja

eri kirjasuurusi. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu võib vormistada sõrendatult, paksus

kirjas, kaldkirjas või allakriipsutatult. Jälgitakse, et informatsioon on üheselt mõistetav, andmed usaldusväärsed,

sõnastus keeleliselt ja juriidiliselt korrektne, teksti ülesehitus loogiline,

ilma trükivigadeta.

Page 17: Ametikirjade vormistamine

Lõputervitus asub üks kuni kaks põhireavahet pärast sisu ning on seda lühem, mida ametlikumad on suhted.

Eestis ei kasutata pikki ja keerukaid lugupidamisavaldusi.

Alati sobib Lugupidamisega või Austusega

Lõputervituse järel kirjavahemärke ei panda.

Pöördumist ja lõputervitust ei vormistata lühikirjadele: tõendid, kaaskirjad,

volikirjad, teatised, õiendid.

Page 18: Ametikirjade vormistamine

7 ALLKIRI kinnitab dokumendi usaldusväärsust. Kirjal võib olla sisu eest vastutajaga siduv omakäeline või digitaalallkiri.

E-kirjal on allkiri kohustuslik, kui see on sätestatud õigusaktides; kirjagavõetakse kohustusi; kirjaga antakse õigusi. Muudel puhkudel võib allkirja asendada autentimine.

Omakäeline allkiri kirjutatakse allkirjastaja andmete kohale, mitte kõrvale.

Digitaalselt allkirjastatud kirja väljatrükil märgitakse omakäelise allkirja kohale sulgudesse (allkirjastatud digitaalselt)

Näide(allkirjastatud digitaalselt)Kati KaruTegevdirektor

Page 19: Ametikirjade vormistamine

8 ALLKIRJASTAJA on isik, kellel on õigus anda allkirja autorina või autori nimel. Kirjal võib olla mitu allkirjastajat.

Element on kohustuslik sõltumata allkirja kohustuslikkusest.

Allkirjastaja alamelemendid on: eesnimi, perekonnanimi, ametinimetus,

organisatsioon, organisatsiooni allüksus

Kui organisatsioon selgub kirja autorist kirjapeaväljal, siis ei pea seda

allkirjastaja koosseisus uuesti näitama.

Kui allkirjastamise õigus on delegeeritud teisele ametiisikule, siis tuleb

vormistada ametinimetus koos delegeerija ametinimetusega, millele lisatakse

sõna ülesannetes

Näide

Kati Karu

Personalijuht

Peadirektori ülesannetes

Page 20: Ametikirjade vormistamine

9 LISAMÄRGE asub 2-4 põhireavahet allkirjastajast allpool ning osutab kirjale lisatud dokumendile.

Kui kirja tekstis on viidatud lisale, siis märgitakse lisade reale ainultlehtede ja eksemplaride arv.NäideLisa: 4 lehel 2 eks

Kui kirja tekstis ei viidata lisadele, tuleb lisade reale märkida nendenimetused, lehtede arv ja eksemplaride arv. Kui lisatud on ainult ükseksemplar, siis eksemplaride arvu ei esitata.NäideLisa: Koolitusleping 6 lehel

Mitme lisa olemasolul need nummerdatakse.NäideLisad: 1. Töökorralduse reeglid 15 lehel 2 eks

2. Asjaajamiskord 34 lehel

Page 21: Ametikirjade vormistamine

10 LISAADRESSAAT on organisatsioon või isik, kellele saadetakse kiri teadmiseks, mitte täitmiseks ning see märgitakse 2-4 rida allpoolallkirjastajat või lisamärget.

Eesmärk on kolmanda osapoole teavitamine kirja sisust ja adressaaditeavitamine kolmandast osapoolest. Kirjal võib olla mitu lisaadressaati,sel juhul esitatakse need tähestiku järjekorras või tähtsuse järgi.

Paberkandjal kirja puhul võib saata lisaadressaadile dokumendi originaalkirja või koopia. Kui saadetakse originaal, siis märgitakse lisa-adressaadi ette selgitav sõna Teadmiseks, kui koopia, siis selgitav sõnaKoopiaNäideTeadmiseks: Eesti PankKoopia: Sampo Pank

Swedbank

Page 22: Ametikirjade vormistamine

11 KOOSTAJA andmed vormistatakse väljasaadetavatele kirjadele, kui allkirjastaja ja kirja koostaja on eri isikud.Andmed paiknevad kontaktandmete välja kohal vasakul.Koostaja alamelemendid esitatakse järjekorras: ees- ja perekonnanimi, telefoninumber,e-posti aadress.NäideRita Ritsikas 1234 5678E-post: [email protected] kirja allkirjastaja on ka koostaja, kuid tema telefoninumbrit ei olekontaktandmete väljal, kirjutatakse koostaja nime asemel sõna TelefonNäideTelefon 1234 5678E-post: [email protected] kirja ettevalmistamisel on osalenud mitu koostajat, siis võib iga koostaja andmeidtäiendada tema valdkonda iseloomustava märksõnaga.NäideRita Ritsikas (personaliküsimused)1234 5678, [email protected] Karu (juriidilised küsimused)6578 9111, [email protected]

Page 23: Ametikirjade vormistamine

12 SEOSVIIT on sissetulnud kirja kuupäev ja viit (reg nr) viidaväljal.

Asub adressaadi esimese reaga samal kõrgusel, umbes 9,5 cm kaugusel

plangi vasakust veerisest pärast selgitavat sõna Teie.

Eesmärk on hõlbustada ühes küsimuses peetava kirjavahetuse haldamist,

sidudes algatuskirja vastuskirjaga ja muutes dokumendi registreerimise

operatiivsemaks.

Vastuskirjas tuleb alati viidata saabunud algatuskirja kuupäevale ja viidale.

Seosviit vormistatakse järjekorras: selgitav sõna Teie, saabunud

dokumendi kuupäev, saabunud dokumendi viit (reg nr).

Näide

Teie 10.12.2011 nr 4-7/213

Page 24: Ametikirjade vormistamine

13 KUUPÄEV on kirja lõpliku valmimise kuupäev, kui allkirjastaja on kirja aktsepteerinud.

Märgitakse adressaadi kolmanda reaga samal kõrgusel.

Allkirjastatavatel kirjadel on kuupäevaks allkirja andmise kuupäev,

allkirjastamisele mittekuuluva kirja kuupäev on registreerimise kuupäev.

Kuupäev märgitakse numbriliselt järjekorras: päev, kuu, aasta

Näide

13.12.2011

Päeva (näites 13) üldjuhul ei trükita, selle märgib plangile kas allkirjastaja üheaegselt

allakirjutamisega või assistent pärast dokumendi registreerimist.

Vastuskirjas trükitakse kuupäev pärast sõna Meie.

Rahvusvahelises kirjavahetuses vormistatakse kuupäev sõnalis-numbriliselt

vastavalt kasutatava keele reeglitele

Näide

8 April 2011 (Suurbritannia)

Page 25: Ametikirjade vormistamine

14 VIIT on registreeritavatel dokumentidel kohustuslik ning asub seosviida all ja kuupäeva järel.

Seosviida, kuupäeva ning viida vahele jäetakse üks põhireavahe ehk seevormistatakse samale kõrgusele adressaadi kolmanda reaga.Viida koosseisu kuulub: sarja tähis dokumentide loetelu järgi, dokumendijärjekorranumber dokumendiregistri järgi.Näide2-6/34, kus 2 – tegevussuuna (funktsiooni) tähis6 – sarja järjekorranumber tegevussuuna piires34 – kirja järjekorranumber dokumendiregistrisViidale võib lisada dokumenti individualiseeriva numbri, mis näitab, mitmes kirisee antud kirjavahetuses (asja) koosseisus on.Näide2-6/34-3, kus 3 näitab, et hõlmatud on kolmas kiri samas asjas/küsimuses.Võib sisaldada aastanumbrit, mis märgitakse kaldkriipsude vahele pärast sarja tähist.Näide2-6/11/34, kus 10 tähistab aastat 2011.

Page 26: Ametikirjade vormistamine

AMETIKIRJA TEKSTI KOOSTADES TULEBOlla lakoonilineOlla väljendustes täpneTaotleda teksti üheselt mõistetavustOlla terminikasutuses järjekindelTaotleda isikupäratut stiiliLiigendada tekstiVältida kõnestiilile omaseid väljendeidHoiduda stampväljendite kasutamisestLihtne mõte edastada lihtsa sõnastusegaVältida keerulise lauseehitusega lauseidJärgida kirjakeelenorme

Page 27: Ametikirjade vormistamine

KUST ABI SAADA? Eesti keele sõnaraamat, ÕS 2006 T.Erelt “Eesti ortograafia”. Tallinn 2006 R.Kull “Kirjakeel, oskuskeel, üldkeel. Tallinn 2000 M.Erelt, T.Erelt, K.Ross “Eesti keele käsiraamat”

Tallinn 2007 Internet: www.eki.ee Keeleabi tel 631 3731