Upload
maaeluministeerium
View
229
Download
6
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Statistika ja joonised
Citation preview
Toit, põllumajandus, maaelu, kalamajandus faktides2015
Väljaanne sisaldab fakte toiduainetööstuse, põllumajanduse, maa-elu, kalamajanduse kohta. Arvulised andmed kajastavad üldiselt 2014. aasta seisu. Võrdlustes varasemate aastatega on võetud aluseks periood alates 2008. aastast.
Andmed pärinevad põhiliselt Statistikaameti (SA) andmebaasist, Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses kasutatud algandmed Eurostati andmebaasist. Kasutatud on ka Maaeluministeeriumi, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Põllu-majandusameti ning teiste asutuste kogutud andmeid. Koostatud oktoobris 2015.
Koostanud Merike Koov Fotod: T. Koha, M. Koov, K. Mäe, K. Nurm, K. Press, K. VolmerKujundanud Hele Hanson-PenuTrükkinud AS PajoVälja andnud Maaeluministeerium
ISSN 2346–5638 (trükis)ISSN 2346–5646 (võrguväljaanne)
Tallinn 2015
Hea lugeja!
Oleme koondanud sellesse kogumikku valiku Maaeluministeeriumi tegevusvaldkondi iseloomustavat statistikat. Siit leiad Eesti toidu-tootmise, sh toiduainetööstuse, põllu- ja kalamajanduse kohta arv-andmeid, mis näitavad põhiliselt 2015. aasta alguseks kujunenud olukorda ning viimase seitsme aasta suundumusi.
Vaatluse all on põllumajandussaaduste ja toidukaupade välis-kaubandus, toiduainetööstuste toodangunäitajad, maapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive, põllumajandustootmine, põllumajanduse ja maaelu toetused ning meie kalamajandust iseloomustavad näitajad. Oleme püüdnud esitada need andmed konkreetselt ja ülevaatlikult, täpselt ja hästi visualiseerituna. Esitatud faktide analüüsimine ja tõlgendamine jääb lugeja enda hooleks.
Uuendusena oleme seekord oma statistikakogumikku lisanud graa-fikud, mis näitavad põhiliste põllumajandussaaduste (teravili, piim, liha) tootmist elaniku kohta Euroopa Liidu liikmesriikides.
Loodame, et kogumik pakub nii vajalikku teavet kui ka mõtlemis-ainet Eesti toiduainetööstuse, toiduainete väliskaubanduse, põllu-majanduse, maaelu ning kalamajanduse arengute kohta.
Head süvenemist!Maaeluministeerium
3
Üldandmed Eesti kohta
Asukoht: Põhja-Euroopa. Ühine maismaapiir Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga, merepiir Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigiga.
Pindala: 45 339 km². Eestile kuulub 1521 Läänemere saart, suuri-mad neist on Saaremaa (2671 km²), Hiiumaa (989 km²) ja Muhu (198 km²). Eesti territooriumil on umbes 1150 järve, millest suurim on Peipsi (3555 km² koos Venemaale kuuluva osaga) ja Võrtsjärv (271 km²). Sood hõlmavad ligi veerandi ning mets ligi poole mais-maast.
Rahvaarv: 1 313 271 (01.01.2015); maapiirkondades elab 37% Eesti rahvastikust.
Rahvastiku tihedus: 30 elanikku km2 kohta (aluseks Eesti maismaa-pindala).
Kliima: Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima üleminekuline paraskliima. Mere mõjul on ilmastik tunduvalt pehmem kui samal laiuskraadil paiknevatel mandrilise kliimaga aladel. Keskmine õhutemperatuur 2014. a: aasta keskmine +7,0 °C (norm +5,6 °C), jaanuaris –6,4 °C, juulis +19,6 °C. Keskmine sajusumma 2014. a: 591 mm (norm 646 mm).
Kasutatav põllumajandusmaa kokku: 974 820 ha (2014); katab 21,5% riigi territooriumist.
Põllukultuuride kasvupind: 625,5 tuhat ha (2015, esialgsed andmed).
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osatähtsus tööhõives: 3,9% (2014).
Kõigi tegevusalade SKP jooksevhindades: 19 525,3 mln eurot (2014); SKP jooksevhindades ühe elaniku kohta: 15 186 eurot (2014).
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osatähtsus lisandväärtuses: 3,4% (2014).
Allikad: Statistikaamet (SA), Riigi Ilmateenistus
Sisukord
Üldandmed Eesti kohta 5
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus .. 8
Toiduainete tootmine .................................................... 15
Põllumajandus ja maaelu............................................... 21
Maapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21
Põllumajanduse majandusnäitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24
Taimekasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26
Loomakasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31
Mahepõllumajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36
Põllumajanduse ja maaelu toetused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 38
Kalamajandus 42
Põllumajandussaaduste tootmine Euroopa Liidu 46liikmesriikides
Üldandmed Eesti kohta
5
Eesti maakasutuse struktuur 2014. aastal
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse ning toiduainete sektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel aastatel 2008–2014 (jooksevhinnas, %)
Allikas: Maa-amet, maakataster Allikas: Maaeluministeerium
Allikas: SA
51% metsamaa
31% haritav maa ja looduslik rohumaa
17% muu maa
põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
toiduainete tootmine, joogi- ja tubakatoodete tootmine
piimteraviliveiselihasealihalamba- ja kitselihakartulmunadlinnulihaköögivilipuuvili ja marjad
2008
2008
2009
2009
2010
2010
2011
2011
2012
2012
2013 2014
20142013
0%
0%
20%
40%
1%
0,5%
1,5%
60%
2%
2,5%
80%
3%
3,5%
100%
4%
120%
4,5%
180%
200%
160%
140%
Toiduainetega isevarustamise tase Eestis aastatel 2008–2014 (%)
2,7 2,7
2,52
3,2
2,1
3,9
2
3,54
22,1
3,4
2,1
Üldandmed Eesti kohtaÜldandmed Eesti kohta
76
Märkus: KN (kombineeritud nomenklatuur) grupp 1 – elusloomad; grupp 2 – liha ja söödav rups; grupp 3 – kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud; grupp 4 – piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetama-ta loomse päritoluga toiduained; grupp 5 – mujal nimetamata loomsed tooted; grupp 6 – eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal; grupp 7 – köögivili ning söödavad juured ja mugulad; grupp 8 – söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor; grupp 9 – kohv, tee, mate ja vürtsid; grupp 10 – teravili; grupp 11 – jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen; grupp 12 – õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt; grupp 13 – šellak; kummi-vaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid; grupp 14 – taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted; grupp 15 – loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad; grupp 16 – tooted lihast, kalast, vähkidest, limus-test või muudest veeselgrootutest; grupp 17 – suhkur ja suhkrukondiitritooted; grupp 18 – kakao ja kakaotooted; grupp 19 – tooted teraviljast, jahust, tärk-lisest või piimast; valikpagaritooted; grupp 20 – tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest; grupp 21 – mitmesugused toiduvalmistised; grupp 22 – joogid, alkohol ja äädikas; grupp 23 – toidu-ainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; grupp 24 – tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad.
Allikas: SA
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) väliskaubandus aastatel 2008–2014 (miljon eurot)
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) ekspordi struktuur 2014. aastal
import
eksport
2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140
200
400
600
800
1000
1600
1400
1200
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus
17% joogid, alkohol
17% piim ja piimatooted
13% kala ja kalatooted
8% mitmesugused toidu- kaubad
7% teravili
6% tooted teraviljast, jahust
6% tooted lihast, kalast
4% liha ja subproduktid
4% toidurasvad ja -õlid
3% elusloomad
2% õliseemned ja -viljad
13% muu
Allikas: SA
1130
777
9391023
660
1264
833
1376
1008
1507 1478
11901248 1221
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) ekspordi peamised partnerriigid 2014. aastal
18% Soome
16% Läti
16% Venemaa
14% Leedu
6% Rootsi
5% Saksamaa
3% Holland
3% Taani
2% Poola
2% Saudi Araabia
15% muud riigid
Allikas: SA
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandusPõllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus
98
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) impordi struktuur 2014. aastal
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade (KN grupid 1–24) impordi peamised partnerriigid 2014. aastal
22% joogid, alkohol
9% kala ja kalatooted
8% mitmesugused toidu- kaubad
6% liha ja subproduktid
6% puuviljad, marjad
6% loomasöödad
5% tooted jahust, tärklisest, piimast
5% piim ja piimatooted
4% tooted köögi- ja puuviljadest
4% kohv, tee, maitseained
4% kakao ja kakaotooted
3% köögivili, mugulad
18% muu
15% Läti
13% Leedu
11% Soome
8% Poola
8% Saksamaa
8% Holland
7% Suurbritannia
5% Rootsi
4% Taani
4% Prantsusmaa
17% muud riigid
Allikas: SA
Allikas: SA
Toiduainetööstuse eksport (miljon eurot) ja osatähtsus töötleva tööstuse ekspordis (%) aastatel 2008–2014
Allikas: SA
2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140 0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
100
200
300
500
400
600
mln
eur
ot
toiduainetööstuse eksport, mln eurot
osatähtsus töötleva tööstuse ekspordis, %
8,2
325,
9
286,
2
349,
6
381,
3
411
470
527
9,9
8,2
6,67,4
8,1
6,8
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandusPõllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus
11
Piima ja piimatoodete ekspordimahud (tuhat tonni) ja rahaline väärtus (miljon eurot) aastatel 2008–2014
Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur (% väärtusest) 2014. aastal
Allikas: SA
Allikas: SA Allikas: SA
55% piim ja rõõsk koor
29% juust ja kohupiim
6% petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir
5% vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata; muud tooted piima- komponentidest
5% või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided
Kala ja kalatoodete ekspordimahud (tuhat tonni) ja rahaline väärtus (miljon eurot) aastatel 2008–2014
Allikas: SA
0 100 200 300
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014netokaal, tuh t
rahaline väärtus, mln eurot
271,4
282,2192,8
224,4
160,3157,2
138,5140,7
62,991,9
111127
158,2
197,6
Piima ja piimatoodete ekspordi struktuur (% kogumahust) 2014. aastal
82% piim ja rõõsk koor
8% vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata; muud tooted piima- komponentidest
6% juust ja kohupiim
3% petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir
1% või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided
0 50 100 200150 250
2008
2009
2010
2011
2012
2013
2014
netokaal, tuh t
rahaline väärtus, mln eurot
112,2
182104,5
192,2
121,6190,5
119,2153,6
131,2136,3
120,598,1
123,699,8
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandusPõllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus
1312
Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur (% kogumahust) 2014. aastal
Toiduainetööstuse kogutoodang jooksevhindades (miljon eurot) ja osatähtsus töötlevas tööstuses (%) aastatel 2008–2014
Allikas: SA
Kala ja kalatoodete ekspordi struktuur (% väärtusest) 2014. aastal
Allikas: SA
Märkus: * – esialgsed andmed. Allikas: SA
Toiduainete tootmine
Toiduainete tootmine
64% külmutatud kala, v.a kalafileed
20% kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kaaviariasendajad
6% kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha)
4% vähid, elusad ja töödeldud
3% kuivatatud, soolatud või soolvees kala, suitsukala
2% värske või jahutatud kala, v.a kalafileed
1% muud kalatooted
37% külmutatud kala, v.a kalafileed
20% kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha)
14% kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kaaviariasendajad
14% kuivatatud, soolatud või soolvees kala, suitsukala
8% vähid, elusad ja töödeldud
4% tooted ja konservid vähkidest
3% muud kalatooted
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*0 0%
5%
10%
15%
20%
25%
200
400
600
800
1000
1400
1600
1200
mln
eur
ot
kogutoodang, mln eurot
osatähtsus töötlevas tööstuses, %
16,7
1257
1093
1115
1251
1302
1454
1488
20
15,8
13,8 13,9 14,715,9
Toiduaine ja joogitööstuse väärtuseline struktuur aastatel 2008–2014 (miljon eurot)
Märkus: * – esialgsed andmed. Allikas: SA
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600 muud tootedvalmis loomasöödadpuu- ja köögivilipagari- ja maka roni- tootedkala ja kalatootedjoogidliha ja liha tootedpiimatooted
311,
623
6,5
202,
2
257,
521
7,2
180
296,
421
1,6
158,
9
331,
422
3,4
167,
4
320,
5
342,
6
339,
2
227,
3
231,
5
263,
2180,
9
189,
3
202,
9
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus
1514
Piimatoodete tootmine aastatel 2008–2014 (tuhat tonni)
Märkused: * – esialgsed andmed; ** – või ja muud piimarasvatooted (82%-lise või ekvivalendina). Allikas: SA
Piimatoodete tootmine aastatel 2008–2014 (tuhat tonni)
Märkus: * – esialgsed andmed. Allikas: SA
Toiduainete tootmine
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*
Joogipiim 81,9 88,7 93,9 89,3 85,6 87,6 90,7
Juust ja kohupiim 35,7 37,1 38,4 40,6 42,6 43,8 40,5
Hapendatud piim 35,5 37,5 42,3 41,9 39,1 38,8 37,3
Koor 26,9 27,9 32,6 27,5 26,9 31,7 26,7
Või** 7 7,7 6 6,5 4 3,5 4,5
Lõssi pulber 0 0 4,1 0 0 0 5,5
Kokku 187,0 198,9 217,3 205,8 198,2 205,4 205,2
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*0
250
200
150
100
50
või
koor
hapendatud piim
juust ja kohupiim
joogipiim
Lihatoodangu struktuur (% tapakaalust) lihaliigi järgi 2014. aastal
60% sealiha
24% linnuliha
15% veiseliha
1% lamba-, kitse-, küüliku- ja nutrialihaliha
Allikas: SA
Toiduainete tootmine
Lihatoodete tootmine aastatel 2008–2014 (tuhat tonni)
Märkus: * – esialgsed andmed; ** – andmeid pole avaldatud. Allikas: SA
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*
Eesti lihatoodang kokku (tapakaalus) 74,6 76 75,4 80,6 78,4 79,8 80,7
Liha tööstustoodang 45 44,9 45,5 43,1 ** ** **
Vorsttooted 33,6 35,5 36,7 36,5 34,5 33,5 31,9
Termiliselt töötlemata naturaalsed pooltooted lihast
32,9 33 32,9 34,5 29,5 31,6 **
Termiliselt töödeldud tooted lihast 9,6 6,7 7,6 8,4 8,1 8,9 **
Suitsulihatooted, kuivata-tud ja soolatud lihatooted 9 9,6 9,9 10,3 9,6 9,9 **
Pelmeenid ** 5,6 3,5 5,9 3,8 3,5 **
Pasteet 0,4 0,3 0,3 0,3 0,3 0,3 **
Lihakonservid ** 1 0,9 0,8 1 0,9 **
1716
Teraviljatoodete tootmine aastatel 2008–2013 (tuhat tonni)
Allikas: SA
Märkus: * – esialgsed andmed; ** – andmeid pole avaldatud. Allikas: SA
Teraviljatoodete tootmine aastatel 2008–2014 (tuhat tonni)
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014*
Segasööt 229,5 201,3 204,5 216,2 198,8 161,9 **
Jahu 73,5 74,4 78,7 81,2 89,4 88,4 92
Pagaritooted 77,3 74,1 75,5 77 77,7 79,2 80,8
Jahust kondiitri tooted 8,7 7,1 8,4 9,5 8,1 8,7 **
Tangained 2,8 3,2 7,5 2,5 2,5 3 2,4
2008 2009 2010 2011 2012 20130
450
400
350
300
250
200
150
100
50
tangained
jahust kondiitri tooted
pagaritooted
jahu
segasööt
Kalatööstustoodang aastatel 2008–2013 (tuhat tonni)
Märkus: 2014. a andmeid pole veel avaldatud. Allikas: SA
2008 2009 2010 2011 2012 2013
Kalatooted (v.a konservid) 60 73,3 62,1 56,8 72,4 67,2
värske ja jahu-tatud kalaliha, kalafilee, kala-hakkliha
3,3 4,1 3,7 2,5 2,6 3,2
külmutatud kala 30,3 34,6 35,5 32,8 44 40,4
suitsukala 3,8 3,2 1,4 1,9 2,3 2,3
soola-, vürtsi- ja kuivatatud kala, sügavkülmutatud ja paneeritud kala
20,8 25,1 19,8 16,5 17,3 14,4
kulinaarsed kalatooted õlis, marinaadis, kastmes
1,5 1,7 1,5 1,3 4,7 4,3
Kalakonservid 7,1 3,7 5,1 3,8 3,7 3,3
Kalatööstustoodang aastatel 2008–2013 (tuhat tonni)
Allikas: SA
2008 2009 2010 2011 2012 20130
80
70
60
50
40
30
20
10
suitsukalavärske ja jahutatud kalaliha, kalafilee, kalahakklihakalakonservidkulinaarsed kala tooted õlis, marinaadis, kastmessoola-, vürtsi-, kuivatatud, sügavkülmutatud, paneeritud kalakülmutatud kala
Toiduainete tootmine Toiduainete tootmine
19
Mahetoodete töötlemise mahud aastatel 2008–2014 (tonni)
Allikas: mahepõllumajanduse register
Olulisemate mahetoodete töötlemise mahud aastatel 2008–2014 (tonni)
Allikas: mahepõllumajanduse register
2008 2009 2010 2011 201420132012
800
900
1000
700
600
500
400
300
200100
0
tera- ja kaunviljatooted
liha ja lihatooted
tooted puu- ja köögiviljadest, kartulist, marjadest
õlid
kalatooted
piimatooted
Toidugrupp 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Piimatooted 245,9 220,6 145 151,8 149,4 156,5 203,3
Liha ja lihatooted 23,3 53,3 177 102,7 171,5 168,0 554,8
Tera- ja kaunviljatooted 279,5 660,8 370 617 702,4 678,6 919,4
Pagari-, kondiitri- ja makaronitooted 62 70,4 96 114,3 112,1 144,2 155,8
Taimeteed, maitseained 3,5 4,4 3,2 5,4 3,1 3,7 4,0
Tooted puu- ja köögi-viljadest, kartulist, marjadest, seentest
58,6 135,9 162,1 269 225 313,9 486,8
Õlid 2,3 6,9 8 72,7 341,7
Kalatooted 11,3 30,9 156,1 260,2
Joogid (tuh liitrit) 182,5 106,1 281,4
Muud tooted (kanepi jahu, kohv, pärm, sojatooted, võided, valmistoidud, mesi lisandiga)
0,3 6,0 42,0 45,3 63,4
Statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete arv ja maaettevõtete osakaal (%) aastatel 2008–2014
Põllumajandus ja maaeluMaapiirkonna ettevõtlus ja tööhõive
Märkus: maaettevõtted on maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted, kusjuures maapiirkonna alla loetakse vallad (v.a Tallinnaga vahetult piirnevad vallad), vallasisesed linnad ja kuni 4000 elanikuga väikelinnad.Allikad: SA, Maaeluministeerium
Põllumajandus ja maaelu
2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140
20 000
40 000
60 000
80 000
100 000
120 000 40%
35%30%
25%
20%
15%
10%
5%
0%
kõik Eesti ettevõttedmaaettevõtted
maaettevõtete osakaal, %
2727 29 28 28 28 28
77 9
4821
279
81 9
0921
931
100
216
28 6
50
103
833
29 3
11
108
884
30 2
20
112
760
113
765
31 6
21
32 1
35
Toiduainete tootmine
2120
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Tööjõud, tuhat 205,4 200,8 201,8 208,6 200,6 200,3 202,6
hõivatud, tuhat 193,9 175,7 171,2 185,2 182,7 186,9 189,6
töötud, tuhat 11,5 25,1 30,6 23,4 17,9 13,4 13
15–74-aastased kokku, tuhat 325,0 326,0 325,3 324,0 315,7 313,2 311,1
Tööjõus osalemise määr, % 63,2 61,6 62,0 64,4 63,5 64,0 65,1
Tööhõive määr, % 59,7 53,9 52,6 57,2 57,9 59,7 60,9
Töötuse määr, % 5,6 12,5 15,2 11,2 8,9 6,7 6,4
Tööhõive maaasulates aastatel 2008–2014
Märkused: Maa-asulate hulka on arvestatud alevikud ja külad (sinna ei kuulu linnad, vallasisesed linnad ja alevid, mida loetakse linnalisteks asulateks).Tööga hõivatu on isik, kes uuritaval perioodil kas töötas ja sai selle eest tasu palga töötajana, ettevõtjana või vabakutselisena, töötas otsese tasuta pereette-võttes (nt talus) või ajutiselt ei töötanud.Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises (vanus 15–74 aastat) rahvas tikus.Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvas tikus.Töötuse määr (tööpuuduse määr) – töötute osatähtsus tööjõus.Allikas: SA
Tööhõive ja töötus maaasulates aastatel 2008–2014
Allikas: SA
Põllumajandus ja maaelu
20092008 2010 2011 2012 2013 2014
160165170175
180185
190
195
200
tuha
t
155 0%
10%
20%
40%
30%
50%
60%
70%
hõivatud, tuhat tööhõive määr, %
töötuse määr, %
60
613 15
11 9 7 6
54 5357 58 60 61
185
183 18
7
190
171
176
194
Märkused: Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus.Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus.Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus jms.Allikas: SA
Hõivatuse struktuur majandussektori järgi maaasulates aastatel 2008–2014 (tuhat hõivatut)
2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%
10%
20%
30%
40%
50%
60%70%
80%
90%
100%
tertsiaar-sektor
sekundaar-sektor
primaar-sektor
107
6621
103
5418
9953
19
105
5822
104
5821
107
111
58 59
21 20
Põllumajandus ja maaelu
2322
Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses ja tööhõives aastatel 2008–2014
Põllumajandussaaduste toodangu väärtuseline struktuur aastatel 2008–2014 (%)
Põllumajanduse majandusnäitajad
Allikas: SA
Allikas: SA, Maaeluministeerium
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi lisandväärtus jooksevhindades (mln eurot)
405 300 413 567 627 584 599
osatähtsus lisandväärtuses (%)
2,8 2,4 3,3 4 4,1 3,5 3,4
Hõivatud põllu-majanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (tuhat)
25,5 24 23,9 26,6 27,6 26,5 24,1
osatähtsus tööhõives (%) 3,9 4 4,2 4,4 4,5 4,3 3,9
Hõivatud põllu-majanduses ja jahinduses (tuhat)
17,3 17,4 17,2 19,3 19,3 17,7 16,2
osatähtsus tööhõives (%) 2,6 2,9 3 3,2 3,1 2,8 2,6
2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%
10%20%
30%40%50%60%70%80%90%
100% muu põllumajan dus-toodanglinnudpuu- ja köögivilikartulveisedõliseemesöödakultuuridseadteravili kokkupiim
3115
1310
7
2616
1410
8
2918
117
9
2917
129
9
25 30 31
26 18 22
11 11 11
10 9 9
10 8 8
Põllumajanduslikud majapidamised ja nende põllumajandusmaa kasutus erinevates põllumajandusmaa suurusklassides aastatel 2010 ja 2013 (%)
Kasutatava põllumajandusmaa jaotus põllumajandusmaa suurusklasside järgi 2013. aastal (tuhat hektarit)
Allikas: SA
Allikas: SA
2010 2010 2010 2010 2010
< 10 ha 10 – < 100 ha 100 – < 500 ha 500 – < 1000 ha
majapidamised, %
≥ 1000 ha
2013 2013 2013 2013 20130%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
põllumajandusmaa, %
38
7 8
1 1 1 1
37
54 53
5 5
22 22
31 32
18 17
24 25
5%
22%
32%
17%
24%
< 10 ha
10 – < 100 ha
100 – < 500 ha
500 – < 1000 ha
≥ 1000 ha
Põllumajandus ja maaelu Põllumajandus ja maaelu
2524
Taimekasvatus
Põllumajandusmaa kasutus aastatel 2008–2014 (hektarit)
Märkused: Kasutatava põllumajandusmaa hulka on arvestatud põllumajandus-tootmises kasutatav ning heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa. 2013. ja 2014. aasta näitaja „Kasutatav põllumajandusmaa kokku“ hõlmab ka jõulukuusekasvatust.Põllumaa hulka on arvestatud ka puu- ja köögiviljaaias (koduaias) kasvatata-vate kultuuride kasvupind.Viljapuu- ja marjaaia pinna hulka on arvestatud ka puu- ja köögiviljaaias (koduaias) kasvatatavate viljapuude ja marjakultuuride kasvupind ning puu-koolid, maasika kasvupind on arvestatud põllumaa hulka.Alates 2003. aastast arvestatakse haritavale maale rajatud üle viie aasta vanune pikaajaline rohumaa loodusliku rohumaa hulka.Allikas: SA
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Kasutatav põllu-majandusmaa kokku
914 729 906 458 931 776 948 826 945 992 955 916 965 907
Põllumaa 599 349 597 791 596 413 645 067 632 399 620 483 632 100
Viljapuu- ja marjaaiad 8 285 7 941 8 108 7 057 6 995 6 808 6 266
Looduslik (püsi)rohumaa 215 704 196 549 195 381 187 262 162 812 191 529 218 605
Põllumajan-dustootmises mittekasutatav maa, mida säilitatakse heades põllu-majandus- ja keskkonna-tingimustes
91 391 104 177 131 874 109 440 143 786 137 096 108 421
Põllumajandusmaa kasutuse struktuur aastatel 2008–2014 (tuhat hektarit)
Põllukultuuride kasvupinna struktuur 2015. aastal
Allikas: SA
Märkus: esialgsed andmed. Allikas: SA
56% teravili
26% söödakultuurid
12% tehnilised kultuurid
5% kaunvili
1% kartul
0,5% avamaaköögivili
2008 2009 2010 2011 2012 201420130
200
400
600
800
1000
1200 viljapuu- ja marjaaiadpõllumajandustootmises mittekasutatav maa, mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimusteslooduslik (püsi-)rohumaapõllumaa
Põllumajandus ja maaelu Põllumajandus ja maaelu
2726
Teravilja kasvupinna struktuur 2015. aastal
Märkus: esialgsed andmed. Allikas: SA
Märkus: * – esialgsed andmed. Allikas: SA
Peamiste teraviljade kasvupind aastatel 2008–2015 (tuhat hektarit)
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2015*2014
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
48% nisu
38% oder
7% kaer
4% rukis
1% segavili
2% muu
nisu
oder
kaer
rukis
Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2012–2014
Kultu
ur20
1220
1320
14
kasv
upin
d(tu
h ha
)sa
agi k
ogus
(tuh
t)sa
agik
us(k
g/ha
)ka
svup
ind
(tuh
ha)
saag
i kog
us(tu
h t)
saag
ikus
(kg/
ha)
kasv
upin
d(tu
h ha
)sa
agi k
ogus
(tuh
t)sa
agik
us(k
g/ha
)
Tera
vili
ko
kku,
sh
290,
599
1,2
3 41
231
1,0
975,
53
136
332,
912
21,6
3 66
9
ruki
s16
,957
,13
381
11,5
21,9
1 90
615
,449
,63
211
talin
isu
63,5
296,
24
662
44,9
137,
83
073
8134
7,8
4 29
5
suvi
nisu
60,8
188,
53
102
79,3
269,
03
392
73,4
267,
73
648
kaer
31,7
78,4
2 47
134
,885
,32
453
27,3
652
384
oder
109,
034
1,2
3 13
113
3,0
440,
93
314
125,
845
8,1
3 64
1
Kaun
vili
11,0
12,9
1 17
913
,631
,42
315
19,1
39,5
2 07
0
Raps
ja rü
ps87
,215
7,8
1 81
186
,117
4,0
2 02
180
166,
22
078
Kartu
l7,
613
8,9
18 2
176,
612
7,7
19 2
456,
411
7,3
18 4
72
Avam
aa-
köög
ivili
2,9
53,8
18 3
892,
867
,423
951
2,9
55,5
19 1
88
Sööd
a-
kultu
urid
168,
926
01,3
15 5
0116
8,9
2246
,213
483
166,
122
02,9
13 2
62
Põllu
kultu
urid
ko
kku
568,
8
59
0,2
608,
4
Allikas: SA
Põllumajandus ja maaelu Põllumajandus ja maaelu
2928
Allikas: SA
Allikas: SA
Peamiste teraviljade saagikus aastatel 2008–2014 (kg/ha)
2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140
2000
1500
1000
500
2500
3000
3500
4000
4500
5000
talinisu
suvinisu
suvioder
talioder
rukis
kaer
Taimekasvatussaaduste tootmine elaniku kohta aastas aastatel 2008–2014 (kilogrammi)
2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140
100200300
400500600
1000
800
900
700 teravili
kartul
köögivili
Loomakasvatussaaduste tootmine aastatel 2008–2014
Loomade arv 31. detsembri seisuga aastatel 2008–2014 (tuhat)
Loomakasvatus
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Liha eluskaalus, tuhat tonni 111,3 113,2 111,7 118,5 115,5 117,1 118,5
Liha tapakaalus, tuhat tonni 74,6 76 75,4 80,6 78,4 79,8 80,7
Piim, tuhat tonni 694,2 671 676 693 721,2 772 805,2
Munad, mln tk 146,5 173,3 181,9 183,8 179,5 189,9 199,4
Vill füüsilises kaalus, tonni 151,1 134 154,2 125,7 138 166,8 134,3
Mesi, tonni 501 575 681,5 693,8 957 978,7 1154,8
Allikas: SA
Allikas: SA
2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140
50
100
150
200
250
350
300
400
sead
veised kokku
piima lehmad
lambad ja kitsed
Põllumajandus ja maaelu Põllumajandus ja maaelu
3130
Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2008–2014
Allikas: SA
Piima kokkuostu andmed aastatel 2008–2014
Allikas: SA
2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140
100200300
400500600700800900 9000
010002000
300040005000
600070008000
piimatoodang, tuhat tonni
piimalehmade arv, tuhat
keskmine piimatoodang lehma kohta, kg
tuha
t leh
ma;
tuha
t ton
ni
kg le
hma
koht
a
6781
694
100 67
197
671
97
693
96
721
97
772
98
805
96
6838 7021 7168 7526 7990 8233
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Piim naturaal-kaalus, tuhat tonni 605,9 612,3 621,1 642,3 649,1 688,8 730
sh eliitsordi piim, tuhat tonni
318,6 326,3 379,9 387,8 407,3 454,8 542,1
sh kõrgema sordi piim, tuhat tonni
265,3 275,2 227,2 245,6 228 221,6 181,9
sh esimese sordi piim, tuhat tonni
19,6 8,8 12 6,8 11,9 10,9 4,9
Rasvasisaldus, % 4 4,1 4,1 4 4 4 4
Valgusisaldus, % 3,3 3,4 3,3 3,4 3,4 3,4 3,4
Keskmine hind, eurot/tonn 296,42 210,08 277,13 322,73 299,97 338,11 327,98
Tööstustele realiseeritud piima kvaliteet aastatel 2008–2014 (tuhat tonni)
Allikas: SA
2008 2009 2010 2011 2012 201420130
200
100
300
400
600
500
700
800
esimese sordi piimkõrgema sordi piimeliitsordi piim
Piimalehmaomanike jagunemine suurusgrupiti aastatel 2008–2014 (%)
Allikas: PRIA põllumajandusloomade register
2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
90%
80%
100%
300 ja rohkem lehma
100–299 lehma
50–99 lehma
10–49 lehma
3–9 lehma
1–2 lehma
6716
11
6517
11
6317
12
6018
13
58 56 55
19 19 18
13 14 14
Põllumajandus ja maaelu Põllumajandus ja maaelu
3332
Allikas: PRIA põllumajandusloomade register
Piimalehmade koguarvu jagunemine suurusgrupiti aastatel 2008–2014 (%)
2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
90%
80%
100%
1–2 lehma
3–9 lehma
10–49 lehma
50–99 lehma
100–299 lehma
300 ja rohkem lehma
24 24 21 22 21 20 21
49 50 54 55 58 61 61
Tapaloomade ja lindude eluskaal aastatel 2008–2014 (tuhat tonni)
Märkus: aluseks on tapaks müüdud ja majapidamises tapetud (k.a teenustööna tappa lastud) loomad ja linnud.Allikas: SA
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
lambad ja kitsed
veised
linnud
sead
0
20
40
60
100
80
120
140
64,3
18,2
27
64,1
20,5
26,8
63,7
24,4
22,1
69,9
2324
,2
67,9
68,8
67,7
23,2
21,7
26,8
22,8 25
22,5
Lihatoodang aastatel 2008–2014 (tapakaalus, tuhat tonni)
Allikas: SA
lamba- ja kitseliha
veiseliha
linnuliha
sealiha
2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140
10
30
20
40
50
60
70
80
90
Allikas: SA
Munatoodang põllumajandusettevõtetes aastatel 2008–2014
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
200
250
mln
tükk
i
tk k
ana
koht
a
295
280
300
270
260
250
240
230
150
100
50
0
munatoodang, mln tükki
keskmine munatoodang kana kohta, tükki
146,
5
173,
3
181,
9
183,
8
179,
5
189,
9
199,
4
290
281 283288
279
291288
Põllumajandus ja maaelu Põllumajandus ja maaelu
3534
Loomakasvatussaaduste tootmine elaniku kohta aastas aastatel 2008–2014
piim, kg
munad, tk
liha, kg
2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140
600
700
500
400
300
200
100
Allikas: SA
Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal oleva maa pindala ja mahetootjate (ettevõtete) arv aastatel 2008–2014
Allikas: mahepõllumajanduse register
Mahepõllumajandus
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
160
180
1600
1800
1400
1200
1000
800
600
400
200
0
140
120
100
80
60
40
20
0
mahepõllumajandusmaa, tuh ha
mahetootjate arv
tuha
t ha
toot
jate
arv
87,3
102,
8
121,
8
134,
1
144,
1
153,
4
158,
1
1245 12781356
1431 1478 1553 1542
Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal oleva maa kasutamine 2014. aastal
Allikas: mahepõllumajanduse register
55% püsirohumaa
19% söödakultuurid
18% teravili
3% tehnilised kultuurid
2% kaunvili
1% viljapuu- ja marjaaiad
2% muud kultuurid
Maheloomade, sh üleminekuajal olevate loomade arv aastatel 2011–2014
Allikas: mahepõllumajanduse register
2011 2012 2013 2014
Veised, sh 28 701 31 431 35 582 37 491
lüpsilehmad 3 255 2 937 2 609 2 138
lihaveise ammlehmad 7 734 9 532 10 882 12 217
Lambad 46 496 48 314 47 566 50 545
Kitsed 940 1 108 1 245 1 431
Hobused 1 987 2 068 2 136 2 121
Sead 1 327 1 139 890 1 475
Kodulinnud, sh 12 864 30 648 28 582 42 107
munakanad 7 759 9 051 16 820 16 476
Küülikud 1 208 436 1 524 2 180
Mesilased (perede arv) 632 864 1 510 1 737
Põllumajandus ja maaelu Põllumajandus ja maaelu
3736
Põllumajanduse ja maaelu toetused
Toetused põllumajandustootjatele ja töötlejatele ning maaelu arenguks aastatel 2007–2014 (miljon eurot)
Märkused: 2008–2014 makstud toetused vastava aasta 31. detsembri seisuga; 2015. a – eelarve.Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) I sammas sisaldab otse-toetusi ja turukorraldusmeetmeid.ÜPP II sammas sisaldab maaelu arengukava raames antavaid toetusi.Riiklikud toetused sisaldavad põllumajandustootja asendusteenuse, kindlus-tuse, praktika, turuarenduse, ohtliku taimekahjustaja, aretuse, hukkunud loo-made kõrvaldamise ja hävitamise toetust.Kütuseaktsiisi maksusoodustus on hinnanguline väärtus, kus hinnangu aluseks on põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja keskmine kütusekulu ekspert-hinnangu järgi. Maksusoodustus on põllumajanduses hinnanguliselt kasutatud diislikütuse koguse tavaaktsiisi ja erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära vahe. SA avaldab esialgsed andmed 2015. a kohta jaanuaris 2016, seetõttu on 2015. a maksu soodustuse hinnanguline väärtus sama kui 2014. a.Allikas: Maaeluministeerium
riiklikud toetused
kütuse-aktsiisi maksu-soodustus
ÜPP II sammas
ÜPP I sammas
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 20150
50
100
150
200
250
300
350
102,
53,
9
93,1
3,4
111,
93,
7
120,
53,
1
138,
23,
6
137,
2
112,
4
141,
7
4,4
4,2
4,1
104,
624
,9
112,
926
,3
125,
624
,5
152,
124
,8
166,
922
,4
130
23,5
145,
2
124,
9
24,9
24,9
Otsetoetused ja täiendavad otsetoetused/üleminekutoetused aastatel 2008–2015 (miljon eurot)
Märkus: 2015. a – eelarves planeeritud.Allikas: Maaeluministeerium
EL eelarve
Eesti eelarve
2008 2009 2010 2011 2012 2014 201520130
20
40
60
80
100
120
140
49,9
51
28,7
61
34,5
72
35,8
81
28,7
91
30,7
110
114
101
Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rahaliste vahendite kasutamine seisuga 30.09.2015
Märkused: I telg – põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine;II telg – keskkonna ja paikkonna säilitamine;III telg – maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine;IV telg – LEADER (kohaliku tasandi koostöö);V telg – tehniline abi.Allikas: Maaeluministeerium
I telg II telg III telg IV telg V telg0
50
100
150200250300
350400
0%
20%
40%
80%
60%
100%m
ln e
urot
määratud, mln eurot
välja makstud, mln eurot
täitmise % välja-maksete järgi
380,
434
3,7
347,
434
2,1
139,
511
5,2
92,7
84,7
47,8
38
97,4 100 98,9 99,7 99,8
Põllumajandus ja maaelu Põllumajandus ja maaelu
3938
PrioriteetAvalik sektor
Avalik sektor kokku, eurot
EAFRD osaluse määr, %
EAFRD summa, eurot
Prioriteet 2. Põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja kõigi põllumajandusvor-mide konkurentsivõime parandamine kõigis piirkondades ning uuenduslike põllumajandustehnoloogiate ja metsa-de säästva majandamise edendamine
283 524 000 82,3 233 284 000
Prioriteet 3. Toiduahela korraldamise, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses
105 025 000 87,7 92 073 950
Prioriteet 4. Põllumajanduse ja metsan-dusega seotud ökosüsteemide ennista-mine, säilitamine ja parandamine
365 563 000 78,5 287 001 500
Prioriteet 5. Ressursitõhususe eden-damine ning vähese CO2-heitega ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele ülemineku toetamine põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris
23 780 000 86,2 20 489 000
Prioriteet 6. Sotsiaalse kaasamise, vae-suse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine
176 000 000 92,3 162 410 000
Tehniline abi 38 913 513 72,2 28 083 108
Kokku 992 805 513 82,9 823 341 558
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 rahastamiskava prioriteetide kaupa
Märkus: EAFRD – Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond.Allikas: Maaeluministeerium
Allikas: Maaeluministeerium
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 rahaliste vahendite kasutamine prioriteetide kaupa seisuga 30.09.2015
Prioriteet 2 Prioriteet 3 Prioriteet 4 Prioriteet 5 Prioriteet 6 Tehniline abi
05
101520253035
0%
2%
4%
8%
10%
6%
määratud, mln eurot
välja makstud, mln eurot
täitmise % väljamaksete järgi
27,7
4,5 0,3
4,7
29,3
28,6
28,7
7,7 3,69,7
4,3
7,8
4,4
9,1
0 0
MeedeAvalik sektor
Avalik sektor kokku, eurot
EAFRD osaluse määr, %
EAFRD summa, eurot
Meede 1. Teadmussiire ja teavitus 12 000 000 89,0 10 680 000
Meede 2. Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused
8 600 000 85,9 7 385 000
Meede 3. Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete edendamine
1 000 000 84,0 840 000
Meede 4. Investeeringud materiaalsesse varasse 289 500 000 84,5 244 755 000
Meede 6. Põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse areng 122 124 000 85,4 104 249 000
Meede 8. Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse arendamiseks
10 000 000 86,5 8 650 000
Meede 9. Tootjarühmade loomine 6 000 000 89,0 5 340 000
Meede 10. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameede 244 927 000 79,4 194 378 500
Meede 11. Mahepõllumajandus 77 700 000 76,4 59 400 000
Meede 12. Natura 2000 toetused 32 666 000 75,0 24 499 500
Meede 14. Loomade heaolu 40 675 000 92,0 37 438 450
Meede 16. Koostöö 18 700 000 89,0 16 643 000
Meede 19. Kogukonna juhitud kohalik areng (LEADER) 90 000 000 90,0 81 000 000
Meede 20. Tehniline abi 38 913 513 72,2 28 083 108
Kokku 992 805 513 82,9 823 341 558
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 rahastamiskava meetmete kaupa
Märkus: EAFRD – Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond.Allikas: Maaeluministeerium
Põllumajandus ja maaelu Põllumajandus ja maaelu
40
Kutseline kalapüük aastatel 2008–2014 (tuhat tonni)
Kutselise kalapüügi struktuur (% kogumahust) 2014. aastal
Kalamajandus
Märkused: arvestatud on toorkala.Allikad: Maaeluministeerium, SA
Allikad: Maaeluministeerium, SA
65% avamerepüük Läänemerel traallaevadega
16% ookeanipüük
15% rannapüük Läänemerel
4% siseveepüük
Kalamajandus
2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140
20
40
60
80
100
120
siseveepüük
rannapüük Läänemerel
avamerepüük Läänemerel traallaevadega
ookeanipüük
14,6
10,9
12,8
14,6
12 12 10,9
70,9
2,7
69,5
2,8
68,3
2,8
532,
6
43,5
44,9
44,4
3 2,9
2,8
Kutseline kalapüük Läänemerel traallaevadega kalaliikide kaupa (% mahust) 2014. aastal
Kutseline rannapüük kalaliikide kaupa (% mahust) 2014. aastal
Allikad: Maaeluministeerium, SA
Allikad: Maaeluministeerium, SA
64% kilu
35% räim
1% muu kala
74% räim
15% ahven
2% tint
2% lest
2% koha
1% särg
4% muu kala
Kalamajandus
4342
Kutseline siseveepüük kalaliikide kaupa (% mahust) 2014. aastal
Vesiviljeluse aastased müügimahud aastatel 2008–2014 (toorkala, tonni)
Allikad: Maaeluministeerium, SA
Vikerforell 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Vikerforell 333,8 549,0 487,5 333,8 455,3 465,5 572,7
Karpkala 52,3 45,4 39,4 37,5 38,2 43,7 *
Angerjas 46,0 30,0 20,3 2,0 * * 127,0
Jõevähk 0,7 2,0 0,4 0,6 0,1 0,4 0,2
Muu kala 50,8 26,1 49,6 17,9 86,8 223,4 168,1
Kala kokku 483,7 654,8 598,5 392,6 580,8 733,2 868,1
Toidukalamari 6,7 7,4 4,5 0,1 4,1 5,0 3,1
Märkus: * – andmed on arvestatud muu kala hulka.Allikad: Maaeluministeerium, SA
30% latikas
28% ahven
23% koha
8% särg
6% haug
1% jõesilm
1% luts
1% rääbis
2% muu kala
Vesiviljelusliikide müük aastatel 2008–2014 (tonni)
Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakendamine seisuga 31.12.2014 (miljon eurot)
Märkused: 2014. a on karpkala arvestatud muu kala hulka.Allikad: Maaeluministeerium, SA
Märkused: I telg – ühenduse kalalaevastiku kohandamine;II telg – vesiviljelus, sisevete kalandus, kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemine ja turustamine;III telg – ühist huvi pakkuvad meetmed;IV telg – kalanduspiirkondade säästev areng;V telg – tehniline abi.Allikas: Maaeluministeerium
2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140
200
100
300
400
500
700
600
800
900
muu kala
karpkala
vikerforell
I telg II telg III telg IV telg V telg0
5
10
15
20
25
30
35
40
eelarve määratud välja makstud
20,4
20,1
17,5
32,8
37,6
21,5
28,3
30,9
24,3
25,7
26,3
22,3
5,6
6,5
4,4
Kalamajandus Kalamajandus
45
Põllumajandussaaduste tootmine Euroopa Liidu liikmesriikides
Kasutatav põllumajandusmaa elaniku kohta Euroopa Liidu liikmesriikides 2014. aastal (hektarit)
0 0,2 0,60,4 0,8 1
Rumeenia
Bulgaaria
Ungari
Hispaania
Taani
Prantsusmaa
Soome
Poola
Kreeka
Portugal
Slovakkia
Tšehhi
Austria
Rootsi
Horvaatia
Suurbritannia
Luksemburg
Sloveenia
Saksamaa
Küpros
Belgia
Holland
Malta
Itaalia*
Eesti
Läti
Iirimaa
Leedu
Märkused: * – andmed puuduvad. Arvestatud on elanike arvu seisuga 01.01.2014.Allikas: Eurostat; koostaja arvutused
Põllumajandussaaduste tootmine Euroopa Liidu liikmesriikides
Põllumajandussaaduste tootmine Euroopa Liidu liikmesriikides
Teravilja tootmine elaniku kohta Euroopa Liidu liikmesriikides 2014. aastal (kg)
0 5000 1000 1500 2000
Rumeenia
Läti
Prantsusmaa
Eesti
Slovakkia
Poola
Tšehhi
Soome
Horvaatia
Austria
Saksamaa
Rootsi
Iirimaa
Hispaania
Kreeka
Suurbritannia
Sloveenia
Luksemburg
Itaalia
Belgia
Portugal
Holland
Küpros
Malta
Bulgaaria
Ungari
Taani
Leedu
Märkused: Arvestatud on koristatud teravilja (ei sisalda koristuskadusid). Teravilja hulka kuuluvad: nisu, oder, mais jt teraviljad.Arvestatud on elanike arvu seisuga 01.01.2014.Allikas: Eurostat; koostaja arvutused
4746
Piima tootmine elaniku kohta Euroopa Liidu liikmesriikides 2014. aastal (kg)
0 200 800400 600 12001000 1400
Eesti
Leedu
Soome
Läti
Saksamaa
Prantsusmaa
Austria
Belgia
Rootsi
Poola
Sloveenia
Suurbritannia
Tšehhi
Küpros
Portugal
Itaalia
Slovakkia
Ungari
Hispaania
Malta
Bulgaaria
Kreeka
Rumeenia
Horvaatia*
Luksemburg
Holland
Taani
Iirimaa
Märkused: * – andmed puuduvad.Arvestatud on piimatööstustele realiseeritud lehmapiima.Arvestatud on elanike arvu seisuga 01.01.2014.Allikas: Eurostat; koostaja arvutused
Liha tootmine elaniku kohta Euroopa Liidu liikmesriikides 2014. aastal (kg)
0 35030025020015010050
Poola
Holland
Saksamaa
Austria
Küpros
Ungari
Prantsusmaa
Portugal
Soome
Leedu
Suurbritannia
Eesti
Itaalia
Sloveenia
Rootsi
Tšehhi
Horvaatia
Kreeka
Luksemburg
Läti
Rumeenia
Malta
Bulgaaria
Slovakia
Hispaania
Belgia
Iirimaa
Taani
Märkused: Arvestatud on tapamajades ja farmides tapetud loomade (sead, veised, lambad, kitsed) ja lindude (kanad, pardid, haned, kalkunid jne) tapakaalu.Arvestatud on elanike arvu seisuga 01.01.2014.Allikas: Eurostat; koostaja arvutused
Põllumajandussaaduste tootmine Euroopa Liidu liikmesriikides Põllumajandussaaduste tootmine Euroopa Liidu liikmesriikides
4948
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni AmetTähe 451010 Tartu737 [email protected]
Veterinaar ja ToiduametVäike-Paala 311415 Tallinn605 [email protected]
PõllumajandusametTeaduse 2, Saku 75501 Harjumaa671 [email protected]
Põllumajandusuuringute KeskusTeaduse 4/6, Saku 75501 Harjumaa672 [email protected]://pmk.agri.ee
Veterinaar ja Toidu laboratooriumKreutzwaldi 3051006 Tartu738 [email protected]
Maamajanduse InfokeskusJäneda 73602 Lääne-Virumaa384 [email protected]
Eesti Taimekasvatuse InstituutJ. Aamisepa 148309 Jõgeva776 [email protected]
Eesti Põllumajandus muuseumPargi 4, Ülenurme vald 61714 Tartumaa738 [email protected]
Eesti PiimandusmuuseumH. Rebase 1, Imavere 72401 Järvamaa389 [email protected]://piimandusmuuseum.ee
Carl Robert Jakobsoni TalumuuseumKurgja küla, Vändra vald 87612 Pärnumaa445 [email protected]
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASKreutzwaldi 48A 50094 Tartu738 [email protected]
Vireen ASEbavere küla, Väike-Maarja vald 46209 Lääne-Virumaa327 [email protected]
Maaelu Edendamise SihtasutusOru 2171003 Viljandi648 [email protected]
Maaeluministeeriumi valitsemisala
50
MaaeluministeeriumLai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn625 [email protected]