Maaelu Arengu Strateegia

Maaelu Arengu Strateegia

Põllumajandusministeerium07.02.2006

Strateegiadokumendi struktuur ptk 1 – Hinnang majanduslikule, sotsiaalsele ja

keskkonna olukorra kirjeldusele ning põhiindikaatorid

ptk 2 – Üldine strateegia, Ühenduse strateegiliste eesmärkide seos rahvusliku strateegiaga

ptk 3 – Strateegia telgede lõikes, kvantitatiivsed eesmärgid

ptk 5 – Strateegia kokkusobivus Ühenduse maaelu arengu strateegia suunistega ning täiendavus teiste Ühenduse rahastamisvahenditega ptk 6 – maaeluarengu võrgustik

Peatükk 1

Hinnang majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkonna olukorra kirjeldusele ning

põhiindikaatorid

1 peatüki struktuur Üldolukorra kirjeldus Põllumajanduse, põllumajandussaadusi

töötleva tööstuse ja metsanduse majanduslik olukord/konkurentsivõime

Põllumajanduskeskkond ja -maastikud Maamajanduslik ettevõtlus ja elukvaliteet

Lähte- ja kontekstindikaatorid Lähteindikaatorid näitavad üldist sotsiaalset,

majanduse ja keskkonna olukorda (tööjõu produktiivsus, tööhõive, SKP jne) programmeerimisperioodi alguses

Kontekstindikaatorid iseloomustavad üldist programmi konteksti – põllumajandustootmise struktuur, põllumaa kasutus jne

Nende andmete alusel ning nende võrdlusel EL teiste liikmesriikide näitajatega baseerub peatükk 1

Uuringud

Spetsiifilised lähteindikaatorid lisaks korrastatud maaparandusobjektide

osakaal kogu maaparandusega seotud pinnast

Oluline on esitada lisaks “kohustuslikele” sellised lähteindikaatorid, mille osas tahame saavutada muudatusi

Peatükk 2

Üldine strateegia, Ühenduse strateegiliste

eesmärkide seos rahvusliku strateegiaga

2.1 Strateegia lähtealused Võttes aluseks Ühenduse strateegilised suunised

aastateks 2007-2013, eriti eesmärke, mis on seatud põllumajanduse ja metsandussektori konkurentsivõime parandamiseks, keskkonna ja maastike parendamiseks ning maapiirkonna elanike elukvaliteedi ning majandustegevuse mitmekesistamise osas;

Arvestades ÜPP uuenduse raames tehtud otsuseid, mis ühelt poolt vähendavad otsest sekkumist põllumajandustootmise konkreetsetesse harudesse (toetuse lahtisidumine tootmisest), kuid teisalt suurendavad põllumajandustootja omavastutust (suurem orientatsioon turumõjudele ning toetuste sidumine erinevate keskkonna-, toiduohutuse jt nõuetega);

2.1 Strateegia lähtealused Arvestades WTO käesolevatest

läbirääkimistest johtuvat edasist survet ÜPP arengule, mille tulemuseks on tõenäoliselt ÜPP I samba mõju vähenemine põllumajandussektori sissetulekule ning maailma põllumajandusturu edasine liberaliseerimine;

Võttes aluseks peatükis 1 toodud analüütilise ülevaate ning Eesti maapiirkondade arenguprobleemid ja potentsiaali;

2.1 Strateegia lähtealused Arvestades Eesti riigieelarvestrateegias

planeeritud tegevustega, mis mõjutavad maapiirkondade ja spetsiifilisemalt põllumajanduse arengut nii Eesti omavahendite, kui Ühenduse eelarvest kaasfinantseeritavate vahendite arvel;

Lähtudes perioodidel 2001-2004 (SAPARD) ning 2004-2006 (Eesti MAK ja RAK 3. prioriteedi maaelu ja põllumajanduse meetmed) saadud kogemustest.

Eesmärgid telgede lõikes

Telg 1 põllumajandussektori majandusliku

olukorra parandamine sellisel määral, et valdav osa põllumajandustootjaid on peale 2013. a konkurentsivõimelised selleks ajaks vähenevate avaliku sektori toetuste tingimustes ning et valdav osa erametsi on majandatud sellisel määral ja viisil, mis tagab nende tootlikkuse ja elujõulisuse ning aitab kaasa erametsanduse arengule ning tööhõive säilimisele maapiirkonnas.

Telg 2 põhieesmärk põllumajanduskeskkonna ja

paikkonna säilitamise valdkonnas on tagada hea keskkonnaseisund läbi keskkonnasõbralike tootmisviiside põllumajanduses ning tagada põllumajanduslik maakasutus tagamiseks ka piirkondades, kus see mängib olulist rolli traditsiooniliste maastike kujunduses ning kõrge loodusväärtusega alade säilimisel. Eesti metsade majandamisel ja kaitsel lähtutakse säästva metsanduse põhimõtetest ning eesmärgiks on võetud tagada väärtuslike alade kaitse.

Telg 3 põhieesmärgiks on maapiirkondade

elukvaliteedi parandamine ning maamajanduse mitmekesistamine eelkõige vähemsoodsatel aladel. Nende eesmärkide täitmisele lähenetakse kompleksselt ühelt poolt arendades ettevõtlust ning teiselt poolt tugevdades kohaliku kogukonna tegevust.

Telg 4 Eesmärgiks on senisest laialdasem

otsustusõiguse andmine kohalikule tasandile nii, et 2013. aastaks on enamus valdu “kaetud” kohalike initsiatiivgruppidega ning neil on välja töötatud ja rakendatud strateegiad oma piirkonna arenguks.

Vahendite jaotuse telgede vahel

Telg Finantseerimise osatähtsus kogu 2004-2006 programmist

Finantseerimise osatähtsus EAFRD-st

Põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime

38,6% 40%

Keskkonna ja maastike parendamine

42,6% 40%

Maaelanike elukvaliteet ja maaettevõtluse mitmekesistamine

5,4% 13%

Kohaliku suutlikkuse suurendamine

0,6% 5%

Peatükk 3

Strateegia telgede lõikes, kvantitatiivsed eesmärgid

3. Strateegia telgede lõikes, kvantitatiivsed eesmärgid

Prioriteetsed tegevused, kvantitatiivsed eesmärgid, telgede sisene ressursijaotus

3.1. Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine

Põllumajanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse restruktureerimine/moderniseerimine

Innovatsioon ja nõustamine


o arvestades, et põllumajandussektoris toodetud lisandväärtus on madalam valdavalt väiksemate ja mõnevõrra ka keskmise suurusega põllumajandustootjate hulgas, edendatakse põllumajandustootmise mitmekesistamist, aga ka omatoodetud saaduste töötlemist just väikestes ja vajadusel ka keskmistes põllumajandustootmisüksustes;

o arvestades, et põllumajandussektori investeeringuvajak ohustab põllumajanduse konkurentsivõimet keskmises ja pikas perspektiivis ning vajab lähiaastatel hüppelist arengut, on olulise tähtsusega pikaajalise tasuvusajaga infrastruktuuri ning ehitiste investeeringud. Seetõttu on prioriteediks toetada põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri arengut (nagu maaparandus- ja metsakuivendussüsteemide ning metsateede ehitamine ja rekonstrueerimine), samuti pika tasuvusajaga põllumajandusehitiste (laudad, ja tootjagruppide ühishuve teenivad tehnoloogilised rajatised) rekonstrueerimist ja ehitamist;


pööramaks põllumajanduses senisest enam tähelepanu keskkonnaaspektile, edendatakse põllumajandustehnika kasutamist, mis on suunatud loomade heaolu parandamisele, keskkonnasõbralikematele maaviljelusmeetodite rakendamisele;

tulenevalt täiendavast majanduslikust koormusest parima võimaliku tehnoloogia rakendamisel, toetatakse vajadusel põllumajandustootjaid avaliku sektori poolt;


tõstmaks põllumajandussaadusi töötleva tööstuse konkurentsivõimet tuleb tulevikus kasutada nii kohapeal kui ka teistes riikides välja töötatud uusi tehnoloogiaid (sh. ehitamine, rekonstrueerimine) ning täiustada neid vastavalt kohalikele oludele ja vajadustele. Põllumajandussaadusi töötleva tööstuse madal keskkonna säästlikkus vajab enam tähelepanu, rakendades keskkonnasäästliku tehnoloogia ja tehnika kasutuselevõttu;

toiduainetööstus peab saama tulutoovamaks ja paindlikumaks vastavalt turu uuenevatele nõudmistele. Tulevikutähelepanu peab olema suunatud aktiivsemale tootearendustööle tõstmaks lisandväärtust ja stabiliseerimaks toote kvaliteeti. Väiketööstuste kanda jääb kohalike vajaduste rahuldamine ja spetsiifilise (niši) toodangu tootmine, mis võimaldab säilitada elujõulisus. Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas, on takistuseks mahetöötlemise ja turuarenduse mahajäämus (tootmisahel);


kasutamaks ära senisest enam põllumajanduse ja metsanduse võimalusi taastuva tooraine (sh taastuvenergia) tootmisel ning loomaks täiendavaid töökohti maapiirkondades, soodustatakse põllumajanduses ja metsanduses investeeringuid, mis onsuunatud omatarbeks taastuvenergia tootmisele;

võttes arvesse, et erametsanduse majandusliku tasuvuse suurendamiseks ning säästlike tehnoloogiate rakendamiseks on vältimatu ühistegevuse arendamine, on prioriteetne arendada erametsanduses ühistegevust ning muuta metsade majandamine pikemas perspektiivis konkurentsivõimelisemaks;

Innovatsioon ja nõustamine hoogustamaks põllumajandustootmises ja erametsanduses

uute tehnoloogiate levikut, eelkõige uute toodete ja säästlikumate tehnoloogiate rakendamist nii põllu- kui metsamajandussaaduste tootmisahelas, samuti tootmisahelate üldiste kvaliteediriskide väljaselgitamiseks ning olukorra parendamiseks, soodustatakse põllu- ja metsamajandussektori ning põllu- ja metsamajandussaadusi töötleva tööstuse koostööd teadusasutustega. Toetatakse teaduse ja tootmissektori koostööd uute, turujõuliste toodete (sealhulgas bioenergia) arendamisel, tootmisesse juurutamisel ning turustamisel;

olulisel kohal on ka põllumajandustootjate, erametsaomanikele ning põllumajandus- ja metsamajandussaaduste töötlejate nõuande- ja koolitussüsteemi arendamine kui lüli teaduse ja tootmissektorite vahel.

3.1. Põllumajandus-keskkonna ja paikkonna parandamine

Põllumajanduskeskkond Ebasoodsamad piirkonnad Natura 2000 võrgustiku alad

Põllumajanduskeskkond 2004-2006 perioodiga võrreldes keskendutakse 2007-2013

perioodil uute põllumajandusliku keskkonnatoetuse tegevuste kavandamisel spetsiifiliste keskkonnaküsimuste lahendamisele. Näiteks arvestades, et põllumajandustootmine on teatud puhkudel nitraaditundlikul alal kontsentreerunud viljakate muldade tõttu, kuid samal ajal on tegemist kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialaga, on vaja täiendavaid meetmeid sealse piirkonna hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Samuti on vaja toetada kõrgema keskkonnariski tõttu ka happeliste muldadega piirkondi. Vee- ja mullakaitselistele tegevustele aitab lisaks kaasa põllumajandustootmises parima võimaliku tehnoloogia kasutusele võtmine ning põllumajandusliku keskkonnatoetuse baasmeetme, keskkonnasõbraliku tootmise tõhustamine;

Põllumajanduskeskkond arvestades juba saavutatud mahepõllumajandusliku

tootmise suurt osakaalu, keskendutakse edaspidi rohkem töötlemis- ja turustusskeemide edendamisele;

kuna Eestis on mitmeid kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohalt olulisi kuid ohustatud tõuge (eesti hobune, eesti raskeveohobune, tori hobune ja eesti maatõugu veis), jätkatakse nimetatud ohustatud tõugu loomade kasvatamise toetamist kuni nende väljasuremisohu vähenemiseni;

kultuuripärandi ja maastikulise mitmekesisuse säilitamiseks soodustatakse vähetootlike investeeringute, nt kiviaedade rajamist, kasutusest väljajäänud põllumajandushoonete lammutamist või uue põllumajandusliku kasutuse leidmist;

Ebasoodsamad piirkonnad arvestades, et Eestis moodustavad madala

boniteediga põllumajandustootmiseks vähemsobivad piirkonnad (LFA) 50% põllumajandusmaast, tagatakse LFAl põllumajandusega tegelevatele ettevõtjatele piisavad sissetulekud läbi majandustegevuse mitmekesistamise, et säiliks maakasutus 2006. a tasemel;

võttes arvesse, et aastatel 2004-2006 rakendati põllumajandusmaade kasutusest välja viimist läbi põllumajandusmaa metsastamise, keskendutakse edaspidi peamiselt põllumajandustootmiseks vähesobivatele piirkondadele metsastamisele;

Natura 2000 võrgustiku alad arvestades, et Natura 2000 võrgustiku alal

asuvaid põllumajandusmaid on ca 57000 hektarit, on bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise seisukohalt vajalik tagada nimetatud põllumajandusmaadel ning ka teatud tingimustel NATURA 2000 võrgustiku erametsamaal looduskaitseseadusest tulenevatest kitsendustest ning EL linnu -ja loodusdirektiivi nõuete täitmisest saamata jäänud tulu.

III telg – maapiirkondade elukvaliteet ja maamajanduse mitmekesistamine

Mitmekesistamine/majandusareng

Baasteenused/maapiirkonna infrastruktuur/uuendamine

Mitmekesistamine/majandusareng

ettevõtluse olukorra parandamiseks keskendutakse ennekõike mikroettevõtete tegevuse arendamisele, seda nii füüsilisele kui inimkapitaliarengule suunates. Mikroettevõtete puhul soodustatakse muuhulgas väiksemate - 2-6 ESU suuruste põllumajandusettevõtete tegevuse mitmekesistamist muu maaettevõtlusega. Eelistatud on teeninduslik ettevõtlus, mis on otseselt seotud maapiirkonna elukvaliteedi parandamisega.

eelistatakse investeeringuid, millega võetakse kasutusele mahajäetud põllumajandusrajatised. Toetatakse ka mahajäänud elamute elamiskõlblikuks tegemist tööandja eluruumidena;

Baasteenused/maapiirkonna infrastruktuur/uuendamine

selleks, et teenus oleks pikema aja jooksul kättesaadav ning jätkusuutlik peab maapiirkonnale iseloomulikku hõreasustust trotsides leidma uusi lahendusi, mis toimivad ka pikema ajaperioodi vältel. Selleks saavad olla multifunktsionaalsete teeninduskeskuste tekkimine, mobiilsete lahenduste leidmine kaupade ja teenuste pakkumisel ning kaasaegse infotehnoloogia juurutamise;

IV telg - LEADER

kohalike tegevusgruppide väljakujunemist ning nende strateegiate väljatöötamist, eesmärgiks on katta suurem osa maapiirkonnast kohalike tegevusgruppidega;

kohaliku eripära ärakasutamisele suunatud strateegiaid;

sealhulgas eelistatult kolmanda telje eesmärkidele suunatud tegevusi – majandus ja maaelanike põhiteenused, külade uuendamine ja arendamine, maapiirkonna pärandi säilitamine ja selle kvaliteedi parendamine

Maaelu arengu programmide vastuvõtmise ajakava

1) Ühenduse strateegiasuuniste lõplik heakskiitmineeelduste kohaselt: veebruar 2006

2) Riiklike strateegiakavade esitamine liikmesriikide poolt lõpptähtaeg: mai 2006

3) Programmide esitamine liikmesriikide pooltlõpptähtaeg: minimaalselt 2 kuud ja maksimaalselt 4 kuud pärast riikliku strateegiakava esitamist

4) Maaelu arengu programmide vastuvõtminelõpptähtaeg: 6 kuud pärast esitamist liikmesriigi poolt

Tänan tähelepanu eest

Märkused ja ettepanekud oodatud 14ks veebruariks

Documents

Maaelu Arengu Strateegia