Eesti majanduse hetkeolukord ja väljavaad e Martin Lindpere, ökonomist

Eesti PankBank of EstoniaEesti Pank

Bank of Estonia

Eesti majanduse hetkeolukord ja väljavaade

Martin Lindpere, ökonomist

Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade

Väliskeskkonnas on erakordselt suur ebakindlus

• Maailmamajanduse 3Š-d– Finantssektori šokk

– Toormehindade šokk

– Kinnisvarašokk

• Kas maailma suurmajandused pääsevad majanduslangusest?

• Kas ja kuidas kandub suurmajanduste madalseis arenevatesse majandustesse?


Kuidas majanduspoliitiline raamistik vastu on pidanud?

• Usaldamatuse nõiaring – usaldamatus loob usaldamatust

• Maailmamajanduses näib tugeva ja stabiilse kasvu periood möödas

• Kas tegu on struktuurse või tsüklilise madalseisuga?


Majanduspoliitiline raamistik pole toime tulnud suurte kapitalivoogude perioodidel

Allikas: C. M. Reinhart, K. S. Rogoff; This Time is Different: A Panoramic View of Eight Centuries of Financial Crises, 2008


Öelge mulle, kuis läheb meie kaubanduspartnereil ja ma ütlen teile, kuidas läheb Eestil

Kaubanduspartnerite kaalutud SKP

-1.0%

0.0%

1.0%

2.0%

3.0%

4.0%

5.0%

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

2007 2008 2009 2010

USA HollandLeedu LätiNorra RootsiSaksamaa SoomeSuurbritannia TaaniVenemaa


Majandususaldusindeksid on langustrendil nii Eestis kui ka Euroopas

60,0

70,0

80,0

90,0

100,0

110,0

120,0

130,0

Euroala majandususaldusindeks Eesti majandususaldusindeks


Sõlmküsimused Eesti majanduses

• Konkurentsivõime

• Tööjõuturu paindlikkus– Tööjõu ümberpaigutamine väheproduktiivsetelt

aladelt suurema produktiivsusega aladele

• Majandusel tuleb kasvada väiksema krediidi abiga kui seni


Majandus vajab taastumist tugeval laenuvõimendusel põhineva majanduskasvu perioodist

-15,0

-10,0

-5,0

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

1999Q1 2000Q2 2001Q3 2002Q4 2004Q1 2005Q2 2006Q3 2007Q4-2,0%

0,0%

2,0%

4,0%

6,0%

8,0%

10,0%

12,0%

14,0%

S is em ajandus e nõudlus S tatis tiline vaheNetoeks port S K P , reaalkas v


Kas 90ndate langus pakub vastuseid?

Contemporary events differ from history in that we do not know the results they will produce. Looking back, we can assess the significance of past occurrences and trace the consequences they have brought in their train

/F. Hayek/


Seades praeguse ja 90ndate lõpu majanduslanguse ühte alguspunkti – tööjõuturg on seekord teistmoodi käitunud

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

-7%

-5%

-3%

-1%

1%

3%

5%

Episood I - 90 lõpumajanduslangus - SKP

Episood II - praegunemajanduslangus - SKP

Episood I - 90 lõpumajandusklangus - hõive (p.s.)

Episood II - praegunemajanduslangus - hõive (p.s.)


Palgakasv jooksis tootlikkuse kasvul eest ära

0.9

1.0

1.1

1.2

1.3

1.4

1.5

1.6

1.7

02 03 04 05 06 07 08

SKP ph. hõivatu kohta (indeks)Reaalpalga indeks


Kuna tööjõudu nappis ja hõive ei saanud enam kasvada

500000

520000

540000

560000

580000

600000

620000

640000

660000

680000

1998Q1 1999Q3 2001Q1 2002Q3 2004Q1 2005Q3 2007Q10

20000

40000

60000

80000

100000

120000

H õivatud (15-74-aas tas ed) Töötud (15-74-aas tas ed)


Krediidibuum majanduses – teenitud loteriivõit?

-30,0%

-20,0%

-10,0%

0,0%

10,0%

20,0%

30,0%

40,0%

50,0%

60,0%

1998Q1 1999Q2 2000Q3 2001Q4 2003Q1 2004Q2 2005Q3 2006Q4 2008Q1E ratarbim ine, nom inaalkas vInves teering ud kokku, nom inaalkas vE ras ektori krediidi jääk


Krediidibuum tähendab laenukoorma kasvu

0

0,2

0,4

0,6

0,8

1

1,2

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Erasektori krediit/ Sisemajanduse koguprodukt


Inflatsioonitipp on läbitud ning hinnasurved on alanemistrendil

-2,0

0,0

2,0

4,0

6,0

8,0

10,0

12,0

14,0

1998Q11999Q2 2000Q3 2001Q4 2003Q1 2004Q22005Q3 2006Q4 2008Q1-2,0%

0,0%

2,0%

4,0%

6,0%

8,0%

10,0%

12,0%

14,0%

K ütus e hinnad Adm in. regul hinnad (kodum ajap energ ia)Toiduainete hinnadAlus inflats ioonH arm onis eeritud tarbijahinnaindeks


Kui kaua madalseis kestab?

• Praegustes näitajates on raske leida tõusutsükli algusele kindlalt viitavaid märke – Majanduslangus kindlasti pakub uusi võimalusi, kuna majanduses

vabaneb ressursse

• Siseturule orienteeritud segmentides kestab madalseis kauem– Laenubuumi ajal laenukoormuse kasvab kiiremini tuues kaasa

pikemaajalised ümberkorraldused

• Uues sisenõudluse kasvutsükkel saab käivituda alles peale eksporditsükli käivitumist


Muutusi oleks vaja investeeringute struktuuris

0

2

4

6

8

10

12

14

00 01 02 03 04 05 06 07 08muu põhivarahooned ja rajat isedtranspordivahendidarvut idmas inad ja seadmed

Investeeringud (mln)


Häid uudiseid leiab välistasakaalu poolelt – haavatavus väheneb

-30%

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

1999Q1 2000Q2 2001Q3 2002Q4 2004Q1 2005Q2 2006Q3 2007Q4

J ooks evülekannete bilans s /S K P , % Tulude bilans s /S K P , %

K aubandus bilans s /S K P , % J ooks evkonto/S K P , %


Konvergentsi jätkumine, aeglustumine või peatumine?

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

10%

Eesti ja ELi kasvu erinevus (parem telg)

SKP inimese kohta (% EL-27 keskmisest, PPS, vasak telg)


Kokkuvõtteks

• Uue tõusutsükli algusele viitavaid märke hetkel vähe

• Pessimism peab taanduma – ootuste pendel on ühest äärmusest teise liikunud

• Kasvuks on vajalikud ümberkorraldused tööjõuturul

• Majanduslangus ei ole üksnes ohtude periood, vaid ka võimaluste periood

Documents

Eesti majanduse hetkeolukord ja väljavaad e Martin Lindpere, ökonomist