EESTI MAJANDUSE JA FINANTSSEKTORI VÄLJAVAATED

EESTI RAAMATUPIDAJATE KONVERENTS: Teejuht 2015. aastaks

Ardo HanssonEesti Pank

23/10/2014

• Ülevaade Eesti majanduse hetkeseisust ja lähiaastate prognoos

• Pangandussektori areng ja finantseerimiskeskkond eelolevatel aastatel

• Muutused maksekeskkonnas

Üleilmne majanduskliima on paranemas, kuid seda ohustavad riskid on endiselt väga suured

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

8

Rootsi Soome

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

Läti Leedu Venemaa

• Mitmel olulisel Eesti ekspordi sihtturul on väljavaade pessimistlik• Ukraina-Vene kriis on tänast majandusruumi oluliselt ümber kujundanud• Geopoliitiline risk on meie lähiregioonile suurem

Allikad: Soome keskpank, Rootsi keskpank, Leedu keskpank, Venemaa keskpank, Läti rahandusministeerium

Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi koos üleilmse majanduskliima paranemisega

Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

• Kui Euroopa majanduses ei realiseeru must stsenaarium, saavutab Eesti 2016. aastaks pikemaajaliselt jõukohase 3-4% suuruse majanduskasvu

2012 2013 2014 2015 20160%

1%

2%

3%

4%

5%

0.8%0.7%

3.9%

3.6%

1.6%

2.1%2.4%

3.6%

Eesti Panga prognoos juunis Eesti Panga prognoos septembris

Majanduskasvu prognoos

Väiksem majanduskasv on uus normaalsus

30 50 70 90 110 130 150 1700%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

Majanduskasv Euroopa riikides 2000-2008 (EL 27)

SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel, aastate 2000-2008 keskmine

Kesk

min

e aa

stan

e SK

P ka

sv a

asta

tel

2001

-200

8

Eesti suhteline sissetulekutase 2000. aastal

Eesti suhteline sissetulekutase 2013. aastal (72%)

Allikas: Eurostat, Eesti Pank

• Eesti arengufaas pole võrreldav eelmise kümnendiga – väga kiire kasvu periood on möödas

Ettevõtete hinnangul pärsib hetkel toodangu kasvu kõige enam vähene nõudlus

Allikas: Euroopa Komisjon

• Ebapiisav nõudlus võib olla osaliselt seotud probleemidega ettevõtete konkurentsivõimes

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100% Tööstusettevõtete toodangu kasvu piiravad faktorid

piiranguid pole ebapiisav nõudlus tööjõu puudus materjali/seadmete puudus muudfinantsprobleemid

Konkurentsis püsimiseks ja majanduse kasvamiseks on vaja tootmist efektiivsemaks muuta

Allikas: statistikaamet

• Aasta esimeses pooles on kasumid palgakulude suurenemise tõttu kahanenud• Tööturult lähtuv surve tootmiskuludele on suurim motivaator tootmise

tõhustamiseks

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%kasum (põhivara kulum + tegevuse ülejääk) hüvitised töötajatele

Tööjõukulude ja kasumi kasv

Tööealiste inimeste vähenemine suurendab ettevõtete võitlust töötajate pärast

2014

2015

2016

2017

2018

2019

2020

2021

2022

2023

2024

2025

2026

2027

2028

2029

2030

2031

2032

2033

2034

2035

2036

2037

2038

2039

2040

800,000

850,000

900,000

950,000

1,000,000

Tööealise elanikkonna rahvastikuprognoos

• Juba viie aasta pärast on Eestis tööealisi inimesi 30 tuhande võrra vähem kui täna• Väheefektiivsete ja madala tootlikkusega ettevõtete jaoks muutub tööjõu

vähenemise ja üldise palgataseme tõusu tingimustes kestma jäämine üha raskemaks (umbes 10% ettevõtetest maksab keskmisena miinimumpalka)

Allikas: statistikaamet

Majanduses on vaba ressurssi

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

0%

5%

10%

15%

20%

Tööpuudus

12 kuud või rohkem vähem kui 12 kuud töötuse määr

Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

• Nõudlus on järjest kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate järele, kuid tööd otsivate inimeste oskused ei vasta tihti vabadel ametikohtadel nõutule

• Ebapiisavalt haritud tööjõud on suurimaks probleemiks ligi veerandile ettevõtjaist (allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut)

• Vajalik on täiend- ja ümberõpe endisest suuremas mahus

Hinnad kasvavad järgmistel aastatel aeglaselt

2010 2011 2012 2013-1

0

1

2

3

4

5

alusinflatsioon (pp) energia (pp) toit koos alkohoolsete jookide ja tubakaga (pp)Eesti THI aastakasv (%)

Tarbijahindade inflatsioon

• Odav energia on sel aastal vähendanud majapidamiste ja ettevõtete kulusid• Ettevaates inflatsioon kiireneb nii energia odavnemise lõppemise kui ka

impordi senisest kiirema hinnakasvu tõttu

Allikas: statistikaamet, Eesti Pank

Positiivne on see, et Eesti majandus on tasakaalukam kui aasta tagasi

• Majanduse tasakaal on ebakindlal ajal oluliseks eelduseks, et negatiivsete üllatustega eduka(ma)lt hakkama saada

20042006

20082010

20122014

0

500

1,000

1,500

2,000

2,500

3,000

3,500

400

500

600

700

800

900

1000

1100

1200

1300

Tehingute arv ja mediaanhind Eesti korteriturul

tehingute arv mediaanhind (p.s)

Allikad: Maa-amet, statistikaamet

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

nominaalne tööjõu ühikukulureaalne tööjõu ühikukulu

Tööjõukulude aastakasv

Ettevõtete ja majapidamiste laenuaktiivsus on mõnevõrra suurenenud

2009 2010 2011 2012 2013 2014-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasvud

ettevõtete laenud eluasemelaenud muud majapidamiste laenud reaalsektor

Allikas: Eesti Pank

• Järgneval paaril aastal püsib laenuaktiivsus mõõdukas, st ettevõtete ja majapidamiste laenuportfell kasvab kuni 5% aastas

Euroala rahaturu intressid on kõigi aegade madalaimal tasemel

Allikas: Euroopa Keskpank, Euro Zone Barometer, EcoWin

• Turgudel oodatakse väga madalate intresside kestmist veel mitme aasta jooksul• Eesti ettevõtete jaoks on praegune intressikeskkond väga soodne

01/08 01/09 01/10 01/11 01/12 01/13 01/14 01/15 01/160

1

2

3

4

5

6

Lühiajaline rahaturu intressimäär 3-kuu Euribor (%)

3-kuu EuriborOotus (Euroopa Keskpanga prognoos september 2014)Ootus (Euro Zone Barometer prognoos september 2014)

Tänu väga madalale Euriborile on laenuintressid ettevõtete ja majapidamiste jaoks soodsad ja intressikoormus madal

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%Keskmised laenuintressid ja 6-kuu Euribor

ettevõtete pikaajaline laen eluasemelaen EURIBOR 6k

• Viimase kahe aasta jooksul pole pangad oma laenutingimusi ja standardeid oluliselt muutnud ja ka lähiaastatel pole suuri muutusi näha

Allikas: Eesti Pank, EcoWin

Ettevõtete laenukasvu veavad tööstus-, primaar- ja kinnisvarasektor

kinn

isvar

a ja

eh

itus

töös

tus

prim

aars

ekto

r

kaub

andu

s

logi

stika

taris

tu

muu

d se

ktor

id

-100

-50

0

50

100

150

200

250 215,533,251

80,186,075

59,321,897 12,019,787

-14,855,265-13,330,593 -24,922,585

Ettevõtetele väljastatud laenu ja liisingu portfelli aastakasv augusti lõpu seisuga

pikaajalised laenud ja liisingudlühiaajalised laenud ja liisingud

milj

on

eu

rot

Allikas: Eesti Pank

Lisaks kodumaisele finantssektori laenavad Eesti ettevõtted ka välismaalt

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

20

14

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Ettevõtete võlakohustuste struktuur

kodumaised finantsinstitutsioonidkodumaised mittefinantsettevõttedmuu kodumaine laenaminevälismaine laenamine

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%Panused ettevõtete võlakasvu

kodumaine finantssektorvälisvõlgkodumaised ettevõtted ja majapidamisedvõla kasv

• Laenatakse nii välismaistelt finantsasutustelt, emaettevõtetelt kui ka emiteeritakse välismaal võlakirjuVälismaalt laenavad peamiselt suured ja/või välisomanduses olevad ettevõtted

Allikas: Eesti Pank

Eesti ettevõtete finantsvõimendus ja võlakoormus on majanduskriisi järgselt oluliselt vähenenud

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

0

5,000

10,000

15,000

20,000

25,000

30,000

35,000

40,000

30%

35%

40%

45%

50%

55%

60%

65%

70%

75%

Ettevõtete omakapital ja võlakohustused (mld eurot)

omakapital kodumaine laenaminevälismaine laenamine võlg / omakapital (p.s)

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

Ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus (% SKPst)

majapidamised ettevõtted

• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses on Eesti ettevõtete finantsvõimendus üks madalamaid ja võlakoormus natuke alla keskmise

Allikas: Eesti Pank, statistikaamet

Eestis tegutsevad pangad on hästi kapitaliseeritud ja likviidsed

2000

2000

2001

2001

2002

2002

2003

2004

2004

2005

2005

2006

2007

2007

2008

2008

2009

2009

2010

2011

2011

2012

2012

2013

2014

2014

0

2,000,000,000

4,000,000,000

6,000,000,000

8,000,000,000

10,000,000,000

12,000,000,000

14,000,000,000

16,000,000,000

18,000,000,000

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

160%

180%

200%

laenude-hoiuste suhtarv (v.s) laenude jääk (p.s) hoiuste jääk (p.s)

Allikas: Eesti Pank

• Kodumaiste hoiuste kasvust piisab, et teenindada praegust laenunõudlust

Ettevõtete maksekäitumine on majanduskriisi järgselt oluliselt paranenud

I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa II pa I pa2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

0%2%4%6%8%

10%12%14%16%18%20%

Ettevõtete maksekäitumine

viivislaenude osakaal laenuportfellis maksuvõlgadega ettevõtete osakaalmaksehäiretega ettevõtete osakaal

Allikas: AS Krediidiinfo, Eesti Pank

Maksekeskkond meie ümber

Allikas: Euroopa Keskpank

Taan

i (EU

max

)

Port

ugal

(EM

U m

ax)

Eesti

Root

si

Suur

brita

nnia

Läti

Soom

e

Leed

u

EU k

eskm

ine

EMU

kes

kmin

e

Luks

embu

rg (E

U/E

MU

min

)0%

20%

40%

60%

80%

100%Erinevate makseviiside osatähtsus

Kaardimaksed Kreedit maksekorraldusedOtsekorraldused Muu

SEPA Eestis

SEPA kasutuselevõtt Eestis on toimunud järk-järgult: • 2004 – Euroopa Liiduga liitumine, kasutusele tuli EU makse• 2011 – euroalaga liitumine, EU makse hind ühtlustus kodumaise makse hinnaga• 2012 – kuulutati välja riigihange uue jaemaksesüsteemi leidmiseks• 2013 – Riigihanke võitjaks osutus STET, kommertspangad loobusid pakkumisest

kõrge hinna tõttu• 31.01.2014 – Eesti Panga poolt hallatav jaemaksesüsteem ESTA suleti• 01.02.2014 – SEPAle üleminek, pangad hakkasid kasutama STEP2-te, kodumaised

maksed muutusid SEPA makseteks (hind ja kiirus võrdsustusid)• 01.02.2015 – Kliendid kasutavad maksete tegemisel ainult rahvusvahelist

kontonumbrit (IBAN) ning ettevõtted edastavad arveldamise andmeid ainult ettenähtud ISO standarti kohaselt

SEPA eesmärk on tagada kõigile Euroopa Liidu elanikele, ettevõtetele ja asutustele lihtsad, kiired, turvalised ja soodsad makselahendused, mille kasutamiseks piisab oma koduriigis asuvast pangakontost ja maksekaardist.

Muutused maksekeskkonnasMuutused ettevõtetele:• Kontonumbri uuendamine

internetipangas, arvetel ja ka süsteemides.

• Tarkvara uuendamine ISO 20022 standardile.

Üldised muutused:• Ühtne kontonumbristandard kogu Euroopas• Euroopa maksed muutusid kiiremaks ja soodsamaks (2011)• Pankadevahelised maksed muutusid aeglasemaks

Muutused eraklientidele:• Ülekannetel tuleb kasutada rahvusvahelist

kontonumbrit (IBAN);• Otsekorraldused muutusid E-arve

püsimakseteks (pangad muutsid lepingud ümber automaatselt);

Kiiremate maksete olemasolevad võimalused

Mobiilimakse:• Raha jõuab saajani hetkega ja

24/7• Ainult SEB ja Swedbank

Kiirmakse (TARGET2-Eesti):• Raha jõuab saajani ca. 5 minutiga• Tööpäeval 8 - 18• Hinnakiri• Kõik pangad

>2014 kontor internetipank EP hind ja T+0 tähtaeg

Swedbankkuni 10 tuhat – 9€ kuni 10 tuhat – 9€

0,8€, makseid võetakse vastu

tööpäevadel kuni kell18.00

üle 10 tuhande – 32€ üle 10 tuhande – 32€SEB 50 € 38.35 €Danske Bank 3.60 € 3 €Nordea 3.20 € 3.20 €Citadele 10 € 6.39 €

Pohjolariigisisene – 11€ riigisisene – 3,1€piiriülene – 20€ piiriülene – 10€

Äripank 35 € 35 €Handelsbanken 30 € 15 €Versobank 35 € 15 €