© Swedbank 1

... - 2008 2009 - ...

Kuidas mõjutab majanduse ja panganduse seis Eesti ettevõtete rahastamist anno 2012

Tauno Vanaselja Aprill 2012

© Swedbank 2

1.  Majanduse seis Eestist eemal ja Eestis

2.  Äri Uue Normaalsuse ajastul

3.  Soovitused

Uus Normaalsus

© Swedbank 3

Quarterly GDP growth in euro zone, s.a. (%)

-3.0

-1.5

0.0

1.5

1Q 06 1Q 07 1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11Source: Eurostat

GDP annual growth, %

-15

-10

-5

0

5

10

15

1Q 06 1Q 07 1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11

China IndiaUSA RussiaGermany EurozoneUK

Source: Reuters EcoWin

Kasv aeglustub: eurotsooni SKP kasv 2011 lõpus vähenes… kas ees on uus surutis?

© Swedbank 4

Usaldus on nõrk: stagnatsioon, alla ootuste kasv… aga mitte ka kohese maailmalõpu ootus…

Purchasing manager's index in manufacturing

25

30

35

40

45

50

55

60

65

70

2007 2008 2009 2010 2011 2012

China IndiaUSA RussiaGermany EurozoneUK

Source: Reuters EcoWin

above 50 denotes expansion

© Swedbank 5

Riigiti on seis erinev: uue tasakaalupunkti leidmise teekond on pikk ja raske, ees struktuursed muutused, palju muutlikkust…

Government debt and current account balance, % of GDP

-60

-30

0

30

60

90

120

150

EE LV LT SE DE ES UK FR US IE IT GR-30

-15

0

15

30

45

60

75

Government debt, 2007 Current account deficit, 2007 (rs)

Source: The Economist, Eurostat

© Swedbank 6

Government debt and current account balance, % of GDP

-60

-30

0

30

60

90

120

150

EE LV LT SE DE ES UK FR US IE IT GR-30

-15

0

15

30

45

60

75

Government debt, 2009 2010 budget deficit2011 est. budget deficit Current account deficit, 2007 (rs)Current account deficit, 9M 2011 (rs) Source: The Economist, Eurostat

Riigiti on seis erinev: uue tasakaalupunkti leidmise teekond on pikk ja raske, ees struktuursed muutused, palju muutlikkust…

© Swedbank 7

Ebakindlus ei kao ära, sellega tuleb harjuda

Bank stress: TED spreads (3M interbank rate less T-bill yield), pp

0

1

2

3

4

5

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012Eurozone Sweden US Source: Reuters

US subprime crisis kicks off

Lehman Bros goes bust

Greece gets EU&IMF bailout

EU fiscal compact; ECB boosts liquidity

S&P downgrades US, equities dive

•  Kes on Prantsusmaa uus president?

•  Kreeka default pärast valimisi?

•  Sõda Iraaniga?

•  Täiendav likviidsusabi ECB’st?

© Swedbank 8

Taastumine kriisist oli kiirem kui arvatud ekspordist sõltuvad Balti majandused on uutest “tuultest” väga mõjutatavad …

Real GDP (s.a.), 2007=100

70

80

90

100

110

1Q 04 1Q 05 1Q 06 1Q 07 1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11EE LV LT Source: Eurostat

LV: -16%

LT: -9% EE:

-9%

© Swedbank 9

60

80

100

120

2008 2009 2010 2011

Latvia

Balti majanduse kütus on eksport mõju on otsene nii eratarbimisele kui investeeringutele…

Manufacturing and retail trade volumes, 2007=100

6080100120140 Manufacturing output Retail trade w/o motor vehiclesSource: Eurostat

60

80

100

120

2008 2009 2010 2011

Estonia

60

80

100

120

2008 2009 2010 2011

Lithuania

© Swedbank 10

Tööjõuturu olukord paranemas kesine tootlikkuse kasv => madal palk => nõrk tarbimisvõime… … ehk VÕTI on tootlikkus!

Unemployment rate (jobseekers), annual growth of wages and productivity, %

0500

1Q 06 1Q 07 1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11-50.00.050.0

Unemployment rate (>12M), pp Unemployment rate (<12M), ppReal average gross wage Productivity per 1 full-time equivalent

Source: Eurostat, national statistics

-20

-10

0

10

20

1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11

Estonia

-20

-10

0

10

20

1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11

Latvia

-20

-10

0

10

20

1Q 08 1Q 09 1Q 10 1Q 11

Lithuania

© Swedbank 11

Ettevaade 2012-2013: aeglane kasv, mida tumestavad mitmed negatiivsed riskid… uus normaalsus?

Baas (55%)

Tuntav mõõn nii nõrkade kui tugevate majandustega riikides …

Euroala ? …

Euroala kasv prognoosiperioodil on nullilähedane: -- majandusmõõn jätkub nõrkade majandustega riikides, tardumine või

väga aeglane kasv tugevates…

Neg. (40%)

Ups... (5%)

GDP growth, %2010 2011f 2012f 2013f

USA 3.0 1.8 2.0 2.21.8 1.6 -0.3 0.2

incl. Germany 3.6 3.0 0.4 0.9Euro zone

© Swedbank 12

Ettevaade 2012-2013: aeglane kasv, mida tumestavad mitmed negatiivsed riskid… uus normaalsus?

Baas (55%)

uus kriis… samas SKP vähenemine vaid ühekohalise numbriga ..

Euroala ? ...

Nõrk kasv aastal 2012, mis paraneb veidi 2013.a: -- mitte lausa kriis, kuid siiski mõningane SKP vähenemine Q vs. Q võimalik -- võimalik, et Läti ja võib-olla ka Leedu lähevad 2013.a üle eurole

Neg. (40%)

Ups... (5%)

GDP growth, %2010 2011f 2012f 2013f

Estonia 2.3 8.0 2.7 4.0Latvia -0.3 5.4 2.0 3.2Lithuania 1.4 6.3 3.3 4.0

© Swedbank 13

“Üllatused” 2011/2012: rahvaloenduse tulemus ja väga aeglane majanduskasv … Kas oleme selleks valmis?

•  Meid on vähem… saab olema veelgi vähem ja me oleme vanemad

–  Konkurents kasvab, marginaalid vähenevad

–  Migratsioon ja emigratsioon –  Maapiirkonna elanikkond väheneb

jätkuvalt

RAHVASTIK, 2000-2011

Uus tase

3.05m

Uus tase

2.07m

•  Uus Normaalsus: majanduskasv saab olema nõrgem ja väiksem…

-1.3% •  Milliseid ootusi seab see majandusagentide tegevustele:

–  kui palju firmasid mahub ühte sektorisse ettevõtluses, kui palju panganduses?

© Swedbank 14

ELLU JÄÄVAD TUGEVAMAD

ainuüksi SUURUS ei ole piisav tegur tagamaks VÕITJA staatust – kiiresti muutuvate oludega kohanemisel on

oluline avatus uutele ideedele, tegutsemiskiirus ja koostöövõimekus…

© Swedbank 15

Robert Kitt: “Eesti majanduse heaolu seisab neljal sambal”

LAENUKOORMUS

TOODANG

VÄLISTASAKAAL

SISETASAKAAL

© Swedbank

Eesti finantsvarad ja kohustused tasakaalustuvad Loans and deposits BEUR, %

4,4

14,114,815,6

8,0

5,9

11,4

3,2

14,115,316,6

11,5

3,4 4,16,1

7,89,1 9,5 10,0 10,5

3,1

11,6

123%

102%

129%

143%

175%

122%

0

4

8

12

16

20

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Jan-20120%

40%

80%

120%

160%

200%

•  L/D suhe 123% (2008.a 175%)

•  2011.a laenuportfelli -4,5% YoY kahanemise taustaks paljuski mittetöötavate laenude väljavool (250...300 mEUR)

•  2011.a hoiused: kasv 1,06 mld EUR (lisaks 2005., 2006. ja 2007.aastale nüüd neljas kord, mil aastane deposiitide kasv > 1 mld EUR

•  Residentide/mitteresidentide hoiuste kasvu jaotis vastavalt 52% ja 48%.

© Swedbank

Nominaalne SKP 2000-2012 SKP reaalmuutus, YoY Nominal GDP (BEUR)

y-o-y change of real GDP, rhs

6,2 7,07,8

8,79,7

11,2

13,4 13,8 14,316,0 16,516,316,1

0

24

6

810

12

14

1618

20

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012F-20%

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

Reaalse SKP muutus –  2009 - 14,3% –  2010 + 2,3% –  2011 + 7,6% –  2012 prognoos + 3,0%

•  2011.a SKP nominaalselt ligikaudu sama kui 2007.a (reaalhindades 9,1% madalam)

•  Iga järgmine stabiilne kuu parandab Eesti majanduse vastupanuvõimet uuele kriisile

© Swedbank 18

Eesti majanduse struktuur tasakaalustunud

•  Siseturu nõudlusega seotud sektorite (kaubandus, ehitus) osakaal SKP-s tublisti kahanenud

18

SKP sektorite lõikes 2007, 2010 ja 2011

16,0%13,9%

10,3%

7,9%

5,5%

10,7%

16,4%

11,9%10,9%

5,7%

8,8%7,3%

18,9%

10,7% 10,4%9,2%

7,0%5,2%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

Töötlev tööstus Kaubandus Kinnisvaraalanetegevus

Veondus jalaondus

Avalik haldus jariigikaitse

Ehitus

2007 2010 2011

© Swedbank 19

Maksebilanss enne ja pärast kriisi (mln EUR)

-2000

-1500

-1000

-500

0

500

1000

1500

2000

2500

2004-2008 keskmine 2010-2011 keskmine

Jooksevkonto Kapitali ja finantskonto otse- ja portfelli investeeringud

Eesti majanduse bilanss välismaailmaga oluliselt jätkusuutlikum

19

Jooksevkonto – kaupade ja teenuste ostust/müügist jääb netoarvestuses raha Eestisse

Kapitali- ja finantskonto – buumieelseid investeeringuid on Eestist välja tõmmatud, kuid pikaajalise horisondiga omakapitali investorid (otse- ja portf. inv.) usaldavad Eestit endiselt

Maksebilanss enne ja pärast kriisi (mEUR)

© Swedbank 20 Title of presentation, Author, 2011-01-01Title of presentation, Author, 2011-01-01

16%

15%

11%

8% 6% 5%

4% 3%

3% 3% 3%

23%

Rootsi Soome Venemaa Föderatsioon Läti Ameerika Ühendriigid Saksamaa Leedu Nigeeria Norra Holland Prantsusmaa Muu

Kaupade eksport sihtriikide lõikes 2011

© Swedbank 21 Title of presentation, Author, 2011-01-01Title of presentation, Author, 2011-01-01

17%

20%

9%

8% 6%

7%

5%

3%

4%

3%

2%

16%

Mineraalne kütus, õlid, elekter

Elektrimasinad ja -seadmed, elektroonika

Metallid ja metalltooted

Puit ja puittooted

Mööbel; madratsid, padjad

Mehaanilised masinad ja seadmed

Keemiatööstuse tooted

Toidukaubad, joogid ja tubakas

Maismaatranspordivahendid ja nende osad

Tekstiil ja tekstiiltooted

Plastid ja plasttooted

Muu

Kaupade eksport kaubagruppide lõikes 2011

© Swedbank 22

Kolm rahas mõõdetavat “sammast” on Eestis tugevad! Sisetasakaal ehk inimeste heaolu omab arenemisruumi

•  SKT kirjeldab väga hästi majandusmudelit, kus tööstustoodangu kättesaadavus (ehk tootmisressursside olemasolu) oli suurim heaolu mõõdik. Kui hea on aga SKT 21. sajandi inimeste heaolu mõõtmisel?

•  Eesti inimeste heaolu on paranenud – jätkuv paranemine aga aeglasem –  Tööhõive väga hästi taastunud – edasine kasv raske –  Tallinna korteriturg tardunud – levimas ohtlik suund pakkumishindade

kasvuks –  Jaekaubandus taastub (nii ühikutes kui ka käibes) –  Automüük on olnud isegi üle ootuste hea! –  Mis saab aga hindadest?

© Swedbank

Tarbijahinnad

•  2011 keskmine hinnatõus +5,0% YoY, 2012.a hinnatõus tuleb oluliselt väiksem (1,5-2%)

•  Toidu hind on täna umbes samal tasemel kui aasta tagasi

•  Nafta hind hoiab ka teisi hindu. Nafta hinda määrab oluliselt ka hirm pakkumise osas (pinged Lähis-Idas)

© Swedbank 24 allikas: Eesti Statistikaamet

Tööhõive 1998-2011 •  Tänane tööhõive väga lähedal

eelmise 10 a. keskmisele •  Q4 2011 tööhõive 614 500

Tööpuuduse määr 11,4%

•  2011.a keskm. hõive 609 tuhat 2000-2010 keskmine 605 tuhat

•  Kõige madalam hõive: –  Q1 2010 553,6 tuhat inimest.

•  Keskmine hõive 2000-2010 - töötlev tööstus 128,1 tuhat - kaubandus 83,1 tuhat - ehitus 53,9 tuhat

© Swedbank 25

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

0

50

100

150

200

250

09.2

002

03.2

003

09.2

003

03.2

004

09.2

004

03.2

005

09.2

005

03.2

006

09.2

006

03.2

007

09.2

007

03.2

008

09.2

008

03.2

009

09.2

009

03.2

010

09.2

010

03.2

011

09.2

011

Eluasemelaenude dünaamika (mln EUR)

Eluasemelaenude käive (vasak skaala) Eluasemelaenude jääk (parem skaala)

Eluasemelaenude turg madalseisus - inimesed ja arendajad on ettevaatlikud

© Swedbank 26

Nominaal- ja reaalpalk 2002-2011

•  Keskmine nominaalpalk Q4 2011 865 EUR - ei ole nii kõrge kunagi olnud ..

•  THI tõusuga korrigeeritud reaalpalk madalam kui 5 kvartali tasemed enne 2008 lõppu

•  Reaalpalk on 7% madalam kui rekordkõrge tase II kvartalis 2008.a

© Swedbank 27

Eesti tööstussektori tootmist piiravad tegurid

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

5020

03-Q

320

03-Q

420

04-Q

120

04-Q

220

04-Q

320

04-Q

420

05-Q

120

05-Q

220

05-Q

320

05-Q

420

06-Q

120

06-Q

220

06-Q

320

06-Q

420

07-Q

120

07-Q

220

07-Q

320

07-Q

420

08-Q

120

08-Q

220

08-Q

320

08-Q

420

09-Q

120

09-Q

220

09-Q

320

09-Q

420

10-Q

120

10-Q

220

10-Q

320

10-Q

420

11-Q

120

11-Q

220

11-Q

320

11-Q

4

0

2

4

6

8

10

12

14

Tööjõud (vasak skaala) Finantseerimine (parem skaala)

Millised sisemaised tegurid piiravad tööstuse arengut?

buum

kriis

Finantseerimine pole ettevõtete jaoks enam probleem

(Kvalifitseeritud) tööjõu puudus hakkamas taas kummitama? Allikas: Euroopa Komisjoni majandususalduse indikaatorid

© Swedbank 28

Hetkel ei ole argumente, miks 2012.a peaks tulema teistsugune kui 2011

Kõik OK, kuniks 2012.a numbrid tulevad paremad alltoodud tasemetest:

•  majanduse reaalkasv > 3% YoY •  tööhõive püsib üle 600 000 inimese, s.t. tööpuuduse määr jääb < 13%. •  Eksport/töötlev tööstus ei kahane võrreldes 2011.aastaga •  jaekaubandus kasvab mahuliselt 3% YoY või rohkem •  kinnisvarahinnad ei lange või langus jääb < 5% YoY •  majutatute arv ei lange rohkem kui 5% YoY •  kommertspankade laenuportfell ei lange rohkem kui 5% YoY

Kui näitajad peaksid kujunema mõnes osa kehvemaks, siis võib tekkida vajadus tegevuse korrigeerimiseks

© Swedbank 29

Suur pilt

•  Rikkuse ümberjaotamine läänest itta jätkub ja kiireneb •  Usaldus ei ole taastunud •  Regulatsioonid karmistuvad

•  Eestis on raha kättesaadav •  Raha hind tõuseb

•  Toidu hinnal ei ole põhjust langeda •  Tänane toorainete hind võib hakata mõjutama nõudlust

•  Eesti on lääne ja ida vahel ning meil läheb päris hästi

© Swedbank 30

•  Viimased sündmused –  USA ja Euroopa börsid on aasta algusest plussis –  Kreeka võlavahetus + teine abipakett on toimumas – keda huvitab? –  Turgude langus ei ole Eesti reaalmajandusele mõju avaldanud

•  Eesti majandus on mõne aastaga kardinaalselt muutunud –  Majandus(kasv) laiapõhjalisem ning seega stabiilsem –  “Mootoriks” sisetarbimise (kinnisvara/ehitus) asemel välistarbimine ehk eksport

•  Rekordmadal Euribor mõjub Eesti majandusele pigem hästi

•  Meie suurimad riskid: –  kestvuskaupade tarbimise vähenemine Euroopas (eriti autod, elektroonika),

põllumajandustoodete ja puiduhindade langus –  Kui Lääne-Euroopa reaalmajandusele avaldub tõsisem surve, siis kui palju

mõjutab Eesti eksporti? –  Millised siinsed ettevõtted saavad mõjutatud? Millised kaubagrupid?

30

Arenenud maailma murede taustal on Eestis hästi

© Swedbank 31

Soovitused ettevõtjatele •  Eesti põhistsenaarium on pigem väike kasv •  Tagasilöökide juhtimiseks peaks end ette valmistama! •  Otsuste tegemisel tuleb arvestada fundamentaalseid protsesse •  Mida tähele panna

–  Vältida liigsete riskide võtmist, kiire kasv ei taastu (Uus Normaalsus) –  Eksportööridel valmis olla võimalikuks nõudluse nõrgenemiseks, siseturule

müüjatel stabiilseks või vaikselt kasvavaks nõudluseks –  Suur osa ekspordist sõltub Skandinaavia tööstuse käekäigust. Vajadus uute

turgude ja toodete leidmise järele –  Laenude pakkumine on stoiline, intresside tasemed tõusmas

•  Millele tasub (ettevõtjana) mõtelda? –  Likviidsus. Koguge puhvreid või mõelge tagavaravariantide peale –  Intressimäärade tõus (IRS või fikseeritud intress) –  Kütuse ja muude sisendite hinnatõus – üht-teist saab fikseerida –  Investeeringud efektiivsuse kasvatamiseks aitavad kindlustada tulevikku

•  Ka mahu hoidmiseks on vaja UUSI investeeringuid

© Swedbank 32

Lisad ja täiendav info majandushuvilistele

Teekond jätkub ...

© Swedbank 33

Kaubanduspartnerite hinnang majanduse oodatavale arengule

Sisetarbimisele suunatud sektorite tellimuste kasv taandus sügisel. 2012.aastal kasvu taastumist nendes sektorites ei oota. Eesti jaoks isegi olulisem tööstussektor on põhja läbimas ja pöördunud taas kergele kasvule

Allikas: Euroopa Komisjoni majandususalduse indikaatorid

Tööstussektori uued tellimused

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

jaan.06

juuli.06

jaan.07

juuli.07

jaan.08

juuli.08

jaan.09

juuli.09

jaan.10

juuli.10

jaan.11

juuli.11

jaan.12

Soome Rootsi EL

Jaekaubanduse uued tellimused

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

jaan.06

juuli.06

jaan.07

juuli.07

jaan.08

juuli.08

jaan.09

juuli.09

jaan.10

juuli.10

jaan.11

juuli.11

jaan.12

EL Soome Rootsi

© Swedbank 34 allikas: Eesti Statistikaamet

SKT komponentide ja sektorite lõikes Nominal GDP by income approach, mEUR

1 694 2 0542 096

1 737 1 7911 978

1 041

1 159

920700

1 0041 103

500

750

1 000

1 250

1 500

1 750

2 000

2 250

2 500

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

2006 2007 2008 2009 2010 2011

Compensation of employees Operating surplus and mixed income*

Y-o-y change of nominal GDP by income approach

7,2%

-5,2%

26,2%

14,7%

-13,6%

22,7% 21,2%

2,0%

-17,1% 3,1%

10,5%

-41,9%

-4,1%15,5%17,3%

24,5%29,1%

14,9% 11,3%

-20,6% -24,0%

43,5%

9,9%

-50%-40%-30%-20%-10%

0%10%20%30%40%50%60%

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

2006 2007 2008 2009 2010 2011

Compensation of employees Operating surplus and mixed income

Nominal GDP by economic activity, MEUR

358 379439

513579

486

414

573583

139159

226298

358

320 193 197 261303 321

388473

526473

370

417 450

0

100

200

300

400

500

600

700

800

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Manufacturing Construction Wholesale and retail trade

Y-o-y change of real GDP by economic activity

0,7%-23,7%

45,9%

16,7%

24,4%

3,6%

29,2%

6,9%0,6%

-40,5%

0,0%

4,1%6,9% 11,9% 15,0%

-12,0%

10,3%

-50%-40%

-30%-20%

-10%0%

10%20%

30%40%

50%

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Manufacturing Construction Wholesale and retail

© Swedbank 35 allikas: Eesti Statistikaamet

Kaupade eksport-import 2007-2011

•  Kriisi eel ületas kaupade eksport vaid 1 kuus 800m EUR (2008.a okt.)) •  2011.a eksport oli 12,04mld EUR ehk keskmiselt 1,0mld EUR/kuus •  Alates kevadest 2011 on eksport stabiliseerunud, kasvu enam ei ole •  Elektroonika/elektriseadmete eksport kahanes IV kvartalis -10% YoY -

varemalt oli see suur kasvumootor

Export & Import of goods, MEUR

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

Jan-07 May-07 Sept-07 Jan-08 May-08 Sept-08 Jan-09 May-09 Sep-09 Jan-10 May-10 Sept-10 Jan-11 May-11 Sept-11 Jan-12

Export of goods Import of goods

© Swedbank 36 allikas: Eesti Statistikaamet

Tööstustoodangu mahud 2000-2012 •  Tööstustoodangu mahu YoY

muutused –  2008 - 4,8% –  2009 - 23,9% –  2010 +22,9% –  2011 +16,6% –  2012F - 1,5%

•  Näeme ohtu töötleva tööstuse mahtude vähenemisele 2012.a. välisnõudluse nõrgenemise tõttu

•  Eksportmüük annab 70% töötleva tööstuse mahtudest

•  Täna ebaselge, millised sektorid võivad saada kõige enam mõjutatud

•  Kuidas saavad ettevõtted hakkama, kui näiteks eksportmüük langeb 20..30%?

•  Milline on oht tööhõivele?

Industrial production volume index 2008-2011(2005=100)

94

76

115

122127

121118

129132

114

124

113

107

97

90

99

101

89

9186

81

90

88

103

111

119

106113

121

70

80

90

100

110

120

130

140

02.08 05.08 08.08 11.08 02.09 05.09 08.09 11.09 02.10 05.10 08.10 11.10 02.11 05.11 08.11 11.11

Industrial production volumes 2000-2012, y-o-y change

100

176 178

160

187

144

131118108

192194

167

136

-1,5%

16,6%

22,9%

-23,9%

-4,8%

6,4%10,1%11,1%

9,6%

11,5%8,6%8,5%

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012F-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

© Swedbank 37 allikas: Eesti Statistikaamet

Kaupade eksport kaubagruppide lõikes

© Swedbank 38 allikas: Maa-amet

Korteriturg Tallinnas •  Tallinnas 2,5 a. stabiilsust

ja väikest tõusu

•  Jaanuar-veebruar olid eelmiste aastatega võrreldes üsna aktiivsed

•  Tallinna korterituru tehingud ca 45% kogu Eesti korteriturust

•  Väiksemate kohtade likviidsus ja hinnad halvemad. Määrab konkreetne asukoht

•  Korterite laoseis sama kui aasta tagasi

•  Arendusplaane tõmmatakse koomale - ehitajatel saab olema vähem tööd

Median apartment price per m2 in Tallinn EUR/m2

974

1469

860847

669

918

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

01.08

03.08

05.08

07.08

09.08

11.08

01.09

03.09

05.09

07.09

09.09

11.09

01.10

03.10

05.10

07.10

09.10

11.10

01.11

03.11

05.11

07.11

09.11

11.11

01.12

Transactions with apartments in Tallinn

511530

355

482

611620

328256

0

100

200

300

400

500

600

700

800

01.08

03.08

05.08

07.08

09.08

11.08

01.09

03.09

05.09

07.09

09.09

11.09

01.10

03.10

05.10

07.10

09.10

11.10

01.11

03.11

05.11

07.11

09.11

11.11

01.12

© Swedbank 39 allikas: Eesti Statistikaamet

Jaekaubandus 2010-2012

•  2011 jaekäive +11,2% YoY, mahud +5,3% YoY (oma viimastes prognoosides ootasime 4,5%-list käibe kasvu ja 3%-list mahtude kasvu)

•  Jaanuari numbrid ülitugevad! Jaekäive +20,7% YoY, mahud +16,1% YoY. Sellised kasvud ei ole kindlasti jätkusuutlikud, kuid annavad ehk põhjust seniseid prognoose ülespoole korrigeerida.

Jaekäive (mld EUR)

•  2006 - 3,5

•  2007 - 4,2

•  2008 - 4,4

•  2009 - 3,7

•  2010 - 3,7

•  2011 - 4,1

•  2012F - 4,3

© Swedbank 40 allikas: AMTEL

Uute sõiduautode müük Eestis 1998-2011 •  2001-2010 keskmine uute

autode müük 18 063 aastas •  2011.a müük 17 071

•  2011-2020 müük eeldatavasti keskmiselt jälle 16-18 tuh autot/aastas

•  Autode müük tsüklitele väga tundlik. Lühiajalised kõikumised suured

Consumer Price index (CPI)

140

150

160

170

180

190

200

210

Jan-08 May-08 Sept-08 Jan-09 May-09 Sep-09 Jan-10 May-10 Sept-10 Jan-11 May-11 Sept-11 Jan-12

Total Food &non-alcoholic beverages Clothes & footw ear Transport

Y-o-y growth of CPI index

-3%

0%

3%

6%

9%

12%

01.04 09.04 05.05 01.06 09.06 05.07 01.08 09.08 05.09 01.10 09.10 05.11 01.12

© Swedbank 41 allikas: Eesti Statistikaamet

Majutatud turistid •  Majutatud välisturistid

päritolumaade lõikes:

•  - soomlased 841tuh, +1% YoY

- venelased 203tuh, +43% YoY

- sakslased 104tuh, +23% YoY

- rootslased 86tuh, +6% YoY

- lätlased 85tuh, +17% YoY

- inglased 70tuh, +96% YoY

•  Kas 2011.a turism oli mõjutatud “Kultuuripealinn Tallinn” teemast?! 2012. a näeme

•  Siseturism ei ole veel saavutanud 2007-2008 aasta mahte

12m foreign accommodated tourists (th people)

1 058

1 374 1 453 1 428 1 380 1 433 1 381

1 808

1 564

0200400600800

100012001400160018002000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

12m domestic accommodated tourists (th people)

416

548619

832767

838918944963

0

200

400

600

800

1000

1200

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

© Swedbank 42

Meie majandus seisab tugevatel sammastel

42

kuid oleme avatud välismõjudele