nr 7 (378)10.04.2012

TASUTA

WWW.YLIOPILASLEHT.EE

AINUS ÜLE-EESTILINE TUDENGILEHT

TUDENGIELU

NÄORAAMAT

LOE LK 6

LOE LK 7

LOE LK 9

Viis aastat tagasi oleks peaaegu Tartu ülikooli rektor välja selgitatud selle mündi viskega. Õige pea saab näha, kuidas seekord läheb.

FOTO

: SIL

LE A

NN

UK/

POST

IMEE

S/SC

ANPI

X

Rektori valimised on aeg tulisteks aruteludeksJärgmisel kuul toimuvad Tartu ülikoolis rektori vali-mised. Praegune rektor professor Alar Karis teatas pärast arstiteaduskonna poolt üles seatud kandida-tuuri, et tema siiski uuesti rektoriks kandideerida ei soovi.

Rektori valimised on alati aeg, mil toimub hulganisti arutelusid kõrg-kooli tuleviku üle. See on aeg, mil erinevad huvirühmad saavad endale olulistel teemadel sõna võtta ja on oodata isegi kuulda võtmist. Üks neist huvirühmadest võiks olla kind-

lasti ka tudengid, kes saavad esitada enda kandidaadi ja neil on valimis-kogus ka umbes viiendik häältest.Tallinna tehnikaülikool ja Tallinna

tehnikakõrgkooli viimased rektori valimised on vaid paar näidet sel-lest, kuidas tudengid on koostanud

rektorivalimisteks oma platvormi ja nende toetatud rektorikandidaat on ka valimised võitnud.Nüüd peavad lobitööga alustama

Tartu ülikooli tudengid. Tuden-giesindaja Erik Raudsepa sõnul hakkavad nad rektori valimistega tegelema kohe, kui uued esindajad on 14. aprillil esimest korda koos käinud ja endale juhatuse valinud. Tudengitel, kes esindusse ei kuulu, soovitab ta oma esindajad üles otsida ja neid selles osas tagant utsitada.

LOE LK 5

Suur ülevaade tänapäeva ülikoolide eksamisooritajate tüüpidest!

Millisesse tudengiliiki kuulud sina?

LOE LK 4

Eesti noorim koolidirektor tahab maailma parandadaNoored Kooli programmis loodus-ainete õpetajana alustanud Priit Jõest on saanud Kurtna kooli direktori kohusetäitja.

Kuidas tudeng koju jõuab?Kuigi Eesti on küllaltki väike, peavad paljud tudengid kasutama koju saamiseks ka laevu ja lennukeid.

TTÜ Kuressaare kolledži populaarseim aine on

purjetamineKuressaares taastatakse

Eesti kui mereriigi laevaehituse traditsioone.

10.04.2012 // Eesti Üliõpilasleht

Sõna on tudengitelNii nagu riigipeade valimistel, on ka rektori-te valimised aeg, kus erinevad huvirühmad saavad tõstatada arvukatel debattidel enda jaoks olulisi küsimusi.

Tänases lehes kirjutangi sellest, kuidas näi-teks Tallinna tehnikaülikool ja Tallinna teh-nikakõrgkool kasutasid seda võimalust väga edukalt ära.

Nad koostasid rektori valimiste ajal platvor-mid, kus oli palju konkreetseid ettepanekuid, mille üle rektori kandidaatidega põhjalikult arutleti. Kusjuures mängus olid tudengite hääled valimistel, seega kuulasid kandidaa-did tähelepanelikult.

Tudengite käes on suuremas osas koolides rektori valimistel ligi 20% häältest. See ei ole üldse väike osa.

Kui tudengid suudaksid näiteks üliõpilas-esinduse eestvedamisel leida endale kõige sobivama kandidaadi, temaga mingites küsi-mustel kindlate kokkulepeteni jõuda ja teda toetada, siis kindlasti on sellel kandidaadil ka suur võimalus rektoriks tõusta.

See on aega ja energiat nõudev ettevõt-mine, aga tasub ennast kindlasti ka ära. Eriti meeldis mulle see, kuidas TTÜ tudengid pa-nid oma valimisplatvormi kokku koos kooli vilistlastega.

Kuna tegelikult on tänapäeval ühe inimese ülikoolitee küllaltki lühike (tavaliselt 3-5 aas-tat), siis ei pruugigi paljud murekohad üldse praegustele tudengitele teada olla.

Siin aitabki rääkimine vilistlastega. Ühes-koos ollakse ikka tugevamad.

Seega jõudu ja jaksu Tartu ülikooli tudengi-

MÕTISKLUSED

Ülle Madise: sisulisi põhiseaduslikkuse küsimusi mõeldakse üha vähem läbi

Miks siis president kõrgharidusreformi seaduse ikkagi tagasi lükkas? President Toomas Hendrik Ilves otsustas nn kõrgharidusreformi seaduse riigikogule taga-si saata, sest see oli tema arvates põhiseaduse vastane. Põhiseaduse kohaselt tohib ülikooli otsustusõigust õppesuundade, õpetuse sisu, meetodite, uurimissuundade, üliõpilaste vastuvõtmise jmt küsimustes piirata üksnes riigikogu seadusega. Vetostatud seadus pani ülikooli rahastamise üldkehtivate, st kõi-kide ülikoolide jaoks kehtivate tingimuste otsustamise aga valitsusele. Kuna ülikoolid sõltuvad riigieelarvest saadavast rahast, on need tingimused autonoomia piiriks.

Pole sugugi ükskõik, kas autonoomiat piirab seadus või valitsus määrusega. See põhiseaduslik nõue, et vabu ülikoole pii-rab vaid rahvaesindus, on sisuline, seda ei saa kuidagi nõnda mõista, et ülikoolid võib sisuliselt allutada valitsusele, et mitte öelda ministeeriumi vastavale osakonnale. Kui põ-hiseadust tõlgendada nii, et “seadus” tähendab ka “määrus”, on see sama nagu Orwelli “sõda ongi rahu”.

Teiseks nõuab põhiseadus seda, et nii güm-nasistile, üliõpilasele kui nende vanematele ja vanavanematele on selge, millisel juhul tuleb ikkagi hakata õpingute eest ise maksma. Seadus oli selles küsimuses arusaadamatu. Ükski tõlgendusvõte ei andnud sellele kü-simusele vastust.

Kuidas on tänapäeval võimalik see, et valitsuse ja riigikogu poolt vastu võetud seadus ei vasta põhiseadusele? See ei saa ju olla teadmatus, kõigil neil on oma nõunikud ja paljud neist ise ju-ristiharidusega jne. Kas tõesti puhas ignorants?Seadus valmistati ette võrdlemisi kiiresti ja varasemast põhimõtteliselt erinev süsteem, mis muudab ülikooli ja üliõpilase suhte olemust, püüti paigutada vana seaduse ja vana süsteemi sisse. Raske on öelda, mis seekord vea tingis. Nii justiitsministeeriumi kui riigikontrolli ametnikud juhtisid samale probleemile enne seaduse vastuvõtmist tä-helepanu, miskipärast ei küsinud riigikogu kultuurikomisjon põhiseaduskomisjoni ega teiste riigikogu juristide arvamust.

Kõik need ametnikud leidsid, et veto oli põhjendatud, ja kui neilt oleks arvamust kü-

situd, oleksid nad soovitanud eelnõu muuta. Huvitav oli see, et eelnõu pooldajad püüdsid avalikkust ja riigikogu eksitada väidetega, justkui oleks riigipea vaidlustanud ülikooli-dega sõlmitud tulemuslepingud. Seda ei vaid-lustatud. Igatahes tuleb öelda, et põhiseaduse vastaseid seadusi tuleb ikka ette, neid leiab aeg-ajalt nii president kui ka õiguskantsler ja kohtud.

Mis võib olla põhjuseks, et seadusesse oli täpselt paika pandud võimalikult vähe täpseid kriteeriume ülikoolide rahastamise ja ka tudengitelt raha küsimuse asjus? Kas see ikka annab ülikoolidele autonoomiat juurde nagu mitmeid kordi on väidetud?Poliitilise loomuga väiteid ei oska kom-menteerida. Tahaksin jääda õigusteaduse raamidesse.

Te olete maininud, et seaduse seletus-kirjas ei olnud põhiseadusega vastavust kordagi mainitud. Kas see on üheks näiteks, kuidas põhiseadust on hakatud vähem väärtustama? Minule isiklikult tundub, et poliitilise kor-ralduse täitmisel mõeldakse sisulisi põhisea-duslikkuse küsimusi tõesti varasemast vähem läbi. Aga põhiseaduslikkuse järelevalve süs-teem toimib.

Kas põhiseadust on üldse vaja? Minu meelest on põhiseadust vaja ja põ-hiseadus peakski olema eesti rahva ühiste eesmärkide ning nende poole püüdlemise põhimõtete kogu. Tõsi see on, et põhiseadusel on väärtust seni, kuni eesti rahva enamus selles seadud eesmärke omaks peab (eesti rahvuse, keele ja kultuuri kaitse, rahu, prae-guste ja tulevaste põlvede ühiskondlik edu ja üldine kasu, puhas looduskeskkond, väärikas elujärg jne). Ja seni kuni põhiseaduslik kord püsib inimeste siseveendumuse, mitte riigi sunnijõu toel, ning lõpuks seni kuni põhi-seaduslikkuse järelevalve süsteem toimib, st president, õiguskantsler ja kohus teevad oma tööd sõltumatult ja professionaalselt, isegi kui see valitsusele ei meeldi. Oluline on rõhutada juristihariduse kõrval ka juris-tieetikat: kahjuks on lisaks poolharitud ja nt ainult common law või saksa õigusmõtlemist tundvatele juristidele õigusriigile ohuks ka politiseerunud või enese heaolust, mitte eesti rahva ja riigi heast käekäigust juhitud juristid.

Mida tuleb teha, et põhiseadust taas väärtustama hakataks?Mida rohkem on hea tervikliku juristihari-dusega andekaid inimesi ministeeriumides, kohtuniku-, advokaadi-, prokuröritööl, seda enam on kaitstud ka Eesti õigusriik, vaba ühiskond ja põhiseadus.

JUHTKIRI

Väljaandja:

SA ÜliõpilaslehtToimetuse üldaadress:toimetus@yliopilasleht.ee

Koosseis:

Kadri Inselberg, peatoimetajakadri@yliopilasleht.eeLiisi Moosaar, reklaam- ja tegevjuhtliisi@yliopilasleht.eeVäino Õun, küljendajavaino.oun@gmail.comKaisa Kaldoja, keele- ja stiilitoimetajaTarvo Metspalu, fotograaf

Tiraaž: 8 000Formaat: A3, värvilineMaht: 12 lehekülgeTrükk: KroonpressKontakt: SA Üliõpilasleht,F.R. Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120Telefon: 640 0422Faks: 640 0502Levitaja: DPD Levitaja Tartus: Jaan Jakobson

Kodulehekülg: www.yliopilasleht.eeFacebook: www.facebook.com/Eesti.Uliopilasleht

tele peatseteks valimisteks!(Päris) kevadet ja valimisi

ootama jäädes,

KADRI INSELBERGpeatoimetaja

Veebruari lõpus jättis president Toomas Hendrik Ilves riigikogus vastu võetud kõrgharidusreformi seaduse välja kuulutamata ning riigikogu hakkas seda uuesti aru-tama. Vabariigi presidendi õigus-nõunik ja Tartu ülikooli riigiõigu-se professor Ülle Madise selgitas selle otsuse tagamaid.

KADRI INSELBERGkadri@yliopilasleht.ee

"Teadmised... Teadmised on muidugi ka väga olulised, aga olgem ausad − tegelikult minnakse ülikooli ikkagi selleks, et endale normaalne mees leida. Meie ei hakka ju tööl käima, jah, meie oleme kahekesi kodus, mõnuleme ja siis mees käib tööl ja toob meile raha."

TTÜ avatud uste päevade reklaam

TSITAAT

Ülle Madise sõnul on põhiseadusel väärtust seni, kuni eesti rahva enamus selles seadud eesmärke omaks peab.

FOTO

: MIH

KEL

MAR

IPU

U/P

OST

IMEE

S/SC

ANPI

X

2

Eesti Üliõpilasleht // 10.04.2012 UUDISED

Sellekevadise vaimupuhkuse, kultuuri- ja mee-lelahutusfestivali Tartu Kevapäevad 2012 läbiv teema on koostöö ehk ühestegemise rõõm. Väike valik selleaastasest kavast:

25. aprill kl 20.00 Lauluga Toomele! kogunemine Raekoja platsilMis juhtub siis, kui terve Tartu koguneb Rae-koja platsile? Õige! Algavad Tartu Kevadpäe-vad koos suudlevate tudengite kevadtervituse-ga! Tule ja laula juba varakult hääl lahti koos Tartu kaaskooridega, kuula imelist sildade kontserti ning ärata lauluvaim juba aegsasti enne Öölaulupidu üles! Koos viime Vanemuise kandlehääle Raekoja platsilt Toomemäele!

25. aprill kl 21 ÖÖLAULUPIDU KassitoomeMaagiline öö, kus kohtuvad  kauneimad laulud,  parimad sõbrad  ja  Tudengivaim. Väärikat  kümnendat sünnipäeva tähistava Öölaulupeo kavas on läbi aegade parimad ja menukaimad lood. Abiks on legendaar-ne Margus Põldsepp koos Sulev Salmi (ki-

Tartu Kevadpäevad kutsuvad tudengeid vaimu puhkama 25. aprillist 1. maini

tarr, laul), Marju Varbla-se (torupill, viiul) ja Villu Laiapeaga (klahv). Ees-lauljateks son Elleri kooli õpilased.

27. aprill kl 20 TUDENGILAUL 2011 Klubi Kink KonkSeitse kõige vapramat kollektiivi on end Tuden-gilaulu fi naali rebinud ja hakkavad võistlema kõige tudengilikuma bändi tiitli eest.

Noorsootöö kogemused õppeainete arvestamiseks

Noorsootöö pakub võimalusi enda oskusi arendada ja kogemusi omandada, mida on võimalik ülikooli minnes arvestada enda õppekava osana. Selleks tuleb hoolikalt jälgida õppeaine väljundit ning kasutada VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise protsessi.

Noorsootöös saab osaleda väga mitmel erineval moel, näiteks osaledes laagrites, malevates ja huvi-

tegevuses, olles aktiivne noortekeskustes, osaledes noortevolikogude töös, noortevahetustel, projektides ja noorteorganisatsioonide töös. Läbi noorsootöö saab omandada praktilisi oskusi ja teadmisi, mida tihti ka nõutakse ülikoolis ainete läbimisel. „Just vii-masel ajal on hakatud rohkem noorsootöö kogemusi ümber tõstma. Peamised kogemused, mida soovitak-se Narva Kolledžis üle kanda, on osalemine koolitus-tel, suvekoolides, erinevates projektides kaasalöömist ning samas ka noorsootöö töökogemusi näiteks kui on töökogemus laagris kasvatajana või koolis huviju-hina,“ sõnas Tartu Ülikooli Narva Kolledži noorsoo-töö õppeprogrammi assistent Olga Andreitšuk.

Läbi VÕTA saab õppeaineid arvestada nii ülikooli õppima minnes kui juba näiteks ka teisel kursusel olles. Oluline on enda kogemusi analüüsi-da ja välja tuua, mida sellest kogemusest õpiti. Seda

tööd aitab teha noortele suunatud veebikeskkond Stardiplats (www.stardiplats.ee). Seal saad kõik enda formaalsed ja ka noorsootöös omandatud kogemused kirja panna ja neid põhjalikult analüüsida. Koge-muste juurde saab lisada tunnistusi, diplomeid jms. Kirjeldatud kogemusi saab süsteemist ka välja saata kas endale või VÕTA nõustajale ülevaatamiseks.

Seega, üliõpilane, siit Sulle üleskutse! Kogu kokku kõik enda noorsootöös omandatud kogemu-sed ning uuri enda ülikooli VÕTA koordinaatori käest, kas sul on samuti võimalus enda noorsootöö kogemused (nt. läbitud koolitused, noortevahetused, projektides osalemised, ürituste korraldamised jne.) üle kanda õppeainete arvestamiseks.

Liis KuuskStardiplats.ee projektijuht

tel, sningon töhinatöö õ

Lülikokursuda ja

28. aprill kl 22 ÖÖTANTSUPIDU Vabaduse puiesteeÖeldakse et iga õige eestlane on vähemalt korra rahvatantsu tantsinud – ole õige eestlane ja tule keeruta öömelus varvast. Tantsima õpetab Tartu ülikooli rahvakunstiansambel, taustaks mängivad rahvamuusikud Viljandi kultuuriakadeemiast. 

1. mai kl 13-15 KARSUMM Emajõe ääresAinus korralik lennumasin ei ole Boeing 747 – tudengite taip on ikka olnud terav ja Karsumm nende lennukate ideede neljameetriseks platvor-miks Emajõe kohal. Tule ja vaata, kuidas tudengid gravitatsiooni eiramisega hakkama saavad. Regist-reeri oma lennumasin www.studentdays.ee.

1. mai kl 16-17.30 PAADIRALLI Emajõe ääresLõbus võiduajamine Emajõel tudengite moodi, kus võidust olulisemad on hea seltskond ja leidlik sõiduriist. Kes vett ei karda, ronigu pardale! Kes pelgab, elagu kaasa! Oma paatkonna saab regist-reerida www.studentdays.ee või kohapeal.

MinuKool kaardihaldussüsteemiga liitunud õppeasu-tuste arv on jõudnud sajani ning liitujate hulk kasvab käesoleva aasta jooksul jõudsalt veelgi.

MinuKooliga liitunud lasteaedasid, üldharidus-, kutse-, huvi- ja kõrgkoole leidub Eestimaa erinevaist paigust: nii saab nimetada mitmete teiste seas Tallinna ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Tallinna reaalkooli, Tallinna Prantsuse lütseumi ja Tallinna teenindus-kooli kõrval ka näiteks Saaremaa ühisgümnaasiumi, Võrumaa kutsehariduskeskust ja Tori lasteaeda. 100. õppeasutuse tiitli pälvis MTÜ Miikaeli Ühenduse Keeltekeskus.

„MinuKool kaardihaldussüsteemi suurim lisaväär-tus on see, et õppeasutused saavad taotleda kahe- ja kolmeaastase kehtivusajaga ITIC õpetajakaarte. Seda

MinuKooli kaardihaldussüsteemiga on liitunud 100 õppeasutust

on 121 ISIC-väljastajast maailmas võimalik teha vaid Eestis,“ ütles MinuKool projektijuht Olger Tali. „Pikema kehtivusajaga kaardid on kasutajale tunduvalt mugavamad ja soodsamad, lisaks säästa-me tootmata jäänud kaartide arvelt ka keskkonda.“

MinuKool kaardihaldussüsteem on Eesti üliõpi-laskondade liidu poolt välja töötatud veebirakendus, millega liitumisel on õppeasutustele kaartide hal-damine senisest mugavam. Lisaks avaneb õppe-asutusele võimalus lihtsasti kasutusele võtta ühtsel standardil põhinev funktsionaalsem õpilas- ja/või üliõpilaspilet ning rakendada seda läbipääsusüstee-mis, raamatukogus, sööklas või mujal. MinuKool süsteemiga liitus 2008. aasta alguses esimese õp-peasutusena Eesti IT kolledž.

Kuidas kunstnikud teineteist üle trumpavad? Kes osu-tub geeniuseks? Kes osutub väljalangenuks? Milliste kunstnikega on tegu? Kas tegemist ikka on mängu-ga....? See kõik ja palju muudki selgub märtsi ja aprilli jooksul tunnustatud lavastajate/koreograafi de Jim Ashilevi, Henri Hütti, Kati Kivitari, Tarmo Tagametsa ja Johannes Veski omavahelises mõõduvõtus.

Projekt valmib Tartu ülikooli Viljandi kultuuriaka-deemia neljanda kursuse tudengi Helen Solovjevi tant-sukunsti eriala koreograafi lõputööna. „Tõsielusarjad on muutunud maailmas nii igapäevaseks, et kõik see, mis nende raamides ei ole, on justkui igav. Kõigest saab teha reality show ja kõik ongi juba reality show. Kas ka kunst...? “ kommenteerib Helen projekti tagamaid.

Osalised peavad täitma neile antud ülesandeid, mille teostuse taset hindavad professionaalsed teatrikriiti-kud Rait Avestik, Andres Keil ja Anneli Saro. Kuna tegemist on reality show’ga, on ka vaatajal võimalik

Eesti kunstnikud osalevad enneolematus tõsielusarjas!

lahendusi hinnata ja kommenteerida. Peamine, mida võistlejatelt oodatakse, on loomingulisus ning et lahendusviisis peegelduksid nad ise kunstnikena. Mänguruumi on ohtralt ja piirid võimalikult laiad, kuid kuna kogu tegevus toimub virtuaalselt, peab tulemus kindlasti olema üleslaetav sarja kodule-heküljele.

Kogu tegevuse lava ja toimumispaik on lehekülg www.realityartshow.com, kus kahe kuu jooksul on võimalik tõsielusarja arengut jälgida. Esimese ülesande on kunstnikud juba lahendanud ning regulaarselt hakkavad lisanduma uued, mida on aega umbes nädal teostada ja koduleheküljele üles riputada. Hiljem annab töödele hinnangu žürii ning kõik toimuv on avatud ka publikule hinda-miseks/kommenteerimiseks. Kogu ettevõtmine kulmineerub aprillikuus, mil jõutakse üheskoos  fi nišijoone-...ning tõeni.

3

10.04.2012 // Eesti Üliõpilasleht

Hoolimata sellest, kui usinalt mõni õppija või õppijanna on semestri jooksul loengutes osalenud, tuleb tal tavaliselt ikkagi skoori kirjasaa-miseks oma teadmisi aine lõpueksamil presenteerida.

Mõned on selles vägagi edukad, teised pisut vähem ja kolmandatele vahib lõpptulemusena õppeinfosüsteemist vastu hoopis Facebooki esitäht, mis on minu arvates küllaltki hea paralleel, arvestades asjaolu, et paljusid meist eksitab kõige muu hulgas õppimisest kõrvale ka just see salakaval suhtlusportaal...

Pandakarudest Habekakkudeni ehk eksamisooritajate kirju loomaaed

TUDENGIELU

MARI-LIIS MÜÜRSEPPEksamitegija aastast 2010

Isegi siis, kui sessiaeg on pingeline ja eksamid ras-ked, on rosinaks just kirev ülikoolipere kogu oma variatiivsuses.

Tegemist on tõelise kõrgharidusimega, sest kus mujal võiks näha Puumasid, Halljäneseid ja Habekakke sõbralikult kõrvuti istumas?

Olenemata hariduse omandamise raskest ja pühendu-mist nõudvast teekonnast, on just erinevad kaasõppurid need, keda näha eeskujude ja motivatsiooniallikatena ning – mis seal salata – kes toovad vahel nähtavale asju, millest ise tahaks meelsamini hoiduda.

Arvan, et selle kõige eest tasub tänulik olla. Erinevate inimeste eest. Erinevate liikide eest.

Hinnakem mitmekesisust enda ümber!

„PANDAKARUD” on keskmisest madalama keskendumisvõimega igati tublid tudengid, kelle püüdlused eksamiks korralikult valmistuda löö-

vad uppi Chuck Norris, Derp ja Derpina, Nutella (igati asjakohane!) promo ning rikkalik Scumbag Someone’ide assortii. Kogu kupatuse koondnimeks on muidugi populaarne ajaviitelehekülg 9GAG, mille mõju on nii hävitav, et isegi kui Pandad püüavad intrigeerivate koomuskite kõrvalt kohusetundli-kult ka tunduvalt olulisemale eksamikonspektile arglikult otsa vaadata, siis pole lõbuhimulise bambusearmastaja meelekindlus ikkagi piisavalt tugev, et õppematerjali piisava tõsidusega suhtuda. Nii leiamegi tähtsal eksamipäeval endi hulgast viimase piirini kurnatud ja tumedate silmaalustega Pandakarud, kes on viimases hädas eksamimater-jali endale vaid mõne eksamini jäänud tunniga pähe kuhjanud, pole seetõttu kogu öö magada saanud ja mõtlevad tagantjärele

internetti kirudes, et see monstrum tuleks õppimise ajaks maamunalt üldse kaotada. Kõike muidugi ainult selleks, et koju jõudes arvuti jälle tööle panna ning 9GAGi internetilehele sattudes uuesti

erinevaid mõtteterasid lugedes äratundmisrõõmust muheleda.

„HABEKAKUD” on liik, keda alasti kiskuda polegi nagu mõtet.

Nad õpivad. Palju. Ja saavad alati suurepäraseid tule-musi. Vähemaga nad lihtsalt ei lepi. Kas asi on nende varjatud soovis olla teistest

parem või on nad lihtsalt alati harjunud maksimumini pingutama, on raske öelda, kuid nende püüdlused on selgesti näha nende loppis näolapis, segamini juustes ja kortsunud särkides, mis iga uue teadmise märgi endasse on püüdnud. Erinevalt Puumadest peavad nad heade tulemuste saamiseks kõvasti vaeva nägema ja erinevalt Pandakarudest ei lase nad ennast õigelt teelt kõrvale meelitada. Nad ei reageeri eksamieelsel perioodil min-gitele sõprade väljakutsetele ning tunnevad, et isegi köögilaua taga söömine on liigne ajaraisk, võttes seetõttu juba ammu ära jahtunud kanakoiva, kartulid ja porgandisalati

endaga õppimislaua juurde kaasa. Kohvitootjad võivad Habekakkude olemasolu üle ainult heameelt tunda – keskmiselt joob Habekakk ainuüksi öö jooksul ära

tervelt neli tassi kohvi. Eksami sooritavad nad lausa ahvikiirusel, et ükski vajalik infojupp meelest ei läheks ja et kõik ikka kirja saaks. Pärast konspekti sõna-

sõnalist ümberkirjutamist eksamipaberile saab neil ruum otsa ning nad küsivad paberit juurde. Ja siis veel korra. Habekakkude puhul kehtib

tõsiasi, et kui nad saavadki kõige parema tulemuse kogu kursusel, siis on nad selle auga välja teeninud.

4

"HALLJÄNESED" aka loobujad on viimane tüüp,

mis eksamisooritajate hulgast eriti teravalt silma paistab. Ekstreemsemate näi-

detena võib välja tuua mõned, kelle silmanurgas kohe pärast eksamitöö kättesaamist pisarake pärlendab ja kes

lõpuks alistunult pärast esimest kümmet minutit töö õppejõu lauale ära toovad. Enamik loobujatest oma emotsioone aga välja ei näita. Saanud kät-

te eksamitöö, mis oodatust tublisti väljakutsuvamaks osutub, püüavad Halljänesed mõtlike nägudega kirjapulk-porgandeid lutsides oma ajusoppidest küsitava kohta

kas või kõige algelisemat informatsiooni välja meelitada. Kui see aga ka pärast kahekümnendat minutit ei õnnestu, otsustavad nad, et neil on oma ajaga ka

midagi kasulikumat teha. Seega lootes, et korduseksam on nende vastu sõbralikum, ütlevad Halljänesed teadmisteproovile sorry ning lahkuvad

kiirustades, jättes ülejäänud tudengid mõtlema: kas tõesti said nad JUBA valmis?

ÄNESED"on viimane tüüp, ajate hulgast eriti Ekstreemsemate näi-d, kelle silmanurgas e pärlendab ja kes

ö õppejõu lauale näita. Saanud kät-

avad Halljänesed küsitava kohta

ga ka pärast ma ajaga ka nde vastu

g lahkuvad i said nad

muparemnendsärkinad hnad egiteleajara

enü

ma keskendumisvõimegaorralikult valmistuda löö-igati asjakohane!) promo patuse koondnimeks on

mõju on nii hävitav, et e kõrvalt kohusetundli-rglikult otsa vaadata, siis s ikkagi piisavalt tugev,

eiamegi tähtsal d ja tumedateksamimater-e kuhjanud, tagantjäreleise ajaks t

õõmust

Kõndivate katast-roofi dena kirjutavad eksameid

ka "JÕEHOBUD", kellega pidevalt midagi juhtub. Küll tabab neid keset eksamit

äge köhahoog; küll üllatab ootamatu ninavere-jooks, mis muudab mõttetööd kinnipüüdva paberi

äärmiselt kunstipäraseks; vahel õnnestub neil oma pastaka lahtimuditud kork teise auditooriumi

nurka lennutada... Halvimal juhul on Jõehobuga ühikatuba jagav kamraad talle eelneval õhtul unustanud öelda, et teekeetja vajab puhas-

tamist ja sisaldab endas vee asemel hoopis katlakivieemaldajat, mistõttu kõndiv katastroof on teevee asemel õndsas tead-matuses joonud ära kruusitäie keemiat ning ei saa toidumürgituse tõttu eksa-

mist üldse osa võtta. Olenemata organi-satoorsetest ebaõnnestumistest suudavad Jõehobud siiski eksamid üsna edukalt ära

teha. Võib-olla on see karma viis neile

üleelamiste eest tasuda?

Eksameid sooritades avastan alati enda jaoks õppureid, keda mitte kunagi varem näinud ei ole.

"PUUMAD" on tudengid, kellel on kõik olemas: hea välimus, reputatsioon ja mõnikord isegi kindel töökoht, mis vabandabki välja nende harva osaluse iganädalastes

loengutes. Puumad peavad hariduse saamise kõrvalt vähemalt sama oluliseks ka osalemist igasugustes huviringides, nad on seltside või vabatahtlike organisatsioonide liikmed ja nagu

sellest kõigest oleks veel vähe, on neid ka kuratlikult heade ajudega õnnistatud. Õppima nad otseselt ei peagi – piisab, kui end kaasõpilaste abil eksamil küsitavaga kurssi viivad, materjali korra läbi loevad ja täiusliku skoori kinnitamiseks rohkem vaja polegi. Kümme punkti kümnest, äärmisel juhul üheksa. Nad ei suhtu eksamitesse liigse tõsidusega, sageli jäävad isegi hiljaks, kuid lõpetavad ikkagi teistest varem. Et neil on lisaks rikastele vanematele nii töökoht kui ka stipen-dium, tähistavad Puumad hiljem oma õnnestumist ühika asemel kahekorruselises luksuskorteris kvaliteetšampuse ja šokolaaditrühvlitega, millest ka nende valge puhtatõuline Pärsia kass osa

saab. Puumasid on meie seas kõigest käputäis. Nad on äärmiselt harv nähtus. Aga neid on piisavalt, et ülejäänud õppuritesse kadeduseseemneid külvata.

est, kuid

pen-orteris osa on

d d

vad se

ti

k

üsna edukalt ärateha. Võib-olla on see karma viis neile

üleelamiste eest tasuda?

ILLU

STRA

TSIO

ON

: MIK

K O

LLI

Eesti Üliõpilasleht // 10.04.2012 FOOKUS

Rektor juhib kõrgkoolides iga-päevast tegevust, vastutab ra-haliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. Ta esindab kõrgkooli ja teos-tab kõrgkooli nimel tehinguid. Rektor valitakse tavaliselt viieks aastaks.

Kuidas leitakse sobivad kan-didaadid? Kandidaate võivad erinevates kõrgkoolides esitada natuke erinevad kooslused, mida võib uurida selle loo lisainfost. Tavaliselt kuuluvad sinna tea-duskondade nõukogud, põhiük-suste otsustuskogud, mingi hulga professorite ühisavaldus, ametis olev rektor ja üliõpilasesindus. Rakenduskõrgkoolides saavad inimesed rektori kohale kandi-deerida ise.

Tudengite käes on 20% häältest

Kandidaat peab olema keegi, kes on professor või on kunagi valitud professori ametikohale. Lisaks peab kandidaat muidugi ka ise nõus olema. Seejärel algab valimiste kadalipp, mille jooksul toimuvad erinevad kohtumised, debatid ja arutelud. Rektori valib valimiskogu, millel on samuti eri ülikoolides eri koosseisud.

Tavaliselt on seal kõigi ülikooli juhtimisorganite (vastavalt nõu-kogu, senat, jne) liikmed, tea-duskondade nõukogude liikmed, üliõpilasesinduse liikmed, profes-sorid ja juhtivteadurid.

Kusjuures nii, nagu on Tallinna ülikooli põhikirja sisse kirjutatud ja teistes kõrgkoolideski kom-beks, moodustavad üliõpilased umbes viiendiku valimiskogust. Seega moodustavad üliõpilaste hääled väga suure osa üldhäältest, samuti on üliõpilaste seisukohad vähemalt viimastel aastatel sageli osutunud väga olulisteks.

Üliõpilaste toetusega on vii-mastel rektori valimistel tõusnud rektoriks näiteks Andres Kee-vallik Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ-s) ja Enno Lend Tallinna tehnikakõrgkoolis (TTK).

Rektori valimised – aeg tõstatada päevakorda tudengitele olulised küsimused

KADRI INSELBERGkadri@yliopilasleht.ee

Mai lõpus valib Ees-ti suurim ülikool, Tartu ülikool endale uue rektori. Seega on õige pea oodata Tartu ülikooli juh-timises uusi tuuli, mille suunas saavad kaasa rääkida ka tu-dengid, kui nad seda vaid soovivad ja os-kuslikult käituvad.

TTÜ-s toimusid rektorite vali-mised kaks aastat tagasi. Sealne üliõpilaskond moodustas koos-töös vilistlastega enne kandi-daadi esitamist suisa kogu üli-kooli arengut hõlmava platvormi „Üliõpilaste 58 ootust tulevasele rektorile ja tema meeskonnale“. Selles oli soove nii rektoraadi meelestatusele kui ka väga konk-reetseid ettepanekuid.

Näiteks sooviti, et uus ülikooli juhtkond oleks eestvedav, tule-mustele orienteeritud, nooruslik, usaldusväärne, innovaatiline ja erinevate ühiskonna huvigrup-pidega arvestav.

Teisalt taheti, et üliõpilasi võe-taks TTÜ-sse rohkem praktikale ja tööle, et juhtkond peaks kinni lubadusest renoveerida 2011. aas-tal tudengimaja, et üliõpilastelt ega ülikooli töötajatelt ei küsitaks TTÜ territooriumil parkimise eest tasu jne.

Ühine visioon kooli tulevikust

Tudengid kohtusid mõlema rek-torikandidaadiga, tollase rektori professor Peep Sürje ja profes-sor Andres Keevallikuga, osale-sid kohtumistel ülikooli üksuste

juures ning korraldasid avaliku debati rektorikandidaatide va-hel. Lõpuks otsustasid tudengid toetada Andres Keevallikut, kelle visioon ühtis enim tudengite nä-gemusega TTÜ arengust.

„Andres Keevalliku tugevu-seks peetakse inspireerivat ju-hinatuuri, avatust muudatustele ja valmisolekut muuta ülikooli oluliselt kaasaegsemaks ja üli-õpilassõbralikumaks.

Juhtkohal on koostöö tuden-gitega strateegiliste küsimuste lahendamisel õppe-, teadus- ja arendusvaldkonnas,“ teatas TTÜ üliõpilaskond tollases pressiteates.

Keevallik need rektorivalimised ka võitis.

Tallinna tehnikakõrgkooli rek-torivalimised toimusid samuti ligi kaks aastat tagasi.

Kuna tegemist on rakendus-kõrgkooliga, siis on sealsed reeglid veidi erinevad. Esiteks võivad oma kandidatuuri esitada kandidaadid ise, lisaks moodus-tub valimiskogu vaid nõukogu ja nõunike kogu liikmetest, kus on siiski ka vähemalt viiendik üliõpilased. TTK tudengid koos-tasid samuti rektori valimisteks platvormi, mis esitati rektori kandidaatidele enne valimisi.

Üliõpilaste poolt soositud kandidaat, endine õppeprorek-tor Enno Lend võttis tudengite seisukohti tollase TTK üliõpi-laskonna liikme Triin Kuke sõ-nul väga tõsiselt ja kohtumisel arutati läbi, kuidas ja mida on võimalik realiseerida. Lend või-tis rektori valimised ja on Kuke hinnangul kokkulepetest väga suures osas kinni pidanud.

„Ühena nendest on kindlasti paranenud kooli liikmeskonna kaasamine. Võib öelda, et TTK-s kui demokraatlikus organisat-sioonis on otsuste väljatöötamis-se ja elluviimisse kaasatud kõik asjast huvitatud osapooled. Rek-tor on täitnud tudengite soovi näha kooli juhte üliõpilasüritus-tel − Enno Lend on üles astunud isegi Tudengipäevade lõpupeol diskorina. Samuti on juhtkonna esindajad osalenud üliõpilasesin-duse valimistel ning tähtsamatel tudengiüritustel,“ rääkis Kukk. Lahtine on siiski näiteks TTK ühiselamu renoveerimine, mille B-korpuse uuendamine peaks kokkuleppe järgi valmis saama aastaks 2014.

Tartu ülikooli tudengkonnal seisab kõik see aga alles ees. Kui 14. aprillil kogunevad esimesele koosolekule uued üliõpilasesin-dajad ja valivad endale juhatuse, siis hakatakse kibekiiresti te-gelema ka rektori valimistega, lubab üks uue esinduse liikme-test, üliõpilane Erik Raudsepp. „Üks võimalus on see, et meil joonistub enne 7. maid välja sel-ge eelistus ja me esitame tema kandidaadiks. Kindlasti toimu-vad aga kandidaatidega avalikud

koosolekud, kuhu saavad kohale tulla ja küsimusi esitada kõik tu-dengid,“ rääkis Raudsepp.

Raudsepa sõnul ootavad tu-dengid uuelt rektorilt suurema ühtsuse loomist Tartu ülikooli sees. Samuti peaks uus rektor võtma ka ülikoolis rohkem sõna kõrgharidusreformi ja õppetoe-tuste teemal.

Konkreetsemad soovid pan-nakse Raudsepa sõnul kokku pärast uue üliõpilasesinduse koosolekut ja juhatuse valimist.

Arutle kas võiFacebookis

Esindusse mitte kuuluvatel tu-dengitel soovitab Raudsepp rek-tori valimiste ajal pöörduda oma valitud esindajate poole kas siis üliõpilasesinduses või teadus-kondade nõukogudes.

„Mina ootan küll tudengitelt seda, et nad ei laseks rektori valimise aega külmalt mööda. Otsiksid üles oma esindajad ja ei laseks neil väga mugavalt elada. Et tudengid osaleksid aktiivselt selles diskussioonis.

Käiksid debattidel ja koosole-kutel kohal või arutaks kas või Facebookis.“

Kuid väikeseks vihjeks enne Tartu ülikooli rektori valimisi: kõige tõenäolisemalt algab uue rektori perekonnanimi K-tähega. Miks? Sest alates esimese Eesti vabariigi ajast (1919) on 15st TÜ rektorist vaid viie mehe nimi alanud mõne muu tähega (kolm neist viiest, Peeter Põld, Hein-rich Riikoja ja Tõnu Lehtsaar olid ametis vaid aasta).

REKTORI VALIMISE KORD

Rektorikandidaate saavad esitada: Tartu ülikoolis saavad seda teha teaduskon-dade nõukogud, 15 korralist professorit ühiselt, üliõpi-laskond, ametisolev rektor ja endised rektorid ning teiste Eesti teadusasutuste nõukogud. Tallinna ülikoolis aga näiteks kõigi ülikooli põhiüksuste (instituudid, kolledžid, Akadeemiline Raamatukogu, üliõpilas-kond) otsustuskogud oma otsusega, vähemalt 10 senati liiget ühisavaldusega ja ame-tisolev rektor avaldusega. Tallinna tehnikaülikoolis teaduskondade ja asutuste nõukogud/teadusnõuko-gud, vähemalt 1/4 TTÜ nõu-kogu liikmetest või vähemalt 10 korralist täishõivega professorit, uurija-professorit või juhtivteadurit ühisaval-dusega, üliõpilasesindus ja ametisolev rektor.

Valimiskogud: Tartu ülikoolis kuuluvad valimis-kokku kõik ülikooli nõukogu ja senati liikmed, kõikide teaduskondade nõukogu-de liikmed ja kõik ülikooli korralised professorid ning juhtivteadurid. TTÜs on vali-miskogus nõukogu liikmed, kõigi teaduskondade nõuko-gude liikmed, TTÜ asutuste teadusnõukogu/nõukogu liikmed, üliõpilasesinduse liikmed ja kõik TTÜ korrali-sed täishõivega professorid, uurija-professorid ja juhtiv-teadurid. Tallinna ülikoolis kuuluvad valimiskokku kõik ülikooli senati liikmed, ame-tikohale valitud professorid ja juhtivteadurid, kuratoo-riumi liikmed ning üliõpilas-konna volikogu poolt valitud üliõpilaste esindajad.

Rakenduskõrgkoolid (nagu ka Tallinna tehnika-kõrgkool):Rektori ametisse soovijad kandideerivad ise. Raken-duskõrgkooli rektori ame-tikohale võib kandideerida isik, kes on või on olnud valitud professori ameti-kohale või omab vähemalt magistrikraadi või sellele vastavat kvalifi katsiooni. Kui rakenduskõrgkoolis toimub magistriõpe, võib rakenduskõrgkooli rektori ametikohale kandideerida isik, kes omab doktorikraadi või sellele vastavat kvali-fi katsiooni. Erandlikud on sisekaitselise ja riigikaitselise rakenduskõrgkoolid. Rektor valitakse valimiskogu istun-gil. Valimiskogusse kuuluvad rakenduskõrgkooli nõukogu ja nõunike kogu liikmed.

Tartu ülikooli arengubioloogia professor ja Eesti maaülikooli endine rektor Alar Karis valiti Tartu ülikooli rektoriks viis aastat tagasi. Sel aastal teatas Karis, et tema uuesti rektoriks ei kandideeri.

FOTO

: SIL

LE A

NN

UK/

POST

IMEE

S/SC

ANPI

X

5

10.04.2012 // Eesti Üliõpilasleht

BARBARA LEHTNAtoimetus@yliopilasleht.ee

Kuigi transpordivahendid on arenenud näiteks sellest ajast kui Kristjan Jaak Peterson veel Riia-Dorpati vahet tallas, on paljude jaoks veel tänapäevalgi koju saamine suur seiklus.

Tartu ülikooli soome-ugri kee-leteaduste teise kursuse üliõpi-lane Liina Allik käib koju Tar-tust Ruhnu üpris eriskummalist marsruuti pidi. Kõigepealt peab ta sõitma 170 kilomeetrit Pärnu poole, sellega pole tavaliselt prob-leemi. Pärast kolmetunnist sõi-dulõbu peamine reis alles algab, sest Ruhnu asub Pärnust oma-korda linnulennult 96 kilomeetri kaugusel. Ruhnu on huvitav saar sellepoolest, et kui näiteks Kihnu, Saaremaale või Hiiumaale jõuda on üsna lihtne, kuna praamlae-va liiklus on küllaltki tihe, siis Ruhnu jõudmiseks tuleb end kas mõne tuttava laevale hääletada või loota ilusat ilma, et minilen-nuk Pärnu lennujaamast õhku tõusta saaks.

Kui tuleb minna metsa taha

„Praamiga Ruhnu sõitmine võtab pool päeva ja kuna sellist aega mul ei ole, siis tavaliselt käin ikka lennukiga ja laev hakkab nüüd nagunii alles maist käima,“ kinnitab Allik. Ta räägib ka sel-lest, kuidas igal kevadel meenu-tab Ruhnu lennujaam, mis on tegelikult üks suur muruplats, pigem sopamülgast kui maandu-misrada, seega ei ole ka lennukiga kohale saamine isegi ilusa ilmaga alati kindel. Lisaks kimbutavad teda pidevalt suureks kasvavad reisikulud, kuna ühe otsa bus-si- ja lennupilet läheb ruhnlasele

Kojusõit on paljude tudengite jaoks seiklus

maksma 16 eurot, seega edasi tagasi saab ära käia 32 euroga. Siinkohal oleks ilmselt paslik meelde tuletada, et õppetoetus on edukal üliõpilasel 28 eurot.

Laura Jamsja, Tartu ülikooli kolmanda kursuse etnoloogia tudeng, peab aga tihti appi võt-ma ka Eesti kaardi, kui püüab seletada, kust ta täpselt pärit on. Mõnikord aitab Sakussaarest rääkimise puhul Palmse mõisa lähedus, teisel juhul aga Rakve-re või Kadrina, mis on esimesed suuremad kohad tema kodu lähe-dal. “Kodunt välja saamine ei ole olnud minu jaoks kunagi lihtne, vanemad pidid Kadrinasse järele tulema, kui oli soov osaleda mil-leski koolivälises. Sakussaarde läks kooli ajal kaks korda päevas buss. Nädalavahetustel aga mitte kordagi.”

Seega oli Laura ka ülikooli astudes sunnitud oma kodutee hoolikalt läbi kaaluma ja planee-rima, kuidas täpselt oleks kõige mõttekam erinevate bussidega või rongiga seigelda.

Praeguseks on ta kolm ülikooli-aastat liikunud peamiselt Tartust Rakverre ja istunud bussijaamas ümber Viitna bussi peale. Nii jääb jalgsi astuda ligi kolm ki-lomeetrit.

Kuna aga tunniplaan ja bussi-liiklus alati väga hästi kooskõlas ei kulge, on Laural välja mõeldud teise võimalusena sõita rongiga Tartust Tapale, kust viib buss edasi Kadrinasse. Ühes Kad-rina keskkooli õpilaste bussiga on võimalik saada Viitnale, kus ootab vastas teine. Järele jäänud üks kilomeeter on läbitu kõrval juba tühiasi.

Kui näiteks kõigile Pärnus õppivatele hiidlastele on hästi teada, et kodusaarele jõudmiseks tuleb neil enamikul juhtudel teha

„väike“ vahepeatus Tallinnas, siis ka Tartust Kärdlasse jõudmine ei ole kuigi lihtne ja seda seetõt-tu, et bussiühendus Hiiumaaga on üle Eesti üsna kehv, või kui täpsemini väljenduda, siis bussi-ühendus Haapsalu ja suuremate linnade vahel. Kui Tallinnast läheb Haapsallu kümmekond bussi päevas, siis nii Pärnust kui Tartust vaid üks otsebuss päevas ja needki nii hilja õhtul, et praa-mi peale jõudmiseks tuleb laev köiega poole mere pealt tagasi tõmmata.

Kojusõidu hind on 50€

Ajakirjandustudeng Helen Mi-helson teadis juba enne Tartu

ülikooli astumist, et kodus käi-misega hakkab ta ilmselt kolme aasta jooksul palju vaeva nägema. Tallinnast läbi põigates võtab ko-dusaarele jõudmine aega seitse kuni üheksa tundi. Talveperioodil on ta aga kasutanud ka võimalust Tallinnas lennuki peale ümber istuda, kuid see variant on märksa kallim: kodus käigu hinnaks on siis 50 eurot, bussidega seigeldes saab hakkama 40 euroga. Helen leiab aga, et kuigi koduskäigud on jäänud järjest harvemaks, siis küllap saab just neid reisilugusid pärast naeruga meenutada.

Kõik kaugema otsa reisijad too-vad välja ka võimaluse end kas sõbra või tuttava auto peale kü-sida. „Pooltühja autoga Hiiumaal

Kui enamiku tudengite kodutee kulgeb mööda suuremaid maanteid ja peamiselt Sebe bussiga Tallinn-Tartu või Tallinn-Pärnu maanteesid mööda, siis meie seas on ka üliõpilasi, kes käivad kooli peaaegu ühest Eesti otsast teise.

käia on ikka väga kallis lõbu,“ räägib Helen, seega „laetakse“ autod tavaliselt ikka viimseni täis, talvel kasutatakse ka jääteid.

Saab ka autoga

Ka Tartu-Tallinna ja Pärnu-Tallinna vahel käib aktiivne reisiteenuste vahendamine. Kui mõni aasta käivitas näiteks Tartu ülikooli üliõpilasesindus interne-tilehekülje www.kyydiga.ee, siis nüüd on märksa populaarsemaks saanud vastavad Facebook’i kom-muunid, kus peaaegu iga päev võib leida kellegi, kes soovitud paika sõidab. Autoga sõites on tavaliselt nii reisiaeg kui ka kulud väiksemad. Näiteks Tallinnast

Mida sina oma üliõpilasesinduselt ootad?KÜSITLUS

Üliõpilaste huvide ja kõrgharidu-se kvaliteedi eest seismise kõrval on oluline, et esindused korral-daksid üritusi. Minu esimesel tudengiaastal korraldas esindus väga kihvti kooliaasta alguse peo. Rohkem on meelde jäänud insti-tuudi üliõpilasnõukogu üritused. Olin ka ise selle liige.

Nendel üritustel tekkis tunne,

Sander Vares Tallinna tehnikakõrgkool, hoonete ehitus

Esinduse töös on kõige oluli-sem tõsta häält, kui tudengielus tekivad suuremad probleemid. Näiteks kui ühistransport kal-lines ja tehti erisused tallinlaste ja mittetallinlaste vahel, tegid üliõpilased eesotsas Tallinna üli-kooli üliõpilasesindusega pro-testiavaldusi. Samas on head ka teenused, nt printimine.

Gerda NoorlindTallinna ülikool, referent-toimetaja

Meie koolil on väga tuntav üliõpilasesindus. Nad tegelevad õige asjaga. Näiteks oli meie ÜE väga kõvahäälselt esindatud viimase kõrgharidusreformi juures. Kooli käidavamate kohtade peal on pidevalt reklaame üritustest ja aktsioonidest.

Ma ei näe põhjust, miks esindus peaks te-gelema nt printimis-teenuse pakkumisega. Üliõpilasesindusele ei ole ratsionaalne panna ülearu kohustusi, nad on ka ikkagi tudengid ja neil on ka vaja õppida.

Karin KaareTallinna ülikool, kommunikatsioon

Või lapsehoidmise teenus, mida meie esindus pakub. Käisin seal isegi vabatahtlikuks. Seekord ma valimistel ei osalenud, olen tsükliõppes ja pole majas toimuvaga nii palju kursis.

Küsis: VIIVIKA RÕUK

et ma olen üliõpilane, et see on midagi vägevat, et minu hääl loeb. Sel aastal ma valimas ei käinud, sest olin Itaalias vahetus-üliõpilane ega jõudnud end kandidaatidega kurssi viia.

a 16 eurot, seega edasi aab ära käia 32 euroga. al oleks ilmselt paslik tuletada, et õppetoetusal üliõpilasel 28 eurot.Jamsja, Tartu ülikooli da kursuse etnoloogiapeab aga tihti appi võt-

Eesti kaardi, kui püüab, kust ta täpselt pärit on. ord aitab Sakussaarest se puhul Palmse mõisateisel juhul aga Rakve-

adrina, mis on esimesedd kohad tema kodu lähe-dunt välja saamine ei oleinu jaoks kunagi lihtne,

d pidid Kadrinasse järele kui oli soov osaleda mil-oolivälises. Sakussaarde li ajal kaks korda päevasdalavahetustel aga mitte ” oli Laura ka ülikoolisunnitud oma kodutee t läbi kaaluma ja planee-idas täpselt oleks kõige

am erinevate bussidegaiga seigelda. seks on ta kolm ülikooli-kunud peamiselt Tartust e ja istunud bussijaamas Viitna bussi peale. Nii

gsi astuda ligi kolm ki-

„väike“ vahepeatus Tallinnas, siis ka Tartust Kärdlasse jõudmine ei ole kuigi lihtne ja seda seetõt-tu, et bussiühendus Hiiumaaga

l E k h k

ülikooli astumist, et kodus käi-misega hakkab ta ilmselt kolmeaasta jooksul palju vaeva nägema. Tallinnast läbi põigates võtab ko-d l d

ee kulgeb möödaselt Sebe bussigaaanteesid mööda,kes käivad kooli

.

käia on ikka väga kallis lõbu,“ räägib Helen, seega „laetakse“autod tavaliselt ikka viimseni täis, talvel kasutatakse ka jääteid.

TALLINN

TARTU

PÄRNU

KÄRDLA

NARVARAKVERE

SAKUSSAARE

RAPLA

PAIDE

VILJANDI

RUHNU

MUHU

SAAREMAA

HIIUMAA

PÕLVA

VÕRU

VALGA

JÕHVI

ROHUKÜLA

TAPA

KURESSAARE

saab Tartusse nelja euroga, Tar-tust Pärnu viiega. Ebatavalised pole ka need variandid, kus pool koduteed pöidlaküüdi abil läbi-takse. Sel juhul aga ei saa arves-tada, et järgmise bussi, rongi või lennuki peale jõutakse.

Ja muidugi võiks ju öelda, et ka lähemal kodule võib kõrgkoolis käia. Hiiumaalt ja Ruhnust tuli-jad võiksid ju vastavalt kas Haap-salu või Pärnu kolledžites õppida, Sakussaarest on lihtsam Tallinna jõuda. Tüdrukud aga lükkavad selle variandi ümber, kuna neid huvitanud erialasid pakuti sobi-vatel tingimustel just Tartus, nii et transpordiküsimus on vaid üks ülikoolielu tahke, millega tuleb kahjuks leppida.

TUDENGIELU6

NÄORAAMAT 77

Priit Jõe oli lapsena kindel, et lä-heb õppima miskit, mis on seotud loodusega. Läkski – tal on magist-rikraad Tallinna tehnikaülikooli keskkonnakorralduse erialalt. Üli-kooliaastatel tegi ta, nagu tuden-gid ikka, erinevaid töid, näiteks müüs USAs raamatuid ja Eestis kortereid. See ei tundunud aga õige. Siis tuli Noored Kooli prog-ramm. Priidust sai loodusainete õpetaja Kurtna koolis ja praegu, neli aastat hiljem, on ta samas koolis direktori kohusetäitja. See on huvitav lugu ja seda enam, et kooli ajal oli Priit kindel, et õpe-tajaks ta küll saada ei taha.

Mõned, kes ülikoolis viis aastat õpetajaks õpivad, on Noored Kooli programmi peale pahased. Nad ei mõis-ta, kuidas saab mõnekuuse koolitusega õigeks õpetajaks.Oma koolis oldud aja jooksul ei ole ma küll kordagi kuulnud, et mõni õpetajahariduse omandanu oleks Noored Kooli programmis osalejate väljaõppe osas pahameelt väljendanud. Tõsi, et ettevalmis-tuskoolitus kestab mõned nädalad, kuid kahe aasta jooksul toimuvad iga kahe nädala tagant koolitused. Need toetasid mu arengut ning sain kõike kohe koolis proovile

Priit Jõe elu siht on võidelda ebaõigluse vastu Elab: Tallinn Õppis: Tallinna tehnikaülikool

Noored Kooli programmi kaudu õpetajaks läinud Priit Jõest on saanud Eesti noorim koolidirektor. Ta räägib tõelisest kutsumusest, siirast hoolimi-sest ja selgetest piiridest.

panna, mitte oodata aastaid või-malust, millal õpitut rakendada. Igaüks sellise kiire õppimise tam-biga kindlasti hakkama ei saaks ning seepärast on programmil väga tihe valikusõel – keskmiselt on ühele kohale seitse kandidaati, kellel peab olema vähemalt baka-laureusekraad.

Neil, kes õpivad viis aastat, on väga hea akadeemiline baas, aga ma ei seaks lõhet, et need, kes tulevad sealt, on head, ja need, kes Noored Kooli programmist, halvad. Samamoodi ei saa seada joont noorte ja vanade pedagoo-gide vahele. Õpetajaks ei õpita, õpetaja amet on kutsumus – et sa oled nii suuremeelne inimene, kes suudab lastest välja tuua selle kõige positiivsema.

Milline inimene sobib direk-toriks?Olen käinud vaatamas eri direk-toreid ja mõistnud, et valemit ei ole. Usun, et kui direktor on koolikultuuri arendav ja aus, sel-gete põhimõtetega, positiivseid väärtusi loov ja selge visiooniga, on ta hea direktor.

Teie olete selline? Ma õpin.

Kas olete leidnud õige kut-sumuse?Mida rohkem ma koolis olen, seda rohkem tunnen, et minu kutsu-

mus on olla eeskujuks erineva-te mõttemallide kujundamisel. Süda tilgub verd, kui näen, et inimesed käituvad vanurite või lastega halvasti või kui mehed on naiste vastu arrogantsed. Mulle tundub, et ebaõigluse vastu võit-lemine on minu elu siht. Täis-kasvanud inimese mõttemalle muuta on kordades raskem kui õpilasel. Lapse puhul tead, et ta on veel väljakujunemata isiksus ja kui sinu õpetussõna ei aval-du täna või homme, siis võib-olla kümne aasta pärast ikka.Haridus ja loodus on kaks suunda, kus tõenäoliselt tegutsen edasi ka kümne aasta pärast. Ma ei näe mingeid teisi variante, mis võiks mulle niivõrd tähendusrikkad olla.

Kuidas põhikooliõpilasi õpetada on?Lapsena ei olnud mul soovi õpe-tajaks saada. See ei olnud üldse variant. Käisin põhikoolis, mis oli tõeline ellujäämiskool, nii et teadsin, kui raske on olla põhi-koolis õpetaja. Ülikooli keskel kujundasin oma vaated ümber. Ei ole kaugeltki nii hull, kui arvasin. Kahju on vaadata, kuidas osa õpe-tajaid on põhikooli marakrattide ees abitud, aga väga palju loeb inimesest endast, õpetaja ene-sekindlusest ja emotsionaalsest tugevusest.

Teid ei pannud õpilased proovile?Ikka panid. Esimesel veerandil andsid õpilased juhtimise ja või-mu minu kätte, see oli uskumatu, aga hiljem tekkis konfl ikt. Mul

VIIVIKA RÕUKtoimetus@yliopilasleht.ee

FOTO

: ERA

KOG

U

Priidu teine suur armastus on loodus.

Süda tilgub verd, kui näen, et inimesed käituvad vanurite või

lastega halvasti või kui mehed on naiste vastu arrogantsed.

CV

KARJÄÄR

Märts 2011 – Kurtna kooli direktori kohusetäitja

August 2008 – Kurtna kooli loodusainete õpetaja, põhiõpetuse töörühma juht

Juuli 2007 – juuli 2008 Kinnisvara müügijuht

Dets 2006 – juuni 2007 Ehitusjärelevalve inspektor

Juuni 2006 – sept 2006 The Southwestern Company, organisatsiooni kaasjuht

Juuni 2005 – sept 2005 The Southwestern Company, meeskonnajuht

Juuni 2004 – sept 2004 The Southwestern Company, hariduslike raamatute ukselt uksele müüja

HOBID

Tennis, suusatamine, loodusmatkad, raamatute lugemine, väljakutsete otsimine

Mida sina oma üliõpilasesinduselt ootad?KÜSITLUS

Õpin maaülikooli kaugõppes. Meililistis on palju kirju üritustest, kursustevahe-listest võistlustest jm. See on väga hea, aga need on suunatud eelkõige statsio-naartudengitele. Meil on küll kursava-nemad, kuid miks ei võiks kaugõppel olla inimene esinduses?

Paljud kaugõppijad käivad tööl ja on lapsevanemad, aga kaks korda aastas on meil sessid, mil oleme pikemalt üli-

Üliõpilasesindus peab korraldama üritusi, jagama teavet, vedama kooli juhtkonnaga vägikaigast ja seisma oma tudengite heaolu eest.

Näiteks: kuna meie õppehoone on linnast väljas, peame sinna minema maakonnaliiniga. Tartust lennujaama sõit maksab euro. Esindus organisee-ris selle jaoks spetsiaalse poole oda-vama piletiga bussi, mis oli mõnda aega käigus, kuid võeti lõpuks ikkagi

Elar Treiman Eesti lennuakadeemia, lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine

maha, sest tudengid käisid pigem kambakesi autoga. Esinduse valimine käib meil moodle’is, nii et osalevad väga paljud.

Küsis: VIIVIKA RÕUK

Jaanika LindmetsEesti maaülikool, majandusarvestus ja fi nantsjuhtimine

Olen praktikal, aga kui veel ülikoolis liikusin, nägin alati esindust oma ruumis asjatamas. Väga oluline on, et meie esindus seisaks meditsiinitöötajate, eriti aga õdede õiguste eest.

Marju Pettai, Tallinna tervishoiu kõrgkool, õendus

Meie koolis on kõige rohkem õdesid ja me oleme tulevased töötajad. Kui näiteks ähvardataks õdede palku alandada, peaks meie esindus kära tõstma.

Lisaks võiks esindused läbi viia mingeid üritusi, mis ühendaks koolirahvast. Olen tavaliselt esin-duse valimistel hääletanud, kuid sel aastal jäin praktika tõttu eemale.

koolis. Selleks ajaks võiks esindus meile plaanida midagi, mis kaugõppijates ühtsustunnet tekitaks. Valimistel ma ei osalenud, sest pole olnud põhjust end asjadega kurssi viia.

oli terve klassiga, eelkõige ne-gatiivsete liidritega väga tugev arusaamatus, mis kestis paar kuud, kuid mille siiski lahendasime.Väga raske on, kui näen ebaõig-lust ja väärkäitumist, kui õpilane on teistega õel. Kui tegu on väga halvustav, peab tagajärg olema selline, mis annab tegijale mõista, et tegu oli vale ja et see kunagi enam ei korduks.

Kui lähedaseks esimene klass sai?Kui nad lõpetasid, tegid pildi-raamatu, et milline on õpetaja Priit klassijuhatajana. Huvitav oli lugeda sealt asju, et „oled meile suureks eeskujuks“, „jääd alatiseks meelde“, „oled aus“. Ma tahan uskuda, et need sõnad olid süda-mest tulnud. Olen selline õpeta-ja, kes seab piirid. Õpilased küll proovisid familiaarseks minna, aga õpetaja ei saa olla õpilasega sõber. Olen küll sõbralik, hooliv, mõistev, aga ikkagi jääb õpilase ja õpetaja vahele vahe.

Teil on veel üks kogemus, mida paljud üliõpilased kaa-luvad – käisite USAs raama-tuid müümas. Jah, kolm aastat. Soovitan soojalt. Iga päev tunnen, et sellest on kasu olnud. See annab väga suure paga-si elus endaga hakkamasaamisel, sa hindad asju natuke õigemini. Need, kes ei teeninud rahaliselt nulli või plussi, nemad muidugi ütlevad, et täiesti mõttetu prog-ramm. Aga kui olla järjekindel, pole plussi teenimine probleem. Oma ego tuleb maha suruda.

10.04.2012 // Eesti Üliõpilasleht

LÜHIDALT

Esmapilgul näevad Ross Har-per ja Ed Moyse oma katkistes teksades ja päevinäinud tossu-des välja nagu tavalised 22aas-tased tudengid.

Küll aga pole midagi tavalist kirjades, mis nende nägusid ehivad – poiste põskedele on värviliste tähtedega maalitud Buy My Face (osta mu nägu) ja Sold (müüdud). Londonis, keset Oxford Circuse ostumelu seis-tes saadavad ettevõtlikke noori sajad pilgud, ent just see nende eesmärgiks ongi, kirjutas yahoo.com.

Lihtne aga eriline

„Kui palju?“ küsib mees His-paania turistide hordist. Har-per, endine neuroloogia tudeng kostab mehele vastuseks, et päev reklaamipinda kahe noormehe näol läheb maksma 100 naela. Küsitud hind aga mehele ei sobi, selle tõestuseks purskab ta hoopis naerma.

Olgugi et Hispaaniast pärit turisti jaoks oli pakkumine nae-ruväärne, ei ole see nii paljude teiste jaoks. Nii ongi inimrek-laampindade tellimisel vahel lausa järjekordki.

Populaarseks osutunud tee-nusega Buy My Face on kaks noort meest poole aastaga teeninud üle 30 000 Suurb-ritannia naelsterlingi ehk üle 36 000 euro. Äri püsti pane-mise põhjus on saareriigi aina tõusvaid õppemakse arvesta-des igati loogiline – maksta ära ülikooliaastail tekkinud võlad. Nimelt olid mõlemad õpingute

Hädas õppemaksuga? Rendi end välja reklaampinnana!

rahastamiseks võtnud 25 000 naelase laenu.

Ajal, mil töötus Suurbritannia noorte hulgas on rekordiliselt kõrge − 22 protsenti, hakkab poiste idee oma lihtsuse ja eba-tavalisusega suurepäraselt silma. „Ülikooli lõpetades mõtlesime, mida oma eluga peale hakata,“ rääkis majanduse eriala lõpeta-nud Moyse, „kuna olukord töö-turul oli kurvavõitu, leidsime, et miks mitte töötada aasta aega mõne loomingulisema projekti kallal.“

Inimreklaampinna idee tek-kis noortel meestel möödunud aastal ühise ajurünnaku tulemu-sena. Heaks äriideeks ei läinud vaja muud kui nuudleid – just neid süües idee sündiski.

100 naela algkapitali

„Me olime 50 000 naela suu-ruses võlas ja ei tahtnud alusta-da äriga, mis nõuaks pea sama palju või rohkemgi algkapitali,“ selgitas Moyse. Ta lisas, et idee käima lükkamiseks kulus vaid

100 naela, mis läks eranditult näovärvi ostmiseks.

Esimesel päeval said soovijad reklaampinda rentida vaid ühe naela eest. „Mitte just väga kõr-ge palk ühe kõrgkooli lõpetanu jaoks, või mis?“ sõnas Moyse. Varsti aga hakkasid kuuldused poiste lennukast äriideest levima ning niisamuti tõusid ka hinnad. Täna, pool aastat hiljem, on või-malik poiste nägusid „rentida“ kuni 400 naela eest.

Alates 1. oktoobrist on ette-võtlikud poisid suutnud rek-

laampinda enese näol müüa iga päev. Suuremate klientide hulgast leiab näiteks Suurbri-tannia suurima kihlveovahendaja Paddy Poweri ja raamatupida-misteenust pakkuva fi rma Ernst & Young.

Maailmas, kus reklaamkam-paaniate edu sõltub suuresti heast internetiturundusest, män-givad huumor ja loovus olulist rolli, selgitas London Business Schooli turunduse õppejõud Patrick Barwise. „Kõik, mida pead tegema, on luua midagi sellist, mida inimesed tahaksid jagada,“ ütles Barwise.

Tema sõnul on poiste idee väga julge ning on näha, et selle taga on ettevõtlikud noored. „Küll aga oleksin ma üllatunud, kui see osutub jätkusuutlikuks. Hea turundus on äärmiselt lühiajali-ne,“ lisas ta.

Inspireeriv edulugu

Poisid on Barwisega täielikult nõus. „See, mida me praegu teeme, on rohkem nagu lõbu pärast,“ tunnistas Harper.

Ta lisas, et olenemata edust nii Suurbritannias kui ka välismaal lõpevad nende näomaalimise päevad tuleval sügisel. Siis ka-vatsevad poisid luua mõne muu fi rma. Harperi sõnul alustasid nad näo maalimisega reklaamiks seetõttu, kuna see ei nõudnud algselt palju raha. „Ent nüüd on meil juba rohkem raha, mida mõnda uude ideesse investee-rida,“ lisas ta.

Harperi ja Moyse’i edu võiks pakkuda lohutust ka teistele tudengitele, kes Suurbritannias õpivad. Eriti neile, kes sel aastal ülikooliteed alustavad – on ju oodata õppemaksu kolmekordis-tumist. Nimelt selgus läbiviidud uuringust, et keskmine tudeng, kes sel sügisel ülikooli astub, lõpetab selle ligi 60 000 naela suuruse võlaga.

„Loodetavasti saavad need tudengid meie loost inspirat-siooni,“ ütles Harper.

HELEN MIHELSONtoimetus@yliopilasleht.ee

FOTO

: BU

YMYF

ACE.

COM

Venemaa hakkab ülikoole isemoodi hindamaMärtsis avaldas Times Higher Education oma iga-aastase paremusjärjestuse, milles on ülikoolid ritta seatud nende akadeemilise maine alusel. Kui selgus, et mitte ükski Venemaa ülikool saja mainekama hulka ei mahtunud, otsustasid kõrged ametnikud eesotsas haridus-minister Andrei Fursenkoga oma hindamissüsteemi välja töötada.

Fursenko sõnul on taolised pa-remusjärjestused heaks mõju-tusvahendiks, mistõttu ei tohiks keegi sellele ainuõigust omada. Ta kinnitas ka, et Venemaa töö-tab koos rahvusvaheliselt tun-nustatud teadlastega, et enda ülikoolide hindamise süsteemi luua.

Õppelaenud kimbuta-vad pensionäreNew Yorgi Föderaalpanga poolt läbi viidud uuringust selgub, et õppelaenude tagasimaksmise koorma all kannatab küllaltki ootamatu rahvastikugrupp. Nimelt on 60aastased ja vane-mad ameeriklased õpingute eest võlgu enam kui 36 miljardit dollarit. See võib aga pidurda-da pensionitšekkide jõudmist inimesteni või isegi tuua võla-nõudjad uste taha – kõik selleks, et saada kätte mitukümmend aastat vanad võlad.

Majandusekspertide sõnul on sellest saanud üks laiaulatus-likemaid probleeme tänases kõrgharidussüsteemis. Aina suurenev õppemaks ja võla kestvus on tagaplaanile jätnud ülikoolikraadi hüved.

Geiühendused USA sõjaväe-akadeemiatesKui seni kehtis USA sõjaväe-süsteemis homoseksuaalsuse kohta reegel „don’t ask, don’t tell“ („ära küsi, ära ütle“), siis kuue kuu eest lükati see avali-kult ümber. Nüüd on paljudes kõige prestiižemates USA sõja-väeakadeemiates uued tuden-giorganisatsioonid − geiühen-dused. Ligi 17 aastat on gei ja lesbidest sõdurid pidanud oma seksuaalsust sõjaväest välja vis-kamise ähvardusel varjama. 20. septembril 2011 tehtud vaikiva reegli ümber lükkamine algatas homoseksuaalsete sõjaväelaste seas uue ajastu. Akadeemiates loodud rühmad tegutsevad kooli rahastamisel ja nende arv kasvab pidevalt.

Briti tudengid otsusta-sid õppemaksu võlga-de tasumiseks hakata oma nägu reklaampin-nana välja rentima. Us-kuge või mitte, aga äri läheb hästi.

Ross Harper ja Ed Moyse töötavad elavate reklaamplankudena.

www.sebe.ee

Kel vanust alla 26, reisivad laupäeviti -50% soodsamalt

Kaua sa hääletad?28 riigis läbi viidud uuringu tulemusena selgus, et kõige

kõrgemat palka saavad ülikooli professorid Kanadas. Ühe uuringut läbi viinud teadlase, Glen Jonesi sõnul

on see igati positiivne, et üha laieneval rahvusvahelisel tööturul suudetakse hea töö eest väärilist tasu pakkuda.

„Professorid Kanadas on väga töökad ning tänu neile on riigi ülikoolid maailma parimate seas“.

Kanadale järgnesid õppejõudude palganumbrite alusel koostatud järjestuses Itaalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Tabeli alumiste kohtadega pidid leppima Venemaa ja Armeenia, kus õppejõud teenivad 10 korda vähem kui kolleegid Kanadas.

Kõige rohkem teenivad õppejõud Kanadas

PÕNEV MAAILM8

Eesti Üliõpilasleht // 10.04.2012

See on kolledž, mille populaar-seim aine on purjetamine. Sel õppeaastal avatud purjetamise ainele kogunes suisa nii palju re-gistreerinuid, et hakkab tekkima oht ületäituvusele. See on ülikool Saaremaal. See on Tallinna teh-nikaülikooli Kuressaare kolledž.

Praegu ei pea purjetamishuvili-sed siiski veel muretsema, kahes grupis saab tegeleda teooria tuu-pimisega. Kuid kui meri jäävaiba alt taas paistma hakkab, tähendab (vähemalt kunagi tähendas) see saarlase jaoks kutset. Ei tea ai-nult, kas paate jätkub.

Kui paate ei jätku, siis tuleb neid ise teha. TTÜKK pakub tudengitele nelja erinevat eri-ala. Neist värskeim, avatud 2009. aastal, on väikelaevaehitus. Mit-te ainult Eestis, vaid ka naaber-maades haruldane eriala lubab koolitada tulevasi laevaehituse meistreid. Seejuures mitte liht-said höövli kiigutajaid või pleki painutajaid, vaid uusi insenere ja disainereid, kelle ülesandeks on tulevaste väikelaevade, jahtide, purjekate projekteerimine. Miks mitte nende samade laevukeste, mis just Saaremaa sadamates oma veeristsed saavad.

Ettevõtjad vajavad tudengeid

Saaremaal on kokku 13 väike-laevatehast ja pea kogu Eesti väikelaevatööstus asub sellel saarel. Kui on olemas tööstus, on vaja ka pädevat tööjõudu, kes suudaks tootmist edasi viia. Nii ongi väikelaevaehituse õppeka-va kolledžisse jõudnud suuresti tänu tootjate huvile ja vajadusele. Eestlased, eriti saarlased, võivad end mereriigi kodanikeks pidada, kuid paraku on vahepeal merest võõrdutud ja ka laevaehituse traditsioonid unarusse vajunud.

Nüüd, kui esimene laevaehi-tajate lend hakkab lõpetama

HENDRIK KUUSKtoimetus@yliopilasleht.ee

Kristjan Jaak Peterson läks jala ülikooli, täna sõidavad enamus tudengid kooli ette BMW või vähemalt VW Golfiga. Aga on ka ülikool, kuhu tudengid sõidavad kohale valgete purjede all.

kolmandat kursust, on tuden-gid jõudmas olukorda, kus Eestis ei olegi enam palju inimesi, kes oskaksid neile midagi erialast juurde õpetada. Ainsaks pääse-teeks saavad välisõppejõud, kes oma teadmisi Saaremaal jagamas käivad. Pärast kooli lõpetamist saavad praegustest tudengitest aga oma ala absoluutsed tipud, kelle sarnaseid ei olegi Eestis varem välja koolitatud.

TTÜ Kuressaare kolledži väi-kelaevaehituse õppekava projek-tijuhi Jaanis Prii sõnul saavad juba praegu paljud tudengid oma teadmistele toetudes ko-halikes fi rmades erialast tööd. Ettevõtted on mures just selle pärast, et oskustöölisi on raske leida, selgitab Prii. Juba esimese kursuse üliõpilastest töötavad ligi pooled erialasel ametil. Erinevalt paljudest ilusa nimega erialadest, mida Eestis karjade kaupa tude-eritakse, käivad siin nõudmine ja pakkumine käsikäes, seda kus-juures ka geograafi liselt.

Lokaalsed vajadused

TTÜ Kuressaare kolledžit iseloo-mustabki pühendumine lokaal-sete vajaduste rahuldamisele. Ka elektroonsed süsteemid on eriala, mille tudengid Saaremaa kohali-kes ettevõtetes tööd leida võivad ja mis samuti suuresti tänu ette-võtjate initsiatiivile loodud sai.

Kui elektroonikatööstuse ja mitmete laevatootjate olemas-olu Saaremaal võib mõnele üllatusena tulla, siis kohalikest spaahotellidest ja puhkusrajoo-nidest on ilmselt kõik teadlikud. Turismiettevõtete järelkasvu eest hoolitsevad Kuressaare kolledžis koolitatud turismi- ja toitlus-tuskorralduse õppekava läbinud noored. Erinevalt teistest eesti õppeasutustest pakub Kuressaare turismiõpet koos toitlustusega, mis on saarele meelitanud ka rohkelt mandrilt pärit tudengeid.

Hea küll, õppekavad on toredad ja haridus vajalik, aga eks me kõik teame, mis inimesi tege-

likult Saaremaale toob. Või siis ega täpselt ei tea ka, aga midagi seal on. Jutud muinasjutulistest rannakarjamaadest ja „ö“ tähest. Saaremaa müütiline kutse on sa-geli põhjuseks olnud ka jaani-päevasaarele õppima tulemiseks. Turismi- ja toitlustuskorraldust õppiv Liis ütleb, et talle tundus alguses kuidagi ekstreemne, et kõrgharidust saab omandada ka Saaremaal ja otsustas proo-vida. „Tundus selline vaikne ja rahulik koht,“ meenutab Liis, tunnistades, et ega ta tegelikult nii vaikne polegi.

Elukoht veepiirist allpool

Saarel elamist saab loomulikult erineval viisil teostada. Kuressaa-re kolledži tudengid on leidnud endale mitmeid elamise viise ja kohti. Kuressaares on näiteks korter, mis juba aastaid on olnud vaid tudengite käsutuses ja mida pärandatakse käest kätte. Kuid on ka pisut erilisemaid juhuseid.

2010. aasta sügisel jõudis Ku-ressaare jahisadamasse purjelaev LuLu, mille rentnikuks oli pa-rasjagu laevaehituse tudeng Teet Laja. Erinevalt teistest saabuski tema kooli mitte auto, vaid pur-

Ilmselt on tulevastele laevaehitajatele pandud ootused kõrgemad, kui see Kuressaare Vallikraavi ralliks valminud veesõiduk välja paista lubab. Igavese tudengi Juuliuse juhtimisel ta vähemalt näib ujuvat.

FOTO

: TTÜ

KK A

RHIIV

TTÜ Kuressaare kolledž

Õppe-, teadus- ja arendustöö Kuressaare kolledžis teenib eelkõige Saaremaa, Eesti saarte ja Lääne-Eesti regiooni huve:

• rakenduskõrgkool on üks võimalus kompenseerida noorte lahkumist saarelt, pakkudes neile võimalust omandada kõrg-haridus kodusaarel ning meelitades siia õppima ka noori mujalt Eestist, kes diplomeeritud spetsialistidena regiooni tegutsema jääksid;

• koostöö tehnikaülikooliga annab regiooni ettevõtjatele paindliku võimaluse tööjõu täiendkoolituseks;

• regioonispetsiifi lisel uurimis- ning arendustegevusel põhinev tootearendus ja juhtimisotsustused on mootoriks, mis või-maldab kohalikel ettevõtjatel edukalt konkureerida globaal-sel turul.

Kolledži õppejõud on suveülikooli ajaks endale rahva-riided selga tõmmanud ja korraldavad hoopis pulma.

Isegi elektroonika võib lõbus olla. Õppejõud Peter Faldingu juhendab, naeratus näol, võimendite ehitamist.

TALLINN: TARTU MNT. 6 (tel. 6612106)RÄVALA 6 (tel. 6814 605)

PÄRNU: HOMMIKU 13 (tel. 4431369)VILJANDI: TURU 8/10 (tel. 4333593)

TARTU: RÜÜTLI 1/RAEKOJA PLATS 8 (tel. 7400900)WWW.OPTI.EE

VALIK PÄIKESEPRILLE -50%!

OSTES LÄÄTSED ON ESMANE OPTOMETRISTI VISIIT

LÄÄTSEKANDJALE TASUTA!

APRILLIKUUS KÕIK OPTILISED PÄIKESEKLAASID -25%!

jekaga. Koos kaasüliõpilase Kul-dar Allesega otsustati, et milleks üürida korterit, kui sama hästi võiks ööbida ka laevakajutis. Teet Laja sõnul tundus kõik sel hetkel väga loomulik, kuna suvel merel olles oli nagunii laevas magatud. „Igal hommikul tervitas meid miljonivaade ja magama minnes kostus väike veesulin,“ kirjeldab kogemust Laja. Talve saabudes sundis külmataat mehed siiski pisut soojemat katusealust ot-sima.

Tänaseks õpib TTÜ Kuressaare kolledžis juba üle 200 tudengi ja kool areneb pidevalt. Lähiajal on plaan kolida suuremasse majja ning 2014. aastal peaks valmima väikelaevaehituse kompetentsi-keskuse uus hoone Kuressaare kesklinnas, mis annab väikelae-vaehitajatele ainulaadse võima-luse oma laevaprojektid joonis-tuslaualt mudeliteks vormida ja katsebasseinis nende ujuvust ka reaalselt katsetada.

Kuressaarest on lisaks spaapa-radiisile saamas ka tõeline laeva-ehitajate linn ja suuresti on selles „süüdi“ just TTÜ Kuressaare kolledž. Kuid jäägem siiski et-tevaatlikuks, suur TTÜKK ajab suu lõhki!

EESKUJU 9Kas teate, et Eestis on kõrgkool ka Haapsalus, Viljandis, Narvas, Rakveres jne? Eesti Üliõpilasleht võttis missiooniks tutvustada neid pisemaid ja suuremaid kolledžeid ka laiemale avalikkusele!

TTÜ Kuressaare kolledži tudengid purjetavad läbi ülikooli

10.04.2012 // Eesti Üliõpilasleht

BARBARA LEHTNAtoimetus@yliopilasleht.ee

Oxfordi diplomiga Paavo Piik ei saa teisiti, kui kirjutadesAjal kui paljudele teatris töötavatele inimeste-le jagatakse imelise töö eest mitmeid auhindu ja preemiaid, mõlguvad kevadel Lavakunsti-kooli lõpetaval järjekordsel Nüganeni kursu-sel peas muremõtted, kuna tööpakkumised alles saabuvad ja veel ei ole sugugi kindel, kas see, milleks neli aastat vaeva nähtud, üld-se tõeks saab.

KETI LÕPP (Paavo Piik)Lavastaja Priit Võigemast, Linnateater

Tegevus toimub siinsamas – tea-te seda kiirtoidukohta, mis asub parkimisplatsi ääres? Sinna on hea tulla, sest seal ei ole tuttavaid. Sü-giseses linnas tuleb sinna mees, kes tahaks üle kõige midagi öelda. Aga ta ei tea, kuidas.

Igavene tudeng, kes tahaks teha tööd, kus vastutama ei peaks. Noor neiu, kes tuleb lihtsalt lattet jooma. Tulevad veel mitu inimest, kes on nagu üle mingi piiri viidud, sest hullus on ühe inimese puhul haruldane nähtus, aga gruppide, rahvuste ja ajastute puhul on see reegel.

Istusime maha Eesti muusika- ja teatriakadeemia 25. lennu neljan-da kursuse dramaturgi ja luuletaja Paavo Piigiga, kes seletas täpse-malt, mida ja kuidas on ta viimase nelja aastaga õppinud.

Paavo tee Lavakasse ei olnud väga tavaline, samas on teada, et teatri juurde jõudmiseks ei olegi alati ühte ja kindlat viisi. Paavo on selle ilmseks tõestuseks. Kõige-pealt ehk ehmataks Eestis õppivat tudengit Oxfordi ülikooli nimi, mille fi losoofi a, politoloogia ja majanduse alal lõpetanud Paavo oma CV-sse uhkelt lisada saab.

Täna saab ta aga oma sõnul olla õnnelik, kuna just Oxfordist päri-neb tema sõnade armastus ja napp kirjastiil, mida võib kohata nii luulekogudes „Kummuli linnad“, „Lakoonia“ ja „Kokkuplahvatus“, aga ka näidendites nagu näiteks „Panso“ või „Keti lõpp“. „Seal oli nõue, et sõnavahtu ei tohtinud

näiteks esseede kirjutamise pu-hul olla. Angloameerika fi losoo-fi atraditsioonis on väga oluline, milliseid tekste kirjutad,“ seletab Paavo. Ja kuigi ehk see nõue tema praeguste tekstide puhul alati ei kehti, on mõjutused siiski peaaegu alati tuntavad.

Lisaks Inglismaal õppimisele töötas praegune dramaturg ka näi-teks Heateo sihtasutuses kommu-nikatsioonijuhina. Seal töötades jäigi talle kusagilt kõrvu, et varsti toimuvat lavakas järgmised katsed ja potentsiaalne dramaturgi elu-kutse pakkus võimalust kirjutami-sega, mis muidu pigem kõrvaliseks tegevuseks kippus jääma, tegeleda palju suuremas mahus.

Mitmekülgne haridus

„See ei olegi niivõrd see, mis mind õnnelikuks teeb... või see, et ma nüüd kirjutan ja siis ma saan õn-nelikuks, vaid pigem on nii, et ma ei oska teisiti,“ rääkis Paavo.

Lavaka haridust kiidab Paavo igati ja ütleb, et kõige olulisemaks

on seal mitte praktilised näpunäi-ted, mille järgi hea näidendeid kirjutada, vaid pigem lai huma-nitaartaust, mida nii kursuse juhendaja Elmo Nüga-nen kui dramatur-gide õpetaja Anu Lamp oluliseks peavad. Lisaks teatriajaloole on õpitud nii kuns-tiajalugu kui ka näiteks eesti kul-tuurilugu, mis oma näilises lühiduses võiks Paavo arvates ehk kõigil kultuu-ritegijatel selge olla. Teisalt toob

ta välja n-ö kooli kutseharidusliku poole ehk selle, et ka näiteks dra-maturgid pidid esimese kahe aasta

jooksul näitlema ja lavastama, et teada saada, kuidas

teater ikkagi täpselt toimib.

Oluliseks peab ta ka seda, et kõike, mida koolis õpiti või

siiani õpitakse, on saanud ta ju-

hendajate õhutusel kohe praktiseerida. Nii

ongi, et „Panso“ tekst oli teise kursuse töö ja eelmisel kuul esi-

etendunud „Keti lõpp“ kolmanda kursuse lõpuülesanne. Oma koge-muse põhjal võibki Paavo rääkida, et tegelikult ootavad teatrid algu-päraseid tekste ja lavale pääsemine ei ole seega niivõrd raske, et sellest unistada ei tohiks. Tema arvates pigem peaks.

Kui kett saab otsa

Vastse dramaturgi elu koosneb nii mõneski mõttes tekstidest, seda enam, et Paavo näol on tegemist ka luuletajaga. „Kui sa orienteerud kirjasõnas, siis tunned väga kii-resti, kas keegi kirjutab hästi või

halvasti. Inimeste oskus kasutada kirjasõna erinevates registrites või erinevates helistikes praegu kaob,“ räägib Paavo, kui ma küsin täna-päeva inimeste kõne ja kirjasõna kohta. Samas toob ta välja, et just kirjanike ülesandeks ongi keelt alal hoida ja publikule-lugejatele teisi stiile tutvustada.

Jääb loota, et oma napisõnalisu-ses, sisukuses ja harituses näeme Paavot juba järgmiste aastate teat-riauhindade tseremoonial mõnda auhinda vastu võtmas, sest sügisest Linnateatris töötaval dramaturgil on meile, 21. sajandi noortele, veel piisavalt öelda.

„Keti lõppu“ võib ehk kujutada kui tänapäeva paabelit, milles ometi jooksevad niivõrd selged mõtted kui Paavos eneseski.

FOTO

: SIIM

VAH

UR

eesti üliõpilaskondade liit

KULTUUR1010

Eesti Üliõpilasleht // 10.04.2012

Juba etenduse esimestel minuti-tel olin ma võlutud. See maailm, mille kunstnik Laura Pählapuu, lavastaja ja näitlejad olid kuulsa looduspoeedi Federico Garcia Lorca näidendi ümber loonud, oli silmipimestavalt ilus. Vään-levad hiiglaslikud roosipõõsad, väädid, värviline valgus, puhvis kleidid ja sitsid-satsid. Ainus, mis muinastjutulist atmosfääri veidi lõhkuda püüdis, oli teeni-janna, keda kehastades tegi Tiina Tauraite suurepärase rolli. Kuid ka muidu räsitud teenijannal oli nagu vihjeks kunagisest paremast ajast siiski seljas suure puhvis see-liku räbaldunud raam.

Näidendi lugu on küllatki liht-ja väga humoorikad stseenid teenija (Tiina Tau-raite) ja perenaise (Liina Vahtrik) vahel. Tauraite teenija oli tõeliselt hästi mängitud − äärmiselt mehelik ja matslik. Midagi sellist poleks mina küll Tauraitelt kunagi oodanud.

Kõige vähem avaldasid muljet aga etenduses kõlanud laulud. Vähemalt vokaalselt kukkusid need päris halvasti välja, isegi Pokineni enda laul-mine ei olnud siin hea. Aga kes teab, ehk oli see nii mõeldudki.

Tõenäoliselt pole mõtet seda lavastust vaatama minna psühholoogilise teatri austajatel. Tegemist on sürrealistliku mänguga, mis väljendub eriti just näitlejatöödes. Rõkkab kerglane naer ja kõrged noodid. Soovitan vaadata kõigil neil, kes soovivad oma päeva ühte annust muinasjutulisust.

Teatris käis KADRI INSELBERG

Lillede keel Von Krahli teaterLavastaja Rainer Sarnet

Mu sõber kirjutas kord oma Faceboo-ki seinale, et käis Endla teatris pileteid ostmas ja pidi rabanduse saama, sest üks hetk kõlas terves majas heli, mis meenu-tas pommirünnakut või lumelaviini. Siis aga lausus ilmselt ehmatustega harjunud piletimüüja, et ärgu ta muretsegu, kuna ülemisel korrusel lõppes lihtsalt järgmine „Imetegija“ etendus ja püstiseisev aplaus pidavat lihtsalt nii kõva müra tegema. See oli esimene kord, kui endale ütlesin, et pean seda „Imetegijat“ vaatama minema.

Olin ühel veebruarikuisel reedel kellegi sünnipäeval, kus olid koos inimesed Tal-

ne. See räägib ühest perekonnast ja tüdrukust, kes jääb ootama ära sõitnud peigmeest. See on lugu aja kaduvusest ja looduse ilust. Kuna näidendi autor on eelkõige luuletaja, siis on tekst äärmiselt luuleline ja kujundirohke.

Minu tõmbas see etendus enda sisse. Ma muudkui istusin ja vaatasin, unustasin isegi nihelemise ära. Kuigi peab ütlema, et sama ei kehti teise vaatuse kohta. Teine vaatus venis ja vaheaeg tõmbas etendu-se tempo täiesti maha. Oleksin kindlasti eelistanud, et sellel etendusel polekski olnud vaheaega, see lugu oleks pidanud voolama ühes vaatuses oma lõpuni.

Etenduse suurimaks plussiks peale lavakujundu-se olid mõned väga hästi tehtud stseenid. Minu vaieldamatu lemmik oli peategelase Rosita (Mari Pokinen) vestlus kolme noore kaaslannaga, kus kombineerusid ilusad kostüümid, hästi stiliseeritud naerupahvakad ja tants. Ning muidugi lugematud

ImetegijaPärnu teater EndlaLavstaja Kalju Komissarov

Nüüd käisin. Vaatasin. Mõistsin. Kõiki neid ees-pool nimetatud inimesi, kes lavastusest heldinult oma kogemusi jagasid. See kirg, millega on Helen Kelleri juba pea et surematut teksti lavastatud ja mängitud, võib liigutada küll. Ja liigutada nii, et ajabki nutma. Noh, et kohe ajabki. Komissarov on hästi tunnetanud, milliseid nuppe vajutada ja neid ta ka vajutab. Süüdimatult. Lavale ehitatud maailm omakorda ainult aitab kohale toimetada sõnumit, mida meile kõigile aeg-ajalt vaja kinnitada on: hea võidab.

Hea võidab aga kindlasti ka tänu peaosatäitjate Liis Laigna ja Triin Lepiku sõnatuksvõtvale mängule. Laigna täpne rollitabamine on vist isegi lavastuse õnnestumise võti. Lepiku käreõrn mäng aga aitab püsida reaalsuses ja lasta mõista seda tolleaegset tegelast. Toetav ansambel laseb neil kahel lavahiil-gusesse esile tõusta täpselt nii, nagu peaks.

Ma mõtlesin kolm korda, et peaks minema, enne kui läksin. Ärge teie nii kaua mõelge. Minge kohe, kui piletid saate, sest muidu jääte ehk hiljaks.

Teatris käis BARBARA LEHTNA

linnast, Tartust ja Viljandist, ning jutt – nii nagu ikka – läks teatri peale. Vesteldi Tallinna suurema-test teatritest – nii nagu ikka – aga minu üllatuseks räägiti ühel hetkel ka n-ö väikesest Pärnu teatrist ja lavastusest „Imetegija“. Selgus, et need erinevad inimesed, kes muidu Linnateatrist, NO-teatrist ja Draamateatrist möödagi ei vaata, on kõik kellegi heal soovitusel Komissarovi uut tükki näinud. Val-dav emotsioon muide, oli vaimustus. See oli teine kord, kui endale ütlesin, et pean seda „Imetegijat“ vaatama minema.

Kõndisin märtsi alguses läbi Pärnu ja nägin õh-tuselt pimedal peatänaval äranutetud silmadega tuttavat, kes oli tõsiselt endast väljas. Läksin kõhel-des temani nagu hea eestlane kunagi ja küsisin, et mis viga. Ta vastas, et käis just Endlas „Imetegijat“ vaatamas ja selle sisu olevat teda niivõrd liigutanud, et ta lihtsalt ei saavatki nüüd nuttu pidama. Ta nuuksatas korra ja lisas veel, et küll need näitlejad oskavad ikka mõnikord mängida. Ma ei ole kont-rollinud, kaua ta veel pärast meie kohtumist nuttis, aga see oli kolmas kord, kui endale ütlesin, et pean seda „Imetegijat“ vaatama minema.

KULTUUR / RISTSÕNA 1111

10.04.2012 // Eesti Üliõpilasleht

Aprill 2012uudised

likud

Kõik ülaltoodud ja paljud teised pakkumised leiad www.facebook.com/isiceesti, www.isic.ee ja mobiilist: ISICBenefits.

Eesti Ülikool

Silver Oja

01/07/1987

38707011234 S 372 123 456 789 X

ISIClikud nädalapakkumised: www.koolidiilid.ee

Erinevad Microsofti tarkvarapaketid kuni -90%

Mint lounge’is kogu menüü -7%

Vene restoranis Vassilissa kogu

menüü -7%

Ajakirja The Economist 9 kuu tellimus -73% + mitmed kingitused

Tule vantama!

Korraldajad::

Roheliste XXIII rattaretk „Kuidas elad, Mulgimaa?”

Lisainfo: www.rattaretked.ee

Retkeliste meelt lahutavad Untsakad, Bombillaz, Vennad Johansonid jt.

ISIC ja ITIC kaardi omanikele osalustasu 10€ soodsam.

11–13 mai 2012

Toetajad:

Pakume: kogemusi lehe väljaandmise korralduslikust tööst ja juhtimisest;kogemusi paber- ja veebiväljaande arendamisest; nooruslikku töökeskkonda Tallinna kesklinnas;võimalusel edasiarenemist praktikandist

SA Üliõpilasleht tegevjuhiks!

Kandideerimiseks saada CV ja motivatsioonikiri e-postiaadressile liisi@yliopilasleht.ee. Samalt aadressilt küsi vajadusel ka lisainfot!

Kiirusta ja koht võib olla sinu!

tegevjuhi praktikanti!

Eesti Üliõpilasleht otsib oma toimetusse

1212 REKLAAM