Eliis Vaiksaar vahetas võistlustantsu teatri vastu

Balti filmi- ja meediakooli tudeng

räägib, mis vahe on teatri ja filmi tegemisel.

Kuidas läheb kõrgharidus-reformil Riigikogu

laudadel?Hetkeseisust annab ülevaate Riigikogu

kultuurikomisjoni esimees

Urmas Klaas.

nr 3 (374)08.11.2011

TASUTA

WWW.YLIOPILASLEHT.EE

AINUS ÜLE-EESTILINE TUDENGILEHT

KULTUUR

INTERVJUU

NÄORAAMAT

Tudengibänd 2011 Uebanda sõbralik kollektiivkoosneb tänavamuusikutest, kes poole aasta pärast on tõenäoliselt superstaarid.

LOE EDASI LK 3

LOE EDASI LK 7

LOE EDASI LK 10

Eesti teatri festivalil "Draama" moodustavad kümned vabatahtlikud korraldusmeeskonna lahutamatu osa.

Ülikoolist kutsekasse: tahaks teha midagi praktilistTartu ülikooli semiootika ja kultuuriteooria doktorant Nelly Mäekivi õpib Tar-

tu kutsehariduskeskuses autotehnikuks. Juba magistritöö kirjutamise kõr-

valt tekkis tal soov teha lisaks teoreetilisele õppetööle ka midagi praktilist.

Autotehniku eriala valis Mäekivi kutsehariduskes-kuse kodulehelt välja sellepärast, et see oli ainus eriala, millest ta ei teadnud sisuliselt mitte midagi. Kuna tema keskkooli lõputunnistusel olid ette näidata kõrged eksamitulemused ja hõbemedal,

siis sai ta tegelikult suure konkursiga erialale sisse. Kui alguses tähendas semiootika magistri-kraadiga Mäekivi jaoks kutsekas õppimine vaid enda täiendamist, siis nüüd on ülikool ja kutsekas tema jaoks võrdse tähtsusega.

Kutsekoolide spetsialistide sõnul on ülikoolist tulnud õppureid kutsekas väga palju. Nende olemasolu kursu-sel on pigem reegel, mitte erand. Väga tihti õpitakse ka mõlemas kohas korraga.

Tallinna teeninduskooli karjäärikoordinaarori Kaie Toometi sõnul ongi ajad muutunud.

„Inimesed tahavad rohkem õppida. Ülikoolist tullakse sihipäraselt siia praktilisi oskusi saama,“ rääkis Eesti Üliõpilaslehele Kaie Toomet.

FOTO

: TAR

VO M

ETSP

ALU

FOTO

: JAS

SU H

ERTS

MAN

N

Vabatahtlik tegevus võib olla seeme, millest kasvab unistuste palgatööOlla või mitte olla? Vaba tahe on see, mis kannustab paljusid noori ja vanemaid isegi mitte niisama olema, vaid suisa tegutsema. Peale selle, et vabatahtlik tegevus võib aidata muuta maailma, annab see tegelikult paljudel juhtudel ka väärtuslikku töökogemust ja muidugi vajalikke tutvusi.

Pagasiks suur teatrihuvi ja peas kajamas vajadus TÜ Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorralduse eriala praktika jaoks hea koht leida, läks ka Marika Goldman mõned aastad tagasi Eesti teatri festivalile „Draama“ vabatahtlikuks. Tänavu septembris oli ta esmakordselt Draama tegevjuht.

„Esimese aasta olin lihtsalt vabatahtlik, ma ei teadnud ega tundnud kedagi, lihtsalt joobusin

teatrist ja nautisin vabatahtlike rõõme. Järgmine aasta oli koolis vaja teha praktika, mille sooritasin Draama programmijuhi Kadri Kasterpalu juures. Siis jäin neile juba meelde ja nad said aru, et ma olen võimeline festivalil veel midagi tegema. Järgmine aasta kutsusid nad mind sinna tööle arutelude koor-dinaatoriks. Ja siis sel aastal kutsus peakorraldaja Margus Kasterpalu mind tegevjuhiks,“ kirjeldab

Marika oma muinasjutulist teekonda vabatahtlikust tegevjuhiks.

Vabatahtliku tegevuse arenduskeskuse juhataja Tuulike Männi hinnangul võiksid tööandjad  CV-s märgitud vabatahtlikku tegevusse suhtuda sama-moodi nagu kõikidesse teistesse kogemustesse. Mida näitab inimese kohta see, et ta CV-s on kirjas vabatahtlik töö?

„See näitab seda, et inimene on tõenäoliselt initsiatiivikas, hooliv, aktiivne. Ta tõuseb püsti ja tegutseb, kui ta näeb, et midagi on vaja ära teha. Tõenäoliselt ei ole selline inimene väga passiivne. Minu enda kogemus näitab, et eriti oluline on just initsiatiivikus,“ kirjeldab Mänd.

LOE EDASI LK 5

LOE EDASI LK 5

Hetüle

k

08.11.2011 // Eesti Üliõpilasleht

Valikute olulisusest

Tänase lehe üks läbivatest teemadest on

tööle saamine. Kuigi riigiisad räägivad tasuta

kõrghariduse reformi arutades pigem sellest,

et tudengid ei tohiks üldse töötada, siis meie

ei räägi samuti õpingute ajal töötamisest.

Märksa olulisem on töökoht leida pärast

lõpetamist. Selle nimel tuleb aga juba õping-

ute ajal vaeva näha ja mitte ainult teoreetilisi

teadmisi tuupides, vaid ka praktilist poolt

nuusutades.

Kuidas praktilist poolt nuusutada? Selleks on

ju võimalusi erinevaid. Esimene mõte on kind-

lasti praktikale minek. Praktika on loomulikult

ülioluline ja praktika kohta peaks väga hoolikalt

valima. Aga ka häid praktikakohti ei vedele

niisama igalpool. Väga heade praktikakohtade

kandidaadid valitakse tihedas konkursis.

Teisalt on hea koha saamiseks vaja tutvusi.

Ja ma ei mõtle siin ainult onupojapoliitikat

ehk headel kohtadel sugulasi, vaid ka lihtsalt

inimesi, kellele sa oled ennast meeldejäävaks

teinud. Üks võimalus tutvusi luua on just-

nimelt vabatahtlikuks käies.

Muidugi ei vajata vabatahtlikke igale poole,

kuid valik on siiski küllaltki lai. Erinevates

valdkondades tegutsevaid vabaühendusi, kes

kaasavad oma tegevusse vabatahtlikke või

vähemalt on valmis seda tegema, on Eestis

tuhandeid, välismaal kümneid, pigem isegi

sadu tuhandeid.

Kokkuvõtteks: tutvused, tutvused, tutvused.

Ennast tuleb teha olulistele inimestele nähta-

vaks. Olgu see siis vabatahtlikuna, praktikan-

MÕTISKLUSED

Ülikooli odavamat toitu, gümnaasiumisse vabadust!

Meheks olemine on juba piisav kvalifikatsioon?

IVAN LAVRENTJEVTudeng

HANNA-STELLA HAARISTOPoliitikauuringute Keskus Praxis

Olen olnud peaaegu kaks kuud Tallinna üli-kooli tudeng ja võin julgelt väita, et esimeste järelduste tegemise aeg on käes. Võib-olla peavad mõned lühikest ülikoolielu kogemust puuduseks, aga just selle pärast on mitmed asjad minu silme ees hoopis reljeefsemalt kui vanematel tudengitel.

Nagu igal asutusel, on ka ülikoolil nii po-sitiivseid kui ka negatiivseid külgi ja kuna gümnaasiumi ukse panin enda järel kinni alles pool aastat tagasi, tekib soov neid kahte võrrelda. Kui teatrikülastus algab garderoo-bist, siis ülikooli puhul on esimene samm semestriks õppeainete valimine. Peame kol-me õppeaastaga läbima 60 ainepunkti jagu vabaaineid, lisaks veel valikaineid.

Ka gümnaasiumis olid meil „valikained“, kuigi valida meile neid ei antud, sest otsuse langetas kooli juhtkond. On kahju, kui „valikaine“ jääb ühele õpilasele unistuseks, teisele aga kujuneb see mõttetuks ajaraiskamiseks. Leian, et ka gümnaasiumis peab olema rohkem valikuvõi-malusi, kuna pilt tulevikust on selleks ajaks juba selgem kui põhikoolis.Kuigi teine mure on lihtne, on ta see-eest väga eluline. Nimelt seisneb probleem söögikohtades. Kaevata võib nii liiga kallite söökide kui ka pikkade

Asjaolu, et Eesti kõrgkoolides õpib naisi oluliselt rohkem kui mehi ja meeste seas on õpingute katkestajate osakaal suurem, on te-kitanud küsimuse, miks see nii on ning kuhu mehed kõrgharidusest kaovad. On selge, et meeste puhul ei ole murekohaks kõrgharidus iseenesest – poiste kadumine haridussüstee-mist algab juba varasematel astmetel ning eriti kriitiliseks kohaks on just põhikooli lõpp. Olukorras, kus Eestit iseloomustab Euroopa tasandil suurim, üüratu palgalõhe meeste ja naiste töötasude vahel, on kindlasti oluline selgitada välja võimalikud soolised põhjused või takistused kõrghariduse omandamisel.

Eesti kõrgkoolides õppis eelmisel õppeaastal iga mehe kohta täpselt 1,5 naist ehk mehed moodustasid 40% üliõpilaskonnast. Samas sõltub meeste osakaal olulisel määral erialast, millele õppima asutakse. Kui hariduse, tervi-se ja heaolu, humanitaaria ja kunstide ning sotsiaalteaduste valdkondades oli eelmisel õppeaastal Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel mehi vaid 10-35%, siis samas olid nad olulises ülekaalus nii loodus- ja täppistea-duste (62%) kui ka tehnika, tootmise ja ehi-tuse õppevaldkondades (75%). Seega teevad mehed ja naised pigem erinevaid erialaseid valikuid ja selles võib peituda ka üks võima-likke põhjuseid, miks mehed oma õpingud katkestavad. Õppevaldkondade lõikes on näiteks just loodus- ja täppisteadused (varase-matel aastatel ka tehnikaerialad) need, milles õpinguid enim pooleli jäetakse. Kas põhjuseks

järjekordade pärast. Viimane on ajanappuses tudengile, kes peab mööda linna ühest üli-kooli üksusest teise jooksma, eriti ebameeldiv.

Mis hindu puudutab, siis ma saan aru, et kapi-talistlikus ühiskonnas vastavad need suuremal või vähemal määral sihtrühma soovidele. Paneb aga imestama, miks peab tudeng lõuna eest, mis nii suuruse kui kvaliteedi osas on sarnane gümnaasiumi sööklas pakutavaga, maksma ligi kaks korda rohkem, kui ta selle eest keskkoolis maksis. Loomulikult sõltub

on lihtsalt meeste kõrgem osakaal nendel erialadel või peituvad nendes valdkondades olulisemad soolised takistused, vajab kindlasti analüüsimist ja väljaselgitamist.

Samal ajal näitas Praxise ja Centari soolise palgalõhe uuring, et meeste ja naiste eri-nevad haridusvalikud ei põhjusta oluliselt erinevusi nende hilisemates palgatasemetes. Võiks ju arvata, et mehed õpivad rohkem selliseid erialasid, mille omandamine tagab hiljem kõrgema sissetuleku, kuid tegelikult on olukord vastupidine – naised on enamasti ülekaalus õppevaldkondades, mille lõpetanute töötasud on keskmisest kõrgemad, samuti on kõrgharidusega naiste osakaal Eesti ühiskon-

ülikoolist, milline fi rma valitakse kohvikut opereerima, kuid üliõpilaste peale tasuks ka vahepeal mõelda.

Erinevusi gümnaasiumiga on veel: ülikooli sisenemisel ei tunne keegi huvi puuduvate vahetusjalatsite või selga jäetud jope vastu. Lisaks ei takista õppejõud tudengil loengus kohvi juua, no tegelikult ei huvitagi kedagi, kas käid loengutes või mitte. Ja kui loengusse hiljaks jääd või pead enne lõppu lahkuma, siis teed seda käratult ning ongi kogu lugu. Kuna enamasti eelneb vabatahtlik gümnaasiumiaste ülikoolile, siis võiks neis kehtida ka sarnased reeglid. Kui ülikoolis eelmainitud vabadusi lu-batakse, siis miks peaks gümnaasiumis teisiti olema? Kolm aastat pole ju nii suur vanuse-vahe! Seega peaks gümnaasiume ühendades ning 16-aastasi ja vanemaid õpilasi ülikooliks ette valmistades olema ka nende kodukord sarnane pigem ülikooli kui põhikooliga.

Kui 16-aastane võib seaduse järgi otsustada, kellega seksida ja kellega mitte, siis küllap leiab ta endas piisavalt mõistust, et ka koolis suurema käitumisvabadusega toime tulla. Olen kindel, et nii muutub õhkkond koolis inimlikumaks ja ka õpilased on seeläbi mo-tiveeritumad.

nas tervikuna kõrgem, kuid lõppkokkuvõttes on meeste palgad siiski suuremad.

Seejuures on huvitavaks asjaoluks, et sooli-sed erinevused sissetulekutes ilmnevad juba kõrgharidusõpingute ajal – rahvusvahelise võrdlusuuringu EUROSTUDENT andmetel on Eesti meestudengite igakuine sissetulek õpingute ajal lausa 33% suurem naistuden-gite omast, olenemata sellest, et õpingutega üheaegselt käib tööl enamvähem võrdne osa-kaal mehi ja naisi. Seega võib olukorda, kus meeste palgatase ei sõltu naistega võrreldes niivõrd nende haridustasemest ja see ilmneb juba kõrgharidusõpingute ajal, pidada üheks võimalikuks põhjuseks sellele, miks mehed kõrgharidusest kuhugi kaovad.

Lõpetuseks veel üks huvitav fakt – vaadel-des kõrgharidusega inimeste osakaalu terves 15-64-aastaste elanikkonnas selgub, et madal kõrgharitud meeste osakaal ühiskonnas ei ole üldse ainult Eestile iseloomulik, sest 21,5% juures 2010. aastal sarnaneb Eesti täielikult Euroopa Liidu keskmisele. Milles me aga silma paistame, on kõrgharitud naiste osa-kaal ühiskonnas – kui Eestis oli see 2010. aastal 37,3%, siis Euroopa Liidu keskmine aga vaid 23,8%. Seega paistab kõrgharidu-se omandamisel Eestis sugu mängivat eriti olulist rolli – küsimus sellest, kuidas soolist hariduslõhet vähendada ja kas seda peaks üldse tegema, võiks olla poliitikakujundajate üheks olulisemaks eesmärgiks.

JUHTKIRI

Väljaandja:

SA ÜliõpilaslehtToimetuse üldaadress:toimetus@yliopilasleht.ee

Koosseis:

Kadri Inselberg, peatoimetajakadri@yliopilasleht.eeLiisi Moosaar, reklaam- ja tegevjuhtliisi@yliopilasleht.eeVäino Õun, küljendajavaino.oun@gmail.comKaisa Kaldoja, keele- ja stiilitoimetajaTarvo Metspalu, fotograaf

Tiraaž: 8 000Formaat: A3, värvilineMaht: 12 lehekülgeTrükk: KroonpressKontakt: SA Üliõpilasleht,F.R. Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120Telefon: 640 0422Faks: 640 0502Levitaja: DPD Levitaja Tartus: Jaan Jakobson

Kodulehekülg: www.yliopilasleht.eeFacebook: www.facebook.com/Eesti.Uliopilasleht

g

TSITAAT

dina või kasvõi oma

lõputöö jaoks infot

kogudes.

KADRI INSELBERGpeatoimetaja

«Teame, et ülikoolidesse läheb tüdrukuid rohkem õppima kui poisse. Kas tüdrukud on nutikamad ja neil on paremad võimed õppimiseks? Ma arvan, et geneetiliselt ei tohiks olla vahet. Kas on bioloogi-line vahe? Ilmselt jah. Kui kombineerida see sotsiaalsete tagamaadega, siis mingil hetkel tekib noor-meestel pere ülalhoidja tunne, kus tuleb mängu sõna «raha». Ma arvan, et poistel on rahale orienteeritus kindlasti suurem kui tüdrukutel ja ühiskonnas on raha mõju päris suur. Müüb see, kellel on raha, kuid kahjuks mitte see, kellel on parem haridus.»

Tiit Land, Tallinna ülikooli rektor

2

Eesti Üliõpilasleht // 08.11.2011

jõustuma ja on kindlasti võimalik, et mõningate teemadega peab veel põhjalikumalt edasi töötama. Seadusandjal on siin teatud ma-nööverdamisruum olemas.

Kas tudengitele saab öelda, et paanikaks pole põhjust ja see läbimõtlemata eelnõu, mis teieni ministeeriumilt jõudis, sellisel kujul ei jõustu?Eesmärk on ju väga üllas – tubli, akadeemiliselt võimekas tudeng saaks õppida riigi poolt kompen-seeritaval õppekohal – see on ju väga õige ja arukas mõte. Toetan seda kahel käel. Paraku on saatan peidus detailides ning nende de-tailidega tulebki nüüd tööd teha.

Paanikaks kindlasti ei ole põh-just, sest paanikas olles käitume me ebaratsionaalselt. Kindlamas kõneviisis on võimalik rääkida siis, kui on olemas laua peal need analüüsid, kui on laua peal minis-teeriumi vastused praeguses aru-telude ringis esitatud küsimustele, kui on laua peal teatud kokkulep-ped ülikoolide ja ministeeriumi vahel, et mis on siis need kõige ajakriitilisemad momendid, mis tuleks ära reguleerida. Siis saab edasi minna.

Haridus- ja teadusministri tähtaeg on jõulud?Minister on väljendanud oma soovi, et eelnõu saaks jõuludeks vastu võetud. Millises ulatuses, millist kõrghariduse valdkonda reguleerivana, see on iseküsimus. Nii et kordan veelkord ennast, et praegu tuleks mõelda nende as-jade peale, mida on kiiresti tarvis ja milles on meil praegu piisavalt tarkust ja infot, et see otsus lan-getada. Seal, kus me vajame veel aega, seal tuleb seda võtta.

Riigikogu teabepäeval, 1. novembril, Tartus.

Kõrgharidusreformi puudutav seaduseel-nõu on Riigikogu kultuurikomisjoni laual. Sellest, kuidas eelnõul seal laudade peal läheb, räägib Üliõpilaslehele Riigikogu kultuurikomisjoni esimees, reformiera-kondlane Urmas Klaas.

UUDISED

TALLINN: TARTU MNT. 6 (tel. 6612106)RÄVALA 6 (tel. 6814 605)

PÄRNU: HOMMIKU 13 (tel. 4431369)VILJANDI: TURU 8/10 (tel. 4333593)

TARTU: RÜÜTLI 1/RAEKOJA PLATS 8 (tel. 7400900)WWW.OPTI.EE

Ostes kaks karpi ühepäevaseid kontaktläätsi

SOFLENS DAILY DISPOSABLE,saate kolmanda karbi TASUTA!

KontaktläätsedePUREVISION 2 HD

ühe paari ostuga, saateläätsehooldusvedeliku

BIOTRUE (60 ml). TASUTA!

Normaalhinnaga prilliraamide ostul monofokaalsed

1,5 kõva- ja AR-pinnakattega plastikklaasid TASUTA!

KontaktläätsedePUREVISION 2 HD

ühe paari ostuga, saateläätsehooldusvedeliku

BIOTRUE (E 60 ml). TASUTA!

Urmas Klaas kõrgharidusreformist: saatan peitub detailides

Mis seisus praegu selle eel-nõu arutamine kultuuriko-misjonis on?Kultuurikomisjon on korraldanud väga laia arutelu eelnõu üldpõhi-mõtete üle.

Me oleme kultuurikomisjoni kaasanud nii avalik-õiguslike kõrgkoolide, rakenduskõrgkoo-lide, eraõiguslike kõrgkoolide, tööandjate, üliõpilaskondade liidu, õpilasesinduste liidu kui ka riigikontrolli esindajad ja kuulanud ära nende seisukohad kavandatavate muudatuste suhtes.

Millised on teie töös järgmi-sed tähtajad?Riigikogu töö kodukorra seaduse järgi läheb see eelnõu täiskokku esimesele lugemisele tõenäoliselt novembri kolmandal nädalal. No-vembri teisel nädalal, mis algab 7. kuupäevaga, on kavandatud

esmaspäeval ja neljapäeval mi-nister Aaviksooga komisjonis veel täiendavad kohtumised ja arutelud, kus me tahame senise arutelude ringi kokku võtta.

Esiteks me oleme ministeeriu-milt küsinud 30 EAP semestri-põhise täitmise nõude mõjude analüüsi – mida toob see kaa-sa üliõpilaste jaoks, ülikoolide jaoks, tööturu jaoks, ühiskonna-le laiemalt. Me oleme küsinud fi nantsanalüüsi – mida toob en-daga kaasa uue rahastamismudeli juurutamine. Me oleme palunud, et minister valmistaks ette ühe tulemuslepingu mudeli, et me näeksime, kuidas see mehha-nism hakkab välja nägema, kui-das tulemuslepingud Eesti riigi ja kõrgkoolide vahel hakkavad kujunema.

Neid analüüse ja tulemuslepin-gut meil täna veel ei ole. Tähtaeg on ministeeriumile antud nii, et 7. novembril on need meil töölaual olemas, nii et me saame neisse süveneda. Sellepärast on kavanda-

tud ka kaks kohtumist ministriga. Kuidas me edasi liigume, sõl-

tub nüüd sellest, milliseid ette-panekuid esitavad veel vastavalt seadusele esimese lugemise vahe-peal needsamad organisatsioonid, kellest ma rääkisin, kes tahes. Siis saame edasise tempo kavandada.

Täna näib, et teatud ühine ar-vamus selles osas, millega võiks edasi liikuda, on võib-olla tule-musleping kui niisugune. Riik-lik koolitustellimus ei rahulda ministeeriumi, ülikoole ning tundub, et tulemuslepingu kui niisuguse väljatöötamises võib kujuneda üksmeel. Täna on vara öelda, millised on need punktid, milles me suudame kokku leppi-da, sellepärast et need loetletud analüüsid ei ole veel lihtsalt meie lauale jõudnud. Kavandamisel on põhjalik kõrghariduse rahastami-se reform ning see vajab kindlasti põhjalikku tööd.

Ülikoolide sõnul on neil vaja novembrikuu jooksul panna paika järgmise sügise vastu-võtt. Mida see teie jaoks tä-hendab?See ongi ikkagi eelkõige tulemus-lepingute küsimus. Kui riiklik koolitustellimus, mille alusel täna ju kõrgkoolid vastuvõtte kavanda-vad, jääb olemata ja asendub uue süsteemi ehk tulemuslepingutega, siis tulemuslepingu kujunemine, kvaliteedikriteeriumid, erinevad koefi tsendid, ehk siis kogu tu-lemuslepingute mehhanism kui seesugune ongi kõige kiirem asi, mis tuleb paika panna.

Aadu Must ja Rein Toomla ütlesid täna, et sel aastal seda seadust ei tule.Teate, me täna töötame ju eelnõu-ga. Me saame alati võtta eelnõust teatud punkte, millega on väga kiire, vormistada nad kiiremini

Kuulates fraktsioonide esinemisi, jõudsin mina sellisele arusaami-sele, et kõik fraktsioonid on selles küsimuses erineval seisukohal. Kultuurikomisjoni sees on neli eri-nevat seisukohta. Ja kui need neli erinevat seisukohta on kaks kuud enne aasta lõppemist, poolteist kuud enne jõule, siis on täiesti selge, et selle aastanumbri sees see seadus kindlasti valmis ei saa.

Rein Toomlapolitoloog

KOMMENTAAR

KADRI INSELBERGtoimetus@yliopilasleht.ee

FOTO

: PEE

TER

LAN

GO

VITS

/PO

STIM

EES/

SCAN

PIX

Ettevõtmise eesmärk on ärgitada võimalikult paljusid üliõpi-lasi ja kõrghariduse tulevikust hoolivaid inimesi kirjutama riigikogulastele, et öelda, mida tudengid reformilt ootavad.

„Tudengite hääl peab kostma ja seda ei tohi eirata – mitme-tes riikides, nii USA-s, Tšiilis, Saksamaal kui ka Ühendku-ningriigis, kus üliõpilaste arvamusi on eiratud, on tudengid koondunud ja korraldanud avalikke aktsioone ning teinud ka tänavameeleavaldusi,“ kommenteeris ettevõtmist EÜLi juhatuse esimees Eimar Veldre.

EÜL on sõnastanud viis peamist tingimust, mida riigikogulas-tele edastada ja mille täitmata jätmisel ei saa reformi täielikult õnnestunuks pidada.

• Esiteks, üliõpilastel peab olema õigus tasuta õppekohale olenemata õppekeelest, täites õppekava vähemalt 75% ula-tuses ja arvestades sealjuures õppekava eripärasid. Õppekava täitmist arvestatakse kumulatiivselt aasta lõikes.

• Teiseks, koos tasuta õppega tuleb tudengitele samaaegselt kehtestada ka vajaduspõhised õppetoetused.

• Kolmandaks, üliõpilastele peab olema tagatud võimalus täita õppekava ka akadeemilisel puhkusel viibides, sest puhkus on õigus, mitte kohustus.

• Neljandaks, õppetoetuste määramisel arvestatakse üliõpilast iseseisvalt ja teda ei seota automaatselt vanemate leibkon-naga.

• Viiendaks, kõrgkoolide ja õppekvaliteedi taseme tõstmiseks suureneb kõrgkoolide rahastamine ja selleks on võetud kasutusele kvaliteediedendamisega seotud tingimused.

EÜL on viimased viis kuud aktiivselt reformikava kommen-teerinud ja oma ettepanekud riigikogule esitanud. „Kui reform peaks ära jääma või ellu viidama nii, et tudengite soove ei arvestata, väheneb kõrgkoolide võime pakkuda kvaliteetset õpet.

Korralike õppetoetuste puudumisel jätkub tuhandete tu-dengite sunnitud tööleminek ning õpingute pikendamine ja katkestamine,“ sõnas Veldre.

Tudeng, kirjuta riigikogulastele!Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) algatas no-vembri alguses meiliaktsiooni, mille eesmärk on riigikogulastele öelda, milline peaks olema tudengisõbralik kõrgharidusreform.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul läheb kõrgharidusreformi eelnõu täiskokku esimesele lugemisele tõenäoliselt novembri kolmandal nädalal.

3

08.11.2011 // Eesti Üliõpilasleht

’’ Ma ei saa öelda, et ma käin praegu kutsekas

ülikooli kõrvalt või käin ülikoolis kutseka kõrvalt. Nad on täiesti võrdsed. - Nelly Mäekivi

TUDENGIELU

ANNES AUStoimetus@yliopilasleht.ee

Akadeemilisest haridusest vaheldust otsijad leiavad selle kutsekoolistOktoobrikuu Üliõpilaslehes kirjutasi-me sellest, kuidas kutsekooli lõpetanud ülikooli lähevad. Saime palju tagasisi-det, et samamoodi on väga levinud ka vastupidine tegutsemisviis. Üha rohkem neid, kel mingi astme ülikooliharidus juba käes, leiavad oma tee kutseharidu-se juurde.

Nelly Mäekivi omandab prae-gu Tartu ülikoolis semiootika ja kultuuriteooria erialal dok-torikraadi. Samal ajal õpib ta Tartu kutsehariduskeskuses au-tomehaanikuks. Kutsehariduse valis ta ülikooli kõrvale esialgu vaid selleks, et oma teadmisi ja oskusi täiendada ning natuke midagi uut õppida.

Midagi praktilist

„Ma olin bakalaureuseõppes ühe aasta kauem kui oleks pi-danud ja selle õppeaasta jook-sul tegin ma ära enamiku oma magistriainetest, mis tähendas, et magistri viimasel aastal oli mul kirjutada ainult lõputöö,“ kirjeldas Mäekivi. Tekkis soov teha teoreetilise õppetöö kõr-valt ka midagi praktilist.

Autotehniku eriala valis ta kutsehariduskeskuse kodulehelt välja sellepärast, et see oli ai-nus eriala, millest ta ei teadnud sisuliselt mitte midagi. Kuna tema keskkooli lõputunnistusel olid ette näidata kõrged eksa-mitulemused ja hõbemedal, siis sai ta tegelikult suure konkur-siga erialale sisse. Semiootika magistrikraadiga Nelly Mäe-kivi jaoks tähendas kutsekas õppimine esialgu vaid enda täiendamist.

„Aga mul on selline halb oma-dus, et kui ma hakkan millega-gi tegelema, siis ma pühendan

ennast sel hetkel sajaprotsen-diliselt,“ kirjedas ta. Huvi ja tõsidus õpitava eriala suhtes aina kasvas. „Nii et ma ei saa öelda, et ma käin praegu kut-sekas ülikooli kõrvalt või käin ülikoolis kutseka kõrvalt. Nad on täiesti võrdsed.“

Ka ei ole Mäekivi nõus selle-ga, et kumbki õpitav eriala tal tuleviku kindlalt paika paneks või seaks piirid, millega täpselt edaspidi tegeleda. „Ma ei leia, et ma peaks tegelema kas ühe või teise asjaga või käin koolis sel-lepärast, et kunagi minna tööle. Ma õpiksin nii kaua, kui mul lastakse ja kutseka erialavalik ei olnud seotud sellega, et mul oleks kunagi vaja leiba lauale saada.“

Lisaks kahes koolis õppi-misele annab Nelly Mäekivi ka kutsehariduskeskuses oma osakonna õpilastele erialast inglise keelt.

Tartu ülikoolis psühholoogiat õppinud Maali Käbin lõpetas eelmisel kevadel Tartu kut-sehariduskeskuses elektriku eriala. Kuigi 2008. aastal, kui ta kutsekasse astus, oli tal üli-kooli lõpetamisest möödas juba kolm aastat, otsustas Käbin end

seal õpetaja-õpilase suhe tun-duvalt rangem ning kontrolliti ka puudumisi.

Praegu statistika alal töötav Maali Käbin kinnitas, et elekt-rikuõppe kogemus on talle palju juurde andnud ja just praktiliste igapäevaoskuste mõttes.

Tartu kutsehariduskeskuse info- ja karjäärinõustamiskes-kuse juhataja Martin Medar kinnitas, et iga aastaga on üha rohkem neid, kes kutsekasse ülikoolist tulevad. Kõige popu-laarsemaks nimetas ta turismi-korralduse, majandusarvestuse ja ärikorralduse erialasid.

„Põhimõtteliselt on nii, et nemad astuvad sisse ka ikkagi keskkoolibaasil,“ selgitas Me-dar. Ülikooli lõpetanud kandi-deerivad kõigi teistega võrdsetel tingimusel ning diplomi ole-

masolu seda kuidagi ei mõjuta. Medari hinnagul võib olla mit-meid põhjused, miks ülikoolis juba hariduse omandanud noor soovib astuda kutsekooli.

„Noored võib-olla ei ole veel valmis, kui lähevad kõrghari-dusse, või ei ole soovitud eri-alale sisse saanud,“ nimetas ta võimalikke põhjuseid ja oletas, et võib-olla pärast ülikooliõpin-guid tekib huvi või vajadus mil-legi praktilise järele.

Medar nentis, et noorte tead-likkus neist võimalustest on väike – et saab minna kutse-kooli baasil ülikooli või pärast ülikooli omandada ka kutseha-ridus. Medari sõnul on ka päris mitmeid, kes mõlemas kohas samaaegselt õpivad.

Mitte erand, vaid reegel

Haapsalu kutsehariduskeskuse kutseõppekoordinaator Marju Heldema märkis, et ülikoolist tulnuid on neil peaaegu kõigil erialadel ning samuti saavad nad kõigi teistega samadel tingi-mustel kandideerida.

„See ei ole erand, vaid pigem reegel, et ülikoolidest meile tul-lakse,“ märkis ta ja lisas, et sageli tullakse õppima sarnast eriala ülikoolis õpituga, aga natuke praktilisema poole pealt. Samas on ka neid, kes tulevad täiesti uuele erialale.

„Eriti need, kes on õppinud mõnda sellist eriala, kus on te-gelenud väga mittekäelise tege-vusega – nemad on ühel hetkel soovinud vaheldust.“

Tallinna teeninduskooli kar-jäärikoordinaator Kaie Toomet rääkis, et igal erialal on mõni bakalaureusekraadiga õpilane. Ülikoolist tulnute seas popu-laarsemateks on Toometi sõnul koka ja kondiitri erialad.

„Mulle tundub, et aeg on üldse muutunud – inimesed tahavad rohkem õppida. Ülikoolist tul-lakse sihipäraselt siia praktilisi oskusi saama,“ oletas Toomet.

Autotehniku eriala valis Nelly Mäekivi sellepärast, et see oli ainus eriala, millest ta ei teadnud mitte midagi.

FOTO

: ERA

KOG

U

LÜHIDALT

Eesti Üliõpilaslehel on uus veebikodu

Eesti Üliõpilaslehel on alates 8. novembrist uus veebileht, mille leiab juba vanalt tuttavalt do-meenilt www.yliopilasleht.ee.

Arendasime uue veebilehe välja eelkõige sooviga pakkuda tu-dengitele kasutajasõbralikumat ja informatiivsemat veebikesk-konda, kust lisaks Eesti Üliõpilas-lehes ilmunud artiklitele, saab lugeda ka värskemaid uudiseid ja muid tudengitele olulisi teateid. Lisaks sellele on veebileht ava-tud tudengite omaloomingule: arvamuslood, uudised, fotod, videod ja veel palju muud, mida soovitakse teistega jagada, leia-vad uuel lehel oma koha. Eesti Üliõpilasleht palub olla lugejatel uue veebilehega hetkel veel kan-natlik - kogume jõudu, et lähiajal lisada veebilehele aina rohkem põnevaid lugusid.

Eesti tudengite sissetulek moodustub lõviosas enda teenitud rahast

Oktoobri lõpus avaldatud Eu-rostudent IV uuringust selgus, et Eesti tudengite sissetulekust moodustab suure osa – 59% – enda teenitud raha. See näitaja on üks Euroopa kõrgematest.Vanemate või partneri toetus moodustab Eesti tudengite sis-setulekutest 18 % ja riigi toetus vaid 9 %. Ülejäänud sissetulekud tulevad muudest allikatest.

Seega toetub Eesti tudengite eelarve väga suures osas erafi -nantseeringul – enda ja vanema-te teenitud rahal (kokku 77%). Eestist enam sõltub tudeng enda teenitud rahast vaid Tšehhis. Ees-ti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) hinnangul on oluline, et ülikõrge erarahastuse osakaal üliõpilase sissetulekus väheneks juba 2012. aasta riigieelarve toel.

just nimelt kutsehariduse võrra täiendada.

„Tegelikult oli hästi palju põhjuseid. Umbes siis hakkas majanduskriis ja mõtlesin, et

nud elu kulgeks kaheksa tundi päevas paigal istumisest.

Käbin nentis, et kutsekool oli ülikoolist mõnes mõttes märgatavalt erinev. „Tunne oli küll, nagu oleks põhikooli taga-si läinud,“ kirjeldas ta toonast muljet. Võrreldes ülikooliga oli

peaks õppima midagi, kus tööd saaks,“ nimetas ta ka praktilisi põh-juseid. Samuti ei kujutanud ta tol hetkel päris hästi ette, et terve ülejää-

4

Eesti Üliõpilasleht // 08.11.2011 FOOKUS

KADRI INSELBERGKERTU VIDERtoimetus@yliopilasleht.ee

Vabatahtliku tegevuse arendus-keskuse Tuulike Männi sõnul ei teatud veel 10 aastat tagasi Eestis vabatahtlikkusest eriti midagi.

Kui kuuldi, et on inimesi, kes teevad tööd ilma rahata, siis arvati, et nad on kas väga imelikud või väga rikkad ja neil pole midagi muud teha.

„Täna juba teatakse, et vaba-tahtlik on täiesti normaalne inimene. Uuritakse rohkem, et mida üks vabatahtlik teeb ja kuidas vabatahtlikuks saada. Samas see, mida vabatahtlik te-gevus vabatahtlikule endale an-nab, vajab veel palju rääkimist. Tööandjad, eriti ettevõtted ja avalik sektor, ei tea veel piisa-valt, et vabatahtlik tegevus võib pakkuda reaalset töökogemust.“

Palju oleneb muidugi ka konkreetsest tegevusest. Va-batahtlikud võivad tegutseda iseseisvalt – näiteks näevad, et keegi vajab abi või mingi asi tahab korda tegemist ning

Vabatahtlik tegevus võib peale maailma muutmise aidata noort ka töö leidmisel

Grete Kõrgesaar läks vabatahtlikuks, et omandada kogemusi õpitaval erialal — ajakirjanduses ja suhtekorralduses.FO

TO: A

NET

E-JO

HAN

NA

VED

DER

Vabatahtlik tegevus annab teadjate inimes-te sõnul palju rohkem, kui võtab. Harva mi-dagi materiaalset, peaaegu alati häid emot-sioone, heal juhul töökogemust ja parimal juhul isegi töökoha.

rakendavad aitamiseks juba oma olemasolevaid oskusi ja teadmisi.

Aga kui vabatahtlikud te-gutsevad näiteks mõne vaba-ühenduse juures (MTÜ, SA), kus nende tegevust rohkem korraldatakse ja neid erineva-tesse tegevustesse kaasatakse, siis kindlasti annab see Männi sõnul organisatsioonis ja mees-konnas töötamise kogemust, mida koolipingist ju kaasa ei saa. Sõltuvalt tegevusest saab praktiseerida keeleoskust, arendada arvutioskust, kirju-tada projekte ja rahataotlusi või harjutada ürituste korraldamist.

Vabatahtlik tegevus CV-s

Tööandjad võiksid Männi hinnangul CV-s märgitud va-batahtlikku tegevusse suhtuda samamoodi nagu kõikidesse teistesse kogemustesse. Kui tööle tahtjaid on palju ja tase küllalt võrdne, siis mida näitab inimese kohta see, et ta CV-s on kirjas vabatahtlik töö?

„See näitab seda, et inimene on tõenäoliselt initsiatiivikas, hooliv, aktiivne. Ta tõuseb püsti

ja tegutseb, kui ta näeb, et mi-dagi on vaja ära teha. Tõenäo-liselt ei ole selline inimene väga passiivne. Minu enda kogemus näitab, et eriti oluline on just initsiatiivikus,“ kirjeldab Mänd.

Ka Lõuna-Eesti suurima kinokeskuse Cinamon tu-rundusjuht Triin Sasi, kes on pidanud läbi töötama väga palju tudengite CV-sid, arvab, et vabatahtlik tegevus näitab eelkõige kandidaadi aktiivsust.

Vabatahtlikust tegevjuhiks

„Kui tudeng tahab tööle tulla ja tal ei ole eriti töökogemust, siis vabatahtlikuks olemine näitab vähemalt seda, et ta on mida-gigi teinud. Et ta ei ole päevad läbi ainult raamatukogus istu-nud ja õppinud.“

Sasi sõnul võib tööandja va-batahtlikult oodata ka näiteks seda, et ta on kogenud mees-konnas töötamist. Seega soovi-tab Sasi kindlasti kõik sellised kogemused CV-sse kirja panna.

Pagasiks suur teatrihuvi ja peas kajamas vajadus TÜ Vil-jandi kultuuriakadeemias kul-tuurikorralduse eriala praktika jaoks hea koht leida, läks ka Marika Goldman mitu aastat tagasi Draamale vabatahtlikuks.

„Esimese aasta olin lihtsalt vabatahtlik, ma ei teadnud ega tundnud kedagi, lihtsalt joobusin teatrist ja nautisin

vabatahtlike rõõme. Järgmine aasta oli koolis vaja teha prak-tika, mille sooritasin Draama programmijuhi Kadri Kaster-palu juures. Siis jäin neile juba meelde ja nad said aru, et ma olen võimeline festivalil veel midagi tegema. Järgmine aasta kutsusid nad mind sinna tööle arutelude koordinaatoriks.

Ja siis sel aastal kutsus pea-korraldaja Margus Kasterpalu mind tegevjuhiks,“ kirjeldab Marika oma muinasjutulist teekonda vabatahtlikust te-gevjuhiks.

Marika julgeb soovitada sa-malaadset teekonda ka teistele. Tema arvates võiks kõigepealt just vabatahtlik olla ja näha, kas see valdkond sulle üldse meel-dib või ei. See on hea koht, kust alustada. Vastutus on optimaal-ne – see ei ole suur, aga samas ei saa ka midagi päris tegemata jätta.

„Mina olen käinud vabataht-likuks nii PÖFFil kui ka Draa-mal ja minu kogemus näitab, et kui vabatahtlikul tekib soov midagi rohkemat teha, siis tu-leb korraldajatega rääkida ja see on kindlasti võimalik. Tegijad on alati väga toetavad olnud ja vastu tulnud,“ räägib Marika.

Grete Kõrgesaar omandas aja-kirjanduse ja suhtekorralduse bakalaureuseõppe ajal vabataht-likku kogemust Hansapäevadel ja Vanalinna päevadel ning sel

suvel kutsutigi ta Hansapäevade ja Europeade festivali meeskon-nas juba erialaselt kaasa lööma. Lisaks saab ta ajakirjanduse-rialast praktikat Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuses vabatahtlikuna töötades.

Grete sõnul on tööle kandi-deerides vabatahtliku töö koge-musega siiski näiteks viieaastase palgatöö kogemuse vastu päris raske saada.“Tahaks loota, et tänapäeva Eestis tööandjad juba üldiselt arvestavad ka vabataht-liku tegevuse kogemust CV-s, aga ma ei ole selles nii kindel. Seda tegelikult peaks tegema, vabatahtlikku tööd ei tohiks kindlasti alahinnata.”

Näitab aktiivsust

Vabatahtlikud on ühel nõul, et inimesed, kes vabatahtlikku kogemust enda jaoks hindavad, peaks olema kõrgelt hinnatud ka tööturul. Oma vaba aja pa-nustamine näitab kindlat mo-tiveeritust midagi ära teha ja vabatahtlikeks olnud kipuvad tavaliselt olema aktiivsemad ja avatumad kui need, kel seda kogemust pole.

“Kõik need inimesed, kel-lega ma olen vabatahtlike maailmas kokku puutunud, jõuavad tohutult palju, nad on hästi vaimuerksad ja üldse väga imetlusväärsed,“ annab Grete tööandjatele julgustust.

Vabatahtliku pass aitab kogemust kirjeldadaVabatahtliku pass on mõeldud igale vabatahtlikule, kes soovib vabatahtliku tegevuse käigus saadud teadmised, oskused ja kogemused üles tähendada. Kuna kõiki teadmisi ja oskusi ei tõenda diplom või tunnis-tus, siis vabatahtliku pass on hea vahend vabatahtlikus te-gevuses omandatud kogemus-te kirja panemiseks ning seda saab kasutada koos elulookir-jeldusega tööturul, õpingutes või stipendiumidele kandi-deerides.

Mõned küsimused:Vabatahtliku enesehinnang/-analüüs (Siin saad lähtuda os-kuste ja teadmiste loetelust. Pane kirja suurimad õnnes-tumised, väljakutsed; mida õppisid saadud kogemustest; kuidas saad omandatud oskusi ja teadmisi edaspidi kasutada.)

Loetle omandatud/täien-datud sotsiaalsed, organi-satoorsed, keeleoskused, erioskused, arvutioskused, muud oskused.

Vabatahtliku töö kuulutu-sed, vabatahtliku passi ja rohkem infot leiad aadressilt www.vabatahtlikud.ee

LÜHIDALT

Tallinna ülikool võttis kasutusele funktsio-naalsed üliõpilaspile-tid ja õpetajakaardid

Tallinna ülikooli (TLÜ) üliõpilas-piletitel ja õpetajakaartidel on alates sellest õppeaastast palju uusi võimalusi, näiteks saab tule-vikus kaarte kasutada parklasse ligipääsuks, kohvikus ja raama-tukogus.

Funktsionaalsemate kaartide mugavaks kasutuselevõtmiseks liitus TLÜ MinuKool kaardihal-dussüsteemiga. Süsteem loob ühtse ja ajakohase registri kõigi õppeasutuses kasutusel olevate elektrooniliste kaartide kohta. Selle abil saab nii Eesti üliõpilas-piletit kui ka rahvusvahelisi ISIC, ITIC jt koolis kasutatavaid kaarte senisest mugavamalt ja turvali-semalt hallata.

„Funktsionaalsemate kaartide kasutuselevõtt on suunatud eelkõige pilguga tulevikku. Kuigi praegu on nende võimalused selgelt alakasutatud, saame edaspidi kasutusvõimalusi kind-lasti tõsta,“ ütles Tallinna ülikooli üliõpilaskonna juhatuse esimees Argo Ralja. „Näiteks võiks kaarte kasutada üliõpilaskohvikus, park-lates ja raamatukogus, ISICut saaks ühiselamutes kasutada läbipääsukaardina. Koostöös ülikooliga kaalume võimalust ka kaartide kasutamiseks auditoo-riumite avamisel ning läbipää-suks kampuse erinevate üksuste vahel,“ lisas Ralja.

EÜL otsib aasta tudengisündmuseid

Vastavalt tunnustamise statuudi-le annab EÜL iga aasta lõpus väl-ja aasta tudengisõbra, ettevõtte, partneri ja tudengielu toetaja tunnustuse, samuti tudengielu ja kõrghariduspoliitika aasta-sündmuste tiitlid.

Ettepanekut tunnustamiseks on õigus teha EÜL juhatusel, töötajatel, vilistlaskogu liikmetel ja volikogu liikmetel ning üliõpi-laskondadade juhatustel.

Sobivate kandidaatide puu-dumisel võidakse jätta ühes või mitmes kategoorias tiitel omis-tamata.

Kandidaadi esitamise avaldusel tuleb märkida kandidaadi nimi ja kontakt, tunnustamise kate-gooria, tunnustamise väärilisuse põhjendus, esitaja nimi ja kon-takt.

Kandidaadi esitamise avaldus tuleb saata eyl@eyl.ee märksõ-naga AASTA TUNNUSTUSED või EÜL postiaadressil Kreutzwaldi 4 hiljemalt 21.novembril kella 16:00-ks.

5

08.11.2011 // Eesti Üliõpilasleht

Kui palju jõuad ülikooli kõrvalt spordiga tegeleda?

Aastal 2011 ütleb Eesti hari-dus- ja teadusminister, et Star Wars on tänapäeva noortele olulisem kui „Väike Illimar“, luuletaja Kivisildnik arvab, et Lydia Koidula kuju tuleb Pär-nust maha võtta, kuna tegu on väheolulise ja halva luuletajaga, kes ei tohikski enam noorte-le midagi tähendada ja kogu avalikkus uurib murelikult, mis huvitab tänapäeva noort? Kas noored üldse näiteks teatris või kontserdil käivad??

Noored aga vastavad, et küllap nemad juba käiks, kui pileteid osta jõuaks. Ja tõesti, kes poleks kuulnud oma vanaemade-va-naisade lugusid sellest, kuidas nad Tallinnas koolis käies ikka ja jälle Estonia kõige kõrgema rõdu kõige tagumiste kohtade pealt oopereid vaatamas käisid, kuna piletid maksid ju vaid paar kopikat.

Või kuidas kino oli igapäeva-ne meelelahutus, kuna ka selle eest tuli taas vaid kopikaid välja

BARBARA LEHTNAtoimetus@yliopilasleht.ee

Kultuur maksab tudengite jaoks tihti liiga paljukäia. Kuidas on aga siis meie, tänapäeva noortega lood?

Meiega on lood nõndaviisi, et paari euro – kopikatest rääki-mata – eest tõenäoliselt ühtegi kontserti, teatrietendust või kinoseanssi nautida ei saa.

Tudengile 12 eurot

Näitustega on õnneks muidu teine lugu – kunsti vaadata on odavam ja enamasti on paari euro eest mõnda rändnäitust võimalik näha küll. Kui veab, saab selle raha eest KUMU külastada või Tartus näiteks Pallase muuseumi.

Teatri, kontserdi või kinopile-tite osas on aga kõige tavalisem tudengisoodustus 20%, mis tä-hendab, et muidu 15-eurosed teatripiletid maksavad tuden-gile 12 eurot. Kahjuks tuleb aga teatripiletitele lisada ka sõidukulud, mis näiteks Tartu-Tallinna vahel liigeldes on kuni 20 eurot. Seega, kui üliõpilane tahab ühel õhtul näiteks teise linna teatrisse minna, peab tal taskust võtta olema vähemalt 32 eurot ehk ümardatult 500

Rahvusooperis Estonia jaksavad tudengid käia küll, aga istuda tuleb kohtadel, kust ei ole alati kõige parem vaade.

Kui üleval pool asuv Barbara lugu räägib sellest, et kultuur on tudengite jaoks liiga kallis, siis spordiga on lugu eriti hull. Vähemalt spordiklubides. Eelmises numbris kirjutasime erinevatest tudengitele mõeldud soodsatest sportimisvõimalustest ülikoolides, nüüd uurisime, kui palju neid ka kasutatakse. Tuleb välja, et probleem on hoopis aeg.

krooni. Võrdluseks nii palju, et keskmine tudengi sõidustipen-dium (mida muide jagatakse ka ikka heade või veel paremate õpitulemuste eest ehk mitte kõigile) on 28 eurot.

Kultuuriministeeriumi teatri-nõunik Tõnu Lensment leidis, et 20-30% soodustus ei ole muidugi üliõpilase jaoks piisav, aga teatrile kui iseseisvale ma-jandusüksusele võib see pigem isegi liiga suur tunduda.

Ta lisas, et teatrite eelarves moodustavad tänasel päeval omatulud üsna suure osa, näi-teks riiklikel teatritel kuni 40%. Seega peavad teatrid oma „too-te“ müügihinna kujundamise poliitikat üsna tõsiselt võtma.

Kõik pole kadunud

Viimasel ajal on teatrid pub-likunappuse peale reageerima hakanud. Näiteks Vanemuine on korraldanud nii, et kui üli-õpilane viitsib või tahab tund aega enne etendust kohale min-na ja on nõus tagumiste kohta-dega, on tal võimalik kuni 50% soodsamaid pileteid osta.

Eelmisel kuul läks selle tren-diga kaasa ka Ugala, nimelt on üliõpilastel võimalik tund enne etenduse algust lausa 3,5-eu-rone pilet lunastada, mis hästi teisendades klassifi tseerub juba päris hästi „paariks kopikaks“.

Ugala teatri fi nantsalajuhata-ja Helle Konts selgitas: „Palju on olnud selliseid juhuseid, kus inimene tuleb ja ütleb, et oi, ma tahaks teatrisse tulla, aga ma olen vaene tudeng ja mängib selle peale, et tal raha pole, niisiis nüüd mõtlesime, et teeme sellise odavama variandi ka.“ Ta lisas aga murelikult, et tudengid seda võimalust väga palju kasutanud ei ole ja esial-gu kehtib soodustus vaid selle poolaasta lõpuni.

Estonia teater pakub odavaid pileteid kohtadele, kust ei ole alati küll kõige parem vaade.. Lisaks üllatasid nad selle aasta rebaseid ka võimalusega seits-meeurose piletiga ühte ooperit või balletti vaatama minna.

Tartu ülikooli usuteaduskon-na üliõpilane Hedvig Tõnisson ütles, et tema püüab teatris käia nii tihti kui võimalik. „Ma pean

ennast nii suureks teatrihuvi-liseks, et mul ei ole kahju oma raha paigutada teatripiletitesse, toetamaks Eesti teatri-ja kul-tuurielu. Kui riik ei pööra pii-savat tähelepanu meie kultuu-rimaastiku rahastamisele, siis rõõmustan vähemalt sellegi üle, et saan omaltpoolt natukenegi aidata,“ rääkis Tõnisson.

Asi on tahtmises

Kirjandustudeng Sander-In-gemar Kasaku arvates võik-sid teatri- ja kontserdipiletid muidugi odavamad olla, aga kui võrrelda näiteks Soome teat-rite hindadega, on meil tema arust siiski vedanud. „Ma üritan ikka vaadata, kas on mingeid soodustusi ja see 20% on minu arust täiesti piisav, korra kuus ikka jõuan teatrisse,“ arvas Ka-sak.

Ta lisas, et noorte puhul on tõenäoliselt pigem asi tahtmi-ses, sest kui midagi väga tahta, on raha ajapikku võimalik leida. Iseasi on tema arvates aga see, kui suur peab huvi olema, et piletiraha ajapikku koguda.

LÜHIDALT

Filmitalgute rahva-fi lm “Täitsa Lõpp” esilinastub kinodes 11.11.2011 kell 20:11

Eesti rahvaga koos ja ühe aasta-ga valminud mängufi lm “TÄITSA LÕPP” jõuab 111-sse kinosse maagilisel kuupäeval 11. novem-ber 2011. Rahvafi lm räägib eest-laste tegemistest üks päev enne maailma lõppu ja seda fi lmi aitas teha üle 1500 inimese. Talgulised sooritasid fi lmi põhitegevused professionaalide juhendamisel.

Käes on Detsembrikuumus ja jõulud, aga väljas lõõmab päike. Miski on mäda! Maiade kalender ennustab kohe saabuvat maail-ma lõppu ja eestlased on sattu-nud justkui Hukkunud Alpinisti Hotelli – kes proovib kavalusega pääseda, kes allub Hullumeel-susele ja laseb sel end lõpuni kanda.

Tulemuseks on 80-minutiline, ilmatu tempoga roadmovie läbi Eesti kulgemisest, raskuste ületa-misest ja armastuse leidmisest.

Filmitalgute protsessis on igas etapis mindud välja enneolema-tutele lahendustele ikka selleks, et fi lmiharidus viia võimalikult laia publikuni. Stsenaarium kir-jutati interaktiivse internetiplat-vormi põhiselt, peaosalised valiti telesaate kaudu ja ülejäänud osa-täitjad rahvahääletuse põhjal.

Sille TähtTartu ülikool, eripedagoogika: Käisin muidu suvel ühes spordiklubis, aga pärast kooli algust nüüd ei olegi võimalik käia olnud, sest lihtsalt ei ole aega. Enamikel

Eva LaanemäeTartu ülikool, eesti keel ja soomeugri keeleteadus:

Ma elan Tartus Annelinnas, aga ma sõidan väga harva bussiga. Kui mul on hommikul loeng, siis ma kõnnin kesklinna pool tundi. Teen seda ka teadlikult, sest pole elus ka pea ku-nagi trennis käinud. Kui ma kõnnin, siis väga kiiresti. Spordi vastu pole mul suuremat huvi kunagi olnud.

Praegu ma töötan ka täiskohaga, nii et magamisekski ei ole aega. Isegi kool jääb juba selle pärast tahaplaanile.

Regan PeetsaluTallinna tehnikaülikool, telekommunikatsioon: Ikka jõuan. Mul on praegu magistri viimane aasta ja ma tegin liiga palju ette ära, nii et mul nädal jumala tühi. Kui viitsimist on, saab ikka viis korda nädalas teha. Käin jõusaalis ja mängin võrkpalli.

KÜSITLUS:

Iseenesest ei olnud ka varem kee-rulisem. TTÜ-s on nii, et esimesel semestril saad võtta kehalise ja see on ka tunniplaanis sees.

Siis harjud juba ära sellega, et saali kasutamist päeva sisse paigutada. TTÜ soodustab spordisaaalis käi-mist – see on odava hinnaga ja neli semestrit saab tasuta käia.

päevadel on õhtuni kool ja lisaks veel kodused iseseisvad tööd.

See semester on eriti hull. Käisin muidu jõusaalis ja grupitreeningutes ja praegugi käiksin. Ei saa eriti niisama ka liikuda, tihtipeale on loengud terve päev samas ruumis väikeste vahepau-sidega. Ja kui on erinevates kohtades järjest, siis tuleb bussiga minna, kui tahad õigeks ajaks kohal olla.

FOTO

: PEE

TER

LAN

GO

VITS

/PO

STIM

EES/

SCAN

PIX

TUDENGIELU6

NÄORAAMAT 7

Kui palju jõuad ülikooli kõrvalt spordiga tegeleda?

- Õpib Balti fi lmi- ja meediakoolis televisiooni ja audiovisuaalset meediat

- Endla teatri mängukavas on tema kirjutatud näidend “(H)ing”

- Ta on teatris Endla mänginud näidendites “Mis valemiga?” ja “Oma elu superstaarid”

Eliis nimelt õpib Balti fi lmi– ja meediakoolis. Õpib, kuidas lugu-sid jutustada ja teistelegi näidata. Samal ajal, muide, on aga tema enese kirjutatud lugu Pärnu End-la Teatri laval noorte mängida.

Miks sa Balti fi lmi- ja mee-diakooli õppima läksid?(mõtleb pikalt) Sellepärast et olen varem päris palju teatriga kokku puutunud ja teatud lugude jutus-tamine meeldib mulle.

Filmitegu annab aga olulise-malt vabad käed kui teater. Ma saan teoks teha kõik utoopilised mõtted, mis näiteks teatri puhul kõne alla ei tule.

Milliseid piiranguid Sa täp-selt mõtled?Kui ma teatrile kirjutan, siis ma pean kogu aeg mõtlema, kuidas see kõik laval välja hakkab nä-gema ja kas kõik on ikka tehtav. Selle käigus olen sunnitud juba eos välja praakima asjad, mis tunduvad liiga keerulised ja ma arvan, et lood kannatavad selle all. Filmi tehes on võimalik palju rohkemat näidata.

Millal ja kuidas sa teatri te-gemise juurde sattusid? Tegelikult jõudsin ikka liiga hil-ja, olin siis juba teismeline, äkki

Eliis Vaiksaar Elab: Tallinn Õpib: Balti filmi- ja meediakool

Kohtun Eliisiga Tallinnas. Ühe Tartu tudengi jaoks külmas, kõledas ja kiirustavas Tallinnas. Eliis aga kuidagi sobib sinna külma ja halli. Kui näeme, küsin, mida ta pealinnas leiab ja ta ütleb, et ei tea täpselt, aga see olevat igal juhul nii hea linn, et tema näidendites ja filmilugudes on Tallinn väga tihti peategelane.

15-16, või isegi 17. Mu hästi lä-hedane sõber käis Endla teatri noortestuudios ja kutsus mind ka. Enne seda hetke olin ma terve elu olnud hõivatud võist-lustantsuga, mis võttis kogu mu aja – absoluutselt kogu mu aja!

Ja olin alati mõelnud, et kui mul oleks aega, siis ma tahaksin kindlasti näitlemist proovida ja aru saada, kuidas see käib. Ja siis järsku oli aega.

Ja said siis teada, kuidas näitlemine käib?Ma arvan, et sain seda teada, et esimene reegel on, et tegelikult ei tohiks laval kunagi päriselt näitlema hakata. Mitte kunagi ei tohiks mängida kedagi teist, kui see su seest ei tule.

Kas sama reegel kehtib ka sinu kirjutatud näidendite puhul?Midagi sellist ma tõesti kirja ei pane, mida ma ise ei usu ja et ma oma lugu usuksin, pean suutma tegelastega suhestuda.

Kui sa näitled, siis sa vaatad kogu näidendit läbi oma tegelase vaatevinkli, aga kui kirjutad... siis sa pead suutma seda sama teha läbi iga tegelase. Sa pead olema võimeline elama kaasa igale tegelasele.

Kas selle saame me ka oma-korda teisendada fi lmide te-gemisele? Jah. Ei... kui olin noorem, siis vaatasin hästi palju televiisorit, aga mul ei tulnud mitte kunagi pähe, et mina võiksin olla režis-söör, sest mulle tundus, et selleks ei saada, vaid sünnitakse...

Ja nüüd?Nüüd olen ma kindel, et selleks sünnitakse, aga ütleme nii, et ma hea meelega kompaks neid piire. Loodan, et mul on potentsiaali. Ma nimelt ei ole üks neist, kes pimesi oma loomingusse usub.

Nüüd, kus sa oled mõnda aega juba fi lmi tegemist õp-pinud... Millised siis need müstilised omadused on, mis režissööriks sündinul olema peavad?Korras närvid. Kuna aeg on ta-valiselt fi lmimise juures määrav ja kui sa pead väga suure osa vastutusest teistele inimestele edasi andma, siis pead suutma usaldada. Sa pead usaldama, et valitud inimesed jagavad sinu visiooni.

Aga kas teatris pole olukord suhteliselt sarnane? Kui kirjutasid „(H)inge“ ja sel-le Endla noortele lavastada andsid, siis pidid ju neid ka ometi usaldama?Kui annad tüki näitlejatele ja lavastajatele edasi, siis lepid sellega, et lavastaja või näitle-jad jutustavad sinu teksti ikka omamoodi. Nende nägemus jõuab vaatajateni ja sinu panus on vaid toormaterjal, kõik üle-jäänud kihid ja dimensioonid teevad sellest kellegi teise loo. Sa kuidagi kaugened sellest la-vastusest ja tegelikult ei mõjuta enam suurt midagi, fi lmi puhul on ikka teistmoodi.

Meie jutust on käinud mit-meid kordi läbi sõna „lugu“. Kelle lugusid sina jutustama hakkad?Kui ma praegu seda ette teaksin, siis oleks mu ülejäänud elu liiga igav.

Mul on ideid, aga mõnede mõtete puhul peab ootama õi-get hetke, et mida raisata head ideed halva produktsiooni peale. Vot nii.

Tulge, härra!

Mängige minuga keerukuju.

Mu juuksed on seotud ülepea krunni

ja jalas on mängupüksid.

vasakul säärel sinine guašš-värvi plekk.

Kas te tulete?

Ma ei oota kaua,

keerlen ise siis kõik värvid järjest ära.

jooksen ise endale järgi

ja sulgen ise koduvärava.

Ma küsisin viisakuse pärast.

(Eliis Vaiksaar)

1. detsembril 2011 kell 19.00 Vanemuise Kontserdimajas

Rahvusülikooli 92. aastapäeva ball

ESINEVAD: Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester

Tartu Big Band Kreet Stubender

Uku Suviste Teele Viira

Anne Arrakjpt

OHTUJUHID: Gerda Moor

Tauno Tilk

PILETID: ISIC ja ITIC, kaardiga 12 €, tavapilet 14 €. Alates 28.11, 14 € ja 16 € TÜ üliopilasesindus, Vanemuise Kontserdimaja, Piletimaailm, Piletilevi

Ants AguEesti maaülikool, tehnotroonika:

Põhimõtteliselt enam spor-diga ei tegele. Käin tööl ja selleks et efektiivselt sporti-da, on vaja sellele pühendu-da. Niisama lülli lüüa ei viitsi – eriti siis, kui käid spordi-klubis, kus on kuumaks, siis on rahast kahju.

Omal ajal käisin jalgpalli-trennis, ujusin hobi korras ja käisin ühe aasta jõusaalis.

Mariliis TagoTartu ülikool, kommunikatsioonijuhtimine: Praktiliselt ei jõuagi spordiga tegeleda, aga mitte ainult ülikooli kõrvalt, üldse elu kõrvalt. Sel semestril segab põhiliselt siiski kool.

Mul on 50 EAP-d ja ma õpin enamuse ajast raamatukogus.

Omaenda laiskus on muidugi ka tegur, ei viitsi endale aega leida, et sporti teha. Kui rohkem jaksu ja aega oleks, siis käiksin regulaarselt jooksmas ja joogas. Praegu käin väga harva. Üks asi veel, millega tegelen, on capoeira – kui aega leian.

Küsis: ANNES AUS

KÜSITLUS:

08.11.2011 // Eesti Üliõpilasleht

Ülikooli akadeemilise arengu osakond eesotsas Juncoga viis uuringu läbi ligi 2000 tuden-gi seas. Olgugi et varasematel aastatel on samuti sarnaseid uu-ringuid läbi viidud, on antud uuringus arvesse võetud roh-kem erinevaid tegureid. Koguti andmeid Facebooki kasutamise sageduse, keskmise hinde, sot-siaalvõrgustikus osalemise ak-tiivsuse ja õppimisele kulunud aja kohta.

„Facebooki kasutamine üksi ei mõjuta akadeemilist edukust negatiivselt,“ ütles uuringu läbi viinud teadlane Reynol Junco, „kõik oleneb sellest, kuidas seda kasutada“. Uuringust selgus, et kasutades Facebooki vaid staatuse uuendamiseks või sõpradega lobisemiseks, viib see

HELEN MIHELSONtoimetus@yliopilasleht.ee

keskmise hinde alla. Kui aga kasutada saiti kui head vahen-dit igasuguse informatsiooni kogumiseks, võib see hinnete-le hoopis positiivselt mõjuda. Informatsiooni kogumise all tuuakse uuringus välja huvi selle vastu, mille põnevaga tegelevad sõbrad ning samuti igasuguste linkide ja informatsiooni jaga-mine.

Väärtuslik infoallikas

Aga mida peaksid tudengid tegema, et ainult suurepära-seid hindeid saada? Lõpetama Facebookis staatuste uuenda-mise või piltide lisamise? Junco arvates on see võimatu. Küll aga jõuti uuringus järeldusele, et headele õpitulemustele aitaks kaasa Facebooki efektiivsem kasutamine just haridusalastel eesmärkidel.

Junco sõnul pakub Facebook

niivõrd palju erinevaid võima-lusi, mida tudengid saavad enda kasuks pöörata. Seetõttu loob ta ülikoolis õpetades oma tuden-gitele alati Facebookis grupid. Grupi eesmärgiks on omavahe-lise suhtlemise lihtsustamine. „Kõige enam meeldib mulle selle lähenemise juures see, et kasutame tehnoloogiat, mida tudengid juba niikuinii igapäe-vaselt kasutavad,“ ütles Junco.

Kui 2009. aastal sarnane uu-ring läbi viidi, leidsid Ohio ülikooli teadlased, et Facebook hoopis alandab keskmist hinnet. Uuring viidi läbi 219 tudengi seas. Selle tulemusena leiti, et nende tudengite, kes kasutavad regulaarselt Facebooki, kesk-mine hinne jääb 3-3,5 vahele. Vastukaaluks neile oli nende mitte nii internetis sotsiaalselt aktiivsete kaastudengite kesk-mine 3,5-4.

Avatud kõrvalistele teguritele

2009. aastal uuringu läbi viinud Aryn Karpinski sõnul ei olnud tollal tulemustes midagi ülla-tavat. Küll aga ei süüdistanud Karpinski Facebooki, vaid sel-

gitas, et see võib tuleneda sellest, et sotsiaalvõrgustiku kasutajad on rohkem avatud igasugustele kõrvalistele õppimist segavatele teguritele.

Facebooki kasutatakse rohkem

Lock Haveni ülikooli teadlase tehtud uuring näitab ka sel-gelt, et võrreldes varasemate uuringutega on Facebooki ka-sutamine selgelt laialdasemaks muutunud. Sel aastal läbi viidud uuring leidis, et keskmiselt vee-dab tudeng päevas Facebookis aega 106 minutit ehk ligi pool-teist tundi. Kui aga tudeng oli Facebookis kauem kui mainitud aeg, hakkas see juba keskmisele hindele negatiivselt mõjuma. Küll mitte palju. Uuring leidis, et iga järgneva 93 minuti koh-ta langes keskmine hinne 0.12 palli võrra.

Uuringu läbi viinud Reynol Junco rõhutab, et uuringut ei saa võtta kui puhast tõde, kuna me elame niivõrd muutuvas maail-mas. Küll aga leiab Junco, et see võiks olla heaks arutelu teemaks õpetajate toas, klassiruumis või lihtsalt sõprade seas.

FACEBOOKIUURING

Kõige populaarsemadtegevused Facebookis:

• • Piltide vaatamine• • News feed’i jälgimine• • Kommenteerimine• • Sõpradega lobisemine• • Staatuse uuendamine

Kõige ebapopulaar-semad tegevused Facebookis:

• • Videote tag’imine• • Videote postitamine• • Ürituste jälgimine• • Linkide jagamine• • Videote jälgimine

Andmed pärinevad Reynol Junco teadus-tööst "Too much face and not enough books: Th e relationship between multiple indices of Face-book use and academic performance" (2011).

Uuring: Facebooki kasutamine tõstab keskmist hinnet

LÜHIDALT

Obama vähendab tudengite laenu-koormustAmeerika presidendi Barack Oba-ma eestvedamisel on koostatud programm, mis vähendab osa 2012. aastal ja hiljem lõpetavate tudengite laenusummasid. Kui algselt oli plaanis uus laenuka-va käiku lasta 2014. aastal, siis sisepoliitika nõukogu juhataja Melody Barnes leiab, et tegutse-ma peab kohe. „Me teame, millist viha valmistavad lõputud laenu-kohustused,“ ütles Barnes, „seepä-rast ei saa me enam kauem oo-data.“ Pay as You Earn programm pakub võimalust maksta laenu katteks 10% sissetulekust järgmi-sed 20 aastat ning selle aja möö-dudes kustutatakse ülejäänud võlasumma. Valitsus loodab, et järgmisel aastal reaalsuseks saav plaan muudab ligi kuue miljoni tudengi elu kergemaks.

Tšiili tudengid pöördusid abipalvega Euroopa pooleAugustis alanud tudengite mee-leavaldustel Tšiilis ei paista lõppu tulevat. Sealsed tudengid pole rahul riigipoolse kõrghariduse ra-hastamisega, mis jääb alla OECD keskmise. Nüüd loodavad Tšiili üliõpilaskonna esindajad Euroo-pa toele, reisides nädala jooksul läbi Euroopa.

Euroopa Üliõpilasliidu asepre-sident Karina Ufert kohtus Tšiili esindajatega Pariisis. „Augustis avaldasime mässavatele tuden-gitele oma toetust,“ ütles Ufert, „kuna midagi pole muutunud, tahame me taas kinnitada, et oleme neile toeks.“ Ta lisas, et igal tudengil peaks olema ligipääs ta-suta kvaliteetsele kõrgharidusele.

Suurbritannias vähenes ülikooli pürgijate arv 12%Järgmisest õppeaastast ligi kolm korda suurenev õppemaks on jätnud ülikooli sisseastumisele oma märgi. Elektroonilise sisseas-tumissüsteemi UCASe andmed näitavad, et järgmine aasta soo-vivad ülikooli astuda vaid umbes 52 300 kohalikku tudengit. Seda on seitsme tuhande võrra vähem kui möödunud aastal. University and College Unioni peasekretäri Sally Hunti sõnul näitab statistika, et valitsuse plaan õppemaksu kolmekordis-tada on „katastroof juba algusest peale.“ Ta lisas: „On selgelt näha, et muudatus avaldab noorte inimeste tulevikuga seotud ot-sustele mõju.“

Vastupidiselt varasematele uuringutele leidis USA-s Lock Haveni ülikooli tead-lane Reynol Junco, et Facebooki kasuta-mine võib õppimist soodustada, kirjutab edudemic.com

NOM tunnustas riiki õige kursi eest tasuta kõrgharidu-se suunas. Eesti on selles osas eeskujuks paljudele teistele riikidele. Samas manitsesid üliõpilaskondade esindajad

Põhjamaade üliõpilasliidud: Eesti kõrgharidusreform peab tagama tasuta õppeOktoobri lõpus Tallinnas kohtunud Põhjamaa-de ja Balti riikide üliõpilaskondade liitude võr-gustik (NOM) avaldas toetust, et Eestis viidaks sisse tasuta kõrgharidus. Põhjamaade ja Balti riikide üliõpilasliidud toetavad Eesti püüdlusi tasuta kõrghariduse suunas.

valitsust ja parlamenti mitte jääma vaid retoorilisele tasan-dile, sest muudatused tuleb ka reaalselt ellu viia.

NOM avaldas muret plaa-nitava 30 EAP täitmise nõu-

de suhtes – kuigi õppemaksu nõudmine jääb kõrgkoolide otsustada, peavad tudengi õi-gused olemas seaduses kirjas ja ei tohi sõltuda kooli suvast.

Absoluutse täiskoormuse nõue takistaks ka tudengeid, kes tahavad kooli kõrvalt tööl või praktikal käia.

NOM rõhutas veel, et kõrg-haridusreform eeldab kindlasti ka vajaduspõhise õppetoetuste kehtestamist, et tagada tuden-gitele vajalikud sotsiaalsed ga-

rantiid, keskendumaks õpin-gutele.

Seminaril toodi muuhulgas eeskujuks Norra, kelle haridus-ministeerium võttis hiljuti sel-ge seisukoha, et välistudengid peavad Norras saama õppida tasuta.

NOMi hinnangul peaks seda suunda järgima ka teised riigid – rahvusvaheline õpikogemus ei tohi muutuda tasuliseks era-hariduseks, kuna see pidurdab akadeemilist mobiilsust.

NOM (Nordiskt Ordföran-de Møte) on koostöövõrgustik, kuhu kuuluvad Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Leedu, Läti ja Eesti üliõpilaskondade üleriigilised katuseorganisat-sioonid.

NOM kogunes esimest korda Taanis Aarhusis 1946. aastal ja kohtub kaks korda aastas.

Eesti Üliõpilaskondade Liit kuulub NOMi 2006. aastast ja on tänavu võrgustiku eest-seisuse liige.

KARI

KATU

UR:

URM

AS N

EMVA

LTS

PÕNEV MAAILM8

Eesti Üliõpilasleht // 08.11.2011

Eestis on Microsofti partnertu-dengite programmis osalenud üle 20 üliõpilase. Igal aastal va-litakse erinevatest ülikoolidest mitu ambitsioonikat noort, kel on võimalus näha Microsofti telgitagustesse. Partnertudengi-le ei panda mingeid kohustusi, tema aktiivsus on ta enda teha. Loetelu partnertudengite hü-vedest näib aga lõputu: tasuta koolitused, sertifi kaadid, aren-guvestlused, raamatud, särgid jne.

Tegelikult saavad aktiivse-mad partnertudengid tasuta asjadest midagi palju enamat. Mõni haarab näiteks võimalu-sest kinni ja paneb enda kasuks tööle pakkumised, mida igaüks kasutada ei saa.

Praktika Microsoftis

Roman Gorislavski Tallinna ülikoolist on Microsofti part-nertudeng olnud aasta. Ta peab üheks partnertudengite suureks eeliseks võimalust teha prakti-ka olulistes fi rmades, tihtipeale ka välismaal. Roman tegi oma praktika Eestis, Microsoftis projektijuhina.

„Ilma partnertudengi staatu-seta poleks ma sellisesse kohta praktikale saanud. Ma ei teaks, kuidas toimib Microsoft Eesti,

VIIVIKA RÕUKtoimetus@yliopilasleht.ee

Microsofti partnertudengitele avaneb palju hüvesid ja võimalusi. Suurt aktiivsust üles näidates võib ühel päeval postkasti saabuda muuseas ka tööpakkumine Facebookilt.

kuidas töötab terve IT-maailm. Sellist asja ülikoolis ei õpi,“ üt-leb ta.

Roman on kindel, et part-nertudengi staatuse märge CVs avaldab muljet võimali-kele tööandjatele. Lisaks saavad väga aktiivsed partnertudengid Microsoft Eesti esinduse juhilt kaasa soovituskirja.

Facebooki huviorbiidis

Tõestus sellest, et Microsofti programmis osalemine aitab tööle saada, on Sander Soots. Praktikale Nordic Solutionsis järgnes töö samas kohas tarkva-raarendajana, nüüd on aga asjad eriti põnevaks läinud.

Nimelt jõudis paar nädalat tagasi tema postkasti kiri Face-bookilt. Sotsiaalvõrgustiku Ca-lifornia peakontorisse otsitakse tarkvaraarendajat ja noormees jäi internetis oma aktiivsusega silma. Sander oli üllatunud, eriti kuna tema tööalases profi ilis võrgustikus LinkedIn ei olnud kirjas just palju infot. Küll aga oli seal partnertudengi koge-mus.

„Facebook ei saada tavaliselt kutseid välja, pigem on nii, et kandideerid ja loodad,“ üt-leb Sander. „Värbamine võib aega võtta kolm kuud. Minul on nüüd üks intervjuu olnud, varsti tuleb teine, siis ilmselt proovitöö ja kui hästi läheb, siis intervjuu peakontoris,“ ütleb ta.

Partnertudengite sekka va-litakse ka üliõpilasi, kes pole arvutiasjanduses spetsialistid. Näiteks Annika Toit õppis Ees-ti maaülikoolis ergonoomikat, kuid tõestas end Microsofti partnertudengina niivõrd, et valiti aasta parimaks ja saadeti maailmakuulsale TechEd kon-verentsile Berliini.

“Ma tundsin alati, et ainult ergonoomikast mulle ei piisa. Vaatasin tulevikku ja mõtlesin, et kui sul on IT-teadmisi, saad igal alal edukas olla. Microsoft otsis inimesi, kel paneb teh-noloogia silmad särama. Ma tõestasin, et minus on piisavalt kirge,“ meenutab Annika prog-rammiga liitumist.

Nüüd aitab Annika korral-dada Ajujahti ega alahinda partnertudengina saadud õp-petunde suhtlemise ja juhtimise kohta. Programm andis talle tiheda suhtlusvõrgustiku Eestist ja mujalt maailmast.

Haara igast võimalusest

Novembrikuus selguvad järg-mised Microsofti partnertu-dengid. Sel aastal oli võimalik kandideerida kõikidel üliõpilas-tel, kes õpivad tehnoloogia- või disaini erialadel või soovivad saada turundustähtedeks.

Annikal on uutele partnertu-dengitele soovitusi, mis sobivad ühtlasi kõigile, kes tahavad oma elule hoogu juurde anda. An-nika ütleb, et Microsofti part-nertudengite programmi tun-nuslause on „Sinu aeg särada!“.

„Nii ongi, ütle kõigele jah, jah, jah ning kogemused tulevad,“ lausub ta.

Microsofti partnertudengid teevad ilma ehk nii saab eesti noor Facebookilt tööpakkumise

2010. aastal valitud Microsofti partnertudengite kohtumine. Tagareas (vasakult) San-der Soots, Margus Kukk, Andre Tamm, Evert Nõlv, Taavi Toppi, Roman Gorislavski, Roger Puks, Märt Bakhoff. Esireas (vasakult) Annika Toit, Liisa Jõgiste.

November 2011uudised

Eesti Ülikool

Silver Oja

01/07/1987

38707011234S 372 123 456 789 X

likud

Kõik ülaltoodud ja paljud teised pakkumised leiad www.facebook.com/isiceesti, www.isic.ee ja mobiilist: ISICBenefits.

ISIC esitleb: tudengimöll “Tõmbame Käima”Saad näha ja kuulda ansambleid A-Rühm, Abraham ja

Number Ö, tantsugruppi AB2PC ning DJ-d sin-sin ja Blac ISIC kaardi omanikele piletid 50% soodsamad!

www.tinyurl.com/isicpidu

Nike esinduskauplusedKõik vabaaja pusad ja T-särgid

kuni 30.11.2011 -30%www.citysport.ee

Hostel Looming-20% majutuselt kuni aasta lõpuni

www.loominghostel.ee

First Stop autoteenindus-15% rehviteenused ja

-30% Bridgestone rehvidwww.firststop.ee

BonBon Lingerie

-10% tavahinnaga kaubadwww.bon.ee

Filmifestival Just Film

Kinopileti soodushind 2,50€www.justfilm.ee

Talveakadeemia 2012 pikendas esitamistäht-aega

Talveakadeemia 2012 lühiartikli-konkuss pikendas artiklite saat-mise tähtaega 14. novembrini.

Artikleid oodatakse teemadel, mis haakuksid jätkusuutliku arenguga. See ei pane kirjatükile ümber loodusteaduslikku raami, vaid jätab vabad käed kirjuta-maks ka näiteks sotsiaal-, ma-jandus-, tehnika-, tervise-, kul-tuuriteemadel. Töid hinnatakse kahel tasemel: 1- bakalaureuse- ja magistriõppurid; 2- magistri lõpetanud ja doktorandid.

Artikli puhul loeb selle tee-makohasus, kuid hindamisel arvestatakse ka omaosalust, vor-mistust, sisu.

Artiklile annavad hinnangu vähemalt magistrikraadiga eksperdid, seega iga töö saab konstruktiivse tagasiside ja aitab lihvida veel tahumata külgi artik-likirjutamise teemantil.

Lisaks sellele broneeritakse kõigile artikliesitajatele koht Tal-veakadeemia 2012 konverentsil, mis toimub 2.-4. märtsil. Lisa-preemiana on esikolmikule välja pandud stipendiumid 300, 200 ja 100 euro väärtuses.

LÜHIDALT

FOTO

: ERA

KOG

U

EESKUJU 9

BESTi insenerivõistlusel osales 150 Tehnikaülikooli tudengit, 4 põhikooli õpilast Noored Kooli projekti raa-mes ja kolmeliikmeline kuulsuste võistkond.

Kuulsuste meeskonnas lõid kaasa näitlejad Hend-rik Toompere jr jr ja Venno Loosaar ning käsipallur Ri-ho-Bruno Bramanis. Noored Kooli projekti õpilased tulid võistlusele Tallinna Saksa Gümnaasiumist.

4. novembril lõppenud BESTi Insenerivõistluse fi -naali Team Designi võitsid TTÜ mehaanikateaduskon-na üliõpilased Aron Härsing, Kristjan Kõrgesaar, Mart Kolnes ja Märt Kolnes. Fi-naali Case Study esimese koha said Heidi Mäeots, Aleksandr Ess, Ats Allik-maa ja Erik Prits ehitustea-duskonnast. Võistlus toimus 4-liikmeliste võistkondade vahel. Esimeses voorus tuli lahendada Case Study'd erinevatel teemadel. Case

Insenerivõistluse võitsid TTÜ mehaanika tudengid

Study on ülesanne, kus tudengid peavad pakkuma teoreetilist lahendust min-gile praktilisele ettevõtte poolt püstitatud ülesandele ja esitama tulemused pre-sentatsiooni kujul.

Kõik oma teaduskonna Case Study vooru võitja-meeskonnad pääsesid eda-si järgmisesse vooru, kus lisaks Case Studyle tuli lahendada ka Team De-sign. See tähendab mingi inseneriülesande praktilist lahendamist, kus tudengid võistlesid etteantud tingi-mustele vastava mudeli või seadeldise reaalses konst-rueerimises. Võistluse käi-gus valmisid kaugjuhitavad automudelid.

Võisteldi kuues eri vald-konnas: majandus, mehaa-nika, informaatika, kesk-kond, energeetika ja ehitus. Finaali kaks parimat pääse-vad Eestit esindama rahvus-vahelisele võistlusele, mis sel aastal toimub Venemaal.

08.11.2011 // Eesti Üliõpilasleht

Olgugi et Uebanda ühe liikme Migeli sõnul on nende eesmär-giks teha palju nalja ja nautida elu, on neil ka üllam missioon – tuua kokku erinevad rahvused. Ka bänd ise koosneb nii eesti kui ka vene rahvusest noortest. Meie istusime maha Uebanda kitar-risti Rolfi ja erinevaid löökpille mängiva Migeliga, et bändi te-gemistest rääkida. Hiljem liitub ka Johannes.

Alustuseks äkki kirjeldate igat bändiliiget lühidalt.Rolf: Migel on noor, väga musikaalne ja ambitsioonikas. Tema meil enamasti dikteerib bändiproove. Ja samamoodi Saša (saksofon). Energia on meil proo-vides alati võimas.Migel: Samamoodi on Rolf väga hea inimene ja muidugi ka väga hea kitarrist. Rolfi ga kohtusime täiesti juhuslikult öösel meie prooviruumis ja hakkasimegi koos mängima. Ja siis on meil veel Zhenja, meie laulja, kes on tõelise kunstniku hingega.Rolf: Zhenja on tavaelus vahel vaikne, aga laval hoopis teistsu-gune.Migel: Ja muidugi on ta ka väga ilus tüdruk!

Ühesõnaga on teie bändis ainult head inimesed.Rolf: Jaa, meil on bändis palju positiivseid inimesi koos.

Millal ja kuidas te bändiga alustasite?Rolf: Ma ei mäletagi enam päris täpselt, aga 2010. aasta veebruaris oli meil vist esimene esinemine.Migel: Kui ma Narvast siia tu-lin, kohtusime Sašaga juhuslikult Genialistide klubis. Zhenjat ma

Tänavamuusikud, kelle missiooniks on ühendada rahvuseidUebanda on umbes ühe aasta tegutsenud kooslus, mis sel sügisel võitis menuka kon-kursi Tudengibänd 2011. Lisaks sellele on bänd võidelnud välja koha ka Noortebänd 2011 poolfinaalis.

teadsin juba varem, kusjuures bassimehega kohtusime ka ju-huslikult väljas. Tal oli selline lahe rastamüts ja basskitarr ja siis küsisingi, kas ta tahab meiega mängida. Algul oli küll natuke raske, aga praeguseks on kõik laabunud.

Aga mida teie bändi nimi Ue-banda üldse tähendab?Migel: Kui mina mõtlen sõnale ’uebanda’, siis mulle meenub kohe mingi võlusõna. Venelaste jaoks võib see sõna olla hoopis šokee-riv, kuna häälduselt sarnaneb see venekeelse sõnaga, mida võiks tõlkida kui „lollid“.

Kuidas te oma muusikat kir-jeldaksite?Migel: Hiphop.Rolf: No, Sašale meeldib näiteks balkani muusika.Migel: Ja Rolfi le meeldib Aaf-rika blues.Rolf: Jah, mina ja Johannes oleme rohkem lääne muusikaga kursis, aga teised bändiliikmed on harjunud idapoolsema, bal-kani muusikaga. Selline uus hi-phop ja n-ö euroopa neohipide kultuur.Migel: Meie muusika on segu folkmuusikast ja hiphopist. Ja me teeme ka kavereid, näiteks Tarantino fi lmidest tuntud muu-sikale.Rolf: Sisuliselt oleme me tä-navamuusikud. Näiteks läksime me hääletades, pillid kaasas, Lätti ja Leetu. Sealt leidsime endale sõbrad ja andsime kontserte.Migel: Jah, Vilnius on hea! Seal meid armastatakse. (Naerab)

Mis on teie kõige vingem kontsert olnud?Migel: Meie viimane kontsert Genialistide klubis. (Uksest astub sisse bassimees Johannes)Rolf: Publik oli super ja läks

kohe esimesest loost käima.Migel: Ja viimase loo ajal tant-sisid kõik juba laval. Raske on kirjeldada, kui hea see oli.Johannes: Esimest korda oli crowdsurfi ng ka.Migel: Kõik oli väga positiivne ja mingit konfl ikti ei olnud. Ma ei saagi aru, kas juhuslikult on alati kõik korras või on asi meie muusikas.

Millal võib oodata Uebanda esikplaati?Johannes: Meil pole raha, et seda teha.Migel: Jah, me peame kirjutama Kultuurkapitalile ja seda tegema niimoodi: "Me oleme kõige pa-rem bänd!"Johannes: Me peaksimegi tege-likult omade vahenditega tegema hakkama.

Materjal on teil siis olemas?Johannes: Jah, lugusid on meil palju ning alati saab juurde mõel-da.Rolf: Kaks tundi kontserti anda pole probleemi.Migel: Aga täiesti meie lugusid on umbes 15, sest meil on pal-ju kavereid. Kavereid me teeme teistmoodi, mitte päris üks-ühele. Näiteks segame Tarantinot vane-ma jazziga.Johannes: Tavaliselt kui ka-vereid teeme, võtame loost ühe teema ja siis ehitame ülejäänud asja selle peale.

Aga plaadi kõrvalt, millised on teie tulevikuplaanid? Kus te ennast näiteks viie aasta pärast näete?Migel: Being very famous.. and rich. Ma arvan, et pool aastat veel ja me oleme juba superstaarid.

Sihid on siis päris kõrgele seatud, jah? Rolf: No ikka, jah.Johannes: Täpselt, ega madalalt pole mõtet lennata.Migel: Ja muusika on veel sel-les mõttes eriline, et me reisime ringi ja kohtume erinevate ini-mestega. Nii kogume me neilt kõigilt energiat ja anname selle laval jälle publikule edasi.

Kirjeldage inimest, kes kuu-lab Uebanda muusikat.Rolf: Hiljuti näiteks läksime Notti ja seal oli igasuguseid ime-likke inimesi. Ja kõik kuulasid.Johannes: Ma arvan, et üks asi, mis neid kõiki ühendab, on energilisus ja äärmiselt positiivne ellusuhtumine.Migel: Meie missioon on tuua kokku erinevad rahvused ja luua ka mujal, mitte ainult Tartus, oma Uebanda kommuunid.

Teil on bändis nii vene kui ka eesti noored. Kuidas on koos bändi teha? Migel: See on natuke ebatava-line, kuna kultuurid on erinevad. Raske on täpselt defi neerida, kas me oleme vene või eesti bänd. Me lihtsalt teeme muusikat ja naudime seda, mida teeme.

HELEN MIHELSONtoimetus@yliopilasleht.ee

Zhenja – vokaalMigel – löökpillidRolf – kitarrJohannes – basskitarrAlex – saksofonHenri – tromboonTõnis - trummid

FOTO

: 6X

ERAK

OG

U

KULTUUR10

Eesti Üliõpilasleht // 08.11.2011 KULTUUR / RISTSÕNA 11

Viljandi kultuuriakadee-mia moosekandivabrik on saanud ühele poole järjekordse suurepärase lisandusega Eesti muu-sikataevasse – kõigile džässisõpradele kohus-tusliku Viljandi Gypsy Jazz Collective’iga.

Sandra Z, Alissa ja Anatoli tegid üks päev lavas-tuse ja nüüd etendavad. Etendavad NO99 egiidi all ja saalid on (seetõttu) rahvast täis. Lubati midagi enneolematut ja üldjuhul lähed ju ikka kohale, kui tsirkust saab. Või leiba.

„Tulmukaid“ klassikalise teatri kolmeteistkümne märgisüsteemi järgi osadeks võtta tundub kui-dagi narr. Seda enam, et lavastaja Sandra Z on öelnud, et tema teatrit ei tee. Ja muide, teatrit, näitleja-energia-publik vormina, on laval ära tunda tõesti keeruline. Kostüümid nagu oleks, lavakujundus ka mingisugune, selgusetuks jääb aga see, kas kas etendajad mängivad või on pä-riselt. Kas nad mängivad, et neil on laval lõbus või on neil päriselt lõbus?

Võiks öelda, et Sandra ja Alissa vahel on energia

NO67„Appi, tulmukad!“

Aga äkki selline, suisa lootu, ongi meie põlvkonna lugu? Äkki meie koosnemegi jupikestest nagu „Appi, tulmukad“? Kui jah, siis on Sandra näol geeniusega, kes millegipärast jube kaua peidus on olnud. Äkki meie, noored, olemegi need tul-mukad, keda eespool mainitud kooslus lavale üritab tuua?

Ahjaa... et millest lavastus räägib? Aga kes tast aru saab... lugu ju pole... äkki tulnukatest vä?

Teatris käis: BARBARA LEHTNA

ja tunnetest, mistõttu kõlasid mõned fraasid liiga jõuliselt. Seetõttu nõuan rohkem õrnhabrast ja fl irtivat piano’t, nagu "São Miguelis!" Muide, seda lugu ja mitmeid teisigi saab kuulata ansambli Myspace leheküljel.

Lisaks tundeküllasusele oleksin oodanud lauljalt ka rohkem improviseerimist, kuivõrd ülejäänud bändi liikmed suhtusid oma soolodes muusikalisse materjali märkimisväärse interpretatsioonivabadu-sega. Kuigi selline vabadus tähendab riske, tasusid need end ära ja seda tõendasid ka pidevad aplausid.

Rõõm on näha, et Eesti kitsukesele muusikaturule on sisenenud uued ja omanäolised muusikud, kes on täitnud üsna hõreda konkurentsiga, kuid väga väärtusliku mustlasdžässi niši. Kuigi võiks arvata, et eestlased on tugevad muusikas, mis sisaldab ohtralt nukrat soigumist, tõestab VGJC rõsket sügist sütitavalt vastupidist. Jään plaadiootele.

Kontserdil käis: MADIS VAIKMAA

Mustlasdžäss à la Viljandi

Viljandi Gypsy Jazz Collective’i (VGJC) kuulates avastad ühel hetkel, et eneselegi märkamatult on näole siginenud õnnis naeratus ja alakeha on haaranud tõeline tatsutamistuhin. Eeva Talsi viiulil, Villu Talsi mandoliinil, Jaan Jaago kitar-ril, Andres Alaru kontrabassil ja laulja Maarja Soomre käsitlevad oma instrumente eranditult väga professionaalselt ja nauditavalt.

Kuna tegemist on ikkagi mustlasdžässiga, on kõige olulisem muusikaline vabadus ning mängu- ja elurõõm. Nende üle-eestilise tuuri Tallinnas toimunud kontserdi ajal oli tõeline lust tajuda seda elavust ja vunki – ansambli energia on vä-gagi nakatav. Oma osa on tarmukuses ka hästi valitud repertuaaril ja eks mõjub sütitavalt seegi, et mustlasdžässilikus kastmes tuli esitamisele ka Raimond Valgre loomingut.

Ainus, keda veidi kritiseeriksin, oli laulja. Kuigi Maarja Soomre esitus oli hea nii intonatsiooni kui ka diktsiooni ja muude omaduste poolest, jäi minu jaoks kohati puudu õrnusest, hillitsetusest

ja lavaline vorm – stand-up-muusikal – nõuab ka just toda energiat. Anatolil on see ka olemas, aga tema energia on hoopis üks teine energia – mehe energia. Lavastuse reklaamtekst (mis on NO99 puhul alati meisterlik) lubab ju ka, et vaatajale tehakse lõpuks ometi selgeks, mis vahe naisel ja mehel on.

Noh, Sandra Z naised on ära tüütatud, keskealised ja teevad joogat. Mehed on viisakad, kiiksuga ja füüsiliselt eblakad ning publik... publik läheb saali vaatama etenduskunste, mitte teatrit, sest muidu, ma kardan, peab ta koledal kombel pettuma. Ka narratiivi otsides peab pettuma. Ja selgepiirilist lugu otsides on vaataja lausa sunnitud pettuma.

Lavastaja: Sandra ZEsitavad: Sandra Z, Alissa Šnaider, Anatoli Tafi tšuk

08.11.2011 // Eesti Üliõpilasleht

Eesti ÜlikoolSilver Oja01/07/198738707011234

S 372 123 456 789 X

Leia ISIC soodustused mobiilist!Lae oma nutitelefoni mobiiliaplikatsioon ISIC Benefits

App Store'ist või Android Market'ist. Vanemad nutitelefonid leiavad ISIC soodustused aadressilt

m.isic.org.

Lennuta end otse online'i

Ikka veel ilma ISICuta?Taotle rahvusvaheline ISIC üliõpilaspilet internetist www.minukool.ee ja

Vaata lähemalt: www.isic.ee ja www.facebook.com/isiceesti

tõenda oma tudengistaatust meil ja mujal maailmas!saa 700 soodustust Eestis ja üle 40 000 välismaal!toeta Eesti üliõpilasliikumist ja aita säästa rohelisi metsi!

Tudeng, tähista 23. novembrit!

20. aastapäeva puhul toimub19. novembril

EÜLi juubelikonverents TallinnasClarion Hotel Euroopas.

EÜL 20!EÜL hoidis 2005. aastal ära õppemaksude kehtestamise

EÜL on maailma edukaim ISIC üliõpilaskaardi väljastaja

EÜL korraldab igal sügisel Tallinna Tudengipäevi ja annab välja Eesti Üliõpilaslehte

Konverentsi teema on "Õppijakeskne õpe"ja oodatud on kõik huvilised.

Rohkem infot leiad lähiajal www.eyl.ee.

12 REKLAAM