EESTI VABARIIGI PHISEADUS

KOMMENTEERITUD VLJAANNE

EESTI VABARIIGI PHISEADUSKOMMENTEERITUD VLJAANNE

KolmAS,

TIEnDATUD

VljAAnnE

2012

Toimetuskolleegium: lle Madise, Berit Aaviksoo, Hent Kalmo, Lauri Mlksoo,

Raul Narits, Peep Pruks, Priit Vinkel

Kaanekujundus: Jaana Kool

Kljendus: Eve Strom

Kirjastus Juura

www.juura.com

juura@juura.com

Trkk: Tallinna Raamatutrkikoda

ISBN 978-9985-75-372-9 (trkis)

ISBN 978-9985-870-30-3 (HTML)

ISBN 978-9985-870-31-0 (epub)

5

SISUKoRD

KOMMENTAARIDE AUTORID ..................................................................................................11

EESSNA ................................................................................................................................ 13

SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 15

Lhilevaade phiseaduse ajaloost ................................................................................... 15

Phiseadus iguskorra tippaktina: phiseaduse alusphimtetest,

vrtustest ja tlgendamisest ............................................................................................. 22

PREAMBUL .............................................................................................................................. 33

I PEATKK

LDSTTED ............................................................................................................................ 43

Paragrahv 1 ........................................................................................................................ 44

Paragrahv 2 ........................................................................................................................ 49

Paragrahv 3 ........................................................................................................................ 51

Paragrahv 4 ........................................................................................................................ 75

Paragrahv 5 ........................................................................................................................ 88

Paragrahv 6 ........................................................................................................................ 92

Paragrahv 7 ........................................................................................................................ 94

II PEATKK

PHIIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED ................................................................. 95

Sissejuhatus ....................................................................................................................... 95

Paragrahv 8 .......................................................................................................................119

Paragrahv 9 ...................................................................................................................... 126

Paragrahv 10 .................................................................................................................... 138

Paragrahv 11 .................................................................................................................... 154

Paragrahv 12 .................................................................................................................... 164

Paragrahv 13 .................................................................................................................... 180

Paragrahv 14 .................................................................................................................... 189

Paragrahv 15 .................................................................................................................... 202

Paragrahv 16 .................................................................................................................... 230

Paragrahv 17 .................................................................................................................... 236

Paragrahv 18 .................................................................................................................... 240

Paragrahv 19 .................................................................................................................... 247

Paragrahv 20 .................................................................................................................... 257

Paragrahv 21 .................................................................................................................... 275

Paragrahv 22 .................................................................................................................... 283

Paragrahv 23 .................................................................................................................... 302

6

SiSukord

Paragrahv 24 .................................................................................................................... 316

Paragrahv 25 .................................................................................................................... 330

Paragrahv 26 .................................................................................................................... 342

Paragrahv 27 .................................................................................................................... 348

Paragrahv 28 .................................................................................................................... 361

Paragrahv 29 .................................................................................................................... 371

Paragrahv 30 .................................................................................................................... 380

Paragrahv 31 .................................................................................................................... 383

Paragrahv 32 .................................................................................................................... 389

Paragrahv 33 .................................................................................................................... 403

Paragrahv 34 .................................................................................................................... 409

Paragrahv 35 .................................................................................................................... 414

Paragrahv 36 .................................................................................................................... 415

Paragrahv 37 .................................................................................................................... 418

Paragrahv 38 .................................................................................................................... 425

Paragrahv 39 .................................................................................................................... 430

Paragrahv 40 .................................................................................................................... 432

Paragrahv 41 .................................................................................................................... 437

Paragrahv 42 .................................................................................................................... 438

Paragrahv 43 .................................................................................................................... 440

Paragrahv 44 .................................................................................................................... 449

Paragrahv 45 .................................................................................................................... 456

Paragrahv 46 .................................................................................................................... 467

Paragrahv 47 .................................................................................................................... 469

Paragrahv 48 .................................................................................................................... 474

Paragrahv 49 .................................................................................................................... 479

Paragrahv 50 .................................................................................................................... 482

Paragrahv 51 .................................................................................................................... 484

Paragrahv 52 .................................................................................................................... 486

Paragrahv 53 .................................................................................................................... 489

Paragrahv 54 .................................................................................................................... 494

Paragrahv 55 .................................................................................................................... 497

III PEATKK

RAHVAS ................................................................................................................................. 499

Paragrahv 56 .................................................................................................................... 501

Paragrahv 57 .................................................................................................................... 504

Paragrahv 58 .................................................................................................................... 508

IV PEATKK

RIIGIKOGU ..............................................................................................................................511

Paragrahv 59 .................................................................................................................... 512

Paragrahv 60 .................................................................................................................... 514

7

SiSukord

Paragrahv 61 .................................................................................................................... 530

Paragrahv 62 .................................................................................................................... 533

Paragrahv 63 .................................................................................................................... 536

Paragrahv 64 .................................................................................................................... 540

Paragrahv 65 .................................................................................................................... 546

Paragrahv 66 .................................................................................................................... 551

Paragrahv 67 .................................................................................................................... 552

Paragrahv 68 .................................................................................................................... 553

Paragrahv 69 .................................................................................................................... 555

Paragrahv 70 .................................................................................................................... 557

Paragrahv 71 .................................................................................................................... 558

Paragrahv 72 .................................................................................................................... 562

Paragrahv 73 .................................................................................................................... 564

Paragrahv 74 .................................................................................................................... 565

Paragrahv 75 .................................................................................................................... 567

Paragrahv 76 .................................................................................................................... 571

V PEATKK

VABARIIGI PRESIDENT ........................................................................................................ 577

Paragrahv 77 .................................................................................................................... 578

Paragrahv 78 .................................................................................................................... 579

Paragrahv 79 .................................................................................................................... 592

Paragrahv 80 .................................................................................................................... 595

Paragrahv 81 .................................................................................................................... 596

Paragrahv 82 .................................................................................................................... 596

Paragrahv 83 .................................................................................................................... 598

Paragrahv 84 .................................................................................................................... 601

Paragrahv 85 .................................................................................................................... 601

VI PEATKK

VABARIIGI VALITSUS ............................................................................................................ 603

Paragrahv 86 .................................................................................................................... 604

Paragrahv 87 .................................................................................................................... 607

Paragrahv 88 .................................................................................................................... 609

Paragrahv 89 .................................................................................................................... 610

Paragrahv 90 .................................................................................................................... 614

Paragrahv 91 .................................................................................................................... 615

Paragrahv 92 .................................................................................................................... 616

Paragrahv 93 .................................................................................................................... 618

Paragrahv 94 .................................................................................................................... 619

Paragrahv 95 .................................................................................................................... 622

Paragrahv 96 .................................................................................................................... 623

Paragrahv 97 .................................................................................................................... 624

8

SiSukord

Paragrahv 98 .................................................................................................................... 626

Paragrahv 99 .................................................................................................................... 627

Paragrahv 100 .................................................................................................................. 628

Paragrahv 101 .................................................................................................................. 629

VII PEATKK

SEADUSANDLUS .................................................................................................................. 631

Paragrahv 102 .................................................................................................................. 632

Paragrahv 103 .................................................................................................................. 633

Paragrahv 104 .................................................................................................................. 636

Paragrahv 105 .................................................................................................................. 645

Paragrahv 106 .................................................................................................................. 650

Paragrahv 107 .................................................................................................................. 652

Paragrahv 108 .................................................................................................................. 658

Paragrahv 109 .................................................................................................................. 659

Paragrahv 110 .................................................................................................................. 662

VIII PEATKK

RAHANDUS JA RIIGIEELARVE ............................................................................................ 663

Paragrahv 111 .................................................................................................................. 663

Paragrahv 112 .................................................................................................................. 664

Paragrahv 113 .................................................................................................................. 667

Paragrahv 114 .................................................................................................................. 675

Paragrahv 115 .................................................................................................................. 676

Paragrahv 116 .................................................................................................................. 682

Paragrahv 117 .................................................................................................................. 685

Paragrahv 118 .................................................................................................................. 687

Paragrahv 119 .................................................................................................................. 689

IX PEATKK

VLISSUHTED JA VLISLEPINGUD .................................................................................... 691

Paragrahv 120 .................................................................................................................. 691

Paragrahv 121 .................................................................................................................. 695

Paragrahv 122 .................................................................................................................. 706

Paragrahv 123 .................................................................................................................. 713

X PEATKK

RIIGIKAITSE .......................................................................................................................... 721

Paragrahv 124 .................................................................................................................. 725

Paragrahv 125 .................................................................................................................. 728

Paragrahv 126 .................................................................................................................. 730

Paragrahv 127 .................................................................................................................. 733

Paragrahv 128 .................................................................................................................. 735

9

SiSukord

Paragrahv 129 .................................................................................................................. 741

Paragrahv 130 .................................................................................................................. 743

Paragrahv 131 .................................................................................................................. 746

XI PEATKK

RIIGIKONTROLL .................................................................................................................... 751

Paragrahv 132 .................................................................................................................. 751

Paragrahv 133 .................................................................................................................. 756

Paragrahv 134 .................................................................................................................. 758

Paragrahv 135 .................................................................................................................. 760

Paragrahv 136 .................................................................................................................. 761

Paragrahv 137 .................................................................................................................. 762

Paragrahv 138 .................................................................................................................. 763

XII PEATKK

IGUSKANTSLER ................................................................................................................. 765

Paragrahv 139 .................................................................................................................. 767

Paragrahv 140 .................................................................................................................. 779

Paragrahv 141 .................................................................................................................. 780

Paragrahv 142 .................................................................................................................. 783

Paragrahv 143 .................................................................................................................. 787

Paragrahv 144 .................................................................................................................. 788

Paragrahv 145 .................................................................................................................. 789

XIII PEATKK

KOHUS ................................................................................................................................... 791

Paragrahv 146 .................................................................................................................. 791

Paragrahv 147 .................................................................................................................. 799

Paragrahv 148 .................................................................................................................. 805

Paragrahv 149 .................................................................................................................. 807

Paragrahv 150 .................................................................................................................. 819

Paragrahv 151 .................................................................................................................. 823

Paragrahv 152 .................................................................................................................. 825

Paragrahv 153 .................................................................................................................. 843

XIV PEATKK

KOHALIK OMAVALITSUS ...................................................................................................... 845

Paragrahv 154 .................................................................................................................. 851

Paragrahv 155 .................................................................................................................. 865

Paragrahv 156 .................................................................................................................. 867

Paragrahv 157 .................................................................................................................. 872

Paragrahv 158 .................................................................................................................. 876

Paragrahv 159 .................................................................................................................. 878

10

SiSukord

Paragrahv 160 ........................................................................................................................ 882

XV PEATKK

PHISEADUSE MUUTMINE ................................................................................................. 889

Paragrahv 161 .................................................................................................................. 890

Paragrahv 162 .................................................................................................................. 892

Paragrahv 163 .................................................................................................................. 895

Paragrahv 164 .................................................................................................................. 897

Paragrahv 165 .................................................................................................................. 898

Paragrahv 166 .................................................................................................................. 899

Paragrahv 167 .................................................................................................................. 900

Paragrahv 168 .................................................................................................................. 901

EESTI VABARIIGI PHISEADUSE RAKENDAMISE SEADUS ............................................ 903

EESTI VABARIIGI PHISEADUSE TIENDAMISE SEADUS .............................................. 909

KASUTATUD LHENDID ....................................................................................................... 939

IGUSAKTIDE LHENDID .................................................................................................... 941

KASUTATUD RAHVUSVAHELISED LEPINGUD ................................................................... 951

EESTI VABARIIGI PHISEADUSE BIBLIOGRAAFIA 19902012 ........................................ 957

MRKSNASTIK ................................................................................................................. 1021

11

Kommentaaride autorid

Sissejuhatus TartulikooliprofessorRaulNarits(juhtivautor),mag. iur.LauriMadise,

dr. iur.HeinrichSchneider

Preambul TartulikooliprofessorRaulNarits(juhtivautor),dr. iur.HeinrichSchneider

i peatkk TartulikooliprofessorKalleMerusk(juhtivautor),Ph.D.TaaviAnnus,

LL.M.MadisErnits,LL.M.HentKalmo,EestiMereakadeemiaprofessorHeiki

Lindpere,mag. iur.LauriMadise,TartulikooliprofessorLauriMlksoo

ii peatkk OliverKask(juhtivautor,-d3031,33,41,42,4648ja5355),

mag. iur.BeritAaviksoo(8),Ph.D.TaaviAnnus(-d8,2830,3739ja

4952),LL.M.MadisErnits(sissejuhatus,-d915,19ja32),

mag. iur.AveHenberg(-d2829),mag. iur.KatriJaanimgi(-d2627),

Tartulikoolidotsent AlekseiKelli(-d32ja39),Tartulikooliklalisprofessor

EerikKergandberg(-d2224),Ph.D.MerilinKiviorg(-d4041),

mag. iur.TimKolk(-d2021),mag. iur. SaaleLaos(43),Tartulikooli

klalisprofessorUnoLhmus(-d2627,31,33ja43),Tartulikooliprofessor

lleMadise(48),TartulikooliklalisprofessorRaitMaruste(-d17,18,

2021ja45),mag. iur.KrtMuller(-d2829),mag. iur.NeleParrest(-d14,

37,44ja4952),Tartulikoolidotsent IvoPilving(25ja38), Tartulikooli

professorHeikiPisuke(39), mag. iur.PeeterRoosma(-d16,25,32,3436,

4042,44ja53), mag. iur.EinarVene(44)

iii peatkk LL.M.HentKalmo(juhtivautor),OliverKask

iV peatkk mag. iur.LauriMadise(juhtivautor),mag. iur.AaroMttus,Tartulikooli

klalisprofessorJriPld,mag. iur.TiinaRunthal

V peatkk Ph.D.Eerik-JuhanTruuvlijaTartulikooliprofessorlleMadise(juhtivautorid),

TartulikooliklalisprofessorJriPld(85),UrmasReinsalu

Vi peatkk TartulikooliprofessorKalleMerusk(juhtivautor),Tartulikooliklalisprofessor

JriPld

Vii peatkk mag. iur.AaroMttus(juhtivautor),mag. iur.TimKolk,JriLiventaal,LiiriOja,

TartulikooliklalisprofessorJriPld,Ph.D.Eerik-JuhanTruuvli

Viii peatkk Tartulikoolidotsent LasseLehis(juhtivautor),dr. iur.KasparLind

iX peatkk TartulikooliprofessorLauriMlksoo(juhtivautor),dr. iur.KristiLand,

EestiMereakadeemiaprofessorHeikiLindpere,mag. iur.LauriMadise,

TartulikooliprofessorHeikiPisuke

X peatkk ErkiKodar(juhtivautor),OliverKask,LL.M.KalleKirss,EnnMarkvart,

mag. iur.KristiPurtsak,TartulikooliklalisprofessorJriPld(131)

Xi peatkk Tartulikooliprofessor lleMadise(juhtivautor),mag. soc.JanekLaidvee,

dr. iur.HeinrichSchneider,mag. iur. MerliVahar

Xii peatkk mag. iur.MihkelAllik(juhtivautor),mag. iur.BeritAaviksoo,EnnMarkvart,

TartulikooliprofessorRaulNarits,mag. iur.NeleParrest,

Ph.D. AareReenumgi,mag. iur.PeeterRoosma,mag. phil.MargitSarv

12

XIII peatkk TartulikooliprofessorRaulNarits(juhtivautor),Tartulikooliklalisprofessor

UnoLhmus(-d146151),LL.M.MadisErnits(152),Tartulikooli

klalisprofessorJriPld(153)

XIV peatkk Tartulikoolidotsent ValloOlle(juhtivautor),EstonianBusinessSchooli

professorArnoAlmann,mag. iur.TimKolk,JriLiventaal, Tartulikooli

professorlleMadise

XV peatkk mag. iur.TimKolk(juhtivautor),mag. iur.AaroMttus,Tartulikooli

klalisprofessorJriPld,Ph.D.Eerik-JuhanTruuvli

Eesti Vabariigi phiseaduse rakendamise seadus

OliverKask(juhtivautor),TartulikooliprofessorRaulNarits,

mag. iur.PeeterRoosma

Eesti Vabariigi phiseaduse tiendamise seadus

TartulikooliprofessorlleMadise(juhtivautor),mag. iur.BeritAaviksoo,

Tartulikoolidotsent CarriGinter,TartulikooliprofessorJuliaLaffranque,

TartulikooliprofessorLauriMlksoo,TartulikooliklalisprofessorJriPld,

EstonianBusinessSchoolidotsent AndresTupits

Eesti Vabariigi phiseaduse bibliograaia 19902012 MaiaRuttu(EestiRahvusraamatukogu)

Kommentaaride autorid

13

EESSnA

Eesti Vabariigi 1992. a phiseaduse esimene kommenteeritud vljaanne ilmus endise igus-

kantsleri ja Tartu likooli professori Eerik-Juhan Truuvlja eestvedamisel 2002. a phiseaduse

kmnendaks aastapevaks. Autorkonda kutsuti enamik vljapaistvamaid Eesti riigiigusteadlasi.

Uurimuste, arutelude ja vaidluste tulemusel koondati htede kaante vahele tolleks ajaks kogu-

nenud riigiiguslik teadmine. htlasi jtkati phiseaduse kommenteerimise traditsiooni: 1934.

aastal oli ilmunud Eesti Vabariigi phiseadus. Seletustega ja thestikulise sisujuhiga varustanud

Joh. Kaiv, J. Klesment (Tallinn: Autorite Kirjastus).

2002. aasta kommentaaride heks aluseks oli 1998. aastal valminud phiseaduse juriidilise

ekspertiisi komisjoni lpparuanne. Nimetatud aruannet ei hlmatud kommentaaridesse tervikuna,

osa seisukohti vaadati mber, samuti lisati uut materjali. Lisaks riigiiguse oleviku lahtikirjutamisele

pti vaadata ka tulevikku: ees ootas hinemine Euroopa Liiduga ja sellest johtuvalt mrksa keeru-

lisemad iguslikud ksimused kui need, mis seonduvad pelgalt siseriikliku ja rahvusvahelise iguse

suhte mratlemisega. Ksimused Eesti iseseisvuse ja sltumatuse, phiseaduse alusphimtete

ja Euroopa Liidu iguse limuslikkuse thendusest ja kokkusobimisest pstitati juba tollal.

Kommentaaride 2008. a ilmunud teises, tiendatud vljaandes keskendutigi Eesti ja Euroopa

Liidu iguskorra suhtele. 14. septembril 2003 vttis rahvas vastu phiseaduse tiendamise sea-

duse, millele tuginedes tohtis Eesti Vabariik hineda Euroopa Liiduga ning tohib tita Euroopa

Liidu liikmesriigi kohustusi tingimusel, et seejuures austatakse phiseaduse alusphimtteid. Va-

rasemast veelgi phjalikumaks ja mahukamaks kirjutati phiiguste peatkk, millele lisati tien-

davalt rahvusvahelist mdet.

Eesti Vabariigi 1992. a phiseaduse kahekmnenda aastapeva puhul ilmub phiseaduse

kommentaaride kolmas, tiendatud vljaanne, mille maht letab juba tuhande leheklje piiri.

Eesti riigiiguslik areng ja ka riigiigusliku mtte areng on olnud mrkimisvrne. Phiseadust

on pitud tlgendama eesmrkidest ja vrtustest lhtudes, grammatiline tlgendus on saanud

tnapeva hiskonnas sobiva koha teiste tlgendusvtete seas, aga mitte neist eespool. htlasi

thendab see, et nnda nagu teisteski arenenud riikides, ei anna pelgalt phiseaduse teksti luge-

mine vastuseid riigiigusliku tegelikkuse kohta. Pea iga normi thendus tegelikus elus on avatud

seaduste, kohtu- ja halduspraktikaga, just seda tegelikkust selgitatakse ja selle phjendatust

vaetakse kommentaarides.

Kui 2008. aastal pakkusid tsist peamurdmist ksimused, kuidas mratleda phiseaduse

alusphimtteid ja kuidas toimida, kui Euroopa Liidu poliitika alusphimtteid riivab, siis 2012. a

vljaande autorid seisid silmitsi veelgi keerukamate ksimustega. Niteks tuleb selgeks melda,

kas euroala riikide vlislepinguna vormistatud kokkulepe on tavaprane vlisleping, osa Euroo-

pa Liidu igusest vi hoopis midagi kolmandat; ja kui midagi kolmandat, siis kuidas ja milliste

normide alusel selle phiseadusprasust hinnata. Jrjest teravamaks linud arutelu Euroopa

Liidu olemuse ja tuleviku, vimaliku fderaliseerumise ja sellest johtuvate phiseadusmuudatus-

te le on kommentaarides vaid pgusalt puudutatud, sgavam ksitlus peab jma jrgmisesse

vljaandesse ja igusteoreetilistesse publikatsioonidesse. Samamoodi on jrjest suurem surve

kohaliku omavalitsuse, demokraatia, igus- ja sotsiaalriikluse ning parlamentarismi uueks- vi

taasmtestamiseks. Kommentaarides on sellega algust tehtud.

14

eeSSna

Phiseaduse kommenteerimist on alates 2002. aastast korraldanud Tartu likooli igustea-

duskonna avaliku iguse professorid: lisaks E-J. Truuvljale professor Raul Narits, professor Kal-

le Merusk jpt. Just nemad on seadnud sihid, mille poole peldi nd ja loodetavasti peldakse

edaspidi. Kommentaaride autoriteks on kutsutud enamik valdkondade parimaid asjatundjaid nii

Tartu likoolist kui vljastpoolt. Kommentaaride sihtrhmana ei peeta silmas ksnes juriste, vaid

nagu snastas toimetuskolleegiumi liige professor Lauri Mlksoo 2012. a vljaande toimetus-

kolleegiumi esimesel kokkusaamisel kogu Eesti haritud avalikkust. Lugejate kommentaare, k-

simusi ja soovitusi kogub Tartu likooli igusteaduskonna riigi- ja rahvusvahelise iguse instituut

(professor lle Madise, ylle.madise@ut.ee). Instituudi eesmrk on ergutada arutelu phiseaduse

le, koguda ja uurida riigiiguslikku praktikat ning pakkuda vlja uusi ideid.

Seekordne vljaanne ilmub esmakordselt ka e-raamatuna ning portaalis www.phiseadus.ee,

mille eest kandsid hoolt sihtasutus Iuridicum ja Holtman Digital O.

Tiendatud kommentaaride autorite td korraldasid peatkkide juhtivautorid. Kikide pea-

tkkide ja kikide kommentaaride vrdleva lbittamise ja selle tulemusel vastuolude, lnkade

ja eksimuste leidmise ning parandamise eest seisid hea Berit Aaviksoo ja Hent Kalmo. Et tege-

mist on igusteadusliku teosega, ei ole erinevaid seisukohti ptud varjata, vaid on koos ph-

jendustega esile toodud. Hiigelpanuse vljaande thtaegseks valmimiseks andsid Peep Pruks

ja Priit Vinkel.

Toimetuskolleegium tnab keeletoimetajaid Karol Rummit ja Eve Tammaru ning kljendajat

Eve Stromi. Kirjastuse Juura juhatajale Lea Lumile aith abi ja kannatlikkuse eest. Suur tnu

Justiitsministeeriumile, kelle toetus tegi vimalikuks vljaande ilmumise.

Toimetuskolleegium

Oktoober 2012

15

SISSEjUHATUS

lHIlEVAADE PHISEADUSE AjAlooST

Eesti iseseisvuse taastamisega sndis meie rahvuslikku iguskorda uus phiseadus. Kikuma-

tus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki vttis Eesti rahvas 1938. aastal

justunud phiseaduse 1 alusel 28. juuni 1992. a rahvahletusel vastu phiseaduse. Phi-

seaduse vastuvtmisest on mdunud juba kakskmmend aastat.

2002. aastal ilmus esimene taasiseseisvumisjrgne phiseaduse kommenteeritud vljaanne.

2008. aastal ilmus teine kommenteeritud vljaanne, sest phiseadusest arusaamise tunnetus-

ulatus vajab pidevat tnapevastamist. Kesolevad phiseaduse kommentaarid on seega juba

kolmandad.

Eriti akuutseks muutus phiseaduse mtte sisustamine seoses Eesti vastuvtmisega Euroo-

pa Liitu, st alates 1. maist 2004. Eesti rahvas otsustas rahvahletusel 14. septembril 2003

Eesti riigi Euroopa Liitu astumise ja phiseaduse tiendamise le. Rahvahletusel vastu ve-

tud Eesti Vabariigi phiseaduse tiendamise seaduse paragrahv 1 stestab: Eesti vib kuuluda

Euroopa Liitu, lhtudes Eesti Vabariigi phiseaduse alusphimtetest.

Selleks et paremini aru saada meie kehtivast phiseadusest, on vajalik heita pgus pilk aja-

lukku. Nimelt pole omariiklus saatnud Eestit kogu aeg. Omariikluse periood on ajaskaalal olnud

Eesti jaoks kaunis lhike. Kuigi formaalselt on korrektne vita, et Eesti iseseisev demokraatlik

vabariik kuulutati vlja 24. veebruari 1918. a iseseisvusmanifestiga, annab Eesti ajalugu piisa-

valt tendeid selle kohta, et Eestil oli enne riikliku iseseisvuse vljakuulutamist iguslikult auto-

noomne htsus. Vib koguni vita, et 1918. aastal sndinud uus Eesti kujutas endast muinasaja

(sks k uralte Staat) riigi taassndi. Ajalooallikad rgivad sellest, et muinasaja lpul oli toonane

Eesti hiskond peaaegu valmis uue kvaliteediga organisatsioonilise vormi riigi tekkeks, kui

arvestada tolleaegseid tingimusi Euroopas.

Riigi teke peab olema juriidiliselt vormistatud. Ajalugu pakkus meile selleks vimaluse alles

20. sajandil. Eesti esimene phiseadus veti vastu 15. juunil 1920. Kuid juba enne seda oli vastu

vetud riigiiguslikke akte, mis oma olemuselt titsid phiseaduse rolli, mrates kindlaks Eesti

riikluse alused.

Eesti eelkonstitutsioonideks tuleks pidada Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanukogu (hili-

sema nimetusega Eesti Maapev) 15. novembri 1917. a otsust krgemast vimust; juba mainitud

manifesti kigile Eestimaa rahvastele (iseseisvusmanifesti), mille kuulutas vlja Pstekomitee,

ning Asutava Kogu poolt 4. juunil 1919 vastu vetud Eesti Vabariigi valitsemise ajutist korda.

30. mrtsil 1917 moodustas Vene Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangu ning tegutsema

hakkas Ajutine Maanukogu. Formaalselt oli tegemist Eestimaa kubermangu omavalitsusorga-

niga. Eestis olid tekkinud alged hiskonna riiklikuks organiseerimiseks demokraatia phimtete

alusel. Nimelt olid Ajutise Maanukogu pdevuses kik kohalikud haldusksimused ning see

valiti maakondade ja linnade poolt. Valimised ise toimusid 7. juulil 1917. Tormilised sndmused

Venemaal 1917. aastal valmistasid ette pinna selleks, et 15. novembril 1917 kuulutas Ajutine

Maanukogu ennast krgeima vimu kandjaks Eestis ja seda kuni Eesti Asutava Kogu kokku-

kutsumiseni. Eesti rahval tuli tita kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni ainult Maanukogu poolt

16

SiSSejuhatuS

antud igusakte. Ajal, mil Maanukogu polnud koos, oli Maanukogu juhatusel ja vanematekogul

hes Maavalitsusega igus anda kiireloomulisi mrusi ja kske Eestimaa elu korraldamiseks.

Kogukondlik autonoomia oli muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks.

Siiski saadeti Ajutine Maanukogu bolevike poolt laiali ning formaalselt iseseisvuspdlu-

sed katkesid. Nd lks vaja kiireloomulisi lahendusi, mis tuginesid otsusele krgemast vimust.

Vanematekogu mras 19. veebruaril 1918. a kogu vimu realiseerimiseks Pstekomitee, kes

kuulutas 24. veebruaril 1918 vlja Eesti Vabariigi iseseisvuse. Samal peval avaldati Manifest

kigile Eestimaa rahvastele. Kige olulisem on manifestis see, et Eesti kuulutati iseseisvaks

mokraalkks vabarks ma aaloolss a noraailss prs koos r prss k-luvate Eestimaa osade loetlemisega. Legaliseeriti Pstekomitee ja rhutati tema sidet Maanu-

koguga. Deklareeriti teiste riikide suhtes poliitilist erapooletust, teistelt riikidelt loodeti sama enda

suhtes. Korrati, et maa valitsemiskorra peab lplikult kindlaks mrama Eesti Asutav Kogu ning

kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni jb kogu seadusandlik ja tidesaatev vim Maapeva ja

selle loodud Ajutise Valitsuse ktte. Thelepanuvrne on, et manifestis stestati ndisaeg-

sete phiseaduste lahutamatuks osaks olevad phiigused ja vabadused: vrdsus seaduse ja

kohtute ees; vhemusrahvuste kultuurautonoomia tunnustamine; sna-, trki-, usu-, koosoleku-,

hinemis- ja streigivabadus. Ajutisele Valitsusele delegeeriti terve rea sotsiaalsete, majanduslike

ja organisatsiooniliste ksimuste lahendamine.

Saksa okupatsiooni tingimustes ei saanud juttu olla reaalsest iseolemisest ja iseotsustami-

sest. Alles prast sakslaste kapituleerumist 1918. a kogunes sama aasta 11. novembril Ajutine

Valitsus, mille oli moodustanud Pstekomitee juba 24. veebruaril 1918. 12. novembril 1918. a

moodustas Maanukogu vanematekogu teise Ajutise Valitsuse. 28. novembril 1918. a algas Va-

badussda. Vabadussja ajal 1919. a aprillis toimusid Eesti Vabariigi konstitueerimiseks Asuta-

va Kogu valimised. Valimised korraldati Asutava Kogu valimise seaduse alusel, mille oli vastu

vtnud Maanukogu 24. novembril 1918. Asutav Kogu oli Eestis esimene rahva poolt vahetult

valitud rahvaesindus. Valimised ise toimusid proportsionaalsuse phimttel ldise ja hetaolise

valimisiguse alusel salajase hletamisega. Asutava Kogu avaistung toimus 23. aprillil 1919.

Probleemiks oli aga see, et puudus seadus, mis oleks stestanud Asutava Kogu pdevuse ja

tema suhted teiste riigiorganitega. Arvestada tuli ka sellega, et just Asutava Kogu pealesan-

deks oli Eesti Vabariigi phiseaduse vljattamine. Nii moodustaski Asutav Kogu oma teisel

tpeval, 24. aprillil 1919, ajutise phiseaduse eelnu koostamiseks komisjoni. Juba eelnevalt

oli Maanukogu esimees moodustanud eelkomisjoni, kelle lesanne oli Asutava Kogu komisjoni

omaga sarnane ja kes oli Asutava Kogu kokkukutsumise ajaks oma tga valmis saanud. Just

eelkomisjoni eelnu lks lbivaatamisele Asutava Kogu komisjoni, kes esitas selle mnevrra

muudetud kujul 21. mail 1919 Asutava Kogu ldkoosolekule. Asutava Kogu ldkoosolek arutas

eelnu kolmel lugemisel ja vttis 4. juunil 1919 vastu Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra,

mis hakkas kehtima 9. juulil 1919. Ajutine valitsemise kord on kolmas Eesti omariiklust konstitu-

eeriv igusakt, n- eelkonstitutsiooniline akt. Lisagem, et ajutise valitsemiskorra ldised phimt-

ted leiame me hilisemast, 1920. aasta phiseadusest.

Ajutine valitsemise kord iseloomustas Eestit kui iseseisvat, rippumatut ja demokraatlikku va-

bariiki, mras esialgsed riigipiirid ning loetles maa-alad, mis kuuluvad Eesti riigile. Riigikeelena

stestati eesti keel, samas anti vhemusrahvustele tagatised oma keele kasutamisel. Nii nagu

iseseisvusmanifestki sisaldas ajutine valitsemise kord ulatuslikku kodanike phiiguste ja

17

LhiLevaade phiSeaduSe ajaLooSt

vabaduste kataloogi. Lisandusid sotsiaalsed igused: tasuta kohustuslik emakeelne algharidus;

igus saada maad harimiseks ja eluasemeks; igus saada td; tkaitse; emade kaitse; toetus

riigilt nooruse, vanaduse, tvimetuse ja nnetuse korral jm. Ajutine valitsemise kord muutis

riigi valitsemiskorda. Krgeim vim Eestis kuulub rahvale, kelle nimel ja valikul teostab seda

Asutav Kogu. Asutava Kogu peamised lesanded olid phiseaduse vastuvtmise, maakorral-

duse ja thtsamate hiskondlike uuenduste kindlaksmramine. Asutav Kogu oli pdev vastu

vtma kiki seadusi. Olgu mrgitud, et tagatud oli Asutavas Kogus vastuvetud seaduste pa-

nek rahvahletusele, kui seda nuab 25 000 hleiguslikku kodanikku vi 1/8 Asutava Kogu

koosseisust. Tagatud oli samuti rahvaalgatus. Ajutine valitsemise kord kehtestas, et kik senised

seadused ja mrused jvad kehtima, kuni Asutav Kogu, valitsus vi muud seaduslikud vimud

neid seaduslikus korras ei thista, muuda ega tienda vi kuni ajutine valitsemise kord ise pole

neid thistanud, muutnud vi tiendanud.

Asutav Kogu vttis Eesti riigi esimese phiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see oli pealkir-

jastatud Eesti vabariigi phiseadus. Selle ametlik tekst avaldati 9. juuli 1920. a Riigi Teatajas

(RT 1920, 113/114). Phiseadus justus 21. detsembril 1920.

Esimest phiseadust vib iseloomustada kui demokraatliku rahvusliku iguskorra tippakti.

Selles phiseaduses on esile tstetud igusriigi idee. Esiteks realiseeris phiseadus vimude

lahususe idee (-d 35, 57 ja 68); teiseks stestas isikute phiiguste ssteemi (II ptk Eesti koda-

nikkude phiigustest). Phiseadus kehtestas le paarikmne phiiguse. Vrib mrkimist, et

peale isiku- ( 8), eluaseme- ( 10) ja omandiiguse ( 24) ning kigi isikute vrdsuse seaduse

ees ( 6) oli stestatud ka vhemuste kaitse. Eraldi vrib rhutamist riigi rahva ksitus. Nimelt

ksitati riigi rahvast riigiorganina, rhutades sellega rahva kui avaliku vimu alge thtsust. Rii-

givimu krgeimaks teostajaks luges phiseadus rahvast, kes teostas riigivimu hleiguslike

kodanike kaudu rahvahletuse, rahvaalgatuse ja Riigikogu valimise teel. Seadusandlikku vimu

omavaks rahvaesinduseks oli Riigikogu, mis valiti kolmeks aastaks proportsionaalse valimisss-

teemi abil ldistel, hetaolistel ja otsestel valimistel salajase hletamise teel. Titevvim kuulus

Vabariigi Valitsusele, mille eesotsas oli riigivanem. Valitsus sltus tielikult Riigikogust.

Esimese phiseadusega oli Eesti riigil iguseks vormitud kik liberaalsele rahvusriigile oma-

sed ja vajalikud phitunnused: see, kes moodustab riigi rahva ja milline on riigi territoorium, ning

ka see, milles leiab vljenduse Eesti omariikluse suvernsus. On ldtunnustatud, et iguse aja-

l alab sal, ks sll panb kra s looa. Esl ol nnas vmalk rna nis-rida ja legitimeerida rahvusliku iguskorra loomise teel alates 20. sajandi teise kmnendi lpust.

Niinimetatud eelkonstitutsiooniliste aktide kaudu juti 1920. a mandrieuroopalikus iguskultuuris

kige olulisema rahvusriigi seaduse, phiseaduse vastuvtmiseni.

Kuid Riigikogu killustatus, mis phjustas valitsuste sagedase vahetumise, sundis ige pea

rkima phiseaduse muutmise vajadusest. 1920. aasta phiseadust oli vimalik muuta ja tien-

dada rahvahletusel: kas siis Riigikogu ettepanekul, millele pidi jrgnema rahvahletus, vi

rahvaalgatuse korras algatatud rahvahletusel. Esimene katse phiseaduse tiendamiseks

tehti 1924. a ja see oli ilmselt ajendatud enamlaste lestusust. Nimelt pakkus K. Pts saadi-

kurhmadele idee stestada parlamendi poolt valitava vabariigi presidendi institutsioon. Hle-

tamiseni see kava ei judnud. Esimeseks Riigikogu juhatusele esitatud eelnuks oli Riigikogu

Pllumeestekogude rhma poolt 1926. aastal esitatud Phiseaduse muutmisseaduse eelnu.

18

SiSSejuhatuS

Muu hulgas ngi eelnu ette rahva valitava presidendi ameti kehtestamise. Kuid ka see eelnu ei

judnud hletuseni. Olgu lisatud, et igusteadlased judsid VII igusteadlaste peval J. Uluotsa

ettekande alusel otsusele, et phiseaduse muutmiseks puudub vajadus, sest kehtiv phiseadus

annab piisavalt vimalusi nii valitsusele kui ka riigivanemale oma vimu teostamiseks.

Jrgmised katsed muuta phiseadust tehti kolmekmnendate aastate alguses. Pllumeeste-

kogude ja Rahvaerakonna esindajate poolt esitati 1932. a alguses Eesti vabariigi phiseaduse

muutmise seaduse eelnu. Et eelnu esitajad pidid ise kandma eelnu trkikulud, siis ji eelnu

avaldamata ning Riigikogu juhatus lpetas menetluse. Samasisulise eelnu algatas ka Riigiko-

gu ning arutas seda 1932. a veebruaris. Eelnu otsustati panna rahvahletusele, mis toimus

13.15. augustil 1932. Rahvahletus aga ei nnestunud, sest vastu oli enamik hletanutest ja

nii ei saanud Eesti veel presidenti ning ka Riigikogu suurus ji muutmata.

1932. a novembris vttis Riigikogu vastu otsuse, milles lubati phiseaduskomisjonil esitada

Riigikogule uus phiseaduse muutmise eelnu. Uue eelnu aluseks veti rahvahletusel juba

lbikukkunud eelnu ning igupoolest oli see Riigikogu samm vastukaaluks vabadussjalaste

tegevusele, kes organiseerisid rahvaalgatuse korras phiseaduse muutmist. 1933. a jaanuaris

esitas phiseaduskomisjon eelnu Riigikogu juhatusele ja see otsustati panna rahvahletusele.

Rahvahletus toimus 10.12. juunil 1933, kuid seda tabas sama saatus mis eelmistki. Eelnu

vastu oli 2/3 hletanutest.

Kolmas tsine katse muuta phiseadust veti ette rahvahletusel 14.16. oktoobrini 1933.

Sedakorda oli tegemist vabadussjalaste poolt rahvaalgatuse korras esitatud eelnuga. Kuigi

Riigikogu muutis eelnevalt phiseaduse rahvahletusega vastuvtmise korda, et tkestada

vabadussjalaste eelnu vastuvtmist (tstis oluliselt rahvahletusel phiseaduse vastuvtmi-

seks vajalikku hlteenamust), veti see eelnu vastu suure hlteenamusega. Rahvahletuse

tulemusel uuenenud phiseadus muutis Eesti riigi valitsemisvormi, mis kokkuvtvalt thendas

pret autoritaarsuse poole.

Phiseaduse sisulised muudatused olid nii olulised, et hakati rkima uuest, 1933. a phisea-

dusest. Formaalselt oli tegemist kehtiva 1920. a phiseaduse uue redaktsiooniga. Phiseaduse

uus redaktsioon justus 24. jaanuaril 1934. Valitsemisel stestati mitmeid muutusi. Riigikogu

koosseisu vhendati 100 liikmelt 50-le, proportsionaalse valimise phimtet tiendati isikuvalimi-

se vimalusega, Riigikogu enda volitused pikenesid kolmelt aastalt neljale. Muutus riigivanema

valimise kord ja tema igused suurenesid. Niteks oli riigivanemal phiseaduse muudatuste jrgi

igus riiklikel kaalutlustel vlja kuulutada Riigikogu ennethtaegsed valimised, piiratud vetoigus,

igus riiklikel kaalutlustel lpetada ennethtaegselt Riigikogu korraline istungjrk, dekreediigus,

valitsuse moodustamise ainupdevus ning kohtunike nimetamise igus Riigikogu poolt pakutud

kandidaatide hulgast. Eesti sai endale peaministri institutsiooni.

Muudetud phiseaduse alusel ei valitud ei Riigikogu ega riigivanemat. Kll on phjust r-

kida alanud vaikivast ajastust. Riigivanema lesannetes tegutsev peaminister K. Pts kehtestas

12. mrtsil 1934 riigis kuueks kuuks kaitseseisukorra, et takistada Vabadussjalaste Liidu vi-

mule psemist. Oma sammudest informeeris ta Riigikogu, kes nustus kaitseseisukorra keh-

testamisega. Riigikogu katkestas riigivanema soovil oma tegevuse. Kaitseseisukord ise kehtis

formaalselt kuni 1939. a 12. septembrini. 1935. a peatati siseministri mrusega erakondade ja

teiste poliitiliste hingute ja nende liitude tegevus (v.a 1935. a loodud Isamaaliit). Vabadussja-

laste organisatsioonid olid juba seoses kaitseseisukorra kehtestamisega keelatud. Siiski esitasid

19

LhiLevaade phiSeaduSe ajaLooSt

vabadussjalased 1935. a septembris oma teise eelnu phiseaduse muutmiseks. Riigivanem

keeldus 1935. a oktoobris vabadussjalaste eelnule ametlikku kiku andmast. Vaikival ajastul

esitati ka teine phiseaduse muutmise eelnu Riigikogu kolme liikme poolt. Ka siin ei andnud rii-

givanem eelnule ametlikku kiku. Suvernsuse kandjaks kujunes rahva asemel vim ja selline

konstitutsiooniline interreegnum kestis 1938. aastani.

Phiseaduse 1933. a redaktsioon ning muu iguslik tegelikkus olid omapraseks intertempo-

raalseks iguseks (leminekusteteks), mis sundis nii rahvast kui ka poliitikuid thelepanelikult

suhtuma riigiiguslikesse arengutesse Eestis. On selge, et ei inter partes ega veel vhem inter

omnes saa olla tielikku ksmeelt. Siiski on tendentsina theldatav liikumine riigi suvernsuselt

rahvasuvernsuse poole, seda siiski piiratult.

Tsiselt vetav samm uue phiseaduse poole tehti 23.25. veebruari 1936. a referendumil,

kus eelnus Eesti rahva otsus Rahvuskogu kokkukutsumiseks ksiti, kas oleks vaja kokku kut-

suda kahekojaline Rahvuskogu, et tiendada ja/vi asendada 1933. a phiseadust. Rahvuskogu

kokkukutsumine sai heakskiidu. Riigivanem kutsus 1936. a detsembris valitud Rahvuskogu kok-

ku 1937. a veebruaris ja kokkutulnud Rahvuskogule esitas riigivanem uue phiseaduse eelnu.

Rahvuskogu vttiski vastu uue phiseaduse, esitades t tulemused riigivanemale. Riigivanem

kuulutas phiseaduse ja selle elluviimise seadused 17. augustil 1937 Kadrioru lossis pidulikult

vlja ja uus phiseadus justus 1. jaanuaril 1938.

1937. a phiseadus oli tublisti mahukam seni kehtinust. Nimelt sisaldas 1920. a phiseadus

89 paragrahvi, aga 1937. a phiseadus 150 paragrahvi. Phiseaduses oli ulatuslik peatkk Eesti

kodanikkude igused ja kohustused 27 paragrahviga, samas krbiti oluliselt rahva osalemist

riigivimu teostamisel. Niteks loobuti rahvaalgatuse korras seaduste vastuvtmisest. Rahva-

hletus oli vimalik ainult presidendi nusolekul phiseaduse muutmiseks. Nii jid riigivanema

snad kodanike krgeimast vimust deklaratiivseteks, sest otsene demokraatia oli asendunud

esindusdemokraatiaga. Phiseaduses pti jtkuvalt realiseerida igusriigi idee seda osa, mis

nuab vimude lahusust ja tasakaalustatust. hekojalise parlamendi asemele tuli kahekojaline

ja Riigikogu hakkas koosnema Riigivolikogust ja Riiginukogust; seati sisse suure, riigivanema

pdevusega sarnane presidendi institutsioon; nhti ette iguskantsleri institutsioon, kelle nimetas

ametisse president ja kelle lesanne oli valvata avalik-iguslike asutuste tegevuse seaduspra-

suse le eelkontrolli vormis.

23. augustil 1939 kirjutasid Nukogude Liit ja Saksamaa alla MolotoviRibbentropi paktile

ja selle lisaprotokollidele, mis thendas Eestile kuulumist Nukogude Liidu huvi- ja mjusfri.

28. septembril 1939 kirjutas Eesti alla nn baaside lepingule. Eesti Vabariigi okupeeris 1940. a

Nukogude Liit Eesti ei saanud oma iseseisvust realiseerida pool sajandit kestnud okupatsioo-

ni ajal.

Uus hiskondlik-poliitiline situatsioon kujunes Eestis 1980. aastate keskpaigast alates ja oli

so kommnslk rm kraa NSV Ls a Ia-Eroopas. Sll proo smsks phiseaduslikuks aktiks (mitte eelphiseaduslikuks aktiks, sest Eesti riik eksisteeris, vaatamata

okupatsioonile, edasi de jure ja toimis ka tema 1937. a phiseadus, mille alusel tegutses eksiil-

valitsus) viks pidada akti, millega kuulutati ajalooliselt kujunenud sinimustvalge vrvikombi-

natsioon Eesti rahvusvrvideks (vrd 1937. a phiseaduse 6 lg 1) ning rukkilill ja suitsup-

suke Eesti rahvussmboliteks. Selles aktis on oskuslikult hendatud riik ja rahvas, riiklikud

ja rahvussmbolid. Sellist riigi ja rahva hendamise taktikat kasutati taasvabastamise teel

20

SiSSejuhatuS

jrjekindlalt, andes rahvale tema koha nii riigivimu aluse ja kandja kui ka krgeima riigivimu-

organina. Rahva thtsust taasiseseisvumisel nitavad ilmekalt ka rohkem kui 900 000 toetusall-

kirja, millele tuginedes vttis lemnukogu 16. novembril 1988 vastu deklaratsiooni Eesti NSV

suvernsusest, konstitutsiooniparandused ja otsuse mitte toetada unitaarriigi loomist taotlevaid

NSV Liidu konstitutsiooni ja valimisseaduse parandusi. Deklaratsiooniga rhutas lemnuko-

gu Eesti iseotsustamisigust kuni konstitutsioonilise otsustamisiguseni vlja. Olemuslikult on

tegemist phiseadusliku aktiga, mida vib vrrelda Maanukogu 15. (28.) novembri 1917. a ot-

susega krgemast vimust. Nimetatud akti phiseaduslikku olemust rhutavad sellega tehtud

konstitutsiooni muudatused, sh eriti maa, loodusvarade, philiste tootmisvahendite, transpordi- ja

sidevahendite, pankade, kaubanduse jne kuulutamine Eesti ainuomandiks (kuulusid NSV Liidu

konstitutsiooni phjal vaid NSV Liidu ainuomandisse); era- ja segaomandi lubamine; kodanike ja

juriidiliste isikute konstitutsiooniliste iguste kohtuliku kaitse vimaldamine jne.

Rahva ja riigi suhete le kujunes elav diskussioon seoses ksimusega Eesti NSV riigikeelest.

Eesti keele riigikeeleks tunnistamine (vrd 1937. a phiseaduse 5) li kindla aluse eesti rahva

ja tema kultuuri silimiseks ja arenemiseks (vrd 1937. a phiseaduse ja 1992. a phiseaduse

preambulit). Samuti oli omariikluse taastamisega seoses oluline kohaliku omavalitsusssteemi

taasloomine, mille ngi ette lemnukogu 8. augusti 1989. a otsus. See otsus ngi ette lemine-

ku tsentraliseeritud nukogude ssteemilt riigivalitsemise ja omahalduse kindlapiirilisele erista-

misele ning territoriaalse haldusstruktuuri reorganiseerimise.

Thelepanuta ei saa jtta oma territooriumi majanduslikku kasutamist koosklas 16. novemb-

ri 1988. a konstitutsiooniparandusega. Selleks ttati vlja Eesti isemajandamise kontseptsioon

(IME). Eesti Vabariigi omandiseadus ja omandireformi aluste seadus, Eesti Panga asutamine,

1992. a rahareform jne suunasid majanduse uutele alustele: terviklikule ja NSV Liidu rahvama-

jandusssteemist eraldatud arenguteele. Seda oli sunnitud aktsepteerima ka NSV Liidu kesk-

vim, niteks NSV Liidu lemnukogu otsuses Balti riikide majanduslikust iseseisvusest.

1989. a muutus suhetes NSV Liidu keskvimuga heks kesksemaks ksimuseks Molotovi

Ribbentropi paktile (MRP) igusliku hinnangu andmine. lemnukogu 12. novembri 1989. a

otsus Ajaloolis-iguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sndmuste kohta kvali-

isrs Ess 1940. a omn arssoonks, salsks okprmsks nn Es Vabar annekteerimiseks NSV Liidu poolt, mistttu Eesti Vabariigi riikliku korra vgivaldne muutmine

oli rahvusvahelise iguse seisukohalt kehtetu, sh Eesti Vabariigi llitamine NSV Liidu koosseisu

igusthine. Juriidiliselt thendas see Eesti tunnistamist okupeerituks ja annekteerituks, st enam

mitte liiduvabariigiks, vaid riigiks, kes taotleb iseseisvuse taastamist ja okupatsiooni lpetamist.

lemnukogu 30. mrtsi 1990. a otsusega Eesti riiklikust staatusest kinnitati, et Eesti on oku-

peeritud riigi staatuses, kuid tema iguslik jrjepidevus kestab edasi de jure. Nimetatud otsusega

kuulutati vlja leminekuperiood, mis pidi lppema phiseaduslike riigiorganite moodustamise-

ga. Samast kuupevast prineb deklaratsioon Eesti NSV lemnukogu ja Eesti Kongressi koos-

tst, millega tunnustati Eesti Kongressi Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskoguna ja Eesti

Vabariigi riigivimu taastajana ning avaldati valmidust temaga koostd teha. Eesti Kongress

pidas oma esimese istungi 11.12. mrtsil 1990 ja valis oma alaliseks organiks Eesti Komitee.

leminekuperioodi phiseaduslike aktide seas on thtsamad lemnukogu 8. mai 1990. a sea-

dus Eesti smboolikast, millega taastati Eesti Vabariigi ametlik nimetus ja rakendati 1937. a

phiseaduse -d 1, 2, 4, 5 ja 6; 16. mai 1990. a seadus Eesti valitsemise ajutise korra alustest

21

LhiLevaade phiSeaduSe ajaLooSt

ja lemnukogu otsus samast kuupevast Eesti Vabariigi lemnukogu tegevusprogrammist

lemineku perioodil Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni ja valitsemise ajutisest korrast.

Need olid programmilised dokumendid leminekuperioodi seadusandluses ja riiklikus tegevuses,

sh uue phiseaduse vljattamisel.

Olgu mrgitud, et 1989. a avaldas I. Grzin Eesti Demokraatliku Sotsialistliku Vabariigi phi-

seaduse eelnu ning 1990. aastal avaldasid E. Talvik ja J. Kaljuvee Eesti Vabariigi phiseaduse

eelnu.

3. mrtsil 1991 toimunud referendumil, millest vttis osa 82,86% hleiguslikest isikutest,

andis jaatava vastuse ksimusele Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sltuma-

tuse taastamist? 77,83% hletanutest.

Riigiprdekatse Moskvas 19. augustil 1991 li soodsa pinnase Eesti iseseisvuse vljakuu-

lutamiseks Eesti Vabariigi lemnukogu poolt 20. augustil 1991. Ka seda otsust Eesti riiklikust

iseseisvusest vib ksitada kui phiseaduslikku akti. Nimelt nhti otsuses ette moodustada p-

hiseaduse vljattamiseks Phiseaduse Assamblee. Assamblee moodustasid Eesti Kongressi

ja lemnukogu esindajad pariteetsetel alustel. Phiseaduse Assamblee sai rakenduse prast

lemnukogu 3. septembri 1991. a otsuste Phiseadusliku Assamblee valimistest ja Eesti Va-

bariigi Phiseadusliku Assamblee tlesannetest ja tkorraldusest vastuvtmist. Assamblee

avaistung peeti Toompeal 13. septembril ja selle esimeheks sai Tnu Anton (lemnukogu saa-

dik). 11. oktoobril otsustas assamblee Eesti Vabariigi les ehitada tasakaalustatud parlamen-

taarse demokraatia phimtetest lhtuvalt. Eesti Riigiarhiivi fondi 2324 nimistu 1 siliku 12 leh-

tedelt 421432 leiame Eesti Vabariigi Phiseaduse Assamblee lkituse eesti rahvale, mille see

koostas oma tegevuse lpuks. Lkituses on eldud, et Phiseaduse Assamblee on oma t

lpetanud ning Eesti Vabariigi phiseaduse ja phiseaduse rakendamise seaduse eelnud on

valminud. Rahvahletusele panekuks valmis phiseaduse eelnu tugineb Eesti Vabariigi vara-

sematele phiseadustele ning on nende loomulik jrglane. Uus phiseadus lhtub inimiguste

tunnustamise ja parlamentaarse demokraatia phimtetest ning rahva kestvuse elulisest huvist.

Ka prdutakse eesti rahva poole ettepanekuga vtta phiseadus koos selle rakendamise sea-

dusega vastu. Lkituses avaldatakse veendumust, et oma toetava otsusega astub eesti rahvas

mrava sammu Eesti riikluse kindlustamise raskel teel. Assamblee esitatud phiseaduse eelnu

kiitis lemnukogu 20. aprilli 1992. a otsusega heaks ja otsustas selle panna rahvahletusele.

Rahvahletus phiseaduse vastuvtmiseks toimus 28. juunil 1992. Hleiguslike kodani-

ke nimekirjadesse oli kantud 669 080 isikut, kellest osales hletamisel 446 708. Phiseaduse ja

rakendusseaduse eelnude poolt andis oma hle 407 867, vastu oli 36 147 kodanikku.

Vastavalt Eesti Vabariigi phiseaduse rakendamise seaduse -le 9 justus phiseadus vas-

tuvtmise kuupevast, seega 28. juunist 1992. Algas uus ajajrk Eesti riigi ja iguse ajaloos.

Phiseaduse ja selle rakendamise seaduse vigadeta tekst on avaldatud Riigi Teataja 1992. aasta

26. numbri kordustrkina.

Kesolevate kommentaaride koostamise ajal avaldas J. Raidla mtte selle kohta, et kuigi p-

hiseaduse retrospektiivsel analsil on oma vrtus, kujutab phiseaduse anals selles pers-

pektiivis midagi veelgi olulisemat. Eelkige pidas ta silmas neid muutusi, mis toimuvad Euroopa

Liidu riigiiguslikus staatuses ja mille toimet arusaamadele meie phiseadusest ei saa kuidagi

eirata. Kuigi phiseaduse tlgendamisruum on vrreldes tavaseadustega suurem siin on isegi

seaduse mttel suurem regulatiivne thendus , pole see tlgendamisruum piirideta. Seeprast

22

SiSSejuhatuS

on mdapsmatud phiseaduse enda uuendamise eeltd. Tartu likooli igusteaduskonnas

loodi 2010. a riigi- ja rahvusvahelise iguse instituut, mille heks kandvaks eesmrgiks ongi kes-

kenduda mitte ainult riigiigusliku akadeemilise potentsiaali koondamisele ja vastava diskursuse

kanaliseerimisele, vaid kaasaaitamisele liikumisel uuendatud Eesti Vabariigi phiseaduse poole.

Igati ratsionaalne on Riigikohtu ldkogu seisukoht kohtuotsuses 3-4-1-6-12 (nn ESM kaasus),

mis rgib sellest, et hoolimata Eesti Vabariigi phiseaduses stestatud rangest suvernsus-

klauslist peab suvernsuse sisustamisel arvesse vtma ndisaegset konteksti.

Kesolevad kommentaarid, mis jtkavad meie phiseaduse sstemaatilise kommenteerimi-

se traditsiooni, pavad anda tnapevase pildi phiseaduse mttest olukorras, kus taasiseseis-

vumisest on mdunud juba rohkem kui viiendik sajandist, kus Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik

kaheksa aastat, kus olulise panuse meie phiseaduse tlgendamisse on andnud Eesti kohtud

ning igusteadlased, kuid ka avalik arvamus.

PHISEADUS IGUSKoRRA TIPPAKTInA: PHISEADUSE AlUSPHImTETEST,

VRTUSTEST jA TlGEnDAmISEST

28. juunil 1992 tegi eesti rahvas omariikluse mttes phimttelise valiku, hletades Eesti Vaba-

riigi phiseaduse poolt. Omariikluse tingimustes peabki iguslike lahenduste leidmine tuginema

riiklikult organiseeritud hiskonna seest tulenevatele valikutele. Tnapevasel demokraatlikul

hiskonnakorraldusel on mned phimttelised alused, millest tegeliku demokraatia taotlejad

peavad kinni pidama. Riigi jaoks on ainukene vimalus ennast legitimeerida iguse abil ja kau-

du. Oluline on arvestada sellega, et Eesti iguskord on kuulunud ja kuulub mandrieuroopalikku

iguskultuuri. iguskorra aluseks on antiikse Rooma iguskultuur. Selles iguskultuuris kujunes

iguskord normiloomingu kaudu. Eesti riik ehitab les meie rahvuslikku iguskorda samuti igus-

norme luues. Seejuures peab normiloomingu tulemus olema piisavalt ldine, samas arusaadav.

See on vajalik phjusel, et nii tavainimesed kui ka iguse rakendajad viksid vimalikult vhe

pingutades vastu vtta juriidilist thendust omava ja igusele vastava otsustuse.

Mandrieuroopaliku iguskultuuri olemust rhutab kehtiv phiseadus, kui see stestab, et riigi-

vimu teostatakse ksnes phiseaduse ja sellega koosklas olevate seaduste alusel (PS 3).

Legitimeerimist igusnormide abil tuleb iseloomustada nende kehtivuse kaudu. Probleem on

selles, et phiseadusnormi juriidiline kehtivus ei garanteeri selle kehtivust sotsiaalses mttes.

Teisisnu on olnud normide legitiimsus ja nende sotsiaalne kehtivus alati kaks ise asja. Tnape-

vane legitimeerimine kujutab endast lppastmes kommunikatiivset ratsionaalsust. igust saab

olla hiskonnas niipalju, kuipalju iguse subjektid seda oma kitumise kaudu lppastmes vlja

nitavad. Selleks et legislatiivsed pingutused vilja kannaksid, peavad kehtivast igusest tulene-

vad nudmised realiseeruma iguse subjektide kitumises. Nii oleme thelepanu juhtinud hele

vga olulisele tahule iguse tnapevases mistmises. Sama loomulikult kuuluvad iguse tna-

pevase mistmise juurde arusaam igusest tema objektiivses mttes, igusest kui suverni

poolt kirja pandud (formaalselt kindlaksmratud) igusest. Sama loomulik on igusest arusaam

tema subjektiivses thenduses ehk objektiivsest igusest iguse subjektile tulenevast ja kuulu-

vast kitumismudelist. Kuid ndisajal on iguse traditsioonilistele tahkudele oluline lisada aru-

saam igusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonissteemist. igus haarab

endasse kik selle, mis on seotud inimkitumise iguslikult relevantse osaga. Selleprast on

23

phiSeaduS iguSkorra tippaktina

iguse tunnetamiseks vaja nha ja tunnustada seda normatiivset korrelatsiooni, mis eksisteerib

iguse ja hiskonna vahel. Rhutada tuleb seda eesktt konstitutsiooniiguse normide tunneta-

mise kontekstis, sest nende abstraktsuse aste on vrreldes suure osaga lejnust iguskorrast

suurem ning seosed iguse sotsiaalsete dimensioonidega raskemini tabatavad. Arvesse vttes

iguse tnapevast ksitust, on kommentaarides ptud phiseaduse norme sisustades mitte

distantseeruda pikka aega mandrieuroopalikus igusmtlemises domineerinud iguspositivis-

mist, kuid samas seda ka mitte le thtsustada. igus ei saa olla ega olegi paljalt indiviidide vi

nende henduste otsustuste resultaat. igus vajab funktsioneerimiseks tegelikkuses toimivat

kommunikatsiooni.

Phiseadusest arusaamine peab tuginema korrastatud igusmtlemisele. Mandrieuroopali-

kus igusmtlemises on viimastel aastakmnetel toimunud kvalitatiivne muutus ning igusmt-

lemise vundamendiks on kujunenud vrtused. Vga paljude Euroopa riikide rahvuslike igus-

kordade ratsionaalses tunnetamises on sellele tasemele juba jutud. Tsi, leminek uuele kva-

liteedile igusmtlemises on vtnud suhteliselt palju aega. Eestis on tsiseid mrke lbimurdest

igusmtlemise tnapevasele tasemele. Samas tuleb nustuda taasiseseisvumisjrgse esime-

se Riigikohtu esimehe R. Marustega, kes vitis, et meie mtlemist piirab ajalooline traditsioon,

positivistlik arusaam igusest, mis oli levinud Euroopas ja ka Eestis 20. sajandi esimesel poolel.

Ta lisas, et see ei ole ainult kohtunike probleem, vaid juristide ja iguspoliitikute probleem terviku-

na. Kui vhemalt Euroopa kultuuriruum on vrtusjurisprudentsile mber llitunud aastakmnete

vltel, siis meie oleme silmitsi olukorraga, kus tuleb teha selline mberllitus suhteliselt lhikese

aja jooksul. Kohtunike kutsehingu esimees A. Jks tles 1997. aastal, et kohtunikke raputas

diskussioon iglase ja vrtustele orienteeritud igusemistmise ning seadusest tuleneva koh-

tupidamise kohast Eesti igusssteemis. Kik see thendab eelkige seda, et just phiseaduse

seadusethe taga tuleb osata nha vrtusi. Vrtusjurisprudents tunnustab seadusest krge-

mal seisvaid vrtusmastaape ja loeb ennast nendega seotuks. Phiseadusest arusaamisel tu-

leb osata vrtusmastaape konkretiseerida.

Phiseaduse enda struktuuris on vrtused domineerival kohal preambulis. Preambulis sisal-

duvad suure ldistusastmega vrtused mjutavad phiseaduse muid stteid, kujundades selli-

selt phiseaduse mtet. Loomulikult leiame ldkehtivaid vrtusi phiseaduse preambuli krval

ka phiseaduse muudest osadest. Veel enam, phiseadusega seoses on vajalik rhutada vr-

tuste regulatiivset iseloomu. Regulatiivseks (korrastavaks) teeb phiseaduses sisalduvad vr-

tused asjaolu, et nad kuuluvad phiseadusesse. On selge, et meist igahel on vrtuskogemusi,

mida saab kas heaks kiita vi hukka mista. Tunduvalt raskem on aga seevastu saavutada vr-

tuskogemuste laia baasi, mis saab phineda vrtusmastaapidel. Phiseadusest arusaamiseks

vajalikud vrtusmastaabid on kirjas phiseaduses eneses. Nii niteks on phiigustega seoses

hiskonnas valitsev iguslik eetos kirjas philiselt phiseaduse teises peatkis. Selline olukord

on loomulik, sest hiskonnas on alati midagi sellist, mis garanteerib laiaphjalise kooskla. Prob-

leemiks on aga see, et phiseaduses sisalduvad vrtused ei moodusta sellist vrtuskorda,

mis oleks tiuslik ehk vaba lnkadest. Vrtused ise, nende kvaliteet on pidevas muutumises.

Seetttu on ksimus juba valitsevast vi enam mitte valitsevast vrtusest pidevalt pevakorral.

Nii pole vrtused identsed phiseadusega, mille kaudu ja abil me neist teavet saame.

Phiseaduses leiduvatel vrtustel on vga erinev loomus. Nii vib eristada klbelisi, sot-

siaalseid, igusriiklikke jm vrtusi. Nende vrtuste skaala pole mitte ksnes ulatuslik, vaid ka

24

SiSSejuhatuS

teatud ulatuses muutuv. Niteks leidis Riigikohus ldkogu otsuses 3-4-1-6-12 (nn ESM kaasus),

ka roala maanslk a inansln kslkks klb alas Es klmss roala riikide sekka Eesti phiseaduslike vrtuste hulka.

Kui aga ksida, kas me vime leida phiseadusest mingi lima vrtuse, mis on aluseks

igusriiklikult organiseeritud Eesti riigile, siis vib sellele vastata phimtteliselt jaatavalt. Jutt

on inimese ja riigi omavahelistest suhetest. Eesti omariikluses pole inimene loodud riigi jaoks,

vaid riik on loodud inimese jaoks. Phiseaduse preambul konstateerib, et riigi kindlustamise ja

arendamise mte on riigi rahva, keele ja kultuuri silimise tagamine lbi aegade. Inimese prio-

riteet riigi ees pole riigi kehtestatud, vaid riik tunnustab seda kui inimesele loomulikult kuuluvat

omadust. Riik reguleerib inimese kitumist sel mral, et see ei riivaks phjendamatult tema

vabadust ja kindlustaks avaliku huvi realiseerumise. igupoolest pole lim vrtus iseenesest

juriidiline miste, vaid eetiline kategooria. Kuid sattudes phiseadusesse selle alusvrtusena,

muutub ta nagu eespool mrkisime juriidiliseks ehk siduvaks phimtteks. Olgu lisatud,

et limat vrtust peab aktsepteerima ja realiseerima kigepealt Eesti riik ise. Kik kolm riigi-

vimu seadusandlik, tidesaatev ja kohtuvim peavad tegutsema selle nimel, et tagada lpp-

astmes inimesele kuuluvad igused ja vabadused. Nii ei saa iguste ja vabaduste realiseerimise

hindamisel riigi poolt tulla kne alla otstarbekohasus, vaid eelistus on alati igustel ja vabadustel

endil. Seega thendab inimese ja tema iguste ja vabaduste tunnistamine krgemaks vrtu-

seks seda, et riigil pole ilma seadusliku aluseta vimalik sekkuda inimese tegevusvabadusse.

Taoline phimte realiseerub keerulise vimumehhanismi abil, milles osalevad kik riigiorganid

ja kasutatakse kogu igusssteemi. Sellegi phimtte leiame phiseadusest.

Sissejuhatuses tahaks thelepanu juhtida ka rahvasuvernsusele. Nimetatud kategooria

on vrtuseks igas tnapevases ja demokraatlikus konstitutsioonis. Rahvasuvernsuse s-

testab phiseaduse 1 lg 1: Eesti on iseseisev ja sltumatu demokraatlik vabariik, kus krgei-

ma riigivimu kandja on rahvas. Seega on phiseaduse jrgi igasuguse riigivimu esmaseks

iguslikuks aluseks rahva tahe. hest kljest tuleb thele panna, et tegemist ei ole rahvuse

suvernsusega. Teiselt poolt ei thenda rahvasuvernsus seda, et kik inimesed, kes elavad

riigi territooriumil, kuuluksid riigi rahva hulka. Rahvasuvernsuse kandjaks on see osa riigi ela-

nikkonnast, kellega riigil on juriidiline side ja seda peaasjalikult kodakondsusinstituudi kaudu.

Juba Cicero on juhtinud thelepanu sellele, et riigi rahvas pole mitte igasugune suur inimeste

hendus, vaid selline hendus, keda seovad hised huvid ja lugupidamine kehtiva iguse vastu.

Riikides, kus elab mitmeid rahvusi, vib tusetuda ksimus naturalisatsiooni dimensioonidest.

Eestis ongi juhtunud nii, et okupatsiooniaegseid migratsiooniprotsesse mjutati sihilikult Eesti

kahjuks. Nii peaks meil kodakondsuse andmine riigi rahva formeerimine olema seotud nnes-

tunud integratsiooniprotsessidega. Kll ei saa kodakondsus integratsiooni asendada, see peab

olema kodakondsuse andmise eelduseks. Mned Euroopa riikide phiseadused stestavad

seeprast rahvasuvernsuse kandjana mitte lihtsalt rahva, vaid paljurahvuselise rahva. Samas

on riike, mille phiseadus ei stestagi rahvasuvernsuse phimtet, lugedes seda tsiviliseeri-

tud maailma lahutamatuks osaks. Rahvasuvernsus on vga tihedalt seotud kodaniku iguste

ja kohustustega. Vastavad stted sisalduvad phiseaduse kolmandas peatkis. Rahva vimu

limuslikkust ei saagi teisiti ette kujutada kui vimu teostavate ksikisikute tegevusena. Rah-

vasuvernsuse realiseerimise ksikasjalikud juriidilised regulatsioonid aga annavad tunnistust

soovist, et tegelikkuses realiseeruks tepoolest rahvasuvernsus, mitte aga niteks mnede

25

egoistlikud vimu juurde psemise katsed. Rahvas teostab oma vimu phiseaduse kohaselt

eri vormides ning jb riigivimu kandjaks ka siis, kui ta riigivimu teostamisel toetub seadusand-

likule, tidesaatvale vi kohtuvimule.

Thelepanu tuleks juhtida hele aspektile rahvasuvernsuse teostamisel. Nimelt tunneb

rahvas ennast suvernsuse kandjana vga selgelt just teatud ajaperioodidel. Siinkohal on sil-

mas peetud Riigikogu valimisi ja rahvahletust. Tundub, et Eesti riigi rahvas soovib ennast

sagedamini tunda rahvasuvernsuse kandjana. Sellest annab tunnistust niteks L. Meri poolt

Riigikogule esitatud presidendi otsevalimiste seaduse eelnu.

Kokkuvtvalt vib vita, et rahvasuvernsus on iguse esmane allikas. Rahva tahe, mis

on leidnud vljenduse juriidiliselt relevantsetes vormides, on Eesti riigi teliseks vundamendiks,

just sealt saab lhtuda iga mandaat, et omariikluses midagi tiustada vi muuta. Mned protses-

sid, mis on toimunud viimasel ajal Euroopa Liidus niteks erinevate stabiilsusmehhanismide

justamine vivad endaga kaasa tuua olukorra, kus rahvas kaugeneb riigi juhtimisest. Ilmselt

on siin vaja kasutada helt poolt traditsioonilisi lahendusi, kus suvernsuse jaotamisel peab

kasutama niteks referendumit, kuid samuti uue kvaliteediga lahendusi ning need saavad olla

Euroopa Liidu liikmesuse tingimustes piirilesed. Samas tuleb tdeda, et phiseadus on elav

seadus, millest tuleb aru saada muutuvates hiskondlikes oludes ja ka muutuvates vrtustes,

kus abiks vivad tulla juba mainitud siseriiklikud lahendused. Nii poleks ilmselt vlistatud isegi

selline olukord, kus rahvas otsustaks rahvahletusel oma krgeima riigivimu kandja rolli riigi-

elu ksimuste lahendamisel muuta.

igusest arusaamise eesmrk on alati iguse adekvaatse tunnetamise saavutamine. Piltli-

kult eldes on tegemist tervikkujundi loomisega igusest. Sellise tervikpildi kujundamine silmas

pidades rahvuslikku iguskorda peab toetuma helt poolt iguskorra kui teatud terviku ja teiselt

poolt selle tippakti, phiseaduse htsuse ehk koherentsuse ideele. iguse teooria tunnetussaa-

vutusi arvesse vttes tuleb thelepanu juhtida kahele alusprintsiibile: esiteks koosklalisust taga-

vale phimttele ja teiseks kontekstilisuse phimttele. Phiseadusest arusaamiseks tuleb neid

alusphimtteid kaasata nii, et ei tekiks vastuolusid phiseaduse enda osade vahel (koosklali-

sus) ning et tekiks selgepiiriline ettekujutus phiseaduse stet puudutavast kohast phiseaduse

tekstis (kontekstilisus).

Eelnevalt rhutasime normatiivse kommunikatsiooni thtsust igusest arusaamisel. Phisea-

dusest arusaamisel tuleb seeprast thelepanelikult analsida phiseaduse tlgendusi, mis on

antud kohtute, eriti konstitutsioonikohtu poolt. Selline igusliku tegelikkuse anals aitab lpp-

astmes parandada iguse reaalset integratsiooni- ja siduvusjudu. On igati loomulik tdeda, et

just konstitutsioonikohtu otsustused peavad olema vrtusotsustuste hierarhias krgeimad. Kuid

ksimus pole ainult hierarhias. Need otsustused peavad olema ka aktsepteeritavad. Loomulikult

on diskuteeritav, kas ja millisel mral phiseadus ja kohtuniku otsustus, mis on langetatud p-

hiseaduse alusel, ldse vajavad avalikku vi eraviisilist aktsepteerimist. Eri riikide pikk kogemus

selles vallas rgib siiski sellest, et phiseadusest arusaamise objektiviseeritud vormidel eriti

konstitutsioonikohtu otsustustel on oluline thendus riiklikult organiseeritud hiskonnaelule.

On juhtunud, et konstitutsioonikohus lheb vastuollu vaikiva enamuse igusteadvusega. Jutt

on inimestest, kelle seaduskuulekus, lojaalsus riigile ja konstitutsioonile on ldiselt iseenesest-

mistetavad. Ilmselt ei saa phiseaduslikkuse jrelevalve kvaliteedi ainumrajaks olla otsuste

ldine aktsepteeritavus, kuid mda vaadata sellest ei tohi. Avatud hiskonnas on phiseaduse

phiSeaduS iguSkorra tippaktina

26

SiSSejuhatuS

interpreteerijate ring lai ning phiseaduse tunnetamise protsess avatud, sellega seoses on siin

alternatiivseid vimalusi. Igatahes peaks selge olema see, et phiseaduse enda tekstist tema

tunnetamiseks ei piisa.

iguskorrale ratsionaalse mtte andmine algab ja lpeb helt poolt seadusandliku protses-

siga ja teiselt poolt iguse (seaduse) realiseerimisega. Mlemad iguskorrale ratsionaalse mtte

andmise faktilised komponendid on teineteisega seotud. Igapevases iguspraktikas, aga samu-

ti igusteoorias esitatakse tihti ksimus, kuidas on vimalik saavutada ratsionaalsust iguse tun-

netamises, iguslikus kitumises, iguslikus otsustamises. Millistel eeldustel ja millistes piirides

on ratsionaalsus iguses ja igusteaduses ldse saavutatav? Kas eksisteerib a priori kehtivaid,

mistuspraseid printsiipe, reegleid ja protseduure? Meie jaoks on siinkohal thtis see, et igus-

korra kui teatud terviku ja selle tippakti tunnetamisel lhtutaks reeglitest, mida viks nimetada

igusteaduse seadusteks. Siin pole loomulikult tegemist seadustega objektiivse iguse thendu-

ses. Tegemist on iguse mistmise jaoks kehtivate printsiipide, reeglite ja protseduuridega, mille

teadmine ning kasutamine aitab mtestada iguslikku tegelikkust ja ka kehtivat phiseadust.

Sa on vmalk nisra rls arsaams mrlss, vmalk on va lar-gissimo sensu ja sensu stricto vahel, millest viimane pab seletada igust, toetudes petusele

igusest ja iguspraktikale. Thtis on siin see, et juristid pavad tlgendada, mitte lihtsalt kriti-

seerida. igus ise on see, mis pakub enda tlgendamiseks pidepunkte. Eesti riik on orienteeritud

igusriiklusele ja selleprast peab siin olema tagatud kigile ps nende endi juriidilist staatust

kirjeldava teabe kui kige selle juurde, mis kuulub igusega korrastatud tegelikkusse. Sellise

juurdepsu hulka kuulub muu hulgas kindlasti seadustest ja eriti phiseadusest arusaamine.

Seaduste keele kui erialakeele omapra (eksaktsus) aga ei vimalda alati edastada seaduste

mtet kigile kergesti mistetavalt. Sellises olukorras ongi kompensatsiooniks kommentaarid.

Kommentaarid ei pretendeeri viimase instantsi tele. Tuleb nustuda arvamusega, et eelki-

ge konstitutsiooniiguse tlgendamisel on diskursuse iseloom, kus metoodiline tpsus ei taga

vaieldamatuid tulemusi. Kll on iga phiseaduse teaduslik kommentaar abiks igusmtlemise

korrastamisel. igusteaduse lesanne ongi iguse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni

igaklgne ja ssteemne uurimine selle kriitilise interpretatsiooni ja esitatud seisukohtade argu-

menteerimise abil. Eessnas mrgitud Eesti Vabariigi phiseadus. Seletustega ja thestikulise

sisujuhiga varustanud Joh. Kaiv, J. Klesment autorid mrkisid ka selle kommentaari eessnas,

et nende t eesmrgiks ei ole riigikorra kriitika, selle eesmrgiks on vaid selgitada maksva p-

hiseaduse eeskirju, kusjuures seletused on ptud rajada peamiselt nii senisele praktikale kui ka

enam-vhem ldtunnustatud vaadetele.

Phiseadusest arusaamise kujundamise objektiks on seaduse tekst, kusjuures teksti tuleb

ksitada iguskultuurilise fenomenina, mitte ksuna. Kehtivast phiseadusest leiame mtte selle

kohta, et titmiseks kohustuslikud saavad olla ksnes avaldatud seadused (PS 3). Nii juhib

phiseadus meie thelepanu ius scriptumi rollile iguskorrast arusaamisel. Phiseaduse keelde

tuleb suhtuda eriti thelepanelikult. C. R. Jakobson on elnud, et keel ja mistus kivad ksi-

kes, sest keel on avalikuks saanud mistus. Tnapevane iguskultuur on juristide jaoks teed

nidanud. Phiseadus on legislatiivne snum, mis on suunatud kigile selle adressaatidele. P-

hiseaduse ja seaduse subjektide vahel toimib vahendajana seaduse tlgendaja.

Eesti hiskonda ja sealhulgas juristkonda huvitavad juba mnda aega ksimused seadu-

se stte ja mtte vahekorrast. Euroopa igusruumi on see probleem kitnud aastakmneid.

27

Tlgendamine on sisult vaba tegevus. Iga seadus, eelkige aga phiseadus peab toimima. Nii

aga juhtub ainult siis, kui kigepealt saadakse seadusest mistuspraselt aru. Mis saab olla veel

thtsam ja vastuvetavam kui tees selle kohta, et seadus peab olema arusaadav selle adressaa-

tidele laias thenduses? Ja veel ei maksaks karta, et seadust kommenteerides kantakse igu-

se ja tegelikkuse le sisuline otsustamine ja vahendamine seadusest iguse konkretiseerimisele

ning nii pole legaalsus enam seotud mitte niivrd igusaktidega, vaid juriidilise metoodikaga. Kui

arvatagi, et seaduste kommenteerimisega kaotab seadusandja tki temale kuuluvat maad, siis

selle kaotatu saab ta endale ju tagasi vita, pidades igustloovate aktide produtseerimisel tera-

selt silmas iguspraktikat ka seaduste kommentaare. Nii pole vaja hirmu tunda ei Riigikogul,

Vabariigi Presidendil ega rahval. Phiseaduse kommentaarid ei sea ei formaalseid ega sisulisi

takistusi selle formaalseks muutmiseks. letada tuleks aga arusaam, nagu oleks juriidiline her-

meneutika vimeline pakkuma ainult vrtusvabu lahendusettepanekuid. Eriti tuleb seda silmas

pidada konstitutsiooniiguses.

Mandrieuroopalik iguskultuur tunneb kaanoneid (canones), mille abil on vimalik tlgen-

damistulemusteni juda. Tegemist on ajaloolise koolkonna rajaja Fr. C. von Savigny poolt igu-

se kohta info saamiseks formuleeritud erineva kvaliteediga ksimustega, mille esiisadeks olid

juristid klassikalise Rooma iguse ajast. iguse kohta on vimalik esitada viis ksimust: keele,

loogika, sstemaatika, ajaloo ja funktsionaalsuse ehk teleoloogia ksimust. Viimati nimetatu-

tega on meldud seisukohti, mis pavad leida vastust igusnormi alguprasele eesmrgile.

Valdavalt saab mandrieuroopaliku iguskultuuri kontekstis iguse tlgendamine alguse hest

osast objektiivsest igusest ehk iguse tekstist. Siiski tuleb rhutada sstemaatilise tlgenda-

mise kaanonit, mille kasutamine vimaldab nha iguskorda tervikuna, mistttu vib sste-

maatilise tlgendamise abil juda iguskorda iseloomustatavate printsiipideni. Sstemaatiline

tlgendamine on ilmselt ks keerukamaid phiseaduse tlgendamise meetodeid. Siia kuulu-

vad nii koosklalisust kui ka kontekstilisust tagavad argumendid; mistelis-sstemaatilised ja

printsiibiargumendid; spetsiaaljuriidilised ja prejuditsiaalsed argumendid ning komparatiivsed

argumendid. lalnimetatud tlgendamismeetodid realiseerivad phiseaduse ja igusssteemi

htsuse ideed ning aitavad vltida vastuolusid phiseaduse eri osade vahel. Kindlasti tuleb

lisada, et sstemaatilise meetodi tielikul rakendamisel vetakse arvesse ka phiseaduse seo-

tust Euroopa igusruumiga. Eesti iguskorra printsiipide sisustamisel tuleb Eesti phiseaduse

krval arvesse vtta arenenud iguskultuuriga riikide iguse phimtteid. Probleem on siin

selles, et hiskonna eri struktuurid haaravad indiviide kaasa erinevatesse eluvormidesse his-

kondlikus, riiklikus, suprariiklikus jms plaanis. Nendes kigis hiskonnastumise vormides on

potentsiaali, kujundamaks helt poolt tisvrtuslikku elu ja teiselt poolt adekvaatset arusaa-

mist riiklikult organiseeritud hiskonnast. lalkirjeldatud nn kommunitaristlikust vaatenurgast

eelistatum tundub olevat selle liberaalne suund, mille abil saab kujundada pildi inimesest, mille

aluseks on esmajoones moraalsed tekspidamised. Ennekike liberaalse kommunitarismi abil

saab kujundada inimesepildi, mis phineb moraalsetel tekspidamistel ning kehtib ka igusli-

kus valdkonnas. Rahvusriik peab olema vimeline avama ennast nii sisse- kui ka vljapoole.

Avanemine vljapoole on tnapeval seotud kolme tendentsiga: Euroopa Liiduga hinemise

protsessi, rahvusvahelise iguse rolli kasvu ja inimiguste jtkuva seadustamisega. Praegu

pole pris selge, millal ja millises ulatuses letab Euroopa identiteet regionaalseid ja rahvus-

likke identiteete. Pole selgust selleski, milline peaks olema Euroopa hinemise eesmrk. Kll

phiSeaduS iguSkorra tippaktina

28

SiSSe