ehitusEST PROJEK TEERI JA EHITA nr 3 apr i l l 2015

TEHNIKA, MILLELE VÕID LOOTA

Tel: +372 56 924 745Email: info@akk.eewww.akk.ee

LIUGONG E-SEERIA EKSKAVAATORID

LIHTNE MASINKEERULISTEKS

TÖÖDEKS

SAADAVAL MAAMESSIL STEND VP-12Autoriseeritud esindaja Eestis:

www.facebook.com/AsAkkEesti

Marginaal

Kampaania tingimused:• Kliendi intress: • 0% + 3 kuu EURIBOR kuni 3 aastat • 0,99% + 3 kuu EURIBOR 4.-ks ja 5.-ks aastaks• Kampaania kestvus 15.03.2015 kuni 15.06.2015• Kampaania tingimused laienevad kõikidele uutele GEHL tehnika mudelitele• Kampaania korraldajal on õigus ühepoolselt muuta käesoleva kampaania tingimusi• Kampaania tingimused kehtivad ainult juriidilistele isikutele

kaskokindlustusesimeseks aastaks

alates

Tasuta 0,00%

"Milleksotsida mujalt?"

C L E A R - C U T F I N A N C I N G

Lisainfo: Melker Baltik OÜ, Läike tee põik 3, Rae vald +372 6 211 498 | melker@melkerbaltik.eu

3

Seadusandlus vajab korrastamist

SISUJUHT

EhitusESTVäljaandja: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeToimetaja Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.eeTrükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitami-seks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kae-buste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LToüHoiame Sind pildil

Sisu:Uudiseid lk 4

Materjalitootjad: ülevaade lk 6 - 7

Projekteerijad: ülevaade lk 8

Katuse-ehitus: ülevaade lk 10 - 12

Portree: Vassil Hatšuk lk 14 - 17

Kutseharidus vajab uuendusi lk 18 - 20

Külas Tallinna Ehituskoolil lk 22 - 26

Eksperiment: öine erivedu lk 28 - 31

Teede-ehituse uued nõuded lk 32 - 33

Luubi all seadustik lk 36 - 42

Kalle Virkus tulevikuvisoonist lk 44 - 45

Konkurss Aasta tehasemaja lk 46 - 48

Konkurss Aasta betoonehitis lk 50 - 52

Hangete korraldus Soomes lk 56 - 57

Ventilatsioon: põnev labor lk 58

Katuseuudised lk 60- 61

Väärtnõu: oluline innovatsioon lk 62 - 63

Liidud: vajame rohkem selgust lk 64 - 65

Tänaseks on välja kuuluta-tud uus ehi-

tusseadustik, pla-neerimisseadus ning ehitusseadustiku ja planeerimisseadu-se rakendamise sea-dus. Ettevõtjad loo-davad, et uuendus-test on kasu ning te-gutsemine muutub lihtsamaks ja loogili-semaks. Samas on teha veel palju: oht, et määrused hakkavad dub-leeruma ja loodetud selguse ase-mel tekib segadus, on täna väga-gi reaalne. Pole ju suuremat ka-su seadusest, mille täitmise üle ei jõuta korralikult valvet pida-da. Määruste ühtlustamine on aga suur töö: nappi ajaressurssi arves-tades on suur väljakutse õigeks ajaks valmis jõuda.

Ajakiri EhitusEST hoiab aren-gutel kätt pulsil: loodame, et tööga jõutakse siiski õigeaegselt valmis.

Käesoleva numbri sisus kajas-tame lisaks ehitusseadustiku tut-

vustamisele ka vald-konna arvamusliid-rite soovitusi ja ootu-si. Ehk on sellestki pi-sut abi, et soodustada dialoogi.

Ootame teie soo-vitusi, et kajastada väärt ettepanekuid ja vahendada õpetlikke kogemusi ka järgmis-tes numbrites: tagasi-side ajakirja sisu osas

ja ettepanekud on oodatud mei-liaadressile liivi@meediapilt.ee.

Ajakirja EhitusEST sisu aita-vad koostöös toimetusega luua Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Projektbüroode Liit, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus.

Ajakirja EhitusEST saab tellida aadressilt www.meediapilt.ee, erialaliitude liikmete postkastidesse jõuab väljaanne tasuta.

Liivi Tamm, toimetaja

ISSN 2382-8382

4

UUDISED

Eesti Maaülikool alustab 2015. aasta suvel vastuvõttu pui-dutöötlemise tehnoloogia

rakenduskõrgharidusõppe õppe-kavale, kuhu võetakse vastu kuni 25 üliõpilast.

Puidutöötlemise tehnoloogia õpe kestab neli aastat ning raken-duskõrghariduse omandanud saa-vad teadmised ja oskused nii pui-du esmaseks töötlemiseks, pro-jekteerimiseks ja disainimiseks kui puittoodete lõppviimistlemi-seks. Õppekava on välja tööta-tud koostöös sektori ettevõtete-ga, kelle hinnangul on tööturul metsatööstuse ja puidutehnoloo-

Maaülikool avab puidutöötlemise tehnoloogia õppekava

gia keskastme spetsialistide järe-le suur nõudlus. „Kui 2014. aas-tal puidutehnoloogia vastuvõtt Võru Kutsehariduskeskuses ra-kenduskõrghariduses lõpetati, lei-dis Maaülikool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Võrumaa Kutsehariduskeskusega võimaluse selle eriala õpetamise jätkumiseks,“ sõnas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegev-juht Ott Otsmann. „Kuna maa-ülikoolis on parim metsa- ja pui-dualane kompetents, siis on hea meel, et ministeerium otsustas Eesti Maaülikooli tulemuslepin-gut täiendada puidutöötlemise teh-

noloogia õppekava avamise osas.” Õppetöösse kaasatakse Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutööt-lemise ja mööblitootmise kompe-tentsikeskuse infrastruktuuri ning personali.

Suurem praktika maht annab tudengitele hea ülevaate tootmis-ettevõtte töökorraldusest, struk-tuurist ja juhtimisest ning oskused puidu ja puidupõhiste materjalide töötlemiseks ning viimistlemiseks.

Lõpetanud võivad töötada pui-dutöötlemise ja mööblitootmise valdkonnas keskastme juhi, spet-sialisti, puidutehnoloogi, konst-ruktori või projekteerijana.

Margus Sarmet asus juhtima Riigi Kinnisvara AS-i teadus- ja arendusosakonda

Margus Sarmet on asunud Majandus- ja Kommu-nikatsiooniministeeriumi

ehitus-ja elamuosakonna juhataja ametikohalt RKAS-i värskelt loo-dud teadus- ja arendusosakonna osakonna juhatajaks.

Sarmeti kinnitusel on uuel osa-konnal plaanis läbi teadus- ja aren-dustööde läbiviimise ning koordi-neerimise muuta ehitamisega seo-tud maailmapilt kaasaegsemaks, osakonna märksõnadeks on inno-vaatilisus ja uuendusmeelsus.

Püütakse tõsta ka RKAS-i inse-nerliku sisukompetentsi taset ja toimetada selliselt, et käiku anta-vad objektid ning kasutatavad me-toodikad vastaksid ehitussektori ootustele.

Katuseliit panustab kutseharidusele ja kohalikele standarditele

Eesti Katuse- ja Fassaadi-meistrite Liit plaanib jõuli-semalt tegeleda nii kutseha-

riduse arendamisega kui ka Eesti enda standardite väljatöötamisega. Kutsestandardite loomine ja ole-masolu on olulised, et saada käi-ma katuseehitajate eksamite süs-teem ja olla valmis 2018. aasta ehi-tusseadustiku nõuete täitmiseks.

2014. aasta lõpust omandavad

Haapsalu Kutsehariduskeskuses ja Tallinna Mehhaanikakoolis ametit katustele spetsialiseerunud plekk-sepad ja veebruarist alustas lame-katuste riigieelarveline õppekava Tallinna Ehituskoolis. Katuseliit soovib tulevikus olla üks nendest, kes katuseehitaja kutsetunnistusi väljastab, korraldab koostöös kut-seharidusasutustega vajalikke ek-sameid ja koolitusi.

Eesti Puitmajaliidu juhatus laienes

Eesti Puitmajaliidu liikmete üldkoosolek otsustas laien-dada juhatuse koosseisu ka-

he liikme võrra. Uuteks liikmeteks said Taavi Tuvikese Vipson Projekt OÜ-st ja Aare Roosalu Komforthus Eesti OÜ-st. Juhatuse ridadest lah-kus Nordic Houses KT OÜ tegev-

juht Argo Saul, tema asemele asus Saare Erek AS tegevjuht Kaarel Väer. Tuvikese sõnul on tema te-gevuse prioriteediks parandada palkmajade mainet, kuna palkma-jade energiatõhusus ja tuleohutus on erinevate seadusemuudatuste löögi alla sattunud.

8. aprill 11-189. aprill 10-18

10. aprill 10-1811. aprill 10-17

Eesti Näituste ASPirita tee 28Tallinn 10127tel: 613 7337www.fair.ee/eestiehitab

Külastajate parkla ka Lauluväljakul

SUURIM EHITUSMESS EESTIS!

8.-11. apRILL19. RaHvUSvaHELINE EHITUSMESSEESTI NäITUSTE MESSIKESKUSES

6

ÜLEVAADE

Tunneme, et riik ei näe üksikute otsuste tervikmõju, samuti paistab, et seaduste mõjuanalüüsid on eba-professionaalsed. Ettevõtja ootab, et valitseks stabiil-ne tegutsemiskeskkond, aga liiga palju tuleb ette lü-hikese etteteatamisega majandustegevust halvenda-vaid muudatusi.

Mida ootavad materjalitootjad uuelt valitsuselt?Ootame, et ei otseste ega kaudsete maksude koo-

rem ei suureneks, vaid otsitakse võimalusi selle vä-hendamiseks. Näiteks peaks vaatama, kas elektriener-gia aktsiisi ja rohelise energia osa saab suurtele tar-bijatele alandada. Samuti peaks vaatama, kuidas ela-mufondi uuendada ja selle energiatõhusust paranda-da ning kas üürikorteri turu elavdamine aitab lahen-dada noorte perede eluruumi muresid ja tööjõu liiku-vust parandada.

Paljud materjalitootjad kuuluvad rahvusvahelis-tesse kontsernidesse. Mis on plussid ja miinused?

Suure kontserni ettevõttel on rida eeliseid: näiteks kindlustab kontsern teatud turu ja know how omal alal. Ent otsustamisel seatakse kontserni huvid ette-poole riigi ja kohalikest huvidest, see jällegi ei tu-le mõnikord meile kasuks. Et suurel rahvusvaheli-sel grupil on valida, millisesse riiki investeeritakse, siis hinnatakse põhjalikult majanduskeskkonda ning

KÜSIS: MATI FELDMANN

Millisena paistab materjalitootjatele Eesti ehitus-turg ehitusmaterjalitootjate poolt vaadatuna?

Kui vaatame ajajärku alates viimasest kriisist 2009, näeme, et kui ehitusmahud kõiguvad, siis ehi-tusmaterjalide tootmine on näidanud igal aastal kas-vu. Samuti on materjalitootjad pidevalt kasvatanud eksporti: kriisieelne tase saavutati juba 2013. aastal. Ehitushinna muutustes on materjalide hinnatõus, võr-reldes teiste komponentidega nagu tööjõud ja masi-nad, olnud kõige väiksem ja on siiani madalam kui buumi ajal. Võib öelda, et ehitusmaterjalide tootjad on demonstreerinud suurt innovaatilisust. Samas on meil võimsusi rohkem kui vajadusi ja see tekitab hinnasur-ve, mis paneb ehitaja ja materjalitootja raskesse olu-korda. Inflatsioon on küll madal, aga ehituse tootmis-sisendid tõusevad vääramatus taktis. Sel aastal ooda-takse, et EL-i rahastamise uus periood hakkab lõpuks midagi ka ehitusse tooma. See peaks sektorile veidi värsket hingamist juurde andma. Ehitusse investee-ritud 1 euro elavdab kogu majandust vähemalt 2 euro võrra ja on seega üks majanduse arenemise mootoreid.

Milline on riiklik poliitika? Koostöö või vastasseis?Ei saa öelda, et vastasseis – ettevõtja üldiselt ikka

kuulatakse ära, aga otsuste tegemisel tihti ei arves-tata. Kahjuks prevaleerib maksuraha kiire kokku-korjamine pikema riiklikult kasuliku strateegia üle.

Kasvuruumi tootjatele jagub

Ehitusse investeeritud euro elavdab majandust vähemalt kahe eest, olles seega üks majanduse arenemise moo-toreid. Kommenteerib Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees Meelis Einstein.

Meelis Einstein.

mängu tuleb riigi konkurentsivõime. Eesti investeeri-miskeskkonna atraktiivsus on langenud, Läti ja Leedu on paremad kohad, kus äri teha.

Kas Eestisse tulevad betoonteed?Tulevad kindlasti ja esimene proovijupp ehitatakse

juba sel aastal Tallinna. Räägime ka Maanteeametiga, et saaks testlõigu teha ühele suuremale maanteele. Siis inimesed saaksid proovida ja ise näha.

Eksport – milline paistab lähiperspektiiv?Meie tööstuse peamised sihtriigid on Skandinaavia,

kus Rootsil ja Norral läheb päris hästi ja Soomeski oodatakse põhjast ülespoole pöördumist. Samal ajal, kui Eestis enam suuremat tõusu ette pole näha, pais-tab Lätis ja Leedus potentsiaali veel olevat. Lähiajal avaldab mingit mõju Vene turu ärakukkumine: sinna müüsid vähesed, aga natuke kindlasti annab tunda.

Milline on prognoos 10-aastase perspektiiviga?Keskmiselt paar protsenti võiksid ehitusmahud aas-

tas kasvada. Kuskil tiksub küsimus, kuidas tulevikus saame ehituses hakkama ilma EL-i raha abita. Praegu paistab, et raha on isegi suhteliselt kergesti kättesaa-dav, aga pigem napib häid ideid. Majanduskeskkond üldiselt ei ole rahvaarvu vähenemise ja rahutu tur-valisuse taustal piisavalt atraktiivne.

0

100

200

300

400

500

600

700

2013201120092007200520032001

müükeksport

EETL ehitusmaterjalide müük ja eksport jätkuvalt tõusuteelmiljonit eurot

418,72014

148,3

Kindel partner teedeehitusesKindel partner teedeehituses

Tel 53 990 245, info@infraroad.ee, www.infraroad.ee

8

ÜLEVAADE

29%enam ehitus-lube elamutele väljastati 2014. aastal võrrel-des eelneva aastaga.

Eesti Projektbüroode Liidu liikmesettevõtete statistika näitab, et 2014. aastal osu-

tati ehituskonsultatsiooniteenust 32,6 miljoni euro eest, mis on 5,5 protsenti vähem kui 2013. aastal.

Kõige suurem mõjutaja ehi-tuskonsultatsiooniettevõtete 2014. aasta tulemustele oli üleminek ühelt Euroopa Liidu eelarveperioo-dilt teisele. Enim andis see tun-da teede ja rajatiste suunal: infra-struktuuri projektidele väljastati 2014. aastal ehituslube 15,9% võrra vähem kui 2013. aastal. Märgatavat tõusu selles valdkonnas ei ole oo-data ka käesoleval aastal, kuna uue perioodi projektide käivitamine võtab veel aega.

Suurim tellija, Maanteeamet, teeb küll pingutusi, et teetööde arenduste maht oluliselt ei vähe-neks. Murelikuks teeb riigi ot-sus vähendada teede rahastamist ning teehoiu investeeringud sidu-da lahti laekuvatest kütuseaktsii-si määradest.

Aktiivus on liikunud elamuehi-tussektorisse

Kuigi meie ümber toimuv on arendajad teinud ettevaatlikuks, on erasektor siiski aidanud kom-penseerida riigitellimuste lan-gust. 2013. aastal andis kaubandu-sega seotud projekteerimistööde maht olulise osa, 2014. aastal lii-kus aktiivsus elamuehitussekto-risse. Muutunud tendentse näitab ehituslubade väljastamise statis-tika: 2014. aastal väljastati elamu-

Projekteerijad: erasektor korvab riigitellimuste languseMERIKE RANNUEESTI PROJEKTBÜROODE LIIT

ehituses uushoonetele ehituslube 29% rohkem võrreldes 2013. aasta-ga. Samas kukkus mitteeluhoone-tele antud ehituslubade arv kahe aasta võrdluses 13% võrra.

Detailplaneeringuid algatatakse varasemast rohkem

Detailplaneeringute algatamine kui arendusprojekti esimene faas loob positiivse fooni: 2014. aastal algatati Tallinnas planeeringuid 15% rohkem kui 2013. aastal ja 43% rohkem kui 2012. aastal.

Üheks olulisemaks põhjuseks sellise hüppelise kasvu juures on planeeringute uue menetluskorra sisseviimine. Tallinnas annavad eelpool toodud näitajad kaudse sig-naali sellest, et omanikel on jätkuv huvi väärtustada oma kinnisvara ja liikuda edasi vahepeal seisku-nud arendusprojektidega.

Liidu liikmete eksport kasvab iga aastaga

Majanduslik turbulents on sun-dinud projekteerimisettevõtteid ot-sima mahtude stabiilsust eksport-turgudelt.

Viie aastaga on Eesti Projektbüroode Liidu liikmete eksport kolmekordistunud ligi 19 protsendini kogukäibest. Sektori ekspordivõimalusi laiendab sa-muti asutamisel olev ehitusklas-ter. Ekspordiga tegelevad kolman-dik EPBL liikmetest, riikidest vää-rivad esile tõstmist Venemaa, Läti, Soome, Rootsi, Norra, Ukraina ja Valgevene.

Uute ekspordimaadena on li-sandunud Holland, Itaalia, Iisrael, Mehhiko, Suurbritannia ning Itaalia.

18,6%

0

5

10

15

20

20142013201220112010

Ekspordi osakaal projekteerimises 2010–2014protsentides

2015. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

PrintechPrintechPrintechEristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printeche-kiri: toode@toode.ee

10

ERKI LOIGOMEESTI KATUSE- JA FASSAADIMEISTRITE LIIT

ÜLEVAADE

Meie riigi arengus on palju kasu-tatud sõnaühendit „üleminekuaeg“ ja sellega on õigustatud mitmeid kiireid, kuid kahtlase kvaliteedi-ga lahendusi. Kui kaua see ülemi-nek siis kestab? Aastatel 1989–1995 ehitatud katu-sed on tänaseks ilmselt kõik ühel või teisel moel uuesti ehitatud, re-noveeritud või vähemalt paranda-tud. Vaadates vanade Euroopa rii-kide kogemust ja mõttemaailma, siis katuseid ehitatakse kord kolme põlvkonna jooksul ja nende vastu-pidavus on tihti pikem või võrd-ne hoone plaanitud elueast. Samal ajal üldistades Eesti katuseehituse mõttemalli – katus on lihtne piir-detarind, mille ehitamisega saa-vad kõik hakkama ja katuseehi-

Katuseehitus maadleb odavehituse tõvega

Eesti katuseehitust, nagu ka teisi ehitusvaldkondi, vaevavad üsna sarnased mured. Kõike oleks nagu vähe – raha, tellijaid, regulatsioone. Ootused on suured, kuid võimalused kesised ja nende vahel kompromissi leidmine teki-tab teinekord ülearuseid pingeid ja ebakvaliteetseid lahendusi. Millised on Eesti katuseehituse turu olukord ja milliseid muutusi see vajaks?

taja ei pea olema eriala omaette. Tulemuseks on olukord, kus esineb massiliselt praaki. Eesti katuseehi-tus maadleb ligi veerand sajandit peale iseseisvuse taastamist en-diselt odavehituse lastehaigusega ja lõppu sellele tõvele ei paista nii pea tulevat.

Ühiskonna ja turuosaliste suh-tumine paduliberaalses majan-dusruumis annab kõigile võima-luse kõike teha, kuid ehituses sel-line asi kvaliteetset lõpptulemust ei tooda. Kiirabitöötajana õnneks igaüks töötada ei tohi, aga katuse-ehituses on kõik teretulnud. See on tekitanud turul olukorra, kus ka-tusele võib minna kätt proovima ükskõik kes, hinnad lüüakse kva-liteetse tulemuse saavutamiseks liiga alla, asjatundlik meister jääb tööta, tellija või lõpptarbija saavad kaheldava tulemusega katuse.

Rasked vead aastaid peidus Katusetööde eripäraks on ka as-

jaolu, et raskemad vead ei pruu-gi veel aastaid välja paista: katu-se konstruktsioonid või tuulutus-lahendused on puudulikud ja tu-lemuseks on riknenud puitosad ja elamiskõlbmatud eluruumid ning nende kahjude kandmine jääb ju-ba majaomaniku kanda. Ehitaja

on selleks ajaks ammu kadunud. Tellijate soovid ja ootused on sa-muti võrreldes võimalustega väga vastupidised.

Garantiid ei väärtustata Ehitus on endiselt valdkond, kus

liigub võrreldes muude valdkonda-dega rohkem sularaha ja neid, kes seda pakuvad ja võtavad, garantii-sid tihtipeale oluliseks ei pea.

Selle protsessi levimine on otse-ses sõltuvuses riigi üldisest majan-dusolukorrast ja katuseehituses ka sellest, kuidas läheb Soome ehitus-turul. Kui 2008. aastal buumi tipul oli ka kehva ehitaja leidmine kee-ruline, siis täna on Eestis tagasi sa-du häid oskusi omavaid katuseehi-tajaid, kellele ei jagu tööd ja neid on lihtne palgata mustalt makstes. Kuigi enamikel juhtudel kõik õn-nestub, siis kes vastutab võimali-ke puuduste eest hiljem?

Siinkohal kiidaksin KredExit, kes plaanib finantseerida maja-de renoveerimist edaspidi tingi-musel, et ehitaja annab tehtud töödele mitte seaduses nõutud 2-aastase, vaid 5-aastase garantii. Perspektiivitundega katuseehita-jale peaks see 5 aastat olema igati jõukohane ja võiks muutuda kir-jutamata seaduseks katusetöödel.

Riiklikult on katuseehitus-se varem suhtutud üleole-valt ja esimesed katsed kut-

seharidussüsteemis spetsialisee-runud katuseehitajaid koolitada, on kandnud edu alles nüüd, kui Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu kauaaegne eestvedaja Peeter Kärp on suutnud mitmete aasta-te töö tulemusena lükata Tallinna Mehhaanikakoolis ja Haapsalu Kutsehariduskeskuses käima riik-likule õppekavale põhineva katu-seehitajate õppesuuna.

Et koolitada katuseehitajaid, oli tarvis luua katuseehitusreeglid, mis üle-eelmisel aastal samuti ka-tuseliidu eestvedamisel kehtesta-ti nii metall-, kivi- kui eterniitka-tuste kohta. Sel aastal saab kaan-te vahele ka lamekatuste ehitami-

Katuseehitajad saavad õppesuuna

se reeglistik. Nendele reeglitele tu-ginedes loodud õppekavade järgi õppivad grupid lõpetavad kursu-sed suveks 2015. Arvestades 2018.aastast tekkivat litsentside nõuet katusemeistritele, on praegused õpilased (kelle hulgas on ka mui-

de aastaid töötanud katusemeist-reid!) teinud väga tubli ja ettevaa-tava valiku. Praktilised eksamid muutuvad kohustuslikuks nagunii.

Hetkel puudub küll selge aru-saam, kes ja kus hakkab läbi vii-ma atesteerimisi ja mida need en-dast kujutavad. Siinkohal ootaks Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit endisest paremat koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga ja Majandusministeeriumiga, kelle kompetentsi selliste otsuste ja re-gulatsioonide loomine tihti kuu-lub, kuid kus asjaajamine võib võt-ta uskumatult palju aega ja ener-giat. Eesmärk aga on õilis, jättes turule tublid ja kvalifitseeritud meistrid, mis omakorda tagab kva-liteetsed tulemused, õiglased hin-nad ja rahulolevad tellijad.

Kiirabitöötajana õnneks igaüks töötada ei tohi, aga katuseehi-tuses on kõik teretulnud.

TÄNAVAKIVI PAIGALDUSMAAKOLLEKTORITE PAIGALDUS• 2.5, 5 ja 8 t kummiroomikutega ekskavaatorid• 13 ja 21 t metallroomikutega ekskavaatorid• Bobcat- ja laadur-ekskavaatorid• pakume ka erinevaid lisaseadmeid:

hüdrovasarad, kihvad, haarats planeerimiskopad

Astrum Ehitus OÜ • Vaida, Hoidla tee 9tel 50 34 935 • astrumehitus@gmail.com • www.astrumehitus.com

Kogemused aastast 2001Astrum Ehitus OÜ • Vaida Hoidla tee 9

Kogemused aastast 200

Kummijuku töödTreileriveod

Kaeve- ja planeerimistöödTee-ehitustööd

Vee- ja kanalisatsioonitrassi tööd

Astrum Ehitus OÜ pakub oma klientidele laias valikus teenuseid. Selleks omame kaasaegseid töövahendeid

ning kasutame kogemustega tööjõudu ja tehnikat.

MÜÜGILUUS TOODEKIVILIIV 1-4 MM (Kf ≥ 739 m/ööp)

Info ja tellimustel. 657 1144 võitellimus@killustik.ee

TOODAME JA PAKUMEPEALE KILLUSTIKU KAERINEVAID SEGUSID

Eestion piisavalt väike maa, et valemängijad häbiposti panna.

Kasutatavate materjalide kvaliteet on Eesti katuse-ehituses pigem odavamas-

se klassi jääv. Normide järgimi-se ja kontrolli osas oleme võrrel-des Läti või Leeduga oluliselt pa-remad, kuid siiski eelistatakse mi-nimaalse maksumusega normiko-haseid tooteid. Tihti ei tehta vahet, millist toodet kasutada erinevates keskkondades, kuid ka Eestis on mõningane erisus katusematerjali-de kasutamisel näiteks mõnel väi-kesaarel või keset Järvamaa põlde. Vastutustundetus ei lasu materja-lide osas mitte vaid tellijate kõh-nal rahakotil, vaid Eesti ettevõte-te epideemilisel probleemil – eest-lased ei oska müüa. Lihtne on te-ha pakkumine odavaimale lahen-dusele, saades sellega endale kin-

del tellimus selle asemel, et pin-gutada töös tellijatega ja teenida ise rohkem ning pakkuda klien-dile ootuspärast kvaliteeti. Alati ei peagi kvaliteetne toode või tee-nus olema suurusjärgu võrra kal-lim. Seega tasub panustada töösse

klientidega ja tootearendusse, sa-mal ajal lasugu riigil ning eriala-liitudel kontroll turul toimuva üle. Eesti on piisavalt väike maa, et va-lemängijad häbiposti panna ja see-läbi hoida latti kõrgel.

Eestis on väga palju häid meist-reid: eestlane on nõukogude pe-rioodil karastunud ja andnud edasi leidlikkuse kasutamise geeni. Kui selle saaks nüüd ühildada tellijate soovidega, tootjate panusega, küll siis ka see panustatud raha läheb õigesse kohta ja võitjaks on kõik osapooled. Arengud selles osas on olemas, kuid nad on liiga aeglased ja mõjutatavad. Isiklikult pooldan riigi suuremat sekkumist kontroll-mehhanismidesse, mis jätaks tu-rule tegutsema vaid asjatundjad.

Erki Loigom

Eestlane ei oska kvaliteeti müüa

www.uponor.ee

Uponor Uni Pipe PLUS toob projekteerija ja paigaldaja töösse märkimisväärseid eeliseid:

40% parem painutatavus võrreldes tavalise komposiittoruga; 15% väiksem materjalikulu paigaldusel;

15% väiksem materjalikulu paigaldusel;

30 minutit lühem paigaldusaeg*.

*Keskmise vannitoa paigaldise puhul

Uponor Uni Pipe PLUS

T U L E V I K O N K E E V I S Ü H E N D U S T E TA

Vaata ka paigaldaja lojaalsusprogrammi UPONOR&MORE!

1. juulist 2013 asendati kehtiv ehitustoodete direktiiv 89/106/EMÜ (CPD) ehitustoodete määrusega (CPR nr 305/2011). On arusaadav, et see väljakuulutatud muudatus tõstis üles hulga küsimusi ja kahtlusi seoses ehitustoo-dete CE-märgise vajalikkusega. Ajakirja EhitusEST esimesest numbrist (2014.12) jäi mulje, et paljudel kinnitustarvikutel ei ole vaja toimivusdeklaratsiooni ning bürokraa-tiamasin ajab hulluks ehitaja või tootja kes peab palkama kontorisse eraldi inimesed, et täita nõudliku ehitusjärelevalve soove.

Küsime kõigepealt: millal toode määratletakse ehitustootena?

Uues määruses määratletakse ehitustoode tootena, mis:• on püsivalt paigaldatud ehitisse või selle osadesse;• samuti, kas toode mõjutab ehitistele esitatavate nõuete

toimivust:Üleval asuvat vooskeemi järgides näeme läbi kinnitustarvi-

kute prisma erinevaid tegureid, mis mõjutavad ehitusnõuete toimivust ühel või teisel viisil. Kui üks neist punktidest on täidetud, siis kinnitustarvikul peab kaasas olema info omaduste kohta, kus seda soovitakse kasutada.Toimivusdeklaratsioon

Kui tootja või levitaja pakub CE-tunnustusega ehitustoo-teid, peavad nad EL-s antud ehitustoote varustama CE-märgisega ja deklareerima ehitustoodete toimivust vooskeemis nimetatud nõuete osas konkreetse dokumendiga, mida nimetatakse toimi-vusdeklaratsiooniks (DoP e Declaration of Performance).

See toimivusdeklaratsioon peab olema nõudmisel kättesaadav. Sellest, kas toode on ka reaalselt turustatud ehitusobjektile, annab kinnitust tarnija kaubaga väljastatud saateleht vihjega objektile, kus antud tooteid kasutatakse.

Toimivusdeklaratsioone saab koostada ja CE-märgiseid anda ainult neile ehitustoodetele, mida reguleeritakse ühtlustatud standardi (EL-i standardite) või Euroopa hindamise dokumentidega. Euroopa hindamise dokumente (EAD) hakati välja andma peale 2013. aasta juunit olemasolevate Euroopa katsetamissuuniste (ETAG) põhjal, mille andis välja EOTA. Need on kehtivate ETA tunnustuste aluseks.Kas CE-märgis kinnitustarvikutel Eestis on vajalik või nõutav?

Vajalik on see kindlasti, kuna Eesti on väike riik, mis ühines Euroopa Liiduga perioodil, kus kehtivat Euroopa ehitustoodete määrust (CPR) veel ei olnud ning detailsemad siseriiklikud ehitamise standardid kinnitustarvikute sektoris puudusid. Ehituses tekkis palju praaki, kus kinnitused, mis kalleid mater-jale koos hoidsid, kas purunesid või ei kestnud plaanitult ajas. Samuti paljudes ETAG e ETA juhisdokumentides on kohustus projektis märkida toote nimi ning see, mis dokumendi alusel on see testitud või saavutanud CE-märgise (projekteerija saab tehnilise info).

Eesti ehituses on kinnituskruvid peaaegu 100% impordita-vad tooted, mis tähendab, CE-märgistus on nõutav, kui vooskeemi rohelise noolega olukord on kolmel korral JAH tulemuse saanud. Kuna kruvid, kui ehitustooted on Eestisse imporditud.

Siit tekib teine küsimus: millisest CE-märgistusest me räägime?

Täna tuleb palju imporditavaid tooteid Kaug-Idast, mille päritolumaa tollidokumentide järgi ei pruugi olla Hiina, kuid omab patenteeritud Hiina CE-märgist pakendil (Chine Export), millega tootja deklareerib, et toode on valmistatud Hiinas (Manufacturer declares that the product is made in China). Siin jäävad Eestis EL-i turu kaitseks kehtestatud määratud maksud erinevates sektorites saamata ning ehitustoote (kinnitustarviku) kvaliteet on kontrollimatu.Kuidas see mõjutab Eestit ?

See on põhjus, miks Eesti on üks neist vähestest riikidest, kus puudub TAB liige, kes tegeleks kinnitustarvikute jm CE-märgis-tust vajavate ehitustoode (ETA) sektoris. TAB koondab enda alla omavahel seotud hindamise ja testimise organisatsioonid, kes väljastavad EL-i tootjatele "Euroopa vastavushindamise" (CE e prantsuse keeles: Conformité Européenne) dokumendi, millega tootja saab kinnitada, et toode vastab EL-i standarditele (Manufacturer declares that the product conforms to EU standards). Kui turg oleks kontrollitud, siis oleks Eestis tootmisega tegelevaid ettevõtteid rohkem, kes kasutavad omakorda kohaliku TAB-ettevõtte teenuseid, mis võimaldaks suurendada CE-märgistuseta toodete kasutamist Eestis ehitustoodete sektoris.

Muudame ideed reaalsuseks CE-märgi vajalikkuse VOOSKEEM

Toimivusdeklaratsioonist ja CE-märgist,kas KINNITUSTARVIKUTE sektoris kiputakse täna vinti üle keerama?

Enno RahuojaSFS intec Oy Eesti filiaali juht

www.sfsintec.biz/ee

Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu liige

www.katuseliit.ee

14

TEKST: LIIVI TAMMPILDID: MERIKE KÜTT

Ehitusprojektide ja detailplaneeringute-ga tegeleva inspektor Vassil Hartšuki tööstiili iseloomustab ütlus: kui projektil juba Hartšuki allkiri all, siis hoonet enam süütada pole võimalik.

PORTREE

Vassil Hartšuki kontori ukse taga on pidev järjekord. Tal tuleb kont-rollida nii eramute, kaubanduskes-kuste kui korterelamute projekt-lahendusi ja nende vastavust tu-leohutusnõuetele. Kooskõlastajad teavad: parem on kohe õigesti te-ha, sest järeleandmisi ei tule.

Kui kaua võtab aega kooskõlas-tamise protsess?

Projektiga saab meie poole pöörduda, kui kohalikus omavalit-suses ehitusloa menetlust on alus-tatud. Eramu projektile saab üld-joontes kooskõlastuse poole tun-niga, suurte projektide puhul on protsess pikem. Teine võimalus on dokumendid digitaalselt saata, aga meie jaoks pole see hetkel vä-ga hästi toimiv lahendus: problee-mi puhul peame kirjalikult vas-tama ja heakskiidust keeldumist põhjalikult selgitama.

Samal ajal praktika näitab, et inspektori poolt kirjutatu võib ikkagi jääda segaseks ja tekivad uued küsimused. Esitatakse uus projekt, taas kontrollin, kas paran-dused on nõuetele vastavalt sisse viidud ja pean jälle vastuse kirju-tama. Lisaks telefonikõned ja täp-sustused, seega on lõpuks lihtsam ja parem kokku saada.

Hartšuk: normid on täitmiseks

Vassil

15

Ma küll kirjutan arvamuse, ent see ei pruugi arusaadav olla. Mina arvan, et vastan spetsialistile, ent alati ei õnnestu suhelda spetsialis-ti tasemel.

Kui projektis on kolmanda kor-ruse tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusklassiks märgitud 180, ent esimese korruse kandekonst-ruktsioonid on 60, siis siin on vas-tuolu. Aga ka selliseid projekte on olnud. See, kuidas arhitekti taus-ta ja taset kontrollitakse, on juba teine asi..

Mis töö etapis Teie poole pöördutakse?

Taotlejad soovivad saada tõlgen-duse osas kindlustunnet. Ja selles osas on tõesti parem pöörduda va-rem, mitte hiljem. Ma kirjutan ta-valiselt (suure objekti puhul) eel-projektile, et tahan ka põhiprojekti eriosade lahendust näha. See liht-sustab tööd, sest mida varem tule-ohutuse lahendusest aru saan, se-da kindlam võib olla, et hoone vas-tuvõtmisel ei teki probleeme.

Mõnikord küsitakse: kas tões-ti pean ka eriosade projekti teile näitama? Ma vastan, et ei pea sea-duse järgi, kuid see on meie kõiki-de (hoone kasutajad, projekteeri-jad, ehitajad..) huvides. Kui objek-ti vastu võtmisel probleem avas-tatakse, on hullem lugu. Ämbriga suurt tulekahju ei kustuta ning kui sprinklersüsteem ei ole projektee-ritud nõuetele kohaselt, ei saa se-da lahendust läbi lasta. Olukorras, kus ehituskonstruktsioonid on ju-ba paigas, ent need ei vasta nõue-tele, muutub asi kriitiliseks.

Teatud toimingud lihtsalt tuleb ära teha, seadust võib kritiseeri-da, aga teha pole midagi, nõudeid tuleb täita. Suurte objektide puhul võtan vastu ka väljaspool vastuvõ-tuaega, arutame, millised lahendu-sed sobivad. Enamus projekteeri-jaid teavad, et pöörduvad spetsia-listi poole ja püüavad saadud nõu-

annet arvestada. Juhtub küll ka seda, et projekteerija mängib tule-ohutuse arvel tellija kasuks, kelle soov on püha asi. Viimasel ajal on sellistest juhtumitest õnnestunud küll kõrvale hoida.

Kas esitatavate projektide tase oleneb ka büroost?

25 aastat tagasi olid projekteeri-jad koondunud suurtesse organi-satsioonidesse nagu Eesti Projekt ja Tööstusprojekt, siis oli ühe or-ganisatsiooni sees tihedam suht-lus kui täna, mil arhitekt ja eriosa-de projekteerija tulevad sageli eri-nevast ettevõttest.

Projekteerijad teevad alltöövõ-tu korras koostööd erinevate fir-madega, seega ei saa esile tuua, et ühe tase teisest tuntavalt parem või halvem oleks.

Kui palju tehakse tellija soovil projekti muudatusi?

Kui tellija tahab projekti muuta, on parem see kompleksselt vaadata ja analüüsida, mida mingi muuda-tus kaasa toob, sest ka ukse vahe-tus võib olukorda muuta, rääkima-ta suurematest ümberkorraldus-test. Kui kontseptsoon on paigas, siis see realiseerub ehituse käigus ja probleeme objekti vastuvõtmi-sel ei tule.

Kuidas hindate seadusandluse ja muude juhendite kvaliteeti?

Meie õigusaktid ja standardid on nii mõnigi kord üsna üldsõnalised. Projekteerija vajaks rohkem konk-reetsust, sest palju on jäänud tõl-genduse küsimuseks. Väiksemate hoonete puhul on selge, et mida de-tailsemad normid, seda lihtsam on projekteerijal ja meil: nõue on ühe-selt arusaadav.

Täna tekitab nt ehitustoote nõuetele vastavuse tõendamine päris palju segadust, näiteks see, milline tõendav dokument tuleb esitada. Võtame näiteks kaabel-duse: milline dokument on ikka-gi korrektne ja mis tõendab kaab-li tulepüsivust? Olen ka ise kaasa aidanud sellele, et meie valdkon-na standardid valmiksid. Koostöös Toomas Randmaaga osalesime kõrghoone tuleohutuse ja suit-sutõrje standardi koostamisel. Õigusaktide osas on hinnangut kü-situd ja meie oma arvamuse ka an-name. Eks meie soovitusi võetakse arvesse, mitte küll täies osas.

Ent kas tänased normid arhitek-tidele liialt piiravad ei ole?

Arhitektil ei ole eramute puhul suuri piiranguid materjalikasutuse osas, tuleb küll arvestada, et eva-kuatsiooniks on ette nähtud mää-ratud arv uksi. Kitsendused on pi-gem küttesüsteemi osas: kamin so-bib küll, ent korstna tüüp ja pai-galduse viis on standardis paika pandud.

Arhitekt tuleb meie juurde eel-projektiga, olles standarditest üle vaadanud põhinõuded, ent eral-di küttesüsteemi projekti ta ei loo. Eelprojekt on siiski üldine doku-ment, kus viidatakse, millistele ül-distele nõuetele ehituskonstrukt-sioonid, küttesüsteem, elekter ja ventilatsioon peavad vastama, ent konkreetset lahendust arhitekt sel-les osas ju ei loo ja talle pole seega ka kitsendusi.

Seadustvõib kritisee-rida, aga teha pole midagi, nõudeid tuleb täita.

16

PORTREE

Kuidas otsus selle elukutse ka-suks sündis?

Olen pärit Ukrainast. Isa hak-kas rääkima minuga sellest eri-alast, kui olin 15-aastane, muidu tahtsin lenduriks saada. 1979. aas-tal lõpetasin Lvovis tuletõrjekooli ja mind suunati siia tööle. Asusin tööle normatiiv-tehnilises osakon-nas, mille juht oli toona Raimond Raudsepp. Aasta töötasin, seejärel läksin neljaks aastaks Moskvasse inseneri eriala omandama. Seejärel suunati mind Eestisse tagasi ja nii ma valdkonnas tänaseni töötan.

Mis teeb töö huvitavaks? Mulle meeldib, et puutun kokku

erinevate inimestega ja et iga pro-jekt on omamoodi. Eks aastad on andnud projektide lugemise osku-se. Kui arhitekt kirjutab oma sele-tuse ja eriosade projekteerija kir-jutab oma, siis tuleb vaadata pro-jekti tervikuna, mitte vaid tule-ohutuse osa.

Mõnikord juhtub ka nii, et eri-osade projekt on täpne, aga arhi-tekt paneb kirja, et hoone varusta-takse suitsuanduritega. Tekib kü-simus, kuidas on siis alarmsead-metega? Soovitan, et oleks kohe mõistlikum kirjutada automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, et kasutusel oleks õiged mõisted.

Olen kaua valdkonnas töötanud ning oskan projekteerija poolt esi-tavatele lahendustele hinnangu anda. Mõnikord pakun ka ise la-henduse, kuid juriidiliselt on see millegi pärast seadustevastane.

Olen rahul, kui saavutan ees-märgi ja projekt vastab nõuete-le. Mõtlen läbi dokumentatsiooni, kontrolltabeli, selle, kus asume ja kuhu tahame jõuda, mis raskused võivad tekkida. Peab olema kont-roll selle üle, mis on tehtud ja te-gemata.

Püüan oma töö organiseerida nii, et objekt valmiks tuleohutus-

nõuetega arvestades. Siis tean, et olen oma töö hästi teinud.

Kas tööd tuleb ka koju kaasa võtta?

Juhtub ikka. Tööl ei jõua kõike läbi vaadata: vastuvõtt, keegi helis-tab, ent projektiga on vaja tegeleda nii, et keegi ei sega. Seega on hea süveneda nädalavahetusel või õh-tul kodus. Abikaasa pole küll sel-lega nõus, et töö koju tuleb, aga…Õnneks on lapsed juba suured ja lapselastel endal palju tegemist.

Kas Eesti süsteem tuleohutus-nõuete kontrolliks on hea?

20 aastat tagasi olin veendunud, et peab olema just riiklik süsteem. Nüüd olen näinud, kuidas näiteks Rootsis ja Soomes annavad tule-ohutuse osas heakskiidu mitte ins-pektor, vaid kindlustusfirma esin-daja, kes pakub ka lahendusi. Siis on inspektoril pärast lihtne ka oma allkiri anda. Selline süsteem on seal aastaid päris hästi toiminud.

Ahto Aruväli, AS Merko Ehitus Eesti projektijuht

Hartšukiga koostööd tehes on kindel, et kui platsilt lahkud,

siis hinges on teadmine, et oled ühe järjekordse eksami sooritanud po-sitiivselt. Hartšuk teeb tööd hinge-ga, orienteerub määrustes ja stan-dardites ja aitab lahendusi leida. Seejuures peab projektijuht või pro-jekteerija suutma põhjendada, miks on mingi lahendus valitud, ehitus-protsessis tuleb temaga olla konst-ruktiivne. Tõstaksin esile ka tema hämmastamapanevalt fotograafilist mälu: Hartšuk mäletab täpselt, kus kaks nädalat varem mingi süsteemi juures pooleli jäädi. Ta mäletab ise-gi seda, mis ta on kooskõlastanud projektis aasta või kaks tagasi. Ka Tondiraba jäähall ehitati Hartšuki pilgu all ja isegi mina projektijuhina ei mäleta selliseid detaile kui tema.

KOGEMUS

Arhitektuurimuuseumis Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esindajatega nõu pidamas.

Boris Dubovik, Kultuuriväärtuste Ameti miljööalade osakonna juht

Meie koostöö vältab juba mi-tukümmend aastat. Kui sai-

me tuttavaks, oli Vassil alles koge-musteta inspektor. Restaureerimise valdkonnas on aga teatavasti sage vastuolu riiklike normide ja mäles-tiste säilitamise vahel. Mäletan, et seisime kord Mustpeade maja juu-res ja osutasin portaalile: see on Põhja-Euroopas unikaalne, aastast 1597. Küsimus on, mida teha uk-sega – kas raiuda 16. sajandist pärit portaal lahti, sest normi kohaselt peavad kõik uksed avanema välja? No portaal on siiani alles. Vassil Hartšuk ei ole tavaline ametnik, kes ajab ainult paberil jär-ge, vaid ta on valmis otsima komp-romisse. Kui vaatame objekti koos,

siis mõtleme, mis võiks olla lahen-dus. Teine ilmekas juhtum on seotud mu töökohaga, kus kabineti lage ehib 18. sajandist pärinev lõuendi-le maalitud „Kevadkuninganna“. Tellisin tuletõrjesignalisatsioo-ni projekti ja projekteerija tõi sel-le kaante vahele panduna kohale. Projekteerija oli anduri koha joo-nistanud täpselt lae keskele, na-gu norm ette näeb. Küsisin, kas Hartšuk on kooskõlastanud ja sain jaatava vastuse. Järgnes telefonikõ-ne Vassil Hartšukile, kes tuli ko-hale. Lakke osutades küsisin, kuhu maalingul andur tuleks paigaldada. Olgu öeldud, et lõpuks paiknevad kaks andurit seinal. Vassil Hartšuk otsib alati lahendusi, seepärast aus-tatakse teda nii projekteerijate kui ehitajate hulgas.

KOGEMUS KOGEMUS

Mart Keskküla, Restor AS peaarhitekt

Vassil Hartšuk tegeleb ka va-nalinna piirkonnaga, see-

ga on meil olnud palju kokku-puudet restaureerimisprojektide-ga. Muinsuskaitseliste vanalinna majade puhul ei saa alati rida-realt norme järgida, niisuguste objekti-de puhul peavad kokku saama pro-jekteerija, Muinsuskaitseameti ja Päästeameti soovid. Hartšuk on spetsialist, kel on tead-misi ja oskusi niisuguses keeruli-ses olukorras kaasa mõelda: selline koostöö aitab alati leida paremaid lahendusi. Ta on olnud inspektoriks praktiliselt kõigil muinsuskaitse-alustel vanalinna objektidel, millega oleme tegelenud. Koos oleme alati jõudnud positiivse tulemuseni.

Kevad soodsa plokiga!Roclite plokist ehitatud maja on tugev jahea soojapidavusega. Ruumis ei teki suuritemperatuurikõikumisi – plokkide heasoojusisolatsioonivõime tagab, et külmalajal pole liiga külm ega suvel liiga kuum.

Poorbetoon on sama „hingav“ materjalkui puit. Roclite müüriplokid reguleerivadtänu oma poorsusele hästi õhuniiskust,luues elamiseks soodsa mikrokliima.

Keskonnasõbralikud poorbetoonplokid onökoloogiliselt puhtad ega eralda ümbrit-sevasse keskkonda kahjulikke ühendeid.

Saadaval on laias valikus mõõdutäpsed jakergesti paigaldatavad müüri- ja vahe-seinaplokid. Avade sildamiseks on saa-daval U-plokid ja sillused.

Roclite plokkidest on võimalik ehitadakuni kolmekorruselist maja (kandvateskonstruktsioonides). 

Roclite ehitusplokkidega on töö kiire jaaitab kokku hoida nii aega kui raha. 

Vaata lisa www.roclite.eu

2.22 €Roclite 200x300x600S müüriplokk

18

KUTSEHARIDUS

Tundub, et seni kehtinud peara-hasüsteem kutsehariduses on oma aja ära elanud ja ei toeta piisavalt kutsehariduse väärtustamist, mis-tõttu vajab see kardinaalset muut-mist. Ka hiljutine Praxise uuring osutab, et keskmine väljalange-vus alates 2008.–2009. õppeaastast on kasvanud.

Praxise analüütiku Hanna-Stella Haaristo kinnitusel on väl-jalangevus kutsehariduses ja kõrg-hariduses oluliselt suurem, kui panna see võrdlusesse üldkeskha-ridusega, kus näitajad on mõnevõr-ra väiksemad. Väljalangevus on ka üks teguritest, mis mõjutab kasvu suunas kvalifitseerimata tööjõu osakaalu tööjõuturul.

Nagu 2014. aasta kevadel EKI (Eesti Konjunktuuri Instituut)

Kutsehariduse rahastamine vajaks remonti

TEKST: LIIVI TAMM

Viimastel aastatel on kutsekoolid hädas suure väljalangejate arvuga ja ehituse valdkonnas on olukord keskmisest veelgi keerulisem: viimastel aastatel on lõpetajate osakaal ehitusvaldkonna kutseõppes langenud koguni alla 60%.

poolt läbiviidud ehitussektori töö-jõualasest uuringust nähtub, po-le täna 50 protsendil ehituse vald-konna töötajaist erialast etteval-mistust.

Turu suured kõikumised teevad koolide elu kibedaks

„Et saavutada kunagi olukord, kus erialase ettevalmistusega oleks vähemalt 80 protsenti töötajatest, tuleks igal aastal suunata ehitus-sektorisse vähemalt 1100 väljaõp-pe saanud töölist. Viimastel aas-tatel siirdus aga kutseõppeasutus-te lõpetajatest ehitusettevõtetesse tööle kõigest 500–600 ehitajat aas-tas, kellest omakorda sooritas edu-kalt kutseeksami 350–400 lõpeta-jat,“ osutab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson ja hoia-tab, et kui asi nii jätkub, siis prob-leem tööjõu kvaliteediga ehitus-sektoris pigem süveneb.

„Haridussüsteem ei suuda tä-na tööturu vajadustega kaasas käia ja lisaks pingestavad olukor-da ka suured kõikumised ehitus-turul, mille mõju võib tööhõive vajadust drastiliselt muuta,“ nen-dib Peterson.

Samuti mõjutab noorte huvi ehi-tajate elukutse vastu ehitaja elu-kutse madal prestiiž: loodetakse, et ehitaja füüsiliselt rasket elukutset vältides saab elus lihtsamini läbi.

Paljudel ehitusvaldkonna eri-aladel võetakse kutsekooli vas-tu sisuliselt kõik, kes selleks soo-vi avaldavad, nende hulgas on aga palju niisuguseid noori, kel pole reaalset motivatsiooni, tahet ega võimekust õpinguid lõpule viia.

Lõpetajate osakaal ehitus- erialadel on väike

Tuleb tunnistada, et kutsehari-duse reform on meil küll „kivis ja betoonis“ läbi viidud – ilusad koo-lihooned on Euroopa rahade eest kõikjal valminud, kuid kutsehari-duse sisulise reformi läbiviimisest oleme veel kaugel.

Tundub, et täna kehtiv rahasta-mismudel on oma aja ära elanud ja ei motiveeri koole piisavalt õp-pekvaliteeti tootma, vaid on suu-

19

Tänanepearahasüs-teem pigem süvendab probleeme.

ERIALA 2010/2011 sisseastu- jate arv

Lõpeta-jate arv

2011/2012 sisseastu-jate arv

Lõpeta-jate arv

2012/2013 sisseastu-jate arv

Lõpeta-jate arv

2013/2014 sisseastu-jate arv

Ehituspuusepp (sh palkmaja ehitaja) 89 55 102 75 142 59 130

Ehitusviimistlus 358 313 431 247 458 211 429

Keskkonnatehnika lukksepp 93 65 86 60 72 34 69

Kinnisvarahooldus 90 55 65 51 57 39 46

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus 275 210 270 185 278 164 266

Puit- ja kiviehitiste restauraator 169 80 121 105 106 94 72

Teedeehitus 56 27 57 32 39 31 18

Maaparandus- ja vesiehitus 23 9 0 15 0 0 0

1153 814 1132 770 1152 632 10302014.a. lõpetajate ametlik statistika puudub tabelist.

natud pigem kvantiteedile, kuna pearaha makstakse koolidele mit-te tasemenõuetele vastavate lõpe-tajate arvu pealt, vaid koolinime-kirjades olijate arvu järgi. Selline rahastamismudel tingib olukorra, kus koolid on huvitatud kõik soo-vijad tingimusteta vastu võtma – ka sellised, kellel reaalselt puudu-vad vajalikud eeldused ja soov ehi-tajaks saada.

„Tänane pearahasüsteem pi-gem süvendab probleeme,“ osutab Peterson. „Koolid on motiveeritud õppijaid nimekirjades hoidma, ra-ha jookseb ja näiliselt on kõik häs-ti, ent lõpetajate osakaal on luba-matult väike.“

Pearaha arvestus vajab ümber-vaatamist

Petersoni hinnangul võiks ra-hastamismudelit muuta näiteks selliselt, et pearaha arvestus toi-muks mitte kooli nimekirjas oleva-te õppijate arvu järgi, vaid pigem kooli edukalt lõpetajate arvu ja õppeperioodi jooksul omandatud tõendatud kompetentside, EKAP-ite summarse väärtuse alusel.

Toome ühe näite: kui täna mak-same koolidele ühe õppija pealt aastas 2000 eurot ja lõpetajate arv

Õppeaasta jooksul õppijate poolt omandatud

EKAP-ite kogusumma, mida arvestatakse näiteks koefitsiendiga 0,8

1.

2.

Keskmine väljalangevus on kasvanud:

+ õppeaastal lõpetanute õppekavade

summaarne EKAP-ite väärtus x 0,2

Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht

on alla 60 protsendi, siis teeb see ühe eduka lõpetaja kohta aastas 2000/0,6 = 3300 eurot.

Kuna üks õppeaasta sisaldab õppekavas 60 EKAP-it, siis saame jämetalt arvestades 1 EKAP-i väär-tuseks 3300/60 = 55 eurot. Et moti-veerida lõpetamist ja väärtustada VÕTA süsteemi paremat rakendu-mist kutsehariduses, võiks rahas-tamismudel sisaldada kahte põhi-komponenti:

20

Väljalangenute osakaal (%)

Arhitektuur ja ehitus

Kutsekool 2008/2009 4,4

2009/2010 5,5

2010/2011 5,7

2011/2012 5,6

Rakenduskõrgkool 2008/2009 7,8

2009/2010 8,2

2010/2011 8,1

2011/2012 8,2

Kõrgkool 2008/2009 4,2

2009/2010 4

2010/2011 5,5

2011/2012 4,3

Selline mudel motiveeriks koo-le senisest rohkem lõpptulemusele panustama ja võimaldaks ka õpin-gu katkestanute omandatud kom-petentse väärtustada ja paremini läbi VÕTA süsteemi rakendada. Loomulikult eeldaks selline mu-del (koostöös tööturu kutseandja-tega) kompetentside omandami-sel ja tõendamisel kogu õppeprot-sessi läbiva kvaliteedi- ja hinda-missüsteemi rakendamist. Lisaks võiks kaaluda veel ka nende lõpe-tajate pealt täiendava koefitsiendi rakendamist, kes lõpetavad kooli koos kutsetunnistusega.

1. märtsist jõustunud kutsesea-dus määratleb, et alates 2016. aas-tast sooritavad kõik lõpetajad kut-seeksami: koolid muutuvad uue kutseseaduse kohaselt sisuliselt kutseandjateks, seega on kontroll ka lõpetajate taseme üle kutseek-sami näol tagatud.

Vastuvõtt lävenditegaPetersoni hinnangul oleks süs-

teemi selline muutus suunatud õp-purite nimekirjas hoidmise asemel tulemustele, lisaks saaksid koolid vastuvõtul lävendid kehtestada: „Meil on vaja tõsta ehitusharidu-se prestiiži ja see on seotud ka lä-venditega. Täna on levinud arva-mus, et kui kusagile mujale vastu ei võeta, siis ehitajaks saab ikka.“

Ta osutab, et täna ei rakenda enamus koole ehituse erialadel sisseastumisel isegi motivatsioo-nivestlust, osutades, et koolidel on täita ka nn sotsiaalne roll ja kuhu nood õppurid siis minema peaksid – kas tänavale?

„Kui sisseastumisele aga min-git lävendit ei kehtestata, mistõt-tu probleemsed õppurid koolide nimekirjadesse varjuvad, siis on selge, et ühiskond tegelikku prob-leemi ei teadvusta. Probleem liht-salt ei paista välja,“ arutleb Indrek Peterson.

Skandinaaviamaade näitel suu-natakse need noored, kellel on suhtlemis- või keskendumisprob-leemid, käitumisraskused või kelle vaimsed eeldused ei võimalda ta-vakoolides õppimist, pigem alter-natiivsesse õppeasutusse, näiteks „metsakooli“, kus on loodud vas-tav keskkond ja kus on tööl vas-tavad eripedagoogikat valdavad spetsialistid, kes nendega pidevalt

ja süsteemselt tegelevad. Selle tu-lemusena omandavad seal ligikau-du 80 protsenti noortest mingi eri-ala täisväärtuslike ühiskonna liik-metena, keda tööturg hädasti va-jab. Näiteks Soome statistika ko-haselt on sealse ehitusala kutse-õppes viimastel aastatel väljalan-gevus kõigest 4-8%.

„Kui meil langeb üle 40% ehi-tusvaldkonna kutseõppureist juba tavakoolist välja, siis tekitab see paratamatult hulgaliselt valulik-ke küsimusi meie haridussüstee-mi jätkusuutlikkuse osas. Või on tõesti meie noorte keskmine tase meie naabritest nii palju nõrgem – ei tahaks uskuda,“ lausub Peterson.

Käesoleva l aasta l ongi Haridusministeeriumil päevakor-ras uue rahastamismudeli jõusta-mine, ent selle sisuga pole eriala-liitudel täna olnud võimalust veel tutvuda.

Peterson loodab siiski, et ka töö-andjatele ja erialaliitudele jäetak-se võimalus selles protsessis veel enne kooskõlastusringile saatmist kaasa rääkida.

KUTSEHARIDUS

Soome statistika: ehitusala kutseõppes viimastel aastatel väljalangevus kõigest 4-8%

40%ehitusvaldkonna kutseõppureist langeb Eestis juba tavakoolist välja.

22

Uus ja uhkeehituskool

TEKST: LIIVI TAMMPILDID: JULIA-MARIA LINNA

HUVITAV HOONE

Tallinna Ehituskooli uue hoone õppetöökojad on sisustatud tase-mel, mis nii mõnegi tootja kade-daks teeksid.

„Kõige olulisema muutusena saime korralikud õppetöökojad. Vanast majast jäi sisuliselt pai-ka vaid karkass, ent kogu planee-ring on uus, katust tõsteti, lisan-dus keldrikorrus,“ loetleb kooli arendusdirektor Tõnu Armulik. „Hoonet aitavad muuhulgas küt-ta 36 katusele paigaldatud päike-sepaneeli, lisaks kogume vihma-

Vastu talve kolis Tallinna Ehituskool uuenduskuuri läbinud ruumidesse.

vett, mida kasutatakse tehnoloo-gilise veena näiteks tööriistade pe-semiseks.“

Uuenduste käigus lammuta-ti hoovis kolm õppetöökodadeks kohaldatud viilhalli: „Sellest oli esimesel hetkel pisut kahjugi, sest nende seisukorrale polnud suu-ri etteheiteid, aga muidu ei oleks uus hoone ära mahtunud,“ selgi-tab mees.

Ehituse peatöövõtja ol i Bauschmidt OÜ ja nende alltöö-võtjate kaudu said nii mõnedki õpilased „käe tsemendiseks“ – ko-dukooli ehitamine võimaldas saa-da erialast praktikat.

Korraliku sisseseadega õppe-klassid

Tõnu Armulik alustab tutvus-tavat ringkäiku õpilaste riietus-ruumidest. Läbi galerii suundu-me 3295 m² laiuvasse praktikamaj-ja, kus toimub valdav osa väljaõp-pest. Uudistame ehitusviimistleja-

te õppetöökoda, kus boksides de-koratiivvärvitehnikaid katseta-takse, vaatleme, kuidas õppureil PVC-põrandakatte paigaldus väl-ja tuleb, küsime, kuidas õhtune pottsepakursus õhksoojuskami-na tööpõhimõttest aru sai – ahi näeb igatahes välja aus ja moo-dulkorsten on juba paika pandud. Kontrollime klassikalise müüri-töö katsetust: fiboplokkidest lao-tud seina.

Avaral pinnal tegutsevad ka plaatijad, kelle õppeklassist leiab nii kunstipäraseid mosaiikpin-du kui korralikult vuugitud kah-helplaatidest seinu. „Plaatijail tu-leb kogu tsükkel läbi teha. Pinna ettevalmistus, hüdroisolatsioon, plaatimine, vuukimine,“ kirjeldab Armulik.

Eriti uhke on Ehituskool pui-duosakonna sisseseade üle, sest siin on enamus masinaid uued. „Tisleriõpe hakkab siiski puidu-käsitööst pihta, siit liigutakse ju-

Ehitusviimistlejad tööhoos.

Samm-sammu haaval saab selgeks nii katusekonstruktsiooni kui puitpõranda tegemine.

Peagi on segu valmis ja saab ladumise juurde asuda.

ba edasi,“ tutvustab ta. „Õpitakse kasutama nii lailint-lihvpin-ki, nelikanthöövlit kui freese. Puidutöötlemiskeskuses on meil ka üks viieteljeline tööstuslik CNC-pink, mille baasil õpeta-me operaatoreid mööblitootjate-le. Töökoda on sisustatud tasemel, mis nii mõnegi Eesti mööblitootja kadedaks teeks.“

Uued viimistluskambrid ning õppestendid

Õpperuumides on ka tõmbe-ga viimistluskamber ning korra-lik automaatikaga ventilatsiooni-süsteem, mis tööpingi käivitami-sel siibri avab, lisaks paigaldati puiduosakonda niisutussüsteem, et saavutada ruumis optimaalne niiskustase.

Kool on rahul ka elektriku-te kaasaegsete õppestendide ning keskkonnatehnika õppesuuna sis-seseadega, muuhulgas korralike keevitusboksidega.

24

HUVITAV HOONE

Tallinna Ehituskoolis tutvus-tatakse traditsiooniliste eri-alade kõrval ka uusi õppe-

suundasid. Uutest erialadest tõs-tab kooli arendusdirektor Armulik esile lamekatusekatja aastase õp-pe, mis töötati välja koostöös Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liiduga, lisaks on sügisest kin-del plaan alustada ka betoneerija-te õppega.

„Kõigi erialade koolituskavas on alguses vaja koolis läbi teha prak-

Enne praktiline töö, siis praktikatiline töö, seejärel saavad õppu-rid minna praktikale ettevõtetes-se, kus omandatud teadmisi raken-dada. Ja eks vilumus tuleb siis juba töö käigus,“ nendib Tõnu Armulik. „Meil üldiselt õpilastele praktika-kohtade leidmisega probleeme ei ole, pigem uurivad ettevõtted meilt, et kas meil on huvilisi pakkuda. Eks julge kolmandik ehitusmahtu-dest tuleb Harjumaalt ja siin pei-tub ka põhjus, miks ettevõtted nii aktiivsed on.“

Koolilüldiselt õpilas-tele praktika-kohtade leid-misega prob-leemi pole.

Viimistlejate õppetöökoja boksides harjutatakse pinnaviimistluste tegemist. Hetkel on tähelepanu dekoratiivvärvidel. Bokse kasutatak-se üha uuesti, kuni see võimalik on, seejärel ehitatakse uued.

Tallinna Ehituskooli renoveerimine:

Kool loodi 1947. aastal, aadressil Pärnu maantee 162 on tegutsetud alates 1962. aastast. 2007. aastal tegi kool taotluse õppekeskuse renoveerimiseks ja järgmisel aastal tuli positiivne otsus 14 miljoni euro eraldamise osas.

Ehituse peatöövõtja oli Bauschmidt, projekteeris Sirkel ja Mall, järelevalve korraldas Vealeidja, abiks hangete kor-raldamisel ja taotluste vormistaisel oli RKAS.

Pärast kolm aastat väldanud detailplaneeringu menetle-mist algas 2013. aastal ehitustöö, mis vältas 11 kuud.

Oktoobri lõpus 2014 kolis kool asenduspinnalt tagasi renoveeritud koolimajja. Tallinna Ehituskooli uues majas saab õppida hästi sisustatud õppetöökodades, hoones on raamatukogu, sööklaruumid, nõupidamistesaalid ja muu vajalik, lisaks loodi võimalused sportimiseks ja ehitati aula kuni 110 osavõtjaga üritusteks.

Mööblirestauraator peab hakka-ma saama nii pehmemööbli vedrude vahetamise kui vana kummuti spooni parandamisega.

Tõnu Armulik on uhke puidutöötle-miskeskuse tööstusliku CNC-pingi üle, mis lubab välja õpetada operaatoreid puidutööstustele.

26

KUTSEÕPE

Mida teevad kutsekoolid õpilaste leidmiseks?

Koostöö erialaliitudega, ollakse ka ise liitude liikmed.

Tutvustatakse erinevaid või-malusi: tasemeõpe, täiendõpe, päevane ja õhtune õpe.

Koostöö töötukassaga (õppimi-ne koolituskaardi alusel).

ESF-i programm läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi, mis pakub tasuta täiendusõpet.

Rahvusvaheline koostöö, et saata õpilasi läbi programmide välisriikidesse praktikale.

Täna on pea igaühel Eestis võimalik gümnaasiumis õp-pida ja ühiskonna hoiak on

üldhariduse osas soosiv, ent kut-seõppe maine vajaks parandamist.

Viimased 10–15 aastat on küll ka kutseharidusse raha suunatud, ent probleemid jätkuvad.

„Üsna hästi on eristatavad kaks õppijate gruppi: need, kes tulevad pärast põhikooli lõpetamist kut-sehariduse õppesse ning need, kes tulevad keskhariduse baasil,“ kir-jeldab Tõnu Armulik. „Esimese grupi puhul on tõsiselt motivee-ritute osakaal väiksem, nii noo-red inimesed ei teagi veel, ku-hu liikuda ja mida nad soovivad. Keskharidus tuleb omandada kolm korda kiiremini kui gümnaasiu-mis. Samas keskhariduse baasil õppijate õppekavad keskenduvad suuremas mahus erialaõpingutele, siin ei ole erandiks ka see, et sisse astutakse kõrghariduse baasil, et end täiendada.“

Üha rohkem õppijaid keskhari-duse baasil

Tallinna Ehituskooli tullak-se täna ca 3/5 põhihariduse ja 2/5 keskhariduse baasil. „Trend on sin-napoole, et keskhariduse baasil tu-lijate osakaal suureneb ja see suhe võib tulevikus muutuda ka vastu-pidiseks. Väljalangevus on täna jätkuvalt tõsine probleem,“ osutab Armulik.

Populaarsemate erialadena toob ta esile ehitusviimistlejate kutse-õppe, kus koolil on võimalik tu-levasi õppureid konkursil valida: „Üldiselt on siiski olukord selli-ne, et kui õpilasel näib potentsiaa-li olevat ja ta soovitud erialale sis-

Tõnu Armulik: ehitusvaldkonna kutseõppe mainet tuleb tõsta

se ei saa, siis tehakse talle ettepa-nek omandada mõnd analoogset eriala samas koolis. Meil on väik-sem huvi elektrikute õppe vastu, kus tegelikult peitub päris palju potentsiaali. Ilmselt on sellel eri-alal õppimine keerukam, reaal-teadmisi on vaja rohkem rakenda-da. Andekaimad vaatavad pigem akadeemilise õppe poole ja nii ole-me olukorras, kus baas võimaldaks enamat, ent huvilisi pole piisavalt.“

Uus lähenemine, mille kohaselt kutsekoolid saavad ise õppeka-vasid välja töötada, on Armuliku hinnangul positiivne: „Aastaga saame uued õppekavad EKAP-tesse viidud. Kui mõistlikult lähe-neda, saab rakenduskava kohalda-da vastavalt vajadustele ja see on teretulnud. Aeg õppekava refor-miks on küll pisut lühike ja seega ka segadust palju.“

Armuliku hinnangul kannab kutsekool ühiskonnas ka omalaad-set sotsiaalset rolli, andes ka väik-

semate võimetega lastele võima-luse leida endale sobiv väljund ja koht tööjõuturul: „Lõpetajate ta-semele pole üldiselt suurt ette hei-ta, Soomes on nn „pearaha“ Eestist 10 korda suurem ja ka elatustase on kõrgem, ent lõpetajate tase on laias laastus sama. Kui aga vaata-me väljalangevust, siis põhjused on siin erinevad. Paljude ees sei-sab valik, kas töötada või õppida ja otsus tehakse sissetuleku ka-suks. Nii mõnedki helgemad pead lahkuvad praktika käigus, sest et-tevõtted teevad hea pakkumise ja noormehed loobuvad koolist. On ka selliseid, kes tahaksid oma va-likut korrigeerida.“

Õpetajate leidmine koolidele väljakutseks

Sobivate õpetajate leidmine on kutsekoolidele samuti paras väl-jakutse. „Töötasu ei ole täna väga oluline motivaator,“ tunnistab ta. „Meil on aga suur hulk selliseid kutseõpetajaid, kümne ringis, kes on vahepeal ära olnud ja siis koo-li tagasi tulnud.“

Tõnu Armuliku hinnangul võiks ühe võimaliku hoovana suu-rendada tsükliõppe osakaalu, sest õppetöö korraldamisel sessiooni-de kaupa oleks haridus kättesaa-dav ka neile, kes juba tööl käivad.

Ehitusvaldkonna õpe on Eestis praegu päris killustunud: 18 koo-li on Eesti kohta päris palju ja üks võimalus oleks valdkonna kutse-õpet koondada pisut vähematesse kutsekoolidesse.

„Ka turu kõikumised on suu-red ning õppurite huvi tekib pä-rast madalseisu väikese inertsiga,“ arutleb Armulik.

Kaarlaid OÜ Aruküla tee 51, 75301 Jüri Harjumaa, Estonia

T: +372 600 0200F: +372 600 0203

kaarlaid@kaarlaid.eewww.kaarlaid.ee

• Rahvusvahelised ülegabariidilised veod ja ekspedeerimine • „Võtmed kätte“ transpordilahendused • Eriveoste insenertehnilised lahendused• Ladustamine, pakkimine, komplekteerimine • 2D/3D projekteerimine ja simulatsioonid• Import/eksportdokumendid• Eriload, kooskõlastused, marsruudiuuringud • Riskianalüüsid ja kindlustus• Konsultatsioon

15 aastat kogemusi

Rahvusvahelised multimodaalsed ülegabariidiliste- ja raskevedude täislahendused

28

TEKST: LIIVI TAMMPILT: URMAS SALU

KOGEMUS

Hiiglaslik Estanc AS-i mahuti meenutab välimuselt kosmoselae-va: „Otsekui Tereškova unistus,“ poetab keegi. See plastmassgraa-nulite ümbertöötlemiseks mõel-dud mahuti peab öö varjus turva-liselt Paldiski sadamasse jõudma.

HIIGLASE kulg öös

EKSPERIMENT

Öine erivedu Tallin-nast Paldiski sada-masse andis aimu, millega peavad iga-päevatöös rinda pist-ma ülegabariidiliste vedude korraldajad.

Vedu korraldab OÜ Kaarlaid: töö marsruudiga, lubade vormistami-ne ja mõõtmine on juba tehtud, jäänud on laadimine ja transport. Vastavalt veoloale on lubatud lii-kuda ajavahemikus üheksast õh-tul kuueni hommikul. Meie plaa-nime teekonda alustada kell 10 õh-tul, ent enne tuleb veos kinnitada.

Kell kaks päeval jõuan Estanki Pildikülas asuvale laoplatsile, kus toimetajat tervitab valvurkoer (kel muide üsnagi ambitsioonikas nimi – Kapo). Vaatleme, kuidas hiiglas-lik mahuti liigub sildkraana toel aeglaselt veoki suunas. Kraana ühel otsal märgib elektrooniline tabloo kandami raskuseks 17 800, teisel otsal kõigub 29 000 kilogram-mi. Mahuti laskub raskete kettide toel aeglaselt oma kohale.

- Palju on? 22. Aga sul?- 23. Ei nüüd 21,5.Mõõdulindid käes, timmitak-

se mahuti tagaosa treilerile, hõõr-deteguri suurendamiseks lähevad vahele ka kummitihendid ja sama skeemiga sätitakse paika ka esiosa. 17 sentimeetrit, viisteist, viisteist ja pool..jah, nii jääb. Koorem vaetak-se veelkord üle ja otsustatakse see siiski poole meetri võrra tahapoole liigutada. „Kaalu saab ka kohe paar tonni maha,“ hõikab veokijuht.

Kinnitamine vältab tundeKella kolmeks on veos paigas.

Edasi kinnitamine. See on aega-nõudvaim osa – töö mitmekümne-tonnise kandevõimega kettide ning kaablitega, viltide ning tihendite-ga vältab kuueni õhtul, ent siis on

29

MARSRUUT: Põrguvälja tee – Tallinna ringtee – Jüri liiklussõlme ümbersõit (tagasipööre Tartu maanteele), Tallinna ringtee – Kurna – Õlleköögi tee – Kangru – Luige – Kanama – Keila – Paldiski Lõunasadama tee.

ANDMED: Mass: 80 tonniKõrgus teepinnast: 5.90 meetritLaius: 5.50 meetritPikkus: 27 meetrit, sõidukist tahapoole 2 meetrit.

VÄIKE SELETUSSÕNASTIK: Taga on väike – ligineb sõiduautoEemalt tuleb suur – ligineb rekkaJälgi liini – elektriliin ülalValmis – manööver edukalt sooritatud.

kõik õhtuseks väljasõiduks valmis. „Meie jaoks on see siiski üsna kesk-pärase suurusega ülegabariit,“ tun-nistab tegevjuht Andres Lampe. “Siin on hea see, et raskuskese on detailil pikkupidi keskel.“

Kümme minutit enne kella 11 õhtul oleme valmis, sest graafikus tuleb püsida. „Kui oleme laevako-ha saanud, siis tuleb õigeks ajaks kohale jõuda. Liini väljalülitused on ka kellaajaliselt paigas,“ räägib projektijuht Kaido Liivoja, kelle ju-hitavas saateautos ma toimuvat ta-sakesi jälgida tohin.

Täna on saateautosid kolm – nende arvu määravad veose ga-bariidid. Fotograaf Urmas lahkub ees, et Tartu maantee valgustatud lõigul pilte püüda. Meie aga star-dime. Asukoht teises saateautos

on toimuva jälgimiseks päris mu-gav – kui esimene saateauto liigub kõrguslatiga treileri ees, siis meie jälgime koos Kaido Liivojaga pöör-deid tagant. Kohtades, kus kõrgus-latt liinideni ulatub, tuleb neid kä-sitsi kergitada.

Saateautod annavad veokijuhi-le suuniseid:- Liin. Võta seda pisut paremalt, jah, ka vasakult tuli läbi. - Paremal märk, oled ilusti, jah, märgist oled möödas. - Siin on teel laiust küll, laseme ta-gant mööda.- Lähed laiusega väikestest mär-kidest üle, aga ma ei liiguta neid.- Mine nüüd vaikselt, palju ei jää ruumi, nüüd ilusti möödas… Meie treilierijuht on samal ajal va-na rahu ise. Ka saateautost juhen-

dava Kaido lemmikväljend näib olevat rahustav „tehtud“ – iga liini, probleemse liiklusmärgi või via-dukti läbimisel kinnitab ta juhile: „Tehtud. Edasi.“

Vahepeal laseme mööda ühe väikeauto ning liigume edasi. „Üldiselt arvestatakse meiega au-tojuhtide poolt, aga on ka olukordi, kus tullakse sõimama, on ka polit-seisse helistatud,“ tunnistab Kaido.

„Loomulikult kooskõlastatakse iga vedu, aga on isegi niisuguseid juhuseid, kus saame riielda see-pärast, et saateautol on vilkurid. Kogu märgistus on selleks, et kaas-liiklejaid kaitsta, aga see ei ole iga-ühele jõukohane teadmine.“

Liiklusmärkidest möödaTallinna ringtee remont on tip-

pinud teeveere täis ajutisi liiklus-märke – neist mahub meie koo-nusekujuline veos kõrguselt üle. Südaööks jõuame Klooga ülesõi-dule – siin lükkab raudteetööline hetkeks voolu välja. Paldiskini ei ole enam suuri pöördeid ette nä-ha. „Täna läks rahulikult,“ nendib Kaido, kui sadama tuled paistma hakkavad. Enam ei lähegi kaua. Kell on 00:30. Tehtud.

Tagasiteel on Kaidol aega ka karjääri kurioosseid juhtu-meid meenutada: „Aastaid taga-si varastati meil Koplis saateauto. Saateautojuht läks korraks liiklus-märki sättima, ei lukustanud sel-leks momendiks ust ja järgmisel hetkel sõitis auto lihtsalt minema.

Kolleegid asusid jälitama, äran-daja ei osanud vilkurit välja lülita-da, nii et masin oli märgatav. Ühel hetkel sai ka ärandaja sellest aru ja põgenes… Teinekord aga sõitis roolijoodik lihtsalt küljelt sisse…

Päris keeruline juhus oli ka sõi-duautoga, mille roolis olev vana-inimene ei soostunud pisut kõrva-le tõmbama. Siis ongi targem ko-gu koormaga ise teepervele sõita ja mõnda aega oodata.“

30

KOGEMUS

Ülegabari idi l iste vedu-de korraldajad teevad uu-te teelõikude planeerimi-

sel koostööd projekteerijate ja Maanteeametiga, ent on ka lõike, kus ettevõtja on „kinni mängitud“.

Erivedudele spetsialiseerunud OÜ Kaarlaid müügijuhi Vahur Krautmani kinnitusel tuleb üle-gabariidiliste vedudega arvestada ka maanteede ning viaduktide pla-neerimisel: “Oleme Maanteeameti ja projekteerijatega päris palju laua taga istunud ning andnud ka omapoolseid soovitusi,“ nen-dib ta. „Nii mõnegi ringi planee-rimisel on ettevõtjate ja tööstus-te vajadust transpordiks ka arves-se võetud, näiteks Nehatu silla pu-hul, Jüri väikese ringi projekteeri-misel, ringristmikul teel Keilast Paldiskisse, Saue ja Keila vaheli-sel maanteel. “

Probleemsem on olukord Tallinna linnas: „Soo tänaval on valgustuspostist postini ne-li meetrit, marsruudi läbimiseks tänavajagu laternaid eemaldada ja tagasi panna on üsna kulukas. Sisuliselt on sealsed tootjad kin-

Eriveo planeerimine nõuab aegani ehitatud. Ega neil muud pole-gi teha, kui tuleb piirkonnast ära kolida. Pargasega vedu on mitu-kümmend korda kallim ja tootjad ei ole nii suureks kuluks valmis,“ tunnistab OÜ Kaarlaid tuulegene-raatorite raskevedusid korraldav Himre Beljäev.

Marsruut paikaKui veose gabariidid – kõrgus,

laius ja raskus on teada, algavad marsruudiuuringud. „Osa mars-ruute on juba hästi sisse töötanud, näiteks tee sadamasse, aga on aga veoseid, mille puhul iga kord tu-leb nuputada uus lahendus,“ selgi-tab Vahur Krautman.

„Probleemsed kohad on enam-vähem teada,“ lisab Baltikumi pro-jektijuht Kuido Liivoja. „Näiteks erinevad viaduktid, muuhulgas Vaida puusild oma kõrguse tõttu, (4.80), samuti teatud ringristmi-kud. Mõnikord otsene marsruut ei sobi, näiteks Vändra ja Suure-Jaani kandis on palju alleedega kohti ja kui okste kärpimine pole luba-tud, tuleb teine tee valida. Suured tammed muudavad keeruliseks ka

juurdepääsu Eesti Näituste messi-hallile.”

Ülegabariidilise veo organisee-rija peab arvestama ka maantee olukorraga – töö käigus viga saa-nud teekate tuleb taastada. „Mõne suuremamahulise töö puhul võib ettevalmistamiseks kuluda ka aas-ta. Estlinki trafo vedamiseks tuli muuhulgas Voka sild laiemaks ja tugevamaks muuta, lisatöö, mil-le maksumus oli üle 25 000 euro,“ nendib Himre Beljäev.

Oluline pakkimineEriveo planeerimisel on terav-

datud tähelepanu all ka kauba kaitsmine.

„Kombaini puhul piisab klaa-sile vineeri kinnitamisest, ent vahel tuleb terve saadetis eraldi puitkasti paigutada, et läbida näi-teks 5000-kilomeetrine teekond Kasahstani.

Sageli tuleb otsustada ka kileta-mise kasuks: nii jõudsid sihtpunk-ti Narva kolledži valgest betoonist paneelid ning Tondiraba jäähal-li puitfermid,“ osutab Krautman. „Meil on olnud olukordi, kus klient

Hetked laadimisplatsilt ja kinnitamine. Fotod: Vahur Krautmann

31

Kinnitamine: mängus on elud

Nii mõnigi kord üritavad näiteks lõunasuunast tu-levad välisveod kinnita-

mise kuludelt kokku hoida. Siin on aga koht, kus kompromisse te-ha ei tohi. “30 tonni kaaluvat eks-kavaatorit ei maksa üritadagi rih-madega kinnitada, siis on see sama hästi kui lahtiselt,“ hoiatab Vahur Krautman. „Soomes oli aastaid ta-gasi õnnetus, kus paberi rull läks pidurduse käigus veerema ja pih-ta sai taga sõitnud koolibuss, lap-sed said surma. Pärast seda muu-deti sealsed seadused karmimaks, ent kas on ikka vaja õnnetus ära oodata? Kui veos pole korrektselt kinni, siis välja sõita ei tohi. Meil on minevikust üks kogemus ka õnnetusolukorraga. Korraldasime rauast fermide transporti, mida kinnitasime eelnevalt mitu tundi. Soomes sõideti meie rekkale sisse, ent koorem jäi paika ja autojuht pääses vigastusteta. Oleks koorem olnud halvasti kinnitatud, siis ol-nuks detailid kabiinis.“

Eriveo planeerimine nõuab aegaon võtnud kuskilt allhankena pak-kimise ega kujuta ette, kuidas kate teel püsib,“ räägib Himre Beljäev. „Kui näiteks kate pealt tuule alla võtab ja elektriliini puudutab, pea-me koheselt teavitama elektrilevi dispetšerit. Katkestus võib mõjuta-da mõne tööstuse toimimist ja siin on hooletus päris kulukas.“

Väga oluline on transpordi pla-neerimisel ka kliendi poolt esita-tud mõõtude õigsus. „Ka 20-sen-timeetrine kinnitusaas tuleb ar-vestada gabariidina ja kui mahuti on 3-meetrise läbimõõduga, mille-le lisanduvad tõstekõrvad, siis ka tõstekõrvad kuuluvad koorma kül-ge. Kontrollime gabariidi ka enne väljasõitu üle,” osutab Krautman.

Erivedude ampluaa rutiini ei võimalda: „Muuhulgas veeti ära Ülemiste järve maandunud len-nuk. Põnevad on olnud Tondiraba jäähalli puitfermide 7 meetri laiu-ne erivedu läbi Tallinna, samuti tuulepargi tiibade vedamised pik-kusega kuni 60 meetrit, raskeim oli 350 tonni kaalunud veos õlite-hase uue ploki ehitusele,“ kirjeldab Vahur Krautman.

OLULINE TEADA:

Veose planeerimisel on vaja läbida erinevad etapid: marsruudi planeerimine, teavitused ja koos-kõlastused, veose kinnitamine ja pakkimine, takistuste analüüs. Mõ-nikord on vaja marsruuti eelneva analüüsi tulemusel ka muuta, see-tõttu on piisav ajavaru planeerimi-sel oluline. Kui veos on üle 6 meetri lai, tuleks vähemalt 15 päeva ette teatada. Kui marsruut eeldab ka kõrgepinge väljalülitamist, tuleb taotlus teha eelneva kuu 15ndaks kuupäevaks, seega planeeritakse vedu poolteist kuud ette.

Veoloa väljastamine võib tulevi-kus varasema praktikaga võrreldes pikeneda: 15 veoloa väljastaja asemel jäi ametkondliku struk-tuuri korrastamise järel järgi vaid 3 inimest. Tulevikus tuleb praegu tavapärase ühe päeva asemel arvestada 2-5 tööpäevaga.

Tellimuses peavad gabariidid pai-gas olema: kui 5-sentimeetrine eri-nevus kirjeldatust on mõistetav, siis poole meetri puhul võib juhtuda, et veos ei mahu enam marsruudile. Arvestada tuleb ka konkse ja muid kinnitusvahendeid.

Öine teekond sihtpunkti. Foto: Urmas Salu

32

MÄRT PUUSTEESTI ASFALDILIIT, EESTI ASFALDILIIDUTEGEVJUHT

TEE-EHITUS

Ehitusseadustik toob kaasa mit-med muudatused pädevuse tõen-damisel. Paljudel teehoiutööde te-gevusaladel tegutsemiseks on tee-seaduses nõutav tegevusluba, mil-le saamiseks peab ettevõtjal olema vähemalt üks kvaliteedi eest vas-tutav töötaja. Ehitusseadustikuga muutub tegevusloa kohustus tea-vitamiskohustuseks ja pädevuse tõendamine hakkab toimuma tema heaks tegutseva pädeva isiku kva-lifikatsiooni tõendamise kaudu.

Seadustikus on loetletud tege-vusalad, millel tegutsemiseks peab pädeva isiku kvalifikatsioon ole-

Teeseadus kolib ehitusseadustikku

1. juulil 2015 jõustub ehitusseadustik ja seni teehoiu valdkonda regu-leerinud teeseadus tunnistatakse kehtetuks. Teehoiuga seotud nõu-ded viiakse üle ehitusseadustikku ning vedude ja liiklusega seonduv liiklusseadusesse, lisaks uuendatakse 2015. aasta jooksul teeseaduse alusel kehtestatud määrused ja koostatakse mõned uued määrused.

ma tõendatud. Samade tegevus-alade kohta kehtib ka teatamisko-hustus majandustegevuse regist-risse (MTR).

Kvalifikatsiooni tõendamiseks sobib kutseseaduse kohane kutse-tunnistus ja üleminekuajal teesea-duse kohane tegevusluba või päde-vustunnistus. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendami-se seadus (edaspidi seadus) sätes-tab kolme aastase üleminekuaja, so 1.07.2015 kuni 30.06.2018, mille jooksul kehtivat tegevusluba või pädevustunnistust omanud füüsi-line isik võib jätkata loale või tun-nistusele vastavat kutsetegevust ka juhul, kui tegevusloal või päde-vustunnistusel märgitud kehtivu-se tähtaeg saab üleminekuajal läbi. Kuidas hankijad formaalse tähtaja ületanud loa või tunnistusega isi-kute tegevusõigust praktikas kä-sitlevad, näitab aeg.

Üleminekusätted selgemaksKüsimusi on tekitanud ka üks

seaduse säte, mis ütleb, et kui te-gevusluba või pädevustunnistust omavale füüsilisele isikule ehitus-seadustikuga täiendavaid nõudeid ei kehtestata, saab jätkata tegevus-loale või pädevustunnistusele vas-

tavat kutsetegevust vaid kuni loa või tunnistuse kehtivuse lõpuni. Praktikas võib see tähendada se-da, et pärast 1. juulit vastava do-kumendi aegumisel tuleb olla ko-he valmis kutsetunnistuse taotle-miseks.

Kuna termin „täiendavad nõu-ded“ on jäänud seaduses täpsemalt lahti kirjutamata, on täna võima-lik tõlgendada, et inseneri kut-se omandamisega ning hoidmi-sega kaasnev täiendkoolituse ko-hustus on täiendav nõudmine ja seega rakendub üleminekuaja sä-te kõigi täna tegevusluba või pä-devustunnistust omavate isikute suhtes. Siiski tasuks kaaluda sea-duse sõnastuse täpsustamist üle-minekusätete osas.

Teine oluline küsimus, milles seadusandja püüab turuosalistega enne ehitusseadustiku jõustumist üksmeelele jõuda, on tegevusala-de vastavate kvalifikatsiooni- ja kutsetasemenõuete kehtestamine.

Artikli kirjutamise ajaks oli valminud vastav määruse eel-nõu, kuid arutelud turu osapool-tega tingimuste täpsustamiseks seisid alles ees. Põhiküsimuseks kujunes Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis (edaspidi

33

TEMT) autoteede ehituse ja eks-pluatatsiooni erialal õppinud ja lõ-petamisel keskerihariduse oman-danud isikute, keda on umbes 50 inimest, võimalus taotleda kutse-tunnistust ja jätkata tegevust oma senisel ametialal.

Fookuses kutsekvalifikatsioonMääruse eelnõu järgi saab tee-

de ehitusala tegevusaladel edas-pidi tegutseda vastutava isikuna vaid teedeinseneride 6.–8. tase-me kutsetunnistuste omanikud. Kutsetunnistuse saamise hari-dusalaseks eelduseks on üldjuhul 6. kutsetasemel rakenduskõrgha-riduse diplom teedeehituse eri-alal, 7. ja 8. tasemel vähemalt ma-gistrikraad või sellega võrdsusta-tud kõrgharidusdiplom teedeehi-tuse erialal, TEMT-i keskerihari-dust loetakse haridusseaduse jär-gi aga kesk- ja kõrghariduse vahe-pealseks hariduseks.

Kas lahenduseks võiks olla tee-deinseneride kutstandardite täien-damine erisuste lisamise teel või 5. kutsetaseme loomine ning vastava standardi koostamine ning sellele tasemele seniste õigustele säilita-mine määruse eelnõu täiendami-sega või mõni muu lahendus, sel-gub järgnevate arutelude käigus.

Oluline on seejuures arvestada, et üks oluline grupp ettevõtteid ja isikuid ei saaks uute nõuete keh-testamisega senisest tegevusest kõrvale tõrjutud. Sellele on muu-hulgas viidatud ka ehitusseadus-tikus, et kvalifikatsiooninõuete puhul tuleb kaaluda tegevusalale juurdepääsu piiramise vajalikkust, sobivust ja proportsionaalsust.

Oma roll tegevusõiguse muu-datuste rakendamisel on ka riigil, kes hankijana tegutsedes ning rii-gihanget läbi viies võib pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks nõuda lisaks ette-võtte pädevusele ka teenuse osu-tamise või ehitustööde juhtimise

eest vastutava isiku andmeid tema kogemuse, hariduse ja kutsekvali-fikatsiooni kohta. Üleminekuajal tuleks võimaldada kutsekvalifikat-siooni tõendamist ka kutsetunnis-tusega, et seeläbi motiveerida ette-võtjaid vastavaid pädevusi oman-dama ja kutseid taotlema.

Koolituste info süstemaatiliseksKolmeaastane üleminekuaeg on

vajalik ka selleks, et korrastuks täiendõppe korraldus ning kutse taotlemiseks ja taastõendamiseks vajaliku täiendhariduse saamine oleks lihtsamalt ette planeeritav.

Teedeklastri korraldatud töö-jõuuuringus andsid ettevõtted enamasti tagasisidet, et siiani on Eestis kõiki vajalikke täiendkoo-litusi pakutud, samas 71% vasta-jatest leidsid, et vajalik oleks luua keskne koolituse kalender, kust saaks infot kõigi Eestis toimuvate koolituste kohta.

Kalender saab olema üks osa laiemast täiendkoolituse korraldu-se süsteemist. Tänaseks pole selle arendamiseni seni küll veel jõutud, kuid huvi selle loomise vastu on üles näidanud mitmed täiendkoo-lituse korraldajad. Arendustöödeks loodetakse leida täiendavaid va-hendeid Euroopa Liidu toetusmeet-metest.

Kokkuvõttes julgen olla kutse-tunnistustel põhinevale pädevu-se tõendamisele ülemineku suh-tes optimistlik, sest muudatusel on selge positiivne mõju elukest-va õppe põhimõtete juurutami-sele teede valdkonnas. Samuti ta-haksin tunnustada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teedetalitust, kes on muudatuste ettevalmistamise protsessi kaasa-nud kõik turu osapooled. Täna on küll põhjust eeldada, et lõpplahen-dus saab olema kõiki osapooli ra-huldav ning tööjõu pädevuste ja kompetentside tõusule positiivset tõuget andev.

Oluline on arvestada, et oluline grupp ettevõtteid ja isikuid ei saaks uute nõuete kehtestamisega senisest tege-vusest kõrvale tõrjutud.

36

SEADUS

PROJEKTEERIMISTINGIMUSEDSeoses uue ehitusseadustikuga tulevad ka muudatu-sed projekteerimistingimuste väljastamise alustes ja taotluste menetlemisel.

Kehtiv ehitusseadus (EhS) § 19 sätestab, et ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehituspro-jekti aluseks on detailplaneeringu koostamise kohus-tuse puudumisel projekteerimistingimused.

Uue ehitusseadustiku kohaselt projekteerimis-tingimused jagunevad:

projekteerimistingimused detailplaneeringu kohus-tuse puudumisel;

projekteerimistingimused detailplaneeringu ole-masolul.

Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloa-kohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise

HELJE JOHANSOOEEEL ÕIGUSNÕUNIK

Ehitusseadustik sai uued raamid

Projekteerimistingimuste taotlused, ehitusteatised ja ehitusloa taotlused, kasutusteatised ja kasutusloa taotlused esitatakse pädevale asutusele kuni esime-se aprillini 2016.a. Pädev asutus kannab nimetatud dokumendid ehitisregistrisse.

Toome siin ära vaid osa muudatusi, ehitusseadus-tik sisaldab aga paljudel juhtudel veel nüansse.

Käesoleva ajakirja numbri ilmumise ajaks on Riigi Teatajas avaldatud kõik kolm seadust, mis puudutavad ehitamise valdkonna kodifitseerimist: ehitusseadustik (RTI 05.03.2015, 1); planeerimisseadus (RTI 26.02.2015, 3); ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seadus (RTI 23.03.2015, 3).

(oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puu-dub detailplaneeringu koostamise kohustus.

Projekteerimistingimuste nõudmise alus sisal-dab 3 olulist tingimust, mis peavad esinema kor-raga ja tegemist on:

ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatisega; hoone või olulise rajatise:

püstitamise või rajamisega või laiendamisega üle 33% esialgu kavandatud mahust;

olukorraga, kus puudub detailplaneeringu koosta-mise kohustus.

Kas on tegemist ehitusloakohustusega ehitisega, selle leiame ehitusseadustiku lisast 1. Näiteks: kui on tegemist üle 60 m² ehitisealuse pinnaga hoone-ga, siis tema püstitamiseks on vaja taotleda ehitus-luba. Seega on tegemist ehitusloakohustusliku hoo-ne püstitamisega.

Detailplaneeringu olemasolul võib pädev asu-tus põhjendatud juhtudel väljastada projektee-rimistingimused, kui:

detailplaneeringu koostamisest on möödas üle viie aasta;

detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeerin-

guala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam või-malik detailplaneeringut täielikult ellu viia;

detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõju-tavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.

Projekteerimistingimustele on sellisel juhul antud ühene tähendus – need täiendavad olemasolevat de-tailplaneeringut. Nimetatud tingimuste seaduse tase-mel reguleerimine on vajalik selleks, et olukordades, kus detailplaneeringu koostamine on liialt koormav, oleks avalikku ruumi kujundaval haldusorganil või-malik siiski ehitustegevust teatud määral suunata.

Täiendused võivad hõlmata: kasutamise otstarvet, sealhulgas sihtotstarvete osa-

kaalu, kui mõlemad sihtotstarbed on varasemas de-tailplaneeringus ette nähtud;

hoonestusala tingimusi, sh hoonestusala suuren-damist, vähendamist, keeramist või nihutamist, kuid mitte rohkem kui 10% esialgsest lahendusest;

kõrguse või sügavuse muutmist, kuid mitte rohkem kui 10% ulatuses esialgsest lahendusest;

arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tin-gimusi;

maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku ehi-tise võimalikku asukohta;

ehitusuuringu tegemise vajadust; haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõt-

teid; planeeringuala hoonestuslaadi, sealhulgas krundi-

jaotust, kui see on seotud ehitusliku kompleksi ehita-misega, tingimusel, et ei muutu planeeringualale esi-algselt antud ehitusõigus.

Pädev asutus koostab projekteerimistingimuste eel-nõu, korraldab selle kohta eelkõige elektroonilise ar-vamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise ning väljastab seejärel projekteerimistingimused 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kui pädev asutus otsustab menetluse korraldada avatud menet-lusena, antakse projekteerimistingimused 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arva-muse avaldamiseks kuni kümme päeva.

Projekteerimistingimused kehtivad 5 aastat. Põhjendatud juhul võib pädev asutus projekteerimis-tingimuste kehtivuseks sätestada teistsuguse tähtaja või muuta projekteerimistingimuste kehtivuse tähtae-ga. Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot (vastavalt riigilõi-vuseaduse muudatustele, mis jõustuvad 01.07.2015.a). Kehtiva seaduse alusel riigilõiv ei olnud nõutav.

tel 662 6324info@brubakken.eewww.brubakken.ee

puukeskus@puukeskus.ee tel 605 4930

www.puukeskus.ee

• Saematerjalid • Höövelprussid • Sise- ja välisvoodrilauad• Põrandalauad• Saunamaterjalid• Terrassimaterjalid• Liimpuitplaadid• Lae- ja seinapaneelid• Vineerid • OSB-plaadid• Melamiinplaadid• MDF-, HDF-, PKP-,

PLP- plaadid

38

EHITUSTEATIS VÕI EHITUSLUBAKehtivas EhS-s on kolm võimalust, kas on vaja ehi-tada ehitusloa või kirjaliku nõusoleku alusel või on vaja esitada teatis.

Ehitusseadustik näeb ette ehitusteatise või ehitus-loa nendel juhtudel, mis on toodud seadustiku li-sas 1. Lisas on toodud ka ehitised, mille puhul ei ole kumbki nõutav.

Ehitusteatise menetluse sissetoomisega ehitus-seadustikku soovitakse:

vähendada halduskoormust; võimaldada isikutel vähem ohtlikke või avaliku hu-

vita ehitisi ehitada ehitusloata; võimaldada avalikul võimul saada infot ehitatava-

te ehitiste kohta, mis võimaldab ka efektiivsemalt lä-bi viia järelevalvet.

Kas kavandatava ehitise ehitamiseks on vaja taot-leda ehitusluba või esitada ehitusteatis, tuleneb ehi-tusseadustiku lisas 1 toodud tingimustest.

Ehitusteatist ei saa samastada ehitusseaduses sä-testatud ehitamise alustamise teatisega.

Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteati-ses esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist.

Isikul on soovituslik koostada ehitise ehitamiseks ehitusprojekt, kuid ehitusteatise menetlemise üld-reegel on, et pädev asutus ei saa ehitusprojekti nõu-da. Ehitusprojektiga koos saab ehitusteatist nõuda erandina vaid juhtudel, mis toodud ehitusseadusti-ku lisas 1. Näiteks ehitisealuse pinnaga 20–60 m2 ja kuni 5 meetri kõrguse hoone püstitamisel. See tähen-dab, et lisas 1 toodud juhtudel on ehitusprojekt kohus-tuslik koos ehitusteatisega.

Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aas-ta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmi-sest arvates.

EHITUSLUBAEhitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ehitusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 1 nime-tatud juhtudel.

Koos ehitusloa taotlusega esitatakse nõuetele vas-tav ehitusprojekt. Kui ehitusprojekti nõuetele vasta-vuse kontrollimiseks on tehtud ekspertiis, tuleb esi-tada ka ekspertiisiakt. Kui vaatleme seadustiku lisa 1, siis seal on toodud juhtumid, mil vaja ehitusteatist

või ehitusteatist koos ehitusprojektiga. Ehitusloa ko-hustuse juures ei ole lisatud ehitusprojekti, see aga tähendab, et tulenevalt ehitusseadustikust vajab ehi-tusluba alati ehitusprojekti.

Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni seitse aas-tat ehitusloa kehtima hakkamisest.

Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev.

Pädev asutus annab ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arva-muse avaldamiseks kuni kümme päeva.

Ehitusloa taotluse võib esitada igaüks. Pädev asu-tus kaasab menetlusse omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik. Vajadusel kaasab ka piirneva kin-nisasja omaniku.

Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pä-devale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.

Ehitamise alustamise teatises esitatakse andmed ehitise, ehitamise alustamise aja, omanikujäreleval-ve tegija ja ehitamist teostava isiku nime, isiku- või äriregistri või muu registrikoodi või isikukoodi puu-dumise korral sünniaja ja omanikujärelevalve te-gija ning ehitamist teostava isiku kontaktandmete kohta.

Ehitamise alustamise teatisel on mõju ehitusloa kehtivusele, st kui ehitamise alustamisest on teavi-tatud, kehtib ehitusluba 7 aastat. Ehitamise alusta-mise teatis tuleb esitada vaid ehitusloakohustuslike ehitiste puhul.

Muudetakse ka ehitusloa taotlemise eest riigilõi-vu alates 01.07.2015.a. Näiteks elamu ehitusloa taot-lemisel on riigilõiv 150 eurot, mitte-eluruumi puhul 250 eurot.

Kui ühe ehitusloa alusel taotletakse ehitusluba kor-raga mitmele ehitisele, tuleb tasuda riigilõivu iga ehi-tise pealt.

HEA TEADA

Riigi Teatajas on 23.märtsil 2015.a avaldatud uus seadus – seadme ohutuse seadus. Selle seaduse kohaselt muu-tuvad kehtetuks alates 01.07.2015 järgmised seadused:

surveseadme ohutuse seadus; küttegaasi ohutuse seadus; masina ohutuse seadus; elektriohutusseadus; lifti ja köistee ohutuse seadus.

SEADUS

Väga võimas ja kompaktne üldtööriist professionaalseks kasutamiseks.Kiirlaadija, 2 x 4.0Ah akut!Maks.pöördemoment (Kõva/pehme)50 / 36 NmMaks.läbimõõt puidus 38 mmMaks. läbimõõt terases 13 mmMAKPAC KOHVRIS!

Akutrell DDF456SP1F

279€

MAKITA tooted saadaval hästivarustatud ehituskauplustes! Küsi Makita tooteid edasimüüjatelt. Lisainfo: www.makita.ee Kampaania hind kehtib kuni 01.05.2015.Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu. Pildid on illustreeriva tähendusega.

40

SEADUS

Oluline: Aknad peavad vastama standardi

EVS-EN 14351-1:2006+A1:2010 nõue-

tele ja olema CE-märgistatud

Kõikidel akendel peab soojusjuhti-

vus olema deklareeritud

Erinevate akende võrdlemiseks ka-

sutatakse standardakna (1,23 × 1,48

m) soojusjuhtivust Uw

Usaldusväärse akna soojusjuhti-

vuse arvutuse teeb erapooletu asja-

tundja – tunne alati huvi, kes on arvu-

tuse teinud!

Alates väärtusest 1 tuleb soojusjuh-

tivus esitada täpsusega 0,1; väärtuse

puhul alla 1 tuleb soojusjuhtivus esi-

tada täpsusega 0,01 – st näiteks 0,80,

mitte 0,8.

AKNA soojusjuhtivust tuleb deklareerida

Nii tellijatel kui järelevalvel tasub akna tootja või müüja käest uurida, kust pärineb tootja poolt esitatud soojusjuhtivuse väärtus – kas arvu-tuse on läbi viinud asjatundja.

Vastavalt harmoneeritud toote-standardile EVS-EN 14351-1 on ak-na üks olulistest omadustest soo-jusjuhtivus Uw. Vastavalt majan-dus- ja kommunikatsiooniminist-ri 2013. aasta määrusele nr 49 on Eestis välisakende puhul nende soojusjuhtivuse deklareerimine kohustuslik.

Harmoneeritud standardi koha-selt peab tootja deklareerima stan-dardakna (standardsuuruses toote) soojusjuhtivuse. Akna standard-suurus on 1230 mm × 1480 mm (laius × kõrgus). Standardsuuruse käsitlus võimaldab erinevaid ak-naid omavahel võrrelda.

Arvutuse ja katse meetodAkna soojusjuhtivust on võima-

lik leida eelkõige kahel eri viisil: arvutusega (vastavalt standardile EVS-EN ISO 10077-1 ja standardi-le EVS-EN ISO 10077-2) või katse-ga (vastavalt standardile EVS-EN ISO 12567-1 või standardile EVS-EN ISO 12567-2). Enamikul juhtu-dest akna soojusjuhtivus arvuta-takse, seega on vajalik ja oluline arvutuste õige ja korrektne soo-ritamine.

Arvutuse usaldusväärsust suu-

ENNO REBANEEESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

rendab oluliselt kolmanda erapoo-letu osapoole poolt läbiviidud ar-vutus. Näiteks teostab kolmas osa-pool akna komponentide EVS-EN ISO 10077-2 põhise arvutuse, lei-des Uf raamidele ning joonsoo-jusjuhtivuse Ψ, edasi võib tootja ise arvutada EVS-EN ISO 10077-1 põhise akna soojusjuhtivuse Uw. Soovitame nii tellijatel kui järele-valvel uurida alati akna tootja või müüja käest, kust pärineb toot-ja poolt esitatud soojusjuhtivuse väärtus – kas arvutuse on läbi vii-nud asjatundja.

Tootja poolt esitatavad andmed peavad olema kontrollitavad ja vastama standarditega ette näh-tud nõuetele.

Komponentide soojusväärtusedAkna soojusjuhtivus Uw lei-

takse akna komponentide soo-jusväärtuste alusel – see tähen-dab klaaspaketi soojusjuhtivuse Ug, aknaraami soojusjuhtivuse Uf ja klaaspaketi ja aknaraami vahe-lise joonsoojusjuhtivuse Ψ alusel. Soovitame kõigil järelevalvega te-gelejatel tutvuda asjakohaste põ-himõtetega ja küsida toodete pu-hul ka nende komponentide soo-jusväärtusi. Sealjuures tuleb mee-les pidada, et tutvudes tootja tund-like tõendusandmetega tuleb järe-levalve esindajal tagada ka nende andmete konfidentsiaalsus.

Arvutuse usal-dusväärsust suurendab kol-manda erapoo-letu osapoole poolt läbiviidud arvutus.

i n t e l l i g e n t C Ons t ruc t i o n

Leica iCON telemaatika„EarthMover“ - tarkvara pinnaseteisalduse jälgimiseks

THEK Automaatika OÜPärnu mnt 101A, 78304 MärjamaaTel 50 69 388, www.thek.ee

Leica Geosystems masinautomaatika ametlik maaletooja:

EarthMover aitab Teil:

Ära hoida hilinemisest, trahvidest ja töö ümbertegemisest tekkida võivaid lisakulutusi

Vähendada objektil kasutatava kütuse kulu, seeläbi vähendada CO

2 saastet

Suurendada objekti turvalisust vähendades inimeste arvu, kes viibivad objektil töötavate masinate vahetus läheduses

Reaalajas jälgida töö edenemist ja veenduda, et esialgsed eesmärgid saavad täidetud

EarthMover:

Ühildub Teie olemasolevate tarkvaralahendustega

Lihtne kasutada, töötab nutitelefonis ja tahvelarvutis

42

SEADUS

Sageli vaieldakse selle üle, mil-lise dokumendi peaks ehitus-toote müüja oma tootega kaa-

sa andma. Kas see on sertifikaat või deklaratsioon või mõlemad?

Siinkohal täpsususteks, et jutt käib Euroopa harmoneeritud too-testandarditele vastavatest toode-test – harmoneeritud valdkonna ja harmoneerimata valdkonna toode-te erisustest oli juttu EhitusEST-i detsembris ilmunud numbris.

Harmoneeritud valdkonna ehi-tustoodete nõuded on määratud Euroopa Ehitustoodete määru-ses (CPR – Conctruction Products Regulation), seal on toodud ka tõendamissüsteemide määratlu-sed – täpsemalt toimivuse püsi-vuse hindamise ja kontrolli süs-teemid (systems of assessment and verfication of constancy of per-formance ehk lühendatult AVCP). Tõendamissüsteem määrab kind-laks, kui rangelt ja milliste menet-lustega tuleb ehitustoote nõuetele vastavust hinnata.

Viis erinevat süsteemiSüsteeme on kokku viis: 1+, 1,

2+, 3 ja 4. Sertifikaat väljastatakse süsteemide 1+, 1 ja 2+ puhul, süs-teemide 3 ja 4 puhul sertifikaati ei koostata. Millise tooteperekon-na puhul milline süsteem kehtib – see on pandud paika Euroopa Komisjoni otsusega. Iga harmo-neeritud standardi lõpus on too-dud lisa ZA – selles on esitatud vii-ted asjakohasele komisjoni otsuse-le koos tõendamissüsteemi äranäi-tamisega, lisaks veel deklareerimi-sele kuuluvate omaduste nimekiri, CE-märgistuse näide ja väljastata-vate dokumentide nõuded.

Ehitustoodetetõendamissüsteemid

Seega on hulgaliselt tooteid, mille puhul sertifikaati ei koosta-ta. Näiteks süsteem 4 kehtib sillu-tuskivide ja plekist katusetoode-te puhul. Süsteem 3 kehtib näiteks avatäidete, soojustusmaterjalide ja rullmaterjalist katusekatete puhul.

Toimivusdeklaratsioon tuleb koostada kõigi harmoneeritud valdkonna toodete puhul, süstee-mide 1+, 1 ja 2+ puhul peab toimi-vusdeklaratsiooni koostamiseks olema olemas ka sertifikaat. Kõige rangema süsteemi 1+ alla kuulub praegu vaid tsement, tulevikus ka sarrusteras ja kõrgendatud tule-ohutusnõuetega kaablid. Süsteemi 1 alla kuuluvad näiteks parenda-tud tuletundlikkusega tooted – st tooted, mille tuletundlikkust toot-mise käigus parendatakse – näi-teks teatud lisandite lisamise või orgaaniliste ainete sisalduse piira-mise teel. Süsteem 2+ on suhteliselt laia leviulatusega – näiteks kuulu-vad siia kandvate konstruktsiooni-de tooted (kandvate konstruktsioo-

nide müürikivid, betoonelemendid, teraskonstruktsioonid, puitkonst-ruktsioonid), ka suur osa täitema-terjalidest.

Info harmoneeritud standardistOluline on tähele panna, et ühe

ja sama tooteperekonna puhul võib kehtida mitu tõendamissüs-teemi – näiteks välisuste ja aken-de puhul kehtivad tõendamissüs-teemi 3 nõuded, tuletõkkeava-täidete puhul tõendamissüstee-mi 1 nõuded (st need tooted tuleb sertifitseerida) ning siseuste pu-hul (siis, kui vastav standard val-mib, täna veel siseustele harmo-neeritud standardit ei ole) keh-tivad tõendamissüsteemi 4 nõu-ded. Tõendamissüsteem pannak-se kirja ka toimivusdeklaratsiooni. Täpseimat teavet konkreetse too-te tõendamissüsteemi kohta an-nab selle harmoneeritud standard. Lisainfot teemast pakub Euroopa Komisjoni Nando koduleht.

Enno Rebane

Toimivuse püsivuse hindamise ja kontrolli süsteemid

1+ 1 2+ 3 4

Tehase tootmisohje

Tootetüübi kindlaksmääramine tüübikatsetuse vms alusel

Tehases võetud proovide edasine katsetamine vastavalt kindlaksmääratud katsetamisplaanile

Tehase ja tehase tootmisohje esmane ülevaatus

Tehase tootmisohje pidev järelevalve ja hindamine

Enne toote turule laskmist võetud näidiste kontrollkatsetamine

tootja teavitatud asutus (sertifitseerija, katselabor)

www.essve.ee

• ESSBOX System® on uus nutikas kinnitustoodete hoiulahendus. Süsteem koosneb vastupidavast kohvrist ja läbipaistvatest termoplastist tootepakenditest.Süsteem on arendatud korra ja süsteemsuse loomiseks, tööliste töö lihtsustamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks ning kadude vähendamiseks.

• Unikaalne ja paindlik terviklahendus on patenteeritud.

• ESSBOX System® -i on lihtne kasutada. Spetsiaalsed pesad tagavad toodete korrapärasuse kohvris.

• Põhjalikuma informatsiooni leiad siit

www.essbox.ee

44

KÜSIS: MATI FELDMANNVASTAS: KALLE VIRKUS, Arengufond

INTERVJUU

Kraananokkade arv linnapildis pidi näitama majanduskasvu tempot: Tartus vana kaubama-ja ehitusplatsil on korraga ame-tis neli kõrgkraanat. Majandus peaks kasvama mühinal?

Päris otsest seost kraanade arvu ja majanduse kasvu vahel muidugi ei ole. Hoopis vastupidi – riiklik-ke tellimusi võib kasutada hoopis majanduse elavdamiseks madal-seisust üle saamiseks.

Eesti ehitusturgu mõjutavad si-semiste tegurite kõrval ka võimsad välistegurid. Nii näiteks oli ja on ka edaspidi CO2 -rahade mõju ko-gu ehitusturule selgelt tuntav. Kui hinnata hetke elamuehitust Eestis, võiks see aktiivsem olla – praegu-sed ehitusmahud ei kata elamute loomulikku väljalangevustki. Uute eluasemete iga-aastane kasutuse-

Teadmistepõhine ehitamine muutub üha olulisemaks

Ehitusvaldkonnas muutub üha olulisemaks, kuidas võimalikult oskuslikult olemasolevaid teadmisi praktikasse rakendada ning ehitada kuluefektiivse-malt ja säästlikumalt, kasutades võimalikult vähe energiat nii hoone püsti-tamisele kui utiliseerimisele. Mõtteid jagab Arengufondi teadmistepõhise ehituse ekspert Kalle Virkus.

le võtmine jääb alla 1% olemasole-va elamufondi mahust.

Mida riik omalt poolt saaks te-ha, et ehitussektorit hoogusta-da?

Üks hea viis on toetada olemas-olevate hoonete, eriti korterela-mute renoveerimist. Saksamaal on korterelamuid renoveeritud lausa massiliselt ning uuritud ka selle protsessi kaasnevaid mõju-sid. Nii on selgeks saadud, et iga renoveerimisse investeeritud mil-jon eurot loob 12 kuni 19 töökohta ja toob maksutuluna riigile tagasi viis miljonit eurot.

Milliseks hindate sektori päde-vust ja valmisolekut uuendusli-ke, teadmistepõhiste tehnoloo-giate rakendamiseks?

Uute tehnoloogiate rakendami-seks valmisolek on Eesti ehitus-sektori üks suuremaid problee-me. See tegevus ei ole võimalik il-

Arengufondi teadmistepõhise ehituse ekspert Kalle Virkus

Kehtib omamoodi nali, et uued ehitus-materjalid peavad olema olemasole-vatest odavamad, efektiivsemad ja vähemalt 50-aastase kasutuskogemusega.

45

ma hästi haritud töötajaskonnata, kuid just Eesti ehitussektor pais-tab Euroopas silma kõige mada-lamalt eriharidust omavate tööta-jatega. Kui 2012. aastal oli ehitus-sektoris eriharidusega töötajaid 49%, siis 2014. aastaks oli see osa-kaal langenud juba 41,5%-ni.

Õnneks entusiastlike ettevõte-te eestvedamisel uuendusi Eestis siiski rakendatakse. Peamised ehi-tuses rakendamist vajavad uued tehnoloogiad on BIM (Building Infomation Model) ja mitmesugu-sed integreeritud projektijuhtimi-se meetodid. Mõlema osas on eest-vedajaks Riigi Kiinisvara AS, mis riigi omanduses oleva ettevõtte pu-hul on igati loogiline ja kiiduväär-ne. Samas oleks vaja riigipoolset aktiivset tegutsemist normide ja standardite kehtestamisel.

Kuivõrd kriitiline on järelkasvu ja tööressurssi teema uuendus-te elluviimisel ja sektori üldises arengus?

Probleemiks on haritud tööjõu Eestisse tööle saamine ja jäämine. Naljaga pooleks võiks isegi väita, et Eestis saadav ehitusalane hari-dus on liiga hea, et selle omanda-nud noored ka Eestisse tööle jääk-sid. See omakorda on hoopis kee-rulisem probleem, mille lahenda-misega ehitussektor iseseisvalt hakkama ei saa.

Kui kiiresti ehitusmaterjalid, ehitustehnoloogiad uuene-vad? Mitme aasta pärast või kas üldse võiks rääkida elumaja 3D-printimisest?

Ehitus on üks kõige konserva-tiivsemaid tegevusalasid. Mis puu-tub uue elumaja printimisse, siis selle osaks tuleks olla optimistli-kult skeptiline. Mingil hetkel on see kindlasti võimalik, ent vajab tõsist arendustegevust materjali-de osas, mis oleksid prinditavad ja samal ajal sobiksid kasutamiseks meie vahelduvas kliimas.

Teisest küljest pööratakse üha enam tähelepanu ehitamises kulu-vale energia kogusele. Hoone käi-gus hoidmiseks ja sisekliima taga-miseks vaja mineva energia kogus on uute hoonete puhul kordades väiksem kui veel viisteist aastat tagasi ehitatutes, liikudes tasapisi, ent kindlalt nulli suunas. Üha olu-lisemaks muutub kulutada võima-likult vähe energiat ka hoone püs-titamise ja utiliseerimisega seo-ses. Kas potentsiaalsed prindita-vad materjalid saavad olema ener-giasäästlikud? Seda on praegu või-matu öelda.

Küll võib väita, et Eesti on ri-kas teadaolevalt ainukese taas-tuva ehitusmaterjali, puidu poo-lest. Eesti on üks Euroopa suu-rimaid puitmajade eksportijaid. Puitehituse tehnoloogiat tasub siin küll arendada. Näiteks Tartu ette-võte Kodumaja AS on osaline het-kel maailma kõrgeima 14-korru-selise puidust elu- ja büroohoone ehitamisel Bergenis, mis näitab, et puit sobib meie kliimas suurepära-selt ka mitmekorruseliste hoonete ehitamiseks.

Kinnisvaraanalüütikud nendi-vad, et ehitushind ei sõltu asu-kohast, aga turuhinna vahe on mitmekordne – linna kasuks ja maapiirkonna kahjuks. Kas uus-ehitus kolib suurematesse linna-desse ja maale jääb vaid ehitus oma tarbeks?

Teadaolevalt määravad kinnis-vara hinna kolm tegurit – asukoht, asukoht ja asukoht. See on küsi-mus riigi- ja haldusreformiga tege-lejatele, aga nii näib see küll olevat ja seda mitte ainult meil, vaid sel-line nähtus on üpris universaalne.

Kas arvestataval määral endale energia tootmine – olgu see siis elektrituulik või päikesepanee-lid – on Eestis realistlik?

Endale energia tootmine on mi-nu hinnangul realistlik. Seda ju-

hul, kui arvutame aasta lõikes ja kui on võimalik müüa üleliigne elekter võrku, mille siis pimedal ning tuulevaiksel ajal tagasi saa-me osta.

Palju suuremas mastaabis on hiljuti avaldatud üleeuroopali-se energialiidu plaanid just selli-se probleemi lahendamisele suu-natud – piisavate riikidevahelis-te ühenduste puhul saab üleliigse elektri suunata sinna, kus seda pa-rasjagu vaja on.

Kas poleks pigem lihtsam ehita-da ka Eestisse üks korralik tuu-maelektrijaam, selle asemel, et tegeleda killustatud alternatii-videga?

Kindlasti oleks see lihtsam, aga kas ka mõistlik?

Arvata võib, et kui neljanda põlvkonna tuumaelektrijaamad ükskord reaalselt tööle hakkavad, saaks sellele küsimusele konkreet-semalt vastata.

Milline võiks olla meie idee energiamaailmas läbi lüüa? Kas lahenduseks võiks olla hoopis viimasel ajal laineid löönud põ-levmaterjal graptoliitargilliit, va-nema nimetusega diktüoneema-kilt?

Lühemas perspektiivis võib iga-suguseid asju põletada, alates põ-hust ja lõpetades põlevkivigaasiga. Pikemas perspektiivis tuleb piltli-kult leppida sellega, et kõiki lampe ei saa korraga põlema panna. Pole olemas energiatiheduselt ja efek-tiivsuselt samaväärset alternatiivi naftatoodetele.

Pigem võiks Eesti võimalus ol-la regionaalne bioenergeetika. Mitmes Euroopa riigis kogub po-pulaarsust liikumine “100% RES Communities”, mis sai alguse Saksamaal.

Praeguseks tegutseb see liiku-mine veel Prantsusmaal, Austrias, Belgias, Sloveenias, Ungaris, Itaalias ning Tšehhis.

46

SÜNDMUSED

Aasta tehasemaja:võistlustuleskortermajad

Messil Eesti Ehitab kuulutatakse välja Eesti Puitmajaliidu konkursi „Aasta tehasemaja“ võitjad. Nominentide hulka kuulub tänavu ka mitmete tootjate kortermaju, mida ise-loomustab žürii esimees Jarek Kurnitski.

„Tänavu esitati konkursile meeldi-valt palju töid ja valiku tegemine oli päris keeruline,“ hindab Jarek Kurnitski žürii ette laotunud saa-ki. „Nägime päris huvitavaid la-hendusi. Ma ise julgustaks looma hooneid, mille puhul puitmaterja-li vormikeel ja isikupära efektselt välja tuleksid. Tarekeseliku kuju ning betoonilikku vormilahenduse vahele jääb hulgaliselt võimalusi.”Kurnitski hinnangul oleksid meie kliimas pigem kohased räästaga lahendused ja läbi tuleks mõelda vihmavee äravool: “Hoone peab ka viie aasta pärast hea välja nä-gema, värvitud fassaad peab püsi-ma. Tänavu on osade hoonete pu-hul ka teadlikult mängitud sellele, et puidu vananemisel tekiks loo-duslik halli karva pind.“

Matek AS ridaelamu.Kurnitski: Selle Norras asuva puitkarkass-elementmaja fassaadimaterjalina on kasu-tatud püstlaudist. Fassaadi räästata lahendus võib olla tundlik ilmastiku kapriisidele.

47

Harmet OÜ korterelamu Norras. Kurnitski: See puit-moodulmaja on puidust korterelamu päris hea näide. Hoonel on rõdudega liigendus, materjalikasutus toob puidu kui materjali vormikeele päris hästi esile, värvitud laudist kaitsevad küljeseintel räästad. Antud kõr-gusega korterelamu lahendus puithoonena on ka rahaliselt mõistlik.

Estnor OÜ korterelamu Norras.Kurnitski: selle elementmaja puhul on ilmselt teadlik kaalut-lus, et hoone omandaks ajaga ilmastiku mõjul hallika tooni. Norras on räästata viilud puithoonetel viimastel aastatel moodi läinud, see trend tuleneb telliskivihoonete vormist.

Kodumajatehase AS ühiselamu.Kurnitski: see puitkarkass-ruumelementmaja on lihtsa vormiga, ratsionaalse tehnilise lahendusega ja ilmselt ajas hästi kestev maja. Erinevaid materjale on mõistlikult kombineeritud. Hoone paigaldati vaid kolme päevaga ning sisetöödeks kulus 3 kuud.

48

KONKURSS

140ettevõtet Eestis tooda-vad peamise tegevusena puitmaju.

Eestis on ligi 140 ettevõtet, mis oma peamise tegevusena toodavad puitmaju. Alates

2010. aastast on puitmajasekto-ri tootmis- ning ekspordimahud kasvanud keskmiselt 15% aastas. Sektor annab tööd pea 2600 inime-sele ja ettevõtete käive on kokku üle 270 miljoni eurot, sh ekspordi osakaal 235 miljonit eurot.

AS Matek tegevjuhi ja Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimehe Sven Matsi sõnul on puitmajatoot-jatel põhjust rahul olla, kuna sek-tor on arenev ja suure tuleviku-potentsiaaliga. „Puidust ehitami-ne trügib senisest järjest enam be-tooni- ja kiviturule,” kommentee-rib Mats.

Puitmajatootmine kogub hoogu„Kui veel kümmekond aastat ta-

gasi tegeles Eesti puitmajasektor suures osas eramajade ja suvilate tootmisega, siis täna on suur osa meie toodetest just mitmekordsed kortermajad, sotsiaalobjektid ning puitelementfassaadid betoonkar-kassiga kõrghoonetele. Eestlased projekteerivad ja ehitavad maail-ma kõrgeimat puitkonstruktsioon-maja, mille valmimine on märgi-lise tähendusega ning toob tähe-

Puitmajatootjad tahaks ka kodus rohkem ehitada

Eesti majatootjad on edukad välisturgudel, kuid unistavad ehitamisest koduturul: huvi puitehitis-te vastu on elavnenud, ent kasvuruumi jätkub.

PILLE LAUBEESTI PUITMAJALIIT

lepanu ja loodetavasti ka uusi tel-limusi.”

Paraku rändab kogutoodan-gust ligikaudu 90% Eestist välja-poole, peamiselt Skandinaaviasse, Saksamaale ja Suurbritanniasse, kuid ka Lõuna-Aafrikasse ja Lõuna-Koreasse. 2014. aastal on Eesti tootjatel 49 ekspordi siht-riiki. Eesti käsitöö-palkmajad on väga hinnatud Prantsusmaal ja masintoodetud palkmajad Jaapanis. Tallinna külje all tegut-sev Timbeco Woodhouse OÜ on 10 aasta jooksul saatnud Jaapanisse juba üle 1400 merekonteineri ja-gu palkmaju.

Eesti turg ootab kasvuKuigi Eesti on Euroopa suurim

puitmajade eksportöör, ehitatakse kodus puidust vähe. Matsi kinni-tusel võiks just siin luua pööraseid maailma „kõige kõigemaid” puit-linnakuid ja ehitisi, mida siis muu-le maailmale suunaviidana näida-ta. „Täna oleme erialaringkonda-des tuntud asjalike ja kvaliteetse-te toodete tarnijate ning püstita-jatena. Samas on meil olemas po-tsentsiaal luua puitmajast bränd, nö puitmajade šveitsi kell - “Eesti puitmaja”, mis oleks hinnatud ja tuntud üle ilma,” arutleb Mats.

2013. aastal Eestis välja antud 4905-st ehitusloast pisut enam kui pooled väljastati puithoonetele. Ehitusregistri statistikast selgub, et kõige sagedamini kasutatak-se puitmaterjali ühele leibkonnale mõeldud elumaja ehituses. Millal hakkavad Eestis kerkima puidust suuremad hooned, veel ei teata.

50

TEKST: LIIVI TAMM

KONKURSS

Võime uhked olla, et betoonitööde kvaliteet Eestis on tasemel. „Pai-galvalu betoonpindade osas oleme tehnoloogiliste oskuste ja heade rakistega firmalt Peri isegi Soomest paiguti ees,“ räägib Aasta betoon-ehitise žürii esimees Aadu Kana.

Betoonimeistrid väärivad tunnustust

Betoonitootjad on retseptuuri arendanud ning Eesti raketisepark on tublisti edasi arenenud. Ka ehitajad on omandanud vajalikud oskused. ..Tulevikku vaa-dates võiks ka arhitektuursete lahendustega julge-

malt edasi minna, näiteks katsetada voolava vormi-ga pindu, need mõjuvad betoonis väga hästi,“ lausus Aadu Kana.

Pinnaviimistlusena on Eestis jätkuvalt populaarsed patineeritud punakas-pruunid pinnad, üha rohkem soovitakse ka musta ja rohelist värvitooni.

„Trendikas on ka graafiline betoon, ent see tehnika on päris kulukas ja tänavu ei olnud selliseid võistlus-töid ka Aasta betoonehitise konkursil. Niisuguse la-heduse ilmekaks näiteks on Eesti Maanteemuuseumi välialad Varbusel, Põlvamaal, mis paari aasta eest pärjati Aasta betoonehitise konkursil arhitekti eri-preemiaga.“

Aadu Kana hinnangul väärivad esile tõstmist ka meie betoonelemendi tootjate tehtud elementide ga-bariidid: „Siin on saavutatud väga häid tulemusi. Kiidusõnu tuleb öelda ka logistika ja väljaveo osas.

Aasta betoonehitis: Tondiraba jäähall. Konkursi peaauhind kuulub Kadarik Tüür Arhitektid OÜ-le. Foto: Merike Kütt

15aastaton toimunud konkurss Aasta betoonehitis.

Paigaldusel on osasid elemente tulnud tõsta kahe kraanaga.“

Ka sillad-kaid-viaduktid on Aasta betoonehiti-se konkursil läbi aastate tugevalt esindatud olnud. „Mulluseks võidutööks sai Ülemiste viadukt ja tun-nel ning mitmetasandilisi liiklussõlmi tekib aina juur-de. Näiteks Haabersti ringi ehitust oleme aastaid oo-danud. Ja tulevikku vaadates, kes teab, võib-olla ku-nagi ehitame ka tunnelit Helsingisse,“ arutleb Aadu Kana. „Samas tuleb arvestada, mida lubab teostada Eesti riigi rahakott. Oskused võimaldaksid tootjatel teha rohkemat ning kui majanduse olukord lubaks, oleks ka betoonehitiste hulgas rohkem tõelisi pär-le. Tänaseks on oma elukaare lõppu jõudnud mitmed ehitised – peagi langeb rahandusministeeriumi hoo-ne ning kes teab, võib-olla kunagi jõuab aeg, kui lam-mutatakse ka Mustamäel.“

Restaureeritud Vääna mõisa tõllakuur (arhitekt Tiina Linna).

Saatkonnahoone Pekingis arhitektuuribüroolt Studio-3 OÜ.

52

Aasta betoonehitise konkurss tähistas juubelit

Aasta betoonehitise kon-kurss on läbi aja väärtus-tanud ehituskvaliteeti ja

arhitekti väärt ideed. „Tänavune võidutöö, Tondiraba

jäähall, jäi silma väga kõrge kva-liteedi poolest. 2000m² betoonpõ-randat ja ei ainustki pragu,“ osu-tab žürii esimees Aadu Kana. „Konkursitöödes on viimastel aas-tatel armastatud ka reljeefseid lau-dispindu, nii ka Tondiraba jäähal-lis. Võidutöö oli nii betoonine, et palju edasi siit ei oleks enam saa-nudki minna.“

Tugeva ks kon ku rend i ks Tondiraba jäähallile oli konkur-sil Pekingi saatkonnahoone, mis saavutas hääletusel tubli teise ko-ha. Hoone on ehitatud monoliitbe-toonist ning valgest monoliitbetoo-nist pidid valmima ka välisseinad, kuid lõpuks tehti need kiudbetoon- elementidest.

„Pekingis olid teatavad prob-leemid kohaliku ehituskvaliteedi-ga ning kauguse tõttu ei olnud žü-riil võimalik hoonet ka üle vaa-data, aga hoone arhitektuurne la-hendus on väga hea,“ lausus Kana.

„Tänavusel konkursil kogus kiidu-sõnu ka Tartu Ülikooli Physicumi hoone oma fassaadilahendusega, sümpaatsed olid rekonstrueerita-vate objektidena ka Vääna mõi-sa tallikuur ning parkimismaja Ülemiste Citys. Lisaks kerkis esile Lauri Tuulbergi korteri lahendus Kosemetsa tee kortermajas. Sellisel määral betooni kasutamist ka si-searhitektuuris ei näe just igapäe-vaselt: betoonine oli isegi lastetoa rippvalgusti,“ osutab Aadu Kana. “Tuulbergi korter pärjati ka tellija eripreemiaga.”

KONKURSS

Betoonipäev Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuse saalis: pea-auhinna võitus Tondiraba jäähall. Vasakult: Paavo Pikand – Civen OÜ, Marika Utkin – Novarc Group AS, Marek Ruud – HC Betoon AS, Tiit Vasar – E- Betoonelement AS, Rene Raamat – Rudus AS, Rein Ilves – Tallinna spordi- ja noorsooamet, Ahto Aruväli – AS Merko Ehitus Eesti, Ott Kadarik – Kadarik Tüür Arhitektid OÜ, Kadri Tamme - Kadarik Tüür Arhitektid OÜ, Raivo Vesiaid – Peri AS, Mihkel Tüür - Kadarik Tüür Arhitektid OÜ.

ARUCAD SÜSTEEMID

KOOLITUSED TEGIJALT TEGIJALE !

baastase ja edasi jõudnud

individuaalsed ja meeskonnale

TUGITEENUSED

konsultatsioonid, nõustamine

teadmiste sertif itseerimine

www.arucad.ee | info@arucad.ee | tel. 6306551 | Suur-Sõjamäe 10, Tallinn

KÜSIMUSTE KORRAL VÕTKE JULGESTI KONTAKTI!

PROJEKTEERIMISTARKVARA LAHENDUSED

inseneridele ja ehitajatele

arhitektidele ja disaineritele

I N N O V A T I I V S E D

3 D I B I M I C A D

L A H E N D U S E D

• Mustamäetee50,Tallinnas• Plasti16,18,20,Tallinnas• Pärnumnt67a,Tallinnas

• Kadakatee5,Tallinnas• Madara29,Tallinnas• Aida5,Pärnus

Üürile anda erineva suurusega tööstus-, lao-, büroo- ja kaubanduspinnad üle Eesti:

• Järvekülatee87,PrestoneKaubamajas,Kohta-Järvel• Vabaduse1,SemuKaubamajas,Võrus

Ühinenud kultuuridevaheline oskusteave ning paranenud kvaliteet

Masinaehitus on suurim ja mahult oluliseim tööstussektor Hiinas. Arenenud siseriiklik tootmistööstus on oluline faktor teiste valdkondade arendamiseks nagu keemiatööstus, energeetika, lennundus ja infrastruktuur.

Hiina tootmisaktiivsus vähenes 2015 aasta alguses esmakordselt peale kaheaastast järjepidevat tõusu, mis on signaaliks maailma suuruselt teise majanduse muutustest. Hiina on muutmas oma tootmis�losoo�at ning sellega ühes arenemas dünaamilisemaks tootjariigiks, kus riigiosalusega suurtehaste ning eraettevõtete rõhuasetus on asetunud toote kvaliteedi parendamisele ja tootmisefektiivsuse suurendamisele. Nende arengutega on välisettevõtted üha enam oma tootmisi ümber paigutamas Hiina, kus olulisemaks muutunud kõrgetehnoloogiline tootmine on võimalik madalamate tööjõukuludega. Sellist tendentsi järgides väheneb ühest küljest eelis madalamatele tootmis-kuludele, kuid suureneb kohalike töötajate kompetentsus ja tööjõu produktiivsus. See omakorda tähendab, et kohalikud tootjad on väärtusahelas liikumas kõrgemale positsioonile, pakkudes lisandväärtust läbi toote disaini, kasutusalade ja turndusvõimaluste.

Kõrgetehnoloogiliste masinate arenduse, monteerimise ja ehituse edukaks näiteks on Guangxi Liugong Machinery CO. Ltd., kes on oma valdkonnas ainus rahvusvahelise kvali-

teediautasu pälvinud tehnikatootja. Veelgi enam, Liugong on üks vähestest Aasia tootjatest, kelle tootmiskvaliteet ületab rahvusvahelised standardinõuded. 2011 aastaks tõusis ettevõte mitmesuguste masinate valmistamise alal maailmas esikohale, tootes aastas rohkem kui 75 000 masinat. Tootevalikus on rataslaadurid, ekskavaatorid, buldooserid, teede-ehitusmasinad, karjääritehnika ja betoonimismasinad.

Liugong Machinery on jõudnud maailmaklassi tootjate hulka

Et saavutada konkurentsivõimalist kvaliteeti kasutab Liugong tootmises kõrgtehnoloogilisi süsteeme ja tuntuid koostööpartnerite toodangut. Tooteid iseloomustab lisaks hinna-kvaliteedi juhtpositsioonile tugev järelturg ja müügi-tugi läbi rahvusvaheliste müügikeskuste ning kohalike distribuutorite. Liugong’i tütar�rma Liugong Machinery Europe B.V. peakontor asub Hollandis, mille soodne asukoht tagab kiire varuosade kättesaadavuse kogu Euroopas. Liugong on seadnud eesmärgiks olla Hiina ettevõttena maailma parimate ehitusmasinate tootjate hulgas, mida aitab täita tipptehnoloogia kasutamine tuntud tootjatelt nagu Cummins, Kawasaki, ZF, Yanmar, Nissan, Perkins, KYB jpt, samuti ühis�rmad käigukaste ja veermikke tootva Sak-samaa ettevõttega ZF ja maailma tuntud mootoritootjaga Cummins (USA).

A.K.K. turustab hiinlaste tippkvaliteetiAS A.K.K. on alates 2014 aastast Liugong kaeve- ja tõste-

tehnika ametlik esindaja Eestis ja Lätis, kuid ettevõttesse kuulub pikema Liugong kogemusega meeskonnaliige, kes alustas Liugong masinatega tegevust 2011 aastal. Ettevõtte eesmärgiks on Hiinas valmistatud tehnika turustamise Balti riikides ning selle läbi muuta Hiina päritolust seonduvaid müüte tehnika kvaliteedi osas. AS A.K.K. on tegutsenud 22 aastat rasketehnika valdkonnas ning omab laialdasi kogemusi järelteeninduses – hooldus, remont ja varuosade kiire kättesaadavus.

16.-18. aprillil toimuval Maamessil esitleme esma-kordselt uut Liugong E-seeria ekskavaatorit, mis on laialdast populaarsust kogunud nii Skandinaavias kui ka Inglismaal. Lisaks E-seeria ekskavaatorile tutvustame rataslaadureid ja teisi Liugong masinaid.

Kohtume maamessil stend VP-12.

www.facebook.com/AsAkkEesti

AS A.K.K.Uus 9, 78301 Märjamaa, EestiTel: +372 56 924 745E-post: info@akk.eewww.akk.ee

Ühinenud kultuuridevaheline oskusteave ning paranenud kvaliteet

Masinaehitus on suurim ja mahult oluliseim tööstussektor Hiinas. Arenenud siseriiklik tootmistööstus on oluline faktor teiste valdkondade arendamiseks nagu keemiatööstus, energeetika, lennundus ja infrastruktuur.

Hiina tootmisaktiivsus vähenes 2015 aasta alguses esmakordselt peale kaheaastast järjepidevat tõusu, mis on signaaliks maailma suuruselt teise majanduse muutustest. Hiina on muutmas oma tootmis�losoo�at ning sellega ühes arenemas dünaamilisemaks tootjariigiks, kus riigiosalusega suurtehaste ning eraettevõtete rõhuasetus on asetunud toote kvaliteedi parendamisele ja tootmisefektiivsuse suurendamisele. Nende arengutega on välisettevõtted üha enam oma tootmisi ümber paigutamas Hiina, kus olulisemaks muutunud kõrgetehnoloogiline tootmine on võimalik madalamate tööjõukuludega. Sellist tendentsi järgides väheneb ühest küljest eelis madalamatele tootmis-kuludele, kuid suureneb kohalike töötajate kompetentsus ja tööjõu produktiivsus. See omakorda tähendab, et kohalikud tootjad on väärtusahelas liikumas kõrgemale positsioonile, pakkudes lisandväärtust läbi toote disaini, kasutusalade ja turndusvõimaluste.

Kõrgetehnoloogiliste masinate arenduse, monteerimise ja ehituse edukaks näiteks on Guangxi Liugong Machinery CO. Ltd., kes on oma valdkonnas ainus rahvusvahelise kvali-

teediautasu pälvinud tehnikatootja. Veelgi enam, Liugong on üks vähestest Aasia tootjatest, kelle tootmiskvaliteet ületab rahvusvahelised standardinõuded. 2011 aastaks tõusis ettevõte mitmesuguste masinate valmistamise alal maailmas esikohale, tootes aastas rohkem kui 75 000 masinat. Tootevalikus on rataslaadurid, ekskavaatorid, buldooserid, teede-ehitusmasinad, karjääritehnika ja betoonimismasinad.

Liugong Machinery on jõudnud maailmaklassi tootjate hulka

Et saavutada konkurentsivõimalist kvaliteeti kasutab Liugong tootmises kõrgtehnoloogilisi süsteeme ja tuntuid koostööpartnerite toodangut. Tooteid iseloomustab lisaks hinna-kvaliteedi juhtpositsioonile tugev järelturg ja müügi-tugi läbi rahvusvaheliste müügikeskuste ning kohalike distribuutorite. Liugong’i tütar�rma Liugong Machinery Europe B.V. peakontor asub Hollandis, mille soodne asukoht tagab kiire varuosade kättesaadavuse kogu Euroopas. Liugong on seadnud eesmärgiks olla Hiina ettevõttena maailma parimate ehitusmasinate tootjate hulgas, mida aitab täita tipptehnoloogia kasutamine tuntud tootjatelt nagu Cummins, Kawasaki, ZF, Yanmar, Nissan, Perkins, KYB jpt, samuti ühis�rmad käigukaste ja veermikke tootva Sak-samaa ettevõttega ZF ja maailma tuntud mootoritootjaga Cummins (USA).

A.K.K. turustab hiinlaste tippkvaliteetiAS A.K.K. on alates 2014 aastast Liugong kaeve- ja tõste-

tehnika ametlik esindaja Eestis ja Lätis, kuid ettevõttesse kuulub pikema Liugong kogemusega meeskonnaliige, kes alustas Liugong masinatega tegevust 2011 aastal. Ettevõtte eesmärgiks on Hiinas valmistatud tehnika turustamise Balti riikides ning selle läbi muuta Hiina päritolust seonduvaid müüte tehnika kvaliteedi osas. AS A.K.K. on tegutsenud 22 aastat rasketehnika valdkonnas ning omab laialdasi kogemusi järelteeninduses – hooldus, remont ja varuosade kiire kättesaadavus.

16.-18. aprillil toimuval Maamessil esitleme esma-kordselt uut Liugong E-seeria ekskavaatorit, mis on laialdast populaarsust kogunud nii Skandinaavias kui ka Inglismaal. Lisaks E-seeria ekskavaatorile tutvustame rataslaadureid ja teisi Liugong masinaid.

Kohtume maamessil stend VP-12.

www.facebook.com/AsAkkEesti

AS A.K.K.Uus 9, 78301 Märjamaa, EestiTel: +372 56 924 745E-post: info@akk.eewww.akk.ee

56

PROJEKTEERIMINE

Soome kogemus: kvaliteet otsustab

Eestit külastas Soome Projekteerimis- ja Konsultatsioonibüroode Liidu SKOL juht Matti Mannonen, kes tutvustas Soome hangete poliitikat ka ajakirjale EhitusEST.

Mis hindamiskriteeriumite alu-sel Soomes projektlahenduste pakkumisi hinnatakse?

Hinna kalkuleerimisel tuleb vaadata tervikut, arvestama peab nii hinda kui kvaliteeti. Kui läh-tuksime vaid madalaimast hin-nast, siis tuleks kasutada ka oda-vaimat tööjõudu, kes ei ole tõe-näoliselt nii kogenud, samuti tu-leks vähendada projektile kuluvaid töötunde, mis vähendab kliendi-ga suhtlemist. Vaid hinna faktorit arvestades esitatakse lõppkokku-võttes vähem alternatiivseid pro-jektlahendusi, see viib keskpärase tulemuseni ja tähendab enamasti kõrgemaid kulusid hoone halda-misel. Niisugust tulemust ei soovi keegi. Hinnapõhine hange ei ga-ranteeri, et kliendi eesmärk pee-gelduks projektis.

Hind on ju siiski oluline? Projekteerimislahenduse pak-

kuja loomulikult teab, et oluline on saavutada hea hind, ent Soomes on üldreegel see, et mida keeruli-sem objekt, seda olulisem on kva-liteet. Uute lahenduste puhul võib kvaliteedi hinde osakaal projek-teerimislahenduses ulatuda 70–

80 protsendini, tüüpprojekti pu-hul, mida on vaja vaid veidi ko-haldada, on hinna ja kvalitee-di faktori vahekord umbes 50:50. Projekteerimisetapil seotakse 90 protsenti hanke kogumaksumu-sest, seega on raha suunamine hea projekteerimistulemuse saavuta-misse tark investeerimisotsus.

Kas pädevuse hindamine hankel osalevates ettevõtetes protesti ei tekita?

Pakkumiste hindamisel on mui-dugi teatud osa subjektiivsusel, ent kvaliteedipõhise valiku tege-misel on väga oluline läbipaist-vus: on vaja selgust, milliste näi-tajate põhjal toimub hindamine ja millist kvalifikatsiooni on tarvis. Pakkujale peavad kriteeriumid sel-

ged olema ja kui hindamise skaala on pakkujatele arusaadav, siis see vähendab vaidluste tõenäosust.

Kui tavalised on vaidlused ehi-tusperioodil?

Kui hange oleks vaid hinnapõ-hine, tuleks ehitusperioodil ilm-selt rohkem vaidlusi ja see on juba rahaline kulu. Mõistlikum on pro-jekteerimise staadiumis pisut roh-kem kulutada selle asemel, et hil-jem asju ümber teha.

Mida on endaga kaasa toonud uus EL-i hangete direktiiv?

Meie hangete seadus baseerus vanal direktiivil, ent uus, mullu kevadel vastu võetud EL-i direk-tiiv peaks jõustuma kahe aastaga ja seepärast loome hetkel uut riigi-hangete seadust. Uus EL-i direktiiv rõhutab senisest veelgi enam kva-liteedi aspektile teenuste ostmisel. Siinkohal tuleb ka kliente julgus-tada, et nad kasutaksid seda prak-tikat ja seadusandlusest lähtuvaid võimalusi.

Seaduse sõnastamisega alusta-sime töögrupiga kohe, töögrupp käib koos alates eelmisest keva-dest. Igal nädalal lisanduvad uued kommentaarid, see on mahukas protsess, kuhu on paljud kaasa-tud. Dokumendi kokku panemisel küsitakse ka ettevõtjate arvamust. Seaduse tööversioon peab valmima enne suve, sellele saab veel kom-mentaare saata ning sügiseks val-mib lõplik versioon, mis saadetak-se parlamenti.

KÜSIS: LIIVI TAMM

Matti Mannonen.

Standardiseerimis-meetodi positiivne mõju

Pakkuja teab, et võitja valimisel on peamisteks teguriteks hea kvaliteet, kompetentsus ja piisavad ressursid, mitte odavaim hind.Võitmiseks peab pakkuja eesmärgiks seadma kõrge kvaliteedi. See eeldab järgmist:

Kõrgeima kvalifikatsiooniga eks-pertide pakkumine

Kvaliteetse tööplaani koostamine Piisavate ressursside pakkumine

töö teostamiseks Aja eraldamine parimate lahendus-

te leidmiseks projekti käigus Aja eraldamine suhtlemiseks klien-

diga, teiste planeerijatega, töövõtja-tega ning lõpptoote kasutajatega.Klient saab paremad pakkumised ning saab osta kvaliteetseid teenu-seid.Hea planeerimine vähendab vigu, eri-meelsusi ja pretensioone elluviimisel.Lõpptoode vastab kliendi soovidele või isegi ületab neid.

Rahalised hinnad ja kvaliteedipunktid tasakaalustatakse nii, et kummagi stan-dardhälve on üks.

Mõlemad parameetrid korrutatakse koefitsiendiga (= seadistatud % - kaal).

Parameetrid summeeritakse ning võit-jaks loetakse kõrgem väärtus.

Standardiseerimismeetod kvaliteedi ja hinna kaalumiseks

Kvaliteedi ja hinna punktid peavad ole-ma standardiseeritud, et soovitud kaalud oleksid hindamisel kindlaks määratud.

Hinna ja kvaliteedi muutusi tuleb ar-vesse võtta, et tagada erapooletu hin-nang.

Helsingi Ülikooli matemaatika ja statis-tika osakonnas on välja töötatud mee-tod, milles kasutatakse statistilisi mee-

todeid soovitud kvaliteedi ja hinna kaa-lu paigutamiseks hindamisraamistikku. Seda on kasutatud mitmetes Soomes toi-munud hindamistes, saades häid tule-musi, hiljuti esitleti seda Brüsselis Euroo-pa Komisjoni ametnikele.

Informatsiooni meetodi ja kalkulatsioo-nitabeli kohta leiate veebilehelt www.skolry.fi

Standardiseerimise põhimõte seisneb alljärgnevas: igast muu-tuvast väärtusest x lahutatak-se eeldatav väärtus μ (keskmine) ning saadud tulemus jagatakse seejärel standardhälbega.

BOSTIK´u ametlik esindaja Eestis: Flagest OÜ, botik@flagest.ee; +372 58859781, +372 6 700 442

Tere tulemast Bostiku maailma!

Pakume laias valikus:PAIGALDUSLIIMIDSEINA- JA PÕRANDALIIMIDTAPEEDILIIMIDURETAANMASSIDHÜDROISOLATSIOONPÕRANDASEGUDJne...

58

VENTILATSIOON

Labori vastu on huvi tundnud Põhjamaade ning Baltikumi ülikoolid.

Koostöös valminud lahendus

Labor loodi koos ettevõtetega Swegon Eesti OÜ, ETS NORD AS, Hevac OÜ, AS Hiieko, Siemens OY Eesti filiaal, OÜ Airwave, BL Tehni-ka OÜ, Systemair AS. Loovtoeta-jad: Alari Teede, Andrus Andreson ja Priit Juurmann “DJ P. Julm”.

Kuu aega avatud TTÜ inno-vatsiooni- ja ettevõtluskes-kuse Mektory uus ventilat-

siooni showlabor Club Fresh Air on külastajate seas populaarne.

Ventilatsioonilabor „Club Fresh Air“ asub innovatsiooni- ja ette-võtluskeskus Mektory prototüü-pimislaborite korrusel: tehnilise sisustusega labor-showruum pa-kub tegevust nii lastele, üliõpilas-tele kui valdkonna professionaa-lidele. Ettevõtte jaoks on aga ole-mas keskkond, kus katsetada eri-nevaid lahendusi.

Huvi labori vastu on suur„Huvi on olnud oodatust suu-

rem. Kui esmane eesmärk oli 1000 külastajat aastas, siis nüüd on sel-ge, et külastajaid tuleb korda-des rohkem,“ lausus TTÜ kütte ja ventilatsiooni õppetooli professor Hendrik Voll. „Samuti loodame, et avatud labor ja siinsed võima-lused aitavad suurendada õpilas-te huvi ventilatsiooniinseneri elu-kutse vastu.“

Mektory uus ventilatsioonilabor

Laboris saab ülevaate ventilat-sioonisüsteemi komponentidest ja näpunäiteid hästi toimiva ventilat-siooni kavandamiseks: „Laboris on viis erinevat ventilatsiooni lõpp-elementi. Tossutestidega tutvus-tatakse agregaatide omadusi sis-sepuhkeõhu jagunemisel ruumis kombineerituna showvalgustuse ja muusikaga,“ lausus Voll. Labor on pälvinud tähelepanu ka rah-

Ventilatsioonilabor Club Fresh Air.

vusvahelises plaanis. „Huvi on üles näidanud mitmed Põhjamaade ja Baltikumi ülikoolid,“ nentis Voll.

Parimad lahendused tootmisesseLabori toetaja ja ventilatsiooni-

ettevõtte ETS NORD AS-i juhatuse esimees Urmas Hiie kinnitusel on külastajail võimalus meisterdada oma õhujagaja ning katsetada se-da reaalsetes tingimustes. „Näeme selles erakordset tootearendus-suunda, kus parimaid lahendusi premeeritakse ning võetakse meie õhujagajate tehases tootmisse,“ kinnitas ta.

KATUSEUUDISED

Alo Karu Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidust on kogumas infot Eesti la-

mekatuste ajaloo kohta: esimese vabariigi ja nõukogudeaegne ma-terjal hakkab kaduma, seega oleks hea talletada nii erialakirjandust, inimeste mälestusi, fotomaterja-li, tehnoloogilisi kirjeldusi, lame-katuse materjalide tootmise infot. Samuti oleks teretulnud materjal ja info ka Euroopa või muu maail-ma lamekatuste ajaloost.

Lugejate abi meie lamekatus-te ehituse ajaloo ülestähendami-sel ning säilitamisel oleks tulevi-kuperspektiivi silmas pidades ilm-selt ka mõne artikli kirjutamisel või koguni eraldi väikese raama-tu väljaandmisel igati teretulnud.

„Eraldi soovin üles tähendada

Lamekatuste ajalugu talletamas

Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel toimunu. Missugused ette-võtted ja millal tekkisid, milliseid materjale paigaldati, kes olid oma-nikud ja põhikaader. Samuti pa-kub suurt huvi üheksakümnenda-te aastate fotomaterjal. Kui keegi teab mõnda raamatut või ajakir-

Kõik sellised lamekatuse näited on oodatud.

ja, kus on midagi täpsemalt kirju-tatud lamekatustest, võiks samuti teada anda. Oodatud on ka kaas-aegsed hea resolutsiooniga fotod veneaegsetest lamekatustest,“ tut-vustas Alo Karu. Materjalid on oodatud meiliaadressile

alokaru66@gmail.com

Flagmore AS on tegelenud klaasplastiga Eestis juba üle 10 aasta. Peamiseks toodanguks on klaasplastist lipumastid, millega oleme kindlad turuliidrid Euroopas. Oleme suurimad komposiitmaterjalide tootjad Eestis ja seetõttu parimaks partneriks just suuremate mahtude ja projektide korral. Meie erioskused ja seadmed võimaldavad toota mitmesuguseid silindrilisi ja koonilisi ümardetaile, poste ning torusid.

Otsime koostööpartnerieid, kellele võiks klaasplastist abi olla. Ühendust võiksid võtta kõik firmad, kelle toode võiks saada konkurentsivõimelisemaks, kasutades kom-posiite. Aitame kaasa mõelda ja pakume suuremate projektide elluviimisel lahendusi.

Veidi klaaspalstist:Klaasplast on madala tihedusega materjal,

mille kasutusala tänapäeval on väga lai. Tal on väga madal soojusjuhtivus (see on täiesti võrreldav puitmaterjaliga), ning lisaks

terasele lähedane tugevus, bioloogiline sta-biilsus, niiskus- ja ilmastikukindlus. Klaasplast on hea elektri isolaator.

Klaasplastil on ka terasest madalam venitus-moodul (trensil modulus), kuid suurem tugevuspiir (tensile strength), lisaks on ta terasest 3,5 korda kergem.

Materjal Tugevus- Venitus- Tiheduspiir moodul g/cm3

Mpa Gpa Steel 400 200 7,8Auluminium 483 69 2,8Glassfibe (E-Glass) 2000 72 2,6

Klaasplasti head omadused

Flagmore ASInfo.ee@flagmore.com

6036026www.flagmore.ee

IFD valib maailma parimat katust

Maailma kolme kontinendi katusemeistreid ja eriala-liite koondav organisat-

sioon IFD (International Federation For The Roofing Trade) kuulu-tas taaskord välja konkursi maa-ilma parima katuse leidmiseks. Auhindu hakatakse jagama nel-jas kategoorias: parim fassaad, ki-vikatus, metallkatus ja lamekatus. Korra on Eesti katusemeistritel ju-ba õnnestunud peapreemia endale napsata: 2011. aastal võitis teadus-

keskus AHHAA katus maailma parima metallkatuse tiitli.

Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit plaanib ka seekord esitada kandidaadid erinevatesse kate-gooriatesse, liit ootab ettepane-kuid väärikatest kandidaatidest. Tänaseks on juba laekunud infot nii Aasta Katuse konkursil osa-lenute kandideerimissoovist kui

mitmetest teistest hiljem valmi-nud katustest. Kandidaatide esi-tamise lõpptähtaeg konkursile on 31. august, selleks ajaks peab ole-ma koos ka vajalik dokumentat-sioon. Konkursile saab esitada pro-jekte, mis on valmis saanud ajava-hemikus 1. september 2013 kuni 31. august 2015. Täpsem info: info@katuseliit.ee

Teaduskeskus AHHAA katus.

Paindlik SHINGLAS katuseplaat:

Katuse – ja hüdroisolatsioonimaterjalid Valmistame katuse- ja isolatsioonimaterjale

vastavalt vajalikele tehnilistele parameetritele

ja kasutusviisile.

» Hea heliisolatsioon, veekindlus, tugevus ja kõrge kvaliteet.» Sobib välimuselt erinevatesse keskkondadesse.

» Bituumen- ja polümeersed rullmaterjalid uutele katusteleja vanade paranduseks.

» Rullmaterjalid sildade ja sõiduteede hüdroisolatsiooniks.

» Rullmaterjalid vundamentide hüdroisolatsiooniks.

Mineraalvill

Ekstrudeeritud polüstüreen

» Kerged mineraalvillaplaadid katustele ja fassaadidele. » Kerge vill heliisolatsiooniks.

» Tugev vill lamekatuste soojustamiseks.

» Sobib pööratud ja traditsiooniliste katuste soojusisolatsiooniks, samuti rõdudele.» Kasutatakse vundamentide ja keldrite osas ning soojendusega põrandate soojusisolatsiooniks, mis on kokkupuutes pinnasega.

» Soojustus külmhoonetele ja jäähallidele ning sõidu- ja raudteede ehitamisel.

USALDUSVÄÄRSED KATUSE- JA

HÜDROISOLATSIOONIMATERJALID

62

Andrus Väärtnõu:rohkem innovatsiooni

ARVAMUS

Mind ajendas tööle asuma soov ai-data kaasa ehitussektori arengule. Siinjuures on tähtis meeles pidada, et ehitusektori all ei vaata ma mit-te kitsalt ainult ehitust-projektee-rimist, vaid kogu ehituse elukaart kavandamisest-planeerimisest ku-ni haldamise ja lammutamiseni.

Olles pikalt töötanud nii era- kui riigile kuuluvates äriühingu-tes kinnisvara valdkonnas, olen tugevalt kogenud, et kogu sektor vajab edendamist: oleme tõenäo-liselt kinni jäänud oma mugavus-tsooni või on Eesti antud valdkon-

ANDRUS VÄÄRTNÕUMAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONI-MINISTEERIUMI EHITUS- JA ELAMUOSAKONNA JUHATAJA

nas tegutsevad ettevõtted liiga väi-kesed, et kaasas käia kogu maail-mas antud valdkonnas toimuvate muutustega. Mahajäämus on ju-ba tänaseks suur ja kui midagi ra-dikaalset ette ei võeta, siis suure-neb veelgi. Nt Soomes tehti esime-sed hoonete BIM-is projekteeri-mised üheksakümnendatel, kuid meil on mudelprojekteerimine jät-kuvalt vaeslapse olukorras. Ma ei taha siinjuures kindlasti väita, et BIM-i arendamine üksikuna võt-tes oleks mingi imerohi meie mu-redele, kuid ta on üks oluline nur-gakivi, mis aitab meil muuta ehi-tussektorit efektiivsemaks ja kon-kurentsivõimelisemaks, mis oma-korda aitaks kaasa ka muude ees-märkide saavutamisele – kas siis hoonete energiatõhusamaks muut-misele, raiskamise vähendamise-le või parema elu- ja töökeskkon-na loomisele.

Suurem lisandväärtusTähtis on meeles pidada, et puh-

talt ehitamisega seotud sektoris on hetkel hõivatud ca 10% tööjõust ja sektor annab ca 7% SKP-st. Kui sinna juurde liita muud ehitatava keskkonnaga seotud valdkonnad nagu planeerimine, haldamine,

materjalitööstus, kinnisvara va-hendus, siis on kogu ehitise elu-kaart mõjutava sektori mõju Eesti majandusele veelgi suurem. Ja kui sektor ei toimi efektiivselt, siis sel-le teemaga tuleb aktiivselt tege-leda. Erinevate riikide kogemus-te põhjal on hinnatud, et sektoris innovaatilisemate lahenduste ka-sutamine võimaldaks suurendada lisandväärtust 15%–20%. Need on mõtlemapanevad numbrid.

Ehitussektori arendamisel on suur potentsiaal kogu Eesti ma-jandusele; samuti on see ellujää-mise küsimus – paljud arenenud riigid näevad, kuidas kiiremalt in-novaatilisi lähenemisi üle võtvad naaberriigid võtavad ka „kodutu-rul“ kohalikelt ettevõtetelt turgu käest, rääkimata sellest, et seetõt-tu väheneb ka kohalike ettevõte-te ekspordivõimekus.

Ei saa öelda, et ehitusvaldkon-nas ei ole tegeletud valdkonna arendamisega, saavutamaks edu ja ehitamaks kaasaegsemaid, sääst-likumaid ning ohutumaid ehiti-si. Ehitusektor on üks enim stan-dardiseeritud ja normeeritud vald-kondi. Samas peame aga tõde-ma, et see on olnud kindlasti vaja-lik tegevus, kuid see ei ole muut-nud sektori ettevõtteid võrreldes Põhjamaade riikide sarnaste ette-võtetega innovaatilisteks ja efek-tiivseteks. Naaberturgudel tegut-sedes on meie edu paljustki olnud seotud madalamate tööjõukulu-dega, mitte kaasaegsema lähene-misega.

Olles töötanud selles sektoris

Ajakiri EhitusEST uuris Majandus- ja Kommuni-katsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna uue juhi Andrus Väärtnõu nägemust valdkonnast: millele on plaanis keskenduda ja mis vajaks vald-konnas parandamist?

63

Kuidas edasi minna? Arvestades nii tava, kogemust kui

Eesti ettevõtete väiksust, on vaja teha valikuid. Vajalik on kindlasti riigi, erasektori (nii töövõtjad kui tellijad) ja teadusasutuste tihe koostöö – see ei pruugi isegi tähen-dada suuri kulutusi, vaid edumeel-sete isikute ajalist panust.

Kuna igasse valdkonda ei jõua korraga panustada ja kõik ehituse elukaare osapooled ei ole võimeli-sed või valmis alguses panustama, siis kindlasti tuleb vaadata, kus on võimalik saada kiiresti olulist edu. Nt projekteerimissektoris on val-

misolek suurim ja sellelt platvormilt oleks võimalik ka kiiresti edasi min-na. Kui projekteerijad produtseeri-vad kvaliteetseid BIM-projekte, siis on juba ehitajal kergem adapteeri-da innovaatilisemaid lahendusi ka oma tööprotsessi (see on vaid üks näide). Kindlasti ei tohi siin kinni jääda BIM-i kui „jooniste“ taseme-le, vaid rõhutada ja toetada tuleb ka protsessi avatust ja osapoolte koostööd.

Ka riik saab olla sektori eden-damise oluliseks mootoriks – sh koostöös luua innovaatilisema

ehituse tööriistu (sh juhendid, re-gulatsioon, koostöös teadusasutus-tega parandada koolitust ja kasvõi luua sõnavara…), olla esimene adapteerija (rakendades sektorit arengut edendavaid tingimusi hangetesse, nt BIMis projekteeri-mise nõue), vaadata üle hangete tegemise protsess (mis aitaks kaasa suuremale koostööle jne), luua/täiendada võimalusel e-keskkondi (nt ehitusregistri arendused), et suurendada koostöö tegemise võimalust osapoolte (töövõtjad, tellijad, riik, KOVid) vahel.

kaua, siis ma ei ole kindlasti siin-juures ka naiivne ning arvestades sektori ettevõtete inertsust ja telli-jate madalat teadlikust, ei ole muu-datuste läbiviimine kerge ülesan-ne. Koostöös huvigruppidega inno-vaatilisema ehituskeskkonna loo-misele tuleb panustada palju ener-giat ja aega ning kui me teeme se-da õigesti, siis neid vilju hakka-me nägema tõenäoliselt alles 5–10 aasta pärast. Samas tuleb alustada kohe (tegelikult juba eile) – heaks näiteks on IKT-sektor, kus me näe-me, kuidas see sektor on saanud tuule tiibadesse, olles edukas nii koduturul kui ekspordis, kuid ehi-tussektor tammub piltlikult öel-des paigal.

Juba tehtust ei piisaInnovatsioon võib antud juhul

olla ka olemasoleva parima tead-mise kiire üle võtmine – viimasel aastakümnel on maailmas inno-vaatilisema ehitamise arengusse palju panustatud ja meil tuleb pa-rim praktika vaid kokku „korja-ta“ ning see toimivaks süsteemiks kokku panna. Samuti ei pea me vä-ga kaugele vaatama – Põhjamaades ja Briti saartel on ehituse innovat-siooni panustades olulist edu saa-vutatud. Samas ei saa öelda, et sek-toris ei ole innovatsiooni osas mi-dagi tehtud. Paljud projekteerijad

BIM on tavakäsitlusest laiemEhituse innovatsiooni puhul rää-gitakse palju BIM-ist kui ühest imevahendist. Palju on BIM-i osas ka skeptikuid ja tihti tuleb vastu-seis sellest, et teadmatusest nä-hakse BIM-i kui vaid 3-dimensioo-nilist ehitisinfo mudelit, kuid seda tuleks vaadelda laiemalt.BIM on ingliskeelne akronüüm, mis on lühend mõistest Building Information Modeling. Kuid siin on tähtis tõlgendamine. Building antud mõistes võib tähendada nii ehitist (ehk ehitise info), kuid ka ehitus/ehitamist (ehk protsessi-ga seotud info). Akronüümis olev täht M tähendab algupäraselt mu-delit/modeleerimist, kuid viimasel ajal on hakatud teda defineerima ka kui management, ehk juhtimi-ne. Ja kui tähe I (info) asemel võt-ta tähenduseks antud artikli kon-

tekstis innovatsioon, siis oman-dab akronüüm BIM hoopis laiema tähenduse ja muutub olulisemalt selgemaks, miks me BIM-i puu-dutava temaatikaga peame laie-malt tegelema. Vaadates ka kaas-aegsemaid projektijuhtimise mee-todeid (nt IPD, timmitud ehitus), jõuame seeläbi loogilisele arusaa-misele, et innovaatilisema ehitus-keskkonna loomisel peame pa-nustama sellele, et kogu ehituse elukaare protsessis oleks oluline info osapooltele avalik, koostöö käiks võrdsetel alusel, infot jaga-takse omavahel ning koostööks kasutatakse kaasaegseid tehnili-si lahendusi, mis võimaldab kas siis kiiret infovahetust, vigade tuvastust, suurte andmemahtude haldamist vms. Toonitada tuleb märksõnu nagu avatus ja koostöö.

on aastaid teinud BIM-is projek-te (nt ArchiCADi kasutajad), kuid nad on kasutanud neil olevat tark-vara enamasti vaid 3-dimensiooni-lise arhitektuurse lahenduse loo-miseks ja sellega on ka piirdutud – koostööd (mudeli jagamist) teis-te osapooltega ei ole toimunud ja informatsiooni on mudelis liiga

vähe. Ehitusettevõtted on juuru-tanud projektijuhtimise tarkvara, kuid vähe on tähelepanu pööratud osapoolte koostööle. Kõrgkoolid on teinud seminare ja täiendanud õppekavasid. Eesti keelde on tõl-gitud Soome COBIM 2012 juhend. Tegevus pole siiski alati olnud pii-savalt koordineeritud.

64

ARVAMUS

Millised probleemid ootavad teie valdkonnas lahendamist?

INDREK PETERSONEESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT

Hetkel pean kõige olulise-maks ehitusala ettevõtlus-keskkonda mõjutava sea-

dusandluse korrastamist: arvesta-des, et 1. juulist jõustub uus ehi-tusseadustik, mis hõlmab enda al-la nüüdsest ka teedeehituse, elekt-ripaigaldise osa, siis on täna üle mitmekümne hetkel veel kehtiva määruse, mille sisu ja sõnastus tu-leb uue ehitusseadustikuga enne 1. juulit kooskõlla viia. See saab ole-ma MKM-i ehitusosakonnale kind-lasti suureks väljakutseks. Kuna muudatusi on palju, siis on oluli-ne, et pärast määruste muutmiste jõustumist ei jääks määrustesse ehitusseadustiku sisu osas vastu-rääkivusi ning tekiks suurem sel-gus. Suur kaal saab olema ka ette-võtjate ja teiste turuosaliste tea-vitamisel uue ehitusseadustiku jõustumisega kaasnevatest olulis-

test muudatustest. Lisaks MKM-ile on siin kindlasti oluline roll ka liitudel.

Oleks väga tervitatav, kui tule-vikus suudaks ehitusseadustiku temaatikat ministeeriumis halla-ta üks osakond, mis muudaks et-tevõtjate suhtlemise MKM-iga lihtsamaks.

On oht, et määrused võivad ha-kata dubleeruma. Ühe problee-mina näen seoses ehitusseadusti-ku jõustumisega võimalikku alam-aktide või määruste dubleerimist. Näiteks: reguleeritud tegevusalade määrus, mida kavandatakse keh-testada nii ehitusala tegevusala-dele kui teedeehitamisega seotud tegevusaladele eraldi.

Samuti kavandatakse kehtesta-da eraldi määrused ehitusalal ja teedeehituse alal omaniku järele-valve tegevuste reguleerimiseks. Leian, et kui tuua ehitusseadus-tikuga hõlmatud kõik reguleeri-tud tegevusalad ühe määruse al-la, oleks regulatsioon ettevõtja-te jaoks ülevaatlikum ja oluliselt arusaadavam, kuna vajalikud nõu-ded ja regulatsioonid on ühest do-kumendist leitavad. Samas aitaks see vältida ka võimalikke vastu-

Ehituskonsultatsiooni tee-nust pakkuvatele ettevõtete-le on oluline, et riik kirjutaks

lahti need valdkonna lähituleviku suunad ja lahenduse põhimõtted, mis on riigi seisukohast olulised. Meie valdkonnas on üheks oluli-seks teemaks seadusandluse kor-rastamine ehitusvaldkonna mõis-tete ning definitsioonide osas. Kehtima hakkavale ehitusseadus-tikule on vaja alamakte, kaasajas-tamist vajaks tehniliste näitaja-te kogumik, samuti nende arvuta-mist puudutav, äsja kehtima haka-nud määrus.

Oluline on ehitiste rohemärgise teema, eeskätt ootame neid teese ja suundi, mida riik peab vajalikuks.

Tähtis teema on mudelprojek-teerimine: BIM väljundid on stan-dardiseerimata, väljundite ja and-mete ühendamine ehitusprojek-ti tööfaasidega tuleks lahti mõ-testada.

TÕNIS TARBEEESTI PROJEKTBÜROODE LIIT

Mida riik ootab? Seadusandlus vajab korrastamist

65

Meie liidu ja MKM-i ehitus-osakonna vaheline koos-töö on olnud läbi aega-

de konstruktiivne ja dialoogipõhi-ne: meie poole on pöördutud väga paljudes küsimustes seisukohtade saamiseks.

Oleme omaltpoolt proovinud ol-la sisukas partner, et peegeldada meie liidu liikmete vajadusi ning valdkonna arengut puudutavaid teemasid.

ENNO REBANEEESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT

Pikemas perspektiivis olen en-diselt seisukohal, et vajalik on süstematiseeritud ehitus-

juhendite kogumik. See tähendab, et läbi hästi süstematiseeritud do-kumentide ja juhendite saaks ehi-tamise hea tava ka endale konk-reetse sisu.

Et igal soovijal oleks võimalik juba enne ehitamist süsteemselt otsida ja leida vajalikke materja-le, mitte nii, et arusaamine ehitus-se sobivatest detailidest tekib al-les pärast Riigikohtu otsust. Juba on olemas palju sobivaid materja-le – näiteks koostatakse katuseehi-tamise standardeid ja on EETL-gi koostanud katuse ohutuse või ava-täidete kasutamise juhendid.

Tegemist peab olema süstee-miga ning erinevad materja-lid peavad kokku sobima – se-da saab teha ikkagi ministeeriumi juhtimisel – ehk ministeerium ei pea seda tegema mitte ise, vaid näi-teks ehitusala ülikoolide, koolide ja teiste organisatsioonide kaasabil.

Lühemas perspektiivis on ehi-tusmaterjalide seisukohalt vaja enam selgust, millised omadused ja

AIVAR UUTAREESTI KÜTTE- JA VENTI-LATSIOONIINSENERIDE ÜHENDUS

olulisi kattuvusi määruste vahel või „veelahesid“ vajalikes regulat-sioonides, mis võivad kogemata mõlemast määrusest välja jääda. Seoses sellega võiks ehitusseadus-tiku osas alamaktide arvu pigem vähendada, muidu võib vastuvõe-tud ehitusseadustiku muudatused osutuda vaid fassaadi korrastami-seks. Eks üks kodifitseerimise alg-ne mõte oligi selles, et seadusruu-mi selgemaks muuta.

Lahendamist vajab kindlasti ka registreeringute teema: seaduses on kirjas, et majandustegevusteade on esitatud, kui majandustegevu-se registris on olemas pädeva isi-ku kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga. Pädev isik ei või samal ajal tegutseda rohkem kui kolme et-tevõtja pädeva isikuna.

Ehitusseadustiku ja planeeri-misseaduse rakendamise seaduses §16 lg 16: „Ehitusseadustiku §-s 25 sätestatud teatamiskohustus loe-takse ehitusseadustiku jõustumi-se ajal täidetuks, kui ettevõtjal oli ehitusseadustiku jõustumise ajal kehtinud seaduse kohaselt vasta-val tegevusalal teatamiskohustus täidetud või kehtiv tegevusluba.“

See tähendab, et kõik olemasole-vad registreeringud kantakse auto-maatselt uude registrisse üle.

Seoses selle sättega tekib tõsine probleem uue MTR-i sisulise ra-kendumisega, mis peaks võimal-dama sisulist pädevust mitteoma-vate ettevõtjate välistamist uues registris. Võib-olla oleks lahen-duseks see, kui määrusega keh-testada nõue, mille kohaselt ette-võtja peaks teatud aja möödudes oma andmed registris üle kinni-tama. See aitaks probleemsed re-gistreeringud (kus näiteks 1 vas-tutav spetsialist on seotud üheaeg-selt mitmekümne ettevõttega) re-gistrist välja sõeluda, sest andme-te üle kinnitamise korral register üle kolme ettevõtte alt vastutaval

Ideed, millele EKVÜ soovitab tähelepanu pöörata:

Kuulata ära kõikide ehitusvald-konna erialaliitude mured enne suuremate ümberkorralduste te-gemist.

Hinnata ehitusavaldkonna ha-ridusega seotud teemasid pikemas vaates.

Hinnata erasektori ja avaliku sektori koostöö parendamise või-malusi.

spetsialistil enam kinnitust anda ei võimalda. Oluliseks teemaks on ka majanduse elavdamisele ja li-ginullenergiamajade nõudele üle-mineku motiveerimisele suunatud toetusmeetmete väljatöötamine ja rakendamine, mis motiveeriks roh-kem ettevõtjaid ja tellijaid ener-giatõhusaid lahendusi otsima ning rakendama juba enne 2020. aastat ning aitaks seeläbi turul uute tin-gimustega ka paremini kohanduda.

kuidas tuleb ehitusmaterjalide pu-hul Eestis deklareerida. Ühtlustada tuleks üldehitusmaterjalide MKM määruse ja teedeehitusmaterja-lide MKM määruse nõuded – see tähendab muuta kõikjal mittehar-moneeritud valdkonna toodete pu-hul vastavusdeklaratsiooni koosta-mise nõue kohustuslikuks. See tä-hendaks selgust, et harmoneeri-tud valdkonna toodete puhul tuleb koostada toimivusdeklaratsioon ning mitteharmoneeritud valdkon-na puhul vastavusdeklaratsioon. Veel parem oleks koostada kahe määruse asemel üks.

Juhendid selgemaks

Oluline koostöö

UUDISED

Peaaegu 20 aastat on AS Terrat pakkunud Tellijatele torustike renoveerimisel alternatiivlahendusi lisaks tavalisele kaevamisele. Oleme investeerinud seadmetesse, mis muudaks keerukad torutööd kergemini teostatavaks, meie igapäevatoimetusi häirimata. Üheks selliseks on kaevamiseta (No-Dig) tehnoloogiad, mis võimaldavad torustikud taastada lahtikaevamisi tegemata või ehituskonstruktsioone lõhkumata.

BRAWOLINER® on surveta torustike (vihmaveepüstikud, sademevee- ja kanalisatsioonitorustikud) renoveerimissüsteem hoonete sees, mis paiknevad põrandate all või konstruktsioonide sees. Torustik võib paikneda nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Tööd teostakse vaatluskaevude või -luukide kaudu, pole vaja lõhkuda põrandaid ega seinakonstruktsioone.

Tegemist on elastse tekstiil- või viltvooderdisega, mis immutatakse vai-kudega ja paigaldatakse suruõhu abil olemasoleva toru sisse. Vaikudega immutatud vooderdis kivistub ümbritseva keskkonna temperatuuril. Protsessi kiirendamiseks kasutatakse sooja vett või auru. Pärast kivistumist moodustub uus veetihe ja tugev toru olemasoleva vana toru sees. Renoveeritud torustike eluiga on üle 50 aasta.

BRAWOLINER® on mõeldud väikese läbimõõduga (50mm-225mm) surveta torustike renoveerimiseks. Paigaldamisel pole takistuseks ka 90º nurgad. Samuti võib vana toru läbimõõt olla muutuv.

AS TerratTutermaa, Harku vald, 76617 HARJUMAATelef: +372 679 0977; Faks: +372 679 0976 E-post: info@terrat.ee; www.terrat.ee

BUREAU VERITASCertification

ISO 9001 - ISO 14001OHSAS 18001

Nõustamine ja konsultatsioonid

Ennetagem probleeme – torustikele uus elu

Kõik meie ümber uueneb. Renoveeritud tootmishooned, pilkupüüdvad fassaadid, korrastatud teed ja platsid hoonete ümber. Paljut me märkame, aga palju jääb meie silmadele varjatuks – torustikud – nad annavad endast tunda kui midagi on valesti, paraku alles siis kui oleme taastamistöödega hiljaks jäänud.

Kolmapäeval, 8. aprillil

algusega kell 11.30 Ehitusala välkfoorum:

Linnaelu – tehislik, aga üsna mugavaks

muudetav ökosüsteem.

Avaliku ruumi loomisega seotud küsi-

muste üle arutlevad Marek Strandberg,

Veronika Valk, Martti Kiisa, Aleksander

Jakovlev, Marek Rannala.

Neljapäeval, 9. aprillil

kell 10.30 - 17.00 koolituspäev: Kuidas ka-

sutada taastuvenergiat uutes ehitistes?

Korraldaja: Tuuleenergia klaster, Eesti Ar-

hitektide Liit ja Eesti Passiivmajaliit

Koolituspäeval arutatakse, milline võiks

olla Eesti elamumajandus aastal 2030,

kuidas kasutada päikeseelektrisüstee-

me, kuidas on Eestis lahendatud väike-

tuulikute püstitamine ja võrku liitmine

ning millised võiksid olla targad energia-

lahendused.

Lektorid: Jaanus Uiga, Andri Jagomägi,

Anti Tiik, Andri Jagomägi, Criss Uudam,

Indrek Gregor, Indrek Raide, Kuldar Leis.

12.00 - 17.50 seminar: Puitmajatootjad –

teadlikult tuleviku poole

Korraldaja: Eesti Puitmajaliit ja -klaster

Seminari teemadering on lai ulatudes li-

ginullenergiamajade nõuetest puitehi-

tiste tehnoloogiate analüüsini. Seminari

raames kuulutatakse välja konkursi Aas-

ta tehasemaja võitja.

Reedel, 10. Aprillil

10.30 - 17.30 seminar: Energiasäästlik

mõtteviis hoonetes – kuidas tegutseda?

Korraldaja: ESAKODA MTÜ ja koostöö-

partnerid. Arutluse all on korterelamu-

te toetusmeetme tingimused, küttesüs-

teemide renoveerimine, ventilatsioo-

ni planeerimine, päikesekütte võimalu-

sed jpm.

12.00 - 13.00 seminar: Ülevaade BIM la-

hendusest Reviti baasil ning Revit/BIM

mudelite näited TTÜ Tartu tudengite

teostuses

Korraldaja: AruCad Süsteemid OÜ

13.30 - 16.30 seminar: Kaabelvõrgu erine-

vad tehnoloogiad ja nende kasutamine

Eesti uusarendustes

Korraldaja: Starman AS

Lisaks toimuvad iga päev Saviukumaja

praktilised töötoad.

Eesti ehitab: seminare professionaalile

www.ifosanitar.com

Ifö Sign 6860 Ifö Sign 6875

Ifö Silva vannitoamööbli sari

Ifö iConRimfree

Ifö Sense vannitoamööbli sari

Ifö Solid Ifö Silva vannitoamööbelLED-valgustusega

Ifö Space

Ifö BKFF jalgadega vann

Ifö Sign Art 6775

Turvatehnika AS | Tondi 49, 11316, TallinnTelefon: 6 715 039 | E-mail: info@Qts.ee

turvatehnika.eu | ledtehnika.eeOleme avatud: E-R 9-17

AUDIO/VIDEO KÜTE/JAHUTUSVALVE

VALGUS

Turvalise ja targa maja lahendused.Juhi oma kodu nutikalt ja säästlikult

ainult ühe seadmega.