ehitusEST PROJEK TEERI JA EHITA nr 2 veebruar 2015

PORTREE:

KeskkülaMart

Puit ja betoon

PROJEKTEERIMINEENERGIATÕHUSUSARHITEKTUURIÕPETEEDE-EHITUS

aasta 2015

ÜLEVAADE:

OOTAME TEID 19. RAHVUSVAHELISELEEHITUSMESSILE

SUURIM EHITUSMESS EESTIS!

Eesti Näituste messikeskuses

8.-11. aprill

8. aprill 11-189. aprill 10-18

10. aprill 10-1811. aprill 10-17

Eesti Näituste ASPirita tee 28Tallinn 10127tel: 613 7337www.fair.ee/eestiehitab

3

Kasvamiseksvõimalusi otsimas

SISUJUHT

EhitusESTVäljaandja: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeToimetaja Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.eeTrükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitami-seks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kae-buste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LToüHoiame Sind pildil

Sisu:Mida toob aasta 2015? lk 4 – 7

Projekteerijate tunnihinnast lk 8

Uued võimalused koostööks lk 10 - 11

Persoon: Mart Keskküla lk 12 - 16

Alanud aasta teede-ehituses lk 18 - 20

Muutused ehitusseadustikus lk 22 - 23

ETA nõuded lk 24 - 24

Põnev puitehitis: Haltia lk 28 - 31

Betoon: vana ja uus kohtuvad lk 32 - 35

Lamekatuste standard lk 36

Irina Raud arhitektuuriõppest lk 38 - 41

Termograafia võimalusedlk 42 - 44

Energiatõhusus ja kutsed lk 46 - 47

Uudised ja arvamus lk 48 - 50

Ennustamine on teadagi täna-matu töö, ent

midagi pole teha: äri arendamiseks peab ette vaatama ning prognoose tegemata toimetada ei saa.

Ühelt poolt on ehi-tushinnaindeks väi-keses languses, kurb tõsiasi on teede-ehi-tuse osakaalu vähe-nemine ning lisaks süvendavad saabuvad valimised ebakindlust: keegi ei tea, milline täpselt saab olema uue valitsuse nägemus ja poliitika ehitussektori suunal. Ka maailmapoliitika suundumused on viimasel ajal nõnda suur küsimärk, et üle ei jää muud, kui jätkata ole-masoleval kursil, hoides samal ajal hinge kinni, et „midagi ei juhtuks“.

Teisalt püüavad ettevõtjad jääda siiski positiivseks ning tahavad ku-junenud olukorras lahendusi leida: näiteks Ehitusekspordi Koja loomi-se idee võib teostumisel ekspordi-turgudel nii mõnegi ukse avada ja ühispakkumistega oleks võima-

lik võita mõni hange, mis muidu meie väik-suse tõttu haardeula-tusest välja jääks.

Ajakiri EhitusEST hoiab arengutel kätt pulsil: ootame teie soovitusi, et kajas-tada väärt ettepa-nekuid ja pühen-dunud tegijate ko-gemusi. Ajakirja si-su aitavad koostöös

toimetusega kokku panna ka Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Projektbüroode Liit, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus.

Ajakirja EhitusEST saab tellida aadressilt www.meediapilt.ee, erialaliitude liikmete postkastidesse jõuab väljaanne tasuta. Ootame tagasisidet ajakirja sisu osas meiliaadressile liivi@meediapilt.ee.

Liivi Tamm, toimetaja

4

KÜSIMUS

Mida toob aasta 2015?

ANDRES AAVIKEEEL juhatuse liige

Aasta 2015 on hea aasta tellijatele. Tööd on vähe ja konkurents on teravam. Põhjuseks on avaliku

sektori tellimuste osakaalu järsk langus võrreldes möödunud aastatega. Uued EL-i rahastamisega projektid jõuavad ehitajateni alles järgmisel aastal.

Erasektori nõudluse osas prognoo-sin stabiilset kasvu, kuid tellijate kind-lustunne ja finantseerimisotsused on otseselt seotud lähiturgudel toimuvaga.

JAANO VINKNORDECON AS

Aastale 2015 mõeldes tekivad vas-takad tunded, sest eelmise aas-ta keskpaigast alates on olukord

pigem pingestunud ja üldine emotsioon on see, et tööd on pigem vähem. Samas oli see ette teada: Euroopa Liidu projek-tide osas on üleminekuaeg ühest eelar-veperioodist teise ja maailmas toimu-vad sündmused mõjutavad kogu turgu.

2015. aasta esimese poole osas olen seetõttu pigem pessimistlik, ent aasta teine pool peaks tulema parem: Eesti majanduskasvu prognoosi tõsteti, EL-i rahastuste osas algavad uued projektid – kõik kokku peaks taastama riiklike tellimuste osa ja eratellijadki on jätku-valt suhteliselt aktiivsed. Loomulikult on muutujaid, mis pole meie kätes, na-

gu maailma majanduses ja poliitikas toimuv, ent suureks mureks ma tänase teadmise juures Eestis põhjust ei näe ja olen mõõdukalt optimistlik.

JÜRI RASSNOVARC GROUP AS

Ka projekteerimisvaldkonna ette-võtete käekäiku mõjutab maa-ilmas toimuv, see, kas olukord

Ukrainas rahuneb või eskaleerub. Ka meie tellijad, arendajad-investorid, oo-tavad ja jälgivad olukorda, et selle põh-jal otsustada, kas investeerida või mitte.

Ei saa öelda, et aasta algus oleks ol-nud roosiline, kuid nüüd on tööd ha-kanud kiiresti juurde tulema. Meil on indikatsiooniks see, kas aasta alguses on umbes pool planeeritavast portfel-list lepingute näol olemas. See on tä-naseks isegi ületatud. Kevadeks oota-me kasvu, mis ilmselt jätkub suveni. Aasta teine pool tuleb kokkuvõttes pa-rem kui 2014. aastal.

Oluline on, milliseks kujuneb eratel-lijate ja riigitellimuste vahekord. Täna on riigitellimusi portfellis ca 25–30%, mis on ootuspärane ja normaalne tu-lemus. Hea meel on sellest, et ka riik-likud tellimused on muutunud rohkem väärtuspõhisteks: arvestatakse pakku-ja meeskonda, kvalifikatsiooni ja koge-musi. Samas on hinnatase meie vald-konnas väga madalal: 10 aastat tagasi moodustas see üle 5% ehituse maksu-musest, täna võidetakse tellimusi vaid 2–3 protsendiga. Nii madal projekteeri-mise maksumus toob vaid leivakooriku lauale, aga ei võimalda mingit arengut ja lausa suretab valdkonda.

Tulemuseks on ajude äravool ehi-tusest. Täna töötab selles valdkonnas erialase haridusega inimesi vaid ligi 40%, mis on madalaim näitaja EL-is. Veel mõni aasta tagasi oli see 50%. See mõjutab suuresti ka arhitektide ja inse-neride tööd. On selge, et asjad parane-vad alles siis kui ka Eesti riik panustab arengusse ja innovatsiooni, sest vald-konna enda võimekus on madalseisus.

5

Hetkel tundub, et soov asja paremaks muuta on riigiisadel tekkinud, kui vaid poliitikud asja tõsidusest aru saaksid.

Möödunud kriisid on olnud õpetli-kud ja näidanud ettevõtetele, kuidas ol-la innovaatilised, kui vaid raha jätkuks. Häid ideid on.

VALLOT MANGUSOÜ TMB ELEMENT

Meie kui betoonelemente valmis-tava ettevõtte jaoks on olukord viimasel aastal olnud suhteli-

selt soodne, seda just eeskätt just tänu ekspordile. Kui peaksime vaid sisetu-rul hakkama saama, siis asi nii hea po-leks, kuigi meie Tartu tehas sai nii mul-lu kui ka käesoleval aastal päris suuri tellimusi.

Eksportturgudest on meie jaoks olu-lisim Rootsi, kus meil on head partne-rid. Sinna valmistab toodangut ka meie Läti tehas. Tuleviku osas ongi oluline see, kuidas sealne turg areneb, hetkel tundub, et ehitatakse päris palju ja ka hinnatase on mõistlik. Sealsed objektid on mahuliselt suuremad ja pikalt kok-ku lepitud, hetkel ei olegi meil võim-sust, et enne sügist uusi suuri tellimu-si juurde võtta.

Koduturul me hetkel suuri kõiku-misi ei prognoosi. Eks vaatame ka seda, mida toovad valimised ja millised tin-gimused luuakse ettevõtluskeskkonna-le. Riigi käes on hoovad, et turgu elav-dada. Otseselt suurt turu kukkumist me ei prognoosi.

Võrreldes Lätiga investeeritakse Eestis julgemini, ka pankade finantsee-rimise osas on Eestis asi parem.

RAIVO RANDAS EHITUSFIRMA RAND&TUULBERG, EEEL JUHATUSE ESIMEES

Ennustamaks, mis juhtub Eesti ehi-tusturul aastal 2015, on oluline vaadata natuke ajas tagasi. Eesti

ehitusturg on põhiliselt sõltunud riigi-hangetest, mida on süvendanud ka eu-

roabi kasutamine. Elamuehitus on ki-ratsenud juba aastakümneid, kuigi on teada, et ehitame inimese kohta tundu-valt vähem elamispinda, kui meie are-nenud naabrid. Eurotoetuste lõppemi-sega hakkas riigihangete maht vähene-ma juba 2013. aastal, 2014. aastal vähe-nemine jätkus ja alates maist tuli välja ainult üksikuid arvestatavaid hankeid.

Õnneks ilmusid riigihangete as-mele eratellijaid, kes asusid tellima toot-mishooneid, büroohooneid, kaubandus -ja logistikakeskuseid. Riigihangete vä-henemise korvaski mingil määral era-tellijate tulek. 2015. aasta esimeseks pooleks ehitajatel tööd jätkub, kuna jät-kuvad mitmed riigi poolt tellitud suure-mad tööd ning samuti eratellijate objek-tid. Loodan, et eratellijad toovad turule tööd juurde, kuna ehitushind on sood-ne, kuid kindlasti mitte enam nii suures mahus kui 2014. aastal, sest teatud tüü-pi hooneid on ehitatud juba piisavalt ja puudub edasine nõudlus. Eratellimuste vähenemise üheks põhjuseks on kind-lasti ka olukord Ukrainas ja Venemaal. Keerulise situatsiooni tõttu on paljud vene investorid Eestis oma projektid külmutanud. Elukondlike hoonete ehi-tusmahud jäävad 2015. aastal umbes sa-maks, mis olid aastal 2014, kuid need mahud ei ole piisavad, lahendamaks te-gelikku vajadust uue elamispinna järe-le. Elamispinna ehitusmahtude suure-nemine sõltub riigi poliitikast.

Eraldi teema on teedeehitus, mil-le mahud vähenesid 2014. aastal tundu-valt. Kütuseaktsiisi lahtisidumine tee-deehituse rahastamisest vähendas mah-tusid veelgi ning 2015. aastaks ei ole nä-ha suuri teedeehitusprojekte.

Kokkuvõttes võiks öelda, et 2015. aas-tal ehitusmahud vähenevad, sest kind-lasti väheneb riigitellimus ja prognoo-sin ka eratellimuste vähenemist. Eriti keeruliseks kujuneb 2015. aasta teine pool ja ilmselt ka aasta 2016. Kas ehitus-mahud hakkavad tõusma, sõltub suurel määral uuest riigikogust ja valitsusest, kuid arvan, et tõus ei toimu enne 2016. aasta teist poolt.

6

ÜLEVAADE

5%oli ekspordi osakaal 2014. aasta lõpus.

Hinnanguliselt ehitasid Eesti ehi-tusettevõtted 2014. aastal Eestis ja välisriikides kokku 2,05–2,1 mil-jardi euro eest, mida on 5–8 prot-senti vähem kui 2013. aastal.

Ehitusmahud on olnud langu-ses juba alates 2014. aasta esime-sest kvartalist: võrreldes 2013. aas-ta sama perioodiga langesid ehi-tusmahud esimeses kvartalis 3%, teises 4%, kolmandas 8% ning nel-jandas kvartalis on ehitusmahtu-de prognoositav langus 2013.aasta sama perioodiga võrreldes 6–10%.

Oluline mõjutaja on teede ning rajatiste ehitus

Enim mõjutas seda langust tee-de ja rajatiste ehitus, kus aastane maht vähenes ligikaudu 15%, li-saks pöördus kolmandas kvartalis

Indrek Peterson: tulemused pole kiita

Mullu ehitusmahud langesid ja ka praegu pole põhjust kindlaks optimis-miks, kuigi mõningat leevendust väiksematele ehitusettevõtetele võib tuua korterelamute rekonstrueerimistoetuse meede.

INDREK PETERSONEESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIDU JUHT

langusele ka hoonete ehitus, mida enim mõjutas just remondi- ja re-konstrueerimistööde vähenemi-ne. Keskmistele ja väikestele ehi-tusettevõtetele toob lähitulevikus ehk mõningast leevendust korter-elamute rekonstrueerimistoetuse meede, kuhu on struktuurivahen-ditest perioodiks 2014–2020 pla-neeritud 102 miljonit eurot.

Oluliselt on viimase paari aasta jooksul langenud ekspordi osakaal ehituses, milles peegeldub keeru-line olukord ka lähiturgudel, näi-teks Soomes.

Kui veel 2012. aasta esimeses kvartalis moodustas ekspordi osa-kaal kogu ehitusturust 14 prot-senti, siis 2014. aasta lõpuks on see langenud kõigest 5 protsendi-ni. Vastukaaluks rajatistele ja re-konstrueerimistöödele kasvasid 2014. aastal hoonete ehitusmahud (uusehitused).

Ehitushinnaindeks väikeses miinuses

Ehitushinnaindeks on juba teist kvartalit järjest väikeses miinuses. Kui 2014. aasta kolmandas kvarta-lis mõjutasid miinust nii ehitusma-terjalide kui ehitusmasinate hin-nad, siis neljandas kvartalis vä-henesid eelmise perioodi neljanda kvartaliga võrreldes juba ka töö-jõukulud.

Murelikuks teeb ka viimaste

kvartalite ehituslubade väljasta-mise statistika, mille mõju ehitus-mahtudele on oodata juba lähema poolaasta jooksul.

Kui aasta kokkuvõttes väljasta-ti mitteeluhoonetele ehitusluba-sid 2014. aasta eelmise perioodi-ga võrreldes 6% rohkem, siis mul-lu kolmandas ja neljandas kvar-talis väljastati ehituslubasid juba üle 10% vähem kui 2013. aasta sa-mal perioodil.

Vaatamata püsivalt kõrgele nõudlusele elukondlike hoonete ehituses on selles segmendis ilm-selt lähitulevikus oodata teatud ja-henemist: 2014. aasta kokkuvõttes väljastati eluhoonetele (uusehitus) ehituslubasid eelmise perioodiga võrreldes 14,6% rohkem, ent neljan-das kvartalis oli kasv eelmise pe-rioodiga võrreldes vaid 3,4%.

0

2

4

6

8

10

2014201320122011201020092008200720062005

6%

Ehitustööde osakaal välisriikides 2005 – 2014protsentides 2015 toob tiheda

konkurentsiVõib prognoosida, et 2015. aasta saab olema

ehitusettevõtjatele keeruline, sest suure tõe-

näosusega jätkub ehitusmahtude langus. Lan-

guseks prognoosime kuni 10%.

Aastat ilmestavad järmised märksõnad:

ehitusettevõtjate kindlustunde vähenemine

tihenev konkurents ehitusturul

surve hindadele ja kvaliteedile

tööhõive vähenemine

tööjõukulude kärped

tööpuuduse kasv ehitussektoris

muutuv seadusandlus

Kuna 2015.aasta näol on tegemist valimiste

aastaga, siis ei ole riigi poolt loota kiiret tuge

ehitusturu elavdamisele suunatud võimalike

meetmete käivitamisel, mistõttu jääb peami-

ne raskus lähiperioodil erasektori kanda.

Keskmistele ja väikestele ehitus- ettevõtetele toob lähitulevikus lee-vendust korterelamute rekonstruee-rimistoetuse meede, kuhu on perioo-diks 2014–2020 planeeritud struktuu-rivahenditest 102 miljonit eurot.

Viru Keemia Grupp AS tütarettevõte VKG Plokk OÜ asub Ahtmesajaloolises poorbetoontoodete tootmiskompleksis. VKG Plokk OÜinvesteeringud tootearendusse ja tootmisse andsid võimaluse tullaturule uue põlvkonna müüriplokiga ROCLITE. Patenteeritud keskkonna-säästlik tootmine ning Saksa firma Masa-Henke täpsed tootmisliinidvõimaldavad toota kvaliteetseid müüriplokke.

ROCLITE ON LOODUSSÕBRALIK JA KESKKONNASÄÄSTLIKRoclite ehitusplokid saadakse autoklaavmeetodil kõrgel temperatuurilliiva, põlevkivituha ja vee segust. Poorbetoonplokid on ökoloogiliseltpuhtad ega eralda ümbritsevasse keskkonda kahjulikke ühendeid.Järgitakse jäätmevaba tootmise põhimõtteid – põlevkivituhk võetaksetaaskasutusse. Põlevkivituha kasutamisega plokkide tootmiseljäetakse loodusesse „väiksem jalajälg“.Plokkide hea soojapidavuse annab poorides olev õhk. Pärast auto-klaavimist on Roclite plokid kerged ja tugevad ning neist on võimalikehitada kuni kolmekorruselist maja (kandvates konstruktsioonides).

Lisaks headele omadustele on toode ka keskkonnasäästlik – 100 000 m3

kergplokkide tootmiseks jääb Eestis kaevandamata 25 600 tonni lubja-kivi, 2000 tonni savi, 16 800 tonni liiva ja 4100 tonni kipsi. 100 000 m3 ROCLITE-plokkide tootmiseks kasutatakse ca 39 000 tonnipõlevkivielektrijaamade lendtuhka.

● kerge ja kvaliteetne● tugev ja täpne● soodne ja soojapidav● kergesti paigaldatav● hea helipidavusega

Roclite seinaplokke kasutatakse müüri-,seina- ja vaheseinamaterjalina. Plokidühendatakse omavahel peenteramördigavõi plokiliimiga.

KESKKONNASÕBRALIK MÜÜRIPLOKK

ROCLITE PLOKK ON:

www.roclite.eu

8

ÜLEVAADE

EPBL-i tunnitasu ar-vestusse on võetud nii büroo palgad kui kulud, kasum, kind-lustus- ja õigusabiku-lud, personali kooli-tuskulud, üksikisiku ja ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks, töö-andja ja töövõtja töö-tuskindlustusmaksed, põhivara kulum, ko-hustuslikud maksed, reservkapital.

Projekteerijate töö tunnihinnal jätkub ruumi tõusuks

Eesti Projektbüroode Liit on kogunud infot oma liikmete keskmistest tunnihindadest

alates 1995. aastast. Kui majandustõusu perioodil

2006–2009 olid hinnad laes, siis järgneval languse perioodil juba 2004. aasta tasemel. Aastal 2013 oli märgata teatud hindade tõusu ning ka 2014. aastal prognoositak-se seoses töömahtude suurenemi-sega tunnihindade kasvu.

Andmete kogumise metoodi-ka on pika aja vältel muutunud. “Vahemikus 1995–2009 baseeru-sid andmed FIDIC-u poolt kasu-tataval töötajate kvalifikatsiooni määratlusel, ent 2010. aastal võe-ti kasutusele üleminekutabel kut-sepõhise vastutava spetsialisti määratlustega ning alates aastast 2011 on tunnihindu kogutud vas-tavalt töötajate kvalifikatsiooni-le,” selgitab Mauno Inkinen Eesti Projektbüroode Liidust.

Teised üleminekud ei ole suurt mõju avaldanud, kuid 2010. aas-tal toimunud üleminek tegi graa-fikusse sisse korraliku saki. “Arvutuspõhimõtete muutumi-sest olulisemaks hindame me siis-ki 2010. aasta jätkuvalt keerulist tu-ruolukorda. Endiselt oli surve hin-nalangusele: mida kõrgema kvali-fikatsiooniga spetsialist, seda suu-rem kukkumine tunnihinnas oli,” lisab Merike Rannu.

Alates 2011. aastast on turusi-tuatsioon lootusrikkamaks läi-nud, kuid 2007. aasta hinnataseme-ni jõudmine jääb veel unistuseks. Ekspertide tunnitasud on võrrel-des vastutava konsultandi, konsul-tandi ning projekteerijatega kõrge-

malt hinnatud. Viimane jääb väär-tusahelas viimasele kohale. On märgatav, et majanduslikul kõrg-ajal olid käärid tunnihindade va-hel kõige suuremad, vahepeal toi-mus ühtlustumine. Arhitektide ja inseneride kutsesüsteemi täielik rakendumine võib lähiaastail tuua taas hindade diferentseerumise.

EPBL on võrrelnud ka Eesti ja Soome konsultantide tunnihin-du. “Soomes on seadmete, mater-jalide, litsentside jms üldised ku-lud samas suurusjärgus Eestiga. Mitmekordse tunnihindade eri-nevuse põhjustab soomlaste kõr-gem maksu- ja palgakulu ja oo-tused kasumile,” selgitab Rannu. “Kui Eesti ja Soome ehitushinnad on laias laastus ühtlustunud, siis tulevikus võib eeldada ka ehitus-konsultatsiooniteenuste maksu-muse ühtlustumist.”

10

20

30

40

50

60

70

80

201320122011201020092008200720062005

EPBL liikmete keskmised tunnihinnadvastavalt töötajate kvalifikatsioonile 2005–2013, eurodes

vastutav konsultant konsultant projekteerijaekspert

40

2530

50

Väga võimas ja kompaktne üldtööriist professionaalseks kasutamiseks.Kiirlaadija, 2 x 4.0Ah akut!Maks.pöördemoment (Kõva/pehme)50 / 36 NmMaks.läbimõõt puidus 38 mmMaks. läbimõõt terases 13 mmMAKPAC KOHVRIS!

Akutrell DDF456SP1F

279€

MAKITA tooted saadaval hästivarustatud ehituskauplustes! Küsi Makita tooteid edasimüüjatelt. Lisainfo: www.makita.ee Kampaania hind kehtib kuni 01.03.2015.Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu. Pildid on illustreeriva tähendusega.

10

SÜNDMUSED

„Eduehituse klastri puhul on Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium aidanud huvitatud pooli kokku tuua. Täna on kaalu-misel lahendus, kus klastri juur-de tekiks ehituskorralduse ja do-kumenteerimise e-keskkond, sa-muti tegeleks klaster BIM-i juuru-tamise, alliansshangete ning eks-pordi küsimustega,“ selgitas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht Indrek Peterson. „Oleme huvitatud sisuli-sest koostööst ning valmis ideede-ga panustama.“

Kõrgkoolid tulid kaasaKlastriga ühinenute ring on

kirev, teiste seas osalevad kõrg-koolid: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool ning Tallinna Tehnikakõrgkool, samuti Riigi Kinnisvara AS, lisaks tarkvara maaletoojad, projekteerimisbü-rood jt. Ehitusettevõtjate huvi on tänase päeva seisuga veel tagasi-hoidlik.

Andres Aavik kinnitab teemat kommenteerides, et tema hinnan-gul tuleks ressursid strateegili-selt panustada sellisele tegevuse-le, mis annab üldeesmärki silmas pidades suurima efekti. Suur ees-märk on antud juhul ehitussekto-ri jätkusuutlik areng.

”Vaadates trende, kus meie rah-vaarv langeb ning Euroopa Liidu poolne rahastamine peale käes-oleva eelarve perioodi lõppu oluli-

Loomisel on ehituse klaster ning Ehitusekspordi Koda

Ehitusvaldkonna ettevõtjad vaatavad, kuidas õlg õla kõrval kindlamini edasi liikuda: toetuspunktidena on loomisel Ehitusekspordi Koda ning eduehituse klaster.

selt väheneb, on paljud Eesti ehi-tajad 8–10 aasta pärast olukorras, kus tuleb teha valik – kas õppi-da ümber või otsida tööd piiri ta-gant. Ekspordivõimekus aga ei te-ki üleöö,” arutleb Aavik. ”Selleks, et endale mingi eelis tekitada, tu-leb hakata tegutsema täna. Ilmselt tähendab see kombinatsiooni in-novatsioonist ja targast spetsia-liseerumisest. Kindel on see, et

meie konkurentsivõime ei saa pi-kas perspektiivis põhineda oda-val tööjõul, pigem peame panusta-ma protsesside tõhustamisele, ole-ma paindlikud ja kiired, mõtlema klientide tulevastele vajadustele juba täna. Vaadates ehitusklastri formaati, ei ole mõttekas proovida lahendada suhteliselt lühikese aja ja piiratud ressurssidega kõigi tu-ruosaliste (so. õppeasutuste, telli-jate, projekteerijate, järelevalvefir-made, ehitajate jne) kõikvõimalik-ke probleeme. Tuleb teha valik ja millestki millegi muu kasuks loo-buda. Kas selleks on innovatiivse-te koostöömudelite (BIM, IPD jne) rakendamine või IT-põhise koos-tööplatvormi loomine, on klastri osaliste otsustada. Kodus edukalt läbiproovitud platvormi on võima-lik hiljem kasutada hüppelauana naaberturgudele.”

Oodatakse käivitumistAaviku sõnul on ehitajate vä-

hene huvi veidi üllatav, arvesta-des, et klastriga on liitunud sel-lised olulised turumõjutajad na-gu Riigi Kinnisvara AS, Tallinna Tehnikaülikool ja Tall inna Tehnikakõrgkool.

”Usun siiski, et klastri käivitu-misel ei jäta ehitajad kasutama-ta võimalust kaasa rääkida otsus-te tegemisel, millel on nende tu-levikule oluline mõju,” kinnitas Andres Aavik.

?Eduehituse klaster kutsub kaasa rääki-ma sektori arenguotsuste juures. Täna on ehitusettevõtjate huvi olnud leige, ent tegijad loodavad, et see muutub.

11

Maailmamastaabis on Eesti suured tegijad ikkagi väikesed.

Ehitusekspordi Koja eesmärgid ja tegevusvaldkonnad

Ühtse ehitusteenuste ekspordi-

müügistrateegia loomine.

Ehitusekspordialase seadusandlu-

se korrastamine (lepingutingimused,

üldpõhimõtted, head tavad).

Ehituskonsortsiumi põhimõtete

väljatöötamine, et osaleda ühiste jõu-

dudega välishangetel.

Koostöövõimaluste ja ressursside

kaardistamine (näiteks teostuste pu-

hul ettevõtete tugistruktuuri- ja müü-

giressursi ühisplaneerimine, kliendi-

kontaktide vahendamine ja jagamine

olukorras, kui pakkuja ise ei jõua/ ei

soovi konkreetset teenust pakkuda).

Kogemuste vahetamine.

Välisturgude ehitusalase info koor-

dineerimine ja jagamine, välisriikide

ekspordivõimaluste infobaasi koos-

tamine.

Eesti ehitusekspordi potentsiaali

kaardistamine ja hindamine.

Eesti ehitusettevõtjate osalemine

rahvusvahelistel messidel, näitustel

ja koolitustel.

Eesti ehitusvaldkonda tutvustava-

te üldisema levikuga väljaannete et-

tevalmistamine, tõlkimine ja levita-

mine.

Ekspordialaste õppeprogrammide

ja seminaride korraldamine.

Ehitusettevõtlus- ja äriinfo kogumi-

ne ja analüüsimine, vastavate and-

mebaaside ja registrite pidamine

ning infoteenuse osutamine.

Eksportööride uuringud, Eesti eks-

portijate andmebaasi koostamine.

Turu-uuringute korraldamine ja le-

vitamine.Indrek Peterson / Eesti Ehitusette-võtjate Liit

EEEL kutsub liituma Ehitusekspordi Kojaga

Eesti siseturg on väike, seega on ehitustoodete ja -teenus-te suunamine välisturgude-

le möödapääsmatu. Selleks, et liik-metel oleks välisturgudele laiene-mine lihtsam, otsustati EEEL-i juhatuse koosolekul ellu kutsuda Ehitusekspordi Koda, mille loo-misest on oodatud osa võtma kõik liikmed, kes juba tegelevad ekspor-diga või on huvitatud välisturgu-dele siirdumisest.

„Juba aastaid välisturgudel te-gutsenud ettevõtjad on nii mõni-gi kord silmitsi olukorraga, kus te-gemist ootav töö ei ole päris nen-de valdkond või on töö niivõrd mahukas, et oleks mõistlik sel-jad kokku panna ja esitada ühis-pakkumus. Siinkohal oleks abiks Ehitusekspordi Koda, kus ühi-se tegutsemise üldpõhimõtted saaks kokku leppida,“ osutab EEEL Indrek Peterson EEEL-ist. „Eks aeg annab arutust, kui palju saab ole-ma liitujaid ja kuidas täpselt asja-ga edasi liigume.“

Idee üks autoreid, Maru Ehituse juhatuse esimees Tõnu Kull, kinni-tas, et kogemusi ja ressursse tuleb lihtsalt võimalikult optimaalselt jagada ja nõnda see mõte tekkis.

Koos on kulud väiksemad „Eksportturud on mahult suu-

remad kui koduturg, seal ei ole Eesti ettevõtted niivõrd omava-hel konkurendid, pigem on täh-tis teha koostööd. Ideaalis võiksi-me jagada müügikanaleid olukor-ras, kus kohapealne inimene suu-dab müüa rohkem tellimusi, kui üks konkreetne ettevõte suudaks täita. Samuti oleks hea teha koos-tööd siis, kui töö sisaldab spetsii-filisi osi, mida suudaks teha mõ-

ni koduturu kontekstis konkuren-dina tegutsev ettevõte. Ka ressur-si jagamisel saaks kulusid kokku hoida näiteks transpordi osas: sel-le asemel, et mitu ettevõtjat vee-daksid päevi laeva või lennukiga reisides, saaks lahenduse leida lä-bi koostöö,“ arutles ta.

Info vahetamise koht Ku l l i h inna ngu l oleks

Ehitusekspordi Kojal oluline roll ka kogemuste jagamise osas, sest igas riigis on oma seadusandlus ning efektiivne oleks teadmiseid jagada nii, et igaüks ei peaks eraldi „kooliraha“ maksma. „Eks aeg näi-tab, kuidas idee praktikas teostub. Kui huviliste ring saab täpsemalt selgeks ja temaatika on paigas, siis saab öelda, millises osas keskendu-takse kogemuste vahetamisele või kus areneb idee tõeliseks ekspordi „löögirusikaks“, mis tähendaks se-da, et ka hangetel saaks ühispak-kumisi teha. Maailma mastaabis on ka Eesti suured tegijad ikkagi väikesed ja kui ühispakkumises saavad kokku erinevad kompetent-sid, saaks ka midagi suuremat ära teha,“ nendib ta.

12

PORTREE

„Iga maja on omanäoline, sest sel-le on kujundanud erinev arhitekt ja ehitanud erinev meister. See on kunst, kui sa leiad maja juures üles ehitaja hinge, arhitekti hinge ja suudad omaniku soove arvesta-des need kõik ühte liita. Siis hak-kab majas voolama soe energia ja mul teeb südame soojaks, kui olen suutnud ühe maja taas elule ärata-da,“ räägib Keskküla oma ametist, millesse ta on rohkem kui neli aas-takümmet pannud nii oma osku-

Mart Keskküla:

Tänavu 25. sünnipäeva tähistava Res-tori peaarhitekt Mart Keskküla on oma aastatepikkusele tööle tagasi vaadates kindlalt veendunud, et restaureerimist õpitakse kogu elu.

õpin kogu elu

TEKST: HELI LEHTSAAR

13

õpin kogu elused kui ka hinge. Tema pereski on olnud arhitektiamet nakkav – kol-mest tütrest kaks, Liis ja Meeli, on samuti arhitektid ning Liisist saab Restoris peagi isa töö ülevõtja.

Viimase aja töödest on Mart Keskkülale väga südameläheda-ne Vihula mõis, mis pärast kuus aastat kestnud restaureerimistöid paistab silma kauni ja tervikliku mõisaarhitektuuri ansambliga. Ka planeeringult on Vihula eripärane: nagu Šveitsi küla oma reljeefide ja

jõega. Vihulas saab näha ka üht Eesti arhitektuuris väga unikaal-set hoonet. Millist? Küllap te ei ar-va ära, sest tegemist on ...karjalau-daga. „Karjalaut on 1,5 meetrit pi-kisuunas kaldu ehitatud. Eks mõis-nik omal ajal ehitades plaanis, et nii voolab sõnnik otse uksest väl-ja jõe poole ja pole vaja kaldteid teha,“ muheleb Keskküla. Küll aga ei muhelenud karjalauta taasta-nud ehitajad, sest viltusele hoone-le katust panna on kõva väljakut-se. Nüüd on aga 30 aastat katuseta seisnud karjalaudal taas katus peal ja seal on koha leidnud hotellitoad, spaa ning ujula. Vihula mõisa pro-jekti esitas Restor 2013. aasta lõpus Itaalias toimunud ülemaailmse-le suuremahuliste restaureerimis-objektide konkursile, kus Vihula jõudis 150 nominendi seast 15 pa-rima sekka.

Kõik algas Vene kroonustKüllap pole Eestis just palju

mehi, kes võiksid Vene sõjaväes teenitud aega tagantjärele täna-da, sest sealt sai tõuke nende elu-kutsevalik. Mart Keskkülaga aga just nii juhtus, sest Moskva kül-je all ehitusväeosas suurt kodu-maad teenides hakkas ta pionee-rilaagrite ehitamisest vabal ajal palju joonistama. Ühel hetkel ta-baski sõdurit äratundmine, et joo-nistamise ning käelise tegevuse-ga võikski olla seotud tema elu-kutse. „Sealt tuli tahtmine eda-si õppida ning 1971. aastal asu-sin Tallinnas TEMT-is (Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum – toim) tehnik-arhitekti erialale õp-pima,“ meenutab 1966.-1968. aasta-tel Vene sõjaväes teeninud mees.

TEMT-i viimasel kursusel as-tus Keskküla esimest korda sis-se ka oma praegusesse tööpaika, Tallinnas Lai tänav 29 asuvasse majja, mis on nüüd Restori maja ja kus asub Restori kontor. 1970nda-tel oli aga selles 15. sajandist pärit

uhkes majas, kus on muide elanud ka Niguliste kiriku „Surmatantsu“ autor Bernt Notke, Vabariiklik Restaureerimisvalitsus.

„Tulin restaureerimisvalitsus-se praktikale ning haridusminist-ri nõusolekul lubati mul TEMT-i viimase kursusega paralleelselt õppida ka Kunstiinstituudis ar-hitektuuri eriala esimesel kur-susel. Eks olin vanemaks saa-nud ja tahtsin aega kokku hoi-da,“ mainib Keskküla, kes jõudis Kunstiinstituudi lõputunnistuse-ni 1978. aastal.

Keskküla sõnul andis TEMT Kunstiinstituuti minekuks väga tugeva põhja alla. Saatuse vimka-na oli muide TEMT-is tema õpetaja ka tulevane äiapapa. „Mu abikaa-sa, kes siis veel küll ses seisuses polnud, on isegi mu koolitöid pa-randanud – äi andis talle paki töid ja ütles, et näe, paranda Keskküla oma järgi,“ muheleb mees.

Pärast Kunstiinstituudi lõpe-tamist läks Keskküla restaureeri-misvalitsusest üle Tallinna linna-valitsuse tootmisgruppi, kus te-geleti majadele fassaadipasside ja muude dokumentide väljastamise-ga. „Seda tänapäeval ei tehta, kuid kui toona tahtsid maja värvida, pi-di linnavalitsusest tellima fassaa-dipassi, kus oli kindlaks määratud, milliseid materjale ja värve tohib kasutada,“ selgitab Keskküla.

32 aastat peaarhitektinaPeaarhitekti tiitlit kannab mees

1983. aastast, sest just siis asus ta tööle Harju rajooni peaarhitekti-na. „Kogu Harju rajooni ehitused käisid minu laualt läbi. Nii erama-jade kui suurte ühiskondlike hoo-nete ehitusload tuli kinnitada ja see oli tempokas töö. Tänasega ei saa küll võrrelda, praegu on ehi-tusloa taotlemise protsess keeru-lisem ning väga juriidiline. Siis aga vaadati rohkem arhitektuuri-list poolt,“ võrdleb Keskküla aas-

Stabiilne ja tasakaalukas areng on Mart Keskkülal võimaldanud ühendada tööd ja hobi ning seda juba viimased 25 aastat ühes ettevõttes. Foto: Julia-Maria Linna

14

PORTREE

takümnete tagust aega praeguse-ga. Kuid nõukogude võim, partei-töö ja surve panna igasse külas-se püsti paneelmaju Keskkülale siiski ei istunud ning 1989. aas-tal jõudis ta tagasi Laiale tänava-le, asutusse, mis kandis siis pik-ka nime Vabariiklik Koondis Eesti Restauraator. „Tegelesin restauree-rimisobjektidega ja ühtlasi ka selle murega, et meil polnud restauree-rimiseks õigeid materjale, näiteks õiget lupja,“ meenutab Keskküla. „Saaremaa mehed võtsid kätte ja hakkasid ise lupja põletama. Saadi aru, et sellist lupja tulekski restau-reerimisel kasutada ning tsement tuleks välistada. Olen õige lub-ja kasutamist aastaid propagee-rinud, kuni selleni välja, et vahel tuleb töömeestele ka ette näidata, kuidas üks õige kellukrohv välja näeb,“ räägib Keskküla, keda kol-leegid vahepeal isegi lubjavanaks kutsusid.

Murdelised kaheksakümnendad1980. aasta oli meile restauree-

rimise seisukohast suure tähtsu-sega. Küllap mäletavad paljud, et just siis tulid Eestisse Poola res-taureerijad, kelle kaasabil Tallinna vanalinnas paljud keskaegsed pär-lid korda said, teiste seas ka Paks Margareeta ja Gnoomi kohvik. Kuid nagu öeldakse, kõik mis hiil-gab, pole kuld.

„Vorpisime fassaadipasse väl-ja anda, et olümpiaks majade fas-saadid korda saada, aga mõne aja pärast olid need lagunenud ja ko-hati isegi hullemad kui enne. Põhjus oli lihtne: värviti vale vär-viga. Materjalide ostmine käis lä-bi keskvalitsuse ja soomlased os-kasid toonastele otsustajatele üles kiita oma „Kenitex“ värvi, mis ei olnudki väga odav. Sellega võõba-ti majad üle. Soomlased kiitsid, et Soome presidendi loss on ka selle-ga värvitud ja näeb väga ilus väl-

ja, kuid paraku ei sobinud see meie lubialusel müüridele ja seintele,“ räägib Keskküla. Kuid nõukogu-de perioodist on mäletada ka head. Siis tehti põhjalikke kompleks-seid uurimistöid ajalooliste hoo-nete kohta ning osati ka raha väl-ja kaubelda, mille eest tehti korda paljud meie arhitektuuriväärtused. „Tänapäeval arendatakse objek-te, mis kasumit toodavad ja ehita-ja ütleb, et anna projekt, ma arvu-tan täpselt ehitusmaksumuse välja – aga restaureerimise puhul ei ole võimalik alati kõiki vajalikke töid ette näha. Nii tekibki lõpuks küsi-mus, et kui on vaja muudatusi te-ha, siis kes need kinni maksta ta-hab,“ nendib Keskküla.

Oskustöölisi napibLisaks küsimusele „kes mak-

sab?“ on aja jooksul muutunud ka teadlikkus.

„Tellijate teadlikkus on 90nda-te algusega võrreldes paranenud,

sest siis oli eurovaimustus: kõik kõverad pinnad tuli kipsplaadi-ga üle lüüa. Kümme aastat hiljem aga taheti vaadata, mis seal kipsi all peidus on – äkki on midagi va-na ja väärtuslikku. Nii et tellijad on aru saanud, mis väärtus on va-nal ja originaalsel ja mida tähen-dab euroremont,“ teab Restori pea-arhitekt.

Suurem mure on aga töömeeste leidmine, kelle oskuste varasalves oleks midagi enamat kui kipsplaa-di seina ja lakke kinnitamine.

„1980ndate lõpp ja 1990ndate al-gus olid Eestis veel ajad, kus meil jagus häid oskustöölisi. Restor käis 90ndate alguses Soomes res-taureerimistöid tegemas, sest meil olid tublid käsitöölised olemas, aga Soomes enam mitte. Nüüd oleme jõudnud samasse seisu – oskus-töölisi enam pole. Kõik teevad aku- trelliga tööd, aga anna kellelegi kirves kätte, et puitu tahuda...“ jä-tab Keskküla lause lõpetamata.

Vorpisime fassaadipasse välja an-da, et olümpiaks majade fassaadid korda saada, aga mõne aja pärast olid need lagunenud ja kohati isegi hullemad kui enne.

Vihula mõis. Foto: Peeter Sirge

Kogenud meister peab oskusi edasi andma

Pooljuhuslikult on Mart Keskküla sattunud ka koo-lipapa rolli. 1980ndate lõpus

hakkas ta käima Kopli kunstikoo-lis keskkooliõpilastele restauree-rimist õpetamas: „Sealt tuli koge-muse jagamise soov. Edasi sattu-sin EKA juurde loodud restauree-rimiskooli täiendkoolitustele loen-guid pidama, siis Tallinna Tehnika Kõrgkooli (endisesse TEMT-i) arhi-tektidele restaureerimist lugema, kus olen siiamaani.” Kahtlevalt suhtub ta sellese, et Eestis õpeta-takse arhitekte kolmes õppeasutu-ses. Eriti arvestades, et õppeprog-rammid on üsna sarnased: „Kas nii laial rindel kolmes kohas korraga peab õpetama, vaadates, milline on arhitektide tööhõive? Peaks pa-nustama pigem kvaliteedile.”

� Vihula karjalaut enne ja pärast.

Foto: Peeter Sirge

Foto: Mart Keskküla

16

PORTREE

Mart Keskküla sõnastab restaureerimisvaldkon-na probleemidena kolm

tähtsamat: käsitööliste puudus, tel-lija teadmatus ja odava hinna ta-gaajamine riigihangetel.

„Osad ehitajad teavad, kuidas teha tuleb, aga teised lihtsalt tule-vad ja teevad. Oskajaid käsitöölisi

suurt probleemi

meil enam palju ei ole. Restoris on vähemalt üks mees, kes oskab õi-get kellukrohvi!“ nendib Keskküla. Tõepoolest – kui Eesti ühes pari-mas restaureerimisfirmas on lood sellised, siis kuidas edasi?

Teise murena toob Keskküla välja tellija teadlikkuse, õigemini teadmatuse, sest ei kiputa aru saa-ma restaureerimistööde tehnoloo-giast. „Lubimört tahab kaua kui-vada. Selleks, et saada parim tu-lemus, peaks ühel aastal krohvi-ma ja teisel värvima. Aga kui tel-lija tahab kiiresti objekti kätte saa-da?“ viskab Keskküla taas küsimu-se õhku. Enne 20. sajandit valmi-

Mäetaguse mõis. Peahoone taga paistab talveaed-SPA ja tall-tõllakuur, kuhu

rajati hotell. Fotod: M. Keskküla

Vihula restaureeritud viinaköögi hoone väljast ja seest. Fotod: Mart Keskküla

nud traditsiooniliste hoonete ehi-tamisel kasutati lubimörti ja puit-konstruktsioone ning on selge, et need materjalid tahavad n-ö män-gida vastavalt niiskusele, soojale ja muule staatilisele koormusele. Kui aga hakata traditsioonilisel viisil ehitatud maja restaureerimisel ka-sutama modernseid materjale, näi-teks lubja asemel tsementi, võime maja täiesti ära rikkuda.

Kolmandaks mainib Restori peaarhitekt odava hinna problee-mi riigihangetel. Ta nendib, et nii-kaua, kui turul on kõige olulisem odavama hinna pakkumine, näe-me ka sobimatuid ehituslahendusi.

3

intel l igent construct ion

Leica iCON excavateÜlim täpsus ja suurem tootlikkus rotaatoriga kaevamisel

Leica iCON excavate tooted aitavad Sul tõsta integreeritud rotaatoriga planeerkopa tootlikkust

Kasutades Leica iCON iXE2 (2D) ja iXE3 (3D), saate visualiseerida kopa tegelikku asukohta mis tahes asendis.

Lisavõimalus masinautomaatika kasutamiselLihtne ja selge visuaalne ülevaade värvilisel ekraanilTäpsus äärte, nõlvade ja muude kontuuride kaevamisel igas soovitud suunasAinulaadne PowerSnap süteem võimaldab paneele vahetada erinevate ehitusmasinate vahel

Leica Geosystems masinautomaatika ametlik maaletooja:THEK Automaatika OÜPärnu mnt 101A78304 MärjamaaTel 50 69 388www.thek.ee

18

TEKST: VIVIKA VESKI

TEE-EHITUS

Suurem möll läheb lahti Harjumaal

Tänavu algab Väo-Jüri maanteelõigu rekonst-rueerimine Harjumaal ning lõpeb Kurna liik-lussõlme oma, tuleval aastal aga loodetakse jätkata Tallinn-Tartu maantee neljareali-seks ehitamist.

Maanteeameti ehitusosakonna juhtivspetsialisti Tõnis Taggeri sõnul on Väo-Jüri maanteelõik lä-hima viie aasta jooksul kõige suu-rem objekt. Seal rekonstrueeritak-se ligi 11 kilomeetrit teed, sealhul-gas Põrguvälja ristmik, Karla erita-sandiline sõlm, uus Lagedi viadukt ühendusteedega ja Lagedi sama-tasandiline raudteeületus. Kokku läheb selle peale 53 miljonit eurot Euroopa Ühtekuuluvusfondi raha.

Ühtekuuluvusfondi toel haka-takse peatselt rekonstrueerima ka Mõigu ja Jüri vahelist teelõi-ku Harjumaal. Lõik on seitse ki-lomeetrit pikk, maksma läheb töö 10 miljonit eurot, mille eest uuen-datakse ka kaks viadukti – Assaku ja Pildiküla.

Veel saab Ühtekuuluvusfondist tänavu toetust Ääsmäe Kernu lõik Harjumaal, kuhu tulevad möö-dasõidurajad ehk kaks-pluss-üks-lõigud, samuti Jõhvi-Tartu-Valga maantee.

Suurematest objektidest saavad-sel aastal valmis Tallinna ring-tee Kurna liiklussõlm koos seal-se 4,4-kilomeetrise kaks-pluss-kaks-rajalise maanteega, Tallinn-Paldiski maantee Keila-Paldiski 17,4-kilomeetrine lõik ja Tartu ümbersõidu V ehitusala ehk Lemmatsi-Lennujaama lõik.

Sillad ja viaduktidKeila-Paldiski maanteelõigul

Keila linna servas ehitatakse prae-gu üle Keila jõe vana silla asemel uut, täpsemalt kahte uut, kumb-

19

ki kahe sõidurajaga. Töö val-mib tänavu. Ehitus on alanud ka Järvamaal Särevere-Türi teelõi-gul, kus üle Pärnu jõe rajatakse uus sild.

Tagger tõdes, et meie jõesil-lad on tegelikult enamasti väike-sed, kuna jõed on kitsad. Suurt sillaehitust üle jõe tuleb seetõttu ette küllaltki harva, viimane oli Emajõe sild.

Viaduktide osas on Taggeri sõ-nul nüüd õnneks lõppenud maa-vaidlused kahesaja meetri pikkuse Kroodi viadukti üle Harjumaal ja selle saab lõpuni ehitada. Järgmisel aastal peaks töö algama ka Väo liiklussõlmes, seda on planeeritud üle kümne aasta.

Tuleval aastal ehitatakse valmis Juuliku liiklussõlme eritasandiline riste Harjumaal.

Tagger lisas, et kolme-nelja aas-ta jooksul peaks Tallinnas käsi-le võetama Haabersti ja Russalka objektid, kuhu tulevad samuti via-duktid.

Kümne aasta jooksul ülekaa-lukalt kõige suurem viadukti-

ehitus tuleb Taggeri sõnul ikka-gi seoses Rail Balticuga, kus ris-ted tuleb lahendada mitmetasan-dilisena: “Maardu, Tallinna ring-tee, Viljandi maantee Kiili lähe-dal,” nimetas Tagger esimesi koh-ti Tallinna poolt liikuma haka-tes, kuhu viaduktid tuleb rajada. “Maanteeameti roll on nende pu-hul siiski vaid kooskõlastada, tööd juhitakse raudtee-ehituse poolelt.”

Tartu tuleb lähemaleJärgmisel aastal peaks algama

ka Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo lõigu ehitus, raha selle ob-jekti jaoks tuleb aga alles taotleda.See maantee kuulub kuulub küll ka TEN-T ehk üle-euroopalisse tee-devõrgustikku, mis tähendab, et selle jaoks oleks õigus saada raha ka Ühtekuuluvusfondist, kuid sel-le fondi vahendid on juba jagatud laiali muudele objektidele, kõige rohkem sellest Tallinna ringteele.

Praegu küllaltki käänulise tee asemele rajatakse täiesti uus 40-ki-lomeetrine maanteetrass, mis tu-leb viis kilomeetrit lühem kui va-

na. Selle tulemusel muutuks lü-hemaks ka Tallinna ja Tartu va-hemaa, millest umbes poole saab siis sõita neljarajalisel maanteel, kus sõidusuunad on eraldusriba-ga eraldatud.

Selgus saabub aprillisMaanteeameti avalike suhe-

te osakonna peaspetsialisti Mari-Jaana Adamsi sõnul Maanteeamet praegu siiski veel lõplikku ülevaat-likku infot 2015. aasta teetööde kohta anda ei saa. „Maanteeamet teeb seda aprillis, kui on selgu-nud väljakuulutatud ehitushange-te maksumused ning täpsustunud tööplaan,” lubas Adams.

Praeguseks on küll teada vä-lisvahenditest ja riigieelarvest ra-hastatud ja kinnitatud objektide nimekirjad, millest Maanteeamet lähtub. „Lõplik tööde maht sõltub ka hankepakkumiste tulemusena saadud hindadest, sest kui hinnad on prognoositust odavamad, saa-me hankemenetlust alustada ka lisaobjektide ehitamiseks,” kinni-tas Adams.

Suurim rekonstrueeritavate maanteede osakaal Harjumaal

33,27

16,110,3

9,6

7,97,5

Ida-Virumaa

Jõgevamaa

Valga- maa

Pärnu- maa

Tartumaa

Harjumaa

% tehtavatest töödest 2015.aastal

Kattega riigimaanteede kinni-tatud rekonstrueerimisobjekti-de maksumus on kokku 21,130 miljonit eurot aastaks 2015. Foto: Raul Mee/Äripäev

Allikas: MKM

20

TEE-EHITUS

120 kilomeetrit taastusremonti kavatseb Maan-teeamet tänavu tellida.

„Enne saime arvestada suhteli-selt stabiilse rahastamisega, tä-na kindlustunnet ei ole, kuigi Maanteeamet teeb pingutusi, et tuua Euroopa Liidu 2014–2020 aas-ta eelarveperioodi toetusi ettepoo-le. Samas ei tea, mis saab sel juhul näiteks aastatel 2018–2020, eks te-gu ole tuleviku arvelt elamisega,“ nendib Eesti Asfaldiliidu tegev-juht Märt Puust. „Praegu on han-gete väljakuulutamise aeg ja ette-võtjad loodavad, et tööd ikka tuleb. Küsimus on, kuidas eelarveperioo-di lõpus suuri projekte rahastada.“

Taastusremonti tehakse vähemPuusti kinnitusel näitavad seni

avaldatud järgmiste aastate prog-noosinumbrid küll rahastamise kasvu, näiteks riigimaanteede fi-nantseerimine peaks 2016. aastal kasvama käesoleva aastaga võrrel-des 12%. Ent vaadates selliseks kas-vuks vajamineva raha hulka ning võimalikke puudujääke teistes valdkondades, võib karta, et need summad vaadatakse jooksvalt üm-ber. „Hea on, kui suudetakse tänast tasetki säilitada,“ lausub ta.

Tänavu loodab Maanteeamet hoida teetööde kogumahtu mul-lusega võrreldes samal tasemel, ent taastusremonti kavatsetak-

Asfaldiliit: vajame kindlustunnet

Jaanuarist jõustunud teeseaduse muudatus võttis riigilt kohustuse suunata teehoiuks kindel protsent mootorkütuse aktsiisimaksu prognoo-situd laekumisest. Senine kindel teadmine 75% määra osas on asendunud ebakindlusega.

se tellida poole vähem. „2014. aas-ta 230 kilomeetrilt kukub täna-vune maht ca 120 kilomeetri-ni ja sedagi tehakse tuleviku ar-velt. Vajalikuks taastusremon-di mahuks on Maanteeamet ise hinnanud 150–200 km aastas. Taastusremondi mahtu on tähtis hoida, sest sellest sõltub teede sõi-detavus ja ohutus,” räägib Puust.

Eesti põhimagistraalid on vii-mase 10–15 aasta jooksul euro-rahade toel üsna heaks saanud, kuid väiksemate teede ning lin-natänavate seisukorra paranemi-sele pole suurt lootust. „Tallinna

Tehnikaülikool ja Tall inna Tehnikakõrgkooli teadlased on välja arvutanud, et Eesti teede-võrgu aastate jooksul kogunenud alarahastus on 800–900 miljonit eurot. Kui me seda puudujääki ei hakka tagasi tegema, siis olukord aina halveneb. Aukude lappimine lõputult ei aita,“ lausub Puust.

Vaja on täpseid prognooseLisaks teeseaduse muutmise-

le teevad ettevõtjaid murelikuks ka ühekordsed poliitilised otsu-sed, näiteks eelmisel aastal tehtud otsus vähendada teede rahasta-mist 25 miljoni euro võrra. Puust usub, et ehitusse panustades tu-leks riigil raha maksutuludena ta-gasi. „Töö vähenemine meie sek-toris tähendab ka riigile kõhne-mat rahakotti. Lisaks tuleb arves-tada, et Eesti teedesektoris on hin-naguliselt tööl umbes 4000 inimest ja mahtude vähenemine ka kümne protsendi võrra viib sektori tööhõi-ve alla. Kuna lähitulevikus ehita-takse vähem uusi teelõike ja liik-lussõlmi ning keskendutakse roh-kem olemasoleva teedevõrgu säi-litamisele, ei ole üldehituse sekto-ris osas suurenevat tööhõivet loo-ta,“ arutleb ta.

Teede ehitamine nõuab ette-võtjatelt suuri investeeringuid ja täpseid prognoose. „.On vaja tea-da, mis tüüpi tööd tulevad ning mis tüüpi masinaid on vaja os-ta. On oluline, et mahud aastate lõikes suurel määral ei kõiguks. Teehoiukava ja riigi eelarvestra-teegia peaksidki pakkuma kind-lust mitu aastat ette,“ nendib Puust.

22

SEADUS

HELJE JOHANSOOEEEL ÕIGUSNÕUNIK

Juulist jõustub uus ehitusseadustik, mis kehtivaga võrreldes toob valdkonda mitmeid muudatusi, millega ehitajal tuleb arvestada.

Uus ehitusseadustik toob uued nõuded

Käesoleva artikli ilmumisel ei ole ilmselt ehitusseadustik veel presi-dendi poolt välja kuulutatud ega Riigi Teatajas avaldatud. Kuna aga seadustik jõustub 1. juulist 2015.a, on viimane aeg hakata rääkima tulevatest muudatustest.Ehitusseadustiku väljatöötamise eesmärk oli valdkonna erinevate seaduste kodifitseerimine, viimi-ne ühte seadusesse ja nõuete üht-lustamine.

Riiklik järelevalve ja vastutus Uues ehitusseadustikus on muu-

detud mõisteid, mis peaks lihtsus-tama seadustest aru saamist.

Ehitis on inimtegevuse tu-lemusel loodud ja aluspinnasega

ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, ees-märk, kasutamise viis või kest-vus võimaldab seda eristada teis-test asjadest.

Ehitamine on ehitise püs-titamine, rajamine, paigaldami-ne, lammutamine ja muu ehitise-ga seotud tegevus, mille tulemu-sel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused.

Ehitise laiendamine on ehi-tamine, mille käigus muudatakse olemasolevat ehitist sellele juur-de- ehk külge, peale- või allaehi-tamisega.

Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehita-mine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluli-selt. Ümberehitamine on ennekõi-ke ehitamine, mille käigus muude-takse hoone piirdekonstrutsioone; muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstrukt-sioone; paigaldatakse, muudetak-se või lammutatakse tehnosüs-teemi, mis muudab ehitise oma-dusi, sealhulgas välisilmet; muu-detakse oluliselt ehitise tööpara-meetreid või kasutatavat tehnoloo-giat; viiakse ehitis kooskõlla kasu-tusotstarbele vastavate nõuetega; taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.

Ehitise lammutamine on aga ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult.

Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asu-kohale sellega olemuslikult sarna-ne ehitis, võib seda käsitleda ehi-tise ümberehitamisena ehk taas-tamisena. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstar-ve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.

Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asuko-hale olemuslikult uus ehitis, on te-gemist ühe ehitise lammutamise-ga ja teise ehitise püstitamise ehk rajamisega.

Tehnosüsteem on ehitise toi-mimiseks, kasutamiseks või ohu-tuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsiooni-de kogum koos vajalike konstrukt-sioonielementidega.

Asjatundlikkuse põhimõteAsjatundlikkuse põhimõtte ko-

haselt peab isik täitma hoolsus-kohustust, et tagada oma tegevu-ses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavu-tamine.

Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad tead-mised ja oskused. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik peab täitma selgitamiskohustust ja tege-ma koostööd teiste ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osaleva-te isikutega.

23

Järgmises numb-ris käsitletakse projekteerimis-tingimusi, ehi-tusteatist ja ehitusluba ning kasutusteatist ja kasutusluba.

Hea teadaEhitusseadustiku jõustumisega kaotavad kehtivuse järgmised sea-dused:

ehitusseadus planeerimisseadus; teeseadus; elektriohutusseadus; küttegaasi ohutuse seadus; lifti ja köistee ohutuse seadus masina ohutuse seadus surveseadme ohutuse seadus

Ehitusseadustik koosneb üld- ja eriosastI Üldosas sätestatakse:

mõisted; põhimõtted ja põhinõuded;

põhimõtted ehitisele ja ehitamisele

esitatavad nõuded isikute kohustused ehitusalal

tegutsemiseks projekteerimistingimused ehitusteatis ja ehitusluba kasutusteatis ja kasutusluba ehitisregister

II Eriosas sätestatakse: hoonete energiatõhusus; ehitise kaitsevöönd paigaldis ja sideehitis raudteerajatis tee ehitis avalikus veekogus riigikaitseline ja julgeolekuasutu-

se ehitis puurkaev ja puurauk ning

salvkaev

OMANIKU KOHUSTUSED. Omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamisel vastavatest õi-gusaktidest kinnipidamise, seal-hulgas:

ehitise vastavuse planeeringu-le või projekteerimistingimustele;

ehitamiseks ja ehitise kasuta-miseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja tea-dete esitamise;

et vahetult tema korraldusel tehtavad ja ehitusseadustikuga re-guleeritud tööd teeb töö eripärale vastavate ning piisavate teadmis-te ja oskustega (kvalifikatsiooni-ga) isik;

ehitise korrashoiu ja kasuta-mise ohutuse;

seaduses sätestatud juhul omanikujärelevalve.

Kui omanik ehitab või koostab ehitusprojekti ise või teeb muid seadustikuga reguleeritud töid, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö nõuetele vastavuse, sealhulgas ettenähtud juhul ehitamist dokumenteerima.

Omanik tagab ehitamise üle omanikujärelevalve, mida võib te-ha kvalifikatsiooninõuetele vas-tav isik.

ETTEVÕTJA KOHUSTUSED. Isik, kes tegutseb majandustegevuse raa-mes (ettevõtja), peab oma tegevu-ses järgima seadusest tulenevaid nõudeid ja põhimõtteid, sealhul-gas peab ettevõtja:

järgima asjatundlikkuse põhi-mõtet ja tagama, et tema vastutu-sel tegutseb piisava kvalifikatsioo-niga isik ning et oleks määratud ka konkreetse projekti või objekti eest vastutav pädev isik;

tagama, et tema vastutusel toi-muv ja ehitusseadustikuga regu-leeritud tegevus saaks nõueteko-haselt dokumenteeritud ning and-ma dokumendid ettenähtud korras pädevale asutusele;

täitma majandustegevuse sea-

dustiku üldosa seaduses sätesta-tud nõudeid.

Ettevõtja vastutab tema heaks tegutsevate isikute tegevuse eest, kui ta kasutab neid oma kohustus-te täitmisel ja tema heaks tegutse-vate isikute tegevus seondub selle kohustuse täitmisega.

Ettevõtja peab olema pädev teh-tavate tööde asjatundlikuks tege-miseks. Ettevõtja ei või anda ek-sitavat teavet oma pädevuse koh-ta ega tohi teha töid, milleks tal puudub pädevus. Ettevõtja päde-vus vastab tema vastutusel ja te-ma heaks tegutsevate isikute kva-lifikatsioonile.

Pädev isik (ehitusseaduses vas-tutav isik) teeb, kontrollib ja juhib iseseisvalt oma pädevusega seon-duval tegevusalal tööd ja vastutab selle eest, esitab enda nimel, ette-võtja heaks tegutsedes ka ettevõt-ja nimel, tehnilisi seisukohti ning vajaduse korral korraldab ressurs-side jagamist ja teiste tööd.

Isik on pädev, kui tal on töö eri-pärale vastav kvalifikatsioon.

Ehitusseadustiku ja planeeri-misseaduse rakendamise seaduse (eelnõu) kohaselt minnakse üle vaid kutsetunnistustega kvalifi-katsiooni tõendamisele alljärgne-vatest tähtaegadest:

30. juunist 2016. aastal projek-teerimise, ehitusprojekti eksper-tiisi, ehitusuuringute, ehitise au-diti ning omanikujärelevalve te-gevusalal;

30. juunini 2018. aastal ehitu-se tegevusalal.

See tähendab, et loetletud tege-vusaladel ei saa kvalifikatsiooni tõendada muude dokumentidega (näiteks kõrgkooli diplom) ja päde-val isikul peab olema vastav keh-tiv kutse- või pädevustunnistus.

Oluline on säte, mille kohaselt ei või pädev isik tegutseda samal ajal rohkem kui kolme ettevõtja pädeva isikuna. Antud piirang ei kehti seotud ettevõtjate kohta.

24

SEADUS

Hea teada

ETA annab tootjale võimaluse va-rustada oma toode CE-märgisega. ETA saab koostada, kui:

toode ei ole kaetud harmonee-ritud tehnilise kirjeldusega (see tähendab harmoneeritud standar-di või Euroopa hindamisdokumen-diga (EAD e European Assessment Document),

toode on kaetud Euroopa hinda-misdokumendiga.ETA koostamiseks peab tootja pöörduma asjakohase palvega Teh-nilise Hindamisasutuse poole (TAB e Technical Assesment Body). Vii-mase abil koostatakse dokument (ETA), mida on võimalik kasutada kõigis Euroopa Majanduspiirkonna riikides. ETA alusel koostab tootja toimivusdeklaratsiooni ning varus-tab toote CE-märgisega.ETA sisaldab järgmist informat-siooni:

üldine informatsioon tootja, too-te ja toote tüübi ning tootmiskoha kohta;

deklareeritud toote toimivus ja informatsioon ja viited kasutatud hindamismeetodite kohta;

tõendamissüsteemiga, selle mää-ramise ja rakendamisega seotud info.

Euroopa tehniline hinnang (European Technical Assessment ehk ETA) on dokumenteeritud hinnang ehitustoote toimivuse kohta seoses selle põhiomadustega. See on kooskõlas vastava Euroopa hindamisdokumendiga.

Euroopa hindamisdokument (EAD) on dokument, mille on vas-tu võtnud tehnilise hindamise asutuste organisatsioon Euroopa tehniliste hinnangute andmi-se eesmärgil. Võrreldes standar-ditega on tehnilistesse hinnan-gutesse puutuv oluliselt keeruli-sem. Oluline on veel tähele pan-na, et seoses Euroopa ehitustoo-

ENNO REBANEEESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

Ehitustoote tehniline hinnang ETA

Kui ehitustoode vastab Euroopa harmoneeritud tehnilisele kirjeldusele, peab tootja selle toote kohta koostama toimivusdeklaratsiooni ning toode tuleb varustada CE-märgisega. Selliseid tooteid võib müüa kõigis Euroopa Majan-duspiirkonna riikides. Harmoneeritud tehnilisi kirjeldusi on kaht liiki: standar-did ja tehnilised hinnangud (ETA).

dete määruse (CPR) täieliku raken-dumisega 1. juulist 2013 muutus ka ETA-de süsteem. Euroopa tehnili-si hinnanguid (ETA e European Technical Assessment) nimetati enne seda tehnilisteks heakskii-tudeks (ETA e European Technical Approval). Euroopa hindamis-dokumente (EAD) nimetati en-ne juhisdokumentideks (ETAG e European Technical Approval Guideline). Samas on kokku lepi-tud, et enne 1.07.2013 välja antud ETA-d kehtivad oma kehtivusaja lõpuni, viimased kehtivusajad lõ-pevad 2018. aastal. Sisuliselt ni-metati ka vanad ETAG-id ümber EAD-deks (EAD-dena kasutata-vad ETAG-id ehk „ETAGs used as EAD-s“).

Kõik TAB-id on omavahel seo-tud tehniliste hindamisasutus-te organisatsiooni EOTA kau-du. Viimane koostab EAD-d ning koordineerib TAB-ide tegevust.

TAB puudubEesti on kahjuks üks neist väga

vähestest riikidest, kus TAB puu-dub. Pean seda väga negatiivseks, sest ETA on seotud ka ehitustoode-te innovaatilise arenguga – nüüd aga ei ole meil võimalik tootjatel omakeelset abi saada ning asjako-

Kokku on le-pitud, et enne 1.07.2013 välja antud ETA-d kehtivad oma kehtivusaja lõ-puni, viimased kehtivusajad lõpevad 2018.

hane tehniline areng meie teadus- ja õppeasutusteni ei jõua. ETA on mõeldud eelkõige tootjatele, kelle toodang on kas liialt erinev stan-darditest või innovaatiline uus

toodang. ETA tegemine on oluli-selt kiirem kui standardi koosta-mine ning annab võimaluse pääse-da Euroopa ühisturule. Arvestades suhteliselt kallist ja keerulist me-netlust, on ETA taotlemine ilm-selt mõistlikum siis, kui soovitak-se toodet eksportida mitmetes-se riikidesse. Ja võib-olla küsitav, kui soovitakse turustada vaid ko-duturul.

Olemasolevad EAD-d võib lei-da EOTA kodulehelt. Eestikeelsed ametlikud tõlked puuduvad. Enamkasutatavate EAD-de hul-gast võib nimetada välised kompo-siitsoojustussüsteeme (nn ETICS; EAD 004), kandva tihendiga pai-galdatavaid klaasinguid (nn SSG; EAD 002), puitmajade komplekte (EAD 007), ankruid (EAD 001) jne.

Kui toode vastab ETA-le, tähen-dab see, et toote toimivust on põh-jalikult hinnatud ja arvestatud eri-

nevate riikide võimalike nõuetega – seega tekib tootest ja selle oma-dustest põhjalik arusaam. Samas ei tähendab see, et ka kõik teised sa-maväärsed tooted peavad vastama ETA nõuetele: on mitmeid põhjen-dusi, nii sisulisi kui formaalseid, miks EAD järgimise nõue ei ole kohustuslik. Küll peaksid tellija ja projekteerija võimalusel pööra-ma tähelepanu võimalusele nõuda ETA-kohaseid tooteid – nii kindlus-tatakse põhjaliku vastavushinda-mise läbinud toodete kasutamine.

Samuti võib lepingutes kokku leppida ETA-kohaste toodete ka-sutamise nõude. Näiteks lameka-tuse ehitamise standardi koosta-misel lepiti kokku, et katusemater-jalide kinnitid peavad olema ETA-kohased: kui lepitakse kokku lame-katuste ehitamise standardi kasu-tamine, saab kasutada üksnes ETA-kohaseid kinniteid.

ACCOYA® ON EESTIS SAADAVALETTEVÕTTE ACCSYS TECHNOLOGIES POOLT TOODETAVAT MAAILMA JUHTIVAT TÖÖDELDUD ACCOYA PUITU TURUSTAB EESTIS SBM FASTWOOD OÜ

Accsys Technologies’i väljatöötatud ja patendeeritud atsetüülimistehnoloogiaga loodud Accoya puit on silmapaistvalt töökindel, mõõtmetelt stabiilne, vastupidav ja jätkusuutlik. Accoya on hinnatud puit, millel on Cradle to Cradle Gold sertifikaat, seda toodetakse FSC® sertifikaadiga puidust, mis pärineb sertifitseeritud, hästi hooldatud ja jätkusuutlikest metsadest, ning see sobib ideaalselt nii akende ja uste kui ka välisfassaadide, struktuuridetailide ja terrasside ehitamiseks.

Ka sel aastal tutvustab SBM FastWood OÜ Accoyat Tallinnas toimuval ehitusmessil Eesti Ehitab 2015. Varasemalt on Accoya väljapanek saanud külastajatelt palju tähelepanu ning toode kogub nii ehitusettevõtete kui ka ehitushuviliste ja -ekspertide seas järjest enam tuntust.

Eesti suurimad akende ja uste tootjad on lisanud Accoya oma materjalivalikusse. Hetkel katsetab maailma tuntuim uksetootja, Jeld-Wen Europe, Accoya eeliseid mõne oma toote peal, ning kohalik eritellimustel põhinev ettevõte Rekman OÜ on juba esimesed Accoya puidust aknad valmistanud ja turule toonud.

Viimaste aastate jooksul on mitmed Eesti tootjad omandanud spetsiifilisi Accoya puidu töötlemisega seotud oskusi ja kogemusi, mistõttu võib öelda, et Eesti on valmis tarnima Accoya puidust valmistooteid ja projekte peale Baltimaade ka teistele eksporditurgudele. Accoya puitu turustavad olemasolevatele ja uutele klientidele teiste seas Baltic Fence OÜ (aiamööbel) ja Tenon

Holding OÜ (puitmajad). Erilist äramärkimist väärib Wactory OÜ, kes on Eestis vaieldamatu ekspert Accoya puidu pinnatöötluses erinevate sobilike ja järeleproovitud vahenditega. Eriti populaarseks tooteks on osutunud OSMO looduslikud õlid, mis (nagu teisedki tooted) Accoyaga hästi kokku sobivad, andes sellele lõpptarbija jaoks lisaväärtuse pikemate hooldusintervallide ja väiksemate kulude näol.

Esimesed ehitusobjektid Eestis, Leedus ja Skandinaavias valmivad eeldatavasti 2015. aasta jooksul. Need lisanduvad paljudele teistele projektidele, mida ettevõtte Accsys Technologies partnerid on kõikjal maailmas aidanud teostada.

ACCOYA® BERLIINI JUUDI MUUSEUMI AKADEEMIAS

Accoya puit on Berliinis asuva Juudi muuseumi akadeemia peamine fassaadimaterjal. 2300 ruutmeetri suurusest ühekorruselisest Akadeemiast pidi saama praeguse Juudi muuseumi laiendus; see koosneb kuubikujulistest puitstruktuuridest, ning seal asub muuseumi raamatukogu, arhiivid ja koolituskeskus.

Puit kompromissitult

ACCOYA® PUIT FAGELCATSI KOMPLEKSIS AMSTERDAMIS

Accoya puidu struktuurisuutlikkust on ära kasutatud ühe eriprojekti raames, mis võimaldab vanuritel ja dementsuse all kannatavatel inimestel iseseisvalt elada. Amsterdamis asuv Fagelcats on 22 korterist ja neljast ühiselamust koosnev ööpäevaringse hooldusteenusega kompleks, mis vastab dementsuse all kannatavate inimeste vajadustele. Studio Huijgensi arhitekt Liesbeth Janson suhtus sellesse projekti samuti kui võimalusse tuua Amsterdami Westerparki piirkonda uus elu. Muljetavaldav puitdisain arvestab ümbritseva keskkonnaga, mille loovad linna kuulus ja maailmapärandisse kuuluv kanalitevõrk

kaasaegses Amsterdami ikoonilises arhitektuurilahenduses. FagelCatsi arendusprojekti juures kasutati Accoya puitu nii struktuuriosade valmistamiseks kui ka sammaste, verandade ja aknaraamide ehitamiseks. Janson selgitas: „Accoya puit annab Fagelcatsile pehme ja loodusliku ilme, mis peaks looma rahu- ja vaikustunde keset elavat linnamelu, ning puidu ülihea kvaliteet tegi puitdetailide valiku kergeks. Määravaks said siiski ka Accoya puidu tugevus, vastupidavus ja madalad hoolduskulud, jätkusuutlikkus ja lisaks ka Cradle to Cradle Gold sertifikaadid.”

ACCOYA® EDINBURGHI MAAILMA KULTUURIPÄRANDIS

Edinburghis on Accoya puit saanud populaarseks tuntud UNESCO maailma kultuuripärandisse kuuluvates paikades. Edinburghi neoklassitsistlikus 18. sajandi uuslinnas tegi Morgan McDonnell Architecture Ltd koostööd Accoya turustajaga Russwood Ltd, luues kesklinnas asuvale Charlotte’i väljakule prestiižsed A-klassi kontorihooned. Projekt nägi ette mõne hoone ümberehitamist ning uue neljakorruselise kontorihoone ehitamist olemasolevate rajatiste taha. Accoya puitu kasutati projekti uusehitusosas, kus välisfassaadi moodustasid suured liitpaneelid akende ja puitdetailidega. Accoya puit valiti mõõtmete ja värvuse püsivuse tõttu ning ka sellepärast, et Accoya puit peab eriliselt hästi vastu ilmastikuoludele. Arhitekt Anthony McDonnell rääkis projekti kohta: „Charlotte’i väljak on Edinburghi üks hinnatumaid paiku.

Soovisime kasutada puitu, et rõhutada selle piirkonna ajalooliselt iseloomulikke materjale, ning selle kasutamine võimaldas meil lisada peatänavale värve ja vorme. Kuna Accoya puit on mõõtmetelt stabiilne, olime veendunud, et see on õige valik sellise prestiižse asukoha jaoks, ning oleme saanud oma kliendilt, kohalikelt elanikelt kui ka külastajatelt väga positiivset tagasisidet.”Lisaks Charlotte’i väljaku arendusele on Morgan McDonnell Architecture Ltd kinnitanud Accoya puidu oma järgmiste kontorihoonete ehitusmaterjaliks Edinburghi vanalinnas Advocate’s Close’il, Edinburghi kuulsa lossi läheduses. Arhitektid kasutasid Accoya puitu 16. sajandist pärineva hoone ulatuslikul ümberehitamisel, kus puidust tehti välised päikesekaitsesüsteemide osadel hoone akendel ja fassaadil.

sales@fastwood.ee

www.accoya.com

28

HUVITAV HOONE

Haltia: tulekindelpuitmaja

TEKST: LIIS KÄNGSEPP

Helsingi lähistel, Nuuksio rahvuspargi sissepää-su juures, on üks isevärki maja – Soome esime-ne ja ainus avalik hoone, mis ehitatud peaaegu ainult puidust. Lisaks sellele on hoone 80% energiasõltumatu ja praktiliselt tulekindel.

Umbes poolteist aastat tagasi ava-tud Haltia looduskeskus pole ai-nulaadne mitte ainult Soomes, vaid vaat et kogu Skandinaavias. Avalikke hooneid, kus betooni on kasutatud vaid vundamendi ja keldri valamisel, on meie lähistel – või maailmas tervikuna – tõesti ai-nult väga üksikuid. Haltia ehitami-seks on peamiselt kasutatud kuu-sest CLT-plaati. Esialgu oli mõte ja soov ehitada hoone Soome kuu-sepuust, et nii innustada inimesi Soome loodust avastama, ent see unistus ei täitunud.

„Kui hakkasime Haltiat ehi-tama, siis kahjuks ei pakkunud Soomes keegi sellist puitmater-jali,” ütles keskuse direktor Tom Selänniemi Haltiat tutvustades. „Stora Ensol oli kogemus toota

meile vajalikku puitu Austrias. Algul me plaanisime CLT plaati-de tegemiseks viia Soome puitu Austriasse, aga selle ökoloogili-ne jalajälg oleks olnud väga suur.”

Väike ökoloogiline jalajälgNii tuligi Soome puidu asemel

kasutada Austria puitu, mis oli lõppkokkuvõttes keskkonnasõb-ralikum, kuigi eks oma iroonia selles muidugi on, et Soome loo-dust tutvustatakse Austrias kas-vanud puidu keskel. See, et hoone ökoloogiline jalajälg peaks olema võimalikult väike, oli eesmärk al-gusest peale.

Selleks mõeldi välja erinevaid lahendusi ning püüti võimalikult palju ära kasutada hoone loodus-likku asukohta. Põhjast kaitseb hoonet graniit – maja on ehitatud künkale nõnda, et aknad avane- Foto: Metsähallitus/Jari Kostet

29

Eepos inspireeris

Haltia loomiseks sai arhi-tekt Rainer Mahlamäki inspiratsiooni sellest,

kuidas Soome rahvuseeposes Kalevalas kirjeldatakse maail-ma loomist. Alguses eksisteeri-sid ainult vesi ja õhk, kuid õhu-vaim Ilmatar väsis üksindusest ja laskus ookeani. Tema põlve-õndlasse tegi pesa part ja mu-nes sinna kuus kuldset muna. Haltia hoone kujutab hauduvat parti – torn on nagu linnu kael, pea on suunatud Pitkäjärvi jär-ve suunas. Päikesepaneelid ka-tusel kujutavad linnu sulgi ja pardi munad on Haltia püsieks-positsioon.

vad lõunasse, Pitkäjärvi suunda. Üks põhjuseid selliseks lahendu-seks oli soov võimalikult palju ära kasutada päikeseenergiat ja päeva-valgust. Lisaks on hoone katusele paigaldatud päikesepaneelid, mis suvel toodavad soojusenergiat ja mida talvel kasutatakse maja küt-miseks. Suvel päikesest saadavat soojust aitab salvestada ja talle-tada just seesama graniit, millel Haltia asub. Selleks on hoone alu-sesse kivisse puuritud 11 km au-ke, kus asub 22 km torusid. Suvel läheb päikesepaneelidest saadav soojusenergia torudesse, talvel aga säilitatakse kivis energiat, millega suvel hoonet jahutada. Ainus, mil-le osas Haltia praegu isemajandav ei ole, on vesi ja elekter, kuid töö selle nimel, et tulevikus ka elekt-rit ise toota, käib. Selleks on plaa-nis katusele paigaldada elektrit

tootvad päikesepaneelid. Nii muu-tuks Haltia 95% ulatuses energia-sõltumatuks.

Puit tuleb Soomes moodi„Tegelikult on meie maja üks

esimesi omataolisi maailmas – Haltia on ehitatud puidust ja li-saks on ta peaaegu isemajandav energiaüksus,” sõnas Selänniemi ja lisas, et tema arvates on puidust hoones hoopis mõnusam viibida ja töötada kui kivimajas. „Lisaks on ka meie süsiniku jalajälg üs-na väike. Kuna Haltia on ehita-tud puidust, siis oleme me kapsel-danud siia päris palju süsinikku. Globaalse soojenemise kontekstis on see päris oluline.”

Viimastel aastatel on puit Soomes ehitusmaterjalina taas moodi tulemas ning seda kasu-tatakse ehituses aina rohkem.

Haltia hoone kujutab hauduvat parti. Foto: Mika Huisman

30

Selänniemi sõnul on põhjuseid sel-leks mitmeid, üks kindlasti see, et puit on naturaalne materjal, mis on alati olemas olnud.

„Puit läks Soomes moest välja, kuna seda peeti vaese rahva ehi-tusmaterjaliks. Kivimaja oli aga staatuse sümbol ja nii isegi kroh-viti puitmaju üle, et jätta mulje, na-gu oleks maja ehitatud kivist,” sõ-nas Selänniemi.

Tulehirmust priiksSajandivanuseid puitmaju on

Helsingis säilinud siiski vaid ük-sikud, sest sajakonna aasta eest peeti neid liiga tuleohtlikeks ning otsustati asendada kivimajadega. Selänniemi sõnul ei saa aga täna-päevaseid puitmaju toonaste ehi-tistega võrrelda.

„Vanad puitmajad põlevad, sest seal on õhukese puidukihi ja iso-latsiooni vahel palju õhku,” üt-les Selänniemi. „CLT nii ei põle. Haltia on peaaegu tulekindel – kui tõesti peaks tulekahju puhke-ma, peaks see poolteist tundi hele-da leegiga põlema enne, kui hoo-ne põhikonstruktsioonid tuld võ-taksid, sest CLT on niivõrd kont-sentreeritud.”

Arhitekt Rainer Mahlamäki Sündinud 1956 Lõpetanud Tampere Tehnikaülikooli

arhitektuurimagistrina Töötanud erinevates arhitektuuribü-

roodes, alates 1997. aastast arhitektuuri-büroos Lahdelma & Mahlamäki

Õpetab Oulu ülikoolis moodsat ar-hitektuuri ning teda kutsutakse sageli külalislektoriks erinevatesse riikidesseAllikas: http://www.ark-l-m.fi

Haltia ehitamine. Foto: Tuomas Uola

Keskus aitab loodust tundma õppida.

Mis on Haltialooduskeskus?

Helsingi lähistel asuva Haltia looduskesku-se eesmärk on tutvustada Soome loodust ja selle mitmekesisust ilma, et peaks kõiki 37

Soome rahvusparki ise läbi sõitma. Haltia looduskes-kus asub Nuuksio Rahvuspargis, Pitkäjärvi kaldal. Keskus peaks andma inimestele tõuke, et minna pä-ris loodusesse. Haltiat on oodatud külastama nii era-isikud kui grupid: keskuses jagub erinevaid haridus-programme koolinoortele, täiskasvanute gruppidele pakutakse erinevaid koosolekuteruume, olemas on suur konverentsisaal ja muidugi ei puudu ka korralik saun, kust avaneb suurepärane vaade Soome loodu-sele otse leiliruumist.

„Haltia on aken Soome loodusesse ja meie kes-kus peaks olema paremuselt teine Soome looduse tutvustaja,” naeris Haltia direktori Tom Selänniemi. „Number üks on muidugi päris loodus ise.”

Haltia muudab eriliseks veel tõsiasi, et kui tavali-selt sünnib esmalt hoone arhitektuuriline lahendus ja seejärel mõeldakse, kuidas näitused kujundada, siis Haltias mõeldi kõigepealt välja, milline peab olema keskuse püsiekspositsioon ja seejärel kujundati hoo-ne lähtuvalt selle vajadustest.

Haltia valmis 2013. aasta mais, hoone pindala on 3500 m2 ja ruumala 18 000 m3.

Fotod: Metsähallitus / Jari Kostet

32

TEKST: TRIINU LAAN

BETOONEHITIS

Uus ja vana kohtuvad betoonis

Aasta betoonehitise konkursil osalevad tänavu kaks tööd, kus on orgaaniliselt ühendatud vana ja uus ehitusmaterjal – ühelt poolt tänapäevane betoon, teisalt paekivi ja tellis.

Konkursi žürii esimehe Aadu Kana kinnitusel on nii Vääna mõi-sa tall-tõllakuur kui parkimisma-ja Ülemiste Citys saanud suurepä-raselt hakkama uue ja vana ühil-damisega.

Tall-tõllakuuri uus elu

Projekti eesmärgiks oli taastada vana hoone

gabariidid ja maht, kasutades ajaloolise

hoone renoveerimisel täiendava viimistluseta

betooni. Fotod:Aasta betoonehitis

33

Vääna mõisa tall-tõllakuuri arhi-tekt Tiina Linna usub, et tõllakuur nägi oma hiilgeajal ääretult uhke välja: kaaristuga ehitis mõisa pea-hoone kõrval. Analoogne ehitis oli omal ajal ka peahoone teisel küljel asunud ning selle vundament on praeguseni veel maa sees olemas.

Eesmärk oli taastada vana hoo-ne gabariidid ja maht, kasuta-des ajaloolise hoone renoveerimi-sel täiendava viimistluseta betoo-ni kui kaasaegset ehitusmaterjali.

„Raske selle hoone projekteeri-mine ei olnud, sest meil olid ole-mas fotod ja maa seest leidsime ka kaaristu postide vundamen-did, need andsid mõõdud kätte,“ rääkis Linna. „Valisin teostuseks kontrastiprintsiibi meetodi, näita-maks, mis on alles vanast ehitisest

ning millised on uued kaasaegsed betoonist lisandused. Mulle väga betoon meeldib ja ma ei rikuks te-da mingi kattematerjaliga.“

Vanast hoonest oli alles kaks kolmandikku ning kadunud oli ka teeäärne osa ehitisest. „Kombineerisime klaasi ja betoo-ni. Ajahamba poolt hävitatud osa ehitamisel eksponeerisime klaasi, mujal konstruktsioonides betoo-ni,“ selgitas Linna. „Võlvistu kaar-te üleminekud paekivilt betoonile aga sidusime armatuuridega ära, sai väga ilus üleminek.“

Betoonitöid tõllakuuri juures tegi HR Restauraator. Restau-reerimistööde juhi Margus Ojamäe sõnul midagi üle mõistuse rasket projektis ei olnud. „Alguses tu-li nüansid projekteerijaga kokku

VÄÄNA MÕISA TALL-TÕLLAKUUR VÄÄNA, HARJUMAA

Tellija: Vääna Külakoda,

Harku Vallavalitsus

Arhitektuur: T-Linnaprojekt OÜ,

Tiina Linna

Konstruktor: TA-Konsult OÜ,

Eero Tuhkanen

Ehitaja: Vanalinna Ehitus OÜ

Betoonitööd: HR Restauraator OÜ

Betooni tarnija: Betoonimeister AS;

Raketis: Peri AS

Hoone osaleb konkursil Aasta

betoonehitis

leppida ja koos leida parimad la-hendused. Töid alustasime vunda-mentidest, kuna betoonkaarte al-la jäänud alal polnud vundamen-ti palju säilinud.“

Lisaks tavapärasele betoonitöö-le tuli teha ka paekivitööd. „Seda oli üksjagu, paasi tuli maha võtta ja uuesti laduda,“ nentis Ojamäe. „Projekt ei ole veel lõppenud ja tu-lemuseni on veel tükk maad min-na,“ sõnas ta.

Seega peaks hoone välisilme veel muutuma.

„Nii arhitekt Tiina Linna kui ehitajad olid teinud väga huvitava töö, vana ühendamine uuega oli väga hea ning saavutatud oli ül-latavalt hea kavaliteet,“ kiitis ehi-tust ka Aasta betoonehitise žürii esimees Aadu Kana.

34

BETOONEHITIS

Vanast laohoonest parkimismajaksTallinnas Ülemiste Citys püüab pilku ilus punastest tellistest hoo-ne, mille sisemuses peidab end mo-dernne parkimismaja.

Põhiliseks väljakutseks nii tel-lijale, projekteerijale kui ehita-jale oli ’’uue ja vana’’ ühildami-ne konstruktiivselt, esteetiliselt ja funktsionaalselt.

Hoone uus raudbetoon karkass on ehitatud 1950ndatest aastatest pärineva tööstushoone punasest telliskivist müüride vahele. Kuus kuud kestnud projekteerimis-ehi-tustööde käigus rajati kuus parki-mistasapinda, kus on kohti 280 au-tole. Väga halvas seisus olnud va-na fassaad renoveeriti ning toestati uute betoonkonstruktsioonidega.

„Arhitekti tööd tuleb hinnata juba selles mõttes, et vana gabarii-di sisse ehitati uus maja, normidele vastavad parkimiskohad, raadius-pöörded ja see oli kõik väga hu-vitavalt lahendanud. Arhitekt oli andnud oma parima ja Nordeconi ehitajad tegid väga kvaliteetset tööd,“ rääkis projektist konkursi Aasta betoonehitis žürii esimees Aadu Kana.

Vana hoone kõrgem ehitushindProjekti arhitekti Ilmar

Klammeri sõnul oli vanast hoonest uue tegemine keeruline: „Vanad gabariidid olid ees, ent kogu uus konstruktsioon pidi mahtuma va-na maja sisse.“

Hoone välismüürid seadsid plaanilahendusele omad nõudmi-sed ning sellega pidi tööde käigus arvestama. „Parkimismaja ehita-mine oli vana hoone väärtustami-seks hea lahendus. Maja oli ehi-tatud pärast sõda ja ehituskvali-teet oli kõikuv, betoon oli siinko-hal asendamatu materjal,“ kinni-tas arhitekt.

Objektil ehitus- ja betoonitöid teinud Nordecon Betoon OÜ juha-tuse liige Mait Rõõmusaar nentis, et ehitushind vanal hoonel on kõr-gem ja ehitusprotsess on keeruli-sem. „Töödega alustades tuli hoo-ne alt välja terve linnakutäis vanu seinu ja vundamente.“

Samas kinnitas ta, et väljakutse

teha viilkatusega hoonest parkla oli põnev: parklas vajaliku manöö-verdamisruumi tarbeks tuli kõiki-dele hoones olnud betoonpostide-le uued betoonsärgid ehitada, va-lada uued sooned ning paigalda-da vahetalad. Samuti tuli postide asukohti muuta, et autod mahuk-sid liikuma.

Palju ümberehitamist„Tegime lisaks konstruktiiv-

se projekti. Tehniliselt tähendab see, et maja lõigati keskelt poo-leks, nii seinad kui laed on kõik lõigatud eraldi, et ei tekiks tempe-ratuurikõikumisest põhjustatud pingeid,“ selgitas Mait Rõõmusaar tööde käiku.

PARKIMISMAJA ÜLEMISTE CITYS VALUKOJA 4 C, TALLINN

Tellija: Tehnopolis Ülemiste AS

Arhitektuur: Novarc Group AS, Ilmar Klammer

Konstruktor: Nordecon Betoon OÜ, Andrei Kervališvili

Ehitaja: Nordecon Betoon OÜ

Betoonitööd: Nordecon Betoon OÜ

Betooni tarnija: HC Betoon AS

Raketis: Doka Eesti OÜ

Projekti eesmärgiks oli taastada vana hoone gabariidid ja maht, kasutades renovee-rimisel täiendava viimistluseta betooni. Fotod: Aasta betoonehitis, Ilmar Klammer.

36

KATUSEUUDISED

Peagi valmib uus lamekatuste standard, mis määratleb nõu-ded lamekatuste konstrukt-

siooni- ja sõlmlahenduste ehita-misele ning lamekatustel kasutata-vatele materjalidele. Lamekatuste standard kuulub standardisarja EVS 920, kuhu kuuluvad järgmised standardi osad: osa 1 (üldreeglid), osa 2 (metallkatused), osa 3 (kiud-tsement laineplaadist katused), osa 4 (kivikatused), osa 5 (lame-katused). Varem kasutuses olnud standard on juba paar aastat keh-tetu ning seega sai juhinduda vaid välisriikide juhenditest. Peamiselt kasutati Soome juhendeid, seepä-rast võeti neid arvesse ka standar-di koostamisel.

Olulisemad nõuded standardis: Lamekatus peab olema veetihe

(on üllatav, et seda põhimõtet pole üldjuhul välja toodud);

kasutatavad materjalid, nende klassid ja paigaldamise nõuded;

aurutõkke klassid; bituumenrullmaterjali klassid; nõue, et bituumenrullmaterja-

liga katustel tehakse ülespöörded kahekihilised;

kasutatud villade survetugevus; katuselehtri vormistamine; läbiviigutihendite kasutamine; vineeralus paksusega ≥15mm; lamekatuse kinnitusdetailid

peavad vastama Euroopa tehnili-se tunnustuse suunise ETAG 006 (tulevikus EAD) alusel koostatud

Euroopa tehnilise tunnustuse (ETA) nõuetele. Lisas on näidetena toodud erinevate katusekonstrukt-sioonide lahendusi, mida standar-di koostajad soovitavad projektee-rimisel arvestada.

Ehituskoolis saab õppida lamekatusekatjaks

Tallinna Ehituskoolis avati 13. veebruaril aastane õp-pekava lamekatusekatjatele.

Initsiatiiv selleks tuli Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu juhatuse poolt, kes toetas õppekava avamist ka pädevate spetsialistide soovita-misega. Kuna Tallinna Ehituskooli ümberehitustööd olid juba õppe-kava väljatöötamise hetkel ala-nud, polnud võimalik teha projekti muudatusi, mis oleksid arvesse võt-nud lamekatusekatjate praktiliseks õppeks vajalikke eripärasid. Sellest hoolimata on Tallinna Ehituskool hankinud õppeks vajalikke tööriis-tu, valmistanud puuseppade prak-tilise õppe raames erinevaid õppe-stende ning olemas on ka erineva-te materjalide ja toodete näidised.

Esimesel kursusel alustas 16 tudengit 7 firmast, kellele jaga-

vad oma kogemusi Eesti katu-seala spetsialistid: Alo Karu, Enn Tammaru TTKst, Marko Ponder Westhausist, Paavo Penjam Protanist, Enno Rahuoja

SFSst, Aile Pilberg Raku Majast. Õppekava koolipoolne kuraator on Ferdinand-Aivar Tõnisson, kaa-sa on aidanud ka arendusdirektor Tõnu Aulik.

Hetk Tallinna Ehituskooli lamekatusekatjate õppe avamispäevalt.

Aprilliks valmib lamekatuste standard

Standardi on koostanud Alo Karu ja

EVS/PK 51 „Lamekatused“ koosseisus

EKFML (Katusefirma OÜ, Riho Reis-

pass), EEL (Conviso OÜ, Kaido Hanikat),

EPBL (Novarc AS, Jaanus Natka), EETL

(Enno Rebane), EEEL (Indrek Peterson),

Maleko AS (Paavo Penjam), SFS Intec OY

Eesti Filiaal (Enno Rahuoja), K-Kate Katu-

sed OÜ (Kati Käär), kavandi ekspertiisi

on teinud Enn Tammaru, standardi on

heaks kiitnud EVS/PK 51 „Lamekatused“.

38

HARIDUS

Irina Raud:

TEKST: TEA TARUSTEFOTO: JULIA-MARIA LINNA

Irina Raud teab, et haritud arhitekt on heade inseneriteadmistega ja samal ajal globaalselt konkurentsivõimeline.

Kuidas õpetada arhitekte? Kui palju arhitekte Eesti üldse vajab? Viimastel aastatel on need küsimu-sed teravamalt päevakorras olnud, taustaks ehitusettevõtjate ja inse-neride nurin elukaugete projekti-de suunas. 2013. aasta mais loo-di Tallinna Tehnikaülikooli juur-de arhitektuuri- ja urbanistika-instituut, mida asus juhtima arhi-

ARHITEKT JA ÕPPEJÕUD

laia haardega haridusest

39

Irina Raud Sündinud 29.07.1945 Lõpetanud Tallinna Kunstiinstituu-

di arhitektuuri eriala 1969 1970 õpingud Moskva Riiklikus Ar-

hitektuuriinstituudis

TÖÖ: 1969-1989 RPI Eesti Projekt 1989-1991 Tallinna peaarhitekt, Tal-

linna abilinnapea Alates 1992 arhitektuuribüroo osa-

ühing R-KONSULT omanik, peaarhi-tekt

1994 Saksa Linnaehituse ja Linna-planeerimise akadeemia korrespon-dentliige

1996 Saksa Kunstide Akadeemia liige

2008-2011 Tallinna Tehnikakõrg-kooli arhitektuuri ja keskkonnatehni-ka teaduskonna arhitektuuriinstituu-di juhataja

2010-2013 rahvusvahelise arhitek-tuuri magistriõppe TTÜ projektijuht

2011-2013 Tallinna Tehnikaülikooli külalisprofessor

2013 maist TTÜ ehitusteaduskonna arhitektuuri- ja urbanistikainstituu-di direktor, külalisprofessor (linnapla-neerimise õppetool)

LIIKMELISUS: Alates 1996 Saksa Kunstide Aka-

deemia liige Alates 1994 Saksa Linnaehituse ja

Linnaplaneerimise Akadeemia kor-respondentliige

Alates 1971 Eesti Arhitektide Lii-du liige

tekt Irina Raud. EhitusEST´i huvi-tas, millisena näeb instituudi juht ja õppejõud arhitektuurihariduse perspektiive.

Kuidas hindate arhitektuurihari-duse hetkeseisu?

Kui räägime arhitektuuriha-riduse seisust aastal 2015, siis on see kahtlemata parem kui kolme aasta eest. Eelnenud kümnendi-te jooksul on arhitekte ette val-mistatud Eesti Kunstiakadeemias magistriõppe tasemel ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis, mille lõpetajad kvalifitseeruvad arhitekti abilis-teks. Viimaste edasiseks kraadiõp-peks on Eestis olnud piiratud või-malused ja ma usun, et TTÜ saab seda olukorda leevendada.

Eestis töötavad vanema põlv-konna arhitektid on saanud TTÜ hariduse, minu omaaegsed profes-sorid sealhulgas.

Praegused keskealised on kõik EKAs õppinud. Lõpetasin kunsti-instituudi 1969. aastal, meie õppe-jõud olid tuntud arhitektid ning suurte kogemustega praktikud ja õppejõud, sealhulgas Mart Port ja Voldemar Herkel.

Arhitektuuriõpetuses on võima-lik rakendada erinevaid suundu-musi. Möödunud sajandi keskpai-gas oli kunstiinstituudi õppeka-vas kunstiainete kõrval ka oluline koht tehnilistel ainetel, ent aasta-aastalt pööratud aina suuremat tä-helepanu teoreetilisemale lähene-misele. Visioonide loomine tõusis

Kes teeb, see jõuab: Irina Raud on pühendunud Tallina Tehnikaülikooliarhitektuuriõppe edendamisele.

40

esiplaanile ja projekt on muutunud visiooni kirjelduseks.

Suured riigid võivad sellist lä-henemist endale lubada. Näiteks Saksamaal on ligi 60 kooli, kus õpetatakse ülikooli tasemel arhi-tektuuri. Sealsed arhitektuuribü-rood on suuremad ja meeskon-da kuulub erinevate ülesannete-ga arhitekte: ühed loovad visioo-ne, teised joonistavad projekte ja kolmandad tõmbavad kummikud jalga ning viibivad põhiosa töö-ajast ehitusplatsil. Meie arhitek-tid on univeraalsed ja täidavad kõi-ki neid rolle.

Urbanistikainstituudi sünd teki-tas üksjagu vastuseisu. Miks siis ikkagi on veel üht arhitekte õpe-tavat asutust vaja?

Ega see vajadus pole tekkinud üleöö. 90ndate algul, kui tekkis erainvestor ja kinnisvaraturg hak-kas arenema, oli arhitektidel järs-ku tohutult tööd. Koolipingist tu-lija võis kohe oma büroo luua ja mõne suure projekti kallal tööle asuda. See oli uudne olukord, sest enne seda töötasime ju kõik suur-tes büroodes, noortel oli võimalus koos kogenud arhitektidega töö-tada ja areneda. Kui 60–70ndatel õpetati ehituskonstruktsioonide osa, tehnilist ja akustilist osa kül-laltki suures mahus, siis 90nda-tel hakkas arhitektide õpetamine muutuma filosoofiliseks ning teh-nilisi aineid jäi vähemaks...

Arhitektid vajavad siis suuremas mahus insenertehnilisi aineid?

Meil on arhitektiõpe reguleeri-tud EL-i direktiividega ja seal on kirjas, millised aineid tuleb läbi-da. Üliõpilasel on vaja viie aasta-ga läbida õppemaht 300 ainepunk-ti ulatuses.

Tekkis probleem, et tehnilisi ai-neid küll loeti, aga need olid pigem sissejuhatused ainesse. Seetõttu kerkis ka maju, mille katustele ko-

gunes vesi või mille rajamisel ei võetud arvesse pinnase eripära-sid... Ehitusettevõtjad kurtsid, et arhitekte õpetatakse halvasti, aga neid ei õpetatud kehvalt, lihtsalt suund oli muutunud.

Kui mind 2008. aastal Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuri õp-petooli juhatajaks kutsuti, olid seal ees arhitektid Rein Murula, Emil Urbel ja Vilen Künnapu.

Leidsime, et senisest enam on vaja hakata tähelepanu pöörama keskkonna, konstruktsioonide ja eriosade õppele. Seda, et on vaja arhitekte, kellel on tugevam ehi-tustehniline haridus, oli räägi-tud aastaid, aga algselt olin mina-gi selle vastu, et viia arhitetuuri-õpe TTÜsse.

Ja ometi olete nüüd TTÜs seal-set arhitektuuriõpet edenda-mas?

Tõepoolest, kui tehti ettepanek avada heal tasemel arhitektuuriõpe TTÜ-s, siis koos Rein Murulaga valmistasime ette tegevuskava ja 2013. aasta mais loodi arhitektuu-riinstituut. Magistriõppega alusta-sime juba aasta varem, mullu kait-ses 8 meie üliõpilast oma magist-ritöö ja sai arhitektuuuri magist-rikraadi. 2013. aasta sügisel alus-tas 1. kursus, praegu käib õppe-töö 1., 2., 4. ja 5. kursusel. Sügisest on TTÜ-s täiskomplekt kursuseid ning lisaks avame koos viie part-neriga rahvusvahelise arhitek-tuuri magistriõppe, kus õpe toi-mub Euroopa erinevates ülikoo-lides eesti, soome, portugali, sak-sa, sloveenia ja iisraeli arhitekti-de juhendamisel. Lõpetajad saa-vad lisaks ka meie põhipartneri, Lissaboni Autonoomse Ülikooli, diplomi. Tehnikaülikool osales rahvusvahelises arhitektuuri õpe-tamise konsortsiumis juba varem, emaülikooliks oli Brandenburgi Tehnikaülikool.

Millised on võimalused teadus-tegevuseks?

TTÜ eelarvest moodustab teadustegevusele suunatud ra-ha suure osakaalu, ent arhitek-tuuri valdkonnas on teadustöö tegemine komplitseeritud. Nii UNESCO arhitektuuriharta kui Rahvusvaheline Arhitektide Liit on seisukohal, et arhitektuurikoo-lides peavad õpetama praktikud. Neid inimesi, kes on tegevarhitek-tid ja teaduskraadi kaitsnud, on väga vähe. Meie teaduslik tegevus baseerub pigem arendustegevusel.

Mis puudutab ülikoolisisest koostööd ehituse, sotsiaalteaduste, keskkonna ja energiasäästu vald-kondades, siis see on TTÜ-s heal järjel. Tahaksime ka inseneride õp-pekava täiendamisele kaasa aidata.

Arhitektuuriõpe Tallinna Tehnikaülikoolis

1918 algas eestikeelne õppetöö in-

senerikoolis tehnilistel erikursustel,

kus sai õppida masinaehitust, elekt-

rotehnikat, laevaehitust, hüdroteh-

nikat, ehitust ja arhitektuuri. Arhitek-

tuuri asus arhitekt Artur Perna käe all

õppima 6 noort.

1919 nimetati kool ümber Tallinna

Tehnikumiks. Kooli peahooneks oli

aastatel 1919-1932 Kanuti Gildi Hoone

Tallinnas Pikal tänaval.

1924 lõpetas esimene arhitektina

Robert Natus.

1946 moodustati TPI ehitusteadus-

konna arhitektuuri kateeder, juhata-

jaks insener Leo Jürgenson.

2013, 2.mail loodi TTÜ arhitektuuri-

ja urbanistikainstituut, kus aasta va-

rem alustas grupp üliõpilasi magist-

riõpinguid.

Instituudi õppejõud: Liivi Künnapu,

Karin Hallas Murula, Irina Raud, Pille

Noole, Anu Juurak, Rein Murula, Emil

Urbel, Ignar Fjuk, Esa Laaksonen,

Ioannis Lykouras.

HARIDUS

Maal võiks tegeldaõüä maalähedaste asjadega

Irina Raud: tööd on erinevat masti

Irina Raud ei arva, et haritud ar-hitekte võiks Eesti jaoks liiga palju saada. Arhitektide liidu

üks vastuargument TTÜ arhitek-tuuriõppele oli, et arhitekte on pii-savalt ja turul kõigile tööd ei jätku. Kui palju arhitekte tegutseb, po-le täpselt teada. Eesti Arhitektide Liitu kuulub veidi üle 300 arhitek-ti, neist sadakond on väga eakad ja pole enam erialases töös ak-tiivsed. EKA võtab igal aastal vas-tu 15 üliõpilast, neist lõpetab um-bes kolmandik. Tehnikakõrgkool võtab vastu 35 õpilast, TTÜ 20. Arhitektide arvult elanikkonna arvu suhtes oleme Euroopas kesk-misest allpool.

Irina Raua hinnangul Eestis ar-hitekte ülearu pole ja kui laiemalt vaadata, siis arhitekti haridusega

inimesi saaks märksa enam erine-vates ametites kasutada.

Arhitekt ei pea ilmtingima-ta büroosse tööle minema. Soome Arhitektide Liit on oma tegevu-sega aastakümnete jooksul teki-tanud olukorra, kus Soome arhi-tektuur on üks kallimaid ekspor-diartikelid. Nad kasutavad võima-

lust suunata arhitekte tööle eri-aladele, kuhu vähegi võimalik ja nii leiab arhitekte ministeeriumi-dest, kirjastustest, riigi kinnisva-raga tegelevatest asutustest ja ko-halikest omavalitsustest.

Raud osutab, et meie arhitek-tide hulgas on administratiiv-ne töö põlu all, see näitaks just-kui läbikukkumist oma erialal. Samas on igapäevane reaalsus see, et kui läheme projekti koha-likku omavalitsusse kooskõlasta-ma, istub teisel pool lauda inime-ne, kes sisuliselt kaasa rääkida ei oska ja on võimeline vaid doku-mendi normitehnilist poolt kom-menteerima.

Ja ka ehitusettevõtjad võiksid oma meeskondadesse arhitek-te palgata.

w w w . b a u m e r k . e e

10 aastatkvaliteetseid katuseid

B a u m e r k G r u p p O Ü A D 2 0 0 5

Arhitektei pea tingima-ta büroossetööle minema.

42

TEKST: LIIVI TAMM

ENERGIA

Sisekliima tekib koosmõjuna:

seinte/lagede/põrandate materjalivalik ja ehituskvaliteet sh tuuletõkke kvaliteet

ventilatsiooni- ja jahutussüs-teemi tüüp

küttesüsteem automaatika, mis reguleerib

sisekliimat sisemised ja välised mõjutajad

(ilmastik, kütmine) hoone kasutajate arv (mõju-

tab nt niiskustaset)

Pealtnäha on termokaameraga ob-jektide pildistamine lihtne ülesan-ne, ent täna ei jää tellija loodeta-vasti rahule olukorraga, kus pärast kiiret klõpsu seest ja väljast ulata-takse talle paberileht arusaamatu-te numbritega, taustaks pilt helen-davast aknaavast.

“Ära kunagi näita tellijale, et siin on temperatuur +5C ja seal +10C, tellija peab teadma, kas te-gu on defektiga ning mida ta peab parandama. Termokaamera näi-tab pinnatemperatuuri ja alati peab endalt küsima, millest selli-ne mõõtmistulemus on tingitud ja mis võis seda mõjutada,“ hoiatab küsib Soomest TTÜ-sse saabunud koolitaja Timo Kauppinen.

„Kui te kaamera ostsite, siis kel-lele müüja seda tutvustas ja ka-sutamist õpetas?“ küsib ta. Saalis tõusevad üksikud käed.

Tulemuste mõjutajadTermokaamera mõõtmistule-

musi mõjutavad mitmed tegurid:

Trikiga termokaamerad

Termokaamerate alanenud hinnad on need teinud kättesaa-davaks paljudele, ent siingi tuleb tõdeda: kaamera ei tee pilti, inimene teeb; kaamera ei analüüsi pilti, inimene analüüsib ja kui kõiki muutujaid ei ole arvesse võetud, võib kergesti saada valed tulemused.

pinnatemperatuuri analüüsides tuleb välitulemuste puhul arves-tada, kas taevas oli selge või pil-ves, kas mõõdetava objekti kõrval on teisi hooneid, mis annavad pee-geldust (nt metall või klaas peegel-dab infrapunavalgust, seega ilm-nevad kujutisel punktid, mis või-vad olla kõrval asuva sooja objek-ti peegeldus).

Kontrollima peaks, kas kaa-mera on piisava aja enne kasuta-mist saanud antud temperatuuril stabiliseeruda (kui enne on pool päeva väljas töötatud, kulub kaa-meral toas stabiliseerumiseks vä-hemalt 15 minutit ja vastupidi). Sisetingimustes mõjutab tulemust muuhulgas toa temperatuur ning õhuniiskus.

Kevadiste temperatuurikõiku-miste perioodil võivad valetule-mused tekkida ka temperatuuri-kõikumistest, sest mõõtmiseks ei saa luua piisavalt stabiilset klii-mat. „Valetulemusi on lihtne saa-da,“ hoiatab Kauppinen. „Kaamera parameetrid olgu täpselt paigas. Isegi siis, kui tegu on sertifitsee-

ritud töötajaga, on Soomes palju kaebuseid. Saja akna vahetus po-le naljaasi ja on rahaliselt vägagi kulukas.“

Kombineeri alarõhutestigaÕige tulemuse saamisel on

mõistlik kasutada ka alarõhutes-ti (Blowerdoor): „Olen ise olnud tunnistajaks olukorrale, kus teisel

43

korrusel on rõduuks irvakil, ent kaamera näitab, et suurt õhuleket pole: alumiselt korruselt tuli liht-salt niivõrd palju sooja õhku pea-le. Seega on hea teha kaheastme-line mõõtmine: üks normaaltin-gimustes ja teine 50 Pa alarõhus,“ räägib lektor.

Kauppinen nendib, et ehitatakse küll madalenergia, liginullenergia

või plussenergiahooneid, ent ena-masti kerkivad probleemid pigem seoses olemasolevate hoonetega: kui võrrelda tänast pilti Eestis 20 aasta tagusega, on olukord muidu-gi tuntavalt paranenud, eriti, mis puudutab paneelmajadest elamu-rajoone, kus hooned on saanud li-sasoojustuskihi ning uued aknad.

Päris vanade hoonete puhul tu-

leb aga ümberehitustega olla ette-vaatlik, sest moodne tehnoloogia võib vana tehnoloogia ja selle aas-takümnetega või -sadadega pai-gas olnud tasakaalu rikkuda. „Hea näide on meil ühe 1848. aastast pä-rit puukirikuga, kus renoveerimi-se käigus muudeti tollast ventilat-sioonisüsteemi ja seejärel hakka-sid ilmnema probleemid,“ räägib ta.

Laepaneel (parempoolsel joonisel sinine) on teiste laepaneelidega võrreldes madalama temperatuuriga. Siin võib olla tegemist kas õhu välisõhu liikumisega õõnespaneeli sees või soojustuse defektiga. Põhjuse kindlaks tegemine vajab täpsemat inspektee-rimist ja/või konstruktsiooni avamist.

17,6 °C 19,5 °C

13,7 °C

SISEKLIIMA

kontrastsus

valgustus värvide tajumine

valgusräigus

temperatuuri- erinevused ja kõikumised

õhuniiskus õhu liikumine ruumis

õhu- temperatuur

ruumi sise- pindade tempe-

ratuur

soojuslikud tingimused

õhu kvaliteet

akustilised tingimused

valgus- tingimused

õhus leviv tolm

anorgaani- lised gaasid

bioaerosoolid (bakterid, eosed jne)

orgaanilised gaasid

ruumi iseloomustavad suurused

helivõimsus

sagedus (heli laine-sagedus)

kestvus

impulss (impulssmüra)

Sisekliima tegurid

Sisekliima tagamisel on eri mõjurid erineva kaaluga, ole-nedes hoone eesmärgist: õp-

pehoonete puhul peaks fookuses olema akustika, õhu kvaliteet, val-gustingimused, ventilatsioon, mis määravad sisekliima. Sageli ei toi-mi süsteem erinevate komponen-tide koosmõjus. Termokaameraga saab tuvastada vaid teatud liiki probleeme.

Mured hoone sisekliimaga ilm-nevad tavaliselt hoone kasutusele-võtu esimesel aastal. Parandamine võib olla suhteliselt kulukas.

„Kui ehitatakse algset projekti eirates, siis siit saavad mured al-guse: väike isetegevus ventilat-sioonisüsteemiga võib nurjata ko-gu süsteemi toimimise,“ hoiatab Kauppinen.

Paneelivuugid ehk paneelide

liitekohta-des esinevad külmasillad. Samuti võib

näha paneeli konstruktsioo-nist tulenevaid külmasildasid. lekkiv liitekoht

remonditud korter

ENERGIA

Peaaegu 20 aastat on AS Terrat pakkunud Tellijatele torustike renoveerimisel alternatiivlahendusi lisaks tavalisele kaevamisele. Oleme investeerinud seadmetesse, mis muudaks keerukad torutööd kergemini teostatavaks, meie igapäevatoimetusi häirimata. Üheks selliseks on kaevamiseta (No-Dig) tehnoloogiad, mis võimaldavad torustikud taastada lahtikaevamisi tegemata või ehituskonstruktsioone lõhkumata.

BRAWOLINER® on surveta torustike (vihmaveepüstikud, sademevee- ja kanalisatsioonitorustikud) renoveerimissüsteem hoonete sees, mis paiknevad põrandate all või konstruktsioonide sees. Torustik võib paikneda nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Tööd teostakse vaatluskaevude või -luukide kaudu, pole vaja lõhkuda põrandaid ega seinakonstruktsioone.

Tegemist on elastse tekstiil- või viltvooderdisega, mis immutatakse vai-kudega ja paigaldatakse suruõhu abil olemasoleva toru sisse. Vaikudega immutatud vooderdis kivistub ümbritseva keskkonna temperatuuril. Protsessi kiirendamiseks kasutatakse sooja vett või auru. Pärast kivistumist moodustub uus veetihe ja tugev toru olemasoleva vana toru sees. Renoveeritud torustike eluiga on üle 50 aasta.

BRAWOLINER® on mõeldud väikese läbimõõduga (50mm-225mm) surveta torustike renoveerimiseks. Paigaldamisel pole takistuseks ka 90º nurgad. Samuti võib vana toru läbimõõt olla muutuv.

AS TerratTutermaa, Harku vald, 76617 HARJUMAATelef: +372 679 0977; Faks: +372 679 0976 E-post: info@terrat.ee; www.terrat.ee

BUREAU VERITASCertification

ISO 9001 - ISO 14001OHSAS 18001

Nõustamine ja konsultatsioonid

Ennetagem probleeme – torustikele uus elu

Kõik meie ümber uueneb. Renoveeritud tootmishooned, pilkupüüdvad fassaadid, korrastatud teed ja platsid hoonete ümber. Paljut me märkame, aga palju jääb meie silmadele varjatuks – torustikud – nad annavad endast tunda kui midagi on valesti, paraku alles siis kui oleme taastamistöödega hiljaks jäänud.

46

ENERGIATÕHUSUS

Hoonete energiatõhusu-se kutset saab taotleda kolm korda aastas, kut-

se andjaks on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus.

Kutseseadus defineerib kut-set järgmiselt: kutse on hindami-se ametlik tulemus, mis saadakse, kui kutset andev organ otsustab, et isikul on kutsealal vajalik kom-petentsus, mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. Lahti seletatult on tegemist mingi tege-vusalaga, mille kohta on loodud kutsestandard, kus on ära toodud vajalikud kompetentsid. Kutset an-dev organ saab kutset omistada ai-nult siis, kui hindamise tulemuse-na jõutakse järeldusele, et kutset taotleval isikul on kutsestandardi kohane pädevus.

Kutsed muutuvad aina tähtsa-maks, kuna tulevikus on kutse ja sellega kaasnev kutsetunnistus ai-nukeseks tõenduseks isikule, et ta tohib konkreetses valdkonnas kut-sealal tegutseda. Juba praegu ei ole enam majandustegevusregistris sees nt energiaauditite tegemise re-gistreeringut. Seda asendabki kut-se. Vastavalt ehitusseadusele tohib energiaauditit teha ettevõte, kellel on vastavasisuline õigussuhe kut-set omava isikuga ehk nn vastuta-va spetsialistiga.

Kutsetega seonduvalt korraldab SA Kutsekoda kutsestandardite koostamist, kutse andja konkurs-se, väljastab kutse andjale kutse-tunnistusi, peab kutseregistrit jne.

Kutsed muutuvad aina tähtsamaksSIIM LINK PHDVOLITATUD ENERGIATÕHUSUSE SPETSIALIST, VOLITATUD SOOJUSTEHNIKAINSENER

Kutsekvalifikatsiooniraamistik näeb ette kaheksat taset. Lisaks võib olla ühes tasemes ka osakut-se. Osakutse on osa kutsest, mis omab iseseisvat väljundit töötu-rul ja mis on määratud asjakoha-ses kutsestandardis.

Kolm olulist tasetEhitiste energiatõhususe vald-

konna kutsealal räägime kolmest kõige kõrgemast tasemest ehk ta-semetest 6, 7 ja 8:

Energiaaudiitor, tase 6 Energiaaudiitor, tase 6 osa-

kutse, elamute energiaauditite koostamine

Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7

Volitatud energiatõhususe spet-sialist, tase 8

Igale kutsetasemele on koosta-tud oma kutsestandard, mis kir-jeldab kutsetegevust ning vaja-likku kompetentsust ehk töö edu-

kaks tegemiseks vajalike oskus-te, teadmiste ja hoiakute kogu-mit detailsemalt. Kutse andmi-seks on moodustatud kutsekomis-jon. Ehitiste energiatõhususe kut-seala kutse andja on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, kes korraldab kutsete andmist kalendriaasta jooksul vähemalt kolm korda. Taotlused tuleb esi-tada nii elektroonselt kui paber-kandjal ja neid hindab komisjon. Hindamiskomisjon võib teha ot-suse taotlusdokumentide põhjal: kompetentsust hinnatakse taotle-ja hariduse, töökogemuse, kompe-tentsuse ja täiendõpet tõendavate dokumentide alusel ning vajadu-sel vestluse või kutseeksami (tes-ti) alusel. Hindamiskomisjon edas-tab hindamistulemused kutseko-misjonile, kes otsustab hindamis-tulemuste protokolli põhjal kutse-te andmise või mitteandmise iga taotleja korral eraldi.

Kui mingil põhjusel kutseko-misjon otsustab kutset mitte an-da, siis saadetakse kutse taotle-jale vastav põhjendus. Kutse and-misel sisestatakse andmed SA Kutsekoja andmebaasi, mille põh-jal väljastatakse kutsetunnistused. Kutsetunnistused edastab kutse saajale kutsekomisjon.

Kutseregister on avalik SA kutsekoda kodu lehekü ljel . Kutsetunnistuste registri alt saab-leida isikud, kellele on väljasta-tud tasemete 6, 7 ja 8 nn täiskut-sed. Osakutsetunnistuste registri alt on võimalik leida isikud, kelle-le on väljastatud taseme 6 osakut-se ehk isikud, kellel on õigus teha elamute energiaauditeid.

Tulevikuson kutse ja sellega kaasnev kutse-tunnistus ainuke-seks tõenduseks isikule, et ta tohib konkreetses vald-konnas kutsealal tegutsedas.

Kutsete pädevus Energiaaudiitor Diplomeeritud energiatõhususe spetsialist

Volitatud energia- tõhususe spetsialist

Osakutse elamute energiaauditite tegemine

Täiskutse

Energiamärgise väljastamine olemasoleva-tele hoonetele

+ + + +

Elamute energiaauditite tegemine + + + +Ühiskondlike hoonete energiaauditite tege-mine

+ + +

Keeruliste hoonete (ka tööstus) energiaaudi-tite tegemine

+

Elamute ja ühiskondlike hoonete energiatõ-hususe alane nõustamine (eksperthinnan-gud, arengukavad, teostatavusuuringud jms)

+ +

Keeukate hoonete (ka tööstus) energiatõhu-suse alane nõustamine (eksperthinnangud, arengukavad, teostatavusuuringud jms)

+

Hoonete soojuslevi dünaamiline modellee-rimine, energiatõhususe miinimumnõue-te, madala-ja liginullenergiahoonete nõuete tõendamise arvutused

+ +

Teadus- ja arendustegevus, koolitustegevus +

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!

jooniste printimine, koopiad projektipangateenus skaneerimine, vektoriseerimine köitmine, kiletamine visiitkaardid, kleebised bännerid, sildid, objektitahvlid roll-up stendid plaadile trükk - KAPA, PVC, BIP erikujuline lõikus CNC pingil

Tallinnas: Rävala pst 8 | Kadaka tee 36/Laki 9

www.koopia3.ee

Küsi pakkumist:

tel 650 6072 mob 56 629 007

hinnainfo@koopia3.ee

Täidame tellimusi üle Eesti, kättetoimetamine kullerpostiga

MÜÜGILUUS TOODEKIVILIIV 1-4 MM (Kf ≥ 739 m/ööp)

Info ja tellimustel. 657 1144 võitellimus@killustik.ee

TOODAME JA PAKUMEPEALE KILLUSTIKU KAERINEVAID SEGUSID

48

UUDISED

Valmis sai tööjuht 5 kutses-tandard, mis annab õiguse töötada vastutava spetsia-

listina ehitusobjektidel. Standard töötati välja täiendkoolituse õppe-kavade aluseks ja kutsealase kom-petentsuse hindamiseks.

Tööjuhina tegutsedes on lisaks ehituse kutsealastele teadmistele ja oskustele oluline juhtimisoskus: ta on oma töövõtu ulatuses vastu-tav tehnilise ja majandusliku tege-vuse ning tööohutuse eest objek-til, juhib ehitustöid ja tagab tehtud tööde vastavuse projektdokumen-tatsioonile ning ehitusnormidele.

Selle taseme tööjuhil on õigus otsetöövõtjana (vastutava spetsia-listina) tegutseda kõikides spetsia-

Erialaliitudega koostöös:

Aastal 2008 jõustus uue kut-seseadusega 8-tasemeline Eesti kvalifikatsiooniraa-

mistik (EKR). Oskustöötajad plat-seeruvad kvalifikatsiooniraamisti-kus 3–4 tasemele. Vajalikud kom-petentsid on kirjas kutsestandar-dis. Kutsestandard on dokument, mis kirjeldab kutsetegevust ja vas-taval kutsel tegutsemiseks vajalik-ku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, tead-miste ja hoiakute kogumit.

Kutsestandard on: aluseks tööturu nõudmistele

vastavate õppekavade, koolitus-programmide koostamisel;

aluseks kompetentsuse hin-damisel;

abiks tööandjale ametite kir-

jeldamisel-tutvustamisel, tööta-jate värbamisel, ametijuhendite koostamisel, töötajate kutsenõue-te määratlemisel, koolituse pla-neerimisel;

abiks töötajale, kes soovib saa-da selgust olemasolevate ja puu-duvate oskuste vahel, annab või-maluse planeerida oma arengut ja karjääri ning loob aluse elukestva-le õppimisele;

abiks koolitajale, õppurile, lapsevanemale, nõustajale ja teis-tele info hankimisel selle kohta, millist töötajat tööturul vajatakse;

aluseks kutsetunnistuste rah-vusvahelisel võrdlemisel.

Üldehituse vallas töötati välja ja kehtestati 4 uut kutsestandar-dit: monteerija, betoonkonstrukt-sioonide ehitaja, müürsepp ja ehi-

tuspuusepp. Lamekatusekatja kut-se oli varem täiesti olemas, ent ku-na ta ühegi suurkutse alla hästi ei sobitunud, algatas Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit lameka-tusekatja kutsestandardi välja-töötamise. 2014. aasta lõpus moo-dustati töörühm, kuhu kuuluvad Irma Estra Kutsekojast, Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liidust, Enn Tammaru Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Ferdinand-Aiva r Tõnisson Ta l l inna Ehituskoolist ja EKFMLi poolt Peeter Kärp Ekslusiivehitus OÜst, Marko Ponder Westhaus OÜst ja Riho Reispass Katusefirma OÜst.

Lamekatusekatja kutsestandar-dit esitletakse märtsis.

RIHO REISPASS KATUSE- JA FASSAADIMEISTRITE LIIT

Tööjuht tase 5 kutsestandardTööjuht tase 5 kutse annab õiguse juhtida ehitustegevust ainult kutsestandardis kir-jeldatud piirangute ulatuses, keerukamate objektide ehitamisel on 5. taseme tööjuhil õigus tegutseda ainult vastaval tegevusalal alltöövõtu korras kõr-gemat pädevust omava spetsialisti vastutusel.

liseerumise valdkondades järgmis-te pädevuspiirangute raames:

Üldehitus- ja ehitusviimistlus: Eramute ja EVS-EN 1990:2002

+ NA:2002 standardi CC1 tagajär-gede klassi liigituvate muude hoo-nete ehitustööd vastavalt spetsia-liseerumisele.

Tehnosüsteemide ehitamine: Eramute ja EVS-EN

1990:2002+NA:2002 standardi CC1 tagajärgede klassi liigituvate muu-de hoonete tehnosüsteemide ning nende juurde kuuluvate kinnis-tusiseste tehnorajatiste ehitami-ne vastavalt spetsialiseerumisele.

Lamekatusekatja kutsestandard

49

08:30 – 09:00 Registreerumine ja kohv 09:00 – 12:20 Kvaliteet ehituses (Elari Udam, Riigi Kinnisvara AS)09:00 – 09:20 Nutikas spetsialiseerumi-ne TA tegevuste veduriks (Kristjan Lepik, Arengufond)09:20 – 09:40 Avalike hoonete kompe-tentsikeskus RKAS-s (Allan Hani, RKAS)09:40 – 10:00 Sisekliima ja tööviljakuse seosed (Jarek Kurnitski, TTÜ)10:00 – 10:20 Rohemärgis 2015(Hendrik Voll, TTÜ)10:20 – 10:40 Eesti büroohoonete hin-damine Rohemärgis 2015 vs LEED ja BREEAM (Erkki Seinre, TTÜ)10:40 – 11:00 Kohvipaus11:00 – 11:20 Valmiv Kredex-i juhendma-terjal korterelamute renoveerimislahen-dustest (Heiki Meos, Estkonsult)11:20 – 11:40 Materjalide valekasutus uu-tes hoonetes (Urve Kallavus, TTÜ)11:40 – 12:00 Arhitektuuri arvutamine: EKA arhitektuuriosakonna 3D labori te-gemistest (Renee Puusepp, EKA)12:00 – 12:20 Ehituskulude kokkuhoid energiasimulatsiooniga reaalsete hoone-te näitel (Ergo Pikas, TTÜ/Aalto)12:20 – 13:15 Lõuna 13:15 – 16:20 Teadus- ja arendustegevus (juhatab Heiki Meos, EEL)

13:15 – 13:35 Uus juhend radooniohutuks ehitamiseks (Targo Kalamees, TTÜ)13:35 – 13:50 Ventilatsioon radooniohutu-se puhul (Martin Thalfeldt, TTÜ)13:50 – 14:10 Krohvitud soojustuse ehi-tustehnoloogia vead (Virgo Sulakatko, TTÜ/MKM)14:10 – 14:30 Seespoolse soojustusega seina lahendused ja toimivus (Endrik Arumägi, TTÜ);Renoveerimise investeeringu tasuvus, (Kalle Kuusk)14:30 – 14:50 Kohvipaus Juhatab Teet Tark, EKVÜ14:50 – 15:05 Sisekliimamääruse eelnõu ettevalmistamine (Jarek Kurnitski, TTÜ)15:05 –15:25 Ventilatsiooni mõõtjate koo-litus ja võrdlusmõõtmised (Olev Saks, TÜ keemia instituut)15:25 – 15:45 Korterite suvine ülekuume-nemine – QualiCheck projekti tulemused (Raimo Simson, TTÜ)15:45 – 16:00 Spiraalkollektor vs horison-taalkollektor maasoojuse tootmiseks (Kaspar Tennokese, RKAS/TTÜ)16:00 – 16:15 Energiavaiade ja maasooju-se/jahutuse rakendused (Jevgeni Fadejev, TTÜ/Aalto) 16:15 – 16:20 Päeva kokkuvõte (Jarek Kurnitski)

Tulekul on foorum Teadmistepõhine ehitus 201516. aprillil toimub Meriton Grand Con-

ference SPA Hotelis järjekorras nel-

jas iga-aastane ehitusala spetsialisti-

de foorum „Teadmistepõhine ehitus“,

mille korraldajaid on Eesti Kütte- ja Ven-

tilatsiooniinseneride Ühendus, Tallin-

na Tehnikaülikool ja Eesti Ehitusinsene-

ride Liit.

Arutletakse ehitusvaldkonna arengu

teemadel ning saab kuulata kõige uue-

maid ehitusala teadus-, arendus- ja ra-

kendustulemusi.

Foorum on kontaktide loomise ja koge-

muste vahetamise koht, nii nagu ehitu-

ses ikka, teooriast praktikasse ja prakti-

kast teooriasse.

Koolituse läbinud saavad ehitiste ener-

giatõhususe valdkonna täiendkoolituse

punkte: 7TP ja Eesti Ehitusinseneride Lii-

du täiendkoolituse punkte: 6TP.

Eelnev registreerumine on kohustus-

lik www.ekvy.ee Tasu EKVÜ, EEL liikme-

tele ja üliõpilastele 40 €, mitteliikmete-

le 80 €.

Eesti Betooniühingu tellimu-sel valmis raamat „Eesti be-toonehituse ajalugu”. Teoses

tutvustatakse Eesti betooni toot-mise ja ehitamise ajalugu läbi kol-me viimase sajandi. Raamat on ja-gatud neljaks ajaperioodiks – tsaa-riaeg, Eesti Vabariik, Nõukogude Eesti, taasiseseisvunud Eesti. Iga ajaperioodi lõpus on sellele pühen-datud arhitektuuripeatükk.

Tööstusharu ajalukku süvene-mine tõi päevavalgele palju huvi-tavat: paljutki ajaloolisest materja-list jõuab trükisõnasse esmakord-selt. Uuema ajaloo käsitlemisel kü-sitles majandusajakirjanik Paavo Kangur enam kui 50 juhtivat töös-

turit, ettevõtte juhti ja spetsialis-ti, arhitekti, teadlast ja ametnikku.

A4-formaadis 352-leheküljeli-ses täisvärvitrükis raamatus on li-gi 700 fotot jm illustratsiooni pal-jude Eesti muuseumide, raamatu-kogude, ettevõtetete ja eraisikute kogudest.

Raamatu koostaja: Toomas Kään.

Raamatu autorid: ajaloolane Uno Trumm (I, II

ja III osa); ajakirjanik Paavo Kangur (III

ja IV osa); ehitusajaloolane Maris Mändel

(arhitektuuripeatükid kõigi nelja osa lõpus).

Eesti betoonehituse ajaloo raamat

PÄEVAKAVA:

50

ARVAMUS

Kuigi parimad lepingud on A4 pikkused või viitavad sootuks mõnele rahvusva-

heliselt tunnustatud üldtingimus-tele, valitseb täna olukord, kus pro-dutseeritakse kaustade kaupa kee-rulisi ja arusaamatuid lepinguid.

Projekteerimise lepingute koos-tamisel on higi ja vaeva pidanud nägema nii tippjuristid kui ka mit-te niiväga tipud ja seda nii, et tel-lija huvid oleksid ükskõik, milli-sest ilmakaarest vaadatuna kaits-tud ning arhitektil-inseneril ei oleks õigusi peale „force majeure i“. Seetõttu on tekkinud mahukad äh-vardusi, sanktsioone ning trahvi-nõuete võimalusi sisaldavad lepin-gud, mis käest kätte liikudes täie-nevad üha arusaamatumate ning objektile mittekohaste nõuetega.

Teisejärguline või esmatähtis?Vahetevahel on ka „eksinuid“:

tavaliselt on nad tulnud vanast bürokraatiast Kesk-Euroopast või Skandinaaviast. Kuid on ka eesti-maiseid erandeid, kes on teadvus-tanud, kui oluline on konsultandi valik tema usaldusväärsuse, pä-devuse, konkreetse töö täitmiseks sobivuse alusel. Reegliks on kuju-nenud, et saavutatud tulemus on sellistel kordadel kvaliteetsem ja saavutatud vähemate ressursside-ga nii töö tellijale kui töö täitjale. Lepingud on sellistel juhtudel mõ-ne A4 pikkused või viitavad mõ-nedele rahvusvaheliselt tunnusta-tud üldtingimustele või nende tin-gimuste rahvuslikule versioonile (Eestis on PTÜ2007, mis on FIDICu

Lepingute maailm ehituskonsultandi pilgu läbiTÕNIS TARBEEESTI PROJEKTBÜROODE LIIT

valge raamatu analoog). Ehk teisi-sõnu: kokkuleppe fookuses on le-pingu objekt, püstitatud ülesan-de lahendamiseks vajalike eeldus-te, resursside (sh aja) optimeerimi-ne, võimalike riskide maandami-ne (sh kindlustuspoliis) mõlemale poolele ja muu taoline väga prak-tiline info. Väärt nõuannete, kva-liteetse ehitusprojekti eest tasumi-ne on alati tellija enesestmõisteta-vaks kohustuseks.

Kuna arhitektuur on kunst, siis

arhitekti visioonid ning lõpuks ka ehitusprojekt on seotud autorluse-ga. Autorlust käsitleb seadus ning reguleerib ka vajalikke tegevusi.

Ja kipub olema nii, et seadusega reguleeritud tegevustesse soovi-takse alati erandeid. Nii on ka le-pingute üks olulisemaid küsimusi, kuidas autorilt autorlus ära võtta. Nii kummaline kui see ka pole, on teisejärgulised probleemid sage-li seatud esmatähtsaks. Kuna le-vinud on arusaam, et „mina mak-san, minu oma, mul on õigus“ siis raisatakse aega lõpututele litsent-simise teemadele ja muudele kruts-kitele, kuidas autor autorlusest loo-buma panna kuni selleni, et „kui ei

loobu, siis ei telli“! Arusaamatuks jääb see, et mis on see miski, mis paneb „no name“ arhitektuurist mõnu tundma.

Tingimused vajavad uuendusiPraktika, kus tellija soovib pal-

gata nõuandjat, kellelt eeldab pä-devust, vastutusvõimelisust, ot-sustuskindlust, kuid soovib, et konsultant oleks allutatud tellija-le vastuvaidlematult, vastutaks te-ma äriplaani ebaõnnestumise eest ja teeks tööd odavamalt kui auto-remondilukksepp, on viimas kon-sultatsiooniteenuse turu hääbu-misele.

Tekkimas on projekteerijate-ärategijate armee, kes näevad oma rolli vähest lisandväärtust oma-vate dokumentatsioonikogumite koostamisel ehitusloa saamiseks ja võimalikult odava omahinnaga tellija suunas kallutatud lepingute täitmisel. Sellises kvaliteedis sün-dinud ehitusprojekt on sünergiata, aldis ebakõladele erinevate projek-tiosade vahel, vahel tehnoloogilis-te vajakajäämistega.

Eesti Projektbüroode Liidu sel-le aasta üheks prioriteediks on uuendada ja moderniseerida (ehi-tusliku) konsultatsiooniteenuse osutamise lepingu üldtingimused koostöös Rahandusministeeriumi, MKM-i ja Riigi Kinnisvara AS-ga.

Uuenduse tulemusel tekib loo-tus, et nii üldtingimused kui kaas-nev seletuskirja osa abistab nii rii-gil kui ka eratellijatel sõlmida le-pinguid, mis on kasulikud nii tel-lijale kui konsultandile. Et ei oleks mitmetimõistetavusi kohustus-te, vastutuse ega autorluse mõtes-tamisel.

Autorlust käsitleb sea-dus ning regu-leerib ka vaja-likke tegevusi.

LED- valgustuslahendused uutele ja olemasolevatele

tööstuskompleksidele

Turvatehnika AS | Tondi 49, 11316, TallinnTelefon: 6 715 039 | E-mail: info@Qts.ee

Oleme avatud: E-R 9-17turvatehnika.eu | ledtehnika.ee

-lai valik valgusteid (ladudele, parklatele,tootmistele, kontoritele)-sertifitseeritud tooted pika garantiiga-soodsad järelmaksutingimused