APRILL 2016 Nr. 4 (184)

Möödunudaastasel, arvult kuuendal üle-eesti-maalisel eakate festivalil pälvis konkursil „Aastaid täis sära ja väärikust“ uue ja toreda suhtlusvormina esiletõstmist Pärnu Pensionäride Liidu juures tegut-sev osavus- ja lauamängude klubi. Tõepoolest, see üheltpoolt füüsilist liikumist ning teisalt mõttetegevust propageeriv ja toetav klubi kehutas üles uudishimu ja sundis minema kohale, et klubitegevuse kohta lä-hemaid teadmisi saada. Kuidas siis sündis idee tuua Pärnu Pensionäride Liidu eakate tihedasse tegevus-programmi juurde veel üks tegevusliin - osavus- ja lauamängud? Ja mida nende all mõeldud on?

Kui Pärnu Pensionäride Liidu juhatuse esimees Maire Miglai 4-5 aastat tagasi pensionäride organis-tatsiooni juristi ülesannetest vabaks sai ja juhatuse

esimehe kohale valiti, hakkas teda jälitama mõte, et mitmete, juba oma 20 aastat edukalt töötanud tradit-siooniliste ringide kõrvale oleks tarvis pakkuda ea-katele ka midagi uut, teistsugust tegevust. Salamisi oli selle mõtte taga ka soov tõmmata ringitegevusse kaasa rohkem mehi – on ju teada-tuntud asi, et ea-kate organisatsioonide põhikaadri moodustavad ikka naised. Ja siis sattus ta lugema, et Tartus korraldasid mingid härrasmehed kusagil kohvikus lauamängude õhtuid. „Siis mõtlesin, et voh – selle teeme ka meie!“ rääkis Maire Miglai. Mõeldud-tehtud. Seinale sai pan-dud kuulutus, et sügisel läheb mängimiseks lahti, ja et oli ka kahtlejaid, kas klubi huvilisi leiab, oli rõõm suur, kui septembrikuus kogunes esimesele kokkusaami-sele 30 mänguhuvilist. Üks koroonalaud sai ostetud, kaks tulid juurde annetusena, lauamänge osteti kok-ku ümberilmareisist bridžikaartide ja male- ning kabe-lauani. Kui selle aasta septembrikuuks on praegu tüh-jana seisev mahukas rõdu kinniseks ruumiks ümber ehitatud, on kavas panna sinna üles lauatenniselaud ning ka noolemäng. Tänaseks on ringiliikmete arv tõusnud 60le, ju toovad sügisesed uued mängud veel kenakese hulga spordihuvilisi juurde.

Uus ring on tõepoolest toonud kokku ka spordi- ja mänguhuvilisi mehi. Üks esimesi reageerijaid oli sil-mahakkavalt laia ampluaaga spordimees Heino Me-rilaine, kellest sai kohe klubi juhataja ja kes hea ja kogemustega organiseerijana klubile kiiresti elu sisse puhus. Nii on juba maha peetud ka klubisisene mit-mevõistlus males, kabes ja koroonas, kus võitjad said diplomid ja medalid ja kus kõigi kolme ala kuldmedali viis koju siiani võitmatuna püsiv Heino Marilaine. Kü-simusele, et kuidasmoodi need võidud just ühe mehe kätte koonduvad, vastab klubijuhataja tagasihoidlikult:

„Niimoodi on juhtunud!“ Juhusega siin muidugi tege-mist pole – Heino Merilainel on seljataga pikk ja tule-musterohke spordimehe minevik. Spordipisiku ütleb ta olevat kaasa saanud juba lapsepõlvest. Ta on suu-re, 15-lapselise pere 13s laps, malehuvi nakatas teda juba koolieelikuna, kui vanem vend malendid koju tõi. Kooli läks Heino kohe teise klassi ja samal aastal tuli kooli malemeistriks, leidmata endale õigeid vastaseid ka 7nda klassi poiste hulgast. Täismehena on ta tul-nud males mitmekordseks maakonna meistriks, on võitnud ära ka ühe rahvusvahelise vabariikliku turniiri. Maakonna meistriks on tulnud ta ka bridžis. Ent last not least – Heino Merilaine on 27 aastat olnud vaba-riigi koroonaliidu president, koroonaliidu keskus asub tema kodus Sauga vallas, ise on ta tulnud segapaaris kaks korda järjest Eesti meistriks. Koroonamängu tur-niire ja mitmevõistlusi on ta organiseerinud lugematu arv kordi, 13 korral on peetud lätlastega maavõistlusi, on käidud Lätis ja võetud Läti võistejaid vastu meil. Ja kogu seda organiseerimistööd on tehtud ikka ühiskondlikus korras. Niisiis on Pärnu eakate mängudeklubi eesotsas mees, kellel on silmatorkavad spordi-tegija ning spordiorganiseerija, lisaks veel ka kohtunikutöö kogemused. Klubijuhatajana Heino Marilaine teab, et ilma eestvedajata asjad ei toimi, ent teab ka, et eestvedaja peab ise praktik olema – et ei tallaks tüh-ja tuult ja teaks, mis võistluste organiseerimisel vajalik teha. Oma igakülgsed spordimehe-kogemused on Heino Merilai-ne kogunud traktoristiameti kõrvalt, mis omal ajal on teda

kahel korral uudismaadelegi viinud – kord Ukrainasse Donbassi alla ja teine kord Kasahstani Kustanaisse. Praeguseks on traktoristiamet asendunud aiapidami-sega („Nii häid tomateid kui Heino triiphoones pole kusagilt saada!“ lisab kõrvalt Maire Miglai), rikkalik hobidepagas sobib aga ilusasti pensionipõlve rikas-tama.

Spordimehena on Heino Merilainel heameel, et Pärnu eakate osavus- ja lauamängude klubisse on tulnud teisigi meistritiitleid ja kõrgeid kohti võitnud spordimehi ning -naisi, näiteks maletaja Anne-Mooni-ka Linroos, kabemängija Viiu Lepa, koroonamängijad Elmo Haav ja Astrid Mägi jt. Niisiis on vanad tuttavad jälle koos.

Osavus- ja lauamängude klubi käib koos igal kol-mapäeval, mitmetunniselt vaimselt ja füüsiliselt mõõ-duvõtmiselt saadud mõtteerksust jätkub kogu näda-laks. Ja siis tullakse jälle kokku.

Ene VEIPER

Tunnustati parimaid

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) on Eesti Vabariigis sotsiaaltööga tööalaselt seotud ja seda väärtustavate isikute ning sotsiaaltöö valdkonnas tegutsevate mittetulundusühingute vabatahtlik ühen-dus, mille eesmärgiks on sotsiaaltööd tegevate ja seda väärtustavate inimeste ühendamine sotsiaalse heaolu, sotsiaaltöö ja sotsiaaltöö kultuuri edenda-miseks ning sotsiaalpoliitika kujundamiseks, samuti ühenduse liikmete kutsealaste huvide esindamine ja kaitse. ESTA asutati 2004. aasta juunis.

2007. aastal andis ESTA esmakordselt välja hoo-

lekandeasutuse juhi, aasta sotsiaaltöötaja ning aasta sotsiaalhooldaja tiitli, sellega pandi alus sotsiaaltööta-jate tunnustamise traditsioonile. Iga aasta märtsikuu kolmandal teisipäeval tähistatakse rahvusvahelist sotsiaaltöötajate päeva.

Tänavu tähistas ESTA rahvusvahelist sotsiaal-töö päeva Tartus Athena keskuses, piduliku üritu-se raames tunnustati vabariigi parimaid sotsiaal-ala töötajaid. Päeva avas ESTA eesistuja EIKE KÄSI,sotsiaaltöötajaid tervitasid videotervitusega Sotsiaalministeeriumi asekantsler RAIT KUUSE, Rii-

gikogu sotsiaalkomisjoni esimees AIVAR KOKK ja Tartu abilinnapea ARTJOM SUVOROV.

Parimate sotsiaalala töötajate tiitli konkursile oli esitatud 31 kandidaati, kes kõik said ESTA tänukir-ja. Tiitli aasta hooldustöötaja 2015 pälvis Tartu päe-vakeskuse Kalda hooldustöötaja TIIU MAASING, tiitli aasta sotsiaaltöötaja 2015 Kiili Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja ANN VAHTRAMÄE, aas-ta lastekaitsetöötaja 2015 tiitli pälvis Maardu Linna-valitsuse lastekaitse peaspetsialist AILI LILLEMAA, aasta tegevusjuhendajaks 2015 tunnistati HELJU PAAS MTÜ Avinurme Sotsiaal- ja Turvakeskusest, tiitli aasta hoolekandeasutuse juht 2015 omistati SA Koeru Hooldekeskuse juhile RÜNNO LASSile ja tiit-liga elutöö tegija sotsiaalvaldkonnas pärjati Tallinna Tugikeskuse Juks direktorit IRINA KALDET.

Lisaks anti välja tiitel aasta sotsiaaltöötaja parim koostööpartner 2015, kelleks sai Kaiu Hooldekodu hea ja usaldusväärne partner ENDEL PÄRN. Pari-maks sotsiaaltöö koolituse lektoriks kuulutati PILLE KRIISA, parimaks sotsiaaltöö praktikajuhendajaks aga MAIE ERIN, kes töötab Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna lastekaitse spetsia-

listina. Sotsiaaltöötajate tunnustamise tseremooniale

järgnes Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja MAR-GIT SUTROPI mõtisklus „Mida tähendab sotsiaaltöö päeva rahvusvaheline juhtmõte „Inimeste väärikuse ja väärtuse edendamine“ Eesti jaoks siin ja praegu?“. Lummava valgusmängu ja siira sõnumiga esines kokkutulnuile MICK PEDAJA. Aunimetuse saajad said kingiks ajakirja Sotsiaaltöö aastatellimuse, ni-melise klaasmeene, ESTA siidsalli või lipsu, mille val-mistajaks MTÜ Iseseisev Elu, ja Mileesi lilleäri kauni lillekimbu. Tartu Linnavalitsus korraldas sotsiaaltöö päevast osavõtnuile vastuvõtu, vastuvõtulaua kattis ja noored teenindajad tõi kaasa Tartu Kutseharidus-keskus.

Tänavust rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva aitasid korraldada Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Sotsiaal- ja Tarvishoiuamet ning Tartu Linnavalitsus.

Kohtumiseni ESTA järgmistel sündmustel!

Annika RANNAMETS,ESTA tegevjuht

Mäng sobib igale eale

Pilk saali.

Pildil elutöö tegija tiitli pälvinud IRINA KALDE (vasemal), ESTA eesistuja EIKE KÄSI, taustal ESTA tegevjuht ANNIKA RANNAMETS.

Klubijuhataja Heino Marilaine ja Pärnu Pensionäride Liidu esinaine Maire Miglai mängudesaalis. Koroonamäng on täies hoos.

ELUKAAR2 Aprill 2016 Nr. 4 (184)

SOTSIAALMINISTEERIUMIS

Ravimite hindadest ja soodustamise põhimõtetestKuidas kujuneb ravimi hind

Ravimi ühe pakendi hind ilma riigipoolseid soodus-tusi maha arvamata koosneb järgmistest osadest: tootjahind + hulgimüügi juurdehindlus (sõltuvalt toot-jahinnast 3-20%, kuid mitte enam kui 6,39 eurot) + apteegi juurdehindlus (sõltuvalt hulgimüügihinnast 15-40%, kuid mitte enam kui 6,39 eurot) ning käibe-maks 9%. Näiteks ravim, mille tootjahind on 5 eurot, maksab apteegis 7,19 eurot. Ravimite soodustamisest

Ravimid on küllaltki kallis kaup, mis ilma riigipool-se hüvitamiseta jääks suures osas kättesaamatuks. Seetõttu osalebki riik ravimite eest tasumisel, ning seda mitmel viisil. Suurem osa riigipoolsest hüvitami-sest tuleb läbi Eesti Haigekassa, kes tasub haiglatöös kasutatavate ning apteekides müüdavate ravimite eest. Mõnede haiguste raviks (kõrge levikuriskiga nakkushaigused, sõltuvushäired, mürgistused) han-gib ja korraldab ravimite jaotamist Sotsiaalministee-rium otse riigieelarvelistest vahenditest, st ilma Eesti Haigekassa ressurssi kulutamata. Sellisteks ravimi-teks on näiteks vaktsiinid, immuunglobuliinid, HIV-vastased ja tuberkuloosivastased ravimid, metadoon, antitoksiinid, antidoodid. Soodusravimid

Kui haiglaravimid ja riigi hangitud ravimid on pat-sientidele tasuta, siis apteekides müüdavate nn soodusravimite eest peab väiksemas või suuremas osas maksma ka patsient ise. Soodusravimite loetelu hõlmab ligikaudu 1800 retseptiravimit, lisaks mõned imikute raviotstarbelised toidusegud. Milline on konk-reetse ravimi soodustus, sõltub järgmistest asjaolu-dest:

Millisel näidustusel on ravim välja kirjutatud. 1. Erinevatel ravimitel võib olla erinev soodus-määr, ka samal ravimil võivad olla erinevad soodusmäärad. 100% soodusmäär kinnitatak-se reeglina juhtudel, kus tegemist on eluohtliku või raske haigusega (näiteks pahaloomulised kasvajad, pärilikud ainevahetushaigused, epi-lepsia, hulgiskleroos jne). 75% soodusmäära-ga hüvitatakse ravimeid krooniliste haiguste raviks, mis halvendavad oluliselt elukvaliteeti (näiteks hüpertooniatõbi, astma, podagra, psoriaas jne). 50% soodusmäär kehtib ravi-mitele, mida kasutatakse muul näidustusel kui see, milleks kehtib 75% või 100% soodustus,

aga samuti odavamas hinnaklassis ravimitele - mille puhul võib eeldada, et madalam soo-dusmäär ei ole tõsisemaks takistuseks ravimi väljaostmisel.Millisele patsiendile on ravim välja kirjutatud. 2. 75% soodusmäära asemel rakendub 90% soodusmäär siis, kui patsient on kuni 16-aas-tane laps, töövõimetus- või vanaduspensionär või üle 63- aastane isik. Kõiki soodusravimite loetellu kantud ravimeid hüvitatakse 100%-li-selt, kui patsiendiks on alla 4-aastane laps.Kas ravim, mida soovitakse osta, on hinna-3. kokkuleppega ravim (hind ei ületa kehtestatud piirhinda) või nn vaba hinnaga ravim (hind võib ületada piirhinda). Kuna ravimile kehtes-tatud piirhinda ületav hinnaosa tuleb täielikult patsiendil endal kinni maksta (olgu see mõned või kümned eurod), on igati soovitatav küsida apteekrilt nimelt sellist ravimit, mille hind jääb piirhinna piiresse.

Iga soodusravimi ostu korral tuleb tasuda nn oma-osaluse alusmäär 1,27 eurot (100%, 90% ja 75% soodustusega) või 3,19 eurot (50% soodustusega) ühe retsepti kohta. Ühe retseptiga võib olla välja kir-jutatud kuni 3 kuuks vajaliku ravimi kogus. Näiteks, kui 2 kuu ravimikogus maksab apteegis 20 eurot ja patsient ostab piirhinda mitteületava hinnaga ravimi, siis 90% soodustuse korral maksab see temale 18,73 (st 20-1,27) x 0,1 (st 10%) + 1,27 ehk 3,14 eurot.

Kui soodusravimite eest tasutud summad ületavad 300 eurot aasta kohta (arvestamata omaosaluse alus-määra ja piirhinda ületavaid summasid), on võimalik Eesti Haigekassalt taotleda täiendavat ravimihüvitist. Kui ravimikulu jääb vahemikku 300 kuni 500 eurot, siis maksab haigekassa 300 eurot ületava osa 50% ulatuses patsiendile tagasi, üle 500 eurosest aasta-sest kulust 90%.Mis on hinnakokkulepped ja piirhinnad

Kui juurdehindlused ja käibemaks on ühetaoliselt reguleeritud kõigi ravimite puhul (käsimüügi-, retsep-ti- ja haiglaravimid), siis tootjahindasid reguleeritak-se ainult soodusravimite puhul. Nimelt selliselt, et ravimitootja ja Sotsiaalministeerium sõlmivad hinna-kokkuleppe, milles fikseeritakse mõlemale poolele vastuvõetav hinnatase, millega ravimitootja kohustub ravimit järjepidevalt Eestis turustama. Milline on Sot-siaalministeeriumile vastuvõetav hinnatase, sõltub

ravimi nn raviväärtusest (kas ravim on antud hinna puhul kulutõhus ehk kas ravist saadav kasu ja selle maksumus on heas tasakaalus), alternatiivsete ravi-võimaluste olemasolust ja hinnast ning sama ravimi hinnast teistes Euroopa Liidu riikides. Hinnakokku-lepped sõlmitakse kõigi selliste ravimite osas, millel ei ole Eestis sama toimeainega alternatiivset ravimit, samuti selliste ravimite osas, millel on alternatiivid ole-mas ja mille hind ei ületa sama toimeainega ravimite grupis odavuselt teist hinnataset. Seega võib öelda, et kõik ravimid, mille kohta kehtib hinnakokkulepe, on soodsaimad saadaolevad ravimid, ning soodsad tänu hinnakokkuleppe sõlmimisele eelnenud protsessile ja hinnaläbirääkimistele ravimitootjaga. Et apteegist oleks võimalik saada soodsaim sobiv ravim, kirju-tavad arstid üldjuhul retsepti välja toimeaine (mitte konkreetse ravimitootja ravimi nimetuse) järgi.

Meie valdavaks töökogemuseks on, et sama ravimi hind ei tõuse, vaid pigem langeb aja möödudes. Eriti drastiliselt langevad ravimite hinnad patendiaja lõppe-des, mil turule võivad tulla ka geneerilised ravimid ja tekib tootjatevaheline konkurents. Kujuteldava kesk-mise ostetud ravimi hind kallineb seetõttu, et turule tuleb järjest uusi patendikaitsega ravimeid, mis või-vad olla kümneid kordi kallimad kui vanemad ravimid, ent on ka oluliselt tõhusamad ja paremini talutavad. Seega „keskmise“ ravimi hind küll aasta-aastalt kalli-neb, aga paranevad ka ravitulemused ning ravitavaks muutuvad haigused, mille raviks pole varem ühtegi tõhusat raviviisi olnud.

Ravim võib patsiendi jaoks kallineda ka siis, kui ravim ise ei kalline, aga muutub (langeb) ravimile kehtestatud piirhind. Ravimite piirhindasid muudetak-se regulaarselt kord kvartalis (koos soodusravimite loetelu muutmisega) ning kui mõne toimeaine piirhind langeb, siis tähendab see seda, et soodusravimite loetellu on lisatud uusi sama toimeainega odavamaid ravimeid. Sellisel juhul on „hinnatõusu“ ehk täienda-vat omaosalust võimalik vältida, valides soodsama sobiva ravimi. Kuna teaduslikel andmetel on sama toimeainega ravimid sama tõhusad, siis ei ole ravimi vahetamist vaja karta.Kuidas koostatakse soodusravimite loetelu

Taotlusi ja ettepanekuid soodusravimite loetelu täiendamiseks ja muutmiseks esitavad enamasti ra-vimitootjad (kavandades uue ravimi turuletoomist), aga ka arstide erialaseltsid, Eesti Haigekassa, või al-

gatab muudatuse Sotsiaalministeerium ise. Taotluse või ettepaneku läbivaatamine võtab aega ühest kuust kuni ühe aastani, sõltuvalt kui paljude osapooltega on vaja konsulteerida enne otsuse tegemist soodustuse määramiseks või taotluse tagasilükkamiseks. Päris uue toimeainega ravimite osas nõustab Sotsiaalmi-nisteeriumit ravimikomisjon, kuhu kuuluvad ka arstide ja patsientide esindusorganisatsioonid, Tartu Ülikool, Ravimiamet ja Eesti Haigekassa.

Soodusravimite loetelu kaasajastatakse regulaar-selt kord kvartalis, mis hõlmab kõiki kvartali jooksul tehtud otsuseid (ravimite lisamiseks või väljaarvami-seks loetelust, väljakirjutamise tingimuste sh soodus-määrade muutmiseks jne). Igal aastal laekub umbes sadakond taotlust või ettepanekut, mille tulemusel täieneb soodusravimite loetelu paarikümne päris uue toimeainega ning paarikümnel juhul laiendatakse väl-jakirjutamise tingimusi; ülejäänud juhtudel hõlmavad muudatused geneeriliste ravimite lisamist loetellu. Ravimite väljaarvamisi soodusravimite loetelust tuleb ette umbes viiel juhul aastas – kõige tüüpilisemalt on need juhud, kus ravimi hind on kujunenud ebamõist-likult kõrgeks (hakanud ületama rohkem kui kaks korda endale kehtestatud piirhinda) ning ravimitootja ei nõustu hinda alandama. Kõigist väljaarvamise al-gatustest realiseerub siiski vaid vähemus, kuna ena-masti korrigeeritakse hinda, et soodustuse staatus säiliks.

Dagmar RÜÜTEL,Sotsiaalministeerium, ravimiosakonna juhataja

Katrin PUDERSELL,ravimiosakonna peaspetsialist

Südamega ja südameleAprill on südamekuu - seda teab tänasel päeval vist

küll iga oma tervisest hooliv inimene. Südame eest hoolitsemiseks on igasuguseid viise, olgu selleks siis muredest ja mustadest mõtetest hoidumine või liiku-mine, värske õhk ja meeldivad tegevused. Liikumine on see, millest kohe ka juttu teeme.

Elukaare aktiivsetelt lugejatelt pole vist mõtet kü-sida, millal te viimati õues liikumas käisite. Usun, et teete seda üsna sagedasti – olgu selleks siis jalutus-käik poodi või kodulähedasse parki, randa või sõb-rale külla. Küll aga küsin, millal te viimati tegelesite spetsiaalselt looduses liikumisega? Mõnel matkarajal värsket õhku, linnulaulu või puude kohinat nautisite? Kui sellele küsimusele midagi vastata ei mõista, siis kutsun teid Metsanurme - Üksnurme matkarajale. Ra-jale, mille aastal 2003 rajasid Metsanurme külaseltsi liikmed koostöös Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Saku vallavalitsusega. Matkaraja ametlik nimetus on loodus- ja ajaloo õpperada, seda see-tõttu, et retke jooksul on põhjust peatuda ja tutvuda erinevate loodusobjektidega ning hulgalselt leidub ka ajalooga seotud paiku. Olgu nendeks siis Üksnurme muinasküla maadel paiknev mõisahoone oma põne-va ajalooga, rahapaja leiukoht, asundustalude lugu 1920ndatest aastatest, kaasaegne maausuliste tam-mik või Metsanurme külakeskus-koduloomuuseum. Looduslugu rajal vaheldub vastavalt ilmale, kella- ja aastaajale. Kahte samasugust retke pole meie rajal võimalik kogeda!

Metsanurme matkarada on avatud kõigile huvilis-tele ja on läbitav täiesti iseseisivalt. Kogupikkus 9 km võib muidugi nii mõnelegi eakamale üle jõu käivana

näida, kuid rajaga saab tutvust teha ka lühemate lõikudena. Sel juhul on muidugi soovitav enne nõu pidada ja täpsemaid juhiseid hankida või siis hoopis kohaliku retkejuhiga koos ümbruskonda avastada. Rõõm on tõdeda, et aina rohkem on eesti inimes-tele omaseks saamas looduses vaba aja veetmine ja liikumine. Ja retk rajal ei pea sugugi olema vaid ränkraske matkamine. Mõnusa matkaga võib tähista-da mõne seltsi või huviringi hooaja lõppu või algust, sünnipäeva või muu tähtpäeva tähistamist. Metsanur-me külakeskusest alguse saav matk saab samas ka oma lõpu - see võib olla näiteks üks tervislik lõuna- või õhtusöök, lisaks kohalikust toorainest magustoit või kook. Kindel traditsioon on see, et matka käigus pakutakse rajal kohalikku karaskit ja ürditeed. Viima-negi on alati kohalikust toorainest - olgu siis hooajale vastavalt kas nõgese, kuusekasvu või vaarikavarre-tee, suvel kogutud naistepuna või pärnaõied. Suhkru asemel lisame maitseks võilillemett või angervaksa-siirupit. Tervis puhtast loodusest! Miks mitte tähistada oma sünnipäeva just seesuguse üllatusega lastele, lastelastele ja sõpradele-sugulastele, kutsudes neid endaga koos looduses liikuma. Päris kindlasti annab niisugune ettevõtmine kordades rohkem positiivseid emotsioone ja head enesetunnet kui teeb seda pika peolaua taga seaprae ja kreemitordi söömine. Aina vähem tekib inimestel ka kõhklusi halva ilma suhtes. Pidevalt leiab kinnitust ütlemine: „Pole olemas halba ilma, on vaid vale riietus“. Kummikud hoiavad jalad soojas, õhuke keep hoiab niiskuse eemal, aga vih-masabinast niisutatud õhk on oi kui hea näonahale, ja pärlitena puuokstel sädelevad vihmapiisad on vaa-

tamist väärt. Ka südatalvel pole põhjust karta, et met-sas-niidul kuidagi igav oleks, looduse looming tasub nautimist igal ajal.

Metsanurme külaselts korraldab aasta jooksul ka kolm avalikku matka: veebruaris suusamatka, mai-kuus kevadmatka ja oktoobris sügismatka. Kel huvi tekkis, siis kevadmatk toimub sel aastal 22. mail, sü-gismatk 9. oktoobril.

Kui kõik eelnev suutis kas või mõndagi lugejat jul-gustada üht seesugust retke ette võtma, on kirjatöö

oma eesmärgi täitnud. Eestimaa puhas loodus on kättesaadav, mõned lisateenused kohapealt tellita-vad - olete Metsanurme matkarajale oodatud ja te-retulnud!

Anneli KANA,MTÜ Metsanurme tegevjuht

Telefon 530 65503

Matkarajalt leitud lõhkenud murumuna.

ELUKAAR 3Aprill 2016 Nr. 4 (184)

Vanemaealiste poliitika komisjonisEakate poliitika komisjon kannab nüüd uut nime

Vanemaealiste poliitika komisjon (VPK). Ketri Kupper selgitas, miks oli nime muutmine vajalik: termin vane-maealised on sotsiaalmaailmas laialt kasutusel ning hõlmab enda alla inimesed vanuses 55+, eakate all mõistetakse vanusegruppi 65+, komisjoni vaatevälja kuuluvad vanemaealised, st inimesed vanuses 55+. Vanemaealiste poliitika komisjoni kuuluvad praegu 17 organisatsiooni esindajad: Riigikogu sotsiaalkomisjon (Helmen Kütt, Monika Haukanõmm), Sotsiaalminis-teerium (Ketri Kupper), Eesti Puuetega Inimeste Koda (Eha Leppik), Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Ins-tituut (Taimi Tulva), Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut (Reeli Sirotkina), MTÜ 65B (Tiina Tambaum), Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon/TÜ Kliinikum (Helgi Kolk), Eesti Sotsiaaltöö Assotsiat-sioon ( Jaanika Luus), Eesti Pensionäride Ühenduste Liit (Andres Ergma), MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juh-tide Nõukoda (Heili Burmeister, Pille Jaasi), Eesti Pe-rearstide Selts (Hepp Nigol, Mari Soots), MTÜ Eesti Omastehooldus (Helle Lepik), Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühing (Lea Viires, Heino Hankewitz), MTÜ Seenior (Anu Jonuks), Tartu Seeniormeeste Klubi (Kalev Jahnson), MTÜ Puruvanakesed (Helle Klan-berg), ajaleht Elukaar (Ene Veiper).

Komisjoni aprillikoosolek algas mälestusseisakuga hiljaaegu meie hulgast lahkunud komisjoni kauaaeg-se liikme, Nõmme Vanameeste Klubi esindaja Rein Koppeli mälestuseks.

Koosoleku päevakorras oli esimese punktina Sot-siaalministeeriumi hoolekande osakonna nõuniku Tõnis Vaigu ettekanne sotsiaaltranspordi teenuse osutamise kontseptsioonist. Tõnis Vaik märkis, et sot-

siaaltranspordi teenusest pakub huvilistele rohkem informatsiooni sotsiaalhoolekande seadus. Teenuse sisu ja eesmärk on tagada inimestele juurdepääs avalikele teenustele (töötamine, õppimine, ühiskond-likus elus osalemine, avalike teenuste kasutamine – näiteks asjaajamised ametiasutustes, päevakeskuse külastamine jms). Sotsiaaltranspordi kasutajal ei pea olema määratud puue, kui sotsiaaltöötaja on inimese teenuse vajaduse ära hinnanud, ja leiab, et inimene vajab teenust, siis peab talle seda teenust osutata-ma. Kohalikul omavalitsusel on õigus soovituslikke avalikke teenuseid laiendada, näiteks võtta sinna ka teatri- või kinokülastamine – kui seda teenust pakku-da suudetakse. Koosolek leidis, et seoses tervise-keskuste loomisega ja eriarstiabi koondamisega vaid nelja punkti sotsiaaltranspordi maht oluliselt suure-neb. Probleemi lahendamiseks on vajalik sotsiaal- ja ühistranspordi ning kohalike omavalitsuste koostöö. Aprillikuu lõpuks oodatakse komisjoni liikmetelt ette-panekuid, kuidas sotsiaaltransporti Eestis võimalikult tulemuslikult korraldada.

Koosoleku teise punktina võttis Tiina Tambaum võrdlevalt vaatluse alla kaks samasuguse sisuga uuringut – vanemaealiste ja eakate toimetuleku uu-ring (VETU) ning sellega suures osas kattuv SHARE uuring, kusjuures mõlemaid on rahastanud Sotsiaal-ministeerium. Tiina Tambaum mõistis sellelaadse uuringute dubleerimise hukka. Koosolekul avaldati arvamust, et kahjuks jäävad paljud uurimused ainult teooriaks, mida praktikas ei arvestata ja mis sellisena end ei õigusta.

Vanemaealiste poliitika komisjoni tegevuskava tähtsa punktina arutati koosolekul vanemaealiste

vastastikuse abistamise ning vabatahtliku tegevuse probleeme. Tiina Tambaumi ettepanek oli, et komis-jon peaks koguma infot vanemaealiste vabatahtlikus töös kasutatavate mudelite kohta, selle kohta, kes vabatahtlikku tööd teevad, milline on vabatahtlike väl-jaõpe, milline on koostöö kohalike omavalitsustega jms. Komisjoni seisukoht on, et vanemaealiste vas-tasikuse abistamise vabatahtlikku tööd tuleb Eestis laiendada, samas leiti, et Eestis tehtavast vanemaea-liste vabatahtlikust tööst puudub ülevaade. Komisjon otsustas vastavasisuliste küsimuste kaudu koondada infot vanemaealiste vabatahtliku töö senise kogemu-se ja seniste mudelite kohta. Küsimustele palutakse oma üleriigiliste võrgustike kaudu vastuseid saada esmajoones Eesti Pensionäride Ühenduste Liidul ning Eesti Puuetega Inimeste Kojal, muidugi palutak-se ka kõigil teistel komisjoni liikmetel oma organisat-siooni kaudu vabatahtlikku tööd puudutavaid küsimu-si levitada.

Eesti Perearstide Selts on Vanemaealiste poliitika komisjoni uus liikmesorganisatsioon. Seltsi esindaja

Hepp Nigol tutvustas kokkutulnuile perearstinduse probleeme maapiirkondades. Ta väitis, et suurim probleem on, et noored perearstid ei tule maale töö-le. Ei ole selleks kaasa aidanud ka noortele arstide-le makstav lähtetoetus. Põlvamaa seitse perearsti teevad ka koduvisiite, koostööd tehakse ka hoolde-kodudega – teiste kõrvale võetakse oma nimistusse hooldekodudes viibivaid inimesi, mis teatavasti on mitmel pool probleemiks. Küll aga on perearstide ja eriarstide koostöö suhteliselt nõrk ja hoolimata e-ter-visest ja digitaalsetest saatekirjadest põhineb senini isiklikul tutvusel. Probleeme tekitab ka statsionaarse-le õendusabile saatmine. Perearstide Seltsi kutsumi-ne komisjoni liikmesorganisatsiooniks laiendab niisiis komisjonis arutatavat temaatikat vanemaealiste elus väga tähtsa ainevallaga – arstiabiga.

Vanemaealiste poliitika komisjoni järgmine koos-olek tuleb kokku 3. juunil.

Aprillikoosolekul oli esmakordselt koos komisjoni uus, laiendatud koosseis.

VÄÄRT AJAD VÄÄRT MAJAS - see lause on Hopneri maja (ametliku nimega Kesk-

linna Vaba Aja Keskus) tunnuslause. Ja tegemist on tõepoolest väga väärt ja väärika ma-

jaga Tallinnas Raekoja platsi servas, (Raekoja plats 18/Vanaturu kael 3). Maja on saanud oma nime selle hoone ühe kunagise omaniku, saksa soost kaupme-he Höppeneri perekonnanime järgi, nn ristiisaks on aga Jüri Kuuskemaa, kes aastaid tagasi andis meie majale suupärasema nimetuse - Hopneri maja. Nagu eespool lugeda, on meil kaks aadressi, mis viitab sel-lele, et tegemist on ühendatud kinnistutega. Tõepoo-lest, juba XIV sajandil rajatud maja esimest osa on sajandite jooksul erinevate majaomanikest suurkaup-meeste poolt laiendatud, ühendatud ning suuremaks ja kõrgemaks ehitatud. Maja omanikeks olid enamas-ti keskaegsed suurkaupmehed, omaaegsed suurgildi liikmed, kes olid Rae liikmed ja paljud neist aegade jooksul ka bürgermeistrid. Tsaariaegsed vene kaup-meeste perekonnad olid selle maja omanikeks kuni nõukogude korrani, pärast viimast sõda läks maja riigi valdusesse.

Niisiis oli see üle 600 aasta vanune maja praeguse arusaama kohaselt ka linnapea äri- ja eluasemeks. Seega tõepoolest väga väärikas maja!

Ajalugu on Hopneri maja üsna kenasti hoidnud ja õnneks on läbi erinevate moevoolude, riigikordade, sõdade ja tulekahjude, taastamiste ja ümberehitamis-te käigus seniajani säilinud ülimalt tähelepanuväärne, huvitava ja ühtlasi hubase interjööriga 4-korruseline hoonestus, kus on toimunud juba mitmetele põlv-kondadele tuttav kultuuritegevus. Nõukogude ajast linnarahvale, aga ka kogu Eestis tuttavaks saanud Matkamaja on aastaid pakkunud võimalusi klubiliseks tegevuseks, andnud ruume matkakoolile, rahvaste ühendustele, kunstnikele, muusikutele ja paljudele teistele.

Praegune Kesklinna Vaba Aja Keskus on juba aastaid edukalt jätkanud meie majale omast ja olu-list kultuuritööd – koolitusi lastevanematele, noortele ning kooliõpilastele, ajalooteemalisi loengusarju, eri-nevaid kunstiringe ja kursusi nii lastele kui ka täis-kasvanutele, teatritruppide tegevust, muusikalist ja tantsutegevust, psühholoogiateemalisi kursusi jms. Meie maja ruumide, saali ja fuajeede seintel on ikka eksponeeritud kunstinäitusi, mis 2-3 kuu tagant vahe-tuvad. Hopneri maja on saanud linnarahvale vägagi armastatud kontserdipaigaks. Selleks annavad suu-repärase võimaluse erineva suurusega saalid, mis on

võimaldanud korraldada nii kammermuusika- kui ka koorikontserte, laste muusikakoolide ja palju-de-paljude teiste heatase-melisi kontserte.

Et oleme enamasti Tallinna Kesklinna rahva teenistuses, siis on meie alalisteks külastajateks ja klientideks muidugi ka kõik Kesklinna Sotsiaal-keskusega seotud inime-sed, siin toimuvad nende arvukate kollektiivide kontserdid ja tähtpäevade tähistamised, kohtumised ja igakuised Kesklinna eakate õnnitlemised koos kena kohvilaua ning esi-nejatega ja kingitustega Kesklinna valitsuse poolt.

Meie saalides tulevad kokku nii Tallinna asutuste kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide korraldata-vad õpitoad, seminarid, konverentsid. Meie imelise aura ning interjööriga maja on avastanud ka abiellu-jad ja siin on peetud paljudki pulmad. Lisaks muidugi muude tähtpäevade puhul korraldatavad aktused, pidustused, jõulupeod jm.

Hopneri maja paari viimase aasta „põhielanikeks“ on kujunenud eakad, kes igal kolmapäeval kogune-vad Seenioride Ülikooli loengutele (nii eesti- kui vene-keelsele kuulajaskonnale). Lektoriteks lugupeetud ja armastatud arstid, psühholoogid, ajaloolased, juristid, kultuuritegelased ja paljud teisedki, keda seeniorid on soovinud kuulata. Lisaks korraldatakse loenguid-eks-kursioone ka väljaspool maja.

Juba aastaid käib siin majas koos setode koor „Sõ-sarõ“, armastatud on tantsuklubid - traditsiooniline sabatants, argentiina tango tantsijad jt, kuulsust on kogunud noored tudengiteatrist, kes Vanalinna päe-vade ajal juba teist aastat etendusega üles astuvad, populaarne on kalligraafiaring, üle nädala käib koos vene- ja eestikeelne Lastevanemate kool, venekeel-sete noorte seas on populaarne Vene Kultuurikool, meie imearmsas Hoovimajas käivad lapsed kord nä-dalas joogatunnis ja sel hooajal sai alguse ka igakui-ne Perehommikute laupäev, esile tuleks tõsta ka väga huvitavat ja populaarset Maailmarändurite klubi, kus erinevad matkajad, rändurid, mägironijad, kanuutajad ja paljud teised rändurid oma seiklustest ja rännaku-

test jutustavad ja pilte ning videosid näitavad.Lisaks Hopneri majale on Vaba Aja Keskuse kasu-

tada ka nn suvesaal – selleks on iidne Dominiiklaste kloostri Katariina kirik Vene tänavas Katariina käigu servas. See kirik on juba ca 500 aastat olnud Tallinna omanduses ja käinud erinevate rentnike käest kätte, nüüd aga juba kolmandat aastat on see Hopneri maja hallata ja hooldada. Ja juba möödunud suvel sai sel-lest vägagi hinnatud kontserdi- ja teatripaik, ka eelole-va suve programm on täis teatrietendusi ja huvitavaid kontserte. Lisaks on kirik avatud ka turistidele, keda suviti siin väga palju uudistamas käib. Turistidele on avatud ka Hopneri maja ise, ettetellimise korral saa-me soovijaile pakkuda ekskursioone koos põhjaliku ajaloolise ja arhitektuurilise tutvustusega (seda ka Katariina kirikus).

Kõigest heast ja huvitavast, mida Hopneri maja pakub ning mida siin nii linlased kui ka külalised ise korraldada saavad, saab informatsioonina leida ja lugeda Hopneri maja kodulehelt, äripäevadel aga võib kuni kella viieni pärastlõunal ka kohapeale tul-la ja võimaluste paljususes oma silmaga veenduda. Tõepoolest – kõik meid külastanud võivad tõdeda, et Hopneris saab väärt majas väärt aega nautida!

Olete oodatud!Piltidel näeme Esimese advendi tähistamise pidu

Diele ning Dörnse saalis Hopneri majas.

Marju LEETS,Hopneri maja administraator

ELUKAAR

VANEMAEALISTE POLIITIKA KOMISJON

LIIKMESORGANISATSIOONID:RIIGIKOGU SOTSIAALKOMISJON

SOTSIAALMINISTEERIUMEESTI PUUETEGA INIMESTE KODA

TALLINNA ÜLIKOOL (ÜTI)TARTU ÜLIKOOL (ÜTI)

MTÜ 65BEESTI GERONTOLOOGIA JA GERIAATRIA AS-

SOTSIATSIOON / TÜ KLIINIKUMEESTI SOTSIAALTÖÖ ASSOTSIATSIOONEESTI PENSIONÄRIDE ÜHENDUSTE LIIT

MTÜ EESTI SOTSIAALASUTUSTE JUHTIDE NÕUKODA

EESTI PEREARSTIDE LIITMTÜ EESTI OMASTEHOOLDUS

VANURITE ENESEABI- JA NÕUSTAMISÜHINGMTÜ SEENIOR

TARTU SEENIORMEESTE KLUBIMTÜ PURUVANAKESED

AJALEHT ELUKAARToimetaja ENE VEIPER

Sotsiaalministeeriumi Eakate poliitikakomisjoni väljaanne

Tallinn 15027, Gonsiori 29, tel. 5649 0494e.veiper2@gmail.com

Trükitud trükikojas SPIN PRESSRegati pst. 1, 11911 Tallinn

Tell.nr. 13753, 2000 eks.Elukaare väljaandmist rahastabHasartmängumaksu Nõukogu

4 Aprill 2016 Nr. 4 (184)

KES ON ENKOORLASED EHK VEELKORDLASED

Encore.org on Ameerika Ühendriikides alguse saa-nud liikumine, mis ühendab endas miljoneid inimesi, kes soovivad panustada kogukonnatöö paremaks muutmisse. Encore.org vahendab teavet reaalselt ellu viidud ettevõtmiste kohta, lisaks käib vilgas uuri-musstöö, avaldatakse artikleid ja kirjutatakse blogi.

Encore.org ei tegele ainult eakate ning nende elu edendamisega, vaid nad on oma südameasjaks võtnud parema tuleviku loomise kõikidele põlvede-le. 90ndate aastate lõpus loodud ühendus alustas mentorprogrammiga, millesse kaasati 55+ vanuses inimesed. Need elukogemusega inimesed tegutsesid vaesemate piirkondade ja kehvade tulemustega põ-hikoolides. Eesmärk oli vanad ja noored kokku viia. Sõna encore võib inglise keelest tõlkida umbes nii: kordama, lisapala esitama. Tekib seos orkestriga, kes kontserdi lõppedes ei astu lavalt minema, vaid esitab publiku meeleheaks veel mõne lisaloo: teatud vanu-sesse jõudes ei ole tarvis n-ö pille kotti panna ega lasta eesriiet ette tõmmata. Tuleb mängida mõnuga edasi, veel kord!Vanus ei ole ühiskonnale probleem, vaid lahendus paljudele probleemidele, arvavad en-koorlased (või veelkordlased). Ühendus kasutab isiklike lugude ja kogemuste mõjujõudu, et muuta vananemisega seotud eelarvamusi nii vanemas eas inimeste endi kui ka nooremate seas. Ühendus koon-dab erinevate valdkondade juhte ja spetsialiste ning loob neile võimalusi rakendada oma oskusi töös või vabatahtlikus tegevuses.

INIMENE MUUTUB KA SIIS, KUI TA ON VANA

Harry Moody avaldab uudiskirja nimetusega “Inimlikud väärtused vananedes” (Human values in ageing). Viimases numbris rääkis Moody hiljuti meie seast lahkunud rootsi sotsioloogi prof Lars Tornsdami positiivse vananemise teooriast.

Nimelt on Lars Tornsdam mõiste gerotranstsen-dentsus kasutuselevõtja. Seisundit, mida ta nimetab gerotranstsendentsuseks, mõtestab ta lahti järgmi-selt. Näiteks kirjeldab ta olukorda, kus tütar plaanib korraldada kokteilipidu ja kutsub sinna ka oma ema, kes on alati armastanud koosviibimisi ja nautinud se-dasorti üritusi. Ema aga keeldub. Loomulikult on tütar mures. Kas ema on haige? On ta stressis, rõhutud? See ei ole ju tema moodi! Dr.Tornsdam ütleb, et siin ei ole midagi valesti ega imelikku: meie väärtushin-nangud ja huvid ei ole neljakümne viieselt samad, mis olid kahekümneselt. Tornsdami sõnul me areneme ja küpseme, see protsess on meiega läbi elu ega lõpe kunagi. Viga on keskea mõtlemisviisis, mil arvame, et hea vananemine on võimalik vaid läbi viiekümnese mõtteviisi säilitamise.

Suurenenud vajadus üksiolemise järele, eraklikkus ja ainult väheste intiimsete sõprade ja kaaslastega koosolemise vajadus on samuti üks jooni, mida Lars Tornsdam oma teoorias esile toob.

Mida saavad keskealised lapsed, kes on ju oma eakate vanemate eest hoolitsejad, Tornsdami uurimu-sest õppida? Teadlane ise armastas neile täiskasva-nud lastele öelda, et su ema või isa võivad areneda ja küpseda hoopis kellekski erinevaks sellest inimesest, kes nad olid keskealistena.

PÕLVKONDADE SÜNERGIA

Ameerika mitmes ülikoolilinnas on välja kujunenud tava korraldada suvelaagreid, mis toovad ülikoolilin-nakusse kolmeks päevaks kokku vanavanemad ja nende lapselapsed (laste vanus 8-12 aastat). Laagri programmis on õppeosa, mida juhendavad ülikooli õppejõud, ja meelelahutuslik osa. Korraldajate ees-märk on luua lõbus ja interaktiivne atmosfäär, et pro-pageerida õppimist, ja samal ajal tugevdada suhtlust eri põlvkondade vahel. Kogu tegevus ja elamine käib ülikooli õppehoonetes ning ühiselamutes. Päeval va-navanemad ja lapsed õpivad koos ning õhtul minnak-se koos etendusele või kontserdile. Lastele antakse nii võimalus tutvuda ülikooliga ja kogu ettevõtmine loob ereda mälestuse lapse ja eaka koosveedetud ajast.

Sellise laagri korraldamiseks ei olegi tingimata vaja ülikooli osalemist, piisab ehk ka koolist, millel on ühis-elamu.

ÜHESKOOS TEHTUD ESEMETESSE SAAB PEITA ÜHISEID SALADUSI

Ühes Ameerika raamatukogus korraldati näitus, millega tutvustati afroameerika lapitekkide ajaloolist tähtsust enne Ameerika kodusõda. Mõned tekid olid loodud vajadusest, teised jällegi peitsid endas salajasi sõnumeid ja sümboleid. Ajal, mil afroameeriklastel oli keelatud lugeda ja kirjutada, loodi lapitehnikas tepin-guid selleks, et säilitada perekonna ajalugu. Lapitek-ke kasutati ka lugude jutustamise näitlikustamiseks.

Ka Eestis oleks võimalik korraldada õpitubasid, kus vanemad inimesed näitavad noortele, kuidas luua sõ-numiga tarbeesemeid. Ideid, milliseid oskusi koos üles soojendada, saab muuhulgas muuseumist.

Ajalugu talletub kõikvõimalikele kandjatele ja tihti-peale on külas või alevis ikka keegi, kes on elu jook-sul kogunud huvitavat materjali läbi aegade, mida saab nii sõna- kui pildimaterjalide, asjade ja artiklite abil teistega jagada. Nii tuleb vanematelt inimestelt sisu, noorematelt aga oskus seda sisu tänapäevaste vahenditega esitleda. Selliselt valmis ka näiteks Saku Päevakeskuse 15. aastapäevaks video maja ehitus-aegadest kuni käesoleva ajani. Video stsenaarium ja tekstid valmisid päevakeskuse töötajate ühistööna, pildimaterjal saadi Nora Reppo albumist ja palju sisu-list materjali andis Saku kroonik Alma Kallion. Video esilinastus toimus päevakeskuse pidulikul juubeli-kontserdil.

MEESTE TURNIPIDUMeeste turnipeol, mis toimus Tallinnas 5. märtsil

2016, esines külalisena Espoo meeste grupp võim-lemisklubist Olarin Voimistelijat. Mehed polnud küll vanad, kuid oluliselt vanemad turnipeo ülejäänud võistlejatest.

Ka Soomes pole tavaline, et keskealised ja vane-

mad mehed rühmavõimlemisega tegelevad, Olarin Voimistelijat teadsid veel vaid ühte gruppi Kuopios, kes midagi sarnast harrastab.

Need mehed kohtusid lapsevanematena tütarde trennis. Üle Soome kuulus treener, kes tüdrukuid treenis, tegi isadele ettepaneku üllatada lapsi võimle-mispeol ja nii õpiti (salaja) ära esimene number.

Tänaseks on meeste repertuaaris seitse liikumiska-va. Nad teevad proovi kord nädalas, pühapäeviti, üks tund korraga. Kava mõtleb välja treener. Hobi läheb meestele maksma 20 eurot kuus (5 eurot kord), mille-le lisanduvad reisikulud, kui esinema kutsutakse.

DONETSKIS VÕITLEVAD EAKAD NÄLJA JA KÜLMAGA

Ukrainas töötab üleriigiline heategevuslik organi-satsioon “Turbota pro litnih Ukraini”, mis on loodud eakate inimeste vastastikuse abistamise eesmärgil. Organisatsioon töötab riigi kümnes regioonis ja ühen-dab 2000 vabatahtlikku. Nende tööd on tunnustatud

“Active Citizens in Europe” laureaaditiitliga. Ühen-dus otsib rahastusallikaid, kogub annetusi ning suu-nab raha eakate probleemide lahendamiseks. 2015. aasta juunist toetab fond kiire abi osutamist sõjas kannatanuile Ida-Ukrainas.

Umbes 2000 sõja jalgu jäänud eakat saavad nende kaudu toiduaineid, medikamente, riideid ja küttema-terjali. Vabatahtlikud püüavad aidata neil kohaneda uues elukeskkonnas. Abistatakse sõjas purustatud elamute taastamisel. Organisatsoon on suutnud Do-netski eakate toetamiseks koguda 215 000 eurot. Hu-manitaarabi kohaletoimetamine Donbassi on ohtlik ja keeruline ettevõtmine. Läbiotsimised on jõhkrad. Saksa samariitlaste organisatsioon aitab põgenikke okupeeritud territooriumilt Slavjanskist, Harkovist ja mujalt. Vaatamata sellele et nende projekt lõppes 2015. aastal, leidsid nad võimaluse integreeruda teistesse projektidesse, abistades varustuse, kütte ja remonttöödega. Donetski Sotsiaalabi- ja Heatege-vusfond koos saksa partneritega toimetab sooja toitu Donetski nelja rajooni inimestele, kes pole füüsiliselt võimelised kodust lahkuma.

DEMENTSUSEGA SEOTUD STEREOTÜÜBID

Muusikal on võime stimuleerida ja aktiveerida ini-meste aju. Üks suurepärane näide selle väite illust-reerimiseks on dokumentaalfi lm „Tundlik sisemus “ (Produtsent Michael Rossato-Bennett, 2014), mis kir-jeldab, kuidas muusika mõjutab inimesi, kes põevad dementsust. Dokumentaalfi lmi ja selle teadmise põh-jal, et muusika stimuleerib ja aktiveerib dementsuse diagnoosiga inimeste aju, on ühes Calfornia koolis loodud õpikoda „Peatatud dementsus”, kus õpetatak-se läbi isikliku kogemuse seda, mis tunne võib olla elada sellise raske haigusega.

Kõigepealt selgitatakse õpilastele dementsuse olemust, programmi teises etapis tegelesid lapsed eakatega, kellel oli diagnoositud vastav haigus. Nad

valisid ise muusikapalad ja lasid eakal hooldekodu-asukal kõrvaklappidest seda valikut kuulata. Lastel oli võimalik olla tunnistajaks, kuidas muusika ja kogu ettevõtmine vanemat inimest muutis. Õpilased kir-jeldavad, kuidas inimene hakkas kasutama laiemat sõnavara ja kuidas hooldekoduasukad muutusid ju-tukamaks.

Kirjeldatud tegevustest on tehtud ka lühike video. Pärast Michael Rossato-Bennetti dokumentaalfi lmi

on Ameerika ühiskond aktiveerunud ja kasvanud on teadlikkus dementsuse kui haiguse suhtes. Micheal Rossato-Bennett on loonud mittetulundusühingu, mis viib läbi erinevaid programme, kus kooliealised lapsed kohtuvad eakatega, et saada teadmisi vana-nemisest, dementsusest ning sellest, kuidas muusika võib stimuleerida inimese aju. Oluline muutus ühis-konna jaoks on ka see, et kaasatakse neid inimesi, kes põevad dementsust. Nende projektide ja õpitu-badega tahetakse murda väljakujunenud arvamusi, mis selle haigusega seotud on. Projektid on muutnud nii osalevaid noori kui ka vanu. Noored said teadmisi vananemisest, dementsusest ja ka muusikast. Eakad seevastu suutsid tänu muusikale rohkem suhelda, meenutada mälestusi ja ilmselt tunda ka soojust ja lähedust, mis tuli lastelt, kes nendega tegelesid.

SEINALEHT NR 1Seinaleht on MTÜ 65B e-kiri kõikidele, kes tegelevad Eestis vanemaealiste arendamisega või on huvitatud sellest tööst rohkem teada saama.Seinalehe sisu panevad kokku eakate mälutreene-rid üle vabariigi, keda ühendab MTÜ 65B. Tahame levitada ühiskonnas arusaama vanemaealistest kui arenevatest inimestest ning pakkuda ideid ja oskus-teavet vanemaealiste arengut edendava töö eestve-

damiseks.Seinaleht tutvustab vanemaealiste töö rahvusva-helist kogemust ja avaldab infokilde Eestist, artiklid püüavad nii palju kui võimalik käsitleda küsimusi MIKS tehti ja KUIDAS tehti.

Tiina Tambaum,Seinalehe toimetaja

Avaldame valiku Seinalehe esimesest numbrist.

AUGUST SANG

MIDA MÕTLEB MEES?

Mida mõtleb mees,kui ta enammaailma teedel ei kolla? Vaev on vanaks saada, aga hea on vana olla. Kõik on nii sinine, sinine, sinine:silmad ja taevas ja meri.Terve nädal – suur sinine esmaspäev.Soontes on sinine veri. Vaata maailma kui aadlik, kelle aardeil pole otsa ega äärt. Kõik selge, soliidne, paraadlik ja natuke naeruväärt.