Elukestev õpe vananevas ühiskonnas

Tiiu Männiste

18.02.2011

2010

“Väärikate ülikool osutus üllatavalt popiks”

• Kokku 245 õppurit, kelle keskmine vanus on 70 aastat, alustavad täna Tartus õppeaastat väärikate ülikoolis.

• http://www.tartupostimees.ee/?id=310096

1998

• Eesti ühiskonna progresseeruv vananemistendents on kujundanud rohkearvulise vanuritegrupi. Pensionäride ja vanurite suurest õpihuvist annab tunnistust Kolmanda Nooruse Ülikoolide külastajate rohkus.

• (Tööalasest täienduskoolitusest ja pidevõppe võimalustest Eesti Vabariigis. Sihtasutus

Kutsehariduse Reform Eestis Kutsehariduse ja Tööhõive Seirekeskus. Tallinn 1998)

Täiskasvanuhariduse valdkonna statistika põhinäitajad. Haridus- ja Teadusministeerium 2010

• Täiskasvanuks olemise vanuselised piirid pole haridusest rääkides täpselt defineeritud.

• Et täiskasvanuharidus on tihedalt seotud tööturu ja konkurentsivõime mõistega, siis on valdkondlikes ülevaadetes levinuimaks viisiks analüüsida 25-64-aastaste inimeste osalemist hariduses

Allikas: Eesti Statistikaamet, 2009

13,2%12,5% 12,2% 12,2%

15,6%

6,1% 5,9%

7,4%8,6%

10,8%

3,6%3,1%

3,6% 3,8%

7,4%

2,0%1,2%

1,9%2,6%

4,2%

0,0%

2,0%

4,0%

6,0%

8,0%

10,0%

12,0%

14,0%

16,0%

18,0%

2004 2005 2006 2007 2008

25-34

35-44

45-54

55-64

Elukestva õppe ideeline raamistik

• Elukestva õppe geneesist lähtudes võib rääkida selle protsessi 2 peamisest ideest:

• Elukestev õpe – kui inimkapitali arendamine

• Elukestev õpe - kui majandusresursi arendamine

• Elukestev õpe – kui inimkapitali arendamise idee on jõudnud konflikti majandusarengu ideega

• Elukestva õppe puhul oodatakse peamiselt

majandusedule kaasaaitamist (THA 2009-13 ja

Riigikontrolli THA audit 2010), vähem pööratakse

tähelepanu elukestva õppe muudele ülesannetele

nagu: inimkapitali, sotsiaalse kapitali ja isiklik areng.

Riigikontrolli audit:

• täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe korraldus Eestis ei toeta töötajate kvalifikatsiooni omandamist või täiendamist.

• Riik peab otsustama /.../ kui palju pakkuda riigi raha eest tasuta hobikoolitust ning kui palju panustada oskusliku tööjõu väljaõpetamisele

Täiskasvanute täiendus- ja ümberõpe. Kas Euroopa Liidu rahaga parandatakse tööjõu kvalifikatsiooni

ja konkurentsivõimet? Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 17. september 2010

2010.a. Elukestva õppe ESF programmide tagasisideuuring:

• näitab õppijate tegelikke ootusi, mis on tugevalt inimkapitali ja isiklik arengu poole kaldu.

• Kõige kõrgemad ootused olid vastajatel enne koolitusele minekut oma silmaringi laienemise (78%), väljaspool tööd kasutatavate teadmiste/oskuste saamise suhtes (64%) ning isikliku rahulolu suurenemise suhtes (57% vastanutest).

Elukestva õppe kahe suuna konflikti tulemus

• konflikt reaalse situatsiooni ja ootuste vahel

• riigi senine elukestva õppe poliitika: elukestev õpe kui tarbimis- ja majanduskasvu haridusmudel.

• eakaid vaadeldud vaid riskirühmana – puuduvad vananeva ühiskonna tulevikulahendused, tegevuskavad.

senine elukestva õppe poliitika

• EÕS 2005-08 oli vaid majanduskasvule („täistööhõive taastamine“) ja eõ-s osalemisprotsentide tõusule orienteeritud

• THA 2009-13: puudub eõ konseptuaalne raamistik, pigem EL projekti maatrikstekst.

• Elukestva õppe arendus projektipõhine, killustunud - rahastamise ja korraldamisega tegelevad

vähemalt 16 asutust ja 25 Euroopa Liidu kaasrahastatud meedet.

Elukestva õppe arengud • 1990-ndatel

• majanduse struktuursete muutuste ajal – ettevõtjate panus elukestva õppe arendamisel oluline. Tihe seos tööjõuvajadustega.

• Vabahariduse koolituste roll – esmased baasoskused (arvutiõpe, võõrkeeled, sots.komm. oskused).

• Formaalhariduse roll nõrk.

Elukestva õppe arengud • majandusbuumi ajal

• elukestev õpe muutus kaubaks/tooteks, mida müüdi/tarbiti vastavalt turu nõudmistele

• (reguleerimata koolitajate turg paisunud kuni 1500 – 2000 koolitusfirmani)

• Elukestev õpe muutus ka elustiiliks –

koolitused muutusid spaaturismi kõrvalproduktiks,

meeldivaks ajaviiteks uute ja vanade tuttavatega

Elukestva õppe arengud - Täna (1)

• eõ ei vasta enam majanduskasvu mudeli ja kriisi situatsiooni ootustele – vähene seos tööjõuvajadustega (RK audit 2010)

• tänu ostujõu alanemisele ja ESF programmidele (tasuta koolitused) ka turuväärtus koolitusturul langenud

• koolitusturu korrastamine – alanud TäKS

muudatuste protsess – rangemad nõuded koolitajatele

Elukestva õppe arengud - Täna (2)

• kindla konseptuaalse aluseta elukestev õpe on hakanud elama oma elu, on muutumas ootuste ja tulevikulootuste inkubaatoriks

• isetoimiv sotsiaalse toimetuleku meede:

• kui tegevusteraapia (Beck 2005), sotsiaalse kapitali taimelava, meelelahutus

Elukestva õppe arengud - Täna (3)

Elukestva õppe piirid ja rakendused muutuvad

• piir õppe ja kultuuri vahel on muutumas tinglikuks.

• lisaks uued tehnoloogilised rakendused: Interaktiivne meedia, reaalajas toimuvad virtuaalkursused kolmedimensionaalses (3D) veebikeskkonnas.

• uued vanad oskused –pärimuskultuur

Elukestva õppe arengud - Täna (4)

Elukestva õppe piirid ja rakendused muutuvad

Elukestvat õpet on hakatud väärtustama formaalhariduse osana: üliõpilaste vähenemise

tõttu varasemast suurem tähelepanu.

2009 Tartu Ülikoolis võeti esimese kõrgkoolina vastu elukestva õppe põhimõtted

2011 aastast Tartu Ülikoolis elukestva õppe keskus + 2010 väärikate ülikool.

Elukestva õppe arengud - Täna (5)

2009 Tartu Ülikooli elukestva õppe põhimõtted:

• Elukestev õpe loob võimalused ja kujundab valmisoleku üksikisiku järjepidevaks ja igakülgseks arenguks, sõltumata east ja õppimise viisist ning toetab selle kaudu ühiskonna terviklikku sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku edenemist.

Eakate õppimine kõrgkoolide juures

• TTÜ Kolmanda Nooruse Ülikool tegutseb 1993.aastast, 2009 .a. 800 osalejat

• 2009 .aastast Pärnu Väärikate Ülikool

• osales 386 õppurit; 2010. aastal registreerus juba 458-pärnumaalast ning ootele jäi veel 90 inimest.

• 2010 sügisest TÜ VKA juures 50 õppijat väärikate ülikoolis

TTÜ Kolmanda Nooruse Ülikool. VHL küsitlus 2009

0,98

0,99

0,85

0,98

0,98

0,76

0,91

0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1 1,1

VÄÄRTUSTÖÖJÕUTURUL

Tõsta oma väärtusttööjõuturul (olla parem

töötaja)

Õppida midagi uut,omandada oskusi

Hoida ennast vormisaktiivsena

TTÜ Kolmanda Nooruse Ülikool. VHL küsitlus 2009

0,50

0,94

0,96

0,49

0,80

0,71

0,98

0,99

0,53

0,91

0,74

0,84

0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1 1,1

SOTSIAALNE SIDUSUS

Saada tunnustust teistelt inimestelt

Olla koos teistega, kuuluda kellegi hulka

Kohtuda sõprade ja tuttavatega, suhelda

Saada abi ja toetust koduste suhetega seotudprobleemide lahendamiseks

Vabaneda üksindustundest

Pärnu Väärikate Ülikooli küsitlustulemus 2009

46

38

36

42

84

72

66

0 20 40 60 80 100

Sõbraks Arvutiga

Õigusabi

Kodaniku ühiskond, elukorralduses kaasarääkimine

Praktilisi nõuandeid rahaasjade korraldamisel

Kus on minu juured?

Kodu korda!

Küpsetame ja keedame

pra

ktil

iste

õp

iko

dad

e so

ov

250 vastajat

Tasuta tööalastel täienduskoolitustel osalemine

66 40

4

247

86 305

250

35 26

8

193

0 100 200 300 400

VÜKK

PärnuKHK

Valga KÕK

ESF programmide raames kutsekoolide täiend ja ümberõppes osalemine 2010 II pa.

45 - 54

55 - 64

üle 65

kokku

ETTEPANEKUID

• rõhk eelkõige inimvara arendamisele

• kujundada elukestva õppe poliitika kui aktiivse kodaniku kasvatamise ja isikliku arengu strateegiaks.

• arendada läbi elukestva õppe ka eakate konkurentsivõimet tööturul

• suurendada ka kohalike omavalitsuste rolli eakate elukestvasse õppesse kaasamisel

Tänan!

Tiiu Männiste

TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia

täienduskoolitustalituse juhataja

52 03 998; tiiu@kultuur.edu.ee