Elukestev õppimine on eluviis

See elu peab olema kättesaadav ja kvaliteetne

Tõnis Lukas

Mõdriku, 5. detsember 2008

1

Eesti hariduse märksõnad 2008/2009

• Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja haridusseadustiku edendamine.

• Riikliku õppekava arendus.• Põhikooli ja gümnaasiumi eraldamine; üld- ja

kutsehariduse käsitamine võrdväärse haridustasemena.

• Paindlikud õpivõimalused kutsehariduses.• Kvaliteeditagamine kõrghariduses.• Täiend- ja ümberõppevõimalused

täiskasvanuhariduses.

Olulisemad muutused PGSis: õppekavad

• Esmakordselt on sisse kirjutatud riikliku õppekava olulised aluspõhimõtted: alusväärtused, põhikooli ja gümnaasiumi ülesanded, õppe korraldamise põhimõtted, mis seni oli kehtestatud vaid õppekavas eneses.

• Et rõhutada põhikooli kui eraldiseisvat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus, ning et lähendada üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse ülesehitust, lahutatakse põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad.

• Võimalus arvestada õppekavavälist õppimist õppe osana

• Sätestatakse IB õppekava.

3

Olulised muudatused PGSis: õpilaste koolikohustuse täitmise parandamiseks, väljalangevuse vähendamiseks,

hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks

– Koolikohustuse mõistet täpsustatakse.

– Koolikohustusiga pikendatakse 18 eluaastani.

– Põhjendamata puudumiste korral võetakse kohe midagi ette.

– Täpsustatakse erinevate osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustusi ja vastutust koolikohustuse täitmisel.

– Täpsustatakse kooli kohustusi hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses: kooli pidaja kohustus tagada õpilasele eripedagoogilise, psühholoogilise ning sotsiaalpedagoogilise teenuse kättesaadavus).

– Luuakse paindlikumaid õpivõimalusi: õpiabi, väikeklassides/rühmades õpe, individuaalõpe jne.

– Täiendatakse ja muudetakse rahastamisaluseid, et arvestada õppija individuaalseid vajadusi ning hariduslikke erivajadusi.

4

Olulised muutused PGSis: vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitseks koolis:

– Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse ning rakendab abinõud vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks.

– Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatele olukordadele ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord määratakse kindlaks kooli kodukorras.

– Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimalusel selliselt, et see ei soodustaks õpilaste või töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohutavate olukordade tekkimist.

– Kool võib vajadusel kasutada vastavaid elektroonilisi vaatlusseadmeid, kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist ning kokkuleppel vanemaga kontrollida ja piirata päevases õpilase liikumist koolipäeva jooksul.

5

Olulisemad muutused PGSis

• Sagenenud koolivägivallajuhtumid ning vajadus määratleda õpetajate ja koolijuhi õigused konflikti või vääralt käituva õpilase tegudesse sekkumisel on sätestatud mõjutusmeetmete rakendamine õpilaste suhtes.

• Laste arvu vähenemine, vajadus tagada tugevate põhikoolide võrk ja kvaliteetne gümnaasiumiõpe tingib vajaduse lahutada põhikoolid ja gümnaasiumid – sõnastada gümnaasiumidele seatavad nõuded ja tingimused gümnaasiumi pidamiseks.

6

Õppekavaarenduses oluline:

• Et elukestvaks õppeks tarvilikud võtmepädevused; üldeesmärgid, väärtushinnangute kujunemine ja läbivad teemad leiaksid kajastuse ainekavades;

• Õpitulemused oleksid selged ja saavutatavad;• Õpikoormus (ainemahud) oleksid jõukohased ja

valdkonnasisene lõiming toimiks;• Hindamine toetaks õppija arengut;• Õpikeskkond ja õpitegevused toetaks õppe-eesmärkide

saavutamist.

Gümnaasium ja põhikool lahku – MIKS?

• Laste arv väheneb oluliselt.• Gümnaasiumihariduse kvaliteeti ( sh õpilaste valikud, kvalifitseeritud

õpetajad jm) saab tagada vaid teatud arvu õpilaste olemasolul.• Põhikool ja gümnaasium on erinevad ja iseseisvad õppetasemed,

mil on erinevad eesmärgid, sisu ja nõuded, oma õppemeetodid ja –keskkond.

• NN põhikoolis käijad ja gümnaasiumis käijad pole 9. klassi lõpus haridustee jätkamisel võrdses olukorras.

• Põhikooli lõpp peaks olema tõsise mõtlemise koht edasise haridustee üle, kus võrdväärselt arvestatavad on nii gümnaasium kui ka kutseõppeasutus.

• Teise taseme haridust peaks vaatama kui tervikut. Gümnaasiumi- ja kutseharidust peaks rohkem sidustama õppekavade lähendamise, ühtse kvaliteedihindamise, ühtse juhtimistasandi alla koondamisega.8

Maakondtegelik 2001/2002

võimalik 2007/2008 sünnistatistika alusel

võimalik 2013/2014 sünnistatistika alusel

Muutus 2013/2014 vs 2001/2002

Harju maakond 36 845 25 920 33 320 -10%

Tartu maakond 11 626 9 276 10 110 -13%

Ida-Viru maakond 11 676 9 258 9 560 -18%

Eesti kokku 106 556 77 264 81 440 -24%

Järva maakond 3 500 2 478 2 300 -34%

Lääne-Viru maakond 6 068 4 476 3 930 -35%

Valga maakond 3 153 2 293 2 030 -36%

Pärnu maakond 7 958 5 405 5 080 -36%

Viljandi maakond 5 051 3 788 3 120 -38%

Rapla maakond 3 529 2 392 2 160 -39%

Põlva maakond 2 858 2 051 1 740 -39%

Võru maakond 3 596 2 555 2 090 -42%

Jõgeva maakond 3 547 2 618 2 050 -42%

Lääne maakond 2 591 1 831 1 480 -43%

Saare maakond 3 492 2 207 1 930 -45%

Hiiu maakond 1 066 721 560 -48%

Õpilaste arv gümnaasiumi päevases õppevormis 2008, prognoos 2012

Maakond Gümnaasiumi õpilasi 2008Gümnaasiumi õpilasi 2012 (prognoos)

Klassikomplektide arvu muutus

Harju maakond 12279 8400 -32%

Hiiu maakond 230 160 -30%

Ida-Viru maakond 2932 2000 -32%

Jõgeva maakond 851 610 -27%

Järva maakond 720 480 -32%

Lääne maakond 775 630 -18%

Lääne-Viru maakond 1575 1100 -30%

Põlva maakond 631 450 -30%

Pärnu maakond 2299 1700 -26%

Rapla maakond 714 510 -30%

Saare maakond 946 770 -19%

Tartu maakond 4331 3100 -28%

Valga maakond 690 570 -19%

Viljandi maakond 1171 820 -30%

Võru maakond 1121 810 -27%

Kokku Eestis 31265 21900 -30%

Klassikomplektide arv gümnaasiumi päevases õppevormis 2008, prognoos 2012

Maakondklassikomplekte kokku 2008 komplekti täituvus 2008

komplektide arv 2012 muutus

Harju maakond 484 25 331 -32%

Hiiu maakond 10 23 7 -30%

Ida-Viru maakond 135 22 92 -32%

Jõgeva maakond 37 23 27 -27%

Järva maakond 34 21 23 -32%

Lääne maakond 28 28 23 -18%

Lääne-Viru maakond 61 26 43 -30%

Põlva maakond 30 21 21 -30%

Pärnu maakond 80 29 59 -26%

Rapla maakond 30 24 21 -30%

Saare maakond 31 31 25 -19%

Tartu maakond 158 27 113 -28%

Valga maakond 32 22 26 -19%

Viljandi maakond 46 25 32 -30%

Võru maakond 48 23 35 -27%

Kokku Eestis 1244 25 871 -30%

Õpilasränne gümnaasiumiga omavalitsuste vahel maakonniti, gümnaasiumi päevane õppevorm 2007/2008

1%

6%

7%

8%

12%

13%

13%

14%

14%

15%

17%

17%

18%

20%

23%

31%

36%

39%

0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45%

Tallinna linn

Tartu linn

Saare maakond

Ida-Viru maakond

Jõgeva maakond

Valga maakond

Keskmine

Lääne maakond

Järva maakond

Pärnu maakond

Põlva maakond

Viljandi maakond

Lääne-Viru maakond

Hiiu maakond

Rapla maakond

Võru maakond

Harju maakond

Tartu maakond

Koolivõrgu üldpõhimõtted

• Koolivõrk peab olema demograafiliselt ja logistiliselt põhjendatud ja tagama haridusvõimaluste võrdsuse Eesti erinevates piirkondades. (allikas: Koalitsioonileping)

• Koolivõrgu korrastamine tähendab eelkõige kõigile õpilastele vajalikul kooliastmel kvaliteetsete õppimisvõimaluste tagamist. (allikas: Praxise uuring)

Esimesed kooliastmed

• Esimeste kooliastmete võrk peab tagama nooremas vanuses õpilastele koolituskoha kättesaadavuse võimalikult kodu lähedal.

(allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)

Valdavaks koolitüübiks - põhikool

• Põhihariduse omandamine – tugevate põhikoolide ja nende filiaalideks olevate esimeste kooliastmete baasil

(allikad: Praxise uuring, Üldharidus-süsteemi arengukava 2007-2013)

• Mis on tugeva põhikooli tunnused?

Valdavaks koolitüübiks - põhikool

• Ideaalis võiks igas keskmise suurusega omavalitsuses olla vähemalt üks tugev põhikool.

• Arvestades meie omavalitsuste suurust, vähenevat õpilaste arvu ja õpilaste paiknemist, ei ole see igal pool võimalik.

• Variandid: – Halduskoostöö (kooli ühine majandamine)– Ühisasutuste loomine (kooliühing)– Haldusreform (KOV-ide ühinemine)

Mis on tugev põhikool?

• Õpilaste arv: vähemalt 30-51 õpilast III kooliastmes.• Kvalifitseeritud õpetajad.• Kaasaegne (nõuetele vastav) õpikeskkond.• Tugisüsteemide rakendamine (vajadused ja võimalused

kooliti väga erinevad).• Mis veel?

Gümnaasiumiaste (1)

• Gümnaasiumiaste peab olema sellise õpilaste arvuga, mis tagab õpetamise kvaliteedi, kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ja õpilaste valiku õppeainete süvendatud õppimiseks.

(Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)

Gümnaasiumiaste (2)

• Koolivõrgu reorganiseerimisel nähakse ette gümnaasiumiastme koondumist vähematesse koolidesse, suuremates tõmbekeskustes eraldi koole gümnaasiumiastmega või 7.-12. klassidega.

(Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava 2007-2013)

Gümnaasiumid vastavalt õpilaste arvule gümnaasiumiastmes

14

22

22

20

13

139

230

0 50 100 150 200 250

1

Grand Total 230

111+ 139

91-110 13

71-90 20

51-70 22

31-50 22

0-30 14

1

Tavaüldhariduskoolide arvu muutus 1950-2007 kooli tüüpide lõikes

0

100

200

300

400

500

600

1950

1952

1954

1956

1958

1960

1962

1964

1966

1968

1970

1972

1974

1976

1978

1980

1982

1984

1986

1988

1990

1992

1994

1996

1998

2000

2002

2004

2006

Algkoolid

Põhikoolid

Keskkoolid/gümnaasiumid

Olulisemad kvaliteedikriteeriumid gümnaasiumile

• Kaasaegne õpikeskkond – määratletakse riiklikus õppekavas, sisehindamise kriteeriumides.

• Kvalifitseeritud pedagoogide olemasolu – nõutav ettevalmistus ja piisav koormus.

• Õpilaste valikuvõimalused süvendatud õppeks, õppesuundade valikuks.

22

Olulisemad kvantiteedikriteeriumid gümnaasiumidele

• Gümnaasiumi pidamise eelduseks võime pakkuda vähemalt x õppesuunda (x>1)

• Elanike arv gümnaasiumi tõmbepiirkonnas/mõjualas?• Koolikohustuslikus eas olevate elanike arv

tõmbepiirkonnas/mõjualas?• Õpilaste arv? • Ligipääs – gümnaasiumide distantsiline kaugus?

23

Gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste võrku tuleb vaadelda ühtsena. Üldine suund: tugevad gümnaasiumid ja tugevad kutseõppeasutused, nendevaheline koostöö.• Gümnaasium on eelkõige koht, kuhu minnakse õpingute jätkamiseks kõrgkoolis

ning mõnel määral ka kutseõppes ning kust reeglina otse tööle ei minda.• Soosida (eelistada) tuleb olukorda, kus gümnaasium ja kutseõppeasutus asuvad

lähestikku. Gümnaasiumi õpilastel võiks olla võimalik läbida teatud aineid kutseõppeasutuses. Kui gümnaasium ja kutsekool asuvad ühes hoones võiks teha järeleandmisi gümnaasiumis nõutavas õpilaste arvus, sest õpetajale on võimalik tagada täiskoormus kahe kooli peale kokku.

• Kaaluda tuleks kutsekeskhariduse lõpetanutele täies mahus üldkeskhariduse omandamise võimaldamist lisa-aasta kaudu. Sel juhul saaksid soovijad jääda kutse õppe asutusse neljandaks aastaks ja õppida just neid õppeaineid, mis jäid kutsekeskhariduse õppe kava üldainete 40 õppenädalases plokis omandamata (kokku koos lisa-aastaga moodustuks aga kõigi üld hariduse RÕK-i kohustuslike õppeainete plokk). Samas jääks ka piisav varu valik aineteks. See lisaõppeaasta lõpeks sarnaselt gümnaasiumiga riigieksamite sooritamisega ja siis juba üldkeskharidusliku lõputunnistuse saamisega. 24

Plaanid täiskasvanukoolituseks:

HTMi eesmärk 2008 - 1012: Parandada madalama ja keskmise haridustaseme ja konkurentsivõimega inimeste võimalusi koolituses osaleda.

• Luuakse tööalases koolituses osalemise võimalused vähemalt 73 000 inimesele.

• Koolitus tehakse kättesaadavaks kõikides maakondades.• Koolitust pakuvad vähemalt 30 kutseõppeasutust ja

rakenduskõrgkooli (33 000 õppijat) ning 45 vabahariduslikku koolituskeskust (40 000 õppijat).

• Koolitus on suunatud tööalase konkurentsivõime parandamisele ning on õppija jaoks tasuta.

• Käivitatakse täiskasvanuhariduse populariseerimise programm.• SoM koolitab vähemalt 30 000 inimest, MKM koolitab juhte ja

töötajaid.

25

26

Vanuserühm Inimeste arv, kelle on ainult esimese taseme haridus või vähem (tuhandetes)

15-24 aastased haridussüsteemis 75 800

15-24 aastased väljaspool haridussüsteemi 32 900

25-34 aastased 26 400

35-44 aastased 11 000

45-54 aastased 14 500

55-64 aastased 26 600

65-74 aastased 41 500

KOKKU 228 700

15-24-aastased väljaspool haridussüsteemi ja vanemad vanusegrupid KOKKU

152 900

Esimese või madalama tasemega haridusega inimeste jagunemine vanuseliselt 2007. a

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

Elukestvas õppes osalevate täiskasvanute osakaal 4,6% 6,2% 6,4% 6,7% 5,3% 5,3% 6,7% 6,5% 5,9% 6,5%

Koolis või koolitusel osalenud 25-64-aastased, tuh in 33,5 44,6 46 47,9 38 38,2 47,4 45,9 42,1 45,925-64-aastaste koguarv, tuh in 731,2 724,7 719,7 718,0 716,4 714,2 711,0 711,0 708,6 706,7

Allikas: ESA, ETU

TÄNAN!

28