MRTS 2015

Kultuurkapital jagas aastapreemiaid

Vabariigi president tunnustasrahvakultuuritegelasi

Vru folkloorifestival ootab rahvatantsuhuvilisi

MeheLugu ehk II Eesti Naiste Tantsupidu

Rahvakultuuri aastaraamat 2014on trkisoojana meie peos

TeemahtuHelju Mikkel 90 ETV2-s

3 Kultuurkapital jagas aastapreemiaid

4 Vabariigi president tunnustas rahvakultuuritegelasi

7 Vru folkloorifestival Pri(mu)s tantsu koht ootab

rahvatantsuhuvilisi

8 MeheLugu ehk II Eesti Naiste Tantsupidu

10 Rahvakultuuri aastaraamat 2014 on trkisoojana

meie peos

11 Registreerimine X vabariiklikule koolinoorte

tantsufestivalile on lppemas

12 Teemahtu Helju Mikkel 90 ETV2-s

14 Rahvamuusikajuht Uno Veenre thistab juubelit

2 / ERRSi TEATAJA

Robert Hein

Kaastd ja ettepanekudoodatud aadressile

ERRSi TEATAJA / 3

UUDISED

Kultuurkapital jaga

s

aastapreemiaid

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts soovib kigile tunnustuse saajatele palju nne ka edas-pidiseks!

Kultuurkapital, kes sel aastal thistas oma 90. snnipeva, jagas

tublidele tegijatele aastapreemiaid

2014. aasta tegevuse eest. Eesti Kultuurkapitali preemiate leandmine toimus

5. veebruaril kinos Kosmos IMAX.htu lavastas Mart Koldits.

Rm on teatada, et Kultuurkap

itali

aastapreemiad said teiste hulgas ka

Maido Saar

- XXVI lau

lupeo ja

XIX tants

upeo Aj

a puudutu

s.

Puudutuse

aeg hin

ge ja sda

-

mega jaga

tud puud

utuste ee

st

(3500 euro

t)Hirvo Surva - XXVI laulupeo ja XIX tantsupeo Aja puudutus. Puudutuse aeg hinge ja sda-mega jagatud puudutuste eest (mitterahaline preemia)

Igor Tnurist elutpreemia,

Eesti rahvarivakultuuri vrtus-

tamise ja edendamise eest (6000

eurot)

Juhan Uppin, Pille Karras, Kristel Laas, Jaanus Pl-der, Heino Tartes, Enrik

Visla - eriilmelise ja nnestunud rahvamuusika suurpeo Pillipidu eest (3500 eurot)

4 / ERRSi TEATAJA

Vabariigipresidenttunnustasrahvakultuuri-tegelasiPresident Toomas-Hendrik Ilves andis Vabariigi aastapeva eel Eestile osutatud teenete eest 99 inimesele riikliku autasu. Neist kaks, XIX tantsupeo Puudutus pealavastaja Maido Saar ning Haljala Gmnaasiumi petaja Viivi Voorand olid nus oma emotsioone ERRSi Teatajaga jagama.

Tekst: Kerli Kivistu

Valgethe III klassi teenetemrk

ERRSi TEATAJA / 5

Teenetemrk on kes, kik rituaalid on toimunud, aga kui aus olla, siis see ehmatas mind alguses ra, snab Maido Saar ning lisab, et selline autasu then-dab suurt kohustst ja austust kogu rahva-tantsu maailma vastu. Saar tleb, et on nnelik inimene, sest tema t ja hobi on kokku langenud. Ma olin teismeline maapoiss ja Tilsi lastekodulaps. ks hetk otsiti sealsesse kohalikku kultuurimajja ht tantsupoissi. Mtlesin, et kaotada pole midagi ja vtsin ettepaneku vastu. Sealt see tantsupisik minu sisse puges, muljetab ta.

Selgub, et esimene Tantsupidu, kus Maido Saar kis oli niivrd nakatav, et mees otsustas prast seda Tallinna li-kooli seda eriala suisa ppima minna. Ma olen vga nnelik, et meie treener oli Mait Agu. Ta petas, mis on liigutuse vrtus ja milline hing on liigutuse sees. See andis mulle erialaselt tohutult palju juurde, rgib Saar ning lisab, et prast pinguid lks ta selle ala peale tle ja teenib tantsuga leiba tnase pevani.

Hetkel on mehel ksil suur projekt rahvatantsurhm Kagu Kabujalaks, kuhu Saar oma energia suunab ning mil-les enda snul mnuleb. Ma armastan oma ts kige rohkem seda, et pean pidavalt olema liikumises, see paneb positiivses mttes rakkesse. Ma naudin enne tantsutundi seda, et 40 noort sra-vat inimest vaatavad otsa. See, kuidas toimub mlemapoolne andmine ja nauti-

EV 97

Valgethe III klassi teenetemrk

Maido Saar - Tekkis ksimus, et miks mina?

mine, teebki mind nnelikuks inimeseks, muljetab Saar.

Tunnustatud tantsupetaja on arva-musel, et Eestil on tugev rahvatantsu-kultuur ja me ei tohiks seda hbenda. Ma ei karda, et rahvatantsu populaarsus kaoks. Nen, kui aktiivselt tantsupeda-googid vhese raha eest seda kultuurima-jades petavad. Au ja kiitus. Me prame tihti pilgu oma juurte juurde, ehk tantsu ja laulu poole. See arendab ja viib meid edasi. Nii ka kahekmne aasta prast, snab Saar kindlameelselt.

Judes tagasi teenetemrgi saamise juurde jb Maido Saar mttesse ja lausub, et kige thtsam on, et see tun-nustus ei suigutaks inimest ja ei ajaks nina psti. Seega, minu kohustus on teha oma td hsti edasi, tleb ta.

Maido Saar

6 / ERRSi TEATAJA

EV 97

2014. aasta sgisel titus 50 aastat Viivi Voorandil kultuuripllul. Olin 14-aas-tane, kui Lille Arraste mind endale appi palus rahvatantsurhmi saatma Kark-si-Nuia rahvamajja, meenutab Voorand ja lisab, et Lillel oli hea omadus higata proovides kiki samme igete nimedega tnaseni meeles ja algoskused juhenda-miseks olemas. Mul on selle kohta oma tlemine ikka ka: Olen lpetanud Lille Arraste Tantsukadeemia!, tleb ta.

Huvisid oli Voorandil palju, aga kui-dagi juhtus nii, et tulevase eriala osas ji ikka peale muusika. Ta ppis Tal-linna Pedagoogilises Instituudis kooriju-

Valgethe V klassi teenetemrk

Viivi Voorand - Mulgi-maal eldi selle kohta : Pauk ja puusrk!

hiks-muusikapetajaks ning rahvamuu-sika juurde sattus ta 1973. aasta sgisel vga juhuslikult. Nimelt, likoolikaaslane kutsus Leegajusse. Igor Tnurist pani mind katsetel kohe helletama ja vttis oma kampa. Ju mu nii-elda kva kri sobis, muljetab Voorand. Ta meenutab, et prast seda kutsuti teda Lahemaale regilauluansamblit tegema. Suureks varanduseks kujuneseid need inimesed Lahemaalt, kellega saatus ansamblis kokku viis. Neil oli kaasavaraks pisut regilaule, aga rohkem uuemat rahvalaulu ja pillilugusid. Meie, nooremad, vtsime le ajapikku ka nende laulude tunnetuse. Oleme suutnud seda tnaseni, ka 40 aas-tat hiljem, endaga hoida, tleb Voorand.

Ta mtiskleb oma tegemiste ja tde le ning peab oluliseks mainida ht thtsat ametit. Samavrra kui mitte rohkemgi on thtis olnud mu palgat muusikapetajana, sealhulgas solistid, ansamblid ja kordades ajamahukam koo-rijuhit 3-4 kooriga. Olen nnelik, et suurem osa lapsi tahavad veel laulupeol laulda, mainib Voorand.

Presidendi teenetemrgi le on Viivi Voorand vga uhke ning lausub, et esiotsa tabas teda suur ehmatus. Kallis orden on juba peos, aga leandmine pole siiani kohale judnud. llatus-llatus tervi-tused tulevad isegi Iirimaalt, Soomest ja Kanadast. Need mitmed sajad nnitlu-sed teevad ju sdame soojaks! lausub Voorand tnulikult.

Lisaks Viivi Voorandile ja Maido Saarele sai presidendilt tunnustuse ka nitleja ja suupilli traditsioonide hoidja Feliks Kark. ERRS soovib ka Feliksile palju nne tunnustuse puhul!

Viivi Voorand

Vru folkloorifestival Pri(mu)s tantsu koht ootab rahvatantsuhuvilisi

Vru folklooripidu sndis kakskmmend ks aastat tagasi just tnu soodsale tant-supinnasele Vrumaal on rahvatantsu alati au sees peetud, peoga tahtsid kor-raldajad maailma rikkaliku tantsuprandi vrokesele koju ktte tuua ja ennast maailmale nidata.

Eesti rahvatantsul on Vru Folkloo-rifestivalil alati vrikas koht olnud. Tahaksime meie rikkalikku tantsupran-dit veelgi enam esile tuua, seda mtet toetab ka tnavuse peo teema Millest rikkad, sellest helded! Kutsume Eesti-maa rahvatantsijaid Vru peol osalema. Pakume vimaluse veeta koos tantsurah-vaga laiast ilmast mnusalt aega, nidata publikule meie ilusat rahvatantsu, saada osa festivaliritustest.

Eesti rhmadel palume ette valmis-tada 10-15-minutilise (soovituslikult oma paikkonna primusel phineva) folkloo-rikava esitamiseks pealaval ja/vi vaba-laval. Vabalaval vib kava koosneda ka rahvuslikest lava- ehk autoritantsudest. Pealava esinemisel tuleb kasutada elavat muusikat. Vabalava esinemistel on luba-tud kasutada saatemuusikat ka helikand-jalt.

8.-12. juulini 2015. aastal ootab Vru taas kiki rahvatantsuhuvilisi: tantsijaid ja tant-sust lugu pidavaid inimesi folkloorifestiva-lile, sest pri(mu)s tantsu koht on just siin.

Kik tantsurhmad esitavad hi-selt festivali ava- ja lppkontserdil kaks (mlemal kontserdil) folkloorset tantsu, mis selguvad peale rhmade registreeru-mist. Nendele lisanduvad tnavatantsul esitamisele tulevad tantsud, mis avalda-takse festivali kodulehel.

Vaata festivali kodulehte www.vorufolkloor.ee ja registreeru kindlasti (vorm kodulehel)!Pris tantsu ja pris tantsija koht onVru folkloorifestivalil!

ERRSi TEATAJA / 7

8 / ERRSi TEATAJA

Tantsupeo proovidega veel alustatud ei ole, aga hoogsad ettevalmistused peo lbiviimiseks juba kivad. Td on alus-tanud tantsupeo toimkonnad. Hetkel on ksil valiku tegemine ehk millised tant-sud jvad millisele rhmaliigile tantsida. Juba augustis ilmub tantsuraamat tantsu-peo tantsude kirjeldustega, snab pea-korraldaja Airi Rtter.

Iga krvaltjlgijat huvitab, et kui-das sndis Naiste tantsupeole nimi MeheLugu. Selgub, et idee kasvas vlja eelmisest peost, mis oli NaiseLugu. No ei olnudki mingit nuputamist, sest see oli meil juba esimesel peol selge ja me pole selles hetkegi kahelnud. Mned on seda kuuldes arvanud, et nd hakkavad nai-sed luua seljas mda muru lendama, aga

Jrgmise aasta suvel on tulemas II Eesti Naiste Tantsupidu, mis annab vimaluse Eestis ja ka vljaspool Eestit tegutsevatele nais- ja neiduderhmadele taas tunnetada koostantsimise ja heshingamise lummust.

luuatantsu esialgu kavas ei ole, snab Rtter.

Kui vrrelda I ja II Eesti Naiste Tant-supidu, siis esimesel peol mtiskles naine ise oma elu ja saatuse le sellel tuule-pealsel maal. Nd aga mtleb mees eesti naisest lbi tantsukeele, mainib Rtter rkides II Naiste tantsupeo kont-septsioonist.

Eriline on suursndmus selle poolest, et pakub vimalust tunnetada suure peo latunnet kigile Eesti naisrhmadele, samuti neile, kes suurele Puudutuse peole ei mahtunud. Et kski naisrhm ei jks peale suurt pidu omaette nurka nukrut-sema ning tantsulusti ja head tahet jt-kuks ka neil naisrhmadel, kes suurel peol ei olnud. Et neidudel oleks phjust

Tekst: Kerli Kivistu

TULEKUL

ERRSi TEATAJA / 9

taas tulla kokku, moodustada oma tantsurhmi ja tantsida edasi eesti rahvatantsu. Vikene lootusekiir paistku ka memmede tantsurhmade aknasse.

Eelmise aasta novembris toimus Jgeval II Uute Naistantsude kon-kurss, mille eesmrgiks on leida uusi tantse II Eesti Naiste Tantsupeo repertuaari. Rtter rgib, et praegu on konkursil esitatud tantsudest se-lal 19 tantsu. ks kindel tants on konkursi vidutants Ktrin Jrvise Leemekulbiliigutajad. Osa tantse tuleb peokavasse ka niinimetatud naisrhmade kullafondist. Ja mned mrgilise thendusega tantsud on tellimisel, tleb ta.

Kuid iga rituse korraldami-sega kaasnevad mured ja rmud. Airi Rtteri snul on jrgmise aasta Naiste tantsupeo korraldamise juures peamiseks mureks see, et Jgeva on vike linn, kus eksisteerib tismt-meline staadion, aga puudub vajaliku suuruse ja krgusega tribn, kust pidu mugavalt jlgida. Sellise tri-bni rentimine on selle peo kige suurem vljaminek. 2. veebruaril avasime naiste knlapevahtuga tribnifondi, kuhu ootame annetusi kigilt tantsuspradelt, lausub ta. Sellegipoolest pole halba ilma heata. Nimelt, osavtjad nevad kaunist Vooremaad ja vikese koha vlu ongi see, et ollakse rohkem koos ja he-peretunne on tugevam.

Eesti Naiste Tantsupidu toimub 12. juunil 2016 ning peost osavtu-vimalus loodetakse pakkuda ligi 200-le naisrhmale, 20-le neidude-rhmale/memmederhmale ja veel mningatele segarhmadele.

TULEKUL

Airi Rtter

10 / ERRSi TEATAJA

aastaraamat 2014 on trkisoojana meie peosOli puudutav ja meeldejv aasta, tleb raamatu sissejuhatavas intervjuus Eino Pedanik, kultuuriministeeriumi rah-vakultuurinunik. Aastaraamatu lbivaks teemaks on Aja puudutus. Puudutuse aeg.

2014.aasta suur laulu- ja tantsupidu, oli tippsndmus, mis puudutas. Puudutas omal moel, omal kombel. Olenemata sel-lest, millisest Eestimaa nurgast me prit oleme.

Lbi paljude vaatepunktide ja mit-mete inimeste toome teieni eriilmelised lood. Ajast, mis puudutas.

Raamatust leiad huvipakkuvaid artik-leid ja fakte, intervjuusid ja mlestusi. Kas oled teadlik, et just 2014 aastal kanti UNESCO vaimse kultuuriprandi esin-dusnimekirja suitsusaunakombestik? Vi seda, et EESTI Rahvakunsti ja Ksitliit thistas oma 85. juubelit? Oled kuulnud, mida Laurits siis igupoolest lubas? Vi seda, kus saad teha he pingiringi? Mil-

lise linna peatnavalt leiad pitsikeskuse? Kui mitme teatritrupi juurde juab Tiit Alte? Seda, et ltspillimngijad thista-sid Kikka aastat, oled vast kindlasti kuul-nud? Vi seda, et Aasta Kodanikuks valiti tantsupedagoog Ilma Adason? Me usume Sind teadvat, et Rahvakultuuri Keskus mdunud sgisel oma 20. snnipeva thistas. Avatud seminariga Kolm vaa-det rahvakultuurile. Sel rahvakultuuri laiema mtestamise peval grupiloomin-guna vormunud mtteist sai Joonmeedia vahva visuaali abil selle aastaraamatu lbiv kujundus.

Aastaraamatust leiab iga lugeja midagi, mis puudutab.

Rahvakultuuri Keskusest ka soetada - selle maksumuseks on 5 .

Rahvakultuuri Keskus tnab kiki kaasautoreid ning toimetuse liikmeid. Rahvakultuuri aastaraamat ilmus Eesti Kultuurkapitali toel.

Rahvakultuuri5 EUR

ERRSi TEATAJA / 11

Tuletame meelde, et registreerimine 16.-17. mail toimuvale X vabariiklikule koolinoorte rahvatant-sufestivalile on lppemas.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Pelgulinna Gmnaasium koos Kose tantsijatega korraldavad jrjekorras juba kmnendat kooli-noorte rahvatantsufestivali, mis sel aastal toimub Kosel.

Osalema on oodatud kik koolide rahvatant-surhmad (vanus piiramata), kellel on vaja ette valmistada kaks tantsu: ks tants on vabalt valitud oma kodukoha rahvatants vi eesti autoritants, teisena tuleb esitada ks oma kodukoha rahva-muusikale loodud omaloominguline tants.

Festivalil pakuvad huvitavat ning harivat tege-vust pakuvad Eesti Rahvusliku Folkloorinukogu noortekoda, Kose noortekeskus, kodukaitse, tant-surhma KAPAK noored ning Kose tantsupetajad ja treenerid.

Festivalile registreerimine kestab 10. mrtsini. Lisainfot osalemistasude ja registreerimise kohta saab ERRSi kodulehekljelt www.errs.ee.

RegistreerimineX vabariiklikulekoolinoorte tantsufestivalile on lppemas

ERRSi TEATAJA / 11

Osalema on oodatud kik koolide rahvatant-surhmad (vanus piiramata), kellel on vaja ette valmistada kaks tantsu: ks tants on vabalt valitud oma kodukoha rahvatants vi eesti autoritants, teisena tuleb esitada ks oma kodukoha rahva-

Festivalil pakuvad huvitavat ning harivat tege-vust pakuvad Eesti Rahvusliku Folkloorinukogu noortekoda, Kose noortekeskus, kodukaitse, tant-surhma KAPAK noored ning Kose tantsupetajad

Festivalile registreerimine kestab 10. mrtsini. Lisainfot osalemistasude ja registreerimise kohta saab ERRSi kodulehekljelt www.errs.ee.

12 / ERRSi TEATAJA

TeemahtuHelju Mikkel 90

ETV2-s

Karikakrapev on vrskelt valmi-nud dokumentaalfilm 70-aastase Tartu likooli Rahvakunstiansambli ajaloost ja tnapevast. Reissr Urmas Reisberg annab vrvika levaate T RKA kuul-susrikkast minevikust ja jlgib vanema segarhma teekonda 2014. aasta tantsu-

Tantsumemm Helju Mikkel thistab 13. mrtsil oma aukartust ratavat 90. juubelit. Helju Mikkel on olnud pikka aega Tartu likooli Rahvakuns-tiansambli juht ning tema kodust, Haldja talust, sdatakse tantsupeo tuli.

ETV2 thistab tantsumemm Helju Mikkeli 90. snnipeva temaatilise saatekavaga phapeval, 15. mrtsil, kaks peva prast Memme iget snnipeva ja pev prast pidulikku juubelikontserti Tartus.

peole. Intervjueeritud on kunstilisi juhte Helju Mikkelit, Henn Tiivelit ja Aveli Asbe-rit, kasutatud rohkelt arhiivikaadreid.

Haldja talu valgus on 1989. aas-tal valminud portreesaade Helju Mikkelist reissr Merike Veskuse teostuses.

ERRSi TEATAJA / 13

MT Tartu likooli Rahvakunstiansam-bel andis Karikakrapeva ja Elavad mustrid vlja ka DVD-l. Kolmest plaa-dist koosneval DVD-komplektil sisalduvad veel dokumentaalfilmi jaoks tehtud pikad intervjuud Helju Mikkeli, Henn Tiiveli ja Aveli Asberiga, samuti T RKA kroonika-kaadrid reisist Soome 1962. aastal ning ansambli tegemistest 1980.-81. aastal. DVD-komplekti hinnaga 12 eurot on vi-malik igal tantsuhuvilisel endale tellida, kui tellimus esitada meiliga aadressile laurileht.post@gmail.com.

Elavad mustrid on Andres Sdi rahvuslik muusika- ja tantsufilm, mis tehti 1970. aastal Kesktelevisiooni telli-musel leliidulisele publikule, et tutvus-tada Eesti rahvakultuuri. Kihnu ja Setu laulikute krval tidab enam kui pool tundi tantsudega Tartu likooli Rahva-kunstiansambel. Film taastati T RKA 70. juubeliks Rahvusarhiivi filmiarhiivis olnud filmilindilt ning seda nidatakse Eestis tenoliselt esimest korda ligi 40 aasta jrel. Filmi stsenaristid on Helju Mikkel ja Paul-Eerik Rummo. Filmi pikkus on 1 tund ja 5 minutit.

Teemahtu kavas on kolm saadet:Kell 21.20.Dokumentaalfilm Karikakrapev (Plank Film 2015). Kell 21.55.Haldja talu valgus Helju Mikkel (ETV 1989)Kell 22.50.Elavad mustrid (Tallinnfilm 1970)

14 / ERRSi TEATAJA

RahvamuusikajuhtUno Veenre thistab juubelit

Kontserdil saab kuulda lbiliget Uno Veenre loomingust. Ta on kirjutanud ja seadnud hulgaliselt lugusid rahvamuu-sika-, kammer- ja puhkpilliorkestritele ning loonud mitmeid soolo-, ansambli- ja koorilaule. Esinevad Ooper-Kvartett, Nmme Pillikoor, Harju KEKi Rahvamuu-sikaorkester, Phjapiigad, Vino Puura, Urve Tauts ning kavajuht Jri Aarma. Kontsert on kuulajatele tasuta!

Uno Veenre on ppinud Tallinna Kon-servatooriumis, Tallinna Muusikakoolis, Riiklikus Konservatooriumis. Lpetanud Heliloojate Liidu seminari 1958. aastal. Tegutsenud orkestrandina, ansambli- ja koorijuhina. Ttanud ENSV Rahvaloo-mingu Majas, muusikasaadete toimeta-jana Eesti Raadios, dirigendina Noorsoo Kultuuripalees, A/ Kunstilise Isetege-vuse Majas, Kirovi nim. kalurikolhoosis ja Tallinna Toomklubis.

24. mrtsil saab 95 aastaseks legendaarne rahvamuusikajuht Uno Veenre. Maestro thistab juubelit kontserdiga Tallinnas Nmme Kultuurikeskuses 28. mrtsil algusega kell 15.00.

PALJU NNE

Eesmrgiga populariseerida eesti rah-vamuusikat ja rahvalikku heliloomingut moodustas Uno Veenre 1960. aastal Eesti Raadio juurde rahvamuusikaansambli ja aastal 1965 orkestri Vikerlased, mis andsid tuke laialdasele rahvamuusikaan-samblite moodustamisele ja elavdas huvi rahvamuusika vastu le Eesti. Ta on olnud eestvedajaks ka Eesti Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkestri (1964) moodusta-misel ja vabariiklike rahvamuusikape-vade korraldamisel. Aastatel 1960-2000 oli Veenre ldlaulu- ja tantsupidudel rah-vamuusikaorkestrite ldjuht. Vib elda, et tnu Uno Veenre tegevusele rahva-muusika populariseerimisel silis Eestis laulukooride ja tantsurhmade krval ka rahvamuusika harrastamine.

ERRSi TEATAJA / 15

PALJU NNE

Snnipevalapsedmrts

Solvi Kruus 02.03.1965 50Eevi Koppelmann 03.03.1935 80Leili Nael 03.03.1945 70Lea Kurvits 07.03.1970 45Marge Luude 12.03.1965 50Helju Mikkel 13.03.1925 90Helju Veedam 13.03.1950 65Riina Roost 14.03.1985 30Karmen Ong 15.03.1980 35Toivo Kasemets 16.03.1940 75Taivo Aljaste 17.03.1975 40Ivi Lehtmets 19.03.1950 65Klliki Arjokesse 20.03.1965 50Linda-Elisabeth Laht 21.03.1925 90Uno Veenre 24.03.1920 95