VALITSUS JA RIIGIEELARVE

Juhan Lehepuu

Leiame vastused küsimustele

Milliseid ülesandeid peab täitma riik turumajanduses

Miks riik neid ülesandeid täitma peab?

Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused?

Kuidas riik oma tegevust finantseerib?

Missuguseid makse makstakse?

Miks valitsus kogub makse?

Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas

sellest vabaneda?

Merkantilistid arvasid, et riik peab väga aktiivselt

sekkuma majandusse.

Füsiokraadid arvasid, et riik ei peaks sekkuma

majandusse.

Tänapäeval ei kahtle keegi selles, et valitsusel on

turumajanduses oma osa.

Valitsusel on turumajanduses järgmised ülesanded:

1. 0mandiõiguse kaitse

Tihti ei ole turul piisavalt võimu ettevõtete ja

inimeste vara kaitseks.

Riik kehtestab seadustega kõigi jaoks ühtsed reeglid

(Põhiseadus, Äriseadustik, Tarbijakaitseseadus…)

Riik kehtestab seadusi ja ka jälgib nende täitmist

(politsei, kohus, sõjavägi…).

2. Konkurentsi kaitse

Turusüsteem ei suuda alati tagada konkurentsi

(kartellikokkulepped).

Turu konkurentsivõime tagamiseks on riigid

kehtestanud monopolivastaseid seadusi.

Eestis peavad ettevõtjad lähtuma Konkurentsi-

seadusest.

USA-s võeti juba 1890. a. vastu Shermani seadus,

mis on suunatud monopolide loomise vastu.

Claytoni seadus (1914) - suunatud tarbijatele

erinevate hindade kehtestamise vastu, kui see

vähendab konkurentsi.

Föderaalse kaubanduskomisjoni seadus (1914) -

loodi Föderaalne kaubanduskomisjon, mis aitas

rakendada monopolivastaseid seadusi. Kaitseb

inimesi eksitava reklaami eest.

Celleri seadus (1950) - suunatud ettevõtete liitumise

vastu, mis vähendab konkurentsi.

3. Majanduse kõrvalmõjude reguleerimine.

Kõrvalmõjuks nim kellegi tegevuse mõju üle-

kandumist teistele inimestele.

Kõrvalmõjudel puudub turg, järelikult pole neil ka

hinda.

Kõrvalmõjud võivad olla positiivsed (ilus aed) või

negatiivsed (saastatus).

Valitsus saab piirata tegevusi, mis tekitavad

negatiivseid kõrvalmõjusid kaaskodanikele

(maksustamine).

Valitsus saab subsideerida positiivseid

kõrvalmõjusid.

4. Avalike hüviste pakkumine

Avalikud hüvised on kaubad ja teenused, mida ei

saa toota turusüsteem vaid toodab valitsus.

Näiteks teedevõrk, valgusfoorid, liiklusmärgid,

politsei, sõjavägi, tänavavalgustus…

On kaks põhjust, miks turusüsteem ei taga avalikke

hüviseid:

a) neid maksustada või kedagi nendest ilma jätta on

suhteliselt keeruline (tänavavalgustus, liiklusmärgid,

sõjavägi…);

b) saadav kasum ei õigusta erafirma kapitali-

mahutusi (teedevõrk)

5. Tulude ümberjaotamine

Valitsused on järjest enam võtnud enda ülesandeks

tulude õiglasema jaotamise ühiskonna liikmete vahel

(võttes rikastelt ja andes vaestele).

Tavaliselt peetakse riskirühmadeks pensionäre,

noori peresid ja erialase kvalifikatsioonita noori.

Eestis on olemas mitmeid liiki toetusi:

a) toetused sissetuleku suurendamiseks (töötu

abiraha, lastetoetused, toimetulekutoetused,

pensionid…);

b) programmid vaesuse vähendamiseks (ümberõpe)

6. Majanduse stabiliseerimine

a) Vähendada tööpuudust - soodustades ettevõtluse

arengut.

b) Soodustada majanduskasvu - rahapoliitika,

maksupoliitika.

c) Stabiliseerida hindu - rahapoliitika,

maksupoliitika.

Valitsus peab täitma neid ülesandeid, kuna nendes

valdkondades turumajandus ei toimi.

Valitsuse sekkumine majandusellu võib tekitada

probleeme:

1. valitsusametnikel puuduvad stiimulid ressursside

efektiivseks kasutamiseks - need ressursid ei kuulu

neile endile;

2. valitsusametnikel puudub info tarbijate soovide

kohta - nad lähtuvad oma eelistustest;

3. erihuvid - mitmetel huvigruppidel (ametiühingud,

tööstusliidud, põllumajandusliidud…) on tugevad

stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna

lobitöö kaudu on võimalik saada endale toetusi või

seadusandlikke soodustusi.

Riigieelarve

Selleks, et riik saaks funktsioneerida ja temale

pandud ülesandeid täita on valitsusel vaja raha.

Selle raha hankimiseks ja kulutamiseks koostatakse

plaan ehk riigieelarve.

Riigieelarve on finantsplaan, milles on ära toodud

riigi tulude allikad ja kulude suunad

Tasakaalus eelarve - tulud = kulud

Eelarve ülejääk - tulud on suuremad kui kulud.

Eelarve defitsiit - kulud on suuremad kui tulud.

Valitsuse kulutused

1. Toetused - lapsetoetused, toimetulekutoetused,

töötu abirahad (1999. a. - 27% eelarve mahust,

2003. a. - 29%).

2. Riigikaitse - NATO-ga liitumise järel on Eesti riik

võtnud endale kohustuse kulutada riigikaitsele

vähemalt 1% SKP-st aastas. 1999. a. olid Kaitse-

ministeeriumi kulutused 949 miljonit krooni (5,14 %

kogu eelarve kulutustest) ja veidi üle kahe miljardi

krooni 2003. a.

3. Intressid riigivõlalt - intressimaksed on olnud viie

aasta jooksul (1999 - 2003) alla 1% eelarve kogu-

kuludest.

4. Toetused kohalikele omavalitsustele - 2003. a.

moodustasid need toetused 2% eelarve kogukuludest

5. Riigitöötajate palgad - 15% eelarve kogukuludest.

Valitsuse tulud

Valitsuse tulude allikad:

1. maksud - fiskaaltulud;

2. raha hoiustamine - finantstulud;

3. varade müük - tulud varadelt.

Peamised maksutulu allikad:

1. füüsilise isiku tulumaks - 21 % (1999. a. -

peaaegu 3 miljardit krooni; 2003. a. - üle 5 miljardi

2. ettevõtte tulumaks - 21% (1999. a. - 1, 65 mld kr;

2003. a. - 1,35 mld kr). Eesti eripära on see, et

ettevõtte tulumaksu ei maksta mitte teenitud kasumi,

vaid jaotatud dividendide pealt;

3. käibemaks - 20% . Peamine Eesti riigieelarve

tuluallikas (1999. a. - 7,8 mld kr; 2003. a. - peaaegu

11 miljardit kr);

4. aktsiisimaks - Eestis on aktsiis kehtestatud

alkoholile, tubakale, mootorikütusele, mootor-

sõidukitele ja pakenditele (15% kogutuludest).

5. Sotsiaalmaks - 33% (20% laekub pensionifondi

ja 13% tervishoiu ravikindlustusfondi).

1999. a. - 6,5 mld kr; 2003 a. - 14,04 mld kr

6. muud maksud ja trahvid - hasartmängumaks,

maamaks… ja trahvid moodustavad väga väikese

osa eelarve tuludest.

“Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja

arvatud surm ja maksud.”

Benjamin Franklin, 1789

Riigieelarve 2007

Tulud 75,91 miljardit

Maksutulu 67 957 700

Tulumaks 8 515 000

Sotsiaalmaks 27 490 000

Käibemaks 23 000 000

Aktsiisid 7 880 700

Alkoholiaktsiis 2 350 000

Tubakaaktsiis 1 295 000

Kütuseaktsiis 4 235 000

Riigieelarve 2007

Kulud 74,78 miljardit

Valitsus 8 421 372

Haridus- ja Teadusministeerium 6 004 207

Kaitseministeerium 4 701 461

Maj.- ja komm. ministeerium 6 750 223

Siseministeerium 6 358 726

Sotsiaalministeerium 32 738 172

Lisaeelarve 2007

Tulud 6,2 miljardit

Kulud 2,7 miljardit

Reservidesse 3,5 miljardit

Riigieelarve 2008

Tulud 96,3 miljardit

Kulud 93,6 miljardit

Ülejääk 2,7 miljardit

Riigieelarve 2009

Tulud 97,8 miljardit

Kulud 96,7 miljardit (98,5)

MAJANDUSRINGLUS VALITSUS

MAJAPIDAMISED

TARBIJAD

RESSURSIOMANIKUD

ETTEVÕTTED

tööjõud

palk

kaubad ja teenused

raha

Miks valitsus kogub makse?

1. Valitsemiskulude katteks - valitsus ostab kõike

alates kirjaklambritest kuni autodeni.

2. Mingi tootmisharu kaitseks - näiteks tollimaks

(impordilt võetav maks), millega muudetakse

imporditava kauba hind kõrgemaks. Sellega

kaitstakse kodumaist tootjat.

3. Kahjulike tegevuste tõkestamiseks - näiteks

maksustatakse sigarette ja alkoholi, et vähendada

nende tarbimist.

4. Mingite tegevuste soodustamiseks - näiteks Eestis

vabastatakse need ettevõtted tulumaksust, mis

investeerivad teenitud kasumi tagasi firmasse.

5. Majandusliku aktiivsuse reguleerimiseks - makse

langetades suurendatakse majanduslikku aktiivsust

ja makse tõstes vähendatakse majanduslikku

aktiivsust.

Maksustamisel lähtutakse kahest põhimõttest:

1. vastavalt avalike hüviste kasutamisele - näiteks

maantee kasutamise eest peaks maksma autojuhid;

2. vastavalt tulude suuruse järgi - tavaliselt suurema

tuluga inimesed maksavad ka rohkem maksudeks.

Erinevad maksusüsteemid:

1. proportsionaalne maksusüsteem - kõik inimesed

maksavad samasuguse protsendi oma tuludest

maksudeks.

25 000 kr - 21% - 5250 kr

100 000 kr - 21% - 21 000 kr

Jõukama inimese sissetulek ja maksukoormus on

neli korda suuremad kui väiksema sissetulekuga in.

Eestis kehtivatest maksudest on proportsionaalsed

maksud ettevõtte tulumaks, üksikisiku tulumaks ja

sotsiaalmaks.

2. Progressiivne maksusüsteem - suurema tuluga

inimesed maksavad protsentuaalselt suurema osa

maksudeks.

25 000 kr - 20% - 5000kr

100 000 kr - 40% - 40 000 kr

Jõukama inimese sissetulek on neli korda suurem ja

maksukoormus kaheksa korda suurem.

3. Regressiivne maksusüsteem - madalama

sissetulekuga inimesed maksavad protsentuaalselt

suurema osa maksudeks.

Külmkapp maksab 5000 kr - käibemaks 20% - 1000

25 000 - 4%

100 000 kr - 1%

Eestis kehtivatest maksudest on käibemaks ja

aktsiisimaks oma olemuselt regressiivsed maksud.

Eelarve defitsiit ja riigivõlg

Paljude riikide eelarved on defitsiidis.

Eelarvedefitsiidi pooldajad väidavad järgmist:

1. Riigivõlg ei ole nii suur, kui näib.

Miljonite kroonide tagasimaksmine võib olla

probleemiks üksikisikule ja ettevõtetele, kuid riigi

tootmisvõimsuse juures ei ole see probleemiks.

2. Riigivõlg moodustab protsentuaalselt SKP-st väga

väikese osa.

Eesti riigivõlg moodustas 2001. aastal SKP-st üle

2%; 2002. aastal alla 2%

Eesti riigi välisvõla dünaamika (mln kroonides)

AASTA SUMMA % SKP-st TAGASI INTRESS

1992 360 2,4 104,3 0

1993 1663,2 7,5 151,4 64

1994 2167,5 7,2 36,7 92,5

1995 3220,3 7,8 69,4 171,4

1996 3363,3 5,6 331,1 285,2

1997 3555,3 5,5 579,2 168

1998 3416,3 4,7 594,1 334,8

USA riigivõlg oli 1990. aastaate alguses 3 triljonit $

1000$ = 201 miili (321 km)

Eesti riigivõlg oli 2005. aastal 2,9 miljardit krooni

3. Majanduslanguse ajal võib eelarve puudujääk

suurendada SKP-d.

SKP = K + I + V + PE

Kui valitsus suurendab oma kulutusi raha laenates,

suurendab see SKP-d tervikuna.

Suurendades SKP-d elavneb majanduselu ja

majanduslangus peatub.

Eelarvedefitsiidi kriitikud väidavad järgmist:

1. riigivõlalt tuleb maksta intressi - intressidele

kulutatavat raha võiks suunata mujale;

2. eelarve puudujääk võib tõsta intressimäärasid.

Valitsus võtab laenu suurtes kogustes.

Kui valitsus laenab raha kodumaistest pankadest,

siis sellega ta vähendab väljalaenatava raha hulka.

Suurem nõudlus väljalaenatava raha järele kergitab

selle raha hinda.

Mida vähemaks midagi muutub, seda kõrgemaks

tõuseb hind.

3. Eelarve puudujääk võib vähendada

erainvesteeringuid.

Kui valitsus laenab raha eelarve puudujäägi

rahastamiseks, kasutab ta summasid, mida muidu

kasutataks investeerimiseks ettevõtetesse.

Väiksemad investeeringud viivad tööpuuduse

suurenemiseni.

4. Eelarve defitsiit võib viia inflatsioonini.

Kui valitsus otsustab puudujäägi likvideerimiseks

lihtsalt raha juurde trükkida, siis suureneb rahamass

ilma ringluses olevate kaupade ja teenuste hulga

suurenemiseta.

Suurem hulk raha jahib sama hulka kaupu ja

teenuseid, mis tõstab nende hinda.

Eeelarvedefitsiidist hoidumine tähendab:

1. valitsuse tulude maksimeerimist - maksuameti töö

efektiivsemaks muutmise abil tõhustada maksude

kogumist;

2. kulude hoidmine range kontrolli all:

a) eelarve koostamine mitmeks aastaks;

b) riiklike investeeringute programmi koostamine;

c) pensionireformi jätkumine - riigi roll väheneb,

erapensionifondide roll suureneb;

d) jätkuv erastamine

Eesti Vabariigi eelarve on arvestuslikult tasakaalus,

kuid majanduslikus tähenduses ei pruugi alati

tasakaalus olla (1999, 2000)

Seda sellepärast, et riigi tulude hulka arvatakse ka

välislaenud, millega kaetakse kulutusi, kulutuste

hulka arvatakse laenude tagasimaksed.