Embed Size (px)
Citation preview
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee: sild Euroopa ja organiseeritud
kodanikuühiskonna vahel
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:32 Page1
2
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:32 Page2
1. Sissejuhatus. Presidendi läkitus 4
2. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 6
2.1 Ainulaadne roll: mis muudab komitee eriliseks?
2.2 Mis on komitee ülesanne?
2.3 Kuidas komitee tegutseb?
2.4 Koostöö liikmesriikide samalaadsete organisatsioonidega
3. Komitee koosseis 14
3.1 Rühmad
4. Kuidas komitee töötab? 18
4.1 Eestseisus ja juhatus
4.2 Täiskogu
4.3 Sektsioonid
4.4 Eelarve-, teabevahetus- ja kvestorite rühm
4.5 Peasekretariaat
5. Komitee ja maailm 30
6. Võtke meiega ühendust! 32
6.1 Komitee asukoht
6.2 Külastused. Tere tulemast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse!
6.3 Veebileht
6.4 Trükised ja dokumendid
3
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:32 Page3
4
Sel Euroopa lepingulise aluse seisukohast ajaloolisel hetkel on äärmiselt olulinekeskenduda Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõuandva rolli uuestimääratlemisele. Peame uuendama oma rolli vahendaja ja kompromissileidjana, etaidata ELi õigustloovatel ja täidesaatvatel asutustel tulemuslikult vastata Euroopakodanike vajadustele ja muredele järjest suureneva sotsiaalse rahulolematuseolukorras.
Meil on keeruline roll, kuna raske poliitiline olukord ja praegused ajaloolised arengudnõuavad Euroopa institutsioonilise ja poliitilise konteksti põhjalikku ajakohastamist.Euroopa Liit on liiga tihti olnud võimetu leidma vastuseid meie ühiskonna ootusteleja probleemidele. See suurendab ebakindlust ja muret, mis majanduses väljenduvadtihti enesekeskses käitumises ja protektsionistlikes suundumustes ning ühiskondlikultasandil ksenofoobias.
Me keskendume kolmele prioriteedile: Lissaboni lepingu ratifitseerimise jarakendamise elluviimine, Euroopa sotsiaalmudeli tugevdamine ning Lissabonistrateegia taaskäivitamine.
Lissaboni leping puudutab meid otseselt, kuna selles püstitatakseosalusdemokraatia küsimus, mis peab õigusaktides kinnistuma. Euroopainstitutsioonilises kontekstis edendab komitee koostöös riiklike majandus- jasotsiaalnõukogudega arutelu kodanikuühiskonnas. Leping sisaldab põhiõigustehartat, millesse on koondatud Euroopa Liidu kodanike põhiõigused, mis seotakseesmakordselt vastavate kaasnevate kohustustega. Peame nüüd nõudma nenderakendamist, diskrimineerimise kaotamist ning nende arvestamist teenäitajanasisserändeprobleemide lahendamisel.
Euroopa sotsiaalmudel on Euroopa Liidu ajaloos sügavalt juurdunud alatesselle asutajatest, kes 1957. aastal allkirjastasid Rooma lepingu. See peab olemakomitee kohustuste keskmes, et anda panus täistööhõive ja paremate töökohtadesaavutamisse ja keskkonnakaitsesse. See on ka minu presidendiaja peamine sõnum:õigused ja solidaarsus kui globaliseerumise teetähised.
1. Sissejuhatus.Presidendi läkitus
Aeg leida tõhusaid vastuseid
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:33 Page4
5
Lissaboni strateegia rakendamine nõuab kodanikuühiskonna sidusrühmadeaktiivset kaasamist ning seepärast annab komitee oma riiklike majandus- jasotsiaalnõukogude ja samalaadsete organisatsioonide interaktiivse võrgustikugaolulise panuse liikmesriikide majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse.
Nimetatud prioriteedid nõuavad komitee märkimisväärset jõupingutust ning selleliikmete suuremat pühendumist. On oluline, et me kõik, nii liikmed kui ka ametnikud,oleksime sellest rollist teadlikud ning kajastaksime seda muule maailmaletagasihoidlikult ja väärikalt, teadlikuna meie töö ja ülesannete olulisusest.
Kui me tahame avaldada mõju kodanikuühiskonnale ja avalikule arvamusele, peabmeie tegevuse keskmes olema teabevahetus. See on väga oluline, kui tahameedendada kodanikuühiskonnaga konsulteerimist ja selle organiseerumist.
Meie institutsiooniline vaatenurk hõlmab ka meie suhteid liikmesriikide majandus- jasotsiaalnõukogude ja samalaadsete institutsioonidega.
Koos tegutsedes saame kõik tõhusamalt täita nii oma nõuandvat rolli kui kaanalüüsida ja jälgida Euroopa otsuste käegakatsutavat mõju meie riikide sotsiaalseleolukorrale.
Mario Sepi
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president 2008–2010
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:33 Page5
6
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on ELi nõuandev asutus, kuhukuuluvad organiseeritud kodanikuühiskonna majandus- ja ühiskonnaelu erivaldkondade esindajad.
Komitee loodi 1957. aastal, kui Euroopa Liidu asutajad allkirjastasid Rooma lepingud.Asutajate eesmärk oli kaasata majandus- ja ühiskonnaelu eri huvirühmad ühtse turuarendamisse ning võimaldada Euroopa Komisjonil ja ministrite nõukogul ELipoliitikavaldkondades laiemalt konsulteerida. Komitee täiskogu esimene istungjärktoimus Brüsselis 1958. aasta mais.
Viiskümmend aastat hiljem, mais 2008, tähistas komitee poole sajandi pikkust töödpidustuste, arutelude ja kultuuriüritustega, asetades rõhu noorte eurooplaste järgmisepõlvkonna kaasamisele ELi projekti.
Lisateave: http://www.eesc.europa.eu/eesc-50/index_fr.asp?id=100150fr
2.1 Ainulaadne roll: mis muudab EMSK eriliseks? Eduka Euroopa keskmes peavad olema inimesed ning Euroopa Majandus- jaSotsiaalkomitee eesmärk on tagada, et ühiskonna kõigi eri rühmade häält ja huvekuuldakse ja arvestatakse ELi otsustusprotsessi kõige kõrgematel tasanditel.
Komitee liikmed valitakse paljudest eluvaldkondadest ning nad nimetatakse ametissenõukogus toimuval riikide valitsuste kohtumisel. Seepärast esindavad nad suurt hulkakogemusi ning säilitavad igapäevase kontakti oma kaaskodanikega eri riikides ningmajanduse ja ühiskonna eri valdkondades. Nad mõistavad inimeste praktilisi soove jamuresid.
Nõuandva asutusena on komiteel Euroopa Liidu otsustusprotsessis eriline roll, ollesvahendaja nn täidesaatva (komisjon) ja õigustloova (Euroopa Parlament ja nõukogu)poole vahel. Komitee on kodanikuühiskonna organisatsioonide ainulaadne esindus-,teabe- ja väljendusfoorum.
2. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:33 Page6
7
Üksmeele saavutamine Komitee liikmetel on lahutamatu osa Euroopa Liidu tasandil poliitika kujundamise jaotsuste ettevalmistamise protsessis. Üldiste huvide esindajana koostab komiteearvamusi ELi institutsioonidele, otsides võimalusi positiivse üksmeele saavutamisekstihti erinevate ning vahel vastandlike seisukohtade vahel. Kõnealune protsess ning pidevkompromissi poole püüdlemine hõlmab avaliku ja erasektori tööandjateorganisatsioonide esindajaid, töötajaid ning komiteele iseloomuliku tunnusjoonenaorganiseeritud kodanikuühiskonna teisi valdkondi, nagu põllumajandusettevõtjad,vabad elukutsed, tarbijad, keskkonnakaitse, vaesuse ja tõrjutusega võitlemine, noored,perekonnad, eakad inimesed, naised, puuetega inimesed jne.
Komiteega konsulteerimine võimaldab ELi otsuseid tegevatel asutustel paremini mõista,milline on komisjoni ettepanekute mõju nendele, keda need kõige otsesemaltpuudutavad, ning milliseid muudatusi on vaja selleks, et saavutada üldsuse laiem toetus.
Lepingute järgi tuleb ettepanekute koostamisel komiteega konsulteerida paljudes ELitegevusvaldkondades. Lisaks avaldab komitee omaalgatuslike arvamuste võiteabearuannete kaudu arvamust teemade kohta, mida ühenduse institutsioonid ei olepiisavalt või üldse arvesse võtnud.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:33 Page7
8
Läbipaistvuse suurendamineKomitee asjatundlikkus, arutelud, läbirääkimised, seisukohtade erinevustemääratlemine ja töö ühiste seisukohtade kujundamisel suurendavad ELiotsustusprotsessi kvaliteeti ja usaldusväärsust, muutes selle Euroopa kodanikelearusaadavamaks ja vastuvõetavamaks ning suurendades demokraatia jaoksmöödapääsmatut läbipaistvust. Nii täiendab esindusdemokraatiat osalusdemokraatia,kus ELi majandus-, sotsiaal- ja ühiskonnaelu esindajatel on tegelik võimalus sõna sekkaöelda.
Seoses praegu Euroopa Liidu ees seisvate ülesannetega suureneb komitee tähtsus jalisaväärtus ELi institutsioonilises struktuuris veelgi. Kuna kaalul on palju, peavadosalema kõik kodanikud ja eelkõige need, kes tänu seotusele oma riigi majandusliku jasotsiaalse tegelikkusega moodustavad Euroopa ühiskonna liikumapaneva jõu.
Institutsioonilise dialoogi- ja nõuandefoorumina on komiteel jätkuvalt kaks ülesannet:suurendada demokraatlikku väljendusvabadust Euroopa integratsiooniprotsessis ningviia Euroopa Liit oma kodanikele lähemale. Nii aitab komitee kaasa ELi demokraatlikuõiguspärasuse tugevdamisele ja Euroopa teadvuse arengule ning on tõeline sildEuroopa Liidu ja Euroopa kodanikuühiskonna vahel.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:33 Page8
9
Kontaktide loomine Euroopa ja liikmesriikide kodanikuühiskonna organisatsioonid, sh sotsiaal-majanduslikud organisatsioonid, tööandjate liidud ja ametiühingud, saavad EuroopaMajandus- ja Sotsiaalkomitees regulaarselt kokku ning osalevad komitee korraldatudkonverentsidel ja aruteludel. Nende Euroopa ja riikliku tasandi eksperdid rikastavadarvamuste koostamisel toimuvaid arutelusid oma asjatundlikkuse ja kogemustegaasjaomases valdkonnas.
Komitee liikmete suhted riigi kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kuhu nadkuuluvad, tagavad laiaulatusliku teabeleviku Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jaüldisemalt Euroopa Liidu algatuste ja tegevuse osas. Nad aitavad ise aktiivselt kaasa ELitegelikkuse paremale teadvustamisele ning seisukohtade kujundamisele kõnealustesorganisatsioonides endis.
Samuti soovib komitee olla organiseeritud kodanikuühiskonna jaoks parem ja tõhusamfoorum ning ärakuulaja. See avatuse ja kogemustevahetuse soov väljendub paljudesalgatustes, nagu seminarid, arutelud, konverentsid ja foorumid, kuhu on kaasatudkodanikuühiskonna organisatsioonid (sh Euroopa omad), mis ei ole komitees esindatudvõi on esindatud vaid kaudselt. Komitee on loonud ka kontaktrühma Euroopakodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustikega.
Nende algatuste kaudu, millest mõned viiakse läbi ELi institutsioonide (eelkõigeEuroopa Komisjoni) taotlusel, suudab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pareminikajastada organiseeritud kodanikuühiskonna mitmekesisust ja arengut. Lisaks edendabkomitee laiendatud ja struktureeritud dialoogi organiseeritud kodanikuühiskonna jaEuroopa Liidu institutsioonide ning kodanikuühiskonna organisatsioonide endi vahel.
2.2 Mis on komitee ülesanne?Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on kolm põhiülesannet:
• komisjoni, nõukogu ja parlamendi nõustamine poliitikaettepanekute osas,kasutades selleks oma liikmete asjaomaseid eksperditeadmisi ja praktilisi kogemusining andes seeläbi panuse ELi otsustusprotsessi;
• Euroopa Liidu kodanikuühiskonna organisatsioonidele suuremapühendumise ja ühises Euroopas osalemise võimaldamine nii riikide kuika Euroopa tasandil ning panuse andmine Euroopa kodanikele lähemale toomisse;
• kodanikuühiskonna organisatsioonide rolli tugevdamine väljaspoolELi asuvates riikides või ühendustes (või riikide ühendustes), millega talon pidevad suhted, arendades struktureeritud dialoogi kodanikuühiskonnaorganisatsioonidega, eriti sotsiaalpartneritega, ning edendades komiteega sarnastenõuandestruktuuride loomist.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:34 Page9
10
2.3 Kuidas komitee tegutseb?Kui asutamislepingutes nõutakse nõukogult või komisjonilt konkreetse ettepanekuosas komiteega konsulteerimist, on komiteega konsulteerimine kohustuslik. Muudeljuhtudel on konsulteerimine fakultatiivne. Komitee võib arvamusi vastu võtta ka omalalgatusel.
Ühtse Euroopa akti (1986) ja Maastrichti lepinguga (1992) laiendati komiteegakohustuslikku konsulteerimist vajavate teemade ringi eelkõige uutespoliitikavaldkondades (regionaal- ja keskkonnapoliitika). Amsterdami lepinguga (1997)laiendati kohustuslikku konsulteerimist vajavate teemade ringi veelgi ningesmakordselt võimaldati Euroopa Parlamendil ametlikult komiteega konsulteerida.
Komitee võib:
• avaldada arvamusi komisjoni, nõukogu või parlamendi konsulteerimistaotluse alusel;
• avaldada omaalgatuslikke arvamusi, et väljendada seisukohti küsimustes, mida tapeab asjakohaseks;
• avaldada ettevalmistavaid arvamusi komisjoni, parlamendi või isegi ELi eesistujariigitaotlusel, mille puhul komitee analüüsib konkreetset teemat ja teeb selle kohtaettepanekuid. Nimetatud ettepanekud võivad hiljem viia komisjoni ettepanekukoostamiseni.
Komitee võib teha ka otsuse koostada teabearuanne, et käsitleda ELipoliitikavaldkondadega seotud küsimusi. Sektsiooni, rühma või vähemalt ühekolmandiku komitee liikmete taotlusel võib komitee koostada resolutsioonepäevakajalistel teemadel.
Vastavalt ELi õigusaktidele peab nõukogu lõplike otsuste tegemisel võtma arvessekomitee arvamusi, olgu tegemist kohustusliku või fakultatiivse konsulteerimisega.
Osana ELi institutsioonidevaheliste kontaktide parandamise püüdlustest allkirjastasidkomisjon ja komitee 2005. aasta novembris koostöölepingu, milles määratletivõtmevaldkonnad, milles komiteel on konkreetsed eksperditeadmised ning kus ta saabELi meetmetele anda olulist lisaväärtust. Need on Lissaboni strateegia, säästev areng,struktuurimuutused, Euroopa õigusaktide mõjuanalüüsid ning ELi välissuhted.
ELi tasandi koostöö edendamiseks lõid komitee ning Euroopa kodanikuühiskonnaorganisatsioonid ja võrgustikud 2004. aasta septembris kontaktrühma. Rühm onpoliitilise dialoogi foorum ja selle eesmärk on:
• tagada komitee kooskõlastatud lähenemine Euroopa kodanikuühiskonnaorganisatsioonidele ja võrgustikele ning
• teostada ühisalgatuste järelevalvet.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:34 Page10
11
Nimetatud algatus aitab komiteel suurendada organiseeritud kodanikuühiskonnatähtsust ja mõju Euroopa tasandil ning tugevdada oma rolli organiseeritudkodanikuühiskonna institutsioonilise esindaja ning kodanikuühiskonna murede,ootuste ja püüdluste vahendajana.
2.4 Koostöö liikmesriikide samalaadseteorganisatsioonidega
Komiteel on regulaarsed kontaktid ELi liikmesriikide majandus- jasotsiaalnõukogudega, et tugevdada struktureeritud dialoogi organiseeritudkodanikuühiskonna kõigi osalejate vahel ning edendada kodanike kaasamist Euroopaülesehitamisse. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja samalaadsedorganisatsioonid jagavad veendumust, et majandus- ja sotsiaalpoliitika, millel onotsene mõju inimeste elule (nagu töökohad, sotsiaalsed õigused, sotsiaaldialoog,teadmistepõhine ühiskond, avalikud teenused ja Lissaboni strateegia), vajabnõuandvate asutuste tihedamat koostööd nii liikmesriigi kui ka Euroopa tasandil.
Nende teemade arutamiseks on peetud ühiskonverentse Euroopa Liidueesistujariikides. Lisaks sellele toimuvad regulaarselt majandus- ja sotsiaalnõukogudeesimeeste ja peasekretäride ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendi japeasekretäri kohtumised, mida võõrustavad kordamööda majandus- jasotsiaalnõukogud. Nimetatud kohtumised võimaldavad arutada ELi poliitilise tegevusekeskseid teemasid. Näiteks 2006. ja 2008. aastal esitati ühisaruanded kevadiseleEuroopa Ülemkogule. Aruannetes keskenduti Lissaboni protsessi rakendamisele kõigisliikmesriikides ning need edastati ELi riigipeadele ja valitsusjuhtidele.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:34 Page11
12
Komitee toetab ka organisatsioonide, sotsiaalpartnerite, teiste kodanikuühiskonnaorganisatsioonide ja valitsuste algatusi majandus- ja sotsiaalnõukogude loomiseleelkõige liikmesriikides ja kandidaatriikides, kus neid veel ei ole. Samalaadset toetustpakutakse kolmandate riikide valitsustele, et luua lisaks majandus- jasotsiaalnõukogudele ka ümarlaudu dialoogi lihtsustamiseks kodanikühiskonnaga,nagu ELi ja India ümarlaud.
Komitee on Majandus- ja Sotsiaalnõukogude ja Samalaadsete InstitutsioonideRahvusvahelise Assotsiatsiooni (AICESIS) liige. Organisatsioon loodi 1999. aastal jasinna kuulub ligi 50 riiki. Kõnealuse assotsiatsiooni eesmärk on suurendadaorganiseeritud kodanikuühiskonna mõju globaliseeruvas maailmas.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:34 Page12
13
Komiteel on mõjuAruanne komitee töö mõju kohta ajavahemikus 2002–2006 kinnitas, et komitee lisabELi otsustusprotsessile olulise ja konstruktiivse mõõtme ning pakub väärtuslikkutoetust liikmesriikide organiseeritud kodanikuühiskonnale.
Kahte liiki arvamused on komitee seisukohtade poliitikakujundajatele tutvustamiseleriti tõhusad.
• Omaalgatuslikud arvamused suurendavad tihti eelkõige komisjonipoliitikakujundajate teadlikkust teemadest, mis võivad olla tähelepanuta jäänud,ning loovad aluse õigeaegsetele vastustele.
• Teiste institutsioonide taotlusel koostatud ettevalmistavad arvamused, miseelnevad komisjoni enda ettepanekute koostamisele, võimaldavad oma nõudmisija muresid väljendada kõigil kodanikuühiskonnas esindatud eri elualadel. Samutivõimaldavad need komiteel välja tuua valdkonnad, mis vajavad ELi tasandimeetmeid.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuste mõju ulatub komisjoniettepanekutest palju kaugemale ning komiteed vaadeldakse järjest enam kuieksperditeadmiste kogumit, mis on kursis kesksete teemade ja tavakodanikeseisukohtadega.
Täielik aruanne: http://www.eesc.europa.eu/documents/follow-up/index_en.asp.
Soovite meie tegevusest rohkem teada saada? Tutvuge veebilehega:
http://www.eesc.europa.eu
Joonis pärineb mõjuaruandest 2002–2006. Euroopa Komis-joni kvartaliaruannete alusel on 81% EMSK arvamustest aval-danud mõju komisjoni 2005. aasta õigusloomele võitäidesaatvale tegevusele.
Mõju: 81%
Arvamusi kokku
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:34 Page13
14
Lepingus sedastatakse, et komitee koosneb organiseeritud kodanikuühiskondakuuluvate majandus- ja ühiskonnaelu eri alade, eelkõige tootjate,põllumajandustootjate, veoettevõtjate, töötajate, vahendajate, käsitööliste,vabakutseliste, tarbijate ning üldiste huvide esindajatest.
Komiteel on praegu 344 liiget, kelle nimetavad ametisse liikmesriikide valitsusednelja-aastaseks ametiajaks, mida on võimalik uuendada, ning kes kuuluvadmajanduslikesse ja sotsiaalsetesse huvirühmadesse üle Euroopa. Liikmetejagunemine liikmesriigiti on järgmine:
3. Komitee koosseis
Belgia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12Bulgaaria . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12Tšehhi Vabariik . . . . . . . . . . .12Taani . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9Saksamaa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .24Eesti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .7Kreeka . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12Hispaania . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .21Prantsusmaa . . . . . . . . . . . . . . .24
Iirimaa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9Itaalia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .24Küpros . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6Läti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .7Leedu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9Luksemburg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6Ungari . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12Malta . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5Madalmaad . . . . . . . . . . . . . . . . . .12
Austria . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12Poola . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .21Portugal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12Rumeenia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .15Sloveenia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .7Slovakkia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9Soome . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9Rootsi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12Ühendkuningriik . . . . . . . .24
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:34 Page14
15
12
12
12
7
9
249
12 21
24
24
65
12
15
12
129
24
12
6
21
9
7
7
9
12
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:35 Page15
16
3.1 RühmadVastavalt kodukorrale on komitee jagatud kolme rühma, mis esindavad tööandjaid,töötajaid ning kodanikuühiskonna muid majanduslikke ja sotsiaalseid organiseeritudosalejaid. Igal rühmal on oma sekretariaat. Komitee liikmed võivad ise valida, milliserühmaga nad soovivad liituda. (Vahel ei kuulu mõni liige mitte ühtegi rühma.)
Tööandjate rühm (I rühm)Esimees: Henri Malosse (FR)
Tööandjate rühm (I rühm) koosneb era- ja riikliku tööstussektori, väikeettevõtjate,kaubanduskodade, jae- ja hulgikaubandus-, pangandus-, kindlustus- ja veoettevõtjatening põllumajandustootjate esindajatest.
I rühmal on regulaarsed suhted Euroopa Tööstuse ja Tööandjate Liitude Ühenduse(BUSINESSEUROPE), Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete ja Üldhuviteenuste EttevõteteKeskuse (CEEP), Euroopa Kaubandus- ja Tööstuskodade Liidu (EUROCHAMBRES), Jae-,Hulgi- ja Rahvusvahelise Kaubanduse Liidu (EUROCOMMERCE) ja vastavalt vajaduselemitmete teiste tööstussektori organisatsioonidega Euroopa tasandil.
I rühma poliitika väljendab üldiselt Euroopa tööstusliitude vaateid, toetades avatudturumajanduse, vaba konkurentsi ja kaupade ühtsel turul vaba liikumise põhimõtetelrajaneva Euroopa Liidu arengut veendumusega, et see on parim viis majanduskasvu,konkurentsivõime ja tööhõive saavutamiseks. Rühm on seisukohal, et komitee ja sellekolmepoolne struktuur pakub ainulaadse viisi ELi poliitika osas üksmeele saavutamiseksning moodustab laiema Euroopa ühiskonna mudeli.
Töötajate rühm (II rühm)Esimees: Georgios Dassis (EL)
Töötajate rühm (II rühm) koosneb liikmesriikide ametiühingute, konföderatsioonide jaerialaliitude esindajatest. Selle liikmed esindavad enam kui 80ametiühinguorganisatsiooni, millest suur osa on seotud Euroopa AmetiühinguteKonföderatsiooni (ETUC) või selle erialaliitudega. Mõned liikmed kuuluvad ka EuroopaJuhtivtöötajate Konföderatsiooni.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:35 Page16
17
Kuigi Euroopa sotsiaalsete struktuuride mudel on sama, mis suuremal osal maailmast,kannatab ikka veel liiga palju inimesi vaesuse, diskrimineerimise, puuduva hariduse võimuude ebasoodsate tingimuste tõttu raskuste või ühiskonnast tõrjutuse all.
II rühma peamine prioriteet on alati olnud Euroopa töötajate elu- ja töötingimusteparandamine ja kõigi Euroopa kodanike ning samuti teiste mandrite töötajate ja nendeperede heaolu. Rühm on kindlalt pühendunud ELi laienemisele ja tugevdamiselejõukuse, vabaduse ja demokraatia, vastastikuse toetuse, solidaarsuse ja sotsiaalseühtekuuluvuse alana ning rühma eesmärk on tagada töötajate reaalne osalemineEuroopa poliitika kujundamisel.
Eri elualade rühm (III rühm)Esimees: Staffan Nilsson (SE)
Komitee koosseis peegeldab Euroopa ühiskonna muutumist. Eri elualade rühmaolemasolu tööandjate rühma ja töötajate rühma kõrval võimaldab komiteel väljendadakodanikuühiskonna moodustavate eri ühiskondlike, ameti-, majanduslike jakultuuriorganisatsioonide seisukohti ja muresid.
III rühma ainulaadsus tuleneb rühma kuuluvate inimeste mitmekesisusest. Rühmaliikmed esindavad põllumajandustootjate organisatsioone, väikeettevõtjaid, käsitöölisi,vabakutselisi, ühistuid ja mittetulundusühinguid, tarbija- ja keskkonnakaitseühinguid,valitsusväliseid organisatsioone, perekondi ja puuetega inimesi esindavaid ühendusining teadus- ja akadeemilisi ringkondi.
Neid ühendab vastutustunne ELi kodanike ees, kelle huve nad esindavad. Nad onseisukohal, et nimetatud huvide tõhusaks rahuldamiseks tuleb ELi otsuste tegemissekaasata kõik sotsiaalsed ja majanduslikud osalejad. Kõigi ühine eesmärk on tõelisemajandus- ja sotsiaaldemokraatia saavutamine Euroopa Liidus.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:35 Page17
4.1 Eestseisus ja juhatusKomitee valib presidendi ja kaks asepresidenti iga kahe aasta järel. Nende ülesanneon juhtida komiteed ning esindada seda ELi institutsioonide, liikmesriikide valitsustening rahvusvaheliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega peetavatelkohtumistel.
President: Mario Sepi (IT, II rühm)
Asepresidendid: Irini Ivoni Pari (EL, I rühm); Seppo Kallio (FI, III rühm)
Komitee tööd korraldab 39-liikmeline juhatus. Juhatuse koosseisu kuuluvadpresident (kes juhib juhatust) ja kaks asepresidenti, kolme rühma (tööandjad,töötajad, eri elualad) ja kuue sektsiooni esimehed ning igast liikmesriigist üks liige,kes valitakse täiskogu poolt otse.
Kaks asepresidenti juhivad komitee teabevahetus- ja eelarverühma.
4.2 TäiskoguKomitee täiskoosseis kohtub üheksa korda aastas täiskogu istungjärgul. Ennekomitee arvamuste edastamist nõukogule, komisjonile ja parlamendile võtabtäiskogu need lihthäälteenamusega vastu.
Komitee koostab aastas keskmiselt 170 nõuandvat dokumenti ja arvamust (millestligikaudu 15% on omaalgatuslikud).
18
4. Kuidas komiteetöötab?
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:35 Page18
4.3 Sektsioonid Komiteel on kuus sektsiooni, mis koostavad arvamusi täiskogule. Iga sektsioontegeleb ELi lepingutes sisalduvate konkreetsete poliitikavaldkondadega. Igaarvamuse jaoks määrab asjaomane sektsioon tavaliselt raportööri ning loobuurimisrühma, mida abistavad eksperdid.
Kui teemavaldkond puudutab rohkem kui ühte sektsiooni, võib komitee luua ajutiseallkomitee. Allkomiteed toimivad paljuski sarnaselt sektsioonidega, kuid nendeülesanne on piiritletud ühe kindla probleemi analüüsimisega kindla aja jooksul.
Lisaks on loodud mitu seireüksust oluliste küsimuste pikaajaliseks jälgimiseks.
Majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalseühtekuuluvuse sektsioon (ECO)
Esimees: Krzysztof Pater (PL, III rühm)
ECO sektsiooni pädevusvaldkonda kuuluvad finantsperspektiivide,omavahendite ja ELi eelarve ning statistika küsimused. Sektsioon tegeleb maksudeühtlustamisega seotud probleemidega ning finantsturgude ja nende integreerimiseküsimustega.
Majandus- ja rahaliidu (EMU) ning eelkõige majanduspoliitika koordineerimisevaldkonnas on ECO sektsioon loonud alalise rühma, mis jälgib ELi majanduspoliitikaüldsuuniseid ja muid majanduse juhtimisega seotud teemasid, sealhulgas Lissabonistrateegiat. Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse valdkonnaskuulub ECO sektsiooni pädevusse regionaal-, struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika.
19
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:35 Page19
20
Lisaks on ECO sektsiooni vastutusalas küsimused, mis puudutavad ruumilistplaneerimist, linnapoliitikat ja suurlinnapiirkondi.
Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon (INT)
Esimees: Bryan Cassidy (UK, I rühm)
INTi sektsioon tegeleb (üldise ja valdkondliku) tööstus-, turu- jakonkurentsipoliitika, teenuste (sh pangandus, kaubandus, kindlustus ja
turism; v.a üldhuviteenused, nagu vee või elektri jaotusvõrgud, postiteenused),väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, sotsiaalmajanduse (ühistud, vastastikusedühingud, liidud ja fondid), vabade elukutsete, ühinguõiguse, teadusuuringute,intellektuaalomandi, tarbijakaitse ja tolliliiduga. Samuti korraldab INTi sektsioon iga-aastast Euroopa tarbijapäeva.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:36 Page20
21
Euroopa tarbijapäevEuroopa tarbijapäeva tähistatakse iga aastamärtsis kõigis liikmesriikides toimuvateüritustega. Üritused hõlmavad konverentse,näitusi, prominentsete külaliste toetatavaidteabeüritusi, tarbijaarutelusid, interneti-viktoriine, tutvustusi koolides, liikuvaidteabekeskusi ja palju muid tegevusiedastamaks sõnumit, et tarbijad peaksidoma õigusi teadma ja neid kasutama.
Tarbijate suuremate õiguste edendaminekogu Euroopas on komitee oluline prioriteetning ta teeb selles osas koostööd ELi teisteinstitutsioonidega, nagu komisjon ja parla-ment. 8. oktoobril 2008 võttis EuroopaKomisjon pärast komitee ja teiste asutustegakonsulteerimist vastu tarbija õigusi käsitleva
direktiivi ettepaneku, mille eesmärk on saavutada kõrgetasemeline tarbijakaitse koguELis, kaitstes samas ettevõtete konkurentsivõimet.
Direktiivi ettepanek tarbija õiguste kohta: http://ec.europa.eu/consumers/rights/docs/Directive_final_EN.pdf
6th floor JDE 62
Consumer rightswww.eesc.europa.eu
10th AnniversaryEuropean
DayConsumer13 March 2009 Brussels
Ühtse turu seireüksus
Esimees: Jorge Pegado Liz (PT, III rühm)
Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni egiidi all tegutseb ühtse turuseireüksus (SMO). Ühtse turu seireüksus loodi 1994. aastal ning selle eesmärk onteostada järelevalvet ühtse turu toimimise üle kohalike turuosalejate tasandil,määratleda kitsaskohad ja teha parandusettepanekuid. Seireüksus veab Euroopaise- ja ühisreguleerimisalgatuste andmebaasi, mille komitee töötas välja tihedaskoostöös Euroopa Komisjoni peasekretariaadiga (http://eesc.europa.eu/self-and-coregulation/index.asp). Praegu on andmebaas ainus internetis kättesaadavEuroopa ise- ja ühisreguleerimisalgatuste koondsüsteem.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:36 Page21
22
Transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon (TEN)
Esimees: János Tóth (HU, III rühm)
TENi sektsiooni töövaldkonda kuuluvad kõik transpordiliigid, peamisedüleeuroopalised infrastruktuurivõrgud, energeetika, infoühiskond, üldhuviteenusedja ELi audiovisuaalpoliitika. Sektsioon korraldab järjest rohkem arutelusid kesksetelteemadel. 2005. aastal moodustas TENi sektsioon üldhuviteenuste alaliseuurimisrühma ja üleeuroopaliste transpordikoridoride alalise uurimisrühma.
Sektsioon on avaldanud arvukaid omaalgatuslikke ja ettevalmistavaid arvamusieelkõige energia valdkonnas, sealhulgas taastuvate energiaallikate, energiatõhususe,fossiilkütuste ja tuumaenergia kohta.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:36 Page22
23
Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon (SOC)
Esimees: Leila Kurki (FI, II rühm)
SOCi sektsiooni tegevus hõlmab paljusid poliitikavaldkondi, nagu tööhõive,töötingimused, haridus ja koolitus, sotsiaalsed ja kodanikuõigused, soolinevõrdõiguslikkus, vaba liikumine, sisseränne ja integratsioon ning rahvatervis.Sektsiooni tegevus hõlmab mitme Euroopa Parlamendi parlamendikomitee ja
komisjoni peadirektoraadi töövaldkondi, andes laiaulatusliku panuse Lissaboni strateegiasotsiaalmõõtmesse.
SOCi sektsiooni hiljutise töö keskmes on olnud Euroopa sotsiaalmudel ning sellega onkaasnenud elavad konsultatsioonid rohujuure tasandil ning komitee arvamusteedastamine nõukogule. Eelkõige puudutab see komitee ettepanekut Euroopa uuesotsiaalvaldkonna tegevuskava kohta, mis on peamine viitetekst. SOCi sektsioon onkoostanud muljetavaldava hulga konkreetseid arvamusi sotsiaalmeetmete kavaarendamise kohta, sealhulgas sellistel teemadel nagu tööhõivepoliitika suunised, noortetööhõive, koolitus ja elukestev õpe, ettevõtete sotsiaalne vastutus, paindlikkuse jaturvalisuse põhimõte, tööõiguse ajakohastamine, inimväärse töö edendamine kõigi jaoks,tootlikkus ja töökvaliteet, töötervishoid ja tööohutus, töötajate lähetamine, võrdsedvõimalused ning meeste ja naiste palgaerinevused, eakate tööhõive, puuetega inimestevõimalused, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalne kaasatus, töö- ja pereelu ühitamine,põlvkondadevaheline solidaarsus, demograafilised muutused, vanurite pikaajalinehooldus, lapse õigused, patsiendiõigused, diskrimineerimise vastane võitlus,kultuuridevaheline dialoog, vähemuste integratsioon, sisseränne ja integratsioon.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:36 Page23
24
Tööturu seireüksus
Esimees: Josly Piette (BE, II rühm)
SOCi sektsiooni tööturu seireüksus loodi hiljuti eesmärgiga määratleda tööturusuundumused ja väljakutsed ning neid analüüsida, andes SOCi sektsiooni jakomitee tööle lisaväärtust. Seireüksuse ülesanne on eelkõige:
• analüüsida parimate tavade näiteid;
• korraldada arutelusid institutsiooniliste, ühiskondlik-ametialaste sidus-rühmade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja akadeemiliste ring-kondadega;
• koostada valitud teemadel ennetavaid uurivaid aruandeid või uurimusi.
Tööturu seireüksus on viinud läbi üksikasjalikke konsultatsioone ja arutelusidsellistel teemadel nagu eakate töötajate olukord, naiste juurdepääs tööturule,puuetega inimeste tööhõive olukord ning majanduskasvu küsimus, tööelukvaliteet ja säästev tootlikkus.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:37 Page24
25
Säästva arengu toetamineELi otsustusprotsessis on järjest tähtsamal kohal keskkonnategurid ja võitluskliimamuutusega. Komiteel on oluline roll praktiliste lahenduste määratlemisel nimetatudvaldkondades.
2005. aastal korraldas komitee säästva arengu teemalise nõuandva foorumi ning koostasettevalmistava arvamuse „ELi säästva arengu strateegia hindamine”, mis oli sobiv alus ELilähenemisviisi läbivaatamiseks.
Euroopa Ülemkogu tunnustas komitee panuse väärtust ning kutsus 2006. aasta juuniskomiteed üles „etendama aktiivset rolli vastutustunde loomisel, ergutades muu hulgas EuroopaLiidu tasandil toimuvat arutelu”.
Säästva arengu seireüksus loodi eesmärgiga toetada komitee laiaulatuslikku tööd kõnealusesvaldkonnas. Aastatel 2006–2010 jätkab komitee oma eksperditeadmiste täiendamist, etastuda üles kodanikuühiskonna nimel tegutseva säästva arengu teemalise aruteluusaldusväärse ja autoriteetse osalejana. Komitee on koostanud mitu arvamust säästvustpuudutavates võtmeküsimustes, näiteks kliimamuutusealaste rahvusvaheliste läbirääkimisteja ELi säästva arengu strateegia iga kahe aasta tagant koostatava eduaruande kohta.
Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon (NAT)
Esimees: Hans-Joachim Wilms (DE, II rühm)
Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni tegevuse peamisedvaldkonnad on ühine põllumajanduspoliitika ja selle reformimine, maaelu areng,toiduohutus, ühine kalanduspoliitika ja selle reformimine, metsandus ningkeskkonnakaitse üldiselt. Enamiku nimetatud valdkondade õigusaktide ettepanekutepuhul on ette nähtud kohustuslik konsulteerimine komiteega. Arvamuste koostamisekäigus korraldab sektsioon arutelusid ja koosolekuid nii Brüsselis kui ka väljaspoolBrüsselit. Sektsioon koostab olulistel poliitilistel teemadel ka omaalgatuslikke jaettevalmistavaid arvamusi ning korraldab laiaulatuslikke konsultatsioone eritipäevakajalistel teemadel, nagu veinisektori reform, metsade roll või ülemaailmnetoidunappus.
Säästva arengu seireüksus
Esimees: Stéphane Buffetaut (FR, I rühm)
Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni egiidi all tegutsebsäästva arengu seireüksus. Seireüksus loodi oktoobris 2006 eesmärgiga
suurendada kodanikuühiskonna panust säästva arengu poliitikasse. Seireüksus aitabkomiteel leida keskkonna-, sotsiaal- ja majandusvaldkonna huvidega ühendatuddünaamilisi kompromisse.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 12:59 Page25
Välissuhete sektsioon (REX)
Esimees: Filip Hamro-Drotz (FI, I rühm)
Välissuhete sektsiooni peamised tegevusalad on laienemine, suhtedkolmandate riikide, eelkõige nende kodanikuühiskonna organisatsioonidega,samuti rahvusvaheline kaubandus ja areng. Sektsioon koostab peamiseltomaalgatuslikke arvamusi, kuid Euroopa Liidu institutsioonide taotlusel järjest
enam ka ettevalmistavaid arvamusi. Nimetatud arvamuste ettevalmistamisel teebsektsioon tihedat koostööd komitees esindamata Euroopa Liidu kodanikuühiskonnaorganisatsioonide ja kolmandate riikide kodanikuühiskonna organisatsioonideesindajatega.
Ühised nõuandekomiteed on loodud riikidega, kellega on sõlmitudassotsiatsioonileping, ja Euroopa Majanduspiirkonna riikidega ning kontaktrühmadon loodud Lääne-Balkani piirkonna riikide ja ELi idanaabritega. Seirekomiteedtöötavad koos samalaadsete institutsioonidega suhete arendamisel Aafrika, Kariibimere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega, Ladina-Ameerikaga ning Euroopa jaVahemere piirkonna riikide partnerluse raames. Ümarlauad on loodud Hiina ja Indiaga.
26
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:37 Page26
Tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)
Esimees: Joost van Iersel (NL, I rühm)
Tuginedes Euroopa Söe- ja Teraseühenduse nõuandekomitee 50aastaselekogemusele dialoogi valdkonnas, on tööstuse muutuste nõuandekomisjonil laiempädevusvaldkond, et hõlmata kõik tööstussektorid. Nõuandekomisjon on Euroopainstitutsioonide hulgas ainus omalaadne asutus. Nõuandekomisjoni ülesanne onennetamise, vältimise ja analüüsi abil näha tulevikuperspektiive. Nõuandekomisjonedendab ühist konstruktiivset strateegiat tööstuse muutuste juhtimiseks, viiestasakaalu ühiskondlikult vastuvõetava lähenemisviisi vajaduse ja ELi tööstusekonkurentsieelise säilitamise.
27
Lissaboni strateegia seireüksus
Esimees: Staffan Nilsson (SE, III rühm)
Alates Lissaboni strateegia käivitamisest Euroopa Ülemkogu poolt Lissabonis2000. aastal on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pidanud sedaprioriteediks ning komitee liikmed on kasutanud võimalust esitadainstitutsioonidele oma arvamusi, eriti strateegia taaskäivitamise kohta 2005.aastal. Komisjon on ametlikult palunud komiteel anda panus komisjoniläbiviidavale iga-aastasele järelevalvetegevusele ning seireüksus, mis koosnebvõrdsest arvust komitee kõigi kolme rühma liikmetest, on loodud sidusrühmadeseisukohtade kogumiseks üle Euroopa.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:37 Page27
4.4 Eelarve-, teabevahetus- ja kvestorite rühmEuroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees on kolm konkreetsete haldusülesannete eestvastutavat rühma.
Eelarverühma nimetab ametisse juhatus. Eelarverühm abistab rahaliste ja eelarvetpuudutavate otsuste tegemisel.
Teabevahetusrühma nimetab ametisse juhatus. Teabevahetusrühm suunab jajälgib komitee teabevahetusstrateegiat. Tõhus teabevahetus on otsustava tähtsusegakomitee rolli seisukohast ning tugeva ja ühendatud Euroopa ülesehitusprotsessijaoks ELi kodanike toetuse võitmiseks. Komitee teeb tihedat koostööd teiste ELiinstitutsioonidega, et lahendada eduka teabevahetuse ühine väljakutse.
Kvestorite rühma nimetab ametisse täiskogu. Kvestorite rühma ülesanne on tagadaliikmete põhikirja täitmine ning teostada selle üle järelevalvet.
28
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 12:55 Page28
29
Komitee arvamuse koostamise protsessKomitee arvamuse koostamine toimub üldjuhul järgmiselt.
1. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendile esitab arvamusetaotluse tavaliselt nõukogu või komisjon, kuid vahel ka parlament.
2. Komitee juhatus määrab sektsiooni, kes vastutab komitee tööettevalmistamise eest.
3. Sektsioon moodustab uurimisrühma (keskmiselt üheksaliikmeline) jamäärab raportööri, keda abistavad eksperdid (maksimaalselt neli eksperti).
4. Uurimisrühma töö põhjal võtab sektsioon lihthäälteenamusega vastuarvamuse ning edastab selle komitee presidendile.
5. Komitee võtab lihthäälteenamusega vastu arvamuse, mis põhinebvastutava sektsiooni esitatud tekstil.
6. Arvamus edastatakse nõukogule, komisjonile ja Euroopa Parlamendile ningavaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Komitee omaalgatuslikud arvamused koostatakse sama menetluskordajärgides, kuid need peavad juhatuse ettepanekul saama täiskogu heakskiiduenne, kui asjaomane sektsioon tööd alustab.
4.5 PeasekretariaatKomitee peasekretariaati juhib peasekretär Martin Westlake. Peasekretariaatasub komitee peahoones Brüsseli Euroopa kvartali südames.
http://www.eesc.europa.eu/organisation/secretarygeneral/index-en.asp
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:38 Page29
30
Globaliseerumise mõju ning ELi ja ülejäänud maailma vaheliste rahvusvahelistesuhete üha kasvav tähtsus on suurendanud vajadust ühiskondadevaheliste suhetesamaaegse arendamise järele. Rahvusvaheliste suhete nn uusi tegijaid, eelkõigeorganiseeritud kodanikuühiskonna esindajaid kutsutakse üles võtma kõrvutirahvusvaheliste suhete traditsiooniliste arendajatega järjest olulisemat rolli.
Seega annab komitee Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjoni ja EuroopaParlamendi kõrval ainulaadse panuse Euroopa Liidu välispoliitika kujundamisse,hoolitsedes kodanikuühiskonna mõõtme eest.
Komitee ülesanne ei piirdu ainult arvamuste avaldamise ning soovituste tegemisegateistele Euroopa Liidu institutsioonidele. Komitee on poliitiliste asutuste taotlusel võirahvusvaheliste lepingute alusel otseselt kaasatud ka suhetesse kolmandateriikidega, pidades dialoogi nende riikide kodanikuühiskonna organisatsioonideesindajatega ning aidates luua ja arendada kodanikuühiskonna nõuandvaidstruktuure. Seega toimib komitee sillana kõnealuste riikide kodanike ja Euroopa Liiduvahel ning aitab kaasa pluralistliku mudeli ja osalusdemokraatia tugevdamisele ELipartnerriikides.
Komitee teeb kodanikuühiskonnaga koostööd paljudes eri piirkondades, sealhulgasLääne-Balkani piirkonnas asuvate ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsetekandidaatriikidega, Euroopa idanaabrite (sh Venemaa), Euroopa majanduspiirkonna,Vahemere piirkonna riikide, Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV)riikide, Ladina-Ameerika, India ja Hiinaga.
5. Komitee ja maailm
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:38 Page30
31
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:38 Page31
32
6.1 Komitee asukoht
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peahoone asub aadressil rue Belliard 99,Brüssel, Belgia, teiste institutsioonide (parlamendi, komisjoni ja nõukogu) vahetusläheduses.
6. Võtke meiega ühendust!
1 Euroopa Majandus- jaSotsiaalkomiteepeahooneRue Belliard 99
2 Euroopa ParlamendipeahooneRue Wiertz 43
3 Euroopa Liidu NõukogupeahooneRue de la Loi 175
4 Euroopa KomisjonipeahooneRue de la Loi 200
5 Regioonide KomiteepeahooneRue Belliard 101
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:38 Page32
33
6.2 Külastused. Tere tulemast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse!
Igal aastal võtab komitee vastu kõigist 27 ELi liikmesriigist pärit külastajaid, peamiseltkodanikuühiskonna organisatsioonide ja liitude liikmeid ning Euroopa asjadelespetsialiseerunud üliõpilasi. Eriti hea meel on meil kohtuda külastajatega ELi kõigeuuematest liikmesriikidest.
Külastuse korraldamiseks võtke palun ühendust: [email protected], tel +32 25468182. Selleks tuleb esitada komiteele taotlus vähemalt kolm nädalatvarem ning taotluses tuleb märkida tutvustuse keel ja kuupäev ning osalejate arv. Kuiei ole märgitud teisiti (nt spetsialiseerunud kõnelejat vajavad rühmad),keskendutakse meie interaktiivsetes tutvustustes, sealhulgas arvamustevahetuses,komitee struktuurile ja tegevusele ning komitee rollile Euroopa Liiduotsustusprotsessis. Tutvustus kestab 1–2 tundi.
Täiendav teave aadressil: http://www.eesc.europa.eu/activities/visitors/docs/how-to-obtain-a-visit-en.pdf.
6.3 VeebilehtEuroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee veebilehton väga vajalik teabevahetusvahend: http://www.eesc.europa.eu
6.4 Trükised ja dokumendidKomitee arvamused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.
Komitee annab välja igakuist teabelehte EMSK Info, mis on ülevaade komitee töödestpärast iga täiskogu istungjärku (üheksa istungjärku aastas), ja kaks korda aastasmärgukirja, kus on esitatud komitee tööde prioriteedid Euroopa Liidu igakseesistumise ajaks.
Kõik nimetatud dokumendid, sealhulgas arvamused, on saadaval komitee veebilehel: http://www.eesc.europa.eu.
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:38 Page33
34
Olulisemad trükised
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee roll ja toimimine• Teatmik 2008–2010• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee – sild Euroopa ja organiseeritud
kodanikuühiskonna vahel• Kümme küsimust Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kohta• Komitee presidendi Dimitris Dimitriadise 2006.–2008. aasta ametiaja
tegevusaruanne• Tere tulemast Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteesse• Kodukord• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegevuse mõju• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee prioriteedid … Euroopa Liidu Nõukogu
eesistumise ajal• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee – 50 aastat osalusdemokraatiat
Organiseeritud kodanikuühiskond• Parem partnerlus parema arengu nimel• Kuidas korraldada sidusrühmade foorumit• CESlink: majandus- ja sotsiaalnõukogude veebipõhine koostöö
Ühtne turg, tootmine ja tarbimine• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus ELi tarbijapoliitikasse• EMSK: Struktuurifondide reform ja ühtekuuluvuspoliitika strateegilised suunised
2007–2013• ELi regulatiivse raamistiku paremaks muutmine: alt-üles ja ülevalt-alla
õigusloome
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja kodakondsus• Sisseränne: integratsioon ja kodanikuühiskonna roll• Euroopa kodanikefoorumi „Solidaarse Euroopa suunas. Noored,
põlvkondadevaheline solidaarsus ja homne Euroopa” järeldused • Euroopa sotsiaalmudel• Euroopa uue sotsiaalvaldkonna tegevuskava suunas
Välissuhted• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Vahemere piirkonna riikide suhted • Uurimus organiseeritud kodanikuühiskonna kohta Armeenias, Aserbaidžaanis ja
Gruusias, sealhulgas nende suhete kohta Euroopa naabruspoliitikaga• Voldik Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee välistegevuse kohta• Voldik Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegevuse kohta Euromedi riikides,
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 13:01 Page34
35
Ladina-Ameerikas, AKV riikides, Lääne-Balkani riikides, idapoolsetes naaberriikides, Aasias, kaubanduse valdkonnas, Türgis
Transport, energeetika, infrastruktuur ja infoühiskond• TENi sektsioon. Transport• TENi sektsioon. Energeetika• TENi sektsioon. Infrastruktuur• TENi sektsioon. Infoühiskond• TENi sektsioon. Tegevus üldhuviteenuste ja infrastruktuuri valdkonnas• TENi sektsioon. Hiljutised arengud• Euroopa energia muundamise sektor• Milline peaks olema Euroopa energiapoliitika? Komitee hiljutiste arvamuste
põhipunktid• Konverents teemal „Avalikud teenused – kodanikuühiskonna roll kvaliteetsete
majandus- ja sotsiaalteenuste pakkumisel”
Tööstuse muutused• Ümberpaigutamine – väljakutsed ja võimalused• Tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI)• Euroopa tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstuse tulevik
Euroopa asjadest teavitamine• Elav Euroopa• What NEXT Forever Young
Lissaboni strateegia• 58 konkreetset meedet Lissaboni strateegia edu tagamiseks• Lissaboni strateegia rakendamine: koondaruanne Euroopa Ülemkoguks
(23.–24. märts 2006)• Uuendatud Lissaboni strateegia 2008–2010: kodanikuühiskonna roll
(koondaruanne 13.–14. märtsil 2008 toimunud Euroopa Ülemkoguks)
Säästev areng• Säästva arengu seireüksus
Põllumajandus, maaelu areng ja keskkond• Põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon (NAT)• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning raamdirektiivi läbivaatamine: uued
väljakutsed veepoliitikas
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 13:02 Page35
QE-80-09-496-ET-C
10.2864/10410
Euroopa Majandus- ja SotsiaalkomiteeKülastuste ja väljaannete üksus
Tel +32 25469604 • Faks +32 25469764Rue Belliard 99 • 1040 Bruxelles / BELGIQUE
www.eesc.europa.euKatalooginumber: EMSK-2009-01-ET
Organiseeritud kodanikuühiskonna esindajatestkoosneva Euroopa Liidu nõuandva asutuseEuroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tutvustus.Käesolevas brošüüris kirjeldatakse komitee rolli,tema tegevust ja selle mõju.
EUROPE DIRECT on teenistus, mille ülesanne on aidataTeil leida vastus Euroopa Liidu teemalistele küsimustele. Tasutaüldine infotelefon: 00 800 6 7 8 9 10 11
ET
ET908134.qxp:PNT2009 22/09/09 23:39 Page36
