Click here to load reader

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

  • View
    235

  • Download
    9

Embed Size (px)

Text of Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

  • Eesti keskkonnategevuskava aastateks 20072013

    lpparuanne

    Keskkonnaministeerium

    2014

  • 2

    Sisukord

    Sisukord ......................................................................................................................... 2 1. Olulisemad saavutused ja jreldused ......................................................................... 3 2. Aruande koostamise alused ........................................................................................ 8

    3. Keskkonnategevuskava titmine aastatel 20072013 ................................................ 9 Valdkond 1. Loodusvarade sstlik kasutamine ja jtmetekke vhendamine ......... 9

    1.1 Jtmekitluse korraldamise pikaajaline kavandamine ................................... 9 1.2 Pinna- ja phjavee seisundi silitamise ning parandamise

    tegevusprogrammide vljattamine ja rakendamine ......................................... 12

    1.3 Maavarad........................................................................................................ 15

    1.4 Mets................................................................................................................ 17

    1.5 Kalad .............................................................................................................. 19 1.6 Ulukid ............................................................................................................ 22 1.7 Muld ja 1.8 Maa kasutamine .......................................................................... 24

    Valdkond 2. Maastike ja looduse mitmekesisuse silitamine .................................. 26 2.1 Maastikud ....................................................................................................... 26

    2.2 Bioloogiline mitmekesisus ............................................................................. 28 Valdkond 3. Kliimamuutuste leevendamine ja hu kvaliteet .................................. 30

    3.1 Energia tootmine ............................................................................................ 30 3.2 Energia tarbimine ........................................................................................... 34

    3.3 Osoonikihi kaitse ........................................................................................... 36 3.4 Transport ........................................................................................................ 36

    Valdkond 4. Keskkond, tervis ja elukvaliteet .......................................................... 40 4.1 Vliskeskkond ................................................................................................ 40

    4.2 Siseruum ........................................................................................................ 42 4.3 Toit ................................................................................................................. 43 4.4 Joogi- ja suplusvesi ........................................................................................ 44

    4.5 Jkreostus ..................................................................................................... 46 4.6 Elanike turvalisus ja kaitse............................................................................. 47

    Valdkond 5. Keskkonnakorraldus (kiki valdkondi toetav korralduslik tegevus) .. 50

  • 3

    1. Olulisemad saavutused ja jreldused

    Eesti keskkonnastrateegia aastani 20301 (edaspidi KS) kiideti heaks Riigikogu

    otsusega 14. veebruaril 2007. aastal. Keskkonnastrateegia elluviimiseks koostatud

    rakendusplaan Eesti keskkonnategevuskava aastateks 200720132 (edaspidi KTK)

    kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007. aasta korraldusega nr 116.

    Kesolev lpparuanne ksitleb kogu KTK titmise perioodi 20072013. Suuremad

    saavutused ja olulisemad jreldused selle perioodi kohta on jrgmised:

    1. Oluliseks saavutuseks jtmekitluses on keskkonnanuetele mittevastavate prgilate korrastamine, mis vhendab oluliselt prgilate keskkonnamju.

    Kohtla-Jrve ja Kivili poolkoksi prgilate sulgemis- ja korrastustd

    hakkavad lpule judma. Tegemist on kige suurema mahu ja kuludega

    keskkonnanuetele mittevastavate ohtlike jtmete prgilatega.

    2. Pakendiseadusega rakendusid alates 2009. aastast pakendijtmete taaskasutamise krgemad sihtarvud, tnu millele suurenes jtmete liigiti

    kogumine ja taaskasutamine. See on aidanud oluliselt vhendada prgilasse

    ladestatavate jtmete kogust. 2012. aastal tekkis olmejtmeid elaniku kohta

    287 kilogrammi, mis oli Euroopa Liidu madalaim kogus.

    3. Jtmete liigiti kogumise ja leldise taaskasutamise edendamise lhiaastate suuremaks vljakutseks kujuneb kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV)

    jtmekitluse korraldamisvime parandamine ja elanikkonna

    keskkonnateadlikkuse kasvatamine.

    4. Koguseliselt suurim osa jtmetest prineb endiselt plevkivienergeetikast. Poolkoksi summaarse tekke kasvu on phjustanud osaliselt kasutatava

    plevkivi koguse suurenemine litootmises, kuid peamine phjus on

    plevkivi madalam kvaliteet. Plevkivituha tekke phjuseks on madalama

    kttevrtusega ehk suurema tuhasisaldusega plevkivi kasutamine. Seetttu

    on retult oluline suurendada jtkuvalt plevkivi ttlemisel tekkivate

    jtmete taaskasutuse osakaalu, muuta kaevandamise ja ttlemise protsessid

    keskkonnasbralikumaks ning suunata jtkuvalt teadus- ja arendustegevust nii

    jtmetekke vhendamise kui ka olemasolevate jtmete taaskasutamise

    valdkonnas.

    5. Veemajanduskavade kinnitamisega on loodud eeldus pinnavee ja phjavee hea loodusliku seisundi saavutamiseks aastaks 2015. Enamiku Eesti phja- ja

    pinnaveekogumite seisund on heal tasemel, paranenud on ka jgede

    veekvaliteet.

    6. htekuuluvusfondi perioodi 20072013 vahenditest 87 veemajanduse infrastruktuuri projekti rahastamise ja elluviimise tulemusel on liidetud

    hiskanalisatsiooniga tiendavalt 55 000 inimest ja tagatakse nuetekohane

    1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf# (RT I 2007, 19, 96) 2 http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/keskkonnategevuskava_2007-

    2013_uuendatud.pdf

    https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdfhttp://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/keskkonnategevuskava_2007-2013_uuendatud.pdfhttp://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/keskkonnategevuskava_2007-2013_uuendatud.pdf

  • 4

    reoveepuhastus 175 000 inimesele. Tnu sellele on mrgatavalt vhenenud

    heitvee orgaaniliste reoainete reostuskoormus.

    7. Peamised veekeskkonna probleemid, millele tuleb edaspidi keskenduda, on endiselt elavhbeda lemrane sisaldus rannikumere kalades (letamata siiski

    kehtestatud toidunorme) ning Kirde-Eesti tstuspiirkonnast tingitud

    siseveekogude reostuskoormus.

    8. 2008. aastal maapueseaduses plevkivi aastase kaevandamismra stestamine 20 mln tonni on taganud plevkivi kaevandamismahu

    hoidmise selle mahu piires.

    9. Mitmete oluliste keskkonnamju nitajate osas on plevkivi kasutamise negatiivne mju keskkonnale vhenenud. Niteks on vvliheited vrreldes

    2011. aastaga vhenenud le kahe korra, kuna Eesti elektrijaama neljale

    vanemale energiaplokile paigaldati suitsugaaside vveldioksiidist

    puhastamise seadmed.

    10. Plevkivi kasutamise efektiivsust tuleb edaspidi tsta plevkivi vrtustamisega, mille peamisteks teadaolevateks vimalusteks on hetkel

    litstuse rajamine ja keemiasaaduste tootmine. Kuna plevkivist

    otsepletamisel elektri tootmine on vhenenud ja plevkivili toodang

    kasvanud, siis on suurenenud ka ressursi kasutamise efektiivsus

    fiskaalarvestuses.

    11. Keskkonnaregistri maardlate nimistu avaliku veebirakenduse tiendamine varustuskindluse arvutamise mooduliga on aidanud hinnata ehitusmaavarade

    kaevandamislubade taotluste phjendatust.

    12. Kaevandamisega rikutud mahajetud turbaalade nimekiri justus 23.01.2011. Nimekiri vimaldab anda kaevandamiseks alasid, mis on juba rikutud,

    seejuures kohaldamata neile aladele turba aastase kasutusmra piirangut.

    13. Muudatused maavara uuringu- ja kaevandamislubade andmiseks ning kaevandamisiguse tasu arvestamiseks sltuvalt maardla

    kaevandamisvrsusest ttatakse vlja keskkonnaseadustiku kodifitseerimise

    (maapueseadus on keskkonnaseadustiku eriosas) ning keskkonnatasude

    raamkava koostamise kigus.

    14. Metsakasutuse vajaduste tasakaalustatud rahuldamiseks on astutud suur samm edasi Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 kinnitamisega ning Eesti

    metsade seisund on hea. Lisaks ksitleb Looduskaitse arengukava aastani

    2020 metsade range kaitse ja tpoloogilise esinduslikkuse teemasid. Eestile

    omaste metsaliikide silimiseks tuleb rangelt kaitstava metsamaa osakaalu

    hoida ka edaspidi 10% juures kogu metsamaa pindalast, samuti tagada selle

    tpoloogiline esinduslikkus.

    15. Eesti erametsanduse arendamisele aitas kaasa metsaseaduse muutmine, millega lihtsustati vikemetsaomandi kasutamist, muudeti metsas toimuv

    paremini jlgitavaks (avalik metsaregister) ja vhendati brokraatiat. Olulisel

    kohal on maaelu arengukava (edaspidi MAK) metsandusmeetmete ning riigi

    metsandustoetuste rakendamine.

    16. Kalapopulatsioonide hea seisundi saavutamiseks ja sstlikuks arenguks on viimastel aastatel loodud head eeldused, alates kalavarude taastamise

    pikaajalisest kavandamisest ning kalavarude kasutamist reguleerivate

  • 5

    igusaktide korrastamisest kuni kalavarude ja nende elupaikade taastamise

    projektide algatamise ja rakendamiseni.

    17. Maksimaalse jtkusuutl