Ühiskonnaõpetus

1. Ühiskond – inimeste kooselu vorm

2. Demokraatlik valitsemine

3. Kodanikud ja demokraatia

4. Majandus avatud ühiskonnas

5. Üksikisik ja majandus

6. Tulevikusuundumused

Ülesannete kogu 9. klassile

Üksikisik ja majandus

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Jõukus ja vaesus

5.1. Jõukus ja vaesus

LiberaalidTurumajandus annab

kõigile võimaluse rikastumiseks.

Võrdsustava ühiskonna pooldajadKui kogu vara on ühisomand,

siis pole vaesust.

Põhjenda, kas vaesus on paratamatus.

Kuidas saavutada üleüldine jõukus?

Vaesuse vähendamine Rahu tagamine Õiglane maksupoliitika Riigitulude mõistlik jaotamine

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Riikide võrdlus sisemajanduse koguprodukti (SKP) alusel

5.1. Jõukus ja vaesus

Selgita, kas rikastes riikides on vaesust vähem!

RIIK Eeldatav eluiga

SKP 1 elaniku kohta (USD)

Internetiühendusi 1000 elaniku kohta

1. Norra 78,5 29 918 101,1 2. Rootsi 79,7 24 277 67,3 3. Kanada 78,8 27 840 77,4 10. Soome 77,6 24 996 102,3 42. Eesti 70,6 10 066 28,4 49. Leedu 72,1 7 106 4,8 53. Läti 70,4 7 045 10,7 60. Venemaa 66,1 8 377 2,2 173. Sierra Leone 38,9 490 0,0… Allikas: ÜRO inimarengu aruanne 2002

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Majandusliku seisu muutumine

Inimeste majanduslikku toimetulekut mõjutavad asjaolud Riigi majanduse olukord

(stabiilsus/ebastabiilsus) Riigi rahapoliitika (maksumäära ja rahakursi

püsivus või muutumine) Kaupade ja teenuste hindade muutumine

5.1. Jõukus ja vaesus

Selgita, kas inflatsioon on paratamatu.

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Toimetulekuressursid

5.1. Jõukus ja vaesus

Põhjenda, kas haridus on investeering tulevikku!

Rahaline tulu

Toimetulekuressursid Füüsiline vara

Vaimne vara

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Tööturg

5.2. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad

Tööturg

Töökohtade pakkujaTööjõu pakkuja

Mida müüakse ja ostetakse tööturul?

Müüjad Ostjad

Tööotsija Tööjõuotsija

Töövõtja Tööandja

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Tööturu põhijooned

Tööturul on 2 osapoolt - ostjad ja müüjad.

Tööturul kujuneb konkurents. Nõudmine ja pakkumine tööturul on

vastastikuses seoses. Tööturu osapoolte huvid on omavahel

seotud.

5.2. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad

Kuidas võib töövõtjast saada tööandja?

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Tööpuudus

5.2. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad

Millised töökohad on ihaldusväärsed?

Tööotsijad Saadaolevad töökohad

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Tööpuudus

5.2. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad

Millised on töötu õigused Eestis?

Töötuse määr Eestis

0

2

4

6

8

10

12

14

16

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003

tööt

ute

osak

aal t

ööjõ

us (%

)

Mehed

Naised

Mehed janaised

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Tööjõupuudus

5.2. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad

Mida tähendab väljend “aus amet”?

Tööotsijad Saadaolevad töökohad

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Tööleping

5.2. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad

Kas tööleping võib olla ka suuline?

Töölepingus on kirjas:Töö sisu Töö- ja puhkeaja pikkusPalga suurusPalga maksmise tingi-mused

Töövõtja Tööandja

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Töötaja õigused

Millega tegelevad need riigiasutused?

5.2. Tööturg, tööandjad ja töövõtjad

Riigiasutus/institutsioon Tegevusvaldkond

Töövaidluskomisjon ?Tööinspektsioon ?Tööhõiveamet ?

Tööturuamet ?

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Töötasu

Võrdle töötasu ja palga suurust!

5.3. Raha teenimine ja kasutamine Töötasu

Palk

Brutopalk Põhipalk Alampalk

see on

Tulemuspalk Preemia

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Palk Eestis

Kes saab rohkem palka?

5.3. Raha teenimine ja kasutamine

Minister

Keskmine palk

Keskmine palk

Keskmine palk

Keskmine palk

Keskmine palkKeskmine

palk

Peaminister

Keskmine palk

Keskmine palk

Keskmine palk

Keskmine palk

Keskmine palk

Keskmine palk

+20% esinduskuludeks +20% esinduskuludeks

Tolliameti peadirektor

2003. aasta ametipalk210 000 krooni

2003. aasta lisatasud700 000 krooni

2003. aasta keskmine kuupalk oli

76 700 krooni

*NB! Keskmine brutokuupalk 2003. aasta lõpul oli 6512 krooni

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Brutopalk Eestis(brutokuupalk tegevusala järgi 2000-2002)

Loetle kõige kõrgema brutopalgaga tegevusalad!

5.3. Raha teenimine ja kasutamine

Brutokuupalk tegevusala järgi 2000-2002Tegevusala 2000 2001 2002

Tegevusalade keskmine 4 907 5 510 6 144Põllumajandus ja jahindus 2 823 3 293 3 896Metsamajandus 4 379 5 048 5 219Kalandus 3 552 3 936 4 701Mäetööstus 5 869 6 843 7 458Töötlev tööstus 4 772 5 149 5 665Elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 5 916 6 727 7 321Ehitus 4 379 5 232 5 891

Hulgi- ja jaemüük; mootorsõidukite, mootorrataste ja isiklike tarbeesemete ning kodumasinate remont 4 706 5 359 5 885Hotellid ja restoranid 3 054 3 771 3 551Veondus, laondus ja side 6 027 6 468 7 074Finantsvahendus 10 889 12 249 13 258Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 4 980 6 299 8 122Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 6 287 6 958 7 844Haridus 4 187 4 770 5 366Tervishoid ja sotsiaalhooldus 4 387 4 768 4 983Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 4 189 4 696 5 044

Brutokuupalk kroonides

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Reaalpalk

• Uurimused näitavad, et 2004. aastal võivad maailmas suuremat palgatõusu nautida ida-eurooplased, erandiks on aga Eesti, kus reaalpalk hoopis kahaneb.Analüütikute hinnangul tõusevad 2004. aastal eestlaste palgad kaks protsenti, inflatsiooniks prognoositakse aga kolm protsenti.

(www.delfi.ee)

Selgita kuidas on seotud palgatõus ja inflatsioon!

5.3. Raha teenimine ja kasutamine

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Peremajandus

5. 4. Peremajanduse planeerimine

MINU KUUEELARVE

Päev task

urah

a

teen

istu

s

king

ituse

d

muu

toit

trans

port

õppe

töö

kultu

ur

lõbu

stus

ed

riide

d

muu

Kokku

Tulud Kulud

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Vanasõnu rahast ja laenamisest

Kes suvel ei kogu, see talvel ei söö. Häda ajal on kopik kallim kui rikkal ajal

rubla. Mis kergelt tulnud, see kergelt läheb. Raha teenimine pole kunst, aga selle

hoidmine on kunst. Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa. Raha ei hoia meest, kui mees raha ei hoia. Võlg olgu võtmata, aga mitte maksmata. Võlga kerge võtta, raske maksta.

5. 4. Peremajanduse planeerimine

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Osta või mitte osta?

5. 5. Tarbimiskäitumine

Põhjenda, kas osaled ostu- või ostuvabadel päevadel?

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Tarbijakaitse

5.5. Tarbimiskäitumine Tarbijakaitse on tarbija õigusi kaitsev riiklike ja ühiskondlike meetmete süsteem.

Tarbimine ei ole elustiil, vaid vajadus.

Tarbija on kuningas.

Ma pole nii rikas, et osta odavat ülikonda.Tarbijal on õigus

KvaliteedileTurvalisuseleInformatsioonileTema huvide arvestamiseleKahjude hüvitamisele

Millised on Sinu õigused tarbijana?

5. Üksikisik ja majandus

Ülesannete kogu 9. klassile

Reklaam

5.5. Tarbimiskäitumine

Milline on hea reklaam?