Hea kool kui väärtuspõhine kooljvmaarja.edu.ee/public/files/Hea kooli konkurss 2017.pdf · 2017. 11. 22. · HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL Kooli lühike tutvustus: J. V. Veski

HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL

Kooli lühike tutvustus: J. V. Veski nim Maarja Põhikool asub Jõgevamaal (pärast 2017. aasta haldusreformi Tartumaal) Maarja-Magdaleena alevikus, väga looduskaunis paigas - vooremaal. Koolil on aukartust äratav vanus, sel aastal täitus 337 aastat. 2017/2018 õppeaastal õpib koolis

67 õpilast ning koos tehnilise personaliga on töötajaid kokku 25. Koolil on õpilaskodu, kus täidetud kõik 12 kohta. Meie kool on väike

kodulähedane kool, mis täidab suurt rolli kogukonna liikmete hoidmisel ja ühendamisel. Meil on iga õpilane ja töötaja oluline ning kõik on

kaasatud ühistegevusse. Koolis toimub mitmeid traditsioonilisi üritusi, millega on seotud lapsevanemad ja kogukond. Meie kool on piisavalt

väike, et lubada endale luksust läheneda nii õpilastele, lapsevanematele kui ka õpetajatele individuaalselt. Meie kool on MEIE KOOL -

kogukonna kool, kuhu kõik lapsed ja lapsevanemad on oodatud õppima, panustama, nautima, töötama ja koos veel vähemalt 337 aastat edasi

minema.

J. V. Veski nim Maarja Põhikooli visioon on olla kaasaegne omanäoline pikaajaliste traditsioonidega kodukool, kus on turvaline õppida ja ennast

arendada, koguda teadmisi ja oskusi toimetulemiseks iseseisvas elus. Missiooniks on olla mitmekülgselt arendavat ja turvalist õpikeskkonda

pakkuv kool, kus arvestatakse iga õpilase individuaalsust. Johannes Voldemar Veski nimelise koolina väärtustame eesti ja teiste rahvuste

emakeelt ja kultuuri.

Kooli arengukavas on kinnitatud õppe- ja kasvatustegevuse põhiväärtusteks turvalisus - üksteisesse hoolivalt ja lugupidavalt suhtumine;

koostöö - tegutsemine ühise eesmärgi nimel, oma arvamuse julge väljaütlemine, tolerantsus erinevate arvamuste suhtes; traditsioonid - oma

kooli tunde süvendamine, kooli traditsioonide hoidmine ja eetiliste väärtuste kujundamine; areng - õpilaste mitmekülgse (vaimse, füüsilise,

sotsiaalse, emotsionaalse) tasakaalustatud arengu toetamine.

Iga koolinädal algab koolipere ühiste infominutitega aulas. Nendel kogunemistel tuleb lähtuvalt lähipäevil toimunust või toimuma hakkavast

tihti rääkida ka kooli väärtustest. Olgu selleks siis selgitamine, kuidas üksteise vastu heatahtlik ja lugupidav suhtumine mõjutab kogu kooli

käitumismustreid või põhjendamine, kuidas spordiringis ja kontserdil käimine meie arengut toetab.

Oma koolis väärtustame iga õpilast tema saavutuste ja oskuste eest. Püüame leida igas õpilases tunnustamisväärset.

Teist aastat jagame igal kuul klasside vahel rändkarikat erineva väärtuse alusel, mille arendamist peame antud kuus oluliseks. Näiteks:

septembris valime kõige viisakama klassi, veebruaris kõige sõbralikuma klassi jne.

Väärtustame õpetajaid ja lapsevanemaid kooli arengusse panustamise eest. Direktor tänab kevadisel tänuõhtul kõiki peresid, kus kasvavad

lapsed, kes on õppetöös saavutanud edukaid tulemusi vastavalt oma võimetele ning paistnud silma kooli esindamisel või leidnud positiivset

märkamist mõne muu väärtusega - olnud näiteks väga sõbralik ja abivalmis. Samuti neid peresid, kus vanemad on lõppeval õppeaastal

panustanud kooli arengusse. Tunnustatakse õpetajaid, kes rikastavad koolielu oma igapäevase tööga ja panustavad kooli veel paremaks

muutmisse. Olgu see huvitegevus, õpilaste ettevalmistamine võistlusteks ja olümpiaadideks, kaasamine projektidesse. Eelmisel õppeaastal anti

välja Aasta Tegu tunnustus, sel aastal esitati aineõpetaja Aasta Õpetaja konkursile.


Uute potentsiaalsete pedagoogide ja teiste töötajatega räägitakse juba töövestlusel kooli olemusest, väärtustest ja traditsioonidest. Iga inimene,

kes meie kooli tööle tuleb, peab juba enne tööle astumist enda jaoks läbi mõtlema, kas ta on valmis panustama ja kas meie kooli väärtused

sobivad tema omadega. Kooli peamised väärtused on tähtsad ja aegumatud. Iga põlvkond peab suhtuma lugupidavalt oma kaaslastesse ning

kooli kui õppeasutuse ülesanne on õpilast võimalikult mitmekülgselt arendada.

Kõige järjepidevamat ning läbimõeldud lähenemist on siiani nõudnud turvalisuse väärtustamise selgitamine õpilastele.

Suur abi on selles valdkonnas olnud nüüdseks teist aastat igapäevaselt koolis kohal oleval sotsiaalpedagoogil. Tema järjepidevad vestlused

õpilastega, kellel probleeme üksteisest hoolimisega, on kindlasti aidanud kaasa koolipere sisekliima rahunemisele. Veel mõned aastad tagasi

püüdsid õpilased massiivselt hävitada kõike elementaarset, mis igapäevaelus vajalik (nt. wc-s pottide lõhkumine, paberi raiskamine ja torustiku

ummistamine, klassimööbli lõhkumine jpm).

Kindlasti on sellist positiivset muutust põhjustanud ka kooli juhtkonnaliikmete ja mitmete õpetajate vahetumine võrreldes probleemse ajaga.

Võrreldes eelmise koolijuhiga ei sisendata enam õpilastesse igapäevaselt, kuidas nemad kõike pahatahtlikult lõhkuda tahavad ning lihtsalt pideva

kasutuse tagajärjel kasutuskõlbmatuks muutunud esemed (kasvõi õpikud ning lauad ja toolid klassis) on õpilaste või ka kooli töötajate poolt

vastava sooviga rikutud. Sellist suhtumist oli varasematel aastatel väga palju. Õpilastesse ei suhtuta enam kui potentsiaalsesse ohtu, vaid kui

koolipere liikmetesse, kellel on õigus oma arvamusele ja ettepanekutele. Õpilastel on võimalus kaasa rääkida neid puudutavates otsustes

(õpilasesindus) ja ka panustada kooli üritustesse neid ise organiseerides ja läbi viies. Meie kool osaleb ka KiVa ehk Kiusamisvastase Kooli

programmis.

Maarja Põhikool on väga vana ning hoiab endas pikki traditsioone. Nende väärtustamine pidevalt täienevale ja muutuvale kooliperele on läinud

üsna hõlpsalt. Ei ole olnud vajalik pikalt ja põhjalikult selgitada hoitavate traditsioonide vajadust, vaid see on olnud kõigile mõistetav. Meie kool

kannab keeleteadlase nime ning sellest tulenevalt peame tähtsaks eesti keelt ja eestlaste loomingut – korraldame ise ja juhendame õpilasi

osalema erinevatel omaloomingu-, etlus- ja kõnevõistlustel. Samuti peame oluliseks ka teiste rahvaste keeli ja tavasid ning läbi erinevate

projektide oleme igal aastal õpilastele võimaldanud välisreise ning sealsete koolide külastusi. Traditsioonilised on mitmed üritused ning nendega

kaasnev – õpilased soovivad õpetajate päeval õpetajatele vastavaid tiitleid jagada, mõistavad riigi sünnipäeval Vabadussõjas langenute

mälestussamba juurde viidavate lillede tähendust, lapsevanemad osalevad aktiivselt kooli üritustel. Õpilased soovivad ise osaleda

traditsiooniliste ürituste korraldamises.

Õpilaste mitmekülgse arengu toetamisse oleme püüdnud kaasata ka õpilasesinduse liikmeid. Nende ettepanekul oleme vastu võtnud otsuseid,

mis suurendavad õpilaste omavahelist suhtlemist ja annavad lastele endale vastutust oma tegude eest (nt. nutitelefonide kasutamise keeld

koolipäeva jooksul). Õpilaste algatusel toimuvad mitmed üritused, mis toetavad nii emotsionaalset kui ka füüsilist arengut (nt. lugemisöö

üritused ja sportlikud tegevused poiste või tüdrukute päeval).


Õpilaste profiili kirjeldus: (erinevad vajadused, huvid, anded, õpistiilid jne.): Koolis õpib 25 haridusliku erivajadusega õpilast. Osad neist õpivad väikeklassis ning osad tavaklassis, kuid saavad erinevaid tugiteenuseid (logopeed, matemaatika õpiabi). Ühel õpilasel on tugiisik

kõikides tundides kõrval. Andekad õpilased on kaasatud erinevatesse huviringidesse ning esindavad meie kooli võistlustel ja olümpiaadidel.

Õpilastel on erinevad huvid ning oleme püüdnud igal aastal laiendada huviringide valikut, et igaüks leiaks oma huvidele ja tugevatele

omadustele sobiva ringi.

Analüüsi koostasid: Ariana Rooba (direktor), Kertu Meldre (õppealajuhataja), Kristiina Raja (huvijuht), Kristi Jaanus (klassiõpetaja)

Konkursitööga kandideerime tiitlile “Hea kooli edendaja”

VALDKOND ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ

Palun valige analüüsimiseks 1-2 aspekti

1. Mitmekesine huvitegevus

2. Läbimõeldud tunniväline tegevus

Aspekt 1 ja aspekti valiku põhjendus Mitmekesine huvitegevus

Kus ja mis eesmärgil teie kool valitud aspektiga tegeleb? Kuidas valitud aspektiga teie koolis tegeletakse ja kes seda teeb/teevad? Palun tooge tegevuste juurde välja ka vastav materjal, andmed ja/või näited, mis aspektiga tegelemist näitavad.

J. V. Veski nim Maarja Põhikool pakub õpilastele võimalust osaleda erinevates huviringides. Kooli üheks põhiväärtuseks on

õpilaste mitmekülgse arengu toetamine ning sellest lähtuvalt püüamegi pakkuda võimalikult laia valikut huviringe. Nii

suureneb õpilase oskus teha koostööd ning avardub mitmekülgne areng läbi erineva huvitegevuse, muutes õpilased rohkem

loovateks ning avardades nende silmaringi. Huviringides osalemine on ka üks osa andekate õpilaste arendamisest ning

õpetajatena pöörame suurt tähelepanu sellele, et mõnes tegevuses tugevate omadustega laps saaks ennast veel enam


arendada.

Lisaks mitmekülgse arengu toetamisele on eesmärgiks võimalikult paljudes õpilastes tekitada harjumus peale koolipäeva

oma huvidega tegeleda. Mida varem see harjumus tekib, seda suurem on tõenäosus, et see jätkub ka põhikoolieas. See on

vanus, kus tihti peetakse olulisemaks sihitult küla peal ringi liikumist, kui millegi huvitavaga tegelemist. Sihitu tegevus viib

aga tihti probleemidesse sattumiseni ning ka seetõttu püüame hoida noori tegevuses, mis neid arendaks mitte ei tooks kaasa

muresid. Ideaaliks on, et Maarja Põhikooli lõpetav õpilane oleks mitmekülgselt haritud ning aktiivne ja uusi väljakutseid

innuga vastu võttev noor inimene.

Huviringide vajadus on tingitud ka sellest, et algklasside õpilased, kellel on tunniplaanis vähe tunde, ei peaks koolibusside

väljumiseni pikapäevarühmas ootama, samuti peaks õpilase koolis viibimise aeg olema teda maksimaalselt arendav. Kuna

igapäevaselt kasutab koolibussi 42 õpilast, oleme püüdnud paigutada suurema osa huviringidest nii, et õpilased jõuaksid

koolibussile ning ei oleks vaja eraldi lastevanematel transporti korraldada. Iga õpilane saab huviringidest valida endale

sobiva ning võib võimalusel osaleda kasvõi kõikides. Enamjaolt on huviringid tasuta. Vaid Laulustuudiol on oma kuutasu,

seda põhjusel, et juhendaja sõidab kohale Tartust. Väikese 2€/kuus tasu määrasime ka akrobaatikaringile, põhjuseks samuti

õpetaja transpordikulude katmine ja samas ka õpilaste distsiplineerimine paremini kohal käima.

Meie koolis tegutsevad hetkel näitering 1.-4. klassile ja 5.-9. klassile (seal osaleb kokku 35 õpilast), spordiringid,

akrobaatika (30 õpilast), robootika (12 õpilast), mudilaskoor (28 õpilast), laulustuudio (9 õpilast), arvutiringid,

raamatukoguring 1.-2. klassile (13 õpilast), laskmine (14 õpilast). Enamuste ringide juhendajad on kooli õpetajad, mõned on

ka väljastpoolt kooli. Huviringide plaan 2017/2018 õa-l: http://jvmaarja.edu.ee/index.php?page=146 Õpilase osalemine

huviringis on sellest õppeaastast kinnitatud lapsevanema ja õpilase allkirjaga huviringi lepinguga.

Mitmekülgne huviringide valik avardab õpilaste silmaringi ning aitab leida oskusi, milles ollakse tugevamad. See omakorda

loob paremad eeldused edasise haridustee valikute tegemisel.

Soov osaleda võistlustel ja konkurssidel tegevustega, mida arendatakse huviringis, tõestab õpilase huvi vastava tegevuse

vastu ning annab alust uskuda, et õpilane ise tunneb end tugeva ja arenenuna sellel alal. Näiteringid osalevad aktiivselt

näitemängupäevadel (http://jvmaarja.edu.ee/index.php?page=272). Näiteringis osalemine annab julgust ja oskusi osalemaks

luulekonkurssidel (http://jvmaarja.edu.ee/index.php?page=238), samuti soovivad õpilased osaleda valla laulu- ja

spordivõistlustel ning laagrites (Laulustuudio laager) .

Püüame vastavalt rahalistele võimalustele pakkuda huvitegevust eri valdkondades ning algklasside õpilastele oleme seda

hästi suutnud teha. Neil on hetkel võimalus osaleda nii füüsilist arengut toetavates ringides (akrobaatika, spordiring),

http://jvmaarja.edu.ee/index.php?page=146http://jvmaarja.edu.ee/index.php?page=272http://jvmaarja.edu.ee/index.php?page=238


vaimset ja sotsiaalset arengut toetavates ringides (raamatukoguring, näitering, robootika) kui ka emotsionaalset arengut

toetavates ringides (mudilaskoor, laulustuudio, näitering). Õpilasi motiveerib ringides käima kindlasti ringi juhendaja ning

tegevuste atraktiivsus, kuid ka õpitu esitamine üritustel või kajastamine meedias. Seda tõestab õpilaste enda soov esineda

ning võistlustel osaleda.

Näiteringide etendused “Punamütsike” ja “Buratino sünnipäev.

Põhikooliealistele õpilastele on tundidevälisel ajal akrobaatikaring ja laskmisring. Need on sel õppeaastal alustanud uued

huviringid ja neid on seni saatnud suur huvi. Pärast esimesi akrobaatikatunde küsisid õpilased, kas tund ei võiks kauem

kesta. Laskmisring sai käima lükatud suuresti tänu meie kooli õpilaste osalemisele Noorkotkaste ja Kodutütarde rühmituses.

Neile korraldatakse tihti laskmisvõistlusi ning nii on nad selleks paremini ettevalmistatud ja saavad seetõttu saavutada

paremaid tulemusi. Hea tulemus motiveerib aga veel rohkem harjutama ja ringis käima, et veel paremaks saada.


Millised andmed ja nende kogumise viisid võimaldaksid edaspidi veel täpsemalt hinnata, et selle aspektiga tegelemine on tulemuslik?

Mitmekesise huviringide valiku vajalikkust on võimalik hinnata lastevanemate rahuloluküsitluse tulemuste järgi ning

vestlustest õpilastega.

5.-9. klasside õpilased on 2017.a kevadel läbi viidud küsitluses arvanud järgmiselt:

Õpilaste õpitulemustest võib välja lugeda, et need õpilased, kes tegelevad huvitegevusega, on parema õppeedukusega kui

need, kes sellega ei tegele. Aktiivsed õpilased suudavad paremini oma aega planeerida ja saavutavad positiivsemaid tulemusi

ka õppetöös. Kehtib tuntud tõde: kes teeb, see jõuab!


Huviringi sobivust lastele näitab nende osalemine ja huvi ringi vastu. Sportlike tulemuste paranemine spordiringides

osalevatel lastel ning suurenev huvi raamatute lugemise ja näidendite vastu annab otsese tagasiside, et sellised ringid on

vajalikud.

Eelmisel aastal raamatukoguringis osalenud õpilased laenutavad sel aastal raamatuid märgatavalt vähem (kuna ei osale enam

raamatukoguringis).

Väljavõte lugejakaardilt:

laenutuste arv laenutuste arv jaan-dets 2016 jaan-nov 2017 Laps 1 52 13 Laps 2 54 16 Laps 3 16 6 Laps 4 13 5

Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud kitsaskohtadega tegelemine?

Kitsaskohaks on vanemate õpilaste huvitegevus, sest õpilased sõltuvad koolibussi aegadest. Kuna vanematel õpilastel on

rohkem tunde, siis neile ei jää huvitegevuseks palju tunniplaanisisest vaba aega. Pärast tunde toimuvatesse ringidesse aga ei

tulda tihti põhjendusega, et pärast ei saa koju.


2017.a kevadel ei olnud 5.-9. klasside õpilased tunnivälise tegevuse toimumise aegadega väga rahul.

Lapse osalemine huvitegevuses peaks aga olema ka lapsevanema huvi ning koolil ei ole võimalik igaühele sobivaid

tingimusi luua. Tunnivälises tegevuses osalemiseks on vaja kaugematel elavatel õpilastel pere toetust. Sel õppeaastal on kaks

huviringi pärast koolipäeva lõppu ja praeguseks hetkeks on leidnud paljud õpilased võimaluse koju saamiseks, kui koolibussi

enam ei lähe. Seega lapsevanemad on hakanud toetama laste osalemist huviringis ega oota enam, et kõik tegevused mahuks

busside liikumise graafikusse.

Murekohaks on ka õpilaste huvi säilitamine, eriti kevadel. Motivatsiooni aitavad tõsta võimalused esinemiseks kooliüritustel,

võistlustel käimine ning avalik tunnustamine selle eest. Kui kooliüritusel esitatav on seotud mõne ainega, luuletuse lugemine

eesti keelega, laulmine muusikaga, saab õpilane esinemise tunnustuseks tavaliselt vastavas aines “väga hea” hinde. Hinde

saamine on õpilaste väitel üks põhjusi, miks soovitakse esineda. On ka neid, kes ei soovi tunnistada, kuid lihtsalt naudivad

esinemisel saadavat tähelepanu ja esinemist üldiselt.

Oleme rakendanud osalustasu (2€/kuu) akrobaatikas igale lapsele, mis distsiplineeriks kohal käima ja lapsevanemal oma

lapse osalemist kontrollima.


Aspekt 2 ja aspekti valiku põhjendus Läbimõeldud tunniväline tegevus

Kus ja mis eesmärgil teie kool valitud aspektiga tegeleb? Kuidas valitud aspektiga teie koolis tegeletakse ja kes seda teeb/teevad? Palun tooge tegevuste juurde välja ka vastav materjal, andmed ja/või näited, mis aspektiga tegelemist näitavad

Meie üritused on läbi mõeldud ja igal aastal aasta tööplaani koostades lähtume oma plaanides just aasta suunitlusest. 2016-

2017 õppeaastal pöörasime senisest veel rohkem tähelepanu õpilaste arendamisele läbi erinevate esinemiskogemuste.

Õpilased on osalenud erinevatel etlus- ja näitlemiskonkurssidel ning leidnud tunnustust maakondlikul tasemel (A. Haava

sünniaastapäevale pühendatud luulekavade konkursi peapreemia ja auhinna laureaat, jutuvestjate konkursi auhinnalised

kohad ja eripreemia, Betti Alverile pühendatud luulevõistlusel näitleja eripreemiad, kiidukirjad Elva Mitteteatrite Festivalil

jpm). Käesoleval õppeaastal pöörame tähelepanu õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisele.

Koolis on õpilasesindus, kuhu kuuluvad esindajad alates 2.klassist. Nende eestvedamisel toimus koolis KiVa

joonistusvõistlus “Soojad soovid”, mille tulemusel paigutati kooli seintele 10 parimat tööd, et kooliperele igapäevaselt häid

soove meelde tuletada.


Igal aastal toimub koolis jõululaat, kus õpilased enda valmistatud toodangut müüvad. Ettevalmistused laadaks ning reaalne

müügitöö leti taga on nii käelisi kui sotsiaalseid oskusi arendav. Näitemänguõhtutel on avatud heategevuskohvikud, kus

kogutud raha eest on käidud ühisel väljasõidul või ostetud midagi kooli õpilaste kasutamiseks. Sel sügisel osteti kohvikus

teenitud tulu eest nutinurka kott-toolid.

Kool korraldab üritusi ka koostöös lastevanemate ja kohaliku kogukonnaga. Kooli vilistlased, töötajad ja lapsevanemad ning

piirkonna aktivistid on loonud MTÜ Maarja-Magdaleena Hariduselu, kelle eesmärgiks on hoida ja arendada hariduselu

Maarja-Magdaleena piirkonnas. Käimas on 3-aastane projekt ettevõtlikele noortele, mille raames toimub mitu laagrit

põnevate töötubade ja õppekäikudega ettevõtlikkuse suurendamise eesmärgil. Esmalt kuulutati aga välja esseekonkurss

„Ettevõtlik noor“, et teada saada noorele huvipakkuvaid tegevusi lastelaagris ning arendamist vajavaid kohti oma

kodukandis.

Aasta oodatuim üritus on lugemisöö. See on üritus, kus toimuvad põnevusmängud koolimajas või selle ümbruses ning tuleb

külla üks tuntud eesti kirjanik. Lõpetuseks saab kooli ka ööbima jääda. (http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2017/09/27/maarja-

pohikooli-opilased-veetsid-oo-koolimajas) Sel aastal pidid õpilased võistkondliku mänguna leidma üles ja vastama

koolimaja ümbrusse peidetud küsimustele, abiks oli märgitud punktidega kaart. Tavaks on otsimismäng pimedas koolimajas.

Seekord tuli taskulambi valgel leida üles võimalikult palju Mihkel Raua fotosid. Kohtumisele kirjanikuga ootame alati nii

lapsevanemaid kui kõiki kogukonna liikmeid.

Koostöös lasteaiaga tähistame kadripäeva, käime üksteisele kadrisanti jooksmas ning vanarahva kommetele kohaseid mänge

mängimas. Laulupärlikese kontserdid koostöös Maarja-Magdaleena Rahvamajaga annavad võimaluse laulda mikrofoniga

ning kõik kogukonna liikmed on oodatud kontserdile. Kontserdil osalevad nii kooliõpilased kui ka lasteaialapsed. Sügisel ja

kevadel toimuvad traditsioonilised koolipere talgupäevad, kus osalevad aktiivselt ka lapsevanemad.

http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2017/09/27/maarja-pohikooli-opilased-veetsid-oo-koolimajashttp://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2017/09/27/maarja-pohikooli-opilased-veetsid-oo-koolimajas


Kevadine matemaatika ainepäev sisaldab endas alati võistkondlikku orienteerumismängu, mille käigu tuleb lahendada

erinevaid matemaatikaülesandeid. Tavapärasest erinevas situatsioonis ülesande lahendamine tekitab huvi aine vastu ning on

kergelt nähtav järgnevates ainetundides.

Tunnustame alati esmaspäevastel infominutitel nimeliselt toimunud sündmustel osalejaid. On õpilasi, kel on jäänud oma

esitatud töö juurde nimi lisamata, mistõttu ei ole saanud teda nimeliselt tänada. Pärast infominuteid on tulnud siis õpilased

murelike nägudega teada andma, et neid ei kiidetud. See näitab, et selline tunnustus on õpilastele oluline.


Väljavõte 2017.a veebruarikuu Tabivere valla lehest. Õpilaste tegemiste kajastamine kohalikus vallalehes motiveerib

tunnivälistes tegevustes aktiivselt osalema.



Tunnivälise tegevuse eesmärk on pakkuda õpilastele mitmekülgselt arendavat keskkonda. Ööbimisega üritused meeldivad

õpilastele väga. „Lugemisöö on meil kooli üks parimaid traditsioone. Meil on varem külas käinud Contra, Mika Keränen,

Ilmar Tomusk ja Merle Jääger, kes on rääkinud oma elust ja karjäärist kirjanikuna. Mihkel Raud rääkis samuti oma elust ja

raamatutest. Üldiselt oli tore ning mulle meeldis“, andis hinnangu 7. klassi õpilane Maarja Katariina Kerge.

Kevadel käisid õpilased Tallinnas Eesti Laulu peaproovi vaatamas. Ühised väljasõidud on alati oodatud ja põnevad. 8. klassi

õpilane arvas: „Olgugi, et bussisõit oli pikk ja väsitav, olid emotsioonid lausa taevas ka tagasi koju sõites.“ 6. klassi õpilase

hinnang toimunule: „Eesti Laulul oli kogu muusika hästi võimas ja eriefektid olid ägedad – isegi taskulampide kõigutamine

andis nii laheda efekti, rääkimata siis laseritest ja muust. Avandi ja Sepa reklaamid olid kah ägedad. Ühesõnaga, polnud

midagi, mis ei oleks meeldinud.“

Ürituste korraldamisse on alati kaasatud õpilased ise. Maakondlikku luulevõistlust korraldanud õpilaste hinnang toimunule:

„Korraldajate ning teadustajatena oli meil mõnus kuulata teiste esinemist. Lõpuks ütlesid kohtunikud oma arvamuse,

avaldasid esinejatele tunnustust ja jagasid soovitusi, kuidas veel paremini saaks. Meiegi saime hoogu jätkamiseks ja

otsustasime, et osaleme ka ise järgmisel, Juhan ja Jakob Liivi luulekonkursil“. Sellise motivatsiooni tekkimine on kindel

märk selliste tunniväliste tegevuste vajalikkusest.

Õpihuvi ja -tulemuste paranemine ainetes, millega seonduvalt on toimunud/toimumas tunniväliseid tegevusi on samuti heaks

indikaatoriks, mille järgi tegevuse tulemuslikkust hinnata. On alust arvata, et tavapärasest erinev õppetöö suurendab õpihuvi

ja seeläbi ka hinnete paranemist.


Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud kitsaskohtadega tegelemine? Tunnivälised tegevused, üritused toimuvad suures osas tundide ajal. Kitsaskohaks on ürituste sattumine tihti samale ajale

ning seetõttu pidevalt samade tundide ära jäämine. Väga palju on üritusi reedeti. Oleme püüdnud tunniplaani koostades

jälgida, et kord nädalas toimuv tund ei oleks reedesel päeval, näiteks muusikaõpetajal oli konkreetselt selline palve.

Abiks on ürituste organiseerimisel aktiivne suhtlus aineõpetajatega, et vältida pidevalt samadele ainetundidele sattuvaid

üritusi.

VALDKOND KESKKOND


1. Õpilased osalevad kooli ruumi kujundamises

2. Koolipere liikmeid ühendavad oma kooli tunne ja pikaajalised traditsioonid

Aspekt 1 ja aspekti valiku põhjendus Õpilased osalevad kooli ruumi kujundamises


Eesmärgiks on õpilaste heaolu koolis. Õpilaste enda kujundatud ruumides on neil rõõmsam viibida ning oma kätetöö

tulemust nähes suureneb soov edaspidigi ise aktiivselt kooli kaunistamises kaasa lüüa. Juhtkond arvestab võimalusel alati

õpilaste ideede ja soovidega.

Õpilastel on võimalus kaunistada klassiruume, aulat ja koridore. Kooli koridoride seinu ilmestavad laste maalingud, seintel

on raamituna õpilaste kunstitööd ning joonistusvõistluse tulemusel heasoovlikud plakatid.


Aulat kaunistab korraldav klass vastavalt saabuvale üritusele.

Detsembri alguses annab kogu koolipere oma panuse, et jõulumeeleolu loovaid kaunistusi akendele ja seintele riputada.

Õpilased on kaasatud kooli ruumi kujundamisesse – õpilaste soovil oleme loonud joonistamisnurga 2. korrusele, tekitanud

istumiskohti soovitud paikadesse. Koridoris on võimalus mängida lauatennist ning lauajalgpalli.


Loodud on nutinurk – ainus koht koolimajas, kus õpilased pärast tunde nutiseadmeid kasutavad.


Õpilased on kaasatud ka klassiruumide hubasemaks muutmisse.



Viia läbi õpilaste seas läbi omaloomingukonkurss, kus õpilased saavad kas joonistada või kirjutada, milline võiks olla

nende unistuste kodukool.

Võib igas klassis läbi viia ajurünnaku ja tulemuste põhjal kaardistada õpilaste ootused kooli ruumi suhtes.

Võib läbi viia konkursi kooli lemmikruumi valimiseks ja paluda põhjendada, miks õpilane nii otsustas.

Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud kitsaskohtadega tegelemine? Kitsaskoht on kindlasti ruumipuudus ja tehniliste vahendite piiratus. Näiteks: Eelmisel õppeaastal said õpilased

vahetundides kasutada aulat youtube-s olevate Just Dance videote järgi tantsimiseks. Sel aastal me seda teha ei saa, sest

aula projektor ei ole töökorras.

Ideeks on jäänud ka lugemisnurga loomine, sest raske on leida piisavalt eraldatud rahulikku kohta, kuhu paigutada riiulid ja

raamatud ning seal oleks ka lugemiseks vajalik valgus.

Kuigi õpilasi ei ole palju, on erinevaid arvamusi ja ideid palju. Kuldse kesktee leidmine eeldab läbirääkimisi ja kõik ideed

ei ole ka taskukohased. Esmapilgul mitte taskukohasena tunduvad ideed panevad mõtted lisavõimaluste hankimise suunal

liikuma. Õpilaste valmistatud tooteid heategevuskohvikus müües ja sellega tulu teenides, tekkis võimalus soetada õpilaste

soovitud kott-toolid koridori.

Kitsaskohtade lahendamiseks otsime heade ideede näol abi kolleegidelt, lapsevanematelt hoolekogus ja

õpilasomavalitsuselt. Kõige esimese istumispingina kooli koridori saadud vilistlase tehtud korralik puust pink on juba mitu

aastat kasutusel olnud ja peab veel pikalt vastu.


Aspekt 2 ja aspekti valiku põhjendus Koolipere liikmeid ühendavad oma kooli tunne ja pikaajalised traditsioonid


Meie koolis on iga laps aktsepteeritud oma erilisuses, kõik lapsed kaasatakse ühistegevustesse. Kooliüritused toimuvad

kogu kooliperele, nendel on võimalus osaleda ja esineda kõikidel õpilastel. Igal lapsel on võimalus osaleda tasuta

huviringides. Eesmärgiks on, et iga õpilane tunneks end väärtusliku ja hinnatud õpilasena. Meie kool kannab keeleteadlase

nime ning sellest tulenevalt peame tähtsaks eesti keelt ja eestlaste loomingut – korraldame ise ja juhendame õpilasi osalema

erinevatel omaloomingu-, etlus- ja kõnevõistlustel. Samuti peame oluliseks ka teiste rahvaste keeli ja tavasid ning läbi

erinevate projektide oleme igal aastal õpilastele võimaldanud välisreise ning sealsete koolide külastusi.

Meil on palju pika traditsiooniga üritusi: iga-aastane omaloomingukonkurss keeleteadlase J. Mägiste mälestuseks, kus

viimasel kahel aastal on osalejaid olnud üle maakonna; lugemisöö, mis on õpilaste hulgas väga populaarne; isade- ja

emadepäeva tähistamine; õpetajate päev, kuhu on alati kutsutud ka endised õpetajad; ülekooliline sõbrapäeva üritus;

Laulupärlikese nime kandvad kontserdid; kooli sünnipäeva tähistamine märtsis, kevadised tänuõhtud tublidele lastele ja

nende vanematele. Traditsiooniliseks on kujunenud ka jalgsimatk J.V. Veski sünnikohta.

Keeleteadlane Julius Mägiste on pärit Maarja-Magdaleena piirkonnast ja meie koolis õppinud. Tema mälestuseks

kuulutatakse igal kevadel välja kunsti- ja kirjatööde võistlus etteantud üldteemal. Välja on pakutud ka konkreetsed teemad,

kuid igal õpilasel on võimalus endale sobiv teema ka ise välja mõelda. Töid hindab žürii, kuhu kuuluvad esindaja

hoolekogust, õpilaste seast kui ka kogukonnast (rahvamajast või raamatukogust). Vanuserühma parimad saavad auhinnatud

kunsti- ja kirjatarvete ning raamatutega. Konkurss oli esmalt meie valla õpilastele, kuid oleme seda laiendanud

maakondlikuks.

Igal sügisel toimub kogu koolipere matk 6 km kaugusel asuvasse meie koolile nime andnud keelemehe J. V. Veski

sünnikohta. Tee ääres on klassidele lahendamiseks erinevaid ülesandeid. Sel aastal oli kogu rada EV100 raames loodud

internetileheküljel matkarajana vormistatud ning nutiseadet kasutades avanes punkti jõudes küsimus, millele tuli vastus

leida.


Kooli visioonist lähtuvalt väärtustame oma emakeelt. Sellest tulenevalt on õpilased aktiivsed osalejad erinevatel

kirjanduslikel konkurssidel (luuletused, jutud, näitemängud jne). 2017. aasta Sten Roosi muinasjutuvõistlusel saavutasid

kaks meie õpilast vabariikliku tunnustuse: http://opleht.ee/2017/04/ann-roos-teeb-roomu-et-lapsed-kirjutavad-ikka-veel-muinasjutte/

Vabariiklikul Ellen Niiduga Midrimaal luulekonkursil saavutas 3. klassi õpilane auhinnalise 2. koha.

Oma kooli tunnet kannavad edasi meie kooli vilistlased, kes käivad meie kooli üritustel ja elavad kaasa meie tegemistele

sotsiaalmeedia vahendusel. Vilistlastest lapsevanemad on aktiivsed ja panustavad kooli arengusse nii nõu kui jõuga.

Eelmisel sügisel kinkis vilistlane kõigile kooli sügistalgutel osalenud lastele karastusjooke. Teine vilistlane kinkis koolile

teadusraamatuid. Lapsevanemad kinkisid koolile pingpongilaua.

Vilistlased külastavad meelsasti meie kooli põnevamaid üritusi nagu jõulu- ja sõbrapäevapidu ning lugemisöö.


Üritustel osalenud vilistlaste ja lapsevanemate loendamine ning neilt tagasiside küsitluse korraldamine.

Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud kitsaskohtadega tegelemine? Kitsaskohad: Vanematest vilistlastest paljud ei ole huvitatud kooli käekäigust.

Kitsaskohtadega tegelemine: Vilistlaste ja lapsevanemate kaasamine ürituste korraldamisse. Vilistlastele ürituste

korraldamine. Praegustest õpilastest huvitatud vilistlaste kasvatamine.

http://opleht.ee/2017/04/ann-roos-teeb-roomu-et-lapsed-kirjutavad-ikka-veel-muinasjutte/


VALDKOND JUHTIMINE


1. Juhtimine on avatud, õiglane ning koolijuht on ise heaks eeskujuks kogu kooliperele

2. Kool tegeleb aktiivselt lisaressursside hankimisega

Aspekt 1 ja aspekti valiku põhjendus Juhtimine on avatud, õiglane ning koolijuht on ise heaks eeskujuks kogu kooliperele


Juhtimine on avatud ja nii õpetajatel kui lapsevanematel on võimalus kooli arengut toetavaid ideid välja pakkuda.

Koolijuht on aktiivne ühiskonnaliige, kes on meie kooli lapsevanem ning panustab kooli arengusse nii kolleegi, lapsevanema

kui ka koolijuhina. Koolijuht on Maarja-Magdaleena naiskodukaitse jaoskonna ase-esinaine ja aktiivne kogukonnaliige,

panustades koostöösse valla asutustega. Tihe koostöö käib vallavalitsuse, naaberkoolide, raamatukogude ja lasteaiaga.

Koolijuht suhtleb aktiivselt ka kooli toetavate asutustega Rajaleidja, sotsiaalosakond, noorsoopolitsei jne., lisaks on ka

Tabivere valla alaealiste komisjoni liige.

Suurim kordaminek ja hea koostöö näide on lastevanematega koolimaja fassaadi

korrastamine: https://tartu.postimees.ee/3326665/vanemad-loovad-koolimaja-sarama

http://www.vooremaa.ee/koolimaja-fassaad-sai-korda-lapsevanemate-abiga/

Oluline on avatud suhtlemine, kõik osapooled tuleb ära kuulata ja nende ideed, ettepanekud vastu võtta. Võimalusel neid ka

rakendada, teha kompromisse. Rahulolev lapsevanem saadab kooli ka rahuloleva õpilase.

https://tartu.postimees.ee/3326665/vanemad-loovad-koolimaja-saramahttp://www.vooremaa.ee/koolimaja-fassaad-sai-korda-lapsevanemate-abiga/



Lastevanemate rahuloluküsitlused, tagasiside konkreetsetelt koostööpartneritelt (Rajaleidja, kohalik raamatukogu, lasteaed,

rahvamaja jne). Ühised üritused ja koostööplaanid.

Hea näide on aastaid väga hästi toimiv eelkooli süsteem. Iga nädal tulevad lasteaia koolieelikud koolimajja 2 tunniks

eelkooli. Nendega tegeleb võimalusel nende tulevane klassiõpetaja (õpib juba lapsi tundma) ning kooli logopeed.

Lastevanemate ja lasteaia huvi eelkooli vastu näitab, et neile on oluline, et laps harjuks varakult tulevase kooli elurütmiga

ning õpiks tundma õpetajaid. Vastupidi loomulikult ka.

Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud kitsaskohtadega tegelemine? Kitsaskohaks võiks lugeda koolijuhi liigset aktiivsust nii töö, pere, ühiskonnaelu ja kogukonnatööga tegelemisel ja vähest

delegeerimisoskust. Koolijuht püüab liiga palju ise korda ajada, alates bussist maha jäänud õpilaste kojuviimisest kuni kooli

seina värvimiseni. Antud suunal jätkates võib koolijuhti tabada läbipõlemine.

Lahenduseks oleks tööjaotuse täpsem läbimõtlemine ja enesekehtestamiskoolitus. Kollegiaalne juhtimine aitab vastutust

jagada. Vastutuse jagamine ühtlasi ka suurendab koolitöötajate enda huvi, et kõik planeeritud saaks tehtud. Aastatega on

olukord läinud üha paremaks. Igal nädalal toimuvad juhtkonna koosolekud, kus erinevad ülesanded jagatakse ning sellega

tekib ühisvastutus. Meeskonna järjepidev koolitamine, kollegiaalse juhtimise rakendamine. Kooliaasta lõpus läbiviidavad

koostöövestlused (koolijuht-koolitöötaja) annab võimaluse eneseanalüüsiks, eelnevate plaanide ülevaatamist ja uute

seadmist. Vestlusest selgub ühtlasi ka töötajate koolitusvajadus.

Koolitöötajate ühised väljasõidud aitavad suurendada “ meie-tunnet” ja väljaspool töökeskkonda suhelda.


Aspekt 2 ja aspekti valiku põhjendus Kool tegeleb aktiivselt lisaressursside hankimisega


Kool osaleb juba 10 aastat Erasmus+ projektis (varasemalt Comenius), tänu millele on lastel võimalus käia õpirännakutel

välispartnerite koolide juures (käidud on Hispaanias, Itaalias, Austrias, Poolas, Kreekas, jne). Ülevaade

meie rahvusvahelistest projektitegevusest:

http://pop.mediafactum.net/home.html

Projektis osalemisest räägib ka oktoobrikuu vallaleht:

http://pop.mediafactum.net/home.html


Maikuus 2018 on meie koolil au läbi viia selle 2-aastase projekti viimast töötuba, mille käigus võõrustame oma koolis

partnerkoolide õpilasi ja õpetajaid.


Kooli vilistlased, töötajad ja lapsevanemad ning piirkonna aktivistid on loonud MTÜ Maarja-Magdaleena

Hariduselu, mille eesmärk on hoida ja arendada hariduselu Maarja-Magdaleena piirkonnas. Oktoober-november 2017

kuulutas MTÜ välja esseekonkursi „Ettevõtlik noor“, kuhu olid oodatud Tabivere valla noorte (vanuses10-15) jutukesed ja

esseed alateemadel:

- Kui ma oleksin ärimees/ärinaine

- Minu unistuste lastelaagris …

- Mina arendaksin oma kodukohas.

See on esimene osa 2-aastasest projektist, mis võimaldab meie noortel saada ettevõtlusalaseid teadmisi. Jaanuaris 2018 on

planeeritud esimene 2-päevane laager, mis toimub koolimajas. Laagris õpitakse kuidas olla ettevõtlik, osaletakse praktilistes

töötubades jpm. Projekti lõpptulemusena valmib õpilaste läbiviidud kogukonda kaasav suvine kohvikutepäev.


Õpilaste soov erinevates projektides osaleda, kooli poolt kirjutatud projektide heakskiit ning lisaraha saamine. Tänu KIKIst

saadud positiivsele projektitaotlusele saavad meie kooli õpilased 2017/2018 õppeaastal osaleda mitmetel Jääaja Keskuse

õppekäikudel. Õppekäikude lõimimine ainekavadega.

Saada valituks, et jätkata osalemist Erasmus+ projektides. Õpilased ootavad välisreise väga ning loodavad, et iga lõppeva

projekti järel saab alguse uus.


Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud kitsaskohtadega tegelemine? Kitsaskoht: Hetkel ei ole olnud võimalust rohkemate projektidega tegelda, sest personali hulk on piiratud ja kuna juhtkond

on noor, siis puudub ka muude projektidega töötamise kogemus.

Lahenduseks oleks projektikoolitusel osalemine. Kooli sekretär on hetkel projektikoolituse läbinud ja alustanud erinevate

projektide kirjutamisega.

VALDKOND KOOSTÖÖ JA HEAD SUHTED


1. Koolil on oma tugipersonal, kes on abiks probleemide lahendamisel

2. Arendatakse tugiõpet, et õpilased ei oleks raskustes õppetööga

Aspekt 1 ja aspekti valiku põhjendus Koolil on oma tugipersonal, kes on abiks probleemide lahendamisel

Meie kooli missioon on pakkuda turvalist õpikeskkonda igale lapsele, arvestades õpilase individuaalsust. Rakendame koolis

kaasava hariduse põhimõtteid, meil on õpilaste hulgas mitmeid erivajadustega õpilasi. Oluline on, et nad kõik tunneksid

ennast osana kooliperest ja saavad just neile sobilikku tugiteenust. HEV-õpilased oma erilisusega õpetavad meile kõigile

olema tähelepanelikud, tolerantsed ja abivalmid.

Õpilased ja õpetajad on aktiivselt kaasatud KiVa projekti. Koolis töötab logopeed, eripedagoog ja sotsiaal-

pedagoog. Erivajadustega õpilastega töötavad tugiisikud. Vajadusel toimub üks-ühele õpe. Õpilaskodus saavad õpilased abi

pedagoogilise haridusega kasvatajatelt. Õpetajad, klassijuhatajad ja tugispetsialistid teevad omavahel ja lapsevanematega

koostööd ja otsivad õpilase jaoks parima lahenduse. Vajadusel kaasatakse ka Rajaleidjat ja spetsialiste väljaspool maja.


Millised andmed ja nende kogumise viisid võimaldaksid edaspidi veel täpsemalt hinnata, et selle aspektiga

tegelemine on tulemuslik?

Iga lapse individuaalse arengu analüüsimine ja tugiteenuste (lisa)vajaduse välja selgitamine.

Arenguvestluste regulaarne läbiviimine nii õpilaste kui lapsevanematega.

Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud kitsaskohtadega tegelemine?

Kitsaskohaks on, et paari õpilase puhul puuduvad koolil vajalikud spetsialistid (näiteks füsioterapeut). Ebapiisav eelarve

vajaliku tugipersonali palkamiseks. Koolil on olemas täiskohaga sotsiaalpedagoog, eripedagoog-logopeed ning hetke seisuga

üks tugiisik. Vaja oleks aga rohkem tugiisikuid ja/või abiõpetajaid erivajadustega õpilastele. Õpilaste kaasamine õppe-

eesmärkide püstitamisse koostöös lapsevanemaga.

Aspekt 2 ja aspekti valiku põhjendus Arendatakse tugiõpet, et õpilased ei oleks raskustes õppetööga.


Õpilasi aitab õppimises individuaalõpe, tugiõpe ja sotsiaalpedagoogiga koostatud õpiplaanid. Meie õpilastel on palju

kõneravi tunde (individuaaltunnid, tunnid väikeses rühmas, lisatunnid klassile) ning võimalus käia matemaatika õpiabis.

Kirjutamis- ja lugemisraskusega ning arvutamisraskusega õpilased saavad vajaliku tugiõppe.

Kitsaskohaks on õpilaste ja lapsevanemate passiivsus, kui õpilasel on õpiraskus. Õpilasel ei ole kodupoolset tuge. Vajalik

oleks lapsevanemate koolitus. Seda tuleks teha võimalikult individuaalselt.



Rahuloluküsitlus õpilaste seas (kas tunnevad, et saavad vajalikku abi) ning lapsevanemate ja õpetajate seas (millist abi

õpilased nende meelest veel vajavad).

Arenguvestlused õpilaste ja lapsevanematega.

Millised on kitsaskohad ning kas ja kuidas on planeeritud kitsaskohtadega tegelemine? Suurematel õpilastel on tunniplaan tihe ning vähem võimalusi õpiabis käia. Kui I ja II kooliastme õpilastel on koolipäevad

lühemad ning tugiõppe võimalusi rohkem, siis III kooliastme õpilased, kellel on 32 ainetundi nädalas ning ka mõned

lisatunnid (lisa eesti keel ja matemaatika, karjääriõpetus) on vähe aega õpiabiks. Õpilased peavad leidma koostöös õpetajaga

kas vaba tunni või tundidevälise aja konsultatsiooniks. Õpilaste kaasamine õppe-eesmärkide püstitamisse koostöös

lapsevanemaga. Koostöös lapsevanemaga tuleb leida õpilase motivatsiooni tõstev lahendus.

Documents

Hea kool kui väärtuspõhine kooljvmaarja.edu.ee/public/files/Hea kooli konkurss 2017.pdf · 2017. 11. 22. · HEA KOOL KUI VÄÄRTUSPÕHINE KOOL Kooli lühike tutvustus: J. V. Veski